RMK külastusobjektide projekteerimise ja ehitustööde läbiviimise juhend

kaskkiri_kulastusobjektide_projekteerimise_ja_ehitustoode_labiviimise_juhendi_kinnitamine_54.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

kaskkiri_kulastusobjektide_projekteerimise_ja_ehitustoode_labiviimise_juhendi_kinnitamine_54.pdf

RMK külastusobjektide projekteerimise

ja ehitustööde läbiviimise juhendi kinnitamine

RMK juhatuse 26.03.2019 otsusega nr 1-32/40 kinnitatud „RMK külastuskorraldusosakonna

põhimääruse“ punkti 5.4.5 alusel

1. K i n n i t a n „RMK külastusobjektide projekteerimise ja ehitustööde läbiviimise juhendi“ (lisatud, kaskkirja_lisa_kulastusobjektide_projekteerimise_ja_ehitustoode_

labiviimise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK külastuskorraldusosakonna juhataja 01.06.2022

käskkirja nr 1-5/53 „RMK külastusobjektide projekteerimise ja ehitustööde läbiviimise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marge Rammo

Külastuskorraldusosakonna juhataja

Jaotuskava: külastuskorraldusosakond, finantsosakond, kinnisvaraosakond, kvaliteedi- ja

teabehaldusosakond

Jaak Jansen

Külastuskorralduse arendusjuht

21.06.2023

KÜLASTUSKORRALDUSOSAKONNA JUHATAJA

KÄSKKIRI

(digitaalallkirja kuupäev) nr 1-5/54

kaskkirja_lisa_kulastusobjektide_projekteerimise_ja_ehitustoode_labiviimise_juhend.pdf

KINNITATUD

RMK külastuskorraldusosakonna

juhataja (digitaalallkirja kuupäev)

käskkirjaga nr 1-5/54

RMK KÜLASTUSOBJEKTIDE PROJEKTEERIMISE JA EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE JUHEND

1. Üldsätted Käesoleva juhend eesmärk on sätestada ning reguleerida külastuskorraldusosakonna

kavandavate külastusobjektide projekteerimis- ja ehitustööde korraldamist.

2. Mõisted Juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

2.1. ehitisregister – register, kus hoitakse, antakse ja avalikustatakse teavet kavandatavate,

ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta.

Ehitustegevusega seotud taotlusi ja dokumente saab esitada aadressil www.ehr.ee. KKO

ehitusregistri volitatud kasutajad on esitatud Lisas 1.

2.2. ehitis – inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv

asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda

eristada teistest asjadest.. Ehitis on hoone või rajatis;

2.3. hoone – väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis;

2.4. rajatis – ehitis, mis ei ole hoone;

2.5. ehitamine – ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine ja ehitise

tehnosüsteemide muutmine või asendamine ning lammutamine;

2.6. projekteerimine – protsess, mille käigus koostatakse dokument või dokumentide

kogum, mille tulemusel tekib ehitusprojekt;

2.7. ehitusprojekt – ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis

koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest jm asjakohastest dokumentidest;

Ehitusprojekti staadiumiteks on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt.

2.8. ehitusprojekti ekspertiis – protsess, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti vastavust

nõuetele või ehitisprojekti osa vastavust nõuetele koosmõjus koostatud ehitusprojektiga,

sh vastavust õigusaktidele, ehitusprojekti koostamiseks väljaselgitatud andmetele,

planeeringule, projekteerimistingimustele, säästlikule ja põhjendatud lahendusele ning

projekteerimise ja ehitamise heale tavale. Ehitusprojekti ekspertiis tehakse

ehitusprojektile, mille järgi kavatsetakse ehitada, mille järgi ehitatakse või ehitati;

2.9. ehitise omanikujärelevalve (OJV) – ehitise ehitamise üle asjatundlik järelevalve, mille

peab tagama omanik (edaspidi omanikujärelevalve). Ehitusloakohustusliku ehitise üle

võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik;

2.10. külastusobjekt – maastiku rekreatiivset kasutust hõlbustav, maastikku kaitsev ja

kasutust suunav külastuskorralduslike ehitiste ja metsamööbli kogum, mis on

dokumenteeritud ning vastab kehtestatud nõuetele;

2.11. ehituslikult vastutusrikas külastusobjekt – vaatetorn, vaateplatvorm, trepp, sild,

metsamaja, metsaonn

2.12. külastuskorralduskava (KüKa) – külastusala olemusest lähtuv ning

külastuskorralduslike arenguid ja majandamislahendeid käsitlev ning ala väärtuste

kaitset korraldav dokument. Külastuskorralduskava koostatakse tuginedes

planeeringutele, seiretele ja uuringutele, seejuures arvestades kava elluviimise käiku

ning muutusi toimimiskeskkonnas;

2.13. kaitseväärtuste väljavõte (KVV) – dokument, mis kajastab info külastuskorraldusliku

taristu ehitusprojektiga planeeritava taristu ja/või töödega haaratud alal (projektalal)

ning selle välispiirist 100 m ulatuses puhvertsoonis teadaolevate kaitseväärtuste

olemasolu Keskkonnaregistri, Kultuurimälestiste registri ja RMK GISi andmete põhjal.

KVV koostamine on osa projekteerimisprotsessist. KVV koostatakse vastavalt KKO

sisesele töökorralduslikule juhisele „RMK külastusobjekti kaitseväärtuste väljavõtte koostamise juhis“. Kaitseväärtuste väljavõtet täiendatakse ja/või korrigeeritakse

vajadusel kogu projekteerimiseprotsessi kestel.

2.14. puhvertsoon – kaitseväärtuste väljavõtte (KVV) teostamise raames loodav tsoon, mis

moodustatakse 100 meetri ulatuses ümber projektala.

2.15. projektala – külastusobjekti või selle osa projekteerimistööde raames KVV

koostamiseks loodav projekteerimis- ja ehitustöödega haaratud ala. Projektala esitatakse

ruumiandmetena (projektala polügoon).

2.16. KKO_KV – (pikemalt: külastuskorralduse kaitseväärtused) QGIS kaardirakendus, mis

mh kuvab kaardikihi ja tabelandmetena päringu külastusobjektide ja nende välispiirist

100 m ulatuses puhvertsooni jäävate teadaolevate kaitstavate objektide kohta

Keskkonnaregistri, Kultuurimälestiste registri ja RMK GISi andmete põhjal.

3. Projekteerimise lähteülesanne 3.1. Projekteerimisprotsessi alustatakse pöördumisega kohalikku omavalitusesse. Kirjalikus

taasesitamise vormis selgitab külastusala juht välja kohaliku omavalitsuse seisukoha

projekteerimistingimuste vajalikkuse osas. Pöördumised ja vastuskirjad salvestatakse DHS-is

sarjas 12-8 Puhkemajanduslike objektide dokumendid. 3.2. Seejärel alustatakse projekteerimise lähteülesande koostamisega. 3.3. Projekteerimise lähteülesande koostamise aluseks võivad olla:

3.3.1. ala põhine külastuskorralduskava;

3.3.2. ala põhised külastaja- ja külastusseire tulemused;

3.3.3. Kaitseväärtuste väljavõte (vt „RMK külastusobjekti kaitseväärtuste väljavõtte

koostamise juhis“);

3.3.4. planeeringute materjalid.

3.4. Projekteerimise lähteülesande koostab külastusala juht, kes kaasab koostamisprotsessi

maastikukaitsespetsialisti, vastava piirkonna juhi, taristuspetsialisti, vajadusel

külastusala KüKa koostamist koordineerinud kavandamisspetsialisti, maastikuseire

spetsialisti ning ehituslikult vastutusrikaste külastusobjektide puhul kaasatakse KVO

spetsialist või ostetakse vastava spetsialisti teenust sisse.

3.4.1. Huvigruppide olemasolu korral tutvustatakse neile lähteülesannet ja vajadusel

korrigeeritakse.

3.5. Projekteerimise lähteülesande koostamise aluseks võetakse „Projekteerimise

lähteülesande vorm“ (Lisa 2), mille täitmisel tuleb tähelepanu pöörata järgnevale:

3.5.1. juhul, kui planeeritav külastusobjekt paikneb kaitstaval loodusobjektil, tuleb

lähteülesande sissejuhatavas lõigus nimetada ka kaitstavat loodusobjekti millele

külastusobjekti kavandatakse;

3.5.2. juhul, kui planeeritav külastusobjekt paikneb kaitstaval loodusobjektil, tuleb

projekteerimise lähteülesande vormis punktis 5. „Kaitset ja tegevusi

reguleerivad aktid“ ja punktis 7. „Muud erinõuded“ rõhutatult välja tuua projekti

ning sellega planeeritavate tööde ja tegevuste vastavuse vajadus

muinsuskaitseseaduse, looduskaitseseaduse jt seaduste ning nendest tulenevate

kaitsekorda reguleerivate õigusaktide (näiteks kaitse-eeskiri, keskkonnaministri

määrus jne) sätetele. Seadused ning sellest tulenevad kaitsekorda reguleerivad

õigusaktid tuleb eraldi välja tuua;

3.5.3. tööde valmimise tähtaja määramisel projekteerimise lähteülesande vormis

punktis 8 „Projekteerimistööde tähtajad“ tuleb arvestada sesoonsuse ja vajalike

toimingutega (projekti tutvustamine huvigruppidele, tagasiside, vajadusel

projekti korrigeerimine jms) ning määratud tähtaeg peab olema realistlik;

3.5.4. Projekteerimise lähteülesande vormis punkti 4 „Rajatiste tehnilised andmed,

nõuded“ täitmisel arvestada, et projekteeritav külastusobjekt vastaks avalikus

kasutuses oleva objekti ja külastuskorraldusosakonna kehtivatele nõuetele ning

külastusobjekt oleks komplektne (juurdepääsuteed, parklad, piirded, suuna- ja

kohaviidad), lihtsasti hooldatav ja turvaline;

3.5.5. „Projekteerimise lähteülesande vormi“ tuleb täita alaspetsiifiliselt ning olulist

infot vajadusel juurde lisada.

3.5.6. Lähteülesande koostamisel lisada nõue projektile lisada mahtude tabel, mis on

vajalik hanke korraldamisel.

3.5.7. Lähteülesande koostamisel lisada nõue, et vajadusel oleks võimalik projekti viia

ellu etappide kaupa.

3.6. Uue külastusobjekti rajamise, olemasoleva rekonstrueerimise või likvideerimise

projekteerimisprotsessi raames koostatakse vastavalt „RMK külastusobjekti

kaitseväärtuste väljavõtte koostamise juhis“ kaitseväärtuste väljavõte (KVV).

3.7. Projekteerimise lähteülesande juurde kuuluvad järgmised lisad:

3.7.1. Plaanilahendus ja eskiis – sobiva olemasolul lisada näidiseid külastuskorraldus-

osakonna väikevormide kataloogist või muid jooniseid ja fotosid;

3.7.2. planeeringud – lisada olemasolul;

3.7.3. huvigruppide ootused/vajadused – lisada kui projekteeritava loodushoiu-

objektiga on seotud huvigruppe (Maavalla Koda, Eesti Puuetega Inimeste Koda,

tervisespordi grupid jms). Ootused/vajadused fikseerida kohtumiste ja

läbirääkimiste protokollidega, mis salvestatakse DHS-i sarja 12-8

„Puhkemajanduslike objektide dokumendid“; 3.7.4. ekspertiisid, uuringud – lisada olemasolul;

3.7.5. maaomanike kooskõlastused – lisada, kui külastustaristu objekti projekt

puudutab RMK halduses mitteolevaid maid (vajadusel notariaalse servituudi

seadmine lepingu vormis);

3.7.6. piirinaabrite kooskõlastused – vajalik võtta külastusobjekti laienemise ja uute

külastusobjektide puhul, kui need asuvad asustuse läheduses;

3.7.7. KVV aruanne;

3.7.8. muinsuskaitse või pärandkultuuriobjekti eritingimused – lisada kui

projekteeritaval taristul on muinsuskaitsealune või pärandkultuuri objekt, mis on

otseselt või kaudselt seotud käesoleva projektiga;

3.7.9. “Külastusobjektide komplektsuse ja korrasoleku juhis“;

3.8. Projekteerimise lähteülesande valmimise järel salvestatakse DHS-i sarjas 12-40 ja

saadetakse kooskõlastuseks järgmistele spetsialistidele:

3.8.1. taristuspetsialist – kinnitab „Projekteerimise lähteülesande vormi“ täitmise

vastavust nõuetele;

3.8.2. kavandamisspetsialist – kinnitab vastavust külastuskorralduskava eesmärkidele;

3.8.3. maastikukaitsespetsialist – kinnitab, et lähteülesandega kavandatud tegevused

arvestavad projektala kaitseväärtustega.

3.8.4. KVO spetsialist – kinnitab, et lähteülesanne on piisavalt mõistetav pakkujale

hinna kujundamiseks.

3.9. Peale projekteerimise lähteülesande valmimist ja kooskõlastamist esitab külastusala juht

lähteülesande koos lisadega ja projekteerimistingimuste taotlusega kohalikule

omavalitsusele menetlemiseks (vajadusel mitmele omavalitsusele). Juhul kui

projekteerimistingimuste esitamist ei ole peetud vajalikuks (vt punkt 3.1.) alustatakse

koheselt projekteerimishanke protsessiga.

3.10. Projekteerimistingimuste taotluste vorm on kättesaadav https://www.mkm.ee/et/-

ehitisregister.

3.11. Juhul, kui väljastatakse projekteerimistingimused, korrigeerib külastusala juht vajadusel

projekteerimise lähteülesannet vastavalt väljastatud tingimustele. Lähteülesande

korrigeerimise korral enne projekteerimisehankesse minekut kaasab KKO külastusala

juht töösse KKO maastikukaitsespetsialisti ja ehituslikult vastutusrikaste

külastusobjektide puhul kaasatakse KVO spetsialist või ostetakse vastava spetsialisti

teenust sisse

4. Projekteerimishanke läbiviimine, projekteerimislepingu sõlmimine ning projekti vastuvõtmine

4.1. Enne projekteerimise hanke läbiviimist veendub taristuspetsialist, et

külastuskorraldusosakonnal ei ole sõlmitud vastavasisulist raamlepingut, mis kataks

antud külastusobjekti projekteerimistegevuse.

4.2. Tulenevalt projekteerimishanke eeldatavast maksumusest viiakse projekteerimishange

läbi, kas riigihangete osakonna või külastuskorraldusosakonna poolt.

4.3. Projekteerimishanke koostamise aluseks on projekteerimise lähteülesanne, „Riigimetsa

Majandamise Keskuse hankekord“ ja „Külastuskorraldusosakonna väikehangete ja

väikeostude korraldamise juhis“.

4.4. Projekteerimishanke dokumentide koostamisel pidada silmas, et vajadusel oleks

võimalik ehitustöid viia ellu etappide kaupa.

4.5. Taristuspetsialist valmistab koostöös konkreetse külastusala juhi ja piirkonna juhiga ette

hankedokumendid ja ehituslikult vastutusrikaste külastusobjektide puhul kaasatakse

KVO spetsialist või ostetakse vastava spetsialisti teenust sisse.

4.6. Juhul, kui projekteerimishanke korraldab riigihangete osakond, siis edastab

taristuspetsialist hankedokumendid.

4.7. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“

vastavalt hankeliigile, kas riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialisti poolt.

4.8. Projekteerimisleping sõlmitakse sõltuvalt lepingu ulatusest, kas piirkonna juhi või

külastuskorraldusosakonna juhataja poolt (üle-osakonnalised hanked).

4.9. Kogu projekteerimislepingu täitmine peab vastama „Riigihangete seadusele“ ja teistele

õigusaktidele.

4.10. Projekteerimislepingu sõlmimisel ja tööde vastuvõtmise aktide vormistamisel

veenduda, et sõlmitavalt lepingult ja aktidelt on eemaldatud hankedokumentide viited.

4.11. Projekteerimislepingu lisas fikseeritakse ajaliselt erinevate etappide lõpetamise

tähtajad, kusjuures tuleb arvesse võtta aega, mis kulub projekti iga etapi läbivaatuseks.

4.12. Projekteerimislepingus maksete sooritamine võimalusel siduda projekteerimistööde

erinevate etappide valmimisega (eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt). Viimane makse

siduda ehitusloa/ehitisteatise väljastamisega.

4.13. Projekteerimislepingu muutmised (mahud, summad, tähtajad) tuleb kirjalikult

kooskõlastada, sõltuvalt hankeliigist, kas riigihangete osakonna või taristuspetsialistiga

ja seejärel vormistatakse lepingu muutmise kokkulepe lepingu teise poolega.

4.14. Juhul, kui projekteerimistingimustes on sätestatud ehitusloa nõue, siis eelprojekti

vastuvõtmisel saab alustada ehitusloa menetluse protsessiga. Projekteerimise

lähteülesandes märkida ehitusloa taotlemine projekteerija kohustuseks, riigilõivu

tasumine tellija kohustuseks.

4.15. Projekteerimistööde eelprojekti, põhi- ja/või tööprojekti staadiumis on kohustus enne

tööde vastuvõtmist tutvustada valminud projekti lähteülesande koostamisel osalenud

töötajatele (vt. ka „RMK külastusobjektide kaitseväärtuste väljavõtte koostamise

juhis“)

4.16. Parandusettepanekute koondmaterjal edastatakse kirjaga projekteerijale ning

salvestatakse DHS-i sarja 12-40 „Külastustaristu projektdokumentatsioon“ vastava

projekteerimise lähteülesande juurde. Muutmise ettepanekute alusel korrigeerib

projekteerija projekti.

4.17. Tööde vastuvõtmise aktide ja esitatud arvete sõnastus peab olema sama, mis

projekteerimislepingus ja hankedokumentides.

4.18. Projekti vastuvõtmisel töötada projekt põhjalikult läbi ja pöörata tähelepanu järgnevale:

4.18.1. projekti vormistus ja koosseis peab vastama lähteülesandele ja

hankedokumentatsioonile;

4.18.2. projekteeritud külastustaristu peab vastama „Külastusobjektide komplektsuse ja

korrasoleku juhisele“ “; 4.18.3. projekti pealkirjas ja seletuskirjas peab kajastuma paiknemine kaitstaval

loodusobjektil, kui projekteeritud külastusobjekt on kavandatud kaitstavale

loodusobjektile;

4.18.4. projekti lisade hulgas on KVV aruande avalik versioon (AK-märkega KVV

edastatakse RMK poolt vaid tööga otseselt seotud isikule/isikutele tööülesannete

täitmiseks; vt „RMK külastusobjekti kaitseväärtuste väljavõtte koostamise juhis“ p 3.3.3.2., 3.4. ja 3.7.).

4.18.5. projektis ehitustööde korraldamisele esitatud nõuetele ja seatud piirangutele, sh

ehitusaegsete ajutiste ehitiste ja rajatiste plaanile koos seletuskirjaga;

4.18.6. transpordi liiklusskeemile ja vastava märgistuse paiknemisele;

4.18.7. transpordile ja ehitustehnikale seatud piirangutele;

4.18.8. materjalide ladustamiskohtade skeemile;

4.18.9. ehitusaegsele jäätmekäitlusele.

4.18.10. veenduda ja kontrollida kõikide projekteerimistingimustes nõutud koos-

kõlastuste ja lubade olemasolu.

4.18.11. kontrollida ehitushanke korraldamiseks vajalike mahtude tabeli

olemasolu.

5. Ehitusprojekti ekspertiis 5.1. RMK külastusobjektide rekonstrueerimisel ja rajamisel on kohustus läbi viia

ehitusprojektide ekspertiis, vastavalt määrusele „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile § 3

lg 1 (4) ja lg 2 (16)“. 5.2. Tulenevalt ekspertiisihanke eeldatavast maksumusest viiakse hange läbi, kas

riigihangete osakonna või külastuskorraldusosakonna poolt.

5.3. Taristuspetsialist valmistab koostöös konkreetse külastusala juhi ja piirkonna juhiga ette

hankedokumendid ning ehituslikult vastutusrikaste külastusobjektide puhul kaasatakse

KVO spetsialist või ostetakse vastava spetsialisti teenust sisse.

5.4. Juhul, kui projekteerimishanke korraldab riigihangete osakond, siis edastab

taristuspetsialist neile hankedokumendid.

5.5. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“

vastavalt hankeliigile, kas riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialisti poolt.

Peale ekspertiisi teostamist valmib selle kohane aruanne, mis edastatakse

projekteerijale, kes korrigeerib ja vastab ekspertiisi teostaja küsimustele. Kui projekt

korrigeeritud, toimub ehitusprojekti välja trükk ja tellijale edastamine

6. Ehitustööde ja omanikujärelevalve hanke läbiviimine 6.1. Ehitustööde hankedokumentatsiooni koostamisel on aluseks eelarvevahendid,

ehitusprojekt ja hankeplaan.

6.2. Hanke tehnilise kirjelduse koostamise eest vastutab piirkonna juht, kes kaasab vastava

külastusala juhi, taristuspetsialisti ning ehituslikult vastutusrikaste külastusobjektide

puhul kaasatakse KVO spetsialist või ostetakse vastava spetsialisti teenust sisse.

6.3. Tehniline kirjeldus sisaldab hankelepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja

oluliste tunnuste loetelu ning on aluseks pakkuja poolse pakkumuse maksumuse tabeli

täitmisel ja hilisemal tööde teostamisel.

6.4. Tehnilise kirjelduse koostamise aluseks on:

6.4.1. ehitusprojekt koos lisadega;

6.4.2. kaitstava loodusobjekti puhul tegevust suunavad ja reguleerivad eeskirjad ning

seadused.

6.5. Hankedokumentide teised osad valmistab ette tulenevalt hanke eeldatavast

maksumusest, kas taristuspetsialist või riigihangete osakonna töötaja.

6.6. Hankedokumentide koostamisel pöörata tähelepanu hinnapakkumise vormi

ülesehitusele, kuna võimalikult täpne tööliikide lahkulöömine aitab paremini võrrelda

pakkumisi ja on aluseks edaspidisele tööde akteerimisele, samuti peab ehitustööde

läbiviimise tähtaeg olema realistlik.

6.7. Hankedokumentide koostamisel pidada silmas, et vajadusel oleks võimalik ehitustöid

teostada etappide kaupa.

6.8. Ehitustööde hanke koostamise aluseks on tehniline kirjeldus ja ehitusprojekt.

6.9. Ehitustööde hange viiakse läbi tulenevalt hanke eeldatavast maksumusest, eelnevalt

koostatud hankeplaanist ning lähtudes Riigimetsa Majandamise Keskuse hankekorrast

ja Külastuskorraldusosakonna väikehangete ja väikeostude korraldamise juhendist.

6.10. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“, kas riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialist poolt.

6.11. Enne ehitamise alustamist peab olema omanikujärelevalve tegemise õigusega isikuga

sõlmitud leping seaduses ettenähtud omanikujärelevalveks (edaspidi OJV). OJV ei või

olla sama ehitist projekteerinud või ehitav isik.

6.12. Enne OJV hanke läbiviimist veendub taristuspetsialist ega külastuskorraldusosakonnal

ei ole sõlmitud vastavasisulist raamlepingut, mis katab ka antud külastusobjekti

ehitustegevuse.

6.13. OJV teenus üldjuhul tellitakse hanke korras, järgides „Riigimetsa Majandamise

Keskuse hankekorda“ ja „Külastuskorraldusosakonna väikehangete ja väikeostude

korraldamise juhendit“.

6.14. Tehnilise kirjelduse koostamisel arvestada, et OJV tegeva isiku ülesandeks on

kontrollida:

6.14.1. ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidele ning ehitise omaniku ja

ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele;

6.14.2. ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoidu ja ohutust ümbruskonnale;

6.14.3. töö- ja keskkonnaohutuse tagamist;

6.14.4. tehtud ettekirjutuste täitmist.

6.15. Tulevalt OJV hanke eeldatavast maksumusest viiakse hange läbi, kas riigihangete

osakonna või külastuskorraldusosakonna poolt.

6.16. Juhul, kui projekteerimishanke korraldab riigihangete osakond, siis edastab

taristuspetsialist hankedokumendid neile.

6.17. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“

vastavalt hankeliigile, kas riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialisti poolt.

6.18. OJV tegija on kohustatud koheselt teavitama tellijat ja töövõtjat avastatud puudustest

või kõrvalekalletest kokkulepitust ning OJV lepingujärgsed tööd lõpevad peale ehitisele

kasutusloa väljastamist tellijale.

6.19. OJV tööde vastuvõtmine toimub tööde vastuvõtu aktiga.

7. Ehitustööde lepingu sõlmimine 6.2. Ehitustööde töövõtuleping sõlmitakse kas piirkonna juhi poolt, või kui tegemist on

osakonnaülese ehitustööga, siis külastuskorraldusosakonna juhataja poolt. Kogu

lepingu täitmine peab vastama „Riigihangete seadusele“ ja teistele õigusaktidele.

7.1. Ehitustööde töövõtulepingu sõlmimisel ja tööde vastuvõtmise aktide vormistamisel

veenduda, et sõlmitavalt lepingult ja aktidelt on eemaldatud hankedokumentide viited.

7.2. Tööde vastuvõtmise aktide sõnastus peab olema sama, mis ehitustööde töövõtulepingus

ja hankedokumentides.

7.3. Tööde vastuvõtmise aktil peab olema lepingu number ja esitatud arvel peab olema tööde

vastuvõtmise akti number, tööde vastuvõtmise kuupäevad ja vastuvõtu akti koostaja

RMK töötaja nimi.

7.4. Ehitustööde töövõtulepingute puhul on lepingu lisadeks:

7.4.1. projekt;

7.4.2. projektis ehitustööde korraldamisele esitatud nõuded ja seatud piirangud, sh

ehitusaegsete ajutiste ehitiste ja rajatiste plaan koos seletuskirjaga;

7.4.3. transpordi liiklusskeem ja vastava märgistuse paiknemine;

7.4.4. transpordile ja ehitustehnikale seatud piirangud;

7.4.5. materjalide ladustamiskohtade skeemid;

7.4.6. ehitusaegne jäätmekäitlus

7.4.7. Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi aruande ajakohane avalik

versioon (vt . „RMK külastusobjekti kaitseväärtuste väljavõtte koostamise

juhis“ p. 3.3.3. ja 3.4.).

7.4.8. Ehitustööde graafik (töövõtja poolt tuleb esitada nädala jooksul peale lepingu

sõlmimist).

7.5. Ehitustöö töövõtulepingu muutmised (mahud, summad, tähtajad) tuleb kirjalikult

kooskõlastada, sõltuvalt hankeliigist, kas riigihangete osakonna või taristuspetsialistiga

ja seejärel vormistatakse lepingu muutmise kokkulepe teise poolega.

7.6. Ehitustööde töövõtulepingu sõlmimise eel kontrollida KVV kehtivust ning vajadusel

KVV uuendada (vt „Külastusobjekti kaitseväärtuste väljavõtte koostamise juhis“. 7.7. Ehitustööde käigus tekkinud viivitustest ja tähtaega mitte jõudmisest tuleb teavitada

taristuspetsialisti.

7.8. Tähelepanekud ehitustööde paremaks korraldamiseks:

7.8.1. Ehitustööde lõpptähtaja määramine - arvestada, et ehitaja vajab aega materjalide

varumiseks, tööde organiseerimiseks jne (kuni 1 kuu).

7.8.2. ilmaolude tõttu jäävad teostamata haljastus ja korrastustööd – lõpetada leping ja

maksta teostatud tööde eest, ning vähendada lepingu maksumust nende tööde osas,

mis jäävad tegemata. Kevadel tellida väikseostuna haljastustööd.

7.8.3. täiendav tähtaeg – anda Tellijana ühepoolselt täiendav tähtaeg tööde

lõpetamiseks ning täiendava tähtaja möödudes rakendame leppetrahvi; poolte

kokkuleppel lepingu pikendamist võib teha juhul, kui on tekkinud ettenägematud

asjaolud (need ei ole ehitaja ei jõua, ilm ei võimalda, materjalide tarneprobleemid,

materjali hind on tõusnud jne)

7.8.4. lepingu pikendamine kokkuleppel – selguvad ettenägematud asjaolud (olulised

projekti muudatused, ehitustööde käigus tekivad lisatööde vajadused, mida polnud

algselt võimalik ette näha, näiteks vundamendi rajamisel selgub, et pinnas ei kanna ja

vajab lisatöid); kokkuleppel lepingu pikendamiseks vajalikud sammud – protokollida

ettenägematud asjaolud (tööd), töövõtja poolt esitatud hinnapakkumine ettenägematute

tööde teostamiseks; juhul kui kavandatud reserv katab tööde mahud, protokollida, et

lisatööd kaetakse Tellija reservist; juhul kui reserv ei kata lisatööde maksumust,

muudetakse summa lepingu muutmise kokkuleppega.

7.8.5. Hankedokumentides välja tuua 2 tähtaega - tööde lõpptähtaeg ning lisaks lepingu

kehtivuse tähtaeg mis võiks olla vähemalt 1 kuu võrra pikem tööde lõpptähtajast (aktide,

kasutusloa/kasutusteatise vormistamine jne).

8. Ehitustööd

8.1. Ehitustegevuse alustamisest lisatakse vastav teade RMK loodusega koos kodulehele

objekti infosse – vastava teabe edastab külastusala juht vastava piirkonna kodulehe

administraatorile.

8.2. Ehitustööde alustamisel esitab ehitustööde alustamise teatis kohalikule omavalitsusele

vastavalt tellija ja töövõtja vahelisele kokkuleppele, kas töövõtja esindaja või tellija

esindaja (külastusala juht).

8.3. Kaitstaval loodusobjektil teostatavate ehitustööde, sh rekonstrueerimise ja lammutamise

puhul tuleb vastava külastusala juhil enne ehitustööde alustamist kontrollida

Keskkonnaameti kooskõlastuse olemasolu töövõtja poolt keskkonnaametile esitatud

dokumendil, mis sisaldab:

8.3.1. ehitusaegsete ajutiste ehitiste ja rajatiste plaani koos seletuskirjaga;

8.3.2. transpordi liikumisskeemi ja vastava märgistuse paiknemist;

8.3.3. transpordile ja ehitustehnikale seatud piiranguid;

8.3.4. ajaline liikumise ja ehitustööde piirang;

8.3.5. materjalide ladustamiskohtade skeemi.

8.4. Külastusala juht teavitab kaitseala valitsejat kirjalikult tööde alustamisest, andes teada

ka ehituse planeeritud lõpp-tähtaja.

8.5. Juhul, kui ehitatavale objektile on KKO tellinud töid mõnelt teiselt RMK

struktuuriüksuselt, kooskõlastatakse tööde ajagraafikud.

8.6. Ehitustööde lõpp-tähtaja pikenemisel, teavitab külastusala juht kaitseala valitsejat

sellest kirjalikult.

8.7. Ehitustööde lõpp-tähtaja pikenemisel lisatakse vastav teade RMK loodusega koos

kodulehele objekti infosse – vastava teabe edastab külastusala juht vastava piirkonna

kodulehe administraatorile.

8.8. Kaitstaval loodusobjektil teostatavate ehitustööde puhul teha kaitseala valitsejale ja/või

muinsuskaitse korraldajale ettepanek osaleda ehitusnõupidamistel ning vajadusel

kaasata maastikukaitsespetsialist ja/või maastikuseire spetsialist ja ehituslikult

vastutusrikaste külastusobjektide puhul kaasatakse KVO spetsialist või ostetakse

vastava spetsialisti teenust sisse.

8.9. Ehitustööde läbiviimisel jälgib külastusala juht koos OJV teostajaga tekkiva

dokumentatsiooni (ehituspäevikud, koosolekute protokollid, kaetud tööde aktid, tööde

vastuvõtu aktid, vastavussertifikaadid, hooldus- ja kasutusjuhendid jne) korrektsust ja

järjepidevust ning vastavust projektile ning kokkulepitud normidele ja standarditele.

8.10. Kõik kõrvalekalded projektist tuleb kirjalikult kooskõlastada projekteerijaga,

välisrahastuste puhul ka projektijuhiga, kaitstaval loodusobjektil ka kaitseala valitsejaga

ning fikseerida koos muudatuste vajalikkuse põhjendustega nõupidamiste protokollides;

8.11. Hoolikalt jälgida kaitstaval loodusobjektil teostatavate ehitustööde vastavust projektile

ja kaitseala valitsejaga kooskõlastatud tingimustele.

8.12. Vähimagi kahtluse korral tööde mittevastavusest peatab külastusala juht ehitustegevuse.

Tekkinud olukorra analüüsiks ja edaspidise tegevuse kavandamiseks kaasab külastusala

juht teisi osakonna töötajaid (piirkonna juht, maastikukaitsespetsialist, taristuspetsialist

jt), ehituslikult vastutusrikaste külastusobjektide puhul kaasatakse KVO spetsialist või

ostetakse vastava spetsialisti teenust sisse, kaitseala valitseja, muinsuskaitse korraldaja

ja ehitaja esindajad.

8.13. Kõik sellealased kohtumised ja suhtlused kirjalikult dokumenteerida (ametlik

kirjavahetus, koosolekute/nõupidamiste protokollid, memod).

9. Ehitustööde lõpetamine, külastusobjekti vastuvõtmine ja ehitustööde akteerimine 9.1. Objekti võtab vastu lõppaktiga piirkonna juht.

9.2. Ehitustööde vastuvõtmine toimub tööde vastuvõtu aktiga.

9.3. Vajadusel kaasata ehitustööde vastuvõtmise protsessi maastikukaitse ja/või

maastikuseire spetsialist ja ehituslikult vastutusrikaste külastusobjektide puhul

kaasatakse KVO spetsialist või ostetakse vastava spetsialisti teenust sisse.

9.4. Tööde vastuvõtmisel tuleb meeles pidada:

9.4.1. külastusobjekti vastuvõtmise aktiga antakse lepingulised ehitustööd üle tellijale;

9.4.2. alates ehitustööde vastuvõtmisest on ehitise eest vastutav tellija.

9.5. Külastusobjekti valmimise järel jälgib/aitab kaasa külastusala juht, et töövõtja poolt

saab esitatud kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotlus/kasutusteatis, mille vorm on

kättesaadav lingilt https://www.mkm.ee/et/ehitisregister.

9.6. Külastusobjekti valmimise järel jälgib külastusala juht, et kasutusluba väljastatakse

omavalitsuse poolt pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist.

9.7. Külastusobjektil läbiviidud muudatused või uued külastusobjektid tuleb uuendada. 9.7.1. GIS-s andmebaasis, selleks külastusala juht edastab KKO QGISi andmebaasi

administraatorile külastusobjekti korrigeeritavad ruumiandmed KKO QGISiga

ühilduvas formaadis;

9.7.2. www.loodusegakoos.ee kodulehel, selleks külastusala juht edastab kodulehe

administraatorile külastusobjekti korrigeeritavad andmed;

9.7.3. AXA-s, raamatupidamisandmestus AXAPTA, selleks edastab külastusala juht

raamatupidajale uue objekti sisestamiseks vajalikud andmed.

10. Projekteerimise ja ehitustööde dokumentide salvestamine 10.1. Projekteerimise ja ehitustöödega seotud dokumendid salvestatakse vastavalt

„Riigimetsa Majandamise Keskuse asjaajamiskorrale“ ja „RMK dokumentide

loetelule“ punktidele 1.4., 2.1. ja 2.2.

10.2. Projektid salvestatakse sarja 12-40 „Külastustaristu projektdokumentatsioon“

10.3. Pöördumised ja vastuskirjad salvestatakse DHS-is sarjas 12-8 „Puhkemajanduslike

objektide dokumendid“

10.4. Sihtfinantseeritavate projektide dokumentatsioon salvestatakse DHS-i sarja 1-46

„Sihtfinantseeritavate projektide dokumentatsioon“. 10.5. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“

10.6. Toetuse saanud ehitiste ehitamise, projekteerimise ja haldamisega seotud

dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt sihtfinantseerimise meetme määrusele.