Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee Mets P4 katastriüksuse detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Digiallkirjad

2

OTSUSxx.xx.2024 nr xx

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee Mets P4 katastriüksuse detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Power2X B.V. on esitanud 25.01.2024 Pärnu Linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise ettepaneku Pärnu linnas Niidu tööstuspiirkonnas, kus paiknevad mitmed tootmis-, logistika-, ning laondusettevõtted ja hõlmab eraomandis kinnistuid Niidu tn 17 (katastriüksuse tunnus 62517:050:0180, pindala 82541 m², sihtotstarve tootmismaa 100%), Kauba tn 10 (katastriüksuse tunnus 62516:001:0770, pindala 72188 m², sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%) ja Kauba tn 12 (katastriüksuse tunnus 62516:001:0190, pindala 1448 m², sihtotstarve elamumaa 100%) ning katastriüksust Harutee Mets P4 (katastriüksuse tunnus 62401:001:2620, pindala 175517 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Planeeringuala pindala kokku on 331694 m2 (ca 33,2 ha).

Pärnu linna asutusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeringuala tootmise maa-alal (T) ning puhke- ja haljasala maa-alal (P). Tootmise maa-ala (T) valdav otstarve: tööstus- ja laohooned, logistika- ja jaotuskeskused ja valdkonnaga seotud rajatised; elektri- ja soojusenergia tootmise ja jaotamise maa; transpordivahendite teeninduse, hoolduse ja hoiuga seotud hooned ja rajatised (tanklad, garaažid, hooldusjaamad, pesulad jms); piirkonda sobivad spetsialiseerunud kaubandusettevõtted (aiandid, ehitustarvete poed, autode- ja tehnikaseadmete müük jms). Juhtotstarvet toetavad otstarbed: piirkonda teenindava kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, kontori- ja büroohoone maa. Puhke- ja haljasala maa-ala (P) on avalikuks kasutamiseks mõeldud metsade, parkide, looduslike haljasalade jms alune maa koos seda teenindavate hoonete ja rajatistega.

Planeeringualale ulatuvad looduskaitsega seotud mõjualad (vääriselupaik), lisaks veekoguga seotud mõjualad (sh Niidu oja ehituskeeluvöönd). Üldplaneering sisaldab ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuid Pärnu linnas paiknevate ojade kalda aladel (Rääma oja, Niidu oja, Väike-Niidu oja). Arvestades välja kujunenud hoonestuslaadi ning planeerimispraktikat on tehtud ettepanek vähendada ehituskeeluvöönd 10 m veekogu piirist (veekaitsevööndi piir), et oleks tagatud juurdepääs oja hoolduseks (vt üldplaneeringu „Piirangute plaan“). Üldplaneeringuga on määratud Pärnu lennuvälja tõusu- ja maandumiskoridor ning lähiümbruse takistuste piirangupinna ala, kus kehtivad ehitustegevusele kõrguslikud piirangud on kantud üldplaneeringu joonisele „Piirangute plaan“.

Planeeringuala kattub osaliselt Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu (K-Projekt AS töö nr 20081, huvitatud isik OÜ Rail Baltic Estonia) alaga. Kattuvuse moodustavad OÜ-le Niidu Ladu kuuluvad Kauba tn 10 ja 12 kinnistud.

Juurdepääs planeeringualale on võimalik Niidu tänavalt ja Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringuga kavandatavalt Lauka tänavalt, mis on perspektiivselt väljaehitatav veotänavana, kust on võimalik tagada täiendav juurdepääs planeeritavale hoolduskeskuse ja kaubaterminali kompleksile ja ühtlasi luua ühendus Pärnu suure ümbersõiduga.

Hollandi investor Power2X kavandab Eestisse roheenergia üksust. Puhtale energiale üleminekule spetsialiseerunud Hollandi ettevõte Power2X on hetkel Eestisse rohelise energia tootmise kavandamise faasis. Strateegilise investeeringu eesmärk on rajada Pärnusse kompleks, mis kasutab loodavaid tuuleenergia võimsusi vesiniku valmistamiseks, mis on omakorda koos biomassiga lähteaineks keemiatööstuses ja kütusena kasutatava e-metanooli tootmiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse rajatava tehase jääksoojuse kasutust kaugküttes, mida lihtsustab asukoht koostootmisjaama kõrval. Projekt sisaldab varustuskindluse reservvõimaluse loomist elektrivõrgus, olles süsteemis salvestina. Investeering annab olulise tõuke kohalikule majandusele, pakkudes rohelist soojust, elektrit ja kütuseid, andes tellimusi rajatavale Rail Baltica kaubajaamale. Projekti realiseerimine positsioneerib Pärnu tulevikku suunatud kestliku tööstuse logistikakeskusena. Power2X-i eesmärk on mängida olulist rolli Euroopa üleminekul fossiilainete vabale majandusele ja energiale, aidates projekti kaudu kaasa tööstuse ja transpordi süsinikheitmete vähendamisele. Power2X on spetsialiseerunud suuremahulistele dekarboniseerimise projektidele, keskendudes puhtale vesinikule ja selle derivaatidele - ammoniaagile ja metanoolile. Amsterdamis asuv meeskond koosneb 50 professionaalist. Rahastus on kindlustatud globaalse pensionifondi ja strateegilise taastuvenergia investori abil.

Kavandatava arenduse eesmärk on ehitada ja käitada tööstusrajatist, mis muundab 1 000 000 m³ puitbiomassi 500 tuhandeks tonniks roheliseks metanooliks aastas ning ehitada ja käitada 400 MW elektrolüüsiseadet rohelise vesiniku tootmiseks. Vesinikku hakatakse kasutama lähteainena rohelise metanooli tootmisel ning müüma kohalikule Eesti turule. Arenduse tarbeks vajalik maa-ala on hinnanguliselt ca 30 ha. Planeeringuga nähakse ette krundistruktuuri muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine kavandatavate tootmisvarade, tehnovõrkude-, lao- ja büroohoonete rajamiseks. Nähakse ette planeeringualale jäävate Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee Mets P4 katastriüksuse liitmine, et moodustada üks tootmismaa sihtotstarbega krunt. Vastavalt detailplaneeringu algatamise ettepanekule lisatud eskiislahendusele soovitakse tootmismaa lõunapiirile jätta olemasoleva puistu baasil roheline eraldusvöönd. Lisaks vajatakse elektrolüüsiseadme jaoks elektrituru seaduse kohast otseliiniga taastuvelektri varustust ja selleks siseneva elektrikaabli asukoha määramist. Soojuse, elektri ja auru vahetuseks otseliiniga üle Niidu tänava asuva Gren koostootmisjaamaga annab planeering asukohalise lahenduse kahe energiaettevõtte vahel. Biomass tuuakse alale eskiislahenduse 3D joonisel näidatuna Gren jaama vastast, toodang väljastatakse torujuhtme kaudu.

Arendaja on huvitatud terviklikust maakasutusvõimalusest, mis looks eelduse investeeringu toomiseks just Pärnusse koos töökohtade loomise ja kaasnevaga, ning seda mitte pelgalt tööstuse, vaid innovaatilise rohelise ja puhta energiatehnoloogia valdkonnas.

Pärnu linna asutusüksuse üldplaneeringuga 2025+ on loodud A14 Pärnu Kaubajaama arenguala, mille eesmärk on Rail Baltic raudtee äärsetele aladele kaubajaama ja Rail Baltic infrastruktuuri hoolduskeskuse (depoo) arendamine ning piirkonna sidumine Niidu ettevõtluspiirkonnaga. Tingimuslikult on loodud võimalus tootmise laiendamiseks Rail Balticu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali piirkonna sidumisel Niidu ettevõtluspiirkonnaga.

Kavandatava arendusega seoses on huvitatud isik teinud ettepaneku kanda koostatavasse üldplaneeringusse metanoolitoru tehasest sadamasse olemasoleva gaasitrassi koridoris ning tehasest kõrvale rajatava kaubajaamani. Vesinikutoru jaoks võiks olla trassikoridor Utilitase Audru alajaamast samasse koridori (kui meil seda vaja pole, võib sellekohane vajadus tulla peagi järgmise algatusena – nt Hiiu kinnistule kavandatavate ettevõtmiste tarvis). Samas koridoris on huvitatud isik huvitatud elektrikaablist (elektrituru seaduse mõttes otseliin).

Pärnu linn peab oluliseks kõrget lisandväärtust pakkuvate ettevõtete arendamist. Pärnule on oluline elavdada erinevat liiki ettevõtlust, mis aitaks vähendada linna ettevõtlussesoonsust ja toetavad uute investorite kaasamist, kes toovad Pärnusse ennekõike nn tarku töökohti. Töökohtade ja investeeringute jaoks soodsa keskkonna tarvis on loodud mitmeid tööstusalasid, mis pakuvad uute tööstusrajatiste kiireks ja mugavaks seadistamiseks eri suuruse ja otstarbega ning tehnilise taristuga asukohti. Arenev linnakeskkond koos jätkusuutliku ettevõtlusega on linna arengulistel kaalutlustel ilmselgelt oluline, mistõttu on äritegevusele kaasaaitamine linna üheks ülesandeks ning lõppkokkuvõttes avalikes huvides. Lisaks on ettevõtluse mitmekesistamise üheks eeliseks see, et Pärnu asub Rail Balticu kiirraudteetrassil, kusjuures kõnealune ala asub otseselt Rail Balticu kaubajaama vahetus naabruses, mis loob täiendava sünergia.

Pärnu Linnavalitsus tegi 20.09.2023 kirjaga nr 8-6/6800-5 Maa-ametile ettepaneku jätkata Harutee mets P2 katastriüksuse osas maareformi läbiviimist ja katastriüksuse jagamiseks vastavalt kirjale lisatud asendiplaanile. Pärnu Linnavalitsuse ettepaneku kohaselt tuli jätkata Harutee mets P2 katastriüksuse munitsipaalomandisse andmise menetlust roheala osas ja anda roheala üldkasutatava maana Pärnu linna munitsipaalomandisse vastavalt linna tähtaegselt esitatud taotlusele.

Pärnu Linnavolikogu muutis 18.01.2024 otsusega nr 8 Pärnu Linnavolikogu 19.06.2014 otsust nr 59 munitsipaalomandisse taotletava Harutee mets P2 katastriüksuse piiride osas. Otsuse kohaselt võttis Pärnu Linnavalitsus tagasi 22.08.2014 kirjaga 8-44/9039 esitatud taotluse Harutee mets P2 koosseisu jääva perspektiivse tootmismaa ning Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringuga kaetud ala munitsipaalomandisse saamiseks, et tagada ettevõtluspiirkonna areng.

Pärnu Linnavolikogu 18.01.2024 otsuse nr 8 alusel jagati Harutee mets P2 katastriüksus 62401:001:1122 ja jagamisel moodustati 01.02.2024 Harutee mets P4 katastriüksus 62401:001:2620, Harutee mets P2 katastriüksus 62401:001:2621, Kauba tn 4b katastriüksus 62401:001:2622 ja Tammiste raudtee T7 katastriüksus 62401:001:2623.

Pärnu Linnavalitsuse ettepaneku alusel moodustas katastripidaja 01.02.2024 Harutee mets P2 katastriüksusest kaardimaterjali alusel uued katastriüksused: munitsipaalomandisse taotletavast maast Harutee mets P2 katastriüksuse 62401:001:2621, perspektiivsest tootmismaast Harutee mets P4 katastriüksuse 62401:001:2620 ning Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu alale jäävast maa-alast Kauba tn 4b 62401:001:2622 ja Tammiste raudtee T7 62401:001:2623 katastriüksused. Maa-ameti 22.02.2024 korraldusega nr 1-17/24/489 otsustati anda Pärnu linna munitsipaalomandisse Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas asuv Harutee mets P2 katastriüksus 62401:001:2621, pindalaga 81 426 m², sihtotstarbega üldkasutatav maa.

Maa-ameti 13.02.2024 korraldusega nr 1-17/24/396 otsustati jätta riigi maareservina riigi omandisse Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas asuv Harutee mets P4 katastriüksus 62401:001:2620 pindalaga 175 517 m2, sihtotstarbega maatulundusmaa.

Maa-amet nõustus 06.02.2024 kirjas nr 6-3/24/1234-2 käesoleva detailplaneeringu algatamisega Niidu tn 17 ja Kauba tn 10 kinnisasjade ning munitsipaalomandisse taotletava ala vahel, käesoleval ajal Harutee mets P4 maaüksusel. Nimetatud kiri edastati teadmiseks Pärnu Linnavalitsusele ning paluti kohalikul omavalitsusel teavitada Maa-ametit planeeringu algatamisest. Samas juhiti tähelepanu, et alal paiknevad vääriselupaigad. Tulenevalt eelnevast paluti Pärnu Linnavalitsusel teha algatamise eelselt koostööd Keskkonnaametiga. Planeeringu algatamisel palutakse edastada Maa-ametile teadmiseks Keskkonnameti seisukoht. Lisaks juhitakse kirjas tähelepanu, et detailplaneeringu menetluse käigus ei otsustata maa omandikuuluvust ning lähtuvalt planeeringulahendusest võib riik maa enampakkumisel võõrandada. Riigivara võõrandamine toimub riigivaraseaduse alusel riigivara valitseja nõusolekul. Harutee mets P2 maaüksuse osa, mis jääb Niidu tn 17 ja Kauba tn 10 kinnisasjade ja munitsipaalomandisse taotletava ala vahele, jäetakse maareformi läbiviimiseks riigi maareservina riigi omandisse. Peale maa riigi omandisse jätmist on võimalik vastu võtta otsuseid riigile mittevajaliku maa enampakkumisel eraomandisse võõrandamise osas. Kui huvialuse maaüksuse osas on lõpetatud maa riigi omandisse jätmise toimingud ning riigi kinnisvararegistris on nimetatud maaüksuse valitsejaks saanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet on võimalik alustada kinnisasja enampakkumisel võõrandamise menetlust. Juhul kui ei ilmne vajadust hoida antud maaüksust riigi omandis ning kui minister langetab vastava otsuse, toimub maaüksuse müük riigivaraseaduse alusel avalikul enampakkumisel. Arvestades müügimenetluses teostatavate päringute ning menetlustoimingutele kuluvat aega on teoreetiline võimalus, et saame kinnisasja osas enampakkumise läbi viia 2024 aasta augustis või septembris.

OÜ Niidu Ladu kui kinnistute Niidu 17, Kauba 10 ja Kauba 12 valdaja nõustus käesoleva detailplaneeringu algatamisega (10.02.2024 kirjalik nõusolek). Nõusolekus märgitakse, et pikaaegse läbirääkimise tulemusena planeeringu algatajaga usutakse investeeringu sobivusse antud asukohas ja selle väga positiivsele mõjule Pärnule. Osaühingul on sõlmitud eelkokkulepe kinnistute investorile võõrandamiseks.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 32 kohaselt on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.

KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb KSH algatada, kui strateegiline planeerimisdokumendiga kavandatakse KeHJS § 6 lg 1 p 11 nimetatud tegevust ja KeHJS § 6 lg 1 p 33 nimetatud võimalikku tegevust.

Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 11 on olulise keskkonnamõjuga tegevus aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; KeHJS § 6 lg 1 p 33 tulenevalt ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.

Kui KSH algatatakse KeHJS seaduse § 33 lg 1 alusel, otsustatakse KSH algatamine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH korraldamine, lähtutakse planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 3 kohaselt detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirneva kohaliku omavalitsuse üksusega. Otsuse eelnõu ja planeeringu lähteseisukohad esitati arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle õigusi või huve võib planeering puudutada, ja isikutele, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

Otsuse eelnõu ja planeeringu lähteseisukohad esitati arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle õigusi või huve võib planeering puudutada, ja isikutele, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Keskkonnaamet esitas eelnõu ja lähteseisukohtade kohta oma ettepanekud, millega täiendati algatamise eelnõud /…/

Lähtudes eeltoodust ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 1, § 34 lg 2, § 33 lg 1 ja 3, planeerimisseaduse § 142 lg 3 ja § 77 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 alusel ning arvestades Power2X B.V. 25.01.2024 esitatud avaldust

1. Algatada Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 ning katastriüksuse Harutee Mets P4 detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine.

Planeeringu koostamise lähteseisukohad:

- Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on piirkonnale tervikliku ruumilahenduse leidmine, kinnistutele sobivaima krundistruktuuri ja ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide kavandamine, vajadusel servituudialade määramine, maa omandiküsimuste määratlemine. Krundi kasutamise sihtotstarbed ja osakaalud määratakse planeeringu koostamise käigus.

- Pärnu linna asutusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeringuala tootmise maa-alal (T) ning puhke- ja haljasala maa-alal (P). Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut: alal kavandatakse maakasutuse juhtfunktsiooni muutmist: Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 ning katastriüksuse Harutee Mets P4 maakasutuse juhtotstarbena nähakse ette tootmise maa-ala (T).

- Planeeringuala võidakse detailplaneeringu koostamise käigus laiendada vastavalt soovile tervikliku paikkondliku lahenduse saavutamiseks.

- Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada liigseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis ja naaberkinnistutel. Planeeringulahendus peab lähtuma üldplaneeringust, arvestama avalike ja kaasatavate isikute huvidega.

- Koos planeeringuga esitada piirkonna laiem liiklusskeem arvestades erinevate

liiklejagruppide juurdepääsu vajadusi, kaasata kontaktvöönd, olulised liikumissuunad ja- koridorid. Näha ette ühendused Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminaliga ning vajadusel kõrvalasuvate tööstusaladega.

- Tagada sõidukite manööverdusalad ja standardikohane parkimisvõimalus (s.h jalgrataste parkimisvõimalus) omal krundil.

- Keemiliste ja füüsikaliste keskkonnamõjudega käitiste kavandamisel tuleb arvestada ümbritseva maakasutuse ja valdavate tuulte suundadega. Hea elukeskkonna kavandamise eesmärgil tuleb vältida tootmisalade ja müratundlike alade (elamualad, puhkealad) kõrvuti planeerimist ja teisi olukordi, mis võivad kaasa tuua häiringuid ümbritsevale elukeskkonnale või vajada täiendavate leevendavate meetmete rakendamist.

- Kruntimise ja hoonestamise põhimõtted (korruselisus, hoonete arv krundil, hoonete paiknemine krundil jms) määratakse igakordselt eraldi lähtuvalt ettevõtte toimimise vajadustest ja ümbritsevast linnaruumist.

- Krundi minimaalne haljastusprotsent tootmise maa-alal on 15%. Haljastuse kavandamisel tuleb valdavas osas kasutada kõrghaljastust, maksimaalselt olemasolevat säilitada.

- Haljastuslahenduse kavandamisel tuleb arvestada vajadusega näha ette puhvertsoonid tootmistegevuse ja muu kasutusega alade vahele ning võimalusel ka erinevate tootmistegevuste vahele, et leevendada ettevõtlusest tulenevaid mõjusid, liigendada territooriumi, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, vähendad kuumasaarte teket, vähendada tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond. Müra vähendamise eesmärgil kavandatav puhverhaljastus tuleb lahendada mitmerindeliselt. Välialade lahendus antakse haljastusprojektiga.

- Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kavandamisel ning olemasolevates ettevõtetes muudatuste tegemisel tuleb arvestada ümbritsevat maakasutust, võimalike ohtlike veoste marsruute ja seadusest tulenevaid nõudeid turvalisuse tagamiseks. Planeerimise või projekteerimise käigus tuleb tekkivaid riske hinnata igakordselt eraldi ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid riskide vähendamiseks.

- Detailplaneeringute ja projektide koostamise raames määratakse ära tootmisettevõtja kohustused (vajadusel ka seiremeetmed), et mõju ulatusse jäävatel elamukruntidel oleks tagatud elamisväärne ja normidele vastav elukeskkond.

- Piirkonna väärtuslikud metsaalad on määratud maakonna puhkemetsadeks. Planeeringu

koostamise käigus tuleb arvestada juurdepääsu võimaldamist piirkonna puhkemetsadele;

- Planeeringu koostamisel tuleb vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna (sh

täpsustada rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride asukohad) ning tagada

rohevõrgustiku toimimine;

- Planeeringu alal paiknevad vääriselupaigad, kavandatavast muutusest tulenevalt on

vajalik täpsustada elupaikade seisund, väärtused ja võimalusel tagada vääriselupaikade

säilimine või ümberistutamine asjaomaste asutuste nõusolekul;

- Vajadusel seada meetmed ettevõtlustegevusest ja kaasnevast liiklusest tulenevate mõjude

leevendamiseks.

- Planeeringuala läbib Niidu oja, mille ehituskeeluvöönd on üldplaneeringuga määratult 10 m. Näha vajadusel ette ehituskeeluvööndi vähendamine või oja kanaliseerimine torusse.

- Detailplaneering koostatakse kooskõlas Pärnu maakonna planeeringuga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarvete osas, vajadusel planeeringuala läbiva Niidu oja ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Tegelik vajadus ja ulatus selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus.

- Arvestada planeeringuaga külgnevatel aladel kehtivate ja koostatavate detailplaneeringutega.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

3. Detailplaneeringu koostamine toob endaga kaasa täiendavad vajadused võimalikeks uuringuteks.

- Koostada tuleb planeeringuala ja selle mõjuala loomastiku uuring. Uuringuga selgitada

piirkonda asustavad või kasutavad loomaliigid, nende liikuvus. Selgitada välja kohad, kus

loomade liikumisrajad ristuvad taristu elementidega ning töötada välja tehnilised

lahendused ja/või leevendavad meetmed loomade liikumise võimaldamiseks. Loomastiku

uuring on ka aluseks piirkonna rohelise võrgustiku täpsustamiseks ja kasutustingimuste

seadmiseks. Teostada mõjupiirkonna linnustiku inventuur ning analüüsida mõjusid linnustikule, sh kirjeldatud kaitsealustele liikidele. Hinnata tuleb nii ehitus- kui kasutusaegseid mõjusid jne.

- Kui planeeringuga kavandatav mõjutab oluliselt vääriselupaikku, tuleb teostada

vääriselupaiga inventeerimine (hinnata VEP-i seisukorda ja väärtusi, potentsiaali ja

säilitamise võimalusi).

- Teostada tuleb müratasemete, õhusaaste tekkimise ja leviku modelleerimine seoses kavandatavaga.

- Täiendavate uuringute vajadus tuleb välja selgitada KSH väljatöötamise kavatsuse

koostamisel.

- Kemikaaliseaduse § 32 nimetatud erinõutest tulenev.

4. Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda nõnda nagu plaanitud, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke.

5. Planeerimisosakonnal sõlmida enne detailplaneeringu koostamise alustamist asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis ühtlasi sisaldab planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Huvitatud isikul sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist Pärnu Linnavalitsusega haldusleping detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Lepingus on ära näidatud vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse garantiikiri, deponeeritud rahasumma linna arveldusarvele või kinnisasjadele hüpoteegi seadmine linna kasuks; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.

7. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust omal kulul välja ehitada detailplaneeringukohaseid ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatisi, sh avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja sellega seonduvaid rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi.

8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

9. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Terviseametiga, Transpordiametiga, Keskkonnaametiga, Maa-ametiga, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

10. Pärnu Linnavolikogu võib detailplaneeringu koostamise menetlemise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

11. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

12. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

13. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Metsoja

volikogu esimees