Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

juuni 2023

Orava IV lubjakivikarjääri

keskkonnaloa taotluse

keskkonnamõju hindamise

programm

Töö nimetus: Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse

keskkonnamõju hindamise programm

Töö number: 22111

Tellija: Aigren OÜ

KMH juhtekspert: Karl Kupits

Koostaja: Tuuli Vreimann

Kontrollija: Karl Kupits, Madis Metsur

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................ 4

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUSED ........................................................................................................ 5

3.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................. 5

3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ........................................................ 6

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................... 8

4.1 ASUSTUS, MAAKASUTUS JA TARISTU .................................................................................. 8

4.2 MAASTIK, GEOLOOGIA, HÜDROGEOLOOGIA ................................................................... 10

4.3 PINNAVESI ......................................................................................................................... 12

4.4 TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSEVÄÄRTUSED ................................................................... 12

4.5 KITSENDUSED .................................................................................................................... 13

4.6 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 13

5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................... 14

6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU ................................................................. 18

6.1 MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE, VEEREŽIIMILE, PÕHJAVEELE .......................................... 18

6.2 MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS, LÕHN ............................................... 18

6.3 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE ................................................................................................. 19

6.4 MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ........................................................... 20

6.5 MÕJU TAIMEDELE, LOOMADELE, KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA

2000 VÕRGUSTIKU ALALE ............................................................................................................. 20

6.6 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ............................................................................................. 21

6.7 JÄÄTMED ........................................................................................................................... 21

6.8 KLIIMA ............................................................................................................................... 22

7 NATURA EELHINNANG .................................................................................................... 23

7.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUPIIRKONDA JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS

23

7.2 TEISTE NATURA ALA OLULISELT MÕJUTADA VÕIVATE PROJEKTIDE VÕI KAVADE

KIRJELDAMINE JA ISELOOMUSTAMINE .......................................................................................... 24

7.3 TÕENÄOLISELT OLULISTE MÕJUDE PROGNOOSIMINE ..................................................... 25

7.4 EELHINDAMISE TULEMUSED ............................................................................................. 27

8 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 28

9 AJAKAVA................................................................................................................................ 32

10 MÕJU HINDAMISE OSAPOOLED .................................................................................. 35

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 2

11 KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................. 38

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 3

1 SISSEJUHATUS

OÜ Aigren esitas 20.05.2022 Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa

taotluse nr DM-118712-7 Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel1 ehituskruusa ja

madalamargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks.

Keskkonnaamet algatas oma 10.06.2022 kirjaga nr DM-118712-8 Orava IV

lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH algatati

tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 6 lg 1 punktile 28, mis sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena

pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise

suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise. Taotletava Orava IV

lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa2 pindala on 12,71 ha, kuid selle

lähiümbruses on Orava lubjakivikarjääri mäeeraldis teenindusmaa pindalaga 22,67 ha

ja Orava III lubjakivikaarjääri mäeeraldis teenindusmaa pindalaga 21,93 ha. Arvestades

lähestikku paiknevaid olemasolevaid kaevandatavaid ning veel kaevandamata ja

taotletavat mäeeraldist ning ka piirkonda jäävat Natura 2000 ala ning kaitsealuseid liike

on Keskkonnaamet jõudnud seisukohale, et KMH läbiviimine on kohustuslik. Varem ei

ole kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise

hindamise käigus hinnatud, seetõttu tuleb KMH läbi viia (KeHJSi § 11 lõige 6).

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on

keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava

tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi

valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning

edendada säästvat arengut.

1 Vastavalt maapõueseadusele on mäeeraldis kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud maapõue

osa.

2 Vastavalt maapõueseadusele on mäeeraldise teenindusmaa kaevandamisloaga kaevandamiseks

määratud ala mäeeraldise ümber või kohal ja ümber.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 4

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT

Taotletav Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas

Ülejõe külas (Joonis 1) Orava katastriüksusel (50401:005:0056), maa sihtotstarve on

100% maatulundusmaa. Taotletav mäeeraldis asub eraomandisse (loa taotlejale)

kuuluval katastriüksusel.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on ehituslubjakivi ja -kruusa kaevandamine Orava

IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Taotletava mäeeraldise pindala on 12,52 ha ja

mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,71 ha.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht on märgitud punase ringiga. Aluskaart:

Maa-amet.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 5

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE

ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUSED

3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kavandatava tegevuse kirjeldusel on tuginetud maavara kaevandamise keskkonnaloa

taotluses toodule.

Vastavalt taotlusele on mäeeraldise keskmine aastane tootmismaht 39 000 m3,

maksimaalne tootmismaht 200 000 m3/a, päevane maksimaalne tootmismaht 800 m3.

Kaevandatava materjali kogus on 1 043 000 m3. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Taotletava Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldis kattub osaliselt kehtiva, taotlejale

kuuluva, Orava II kruusakarjääri mäeeraldisega keskkonnaloaga nr Rapm-109 (kehtib

kuni 02.12.2028). See tähendab, et esmalt väljatakse Orava II kruusakarjääri mäeeraldise

plokid 3 aT ja 11 aT ning seejärel nende lamamisse jääv ehituslubjakivi plokist 12 aT

(Joonis 2).

Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga. Kaevandamistegevuse

protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos

tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust

korraga kas ladustada või töödelda – seda saab teha järk-järgult. Korrastamisprotsessis

vaja mineva katendi kogus on võimalik ladustada teenindusmaa perimeetrile ning see

kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Täpsed katendi, sh mulla

ladustamise tingimused ja asukohad määratakse keskkonnaloa taotluse rahuldamise

järel koostatavas kaevandamise projektis.

Kasuliku kihi keskmine paksus Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel on 8,5 m, see

raimatakse puur-lõhketöödega. Kuna taotletav lubjakivivaru asub Orava IV

lubjakivikarjääri mäeeraldisel suures ulatuses põhjavee tasemest allpool, on

kaevandamine planeeritud ilma veetaset alandamata. Lubjakivi väljatakse kahes osas –

esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Veealuse varu lõhkamine

toimub vee all ning kobestatud kivim tõstetakse nõrguma. Lõhatud lubjakivi

purustatakse ja jaotatakse fraktsioonideks purustus-sorteerimissõlmes. Kaevandatav ja

töödeldud materjal kaubastatakse killustikuna tellijale või kasutatakse mäeeraldise

korrastamisel (katend, sõelmed, kaubastamiseks mittesobilik materjal). Erineva

fraktsioonidega toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta,

väiksema nõudluse korral moodustatakse mäeeraldisele teenindusmaa piires vahelaod.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 6

Materjali vedu ja ligipääs Pendi metsatee (nr 6540001) ja Vaimõisa - Ohukotsu avalikku

tee (5040001) kaudu, mis on ühenduses Tallinn - Pärnu – Ikla põhimaanteega (tee nr

4). Materjali veost tingitud liikluskoormus selgitatakse mõju hindamise käigus.

Peale kaevandustegevuse lõppu korrastatakse kaevandusala kunstlikuks veekoguks.

3.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

0-alternatiivi käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes kui võrdlust

olemasoleva olukorraga (peatükk 3.1 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“).

1. alternatiivina käsitletakse maavara kaevandamist vastavalt kaevandamisloa

taotlusele. Alternatiivi hindamisel käsitletakse ka rakendatavaid leevendusmeetmeid.

Üldjuhul on kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks asukoht, tegevuse

läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg.

Tegevuse eesmärgiks on kaevandada ja töödelda kindel kogus maavara kindlast

asukohast.

Asukohaalternatiivid

Arendaja on esitanud keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks Orava IV

lubjakivikarjääri mäeeraldisel Orava katastriüksusel (50401:005:0056) 12,52 hektaril

1 043 000 m3 lubjakivi kaevandamiseks. Kuna loa taotlus on tehtud konkreetse asukoha

kohta, siis ei ole võimalik kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamiseks kaaluda

asukohaalternatiive ja seetõttu neid ka ei kaaluta.

Tehnoloogilised alternatiivid

Raimamise tehnoloogiaks on lõhkamine, selle alternatiiviks on murdmine. Kuna Aigren

OÜ-l on pikaajaline positiivne kogemus veealuse kaevandamisega Marinova II

dolokivikarjääris, siis soovivad nad sama tehnoloogiat kasutada Orava IV

lubjakivikarjääris. Ühe alternatiivse tehnoloogiana on nad kaalunud suurema

ekskavaatori ja hüdrovasara kasutuselevõttu. Sarnast tehnoloogiat prooviti kõrval

asuvas TREV-2 Marinova dolokivikarjääris, kuid lubjakivi omaduste tõttu, eelkõige

poorsuse, polnud eelpool nimetatud alternatiiv majanduslikult kasumlik. Võrdlusena

kulub ühe päevaga lõhatud materjali3 väljamiseks suuremal ekskavaatoril ja 60–80

tonnisel hüdrovasaral ligi aasta. See tähendab automaatselt suuremat kütusekulu,

3 Marninova dolokivikarjääris on keskmine lõhatud päevane maht ca 4 300 m3

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 7

võrdlusena hetkel kasutuses oleval ekskavaatoril on kütusekulu 20–25 l/h, suurematel

60–80 tonnistel ekskavaatoritel 60–80 l/h (kütusekulu varieerub erinevatel mudelitel

ning täpset väärtust on raske välja tuua). Samuti tähendab see, et kaevandatava mahu

väljamine ainult hüdrovasaraga võtaks aega 242 aastat.

Tehnoloogilise alternatiivina ei käsitleta kaevandamise ega kivimi töötlemise erinevaid

mahtusid. Tootmismahu muutmine on võimalik leevendusmeede juhul, kui arendaja

soovitud tootmismaht põhjustab ülemäärast keskkonnamõju.

Põhimõtteliseks lahenduseks on kaevandamine veetaset alandades. Kuna Orava

maardla teistes mäeeraldistes toimub kaevandamine veetaset alandamata, siis ei

kaaluta seda ka taotletava mäeeraldise puhul. Seda põhjusel, et kuivendamine

põhjustab täiendavat mõju põhjaveetasemele ning suublaks olevale veekogule.

Ajaga seotud alternatiivid

Eesmärgi saavutamiseks ajalisi alternatiive põhjust moodustada ei ole. Üldpõhimõttena

on teada, et kiirem kaevandamine põhjustab vähem keskkonnamõju, sest mõjutatav

ajaperiood on lühem.

Võimalik on reguleerida tootmise aega ööpäevas, vajadusel ka erinevatel aastaaegadel.

Need ei ole alternatiivid, vaid on võimalikud leevendusmeetmed, mida tuleb kaaluda

olulise negatiivse mõju ilmnemisel.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 8

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Asustus, maakasutus ja taristu

Taotletav mäeeraldis on valdavas osas ümbritsetud maatulundusmaa ja

mäetööstusmaa sihtotstarbega katastriüksustest.

Orava maardlas on lisaks taotletavale mäeeraldisele veel kolm mäeeraldist (Tabel 1,

Joonis 2), millest kahes toimub kaevandamine. Taotletava mäeeraldisega piirneb

põhjasuunas Orava III lubjakivikarjääri mäeeraldis, läänesuunas Orava lubjakivikarjääri

mäeeraldis ning mäeeraldisega kattub Orava II kruusakarjääri mäeeraldis. Nii Orava kui

Orava III lubjakivikarjääri mäeeraldistel toimub maavara kaevandamine veetaset

alandamata.

Tabel 1. Orava maardla mäeeraldised.

Mäeeraldis Kaevandaja Keskkonnaloa

nr

Keskkonnaluba

kehtiv kuni

Varu

seisuga

2021

lõpp4,

m3

Orava

lubjakivikarjäär

OÜ Merko

Kaevandused

Rapm-034 26.12.2046 1 487 500

Orava II

kruusakarjäär

OÜ Aigren Rapm-109 02.12.2028 53 000

Orava III

lubjakivikarjäär

AS TREV-2

Grupp

KL-513227 16.12.2051 1 262 000

4 Maavarude koonbilanssi järgi. Maa-amet, 2022.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 9

Joonis 2. Orava maardla ja selle mäeeraldised. Andmed ja aluskaart: Maa-amet.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 10

Lähim elu- ja ühiskondlik hoone asub mäeeraldisest 900 m kaugusel kagusuunas

elamumaa sihtotstarbega Uuetoa katastriüksusel (65401:001:0700).

Juurdepääs alale on võimalik mööda taotletava mäeeraldise lääneservas asuvat Pendi

metsateed (nr 6540001) ja Vaimõisa - Ohukotsu avalikku teed (5040001), mis on

ühenduses Tallinn - Pärnu – Ikla põhimaanteega (tee nr 4).

4.2 Maastik, geoloogia, hüdrogeoloogia

Peatüki koostamisel on tuginetud Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu

aruandele5.

Mäeeraldis asub Harju lavamaa edelaosas Vaimõisa paekõviku idanõlval. Maapinna

absoluutkõrgus taotletaval mäeeraldisel jääb vahemikku 50-57 m, see langeb

idasuunas. Mäeeraldise keskosas kulgeb loode-kagusuunaline Balti jääpaisjärve

rannaastang, mille suhteline kõrgus on 3,5 m.

Mäeeraldist katab keskmiselt 0,3 m paksune kasvukiht. Selle all mäeeraldise lääneosas,

Orava II kruusakarjääri mäeeraldisel, kruusiliiva kuni 2,1 m paksuselt. Ehituskruusa

lamamisse ja aluspõhja lasumisse jääb moreenikiht, mille paksus lääneosas on kuni

2,3 m ja väheneb idaosas kuni 0,1 meetrini. Kvaternaarisetete keskmine paksus

mäeeraldisel on 3 m, maksimaalne 4,5 m.

Kvaternaarisetete lamamiks on ja kasuliku kihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu

kihistu Karinu kihistiku (S1tmK, keskmine paksus 2,2 m) ja Tammiku kihistiku (S1tmT,

keskmine paksus 2,7 m) ning Juuru lademe Varbola kihistu (S1vr) lubjakivi. Juuru

lademe Tamsalu ja Varbola kihistu lubjakivid on uuringuruumi kaguosas tugevalt

dolomiidistunud. Kasuliku kihi lamamiks on Varbola kihistu alumises osas lasuvad

sagedaste mergli vahekihtidega lubja- ja dolokivid.

Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldise alal moodustavad maapinnalt esimese

aluspõhjalise veekihi Juuru lademe Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku

ülaosas lasuvad karbonaatkivimid (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Juuru veekiht).

Varbola kihistu on alumises osas savikas, moodustades tingliku (suhtelise) veepideme

Siluri ja Ordoviitsiumi veekompleksi vahel. Lubjakivi katvad purdsetted, paksusega kuni

4,5 m, on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline,

surveta. Orava IV mäeeraldise veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on

vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-

5 Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger,

2021.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 11

sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts - aprill) ja sügis-perioodil (oktoober -

november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule.

Hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil võib põhjavee taseme muutuste amplituud

aasta lõikes ulatuda 1–2 m, harvem 3 meetrini.

Joonis 3. Reljeef. Aluskaart, andmed: Maa-amet.

Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel jäi põhjavee tase 04.02.2021 1,5–7,2 m

sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 48,8–49,6 m (keskmiselt 49,4 m), järgides

maapinna reljeefi. Põhjavesi liigub Kõrvetaguse peakraavi suunas.

Enne lubjakivi kaevandamise algust 2015 aastal tehtud uurimistööde alusel oli

lubjakivide põhjaveekihi veetase Orava maardla läänepiiril (Vardi ja Konnaveski jõgede

veelahkme lähedal, Vardi looduskaitseala idapiiril) absoluutkõrgusel 52 m, sügavamal

kui 6 m maapinnast. Põhjavee tase alaneb veelahkmelt edela suunas.

Piirkonna majapidamiste veevarustusallikana kasutatakse peamiselt Silur-Ordoviitsiumi

veekompleksi põhjavett. Programmi koostamisel puudub ülevaade piirkonna

registreerimata kaevudega majapidamiste veevarustusest. Täpsustada tuleb

Kõrvetaguse küla põhjaosa veevarustuse olukord.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 12

Samuti asuvad geoloogilise uuringu aruande järgi alal likvideeritud geoloogilise

kaardistamise puuraugud5.

4.3 Pinnavesi

Kavandatav Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Vardi jõe veekogumi

(1107500_1) valgala edelaserva läheduses. Orav ja Orava III lubjakivikarjääri

mäeeraldised piirnevad läänest Konnaveski oja veekogumi (1108000_1) valgala piiriga.

Taotletavast mäeeraldisest 280 m kaugusele läänesuunda jääb Kõrvetaguse peakraav

(Kõrvetaguse maaparandussüsteemi eesvool), mis suubub mäeeraldisest 780 m

kaugusel kirdesuunas olevasse Ohukotsu jõkke (VEE1107700), mis omakorda suubub

Vardi jõkke (1107500_1). Vastavalt pinnaveekogumite vahehinnangule6 olid Vardi jõe

ja Konnaveski oja veekogumite seisundid 2021. aastal head.

Vardi looduskaitseala (ja loodusala) vaadeldavate mäeeraldistega piirnev kaguosa (LKA

piiranguvöönd) asub Vardi, Konnaveski ja Kasari jõgede veelahkmealal.7

4.4 Taimestik, loomastik, kaitseväärtused

Mäeeraldise loodeossa ulatuvad II kategooria kaitsealuste taimeliikide püst-linalehik

(Thesium ebracteatum) ja palu-karukell (Pulsatilla patens) kasvukohad.

Mäeeraldisele lähim kaitsealuse loomaliigi elupaik jääb 470 m kaugusele kagusse, kus

asub III kategooria kaitsealuse linnu teder (Tetrao tetrix) elupaik.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Vardi loodusala (EE0020411) jääb

mäeeraldisest ligi 500 m kaugusele läänesuunda. See ühtib Vardi looduskaitseala

piiridega (KLO1000156). Vardi loodusala kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid

puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja

rohunditerikkad kuusikud (9050).

Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärk haruldaste loometsakoosluste ja elupaigatüüpide

vanad loodusmetsad (9010*) ning vanad laialehised metsad (9020*) kaitse.

Looduskaitseala Orava maardlaga piirnev kaguosa paikneb Vaimõisa kõviku alvaril,

mille reljeef alaneb 60 m absoluutkõrguselt põhjaservas edela suunas kuni 50 meetrini.

6 Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. aasta ajakohastatud vahehinnang. Keskkonnaagentuur, 2022.

7 Maa-amet Veemajanduskavade meetmed 2022-2027 kaardirakendus

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 13

Siin levivad valdavalt põuakartlikud paepealsed ja rähkmullad.8 Põhjavee tase on

maapinnalt mitme (üle 5 m) meetri sügavusel.

EELIS andmetel on taotletavale mäeeraldisele lähimad Natura elupaigad Vardi

loodusalal ja Vardi looduskaitsealal asuvad vanad loodusmetsad (*9010).

4.5 Kitsendused

Taotletav mäeeraldis kattub terves ulatuses Pendi lasketiiru piiranguvööndiga.

Ehitusseadustiku § 120 järgi tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada

Kaitseministeeriumiga. Muid kitsendusi taotletavale mäeeraldusele ei rakendu.

4.6 Kultuuriväärtused

Maa ameti pärandkultuuri kaardirakenduse järgi9 jääb lähim pärandkultuuriobjekt,

talguliste istutuslank, ligi 800 m kaugusele lõunasuunda. Maa-ameti kultuuriväärtuste

kaardirakenduse järgi asub lähim kultuurimälestis (linnus, registrinumbriga 12101)

1,6 km kaugusel kirdesuunas.

8 Maa-amet Pinnakatte geoloogiline kaart, Mullastiku kaart

9 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/HZMz4c33

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 14

5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Rapla maakonnaplaneering 2030+10

Rapla maakonnaplaneeringus taotletavat mäeeraldist käsitletud ei ole, kuid

maakonnaplaneering valmis (selles on kasutatud maardlate andmeid seisuga 06.2016)

ka enne varu kinnitamist. Maakonnaplaneeringus on märgitud Orava II kruusakarjääri

ja Orava lubjakivikarjääri mäeeraldiste alad kui liiva-, kruusa, ja savimaardlad.

Maakonnaplaneeringu järgi kattub taotletav ala rohelise võrgustikuga.

Rapla maakonnaplaneeringus käsitletakse maavaradega varustatuse tagamist avaliku

huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks peetakse parimate teadaolevate tehniliste

ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii

looduskeskkonnale kui elanikele. Samuti tuleb maakonnaplaneeringu järgi kasutatud

alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või

rekreatsiooniks sobilike aladena.

Maakonnaplaneering seab üldised kasutustingimused maardlate ja maavaravaru

kaevandamisest mõjutatud aladele ning kavandatava tegevuse kontekstis on

asjakohased järgnevad:

1. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks

võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning

puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades

maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid.

2. Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures

tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete

mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine).

Tiheasustatud aladel peab säilima kvaliteetne elukeskkond.

3. Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma

keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: ammendada maardla varud

võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära kaasnevad maavarad; alad korrastada,

kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või ehitusalana.

4. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne

maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik

ulatus (vastavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu

ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud

10 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/raplamaa/rapla-maakonnaplaneering-

2030/

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 15

jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude

vältimiseks või leevendamiseks.

Käesolev mõjuhindamine koostatakse eesmärgiga selgitada kavandatava tegevusega

kaasnevad olulised mõjud ning neid leevendavad meetmed. Maavara kaevandatakse

hajaasustuses, lähim elamu asub 900 m kaugusel. Kuna taotletav Orava IV

lubjakivikarjääri mäeeraldis piirneb Orava maardlamäeeraldistega, millel juba toimub

kaevandamine, siis on materjali väljaveoks vajalik taristu olemas. Maavara

kaevandamise keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks, selle aja jooksul ala ka

korrastatakse. Vastavalt maapõueseaduse § 60 on 30 aastat maksimaalne

kaevandamisloa kehtivusaeg. Kaevandamine võib toimuda ka kiiremini, kuid see oleneb

materjali nõudlusest, samas annab seadus ka võimaluse loa pikendamiseks. Juhul kui

mäeeraldise ammendamine jääb venima, võib olla kavandataval tegevusel vastuolu

põhimõttega, et maardla tuleb ammendada võimalikult lühikese ajaga. Vastuolusid

teiste põhimõtetega ei ole.

Märjamaa valla üldplaneering11

Märjamaa üldplaneering seab piiranguid maavara kaevandamise osas konkreetsetele

piirkondadele: Vardi loometsade kaitseala, Märjamaa ümbruse metsavöönd, Märjamaa,

Ohukotsu, Haimre asulate arenduspiirkonnad, Paeküla-Tolli, Velise ja Järtade

puhkealad. Taotletav mäeeraldis neile aladele ei jää. Üldplaneering näeb ette vanade

karjääride korrastamise. Maavara kaevandamise lõppedes taotletav mäeeraldis

korrastatakse. Maavara kaevandamise alana on käsitletud vaid Orava kruusliiva karjäär,

kuid pärast Märjamaa valla üldplaneeringu vastuvõtmisest on piirkonnas tehtud

täiendavaid uuringuid ning maavarasid arvele võetud.

Kavandataval tegevusel ei ole vastuolusid Märjamaa valla üldplaneeringuga.

Märjamaa valla arengukava 2018-203012

Arengukavas on keskkonnakaitse, keskkonnateadlikkuse ja keskkonnatervise

valdkonna väljakutsetena loetletud kaevandusalade järjest hoogsam kasutuselevõtt,

vee-, õhu- ja mürasaaste allikad ei ole kaardistatud ja hinnatud, puudub ülevaade valla

territooriumil aastas teostatavate kaevandamismahtude osas. Valdkonna eesmärgiks

11 Kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000.a määrusega nr 11, koostaja OÜ Disarek,

https://marjamaa.ee/uldplaneering

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/404102022003

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 16

on: „Märjamaa vallas on puhas looduskeskkond, elanikud on keskkonnateadlikud,

loodusvarade kasutamine toimub säästlikult“. Eesmärgi saavutamiseks näeb

tegevuskava ette loodusvarade kaevandamisel keskkonnasäästlike meetodite

kasutamise tagamise.

Kuivõrd arengukava kaevandamisele otseselt tingimusi ei sea, ei ole kavandataval

tegevusel vastuolusid arengukavaga. Käesoleva keskkonnamõju hindamise eesmärgiks

on selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud. Mõju hindamise protsessi

kaastakse ka Märjamaa vald.

Koostatav Märjamaa valla üldplaneering13

Koostatavas üldplaneeringus on taotletav mäeeraldis määratletud kui mäetööstuse

maa-ala. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on mäetööstuse alad reserveeritud

aladele, mille kohta on üldplaneeringu koostamise ajal kehtiv kaevandusluba.

Koostatava üldplaneeringu joonise järgi jääb taotletava mäeeraldise loodeosa

rohevõrgustiku tugialale ning ülejäänud mäeeraldis kattub rohevõrgustiku koridoriga.

Ka teised Orava maardla mäeeraldised jäävad rohevõrgustiku koridori ja tugiala sisse.

Mäetööstuse alale võib rajada maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi

ja karjääri ehk pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja töötlemiseks vajalikke

ehitisi. Varude ammendumisel tuleb korrastada vastavalt Keskkonnaameti poolt antud

korrastamise tingimustele ning korrastada kaevandusalad puhkealadeks, või leida

muud sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvad sobivad

lahendused. Taotletav mäeeraldise ala korrastatakse pärast kaevandamise lõppu

veekoguks ning lähtudes Keskkonnaametilt saadavate korrastustingimustest.

Üldplaneeringus on toodud järgnevad põhimõtted kaevandamiseks:

• Kaevandamine rohelise võrgustiku alal on võimalik üksnes juhul, kui

rakendada leevendusmeetmeid ja tagada kaevandatud alade sobiv

korrastamine (et see tagaks rohelise võrgustiku toimimise). Kaevanduse/

karjääri sulgemisel on eelistatud selline kaevandatud ala korrastamise viis,

mis tagab kaevandatud ala edasise toimimise rohevõrgustiku osana.

Kohustuslik on teha eksperthinnang rohevõrgustiku sidususe tagamiseks.

• Veekogude kallaste hooldamisel ja kasutamisel tuleb tagada vee ääres

pesitsevate linnu- ja loomaliikide liikumine piki kaldaid. Elustiku seisukohalt

on oluline veekogude kallaste, mis võivad olla pesitsus/varjepaigaks

13 https://marjamaa.ee/uue-uldplaneeringu-koostamine

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 17

paljudele liikidele, säilitamine looduslähedasena. Kindlasti ei tohi veekogu

kallastele rajada ainult kõvakatendiga ulatuslikke platse ja teid

puhkerajatiste rajamise eesmärgil.

• Juhul, kui huumuskihi koorimine on vajalik infrastruktuuride rajamiseks või

kaevandusalade kasutusele võtmiseks, tuleb väärtuslik huumuskiht koorida

ja ladustada muust pinnasest eraldi ning kasutada seda sihtotstarbeliselt

näiteks sama maa-ala haljastamisel.

Keskkonnamõju hindamise käigus antakse hinnang kavandatava tegevuse mõjule

rohevõrgustikule ja seeläbi ka hinnang vastuolu kohta üldplaneeringuga.

Kaevandamise lõppedes kujundatakse ala veekoguks ning selle rajamisel (ala

korrastamisel) tuleb lähtuda üldplaneeringus toodud põhimõttest kujundada veekogu

kaldaääred võimalikult looduslähedasena. Kaevandamise käigus huumuskiht

kooritakse ning seda hoiustatakse ala korrastamiseks või turustatakse.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 18

6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU

Keskkonnaamet ei algatanud oma 10.06.2022 kirjaga nr DM-118712-8 piiriülest

keskkonnamõju hindamist, sest kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju.

6.1 Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele

Maavara kaevandamine toimub veetaset pumpamisega alandamata ja kraavidega ära

juhtimata. Seetõttu ei kaasne kavandatava tegevusega mõju pinnavee kvaliteedile.

Seda ka mõju hindamisel täiendavalt ei hinnata.

Veealust varu kaevandatakse küll põhjaveetaset alandamata, kuid koosmõjus teiste

Orava maardla mäeeraldistega kaasneb mõju põhjaveetasemele ja piirkonna

veerežiimile. Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb hinnata mäeeraldise tööga

kaasneva veerežiimi võimalikke muutusi koos selle mõjuga kaitsealustele liikidele ja

kõigi taotletava mäeeraldiste ümber paiknevate mäeeraldiste (sh taotletav mäeeraldis)

koosmõju (sh veetase ja kvaliteet).

Kavandatava tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile võib avalduda lõhkeainete

kasutamisel ning kasutatavate masinate avariide korral. Kaevandusloa taotluse järgi ei

ole põhjust eeldada lõhkamise mõju põhjavee kvaliteedile kui lõhketöödel kasutatakse

veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel

mürgiseid gaase. Juhul kui kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras masinaid ning

nende hooldus toimub selleks otstarbeks ette nähtud hooldusplatsil, ei ole põhjust

eeldada olulist mõju põhjavee kvaliteedile.

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju

piirkonna veerežiimile koosmõjus teiste maardla mäeeraldistega.

6.2 Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna

teket.

Kavandatava tegevusega kaasneb müra kõikide protsesside puhul – kaevandamisel,

materjali purustamisel ja transpordil. Vibratsiooni teke on eelkõige tingitud

lõhkamisest. Muude protsessidega kaasneva vibratsiooni teke on oluliselt väiksem.

Lähimad elamud jäävad taotletavast mäeeraldisest 900 m kaugusele.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 19

Vastavalt Keskkonnaameti 10.06.2022 kirjale nr DM-118712-8 tuleb mõjude hindamisel

selgitada kavandatava tegevuse koosmõju teiste Orava maardla mäeeraldistega.

Mõju hindamise käigus selgitatakse kavandatava tegevusega kaasnevad müra- ja

vibratsioonitasemed ning nende vastavus keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.5.2002. a määruses nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud piirväärtustele. Samuti antakse

hinnang koosmõjust maardla teiste mäeeraldistega.

6.3 Mõju õhu kvaliteedile

Kavandatava tegevuse mõju õhu kvaliteedile avaldub kaevandamisel (lõhkamisel),

kaevandatud materjali purustamisel ja sorteerimisel ning toodangu transpordil.

Eelnimetatud protsessidega kaasneb tolmu (peenosakeste teke). Puur-lõhketöödest,

lõhkamisest ja purustamisest tulenevaid õhuheitmeid hindas OÜ Steiger keskkonnaloa

taotluse koostamise käigus. Arvutustes on jõutud järeldusele, et kaasnevate

saasteainete heitkogused jäävad alla Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67

„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on

käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisas toodud künniskoguste. Sellest võib

järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevat mõju õhu kvaliteedile ei saa pidada

oluliseks.

Vastavalt Keskkonnaameti 10.06.2022 kirjale nr DM-118712-8 tuleb mõjude hindamisel

selgitada kavandatava tegevusega kaasneva tolmu tekke koosmõju teiste Orava

maardla mäeeraldistega. Seetõttu antakse keskkonnamõju hindamisel hinnang

kavandatava tegevusega kaasneva tolmu (PM2,5, PM10, PMsum) tekke ja

levikuulatuse kohta võttes arvesse ka teiste Orava maardla mäeeraldiste tegevust.

Sealhulgas tuuakse keskkonnamõju hindamise käigus välja kavandatava

tegevuse vastavus Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses14 nr 75

„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning

õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud piirväärtustele.

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 20

6.4 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale avaldub eelkõige läbi

mõjude õhu kvaliteedile, tegevusega kaasneva müra ning joogiveeks kasutatava

põhjaveetaseme muutuste. Neid mõjusid on käsitletud peatükkides 6.1 „Mõju pinnavee

kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“ ja 6.2 „Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus,

lõhn“ ja 6.3 „Mõju õhu kvaliteedile“. Juhul kui eelnimetatud mõjud jäävad ei ületa

norme, pole põhjust eeldada olulist negatiivset mõju inimese tervisele, heaolule ega

varale.

Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju ja selle olulisust inimeste tervisele,

heaolule ja varale hinnatakse välisõhu kvaliteedi, müra ja vibratsiooni leviku ning

põhjaveele avalduva mõju hindamise kaudu.

6.5 Mõju taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh

Natura 2000 võrgustiku alale

Taotletava mäeeraldise loodeossa ulatuvad II kategooria kaitsealuste taimeliikide püst-

linalehik (Thesium ebracteatum) ja palu-karukell (Pulsatilla patens) kasvukohad.

Kaevandamise käigus mäeeraldisele jäävad kasvukohad hävivad. Vastavalt

Keskkonnaameti 10.06.2022 kirjale nr DM-118712-8 tuleb mõjude hindamisel teha

mäeeraldise piires ja selle ümber paiknevate kaitsealuste liikide uuring/inventuur.

Seetõttu inventeeritakse mõju hindamisel taotletava mäeeraldise ja selle vahetus

läheduses kasvavad kaitsealused liigid ning antakse hinnang kavandatava

tegevuse mõjust ja selle olulisusest ning tuuakse välja leevendavaid meetmeid

(näiteks ettepanekud taimede ümberistutamiseks).

Koostatava Märjamaa valla üldplaneeringu joonise järgi jääb taotletava mäeeraldise

loodeosa rohevõrgustiku tugialale ning ülejäänud mäeeraldis kattub rohevõrgustiku

koridoriga. Keskkonnamõju hindamise käigus antakse hinnang kavandatava

tegevuse mõjule rohevõrgustikule.

KMH algatamise otsuse järgi tuleb hinnata mäeeraldise tööga kaasneva veerežiimi

võimalikke muutusi koos selle mõjuga kaitsealustele liikidele, kõigi taotletava

mäeeraldise ümber paiknevate mäeeraldiste (sh taotletav mäeeraldis) koosmõju ning

mõju Natura alale. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele on käsitletud peatükis

7 „Natura eelhinnang“.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 21

Mõju hindamisel selgitatakse kaevandamisest tingitud mõju piirkonna

veerežiimile (peatükk 6.1 „Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“)

ja antakse hinnang selle mõjust piirkonna taimestikule.

6.6 Mõju kultuuripärandile

Taotletaval mäeeraldisel ega selle lähiümbruses ei asu pärandkultuuriobjekte ega

muinsuskaitseväärtuseid. Seetõttu ei saa ka kavandatava tegevuse mõju

kultuuripärandile pidada oluliseks. Kavandatava tegevuse mõju kultuuriväärtustele

keskkonnamõju hindamise aruandes täiendavalt ei käsitleta.

6.7 Jäätmed

Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 tähenduses jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning

kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 järgi tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352

tähenduses. Jäätmehoidlaks loetakse muuhulgas iga ehitist või ala, kus kogutakse või

ladestatakse saastumata pinnast rohkem kui kolm aastat.

Juhul kui kaevandamise käigus eemaldatud katendit ei kasutata ja tootmisel tekkinud

sõelmeid ei turustata kolme aasta jooksul, loetakse ladustuskoht jäätmeseaduse alusel

B-kategooria jäätmehoidlaks ning kaevandajal tuleb taotleda jäätmeluba. Juhul kui

kavandatava tegevuse käigus siiski peaks kaevandamisjäätmeid tekkima, tuleb

kaevandajal esitada jäätmekava. OÜ Aigren on kaevandamisloa taotluse koosseisus

selle esitanud.

Nii tekkivad sõelmed15 kui katend16 on pärit saastumata keskkonnast ning seetõttu ei

ole need jäätmed käsitletavad ohtlike jäätmetena. Nii katendit, sõelmeid kui

kaubastamiseks mitte sobilikku materjali kasutatakse kaevandamise lõppedes ala

korrastamisel.

15 Käsitletavad jäätmetena koodiga 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi)

töötlemisel tekkinud jäätmed

16 Käsitletavad jäätmetena koodiga 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 22

Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel.

Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis

ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel

jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse (sh kasutatakse korrastamisel).

Olmejäätmeid moodustub kavandatava tegevuse käigus pea olematus mahus. Nende

kogumist ja ära andmist reguleerib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri.

Masinaid tangitakse ja hooldatakse väljaspool mäeeraldist või selleks ette nähtud

platsil. Hoolduse käigus tekkivate ohtlike jäätmete käitluse korraldab hooldust teostav

ettevõte. Ohtlikke jäätmeid mäeeraldisel ei ladustata.

6.8 Kliima

Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate

kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel

(metsa raadamine, kasvpinnase koorimine).

Olulisemad siseriiklikud kliimaalased arengukavad: „Kliimapoliitika põhialused aastani

2050“17 ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“18 lubjakivikarjääre

ja neist tingitud süsinikheiteid ei käsitle. Süsinikheite vähendamise seisukohast

peetakse olulisemaks teisi sektoreid. Kliimamõjude seisukohast ei ole

lubjakivikarjääridele või kaevandamisele tervikuna piirnorme ette antud, mistõttu

süsinikheite hindamine oleks eesmärgitu.

Teataval määral võivad tegevusele mõju avaldada kliimamuutused. Seetõttu antakse

keskkonnamõju hindamisel hinnang kavandatava tegevuse kliimatundlikkusele

ja sellele avalduvatele kliimariskidele.

17 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

18 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 23

7 NATURA EELHINNANG

Ülevaade kavandatava tegevuse kohta on toodud peatükis 3 „Kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldused“.

7.1 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade

iseloomustus

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on Vardi loodusala (EE0020411), mis jääb

mäeeraldisest ligi 500 m kaugusele läänesuunda (Joonis 4). Vardi loodusala kaitse-

eesmärkideks on elupaigatüübid puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010),

vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

EELIS andmetel on taotletavale mäeeraldisele lähimad Natura elupaigad Vardi

loodusalal ja Vardi looduskaitsealal asuvad vanad loodusmetsad (*9010). Selle

esinduslikkus EELIS andmebaasi järgi on arvestatav, struktuuri säilimine keskmine,

funktsioonide säilimine hea ning looduskaitseline koondseisund on loetud keskmiseks.

EELIS andmebaasis elupaigale mõjutegureid märgitud ei ole. Elupaiga pindala on

52,04 ha ning see on inventeeritud 2012. aastal.

Väga laia mahuga elupaigatüüp vanad loodusmetsad (*9010), mida mujal Euroopas on

hakatud nimetama läänetaigaks, hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga

vanu metsi, aga ka looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid

puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti

samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Eestis kuuluvad siia nii okas- ja

segametsad kui ka suurem osa lehtmetsi: loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastunud

metsad, mille puurindes valitsevad mänd, kuusk, kask või haab. Sellesse tüüpi ei kuulu

aga laialehised metsad (elupaigatüüp 9020) ning laialehiste puuliikidega liigirikkad

kuuse-segametsad (9050).19.

Vastavalt metsaregistri andmetele20 kasvavad Orava lubjakivikarjääri mäeeraldisega

piirneval alal loometsad (valdavalt kastikuloo kasvukohatüüp). Loometsade

kasvukohatüüpi21 kuuluvad metsad kasvavad õhukestel läbikuivavatel muldadel, mille

aluskivimiks on paas, klibu või rähk. Need mullad on väga õhukesed või õhukesed

19 https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/vanad-loodusmetsad-9010

20 https://register.metsad.ee/

21 https://kasvukohatyybid.emu.ee/mets/loometsad

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 24

paepealsed ehk loomullad, kus peene-teraline mullakiht on alla 30 cm, samuti

koreserikkad rähkmullad ja rähkmullad.

Joonis 4. Kavandatava tegevusele lähimad Natura 2000 loodusala ja Natura

elupaigad.

7.2 Teiste Natura ala oluliselt mõjutada võivate projektide või kavade

kirjeldamine ja iseloomustamine

Vardi loodusala ja taotletava mäeeraldise vahele jääb veel aktiivselt kaevandatav Orava

lubjakivikarjääri mäeeraldis (keskkonnaluba nr Rapm-034), mis paikneb loodusalast

kohati 5 m kaugusel. Samuti toimub lubjakivi kaevandamine ka Orava III

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 25

lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Ülevaade Orava maardla mäeeraldistest on toodud

peatükis 4.1 „Asustus, maakasutus ja taristu“.

7.3 Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine

Mõju loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele avaldub sageli läbi

kaevandamisega kaasnevate muutuste veerežiimis ehk juhul kui kaevandamine

loodusala elupaiku kuivendab.

Joonis 5. Skemaatiline ülevaade piirkonna reljeefist, põhjavee tasemest, toitumisest

ja liikumissuunast, ala geoloogiast ning kaevandamisest Orava lubjakivikarjääri ja

pinnakate kruus, moreen

kaevandatav lubjakivi

prognoositud Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekihi

veetase

ORAVA

LUBJAKIVIKARJÄÄR

TOITUMINE

SADEMETEST

reljeef

ORAVA IV

LUBJAKIVIKARJÄÄR

VARDI

LOODUSALA

ORAVA IV

LUBJAKIVIKARJÄÄR

LOODUSALA

ORAVA

LUBJAKIVIKARJÄÄR

LOODUSALA

ORAVA III

LUBJAKIVIKARJÄÄR

LOODUSALA

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 26

Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldistel. Andmed: Maa-amet, Orava

lubjakivikarjääri keskkonnaluba ja Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus.

Põhjavesi voolab taotletava mäeeraldise alal idasse Kõrvetaguse peakraavi suunas

(Joonis 5). Lähtuvalt Maa-ameti 1:50 000 geoloogise baaskaardi kaardirakenduse

aluspõhja reljeefi ja põhjaveetaseme teemakihtide andmetest on põhjavee voolusuund

Orava lubjakivikarjääri mäeeraldisega piirneval Vardi loodusala piirangualal edela

suunas.

Piirkonna põhjavesi (Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht) toitub sademetest ning ei ole

surveline. Sademete vesi imbub läbi pinnakatte olenevalt asukohast selle all lasuvatesse

kas kruusa- või liivakihtidesse ning jõudes nende all olevate vettpidavamate kihtideni

(moreen ja/või lubjakivi), liigub raskusjõu mõjul mööda selle reljeefi, aga ka osaliselt

neisse infiltreerudes. Vardi loodusala mäeeraldisega piirnev osa on alvar, kus sademed

imbuvad kiiresti aluspõhja kivimitesse.

Lubjakivi kaevandamine Orava lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja taotletaval Orava IV

lubjakivikarjääri mäeeraldisel toimub veetaset alandamata. See tähendab, et põhjavett

ei pumbata ära. Vastavalt Orava lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa

lisaks olevatele joonistele kujuneb Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihi keskmiseks

veetasemeks 50,92 m abs (vaata ka Joonis 5), 27.09.2021 mõõtmistulemuste järgi oli

veetase mäeeraldisele kujunenud veekogus 49,64 m abs. Taotletava Orava IV

lubjakivikarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse lisaks olevate jooniste järgi

kujuneb pärast kaevandamist veetasemeks 49,40 m abs. Põhjavee tase võib sesoonselt

kõikuda kuni 2 m (peatükk 4.2 „Maastik, geoloogia, hüdrogeoloogia“).

Maardla mäeeraldiste kaevandamise ja korrastamislahenduse koosmõjus kujunevate

karjäärijärvede veetase ei pea jääma keskkonnaloa taotlustes antud üksiku mäeeraldise

uuringus toodud keskmisele põhjaveetasemele, vaid ühtlustub pigem lähemale

madalama mäeeraldise veetasemele.

Vardi loodusala kaitseväärtuseks olevate elupaikade taimestik saab oma eluks vajaliku

vee sademetega mullakihist ja vähesest pinnakattest. Olenevalt taimest ja pinnakatte

paksusest, võib nende juurestik ulatuda ka pinnakatte all olevate kihtideni. Sügaval

asuv Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht on taimedele kättesaamatu ja nende kasvu ei

mõjuta, veepuudust leevendab ajutine ülavesi. Maavara kaevandamine Orava IV

lubjakivikarjääri mäeeraldisel ei mõjuta sademete hulka ega mullas ja alvari õhukeses

pinnakattes sisalduva vee hulka, mis võiks omada olulist negatiivset mõju Vardi

loodusalale ja selle kaitseväärtustele.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 27

7.4 Eelhindamise tulemused

Lähtuvalt eeltoodust asub Orava lubjakivikarjääriga piirnev Vardi loodusala alvaril.

Loodusalal kasvavad metsad kuuluvad loometsade kasvukohatüüpi ehk need kasvavad

õhukestel läbikuivavatel loomuldadel, mille aluskivimiks on paas, klibu või rähk.

Loodusalal kasvav taimestik saab oma eluks vajaliku vee sademetega mullakihist ja

vähesest pinnakattest, taimede juured võivad ulatuda ka sügavamate kihtideni, kuid

lubjakivis asuv põhjaveekiht, milles toimub maavara kaevandamine, jääb nende

ulatusest oluliselt madalamale. Põhjavee liikumissuund Vardi loodusala piirangualal on

edela suunas. Sellest tingituna ei kaasne kavandatava tegevusega kuivendavat

mõju Vardi loodusalale. Puudub oluline ebasoodne mõju Vardi loodusalale ja

seega puudub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 28

8 HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest.

Arvestatakse kehtivaid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid.

Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse keskkonnaväärtusi, mida kavandatav

tegevus võib oluliselt mõjutada ning, mida Keskkonnaamet on oma 10.06.2022 kirjaga

nr DM-118712-8 ette näinud, võttes arvesse ka teisi Orava maardla mäeeraldisi:

• põhjaveetase ja veerežiimi muutus (sh sellest tingitud mõju kaitsealustele

liikidele ja inimeste varale);

• mõju kaitsealustele liikidele

• mõju õhukvaliteedile (sh peened osakesed), mis ühtlasi võib omada mõju

ka piirkonna elanike tervisele ja heaolule;

• müra ja vibratsioon, mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanike

tervisele ja heaolule;

Keskkonnamõju hindamise käigus tuuakse välja kavandatava tegevuse lähialasse

jäävad tegevused, mis võiksid omada koosmõju kavandatava tegevusega. Koosmõju

võib avalduda muutustes õhu kvaliteedis, tekkivas müras ning mõjus

põhjaveetasemele. Koosmõju arvestatakse mudeldustes ja arvutustes. Kõikide mõjude

hindamisel arvestatakse vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise

mõjuga. Mõju hindamisel arvestatakse kõige ebasoodsamate oludega – nt

õhuheitmete, müra, vibratsiooni hindamisel arvestatakse olukorda, kus allikad asuvad

piirkonna elanikele kõige ebasoodsamas asukohas.

Mõju põhjaveele ja veerežiimi muutuste hinnatakse eksperthinnangu põhjal.

Hinnangu andmisel tuginetakse olemasolevatele andmetele sh mõõdetakse

veetasemed Kõrvetaguse küla põhjaosa kaevudes (nendes, mille veekiht ühtib

kaevandatava või selle kohal oleva veekihiga) ning lähimates veekogudes – Orava

lubjakivikarjääri mäeeraldisele moodustunud veekogus, Kõrvetaguse peakraavis ja

asjakohasel juhul Ohukotsu ojas.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 29

Joonis 6. Ala, milles olevates kaevudes ja veekogudes mõõdetakse KMH aruande

koostamise ajal veetasemed.

Müra ja vibratsiooni levikut ning vastavust kehtestatud piirmääradele hinnatakse

mõõtmiste ja arvutuste teel tuginedes standarditele, juhenditele ja muudele

asjakohastele allikatele. Eraldi hinnatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Transpordist

tingitud müra hinnatakse kuni Tallinn – Pärnu – Ikla maanteeni (tee nr 4).

Müra ja vibratsiooni leviku selgitamiseks viiakse läbi olemasoleva olukorra mõõtmine.

Mõõtmised teostatakse aktiivse kaevandustegevusega (Orava või Orava III

lubjakivikarjääri) mäeeraldise tööstuskompleksis ja lähima elamu juures. Alad valitakse

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 30

vastavalt sellele, kus asub kaevandamise aktiivne osa uuringu ajal (tõenäoliselt kevad-

suvi 2023). Eesti siseriiklikud välisõhus levivad müra normväärtused on sätestatud

keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 “Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1.

Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.5.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“, kus on kehtestatud inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute

vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused. Vibrokiirenduse tasemete piirväärtused (dB)

kehtivad regulaarsetele ja püsivatele vibratsiooniprotsessidele päevasel ja öisel

ajavahemikul.

Lõhkamiste näol on tegemist lühikeste impulss-signaalidega. Eestis puuduvad

ametlikud normid, juhendid ja määrused, kuidas hinnata lõhkamisel tekkivat

vibratsiooni ja selle mõjusid. Vibratsiooni häirivust hinnatakse mõõtmiste käigus ja

vastavate asjakohaste standardite järgi.

Kaevanduse tegevusele ja olemasolevale olukorrale antakse hinnang seletuskirja

vormis tuginedes saadud mõõtmisandmetele, arvutustulemustele, standarditele,

juhendmaterjalidele jm allikatele.

Kavandatava tegevuse mõju selgitamiseks välisõhule hinnatakse kaevandamisel,

materjali töötlemisel (purustamine, sõelumine), laadimisel ja transportimisel kaasneva

tolmu (PM2,5, PM10, PMsum) teketning selle vastavust õhukvaliteedi piirväärtustele, mis

on määratud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Transpordist tingitud õhuheitmeid hinnatakse kuni Tallinn – Pärnu – Ikla maanteeni (tee

nr 4).

Hajumisarvutuseks kasutatakse Gaussi joal põhinevat mudelit AEROPOL 5.3.2.

Tööprotsesside ja väljaveoteede õhuheite hindamiseks kasutatakse European

Environmental Agency 2019.a. Tier 222 (keskmise detailsusega, protsessipõhist)

metoodikat.

Arvestatakse tahkete osakeste (PMsum, PM10 ja PM2.5) heiteid lubjakivi lõhkamisest,

kaevandamisest, purustamisest ja sõelumisest ning teedelt toodangut vedavate

kallurite liikumise tõttu. Arvutused tehakse stsenaariumi kohta:

22 European Environmental Agency (2019) 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal,

EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019,

https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-guidance-

chapters/2-industrial-processes/2-a-mineral-products/2-a-5-a-quarrying/view

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 31

1. olemasolev olukord: töötavad Orava ja Orava III lubjakivikarjäär;

2. kavandatav olukord: töötavad Orava, Orava III ja Orava IV lubjakivikarjäär.

Arvutatakse osakeste aastakeskmised ja maksimaalsed ööpäeva keskmised

kontsentratsioonid õhus ning võrreldakse kehtivate õhukvaliteedi piirväärtustega.

Kavandatava tegevuse mõju hindamiseks kaitsealustele taimeliikidele

inventeeritakse taotletaval mäeeraldisel teadaolevad kaitsealuste taimede kasvukohad

ja käiakse läbi ülejäänud mäeeraldis ning selle ümbrus kuni 100 m ulatuses ühe korra

mais ja ühe korra juunis.

Mõju rohevõrgustikule hinnatakse eksperthinnanguga. Vastavalt hinnangute

tulemustele tehakse olulise mõju ilmnemisel ettepanekuid leevendusmeetmete

rakendamiseks, sh näiteks kaevandamise mahu või intensiivsuse muutmiseks. Samuti

pakutakse asjakohasel juhul välja seiremeetmed kavandatava tegevusest tingitud

mõjude jälgimiseks. Tehakse ettepanekud Orava maardla mäeeraldiste korrastamise

osas. Korrastamisel tuleb tagada korrastatud ala sulandumine rohevõrgustikuga,

karjääriveekogude kujunemine hea ökoloogilise potentsiaaliga veekogudeks, ohutus

inimestele ja loomadele ning puhkealaks kasutuse võimalused.23

23 Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. Koostajad Üllar Rammul, Erki

Niitlaan, Enno Reinsalu, Liis Keerberg. 2017 OÜ Inseneribüroo Steiger

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 32

9 AJAKAVA

Etapp Maksimaalne menetlusaeg

seaduse järgi Kuu

KMH algatamine 10.06.2022

KMH algatamisest teatamine 14 päeva

Ekspertgrupp koostab

programmi

Programmi KeHJS § 13

nõuetele vastavuse kontroll 14 päeva mai 2023

Seisukohtade küsimine

asjaomastelt asutustelt 30 päeva juuni 2023

Otsustaja menetleb laekunud

seisukohti ja hindab

programmi asjakohasust ja

piisavust

14 päeva juuli 2023

Ekspertgrupp

täiendab/parandab vajadusel

programmi, selgitab esitatud

seisukohtadega

arvestamist/mittearvestamist

august 2023

Otsustaja kontrollib

täiendatud programmi

korraldab avaliku väljapaneku

14 päeva september 2023

Programmi avalik väljapanek min 14 päeva oktoober 2023

Programmi avalik arutelu 1 päev oktoober 2023

Programmi täiendamine,

avalikustamisel laekunud

kirjadele vastamine

30 päeva november 2023

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 33

Etapp Maksimaalne menetlusaeg

seaduse järgi Kuu

Programmi nõuetele

vastavuse kontroll (vastavalt

seadusele tuleb esitada

hiljemalt 18 kuud pärast

algatamist)

30 päeva detsember 2023

Nõuetele vastavaks

tunnistamise otsusest

teavitamine

14 päeva jaanuar 2024

KMH aruande koostamine

KMH aruande esitamine

otsustajale märts 2024

Otsustaja kontrollib aruande

vastavust sisunõuetele ja

edastab selle asjaomastele

asutustele

21 päeva aprill 2024

Seisukohtade küsimine

asjaomastelt asutustelt 30 päeva mai 2024

Otsustaja menetleb laekunud

seisukohti ja annab hinnangu

aruande asjakohasuse ja

piisavuse kohta

21 päeva juuni 2024

Ekspertgrupp täiendab

aruannet august 2024

Otsustaja kontrollib

täiendatud aruannet ja

korraldab avalikustamise

21 päeva september 2024

KMH aruande avalik

väljapanek min 30 päeva oktoober 2024

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 34

Etapp Maksimaalne menetlusaeg

seaduse järgi Kuu

KMH aruande avalik arutelu 1 päev november 2024

Ekspertgrupp vastab KMH

aruande avalikul väljapanekul

esitatud seisukohtadele ja

täiendab aruannet

30 päeva detsember 2024

Arendaja esitab täiendatud

KMH aruande otsustajale

nõuetele vastavuse

kontrollimiseks

max 6 kuu jooksul

avalikustamisest jaanuar 2025

Otsustaja edastab KMH

aruande asjaomastele

asutustele kooskõlastamiseks

märts 2025

KMH kooskõlastamine

asjaomastele asutuste poolt 30 päeva aprill 2025

Otsustaja kontrollib KMH

aruande vastavust seaduse

nõuetele ja teeb otsuse

aruande nõuetele vastavaks

tunnistamise osas

30 päeva mai 2025

KMH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise

otsusest teavitamine

14 päeva juuni 2025

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 35

10 MÕJU HINDAMISE OSAPOOLED

Keskkonnamõju hindamise osapooled ja ülevaade ekspertgrupist on koondatud

järgnevatesse tabelitesse (Tabel 2, Tabel 3).

Tabel 2. Osapooled ja kontaktisikud.

Arendaja OÜ Aigren

Räpina mnt 22b, Võru linn, Võru maakond 65606

Kontaktisik: Ove Lillmaa [email protected],

56604951

Otsustaja Keskkonnaamet

[email protected], 662 5999

KMH ekspert (programmi

koostaja)

Maves OÜ

Marja 4D, 10617 Tallinn

Juhtekspert: Karl Kupits, [email protected],

5093437

Koostaja: Tuuli Vreimann; [email protected],

51987605

Tabel 3. Ekspertgrupp.

Valdkond Ekspert Pädevus

Juhtekspert Karl Kupits KMH litsents: KMH0105

Ekspert (aruande

koostamine, hinnang

pinnavee-kvaliteedile ning

kõik teiste ekspertide poolt

katmata käsitlused vastavalt

KeHJS § 20)

Tuuli Vreimann Vähemalt viieaastane töökogemus

erinevates keskkonnauuringutes sh

KMH aruannete koostamises.

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 36

Valdkond Ekspert Pädevus

Hüdrogeoloogiline mõju Margus Voolma,

konsultandina

Madis Metsur

Kantud hüdrogeoloogiliste tööde

tegevusloale. Pädevusena

muuhulgas hüdrogeoloogilised

uuringud.

Mõju välisõhule Marko Kaasik 2007- .. Tartu Ülikool, Loodus- ja

täppisteaduste valdkond, füüsika

instituut, õhusaaste

modelleerimise vanemteadur

Viimase viie aasta jooksul

töökogemus vähemalt kolme

sarnase õhusaaste arvutamise alal.

Müra ja vibratsioon Ingrid Leemet

(Akukon Eesti

OÜ)

Viimase kolme aasta jooksul

vähemalt kahe kaevandamisalaga

seotud müra ja vibratsiooni

arvutamise kogemus. Pikaajaline

kogemus müra ja vibratsiooni

hindamisel, mürakaartide

koostamisel.

Mõju rohevõrgustikule,

Natura aladele

Artto Pello Maastike ökoloogia MSc, vähemalt

kolmeaastane kogemus kaitstavate

taimede ja linnustiku väliuuringute

ja mõjude hindamise alal.

Tabel 4. Asjaomased asutused ja muud menetlusosalised

Asutus Kaasamise põhjus

Asjaomased asutused KeHJS § 23

Keskkonnaministeerium Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine;

loodusvarade kasutamise, kaitse ja

arvestamise korraldamine

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 37

Asutus Kaasamise põhjus

Rahandusministeerium Ruumiline planeerimine, regionaalvaldkonna

koordineerimine

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Riigi huvi esindamine ehitusmaavarade

kasutamisel

Kaitseministeerium Kaevandamine on planeeritud riigkaitselise

ehitise piiranguvööndis

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kaevandamine on planeeritud riigkaitselise

ehitise piiranguvööndis

Märjamaa vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil

toimub kavandatav tegevus.

Terviseamet Elanike tervisekaitse

Transpordiamet Liikluskeskkonna korraldamine (väljaveoteed)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Kaevandustegevuse üle osaliselt järelevalvet

pidav asutus (nt lõhkamised).

Muud menetlusosalised KeHJS § 16 lõige 3

Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti suurimaid keskkonnaorganisatsioone

ühendav mittetulundusühing, mille eesmärk

on jälgida ning mõjutada otsuseid ja protsesse

järgmistes valdkondades:

• Eesti-sisene ja rahvusvaheline

keskkonnapoliitika ja -õigus;

• olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised

ja rahvusvahelised keskkonnaotsused;

• keskkonnakaitselise tegevuse

rahastamine.

Kavandatava tegevuse ala ja vahetu

naabruse maaomanikud

Isikud, kelle keskkonnakasutust ja

keskkonnatingimusi võib kavandatav tegevus

mõjutada

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

16. juuni 2023 38

11 KASUTATUD MATERJALID

• European Environmental Agency (2019) 2.A.5.a Quarrying and mining of

minerals other than coal, EMEP/EEA air pollutant emission inventory

guidebook 2019, https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-

guidebook-2019/part-b-sectoral-guidance-chapters/2-industrial-processes/2-

a-mineral-products/2-a-5-a-quarrying/view

• https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

• https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

• https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/vanad-loodusmetsad-

9010

• https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/raplamaa/rapla-

maakonnaplaneering-2030/

• https://marjamaa.ee/uue-uldplaneeringu-koostamine

• https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

• https://www.riigiteataja.ee/akt/404102022003

• Kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000.a määrusega nr 11, koostaja

OÜ Disarek, https://marjamaa.ee/uldplaneering

• Maavarude koonbilanssi järgi. Maa-amet, 2022.

• Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne.

OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021.

• https://register.metsad.ee/

• https://kasvukohatyybid.emu.ee/mets/loometsad

• Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. aasta ajakohastatud vahehinnang.

Keskkonnaagentuur, 2022.

• Maa-amet Veemajanduskavade meetmed 2022-2027 kaardirakendus

• Maa-amet Pinnakatte geoloogiline kaart, Mullastiku kaart

• https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/HZMz4c33

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Märjamaa Vallavalitsus

marjamaa@marjamaa

27.06.2023 nr 6-3/23/12544-3

Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa

taotluse keskkonnamõju hindamise

programmi kohta seisukoha küsimine

OÜ Aigren esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnaloa taotluse

menetluse nr M-118712 raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu

(koostaja Maves OÜ).

KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16

kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt

(asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt

puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest

alates seisukohad Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programmi

asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH

ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm.pdf

Sama: Rahandusministeerium, Terviseamet, Maa-amet, Transpordiamet, Riigimetsa

Majandamise Keskus, Kaitseliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Marju Kuldmaa 513 8740

[email protected]