Trassialternatiivide võrdlus Natura hindamise kriteeriumite alusel
Käesolev võrdlus on ettevalmistus artikli 6 lõike 4 kohase Natura erandi seadmiseks ning aluseks elupaikasid, liike ja Natura 2000 alade terviklikkust kõige vähem kahjustava Rail Baltic trassialternatiivi leidmisele, arvestades Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Võrdlus on Natura 2000 hindamise kolmanda etapi osaks.
Natura hindamine on osaks Rail Baltic trassivaliku maakonnaplaneeringu uuendamisest, mille koosseisus viiakse läbi trassivaliku keskkonnamõju strateegiline hindamine. Trassialternatiivide valiku põhimõtted on kirjeldatud planeeringudokumendi seletuskirjas ja keskkonnamõju hindamise alused keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis. Alternatiivsete trassivalikute aluseks on varasem uuring, mille alusel pakuti välja kuus realistlikku trassivarianti (alternatiivi), mis on aluseks maakonnaplaneeringule. Nullalternatiiv on välistatud asjaoluga, et Rail Balticu näol on tegemist üle-euroopalisse raudteevõrgustikku kavandatud raudteega, mis ühendab Balti riigid tänapäevase kiirraudteega Kesk-Euroopa raudteesüsteemiga. Seetõttu on vajalik valida trassikoridor, mis ühendab põhjapoolseid Tallinnani kulgevaid trassilõike lõunapoolse trassikoridoriga, mis kulgeb Lõuna-Pärnumaalt läbi Läti ja Leedu ning seob selle olemasoleva Euroopa raudteevõrguga Poolas.
Natura eelhindamise ja asjakohase hindamisega on jõutud järeldusele, et kõigil Rail Baltic välja pakutud trassialternatiividel on ka pärast leevendusmeetmete rakendamist ebasoodne mõju Natura kaitse-eesmärkidele. Rail Baltic raudtee trassi ei ole võimalik paigutada planeeringualal, Lõuna-Pärnumaal, nii, et see ei kahjustaks vähemalt ühe Natura 2000 ala kaitse-eesmärke.
Võrdluse metoodiliseks aluseks on värskeim Euroopa Komisjoni Natura hindamise juhend1, Eesti asjakohane Natura erandi seadmise juhend2, teised Natura hindamist käsitlevad Euroopa juhised ja õigusaktid.
Alternatiivide võrdlus on läbi viidud kvalitatiivse hinnanguna kuue peamise kriteeriumi osas, mida on soovitatud kasutada Euroopa Komisjoni Natura hindamise juhendis. Sealjuures on kriteeriumite hindamisskaala seadmisel ja hinnangute andmisel kasutatud võimalikult suurel määral Natura eelhinnangu andmisel ja asjakohasel hindamisel kasutatud kriteeriume (ehitusaegse mõju 9 kriteeriumi ja kasutusaegse mõju 10 kriteeriumi). Mõjuvaldkondade kriteeriumite osas on eelistatud kvantitatiivne hinnang kvalitatiivse hinnangu ees, kui see oli võimalik andmete kättesaadavuse, pikaajaliseks prognoosiks piisava usaldusväärsuse ja määramatuse juures. Kvantitatiivseks hinnanguks alternatiivide omavaheliseks võrdluseks objektiivselt mõõdetavaid andmeid napib ja seetõttu on alternatiivide võrdluseks kasutatud peamiselt kvalitatiivset hinnangut.
Alternatiivide võrdlusel kasutatud ebasoodsa mõju kriteeriumite hindamisskaala on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1). Hindamissüsteem on kasutusele võetud üksnes alternatiivide võrdlemise eesmärgil ning see ei asenda ega täienda alternatiivide eelhindamist ja asjakohast hindamist.
Tabel 1. Ebasoodsa mõju võrdlemise kriteeriumid alternatiivide mõju tugevuse hindamiseks
Kriteerium
Puuduv või leevendusmeetmetega välditav mõju - 0
Keskmine mõju - 1
Tugev mõju - 2
Mõjutatud Natura alad.
Natura aladele kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele avalduv oluline ebasoodne mõju
Alternatiiv ei mõjuta ebasoodsalt ühegi Natura 2000 ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust.
Alternatiiv mõjutab ebasoodsalt ühe Natura ala kaitse-eesmärke ja/või terviklikkust.
Alternatiiv mõjutab ebasoodsalt mitme Natura ala kaitse-eesmärke ja/või terviklikkust.
Elupaikade kadu ja halvenemine.
Otsene mõju loodusalade kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele.
Oluline ebasoodne mõju elupaigale puudub.
Kaudne ebasoodne mõju, elupaiga seisund halveneb, kuid ei elupaik hävi.
Pöördumatu, otsene ebasoodne mõju elupaikadele liigi elupaiga kaona ja/või elupaiga kaona.
Mõjutatud liikide populatsioonide arvukus.
Otsene mõju linnualade ja loodusalade kaitse-eesmärgiks seatud liikidele.
Oluline ebasoodne mõju liigi arvukusele puudub. Arvukuse muutus ei ületa oluliselt liigi populatsioonis loomulikku muutust.
Kaitse-eesmärgiks seatud liigi/liikide populatsioonile on mõju kaudne või mõjutatakse otseselt ja pöördumatult alla 10% Natura ala asurkonna isenditest.
Kaitse-eesmärgiks liigi/liikide seatud isenditest mõjutatakse otseselt ja pöördumatult üle 10% Natura ala asurkonna isenditest.
Oluliste funktsioonide halvenemine ja muutused elupaiga struktuuris.
Ebasoodne otsene mõju loodusalade elupaikadele, ebasoodsa mõju kaudu kaudne mõju linnualade ja loodusalade terviklikkusele.
Oluline ebasoodne mõju liigile või liikidele või elupaiga funktsioonidele puudub.
Ebasoodne mõju avaldub elupaiga killustumisega Natura ala sees. Natura terviklikkus, nt alade vaheline sidusus ei ole oluliselt ohustatud. Liikide ja/või elupaikade funktsionaalne side laiemalt ei ole oluliselt ohustatud.
Elupaiga funktsioonid on mõjutatud viisil, mis viib kaitse-eesmärgiks seatud liigi ebasoodsasse seisu Natura ala sees või laiemalt. Püsiv ebasoodne mõju avaldub kas Natura ala kaitse-eesmärkidele või ohustatakse oluliselt liigikaitse eesmärkidega seatud liigi terviklikkust.
Häirimine.
Otsene mõju linnu- ja loodusalade liikide funktsioonidele.
Oluline ebasoodne mõju liikidele häiringuna puudub. Puuduvad häiringud, mis võiks mõjutada ebasoodsalt kaitse-eesmärgiks seatud liike.
Ebasoodne ajutine mõju liigi/liikide funktsioonidele, mis halvendab osaliselt või ajutiselt liigile olulisi funktsioone Natura alal.
Halvima võimaliku häiringu puhul mõjutatakse liigi elupaika alla 10%.
Pöördumatu häiringu mõju liigi/liikide funktsioonidele, mis ei taga kaitse-eesmärkide täitmist Natura alal kitsamalt või mille on oluline ebasoodne mõju üldiste liigi Natura eesmärkide täitmisele.
Halvima võimaliku häiringu puhul mõjutatakse liigi elupaika üle 10%.
Liikide populatsioonide väljatõrjumine.
Linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgiks seatud liikide asurkondade hääbumine Natura alal.
Ebasoodne tõrjuv mõju puudub.
Liik/liigid tõrjutakse Natura alal ajutiselt häiringu allikast eemale, elupaiga pindala võib lühiajaliselt väheneda, kuid see võib taastuda. Mõju ei halvenda pikas perspektiivis populatsiooni elujõulisust Natura alal. Ebasoodne mõju on ajutine.
Pöördumatu ebasoodne mõju liigile/liikide populatsioonile mis viib liigi/liikide pikaajalisele (üle 10 aasta) või eeldatavasti lõplikule väljatõrjumisele Natura elupaigast.

Võrdluse läbi viimisel on arvestatud Natura asjakohases hindamises ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Hinnang „puuduv või leevendusmeetmetega välditav mõju“ sisaldab seega ka juhtumeid, kus Natura asjakohasel hindamisel on küll tuvastatud võimalikud olulised ebasoodsad mõjud, kuid selle mõju leevendamiseks ette nähtud meetmed on hinnatud piisavaks olulise ebasoodsa mõju vältimiseks. Üldjuhul ei ole selliseid mõjusid (üksikute eranditega) võrdluses ka kirjeldatud. Võrdlemisel on arvestatud nii ehitusaegset kui kasutusaegset mõju. Kui on vajadus rõhutada vastava etapi mõju, siis on see etapp kirjelduses eraldi välja toodud.
Tabel 2. Alternatiivide võrdlus
Alternatiiv
Võrdluskriteerium
Mõju kirjeldav koondkokkuvõte
Hinnang
Oranž
Mõjutatud Natura 2000 alad
Alternatiivi rakendamisega kaasneb ebasoodne mõju kolme linnuala (Luitemaa, Kikepera, Põhja-Liivimaa) kaitse-eesmärkidele ja kuue loodusala (Reiu jõe, Luitemaa, Tolkuse, Nigula, Laulaste ja Kabli) kaitse eesmärkidele. Olulised otsesed ebasoodsad mõjud on leevendavate meetmete rakendamisega välditavad kõigi asjakohaste loodusalade kaitse-eesmärkidele ja kahe linnuala kaitse-eesmärkidele (Kikepera ja Põhja-Liivimaa).
Olulist ebasoodsat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega täielikult vältida ühele linnualale - Luitemaa linnualale. Olulist ebasoodsat mõju ei ole võimalik vältida Luitemaa linnuala seitsmele kaitse-eesmärgiks seatud linnuliigile: metsis, teder, suur-laukhani, rabahani, rukkirääk, väikeluik ja laululuik.
Keskmine mõju Natura 2000 aladele - 1

Elupaikade kadu ja halvenemine
Asjakohane hindamine tuvastas, et trassikoridoriga võib kaasneda ebasoodne mõju Luitemaa loodusala elupaikadele - 350 m laiune trassikoridor mõjutaks kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadest: elupaika 2180 0,31 ha ulatuses, (0,05% elupaiga pindalast Luitemaa loodusalal), elupaika 9010* 0,59 hektari ulatuses, 0,2% elupaiga pindalast ja elupaika 9080* 0,51 hektari ulatuses ehk 0,2 % elupaiga pindalast.
Leevendavate meetmete rakendamisel on vastav mõju välistatud.
Leevendusmeetmetega välditav mõju elupaikadele - 0

Mõjutatud liikide populatsioonide arvukus
Alternatiiv mõjutab otseselt läbi maavõtu ebasoodsalt kaitse-eesmärgiks seatud liikidest seitsme liigi (metsis, teder, suur-laukhani, rabahani, rukkirääk, väikeluik ja laululuik) populatsioone Luitemaa linnualal.
Asjakohase hindamise koostamise ajaks kättesaadavate loendusandmete ja hinnangute alusel mõjutatakse Luitemaa linnualal ühte tedrekuke mängupaika. Tedre elupaikadest hävib Soometsa elupaik (36 kukke, 65,5% tedre asurkonnast Luitemaa linnualal, 0,6-1% tedre Eesti asurkonnast).
Metsise puhul häviks Luitemaa linnuala Tolkuse raba idaserva elupaik, mida riivab trassikoridori lääneosa (maksimaalselt on Tolkuse elupaigas loendatud aastatel 2009-2022 7 mängivat kukke).
Kaitse-eesmärgiks seatud rändlindude puhke- ja toitumispaikadel mõjutatakse hinnanguliselt laululuigel 10%, väikeluigel 5%, rabahanel 50%, suur-laukhanel 70-90% Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks seatud asurkonna isenditest. Rukkiräägul mõjutatakse kuni 12% Luitemaa linnuala pesitsuspaikadest.
Mõju nendele linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikide elupaikadele Luitemaa linnualal on püsiv ja pöördumatu.
Lisaks mõjutab liikide populatsioone barjääriefekt, mida on kirjeldatud järgmise kriteeriumi all.
Tugev mõju linnualade liikidele - 2

Oluliste funktsioonide halvenemine ja muutused struktuuris
Trassikoridor läbib Luitemaa linnuala, mistõttu on mõju liikide elupaikadele otsene läbi elupaikade hävimise. Luitemaa linnuala läbiva trassi aluse ja trassiga seotud taristu aluse maa hõivamisega hävivad olulisel määral kaitse-eesmärgiks seatud pesitsevate liikide (metsis, teder ja rukkirääk) pesitsus- ja toitumiskohad ja kaitse-eesmärgiks seatud rändlindude (suur-laukhani, rabahani, väikeluik ja laululuik) puhke- ja toitumiskohad. Hävib trassikoridori ja sellega seotud taristu alla jääv elupaikade osa.
Oranži trassikoridori tõttu killustuvad metsise ning tedre elupaigad Luitemaa linnuala sees. Killustatus avaldub ebasoodsa mõjuna raudteekoridori poolt tekitatud barjääriefekti tõttu, mis eraldab põhja-lõunasuunalise joonobjektina Luitemaa linnuala idapoolsed elupaigad läänepoolsetest elupaikadest. Trassikoridor eraldab (killustab) Luitemaa linnuala Piirumi ja Tolkuse asurkonna (maksimaalne loendatud kukkede arv vahemikus 2009-2022 on vastavalt 4 ja 7 kukke) Mõtuse ja Maarjapeaksi asurkondadest (maksimaalselt loendatud vastavalt 6 ja 3 kukke).
Samuti mõjutab oranž trassikoridor otseselt liikide asurkondade vahelist sidusust, mis on oluline Natura alade üldise terviklikkuse tagamiseks. Mõjutatud liigiks, kellele avalduvat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega välistada, on metsis. Raudteekoridor eraldab barjääriefektina Luitemaa linnualal trassikoridorist lääne poole jäävad asurkonnad teistest Natura aladest, mistõttu kannatab Luitemaa linnualal elupaikade sidusus idapoolsete metsise elupaikadega väljaspool Natura alasid (Kõveri, Venemurru, Saki ja Saki metsavahi, Nepste ning Rabaküla) ja laiemalt sidusus teiste lähimate Natura linnualadega (Kikepera, Põhja-Liivimaa). Metsise asurkonna osas mõjutab oranž trass liigikaitse seisukohalt olulisi asurkonna terviklikkust tagavaid Rabaküla metsisemängu Luitemaa linnualast põhjas ning Saki metsavahi mängupaika Luitemaa linnualast lõunas. Nende nn astmelaudade tugev häirimine kaotamine võib mõjutada ebasoodsalt Luitemaa asurkonna sidusust ülejäänud Eesti metsise asurkondadega. Mõju ei ole leevendatav ja seega ei ole välistatud ebasoodne mõju metsise liigikaitse eesmärkidele.
Tugev mõju liikidele - 2

Häirimine
Häiringud tulenevad ehitus- ja kasutusaegsest mürast ning inimeste ja mehhanismide liikumisest Luitemaa linnualal. Ehitusaegne mõju on ajutine ja leevendatavate meetmetega on oluline ebasoodne mõju välditav. Kasutuse ajal on mõju regulaarne ja ilmneb lühiajaliselt rongi möödumisel. Kõige tundlikumaks liigiks mürahäiringu suhtes on Natura asjakohasel hindamisel ekspertide ja rahvusvahelise kogemuse põhjal peetud metsist.
Metsise mängukohale on seatud asjakohases hindamises müra sihttasemeks 45 dB. Kõige tundlikumaks Natura aladest on Luitemaa linnuala. Oranži koridori puhul on üle 45 dB ulatuva müratasemega ala suuruseks Luitemaa linnualal 3478 hektarit, mis on 27% selle Natura ala pindalast. Häiringud mürast ja valgusest vahetult trassiga külgnevas elupaigas (Tolkuse – maksimaalselt loendatud 7 mängivat kukke) on raskesti leevendatavad. Koridori lähiümbruses asuvad elupaigad muutuvad metsise sigimisedukuse tagamiseks sobimatuks või piiravad elupaiga sobilikkust tugevalt.
Tugev mõju liikidele - 2

Liikide populatsioonide väljatõrjumine
Luitemaa linnualal mõjutab oranž trassikoridor järgmisi liikide populatsioone järgnevalt:
• liikide elupaikade hävimise tulemusena võib hääbuda metsise ja tedre asurkond, oluliselt mõjutatakse rukkiräägu, suur-laukhane, rabahane, väikeluige ja laululuige asurkondi;
• barjääriefekti mõju tulemusena võib Natura alal hääbuda metsise ja tedre asurkond;
• raskesti on leevendatav mürahäiringu mõju vahetu piirnemise tõttu, mistõttu on funktsioonid häiritud ja metsise isendid võivad hoiduda raudteest eemale.
Liikide surevuse oluline suurenemine läbi kokkupõrgete rongi või taristuga on leevendusmeetmetega välditav.
Tugev mõju liikidele - 2
Sinine
Mõjutatud Natura 2000 alad
Alternatiivi rakendamisega kaasneb ebasoodne mõju kolme linnuala (Luitemaa, Kikepera, Põhja-Liivimaa) kaitse-eesmärkidele ning seitsme loodusala (Reiu, Luitemaa, Tolkuse, Laiksaare, Nigula, Laulaste ja Kabli) kaitse-eesmärkidele. Ebasoodsad mõjud on leevendavate meetmete rakendamisega välditavad kõigi loodusalade kaitse-eesmärkidele ja kahe linnuala kaitse-eesmärkidele.
Olulist ebasoodsat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega täielikult vältida ühele linnualale - Luitemaa linnualale. Ebasoodsat mõju ei ole võimalik vältida metsise kaitse-eesmärkidele.
Keskmine mõju Natura 2000 aladele - 1

Elupaikade kadu ja halvenemine
Asjakohane hindamine tuvastas, et trassikoridoriga võib kaasneda ebasoodne mõju kolme loodusala elupaikadele - Luitemaa, Laiksaare ja Tolkuse loodusala. Luitemaa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadest mõjutaks 350 m laiune trassikoridor: 3260 0,28 ha ulatuses (4,7 % elupaiga pindalast Luitemaa loodusalal), elupaika 9010* 2,77 hektari ulatuses, 1 % elupaiga pindalast ja elupaika 9080* 2 hektari ulatuses ehk 0,7 % elupaiga pindalast. Laiksaare loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadest mõjutataks elupaika 9010* 3,13 hektari ulatuses, 5,1 % elupaiga pindalast loodusalal. Tolkuse loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadest mõjutataks elupaika 9010* 7,47 hektari ulatuses, 1,8 % elupaiga pindalast loodusalal.
Leevendavate meetmete rakendamisel on vastav mõju välistatud.
Leevendusmeetmetega välditav mõju elupaikadele - 0

Mõjutatud liikide populatsioonide arvukus
Alternatiivil on võimalik kaudne ebasoodne mõju on läbi barjääriefekti Luitemaa linnuala metsise populatsioonile.
Sinine trassikoridor eraldab kõik Luitemaa linnuala viis mängupaika (Piirumi, Võiste, Tolkuse, Mõtuse ja Maarjapeaksi – vahemikus 2009-2022 on samal loendusaastal neis kokku loendatud maksimaalselt 12 mängivat kukke, iga ala erinevate aastate maksimumid on kokku liidetuna 24 kukke) ülejäänud Lõuna-Pärnumaa asurkondadest. Lisaks eraldaks või osaliselt hõivaks sinine koridor liigikaitseliselt olulised astmelaua elupaigad - Rabaküla, Kõveri, Venemurru, Saki ja Saki metsavahi (maksimaalselt on vahemikus 2009-2022 loendatud ühel loendusaastal kokku 16 mängivat kukke, iga ala erinevate aastate maksimumid on kokku liidetuna 19 kukke). Linnustikueksperdid hindavad, et asurkonna tükeldamisega sinise trassiga isoleeruks Luitemaa asurkonnaga seotud 1–1,5% riiklikust metsise koguasurkonnast.
Keskmine mõju liikidele - 1

Oluliste funktsioonide halvenemine ja muutused struktuuris
Natura alade sees sinine koridor killustatust ei põhjusta ja seeläbi ühegi Natura ala terviklikkust ei ohusta. Ebasoodne mõju on välistatud.
Sinine trassikoridor mõjutab otseselt liikide asurkondade vahelist sidusust, mis on oluline Natura alade vahelise üldise terviklikkuse tagamiseks. Mõjutatud liigiks, kellele avalduvat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega välistada, on metsis.
Sinine trass eraldab trassikoridorist lääne poole jäävad Luitemaa linnuala ja populatsiooni terviklikkuse seisukohast olulised nn astmelaua asurkonnad idapoolsetest asurkondadest. Olulistest sidusust tagavatest elupaikadest riivab sinise trassikoridori põhjapoolne lõik Rabaküla elupaiga idaserva. Sinise koridori keskosa läbib Venemurru elupaika (perioodil 2009-2022 loendatud maksimaalselt 10 metsisekukke) ja võib läbi häiringu mõjutada läänes asuvat Kõveri elupaika. Sinise koridori lõunaosa läbib Saki elupaika (perioodil 2009-2022 loendatud maksimaalselt 3 metsisekukke). Sidusust ja Eesti populatsiooni terviklikkust ebasoodsalt mõjutav barjääriefekti ei ole leevendatav ja seega ei ole välistatud ebasoodne mõju metsise liigikaitse eesmärkidele.
Tugev mõju linnualade liigile - 2

Häirimine
Häiringud tulenevad ehitus- ja kasutusaegsest mürast ning inimeste ja mehhanismide liikumisest Luitemaa linnualal. Ehitusaegne mõju on ajutine ja leevendatavate meetmetega on oluline ebasoodne mõju välditav. Kasutuse ajal on mõju regulaarne ja ilmneb lühiajaliselt rongi möödumisel. Kõige tundlikumaks liigiks mürahäiringu suhtes on Natura asjakohasel hindamisel ekspertide ja rahvusvahelise kogemuse põhjal peetud metsist.
Metsise mängukohale on seatud asjakohases hindamises müra sihttasemeks 45 dB. Kõige tundlikumaks Natura aladest on Luitemaa linnuala. Sinise koridori puhul on ilma leevendusmeetmeid rakendamata üle 45 dB ulatuva müratasemega ala suuruseks Luitemaa linnualal 787 hektarit, mis on 6% selle Natura ala pindalast. Ebasoodsat mõju metsise elupaikadele on leevendusmeetmete rakendamisel võimalik vältida või vähendada.
Keskmine mõju liikidele - 1

Liikide populatsioonide väljatõrjumine
Barjääriefekti mõju tulemusena võib Luitemaa linnualal hääbuda metsise asurkond. Kaasnev ebasoodne mõju on Lõuna-Pärnumaa metsisepopulatsiooni terviklikkusele - läänepoolsete asurkondade hääbumisega kannatab ka Lõuna-Pärnumaa asurkond tervikuna.
Tugev mõju linnualade liigile - 2
Roosa
Mõjutatud Natura 2000 alad
Alternatiiviga kaasneb ebasoodne mõju kolme linnuala (Luitemaa, Kikepera ja Põhja-Liivimaa) ning seitsme loodusala (Reiu jõe, Luitemaa, Nepste, Nigula, Laulaste, Tolkuse ja Kabli) kaitse-eesmärkidele. Ebasoodsad mõjud on leevendavate meetmete rakendamisega välditavad kõigi loodusalade kaitse-eesmärkidele ja kahe linnuala kaitse-eesmärkidele.
Olulist ebasoodsat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega täielikult vältida ühele linnualale - Luitemaa linnualale. Ebasoodsat mõju ei ole võimalik vältida metsise kaitse-eesmärkidele.
Keskmine mõju Natura 2000 aladele - 1

Elupaikade kadu ja halvenemine
Asjakohane hindamine tuvastas, et trassikoridoriga võib kaasneda ebasoodne mõju Nepste loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaika – 350 m laiuse trassikoridoriga mõjutataks elupaika 9010* 0,67 hektari ulatuses, 4,5 % elupaiga pindalast.
Leevendavate meetmete rakendamisel on vastav mõju välistatud.
Leevendusmeetmetega välditav mõju elupaikadele - 0

Mõjutatud liikide populatsioonide arvukus
Alternatiivil on võimalik kaudne ebasoodne mõju läbi barjääriefekti Luitemaa linnuala metsise populatsioonile.
Roosa trassikoridor eraldab kõik Luitemaa linnuala viis mängupaika (Piirumi, Võiste, Tolkuse, Mõtuse ja Maarjapeaksi – vahemikus 2009-2022 on samal loendusaastal neis kokku loendatud maksimaalselt 12 mängivat kukke, iga ala erinevate aastate maksimumid on kokku liidetuna 24 kukke) ülejäänud Lõuna-Pärnumaa asurkondadest. Lisaks eraldaks Roosa koridor liigikaitseliselt olulised astmelaua elupaigad - Rabaküla, Kõveri, Venemurru, Saki, Saki metsavahi ja Nepste (maksimaalselt on vahemikus 2009-2022 loendatud ühel loendusaastal kokku 19 mängivat kukke, iga ala erinevate aastate maksimumid on kokku liidetuna 26 kukke).
Keskmine mõju liikidele- 1

Oluliste funktsioonide halvenemine ja muutused struktuuris
Natura alade sees Roosa koridor killustatust ei põhjusta ja seeläbi ühegi Natura ala terviklikkust ei ohusta. Ebasoodne mõju on välistatud.
Roosa trassikoridor mõjutab otseselt liikide asurkondade vahelist sidusust, mis on olulised Natura alade vahelise üldise terviklikkuse tagamiseks. Mõjutatud liigiks, kellele avalduvat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega välistada, on metsis.
Roosa trass eraldab trassikoridoris lääne poole jäävad Luitemaa linnuala ja populatsiooni terviklikkuse seisukohast olulised nn astmelaua asurkonnad idapoolsetest. Olulistest sidusust tagavatest elupaikadest riivab Roosa trassikoridori lõunapoolne lõik Nepste elupaiga idanurka. Roosa koridori põhjaosas võib ebasoodne barjääriefekt võimenduda koosmõjus olemasoleva maanteekoridori barjääriefektiga, mis kulgeb peaaegu paralleelselt roosa trassikoridoriga. Sidusust ja Eesti populatsiooni terviklikkust ebasoodsalt mõjutav barjääriefekti ei ole leevendatav ja seega ei ole välistatud ebasoodne mõju metsise liigikaitse eesmärkidele.
Tugev mõju linnualade liigile - 2

Häirimine
Häiringud tulenevad ehitus- ja kasutusaegsest mürast ning inimeste ja mehhanismide liikumisest Luitemaa linnualal. Ehitusaegne mõju on ajutine ja leevendatavate meetmetega on oluline ebasoodne mõju välditav. Kasutuse ajal on mõju regulaarne ja ilmneb lühiajaliselt rongi möödumisel. Kõige tundlikumaks liigiks mürahäiringu suhtes on Natura asjakohasel hindamisel ekspertide ja rahvusvahelise kogemuse põhjal peetud metsist.
Metsise mängukohale on seatud asjakohases hindamises müra sihttasemeks 45 dB. Kõige tundlikumaks Natura aladest on Luitemaa linnuala. Roosa koridori puhul on ilma leevendusmeetmeid rakendamata üle 45 dB ulatuva müratasemega ala suuruseks Luitemaa linnualal 284 hektarit, mis on 2% selle Natura ala pindalast. Ebasoodsat mõju metsise elupaikadele on leevendusmeetmete rakendamisel võimalik vältida või vähendada.
Keskmine mõju liikidele - 1

Liikide populatsioonide väljatõrjumine
Barjääriefekti mõju tulemusena võib Luitemaa linnualal hääbuda metsise asurkond. Kaasnev ebasoodne mõju on Lõuna-Pärnumaa metsisepopulatsiooni terviklikkusele - läänepoolsete asurkondade hääbumisega kannatab ka Lõuna-Pärnumaa asurkond tervikuna.
Liikide surevuse oluline suurenemine läbi kokkupõrgete rongi või taristuga on leevendusmeetmetega välditav.
Tugev mõju linnualade liigile - 2
Sinine-Kollane- Sinine
Mõjutatud Natura 2000 alad
Alternatiivi rakendamisega kaasneb ebasoodne mõju kolme linnuala (Luitemaa, Kikepera, Põhja-Liivimaa) kaitse-eesmärkidele ning seitsme loodusala (Reiu, Luitemaa, Tolkuse, Laiksaare, Nigula, Laulaste ja Kabli) kaitse-eesmärkidele. Ebasoodsad mõjud on leevendavate meetmete rakendamisega välditavad kõigi loodusalade kaitse-eesmärkidele ja kahe linnuala kaitse-eesmärkidele.
Olulist ebasoodsat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega täielikult vältida ühele linnualale - Luitemaa linnualale. Ebasoodsat mõju ei ole võimalik vältida metsise kaitse-eesmärkidele.
Keskmine mõju Natura 2000 aladele - 1

Elupaikade kadu ja halvenemine
Asjakohane hindamine tuvastas, et trassikoridoriga võib kaasneda ebasoodne mõju kolme loodusala elupaikadele - Luitemaa, Laiksaare ja Tolkuse loodusala. 350 m trassikoridor mõjutaks Luitemaa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadest elupaika 3260 0,28 ha ulatuses (4,7% elupaiga pindalast Luitemaa loodusalal), elupaika 9010* 2,15 hektari ulatuses, 0,8 % elupaiga pindalast ja elupaika 9080* 1,99 hektari ulatuses ehk 0,7 % elupaiga pindalast. Laiksaare loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadest mõjutataks elupaika 9010* 1,78 hektari ulatuses, 2,9 % elupaiga pindalast loodusalal. Tolkuse loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadest mõjutataks elupaika 9010* 0,002 hektari ulatuses, 0,0004 % elupaiga pindalast loodusalal.
Leevendavate meetmete rakendamisel on vastav mõju välistatud.
Leevendusmeetmetega välditav mõju elupaikadele - 0

Mõjutatud liikide populatsioonide arvukus
Alternatiivil on võimalik kaudne ebasoodne mõju on läbi barjääriefekti Luitemaa linnuala metsise populatsioonile.
Sinine-Kollane-Sinine trassikoridor eraldab kõik Luitemaa linnuala viis mängupaika Piirumi, Võiste, Tolkuse, Mõtuse ja Maarjapeaksi – vahemikus 2009-2022 on samal loendusaastal neis kokku loendatud maksimaalselt 12 mängivat kukke, iga ala erinevate aastate maksimumid on kokku liidetuna 24 kukke) ülejäänud Lõuna-Pärnumaa asurkondadest. Lisaks eraldaks Sinine-Kollane-Sinine koridor liigikaitseliselt olulised astmelaua elupaigad - Rabaküla, Kõveri, Venemurru, Saki ja Saki metsavahi (kokku maksimaalselt loendatud eri aastatel 19 mängivat kukke). Linnustikueksperdid hindavad, et asurkonna tükeldamisega sinise trassiga isoleeruks Luitemaa asurkonnaga seotud 1–1,5% riiklikust metsise koguasurkonnast.
Keskmine mõju liikidele- 1

Oluliste funktsioonide halvenemine ja muutused struktuuris
Natura alade sees Sinine-Kollane-Sinine koridor killustatust ei põhjusta ja seeläbi ühegi Natura ala terviklikkust ei ohusta. Ebasoodne mõju on välistatud.
Sinine-Kollane-Sinine trassikoridor mõjutab otseselt liikide asurkondade vahelist sidusust, mis on olulised Natura alade vahelise üldise terviklikkuse tagamiseks. Mõjutatud liigiks, kellele avalduvat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega välistada, on metsis.
Metsise osas mõjutab Sinine-Kollane-Sinine trass trassikoridoris lääne poole jäävaid Luitemaa linnuala ja populatsiooni terviklikkuse seisukohast olulisi nn astmelaua asurkondi eraldumisega idapoolsetest. Nendest jäävad trassi mõjupiirkonda kirdes Kikepera linnuala ja kagus Põhja-Liivimaa linnuala asurkonnad. Olulistest sidusust tagavatest elupaikadest riivab trassikoridori põhjapoolne lõik Rabaküla elupaiga idaserva. Sinine-Kollane-Sinise koridori keskosa (kollane lõik) võib häiringuga mõjutada läänes asuvaid Venemurru ja Kõveri elupaiku. Koridori lõunaosa läbib Saki elupaika (perioodil 2009-2022 loendatud maksimaalselt 3 metsisekukke). Mõju ei ole leevendatav ja seega ei ole välistatud ebasoodne mõju metsise liigikaitse eesmärkidele.
Tugev mõju linnualade liigile - 2

Häirimine
Häiringud tulenevad ehitus- ja kasutusaegsest mürast ning inimeste ja mehhanismide liikumisest Luitemaa linnualal. Ehitusaegne mõju on ajutine ja leevendatavate meetmetega on oluline ebasoodne mõju välditav. Kasutuse ajal on mõju regulaarne ja ilmneb lühiajaliselt rongi möödumisel. Kõige tundlikumaks liigiks mürahäiringu suhtes on Natura asjakohasel hindamisel ekspertide ja rahvusvahelise kogemuse põhjal peetud metsist.
Metsise mängukohale on seatud Natura asjakohases hindamises müra sihttasemeks 45 dB. Kõige tundlikumaks on Luitemaa linnuala. Sinise-Kollane-Sinine koridori puhul on ilma leevendusmeetmeid rakendamata üle 45 dB ulatuva müratasemega ala suuruseks Luitemaa linnualal 721 hektarit, mis on 6% selle Natura ala pindalast. Ebasoodsat mõju metsise elupaikadele on leevendusmeetmete rakendamisel võimalik vältida või vähendada.
Keskmine mõju liikidele - 1

Liikide populatsioonide väljatõrjumine
Barjääriefekti mõju tulemusena võib Luitemaa linnualal hääbuda metsise asurkond. Kaasnev ebasoodne mõju on Lõuna-Pärnumaa metsisepopulatsiooni terviklikkusele - läänepoolsete asurkondade hääbumisega kannatab ka Lõuna-Pärnumaa asurkond tervikuna.
Liikide surevuse oluline suurenemine läbi kokkupõrgete rongi või taristuga on leevendusmeetmetega välditav.
Tugev mõju linnualade liigile - 2
Sinine-Kollane-Roosa
Mõjutatud Natura 2000 alad
Alternatiiviga kaasneb ebasoodne mõju kolme linnuala (Luitemaa, Kikepera ja Põhja-Liivimaa) ning seitsme loodusala (Reiu jõe, Luitemaa, Nepste, Nigula, Laulaste, Tolkuse ja Kabli) kaitse-eesmärkidele. Ebasoodsad mõjud on leevendavate meetmete rakendamisega välditavad kõigi loodusalade elupaikade ja liikide kaitse-eesmärkidele ja kahe linnuala kaitse-eesmärkidele.
Olulist ebasoodsat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega täielikult vältida ühele linnualale - Luitemaa linnualale. Ebasoodsat mõju ei ole võimalik vältida metsise kaitse-eesmärkidele.
Keskmine mõju Natura 2000 aladele - 1

Elupaikade kadu ja halvenemine
Asjakohane hindamine tuvastas, et trassikoridoriga võib kaasneda ebasoodne mõju kahe loodusala elupaikadele - Luitemaa ja Nepste loodusala. 350 m laiune trassikoridor mõjutaks Luitemaa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadest: elupaik 3260 0,28 ha ulatuses (4,7% elupaiga pindalast Luitemaa loodusalal), elupaik 9010* 2,15 hektari ulatuses, 0,8 % elupaiga pindalast ja elupaik 9080* 1,99 hektari ulatuses ehk 0,7 % elupaiga pindalast. Nepste loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadest mõjutataks elupaika 9010* 0,67 hektari ulatuses, 4,5 % elupaiga pindalast loodusalal.
Leevendavate meetmete rakendamisel on vastav mõju välistatud.
Leevendusmeetmetega välditav mõju elupaikadele - 0

Mõjutatud liikide populatsioonide arvukus
Alternatiivil on võimalik kaudne ebasoodne mõju läbi barjääriefekti Luitemaa linnuala metsise populatsioonile.
Sinine-Kollane-Roosa trassikoridor eraldab kõik Luitemaa linnuala viis mängupaika (Piirumi, Võiste, Tolkuse, Mõtuse ja Maarjapeaksi – vahemikus 2009-2022 on samal loendusaastal neis kokku loendatud maksimaalselt 12 mängivat kukke, iga ala erinevate aastate maksimumid on kokku liidetuna 24 kukke) ülejäänud Lõuna-Pärnumaa asurkondadest. Lisaks eraldaks Sinine-Kollane-Roosa koridor liigikaitseliselt olulised astmelaua elupaigad - Rabaküla, Kõveri, Venemurru, Saki, Saki metsavahi ja Nepste (maksimaalselt on vahemikus 2009-2022 loendatud ühel loendusaastal kokku 19 mängivat kukke, iga ala erinevate aastate maksimumid on kokku liidetuna 26 kukke).
Keskmine mõju liikidele- 1

Oluliste funktsioonide halvenemine ja muutused struktuuris
Natura alade sees Sinine-Kollane-Roosa koridor killustatust ei põhjusta ja seeläbi ühegi Natura ala terviklikkust ei ohusta. Oluline ebasoodne mõju on välistatud.
Sinine-Kollane-Roosa trassikoridor mõjutab otseselt liikide asurkondade vahelist sidusust, mis on olulised Natura alade vahelise üldise terviklikkuse tagamiseks. Mõjutatud liigiks, kellele avalduvat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega välistada, on metsis.
Metsise osas mõjutab Sinine-Kollane-Roosa trass trassikoridoris lääne poole jäävaid Luitemaa linnuala ja populatsiooni terviklikkuse seisukohast olulisi nn astmelaua asurkondi eraldumisega idapoolsetest. Nendest jäävad trassi mõjupiirkonda kirdes Kikepera linnuala ja kagus Põhja-Liivimaa linnuala asurkonnad. Olulistest sidusust tagavatest elupaikadest riivab trassikoridori põhjapoolne lõik Rabaküla elupaiga idaserva. Koridori keskosa (kollane lõik) võib häiringuga mõjutada läänes asuvaid Venemurru ja Kõveri elupaiku. Sinine-Kollane-Roosa koridori lõunaosa (roosa lõik) riivab Nepste elupaiga idanurka. Mõju ei ole leevendatav ja seega ei ole välistatud ebasoodne mõju metsise liigikaitse eesmärkidele.
Tugev mõju linnualade liigile - 2

Häirimine
Häiringud tulenevad ehitus- ja kasutusaegsest mürast ning inimeste ja mehhanismide liikumisest Luitemaa linnualal. Ehitusaegne mõju on ajutine ja leevendatavate meetmetega on oluline ebasoodne mõju välditav. Kasutuse ajal on mõju regulaarne ja ilmneb lühiajaliselt rongi möödumisel. Kõige tundlikumaks liigiks mürahäiringu suhtes on Natura asjakohasel hindamisel ekspertide ja rahvusvahelise kogemuse põhjal peetud metsist.
Metsise mängukohale on seatud Natura asjakohases hindamises müra sihttasemeks 45 dB. Kõige tundlikumaks on Luitemaa linnuala. Sinise-Kollane-Roosa koridori puhul on ilma leevendusmeetmeid rakendamata üle 45 dB ulatuva müratasemega ala suuruseks Luitemaa linnualal 718 hektarit, mis on 6% selle Natura ala pindalast. Ebasoodsat mõju metsise elupaikadele on leevendusmeetmete rakendamisel võimalik vältida või vähendada.
Keskmine mõju liikidele - 1

Liikide populatsioonide väljatõrjumine
Barjääriefekti mõju tulemusena võib Luitemaa linnualal hääbuda metsise asurkond. Kaasnev ebasoodne mõju on Lõuna-Pärnumaa metsisepopulatsiooni terviklikkusele - läänepoolsete asurkondade hääbumisega kannatab ka Lõuna-Pärnumaa asurkond tervikuna.
Liikide surevuse oluline suurenemine läbi kokkupõrgete rongi või taristuga on leevendusmeetmetega välditav.
Tugev mõju linnualade liigile - 2
Roosa-Kollane-Sinine
Mõjutatud Natura 2000 alad
Alternatiivi rakendamisega kaasneb ebasoodne mõju kolme linnuala (Luitemaa, Kikepera, Põhja-Liivimaa) kaitse-eesmärkidele ning seitsme loodusala (Reiu, Luitemaa, Tolkuse, Laiksaare, Nigula, Laulaste ja Kabli) kaitse-eesmärkidele. Ebasoodsad mõjud on leevendavate meetmete rakendamisega välditavad kõigile loodusaladele seatud elupaikade ja liikide kaitse-eesmärkidele ja otsesed mõjud kõigi linnualade kaitse-eesmärkidele.
Olulist ebasoodsat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega täielikult vältida ühele linnualale - Luitemaa linnualale. Ebasoodsat mõju ei ole võimalik vältida metsise kaitse-eesmärkidele.
Keskmine mõju Natura 2000 aladele - 1

Elupaikade kadu ja halvenemine
Asjakohane hindamine tuvastas, et trassikoridoriga võib kaasneda ebasoodne mõju kahe loodusala elupaikadele - Laiksaare ja Tolkuse loodusala elupaika 9010*. 350 m laiune trassikoridor mõjutaks Laiksaare loodusala kaitse-eesmärgiks seatud 9010* elupaika 1,78 ha ulatuses (2,9% elupaiga pindalast Laiksaare loodusalal). Tolkuse loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadest mõjutataks elupaika 9010* 0,002 hektari ulatuses, 0,0004 % elupaiga pindalast loodusalal.
Leevendavate meetmete rakendamisel on vastav mõju välistatud.
Leevendusmeetmetega välditav mõju elupaikadele - 0

Mõjutatud liikide populatsioonide arvukus
Alternatiivil on võimalik kaudne ebasoodne mõju on läbi barjääriefekti Luitemaa linnuala metsise populatsioonile.
Roosa-Kollane-Sinine trassikoridor eraldab kõik Luitemaa linnuala viis mängupaika (Piirumi, Võiste, Tolkuse, Mõtuse ja Maarjapeaksi – vahemikus 2009-2022 on samal loendusaastal neis kokku loendatud maksimaalselt 12 mängivat kukke, iga ala erinevate aastate maksimumid on kokku liidetuna 24 kukke) ülejäänud Lõuna-Pärnumaa asurkondadest. Lisaks eraldaks Roosa-Kollane-Sinine koridor liigikaitseliselt olulised astmelaua elupaigad - Rabaküla, Kõveri, Venemurru, Saki ja Saki metsavahi (kokku maksimaalselt loendatud eri aastatel 19 mängivat kukke).
Keskmine mõju liikidele- 1

Oluliste funktsioonide halvenemine ja muutused struktuuris
Natura alade sees Roosa-Kollane-Sinine koridor killustatust ei põhjusta ja seeläbi ühegi Natura ala terviklikkust ei ohusta. Ebasoodne mõju on välistatud.
Roosa-Kollane-Sinine trassikoridor mõjutab otseselt liikide asurkondade vahelist sidusust, mis on olulised Natura alade vahelise üldise terviklikkuse tagamiseks. Mõjutatud liigiks, kellele avalduvat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega välistada, on metsis.
Metsise osas mõjutab Roosa-Kollane-Sinine trass trassikoridoris lääne poole jäävaid Luitemaa linnuala ja populatsiooni terviklikkuse seisukohast olulisi nn astmelaua asurkondi eraldumisega idapoolsetest. RB trassikoridor lõhub sideme metsise idapoolsete Eesti asurkondadega. Nendest jäävad trassi mõjupiirkonda kirdes Kikepera linnuala ja kagus Põhja-Liivimaa linnuala asurkonnad. Olulistest sidusust tagavatest elupaikadest läbib Roosa-Kollane-Sinine trassikoridori lõunapoolne (sinine) lõik läbib Saki elupaika (maksimaalselt loendatud 3 metsisekukke). Roosa-Kollane-Sinine koridori keskosa (kollane lõik) võib häiringuga mõjutada läänes asuvaid Venemurru ja Kõveri elupaiku. Koridori põhjaosas võib ebasoodne barjääriefekt võimenduda koosmõjus olemasoleva maanteekoridori barjääriefektiga, mis kulgeb peaaegu paralleelselt trassikoridoriga. Sidusust ja kogu Eesti populatsiooni terviklikkust ebasoodsalt mõjutav barjääriefekti ei ole leevendatav ja seega ei ole välistatud ebasoodne mõju metsise liigikaitse eesmärkidele.
Tugev mõju linnualade liigile - 2

Häirimine
Häiringud tulenevad ehitus- ja kasutusaegsest mürast ning inimeste ja mehhanismide liikumisest Luitemaa linnualal. Ehitusaegne mõju on ajutine ja leevendatavate meetmetega on oluline ebasoodne mõju välditav. Kasutuse ajal on mõju regulaarne ja ilmneb lühiajaliselt rongi möödumisel. Kõige tundlikumaks liigiks mürahäiringu suhtes on Natura asjakohasel hindamisel ekspertide ja rahvusvahelise kogemuse põhjal peetud metsist.
Metsise mängukohale on seatud Natura asjakohases hindamises müra sihttasemeks 45 dB. Kõige tundlikumaks on Luitemaa linnuala. Roosa-Kollane-Sinine koridori puhul on ilma leevendusmeetmeid rakendamata üle 45 dB ulatuva müratasemega ala suuruseks Luitemaa linnualal 285 hektarit, mis on 2% selle Natura ala pindalast. Ebasoodsat mõju metsise elupaikadele on leevendusmeetmete rakendamisel võimalik vältida või vähendada.
Keskmine mõju liikidele - 1

Liikide populatsioonide väljatõrjumine
Barjääriefekti mõju tulemusena võib Luitemaa linnualal hääbuda metsise asurkond. Kaasnev ebasoodne mõju on Lõuna-Pärnumaa metsisepopulatsiooni terviklikkusele - läänepoolsete asurkondade hääbumisega kannatab ka Lõuna-Pärnumaa asurkond tervikuna.
Liikide surevuse oluline suurenemine läbi kokkupõrgete rongi või taristuga on leevendusmeetmetega välditav.
Tugev mõju linnualade liigile - 2

Alternatiivide omavaheliste võrdlustulemuste kasutamisel tuleb silmas pidada, et kriteeriumid ei ole omavahel võrreldavad erinevatel põhjustel. Nendest põhjustest olulisimaks on asjaolu, et mõjutegurid on omavahelises seoses, kus näiteks üks otsene mõju ühe kriteeriumi osas põhjustab kaudset mõju teise kriteeriumi osas. Omavahelise seose arvesse võtmisel tekib võimalk topelt arvestus, mille tulemusel võib mõne kriteeriumi osas tulemus olla üle paisutatud ja võrdluse alus alternatiivi osas nihestatud. Alternatiivide võrdluse peamiseks sihiks on selgitada, millise alternatiivi mõju on Natura loodusalade ja linnualade kaitse-eesmärkide suhtes ning Natura alade üldise eesmärgi - terviklikkuse tagamise suhtes, kõige väiksem.
Alternatiivide hindamise võrdlustulemused on esitatud allpool ülevaatlikus tabelis (Tabel 3). See tabel annab lühikokkuvõte kriteeriumite hindamisest ülalpool tabelis (Tabel 2).



Tabel 3. Alternatiivide võrdluse kokkuvõte
Kriteerium
Trassikoridori alternatiiv
Mõjutatud Natura 2000 alad
Elupaikade kadu ja halvenemine
Mõjutatud liikide populatsioonide arvukus
Oluliste funktsioonide halvenemine
Häirimine
Liikide populatsioonide väljatõrjumine
Oranž (O)
1
0
2
2
2
2
Sinine (S)
1
0
1
2
1
2
Roosa (R)
1
0
1
2
1
2
Sinine-Kollane-Sinine (SKS)
1
0
1
2
1
2
Sinine-Kollane-Roosa (SKR)
1
0
1
2
1
2
Roosa-Kollane-Sinine (RKS)
1
0
1
2
1
2

Kõigil trassikoridoridel on mõju Natura kaitse-eesmärkidele, mõju puudumist kriteeriumina ei saa esile tuua ühegi alternatiivi puhul.
Alternatiivide omavahelise võrdluse alusel saab järeldada, et suurim ebasoodne mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele on oranžil trassikoridoril. Teised trassikoridorid (S, R, SKS, SKR, RKS) on Natura 2000 aladele avalduva mõju osas sarnased, kui arvestada trassialternatiivi kogu tervikpikkuses, selle mõjude iseloomu ning kõiki mõjutatud Natura alasid.
Mõju avaldumist korrigeeritakse leevendavate meetmetega, mis üldiselt võimaldavad leevendada kõiki teisi olulisi ebasoodsaid mõjusid, välja arvatud barjääriefekt metsise asurkondadele, millele avalduv mõju tuleb kompenseerida asjakohaste asendusmeetmetega.