RMK riskide hindamise juhend

RMK riskide hindamise juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 15 lõike 2 punkti 9 ja § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a alates 01.07.2020 „RMK riskide hindamise juhend“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_riskide_hindamise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s alates 01.07.2020 RMK juhatuse 18.04.2017 otsus nr

1-32/37 „RMK riskide hindamise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: kõik struktuuriüksused

Rainer Laigu

Tootmis- ja finantskontroller

26.05.2020

JUHATUS

OTSUS

26. mai 2020 nr 1-32/52

KINNITATUD

RMK juhatuse 26.05.2020

otsusega nr 1-32/52

RMK riskide hindamise juhend

1. Üldsätted Juhendi eesmärk on sätestada strateegiliste riskide, protsesside riskide ja positiivsete

mõjude hindamise nõuded.

2. Mõisted ja lühendid Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. risk – protsessi mõjutav võimalik oht või sündmus, tegevus või tegevusetus, mille

realiseerumine võib ohustada RMK eesmärkide saavutamist või suurendada

negatiivseid keskkonnamõjusid;

2.2. positiivne mõju – protsessi mõjutav võimalik sündmus või tegevus, mille

realiseerumine võib parandada RMK eesmärkide saavutamist, luua uusi

arenguvõimalusi, parandada keskkonnaseisundit või vähendada negatiivseid

keskkonnamõjusid;

2.3. talutav risk – aktsepteeritav riskitase, mida RMK suudab taluda kahjustamata

eesmärkide saavutamist;

2.4. keskkonnaaspekt – vaatenurk protsessi keskkonnariskide hindamiseks;

2.5. riski olulisuse näitaja – riski mõju ja tõenäosuse korrutis vastaval riskihindamise

skaalal;

2.6. RMH – riskide ja positiivsete mõjude hindamise rakendustarkvara.

3. Riskide klassifitseerimine 3.1. Riskid jaotatakse oma ulatusest lähtuvalt strateegilist mõju omavateks ja protsesse

mõjutavateks riskideks.

3.2. Riskid jagunevad oma iseloomust tulenevalt järgmisteks riskitüüpideks:

3.2.1. kvaliteedirisk – riski realiseerumine toob kaasa toote või teenuse kvaliteedi

halvenemise või mahu vähenemise;

3.2.2. finantsrisk – riski realiseerumine toob kaasa kulude põhjendamatu

suurenemise, tulude vähenemise või varade väärtuse vähenemise;

3.2.3. mainerisk – riski realiseerumine toob kaasa avalikkuse negatiivse suhtumise

RMK-sse;

3.2.4. korruptsioonirisk – riski realiseerumine toob kaasa ametikoha või võimu

kuritarvitamise omakasu eesmärgil;

3.2.5. keskkonnarisk – riski realiseerumine toob kaasa negatiivse mõju keskkonnale.

3.3. Keskkonnariske hinnatakse lähtudes järgmistest vaatenurkadest ehk keskkonna-

aspektidest:

3.3.1. atmosfääri aspektist;

3.3.2. pinnase aspektist;

3.3.3. vee aspektist;

3.3.4. elurikkuse aspektist;

3.3.5. jäätmete tekke (k.a ohtlikud jäätmed) aspektist;

3.3.6. metsa tervisliku seisundi aspektist;

3.3.7. energiaressursside kasutamise aspektist;

3.3.8. süsiniku sidumise või talletamise aspektist.

4. Protsesside riskide hindamine

4.1. Protsesside riske hinnatakse esmaselt või täiendavalt.

4.2. Protsesside riske hinnatakse esmaselt protsesside kaardistamisel.

4.3. Protsesside riske hinnatakse täiendavalt järgmistel juhtudel:

4.3.1. maandamismeetme rakendamise järgselt;

4.3.2. juhtimise ja metsamajandamise standardite auditites ning finantsauditites on

leitud mittevastavusi ja tähelepanekuid;

4.3.3. siseauditites on tehtud soovitusi;

4.3.4. järelevalveasutuste kontrolli tulemusena on leitud mittevastavusi ja

tähelepanekuid;

4.3.5. struktuuriüksuse juhi või juhatuse liikme korraldusel.

4.4. Protsesside riskide hindamise korraldab protsessiomanik, kaasates vajadusel teisi

RMK töötajaid.

4.5. Protsesside riske hinnatakse RMH-s.

4.6. Protsessi riskide hindamisel peetakse silmas protsessi tavapärast kulgu.

4.7. Protsessi riske ei pea hindama, kui protsessiomaniku arvates risk sisuliselt puudub, st

riski realiseerumisel on tähtsusetu mõju ning riski realiseerumine on ebatõenäoline.

4.8. Protsessi riski hindamisel sõnastatakse risk lähtudes riskitüübist.

4.9. Protsessi risk sõnastatakse arusaadavalt ja lühidalt ning seejärel hinnatakse riski

esinemise võimalikku mõju ja tõenäosust.

4.10. Riski mõju ja tõenäosus jagunevad kuude klassi vastavalt riskihindamise skaalale, mis

on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Riski hindamise skaala

5. Protsesside riskide maandamismeetmete kavandamine 5.1. Protsessi riskile kavandatakse maandamismeede, millega on võimalik vähendada riski

mõju ja/või tõenäosust.

5.2. Alati tuleb kavandada maandamismeede, kui protsessi risk on oluline.

5.3. Oluliseks loetakse risk, mille riski olulisuse näitaja on suurem või võrdne kui 9.

Riskide olulisuse näitajad on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Riskide olulisuse näitajate tabel

5.4. Maandamismeede sõnastatakse arusaadavalt ja lühidalt, lisades meetme rakendamise

tähtaja ja vastutaja.

5.5. Oluliste riskide puhul otsustab juhatus, kas tegemist on talutava riskiga või tuleb riski

maandamiseks kasutusele võtta täiendavad maandamismeetmeid.

6. Protsesside positiivse mõju hindamine 6.1. Iga protsessi puhul hinnatakse, kas sellel on positiivne mõju.

6.2. Positiivsed mõjud jagunevad oma iseloomust tulenevalt järgmiselt:

6.2.1. mõju kvaliteedile – toob kaasa toote või teenuse kvaliteedi paranemise või

mahu suurenemise;

6.2.2. mõju finantsile – toob kaasa kulude vähenemise, tulude suurenemise või

varade väärtuse suurenemise;

6.2.3. mõju mainele – toob kaasa avalikkuse positiivse suhtumise;

6.2.4. mõju atmosfäärile – toob kaasa atmosfääri seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju atmosfäärile;

6.2.5. mõju pinnasele – toob kaasa pinnase seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju pinnasele;

6.2.6. mõju veele – toob kaasa vee seisundi paranemise või vähendab negatiivset

mõju veele;

6.2.7. mõju elurikkusele – toob kaasa elurikkuse seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju elurikkusele;

6.2.8. mõju metsa tervislikule seisundile – toob kaasa metsa tervisliku seisundi

paranemise või vähendab negatiivset mõju metsa tervislikule seisundile;

6.2.9. mõju energiaressursside kasutamisele – toob kaasa energiaressursside

kasutamise vähenemise;

6.2.10. mõju süsiniku sidumisele või talletamisele – toob kaasa süsiniku sidumise või

talletamise suurenemise.

6.3. Protsesside positiivset mõju hinnatakse esmaselt või täiendavalt.

6.4. Protsesside positiivset mõju hinnatakse esmaselt protsessi kaardistamisel.

6.5. Protsesside positiivset mõju hinnatakse täiendavalt struktuuriüksuse juhi või juhatuse

liikme korraldusel.

6.6. Protsesside positiivse mõju hindamise korraldab protsessiomanik, kaasates vajadusel

teisi RMK töötajaid.

6.7. Protsessi positiivse mõju hindamisel sõnastatakse lühidalt positiivse mõju olemus.

7. Strateegiliste riskide hindamine 7.1. Strateegiliste riskide määratlemiseks hinnatakse protsesside riskide mõju RMK

arengukava eesmärkide täitmisele ja keskkonnaseisundile.

7.2. Strateegiliste riskide hindamine toimub vähemalt kord aastas ja RMK arengukava

koostamise käigus.

7.3. Strateegilisi riske hindab juhatus.

7.4. Kui juhatus leiab, et RMK arengukava eesmärkide täitmist või keskkonnaseisundit

võivad ohustada riskid, mida pole protsessi riskide hindamisel oluliseks hinnatud või

riskid, mida pole sõnastatud, korraldab vastava protsessi omanik uue protsessi riskide

hindamise juhatuse tähelepanekuid arvestades.

7.5. Kui juhatus leiab, et RMK protsessidega kaasnevaid positiivseid mõjusid pole

sõnastatud, korraldab vastava protsessi omanik uue protsessi positiivsete mõjude

hindamise juhatuse tähelepanekuid arvestades.

RMK riskide hindamise juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 15 lõike 2 punkti 9 ja § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK riskide hindamise juhend“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_rmk_riskide_hindamise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse 26.05.2020 otsus nr 1-32/52 „RMK riskide hindamise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: kõik struktuuriüksused

Olev Lillemets

Keskkonna- ja kvaliteedispetsialist

30.05.2022

JUHATUS

OTSUS

31. mai 2022 nr 1-32/41

KINNITATUD

RMK juhatuse 31.05.2022

otsusega nr 1-32/41

RMK riskide hindamise juhend

1. Üldsätted Juhendi eesmärk on sätestada strateegiliste riskide, protsesside riskide ja positiivsete

mõjude hindamise nõuded.

2. Mõisted ja lühendid Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. risk – protsessi mõjutav võimalik oht või sündmus, tegevus või tegevusetus, mille

realiseerumine võib ohustada RMK eesmärkide saavutamist või suurendada

negatiivseid keskkonnamõjusid;

2.2. positiivne mõju – võimalus, mille realiseerumine võib parandada RMK eesmärkide

saavutamist, luua uusi arenguvõimalusi, parandada keskkonnaseisundit või vähendada

negatiivseid keskkonnamõjusid;

2.3. keskkonnaaspekt – vaatenurk protsessi keskkonnariskide hindamiseks;

2.4. maandamismeede – tegevus, millega on võimalik vähendada riski mõju ja/või

realiseerumise tõenäosust;

2.5. talutav risk – RMK riskivalmidusega kooskõlas olev riskitase, mida RMK juhatus

aktsepteerib;

2.6. riski olulisuse näitaja – riski mõju ja tõenäosuse korrutis vastaval riskihindamise skaalal;

2.7. RMH – riskide ja positiivsete mõjude hindamise rakendustarkvara.

3. Riskide klassifitseerimine 3.1. Riskid jaotatakse oma ulatusest lähtuvalt strateegilist mõju omavateks ja protsesse

mõjutavateks riskideks.

3.2. Riskid jagunevad oma iseloomust tulenevalt järgmisteks riskitüüpideks:

3.2.1. kvaliteedirisk – riski realiseerumine toob kaasa toote või teenuse kvaliteedi

halvenemise või mahu vähenemise;

3.2.2. finantsrisk – riski realiseerumine toob kaasa kulude põhjendamatu suurenemise,

tulude vähenemise või varade väärtuse vähenemise;

3.2.3. mainerisk – riski realiseerumine toob kaasa avalikkuse negatiivse suhtumise

RMK-sse;

3.2.4. korruptsioonirisk – riski realiseerumine toob kaasa ametikoha või võimu

kuritarvitamise omakasu eesmärgil;

3.2.5. keskkonnarisk – riski realiseerumine toob kaasa negatiivse mõju keskkonnale.

3.3. Keskkonnariske hinnatakse lähtudes järgmistest vaatenurkadest ehk keskkonna-

aspektidest:

3.3.1. atmosfääri aspektist;

3.3.2. pinnase aspektist;

3.3.3. vee aspektist;

3.3.4. elurikkuse aspektist;

3.3.5. jäätmete tekke (k.a ohtlikud jäätmed) aspektist;

3.3.6. metsa tervisliku seisundi aspektist;

3.3.7. energiaressursside kasutamise aspektist;

3.3.8. süsiniku sidumise või talletamise aspektist.

4. Protsesside riskide hindamine 4.1. Protsesside riske hinnatakse järgmistel juhtudel:

4.1.1. protsessi kaardistamisel;

4.1.2. maandamismeetme rakendamise järgselt;

4.1.3. juhtimise ja metsamajandamise standardite auditites ning finantsauditites on

leitud mittevastavusi ja tehtud tähelepanekuid;

4.1.4. siseauditites on antud soovitusi;

4.1.5. järelevalveasutuste kontrolli tulemusena on leitud mittevastavusi ja tehtud

tähelepanekuid;

4.1.6. struktuuriüksuse juhi või juhatuse liikme korraldusel.

4.2. Protsessi riskide hindamisel peetakse silmas protsessi kulgu tavapärastes tingimustes.

4.3. Protsesside riskide hindamise korraldab protsessiomanik, kaasates vajadusel teisi RMK

töötajaid.

4.4. Protsesside riske hinnatakse RMH-s.

4.5. Protsessi riske ei pea RMH-sse sisestama, kui protsessiomaniku arvates risk sisuliselt

puudub, st riski realiseerumisel on tähtsusetu mõju ning riski realiseerumine on

ebatõenäoline.

4.6. Protsessi riski hindamisel sõnastatakse risk lähtudes riskitüübist.

4.7. Protsessi risk sõnastatakse arusaadavalt ja lühidalt ning seejärel hinnatakse riski

esinemise võimalikku mõju ja tõenäosust.

4.8. Riski mõju ja tõenäosus jagunevad kuude klassi vastavalt riskihindamise skaalale, mis

on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Riski hindamise skaala

5. Protsesside riskide maandamismeetmete kavandamine 5.1. Protsessi riskile tuleb kavandada maandamismeede, kui risk on oluline.

Maandamismeedet ei pea ajutiselt kavandama, kui riski hindamise ajal puudub

maandamiseks sobiv või toimiv lahendus. Maandamismeedet ei pea üldse kavandama,

kui juhatus hindab RMK juhtimissüsteemi ülevaatuse käigus, et tegemist talutava

riskiga.

5.2. Oluliseks loetakse risk, mille riski olulisuse näitaja on suurem või võrdne kui 9. Riskide

olulisuse näitajad on toodud tabelis 2.

5.3. Maandamismeede sõnastatakse arusaadavalt ja lühidalt, lisades meetme rakendamise

tähtaja ja vastutaja.

Tabel 2. Riskide olulisuse näitajate tabel

6. Protsesside positiivse mõju hindamine 6.1. Protsesside positiivset mõju hinnatakse protsesside kaardistamisel või struktuuriüksuse

juhi või juhatuse liikme korraldusel.

6.2. Positiivsed mõjud jagunevad oma iseloomust tulenevalt järgmiselt:

6.2.1. mõju kvaliteedile – toob kaasa toote või teenuse kvaliteedi paranemise või mahu

suurenemise;

6.2.2. mõju finantsile – toob kaasa kulude vähenemise, tulude suurenemise või varade

väärtuse suurenemise;

6.2.3. mõju mainele – toob kaasa avalikkuse positiivse suhtumise;

6.2.4. mõju atmosfäärile – toob kaasa atmosfääri seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju atmosfäärile;

6.2.5. mõju pinnasele – toob kaasa pinnase seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju pinnasele;

6.2.6. mõju veele – toob kaasa vee seisundi paranemise või vähendab negatiivset mõju

veele;

6.2.7. mõju elurikkusele – toob kaasa elurikkuse seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju elurikkusele;

6.2.8. mõju metsa tervislikule seisundile – toob kaasa metsa tervisliku seisundi

paranemise või vähendab negatiivset mõju metsa tervislikule seisundile;

6.2.9. mõju energiaressursside kasutamisele – toob kaasa energiaressursside

kasutamise vähenemise;

6.2.10. mõju süsiniku sidumisele või talletamisele – toob kaasa süsiniku sidumise või

talletamise suurenemise.

6.3. Protsesside positiivse mõju hindamise korraldab protsessiomanik, kaasates vajadusel

teisi RMK töötajaid.

6.4. Protsesside positiivseid mõjusid hinnatakse RMH-s.

6.5. Protsessi positiivseid mõjusid ei pea RMH-sse sisestama, kui protsessiomaniku arvates

need sisuliselt puuduvad.

6.6. Protsessi positiivse mõju sõnastatakse arusaadavalt ja lühidalt.

7. Strateegiliste riskide hindamine 7.1. Strateegiliste riskide määratlemiseks hinnatakse protsesside oluliste riskide mõju RMK

arengukava eesmärkide täitmisele ja keskkonnaseisundile.

7.2. Strateegiliste riskide hindamine toimub vähemalt kord aastas.

7.3. Strateegilisi riske hindab juhatus.

7.4. Kui juhatus leiab, et RMK arengukava eesmärkide täitmist või keskkonnaseisundit

võivad ohustada riskid, mida pole protsessi riskide hindamisel oluliseks hinnatud või

riskid, mida pole sõnastatud, korraldab vastava protsessi omanik uue protsessi riskide

hindamise juhatuse tähelepanekuid arvestades.

7.5. Kui juhatus leiab, et RMK protsessidega kaasnevaid positiivseid mõjusid pole

sõnastatud, korraldab vastava protsessi omanik uue protsessi positiivsete mõjude

hindamise juhatuse tähelepanekuid arvestades.

KINNITATUD

RMK juhatuse 26.05.2020

otsusega nr 1-32/52

RMK riskide hindamise juhend

1. Üldsätted Juhendi eesmärk on sätestada strateegiliste riskide, protsesside riskide ja positiivsete

mõjude hindamise nõuded.

2. Mõisted ja lühendid Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. risk – protsessi mõjutav võimalik oht või sündmus, tegevus või tegevusetus, mille

realiseerumine võib ohustada RMK eesmärkide saavutamist või suurendada

negatiivseid keskkonnamõjusid;

2.2. positiivne mõju – protsessi mõjutav võimalik sündmus või tegevus, mille

realiseerumine võib parandada RMK eesmärkide saavutamist, luua uusi

arenguvõimalusi, parandada keskkonnaseisundit või vähendada negatiivseid

keskkonnamõjusid;

2.3. talutav risk – aktsepteeritav riskitase, mida RMK suudab taluda kahjustamata

eesmärkide saavutamist;

2.4. keskkonnaaspekt – vaatenurk protsessi keskkonnariskide hindamiseks;

2.5. riski olulisuse näitaja – riski mõju ja tõenäosuse korrutis vastaval riskihindamise

skaalal;

2.6. RMH – riskide ja positiivsete mõjude hindamise rakendustarkvara.

3. Riskide klassifitseerimine 3.1. Riskid jaotatakse oma ulatusest lähtuvalt strateegilist mõju omavateks ja protsesse

mõjutavateks riskideks.

3.2. Riskid jagunevad oma iseloomust tulenevalt järgmisteks riskitüüpideks:

3.2.1. kvaliteedirisk – riski realiseerumine toob kaasa toote või teenuse kvaliteedi

halvenemise või mahu vähenemise;

3.2.2. finantsrisk – riski realiseerumine toob kaasa kulude põhjendamatu

suurenemise, tulude vähenemise või varade väärtuse vähenemise;

3.2.3. mainerisk – riski realiseerumine toob kaasa avalikkuse negatiivse suhtumise

RMK-sse;

3.2.4. korruptsioonirisk – riski realiseerumine toob kaasa ametikoha või võimu

kuritarvitamise omakasu eesmärgil;

3.2.5. keskkonnarisk – riski realiseerumine toob kaasa negatiivse mõju keskkonnale.

3.3. Keskkonnariske hinnatakse lähtudes järgmistest vaatenurkadest ehk keskkonna-

aspektidest:

3.3.1. atmosfääri aspektist;

3.3.2. pinnase aspektist;

3.3.3. vee aspektist;

3.3.4. elurikkuse aspektist;

3.3.5. jäätmete tekke (k.a ohtlikud jäätmed) aspektist;

3.3.6. metsa tervisliku seisundi aspektist;

3.3.7. energiaressursside kasutamise aspektist;

3.3.8. süsiniku sidumise või talletamise aspektist.

4. Protsesside riskide hindamine

4.1. Protsesside riske hinnatakse esmaselt või täiendavalt.

4.2. Protsesside riske hinnatakse esmaselt protsesside kaardistamisel.

4.3. Protsesside riske hinnatakse täiendavalt järgmistel juhtudel:

4.3.1. maandamismeetme rakendamise järgselt;

4.3.2. juhtimise ja metsamajandamise standardite auditites ning finantsauditites on

leitud mittevastavusi ja tähelepanekuid;

4.3.3. siseauditites on tehtud soovitusi;

4.3.4. järelevalveasutuste kontrolli tulemusena on leitud mittevastavusi ja

tähelepanekuid;

4.3.5. struktuuriüksuse juhi või juhatuse liikme korraldusel.

4.4. Protsesside riskide hindamise korraldab protsessiomanik, kaasates vajadusel teisi

RMK töötajaid.

4.5. Protsesside riske hinnatakse RMH-s.

4.6. Protsessi riskide hindamisel peetakse silmas protsessi tavapärast kulgu.

4.7. Protsessi riske ei pea hindama, kui protsessiomaniku arvates risk sisuliselt puudub, st

riski realiseerumisel on tähtsusetu mõju ning riski realiseerumine on ebatõenäoline.

4.8. Protsessi riski hindamisel sõnastatakse risk lähtudes riskitüübist.

4.9. Protsessi risk sõnastatakse arusaadavalt ja lühidalt ning seejärel hinnatakse riski

esinemise võimalikku mõju ja tõenäosust.

4.10. Riski mõju ja tõenäosus jagunevad kuude klassi vastavalt riskihindamise skaalale, mis

on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Riski hindamise skaala

5. Protsesside riskide maandamismeetmete kavandamine 5.1. Protsessi riskile kavandatakse maandamismeede, millega on võimalik vähendada riski

mõju ja/või tõenäosust.

5.2. Alati tuleb kavandada maandamismeede, kui protsessi risk on oluline.

5.3. Oluliseks loetakse risk, mille riski olulisuse näitaja on suurem või võrdne kui 9.

Riskide olulisuse näitajad on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Riskide olulisuse näitajate tabel

5.4. Maandamismeede sõnastatakse arusaadavalt ja lühidalt, lisades meetme rakendamise

tähtaja ja vastutaja.

5.5. Oluliste riskide puhul otsustab juhatus, kas tegemist on talutava riskiga või tuleb riski

maandamiseks kasutusele võtta täiendavad maandamismeetmeid.

6. Protsesside positiivse mõju hindamine 6.1. Iga protsessi puhul hinnatakse, kas sellel on positiivne mõju.

6.2. Positiivsed mõjud jagunevad oma iseloomust tulenevalt järgmiselt:

6.2.1. mõju kvaliteedile – toob kaasa toote või teenuse kvaliteedi paranemise või

mahu suurenemise;

6.2.2. mõju finantsile – toob kaasa kulude vähenemise, tulude suurenemise või

varade väärtuse suurenemise;

6.2.3. mõju mainele – toob kaasa avalikkuse positiivse suhtumise;

6.2.4. mõju atmosfäärile – toob kaasa atmosfääri seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju atmosfäärile;

6.2.5. mõju pinnasele – toob kaasa pinnase seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju pinnasele;

6.2.6. mõju veele – toob kaasa vee seisundi paranemise või vähendab negatiivset

mõju veele;

6.2.7. mõju elurikkusele – toob kaasa elurikkuse seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju elurikkusele;

6.2.8. mõju metsa tervislikule seisundile – toob kaasa metsa tervisliku seisundi

paranemise või vähendab negatiivset mõju metsa tervislikule seisundile;

6.2.9. mõju energiaressursside kasutamisele – toob kaasa energiaressursside

kasutamise vähenemise;

6.2.10. mõju süsiniku sidumisele või talletamisele – toob kaasa süsiniku sidumise või

talletamise suurenemise.

6.3. Protsesside positiivset mõju hinnatakse esmaselt või täiendavalt.

6.4. Protsesside positiivset mõju hinnatakse esmaselt protsessi kaardistamisel.

6.5. Protsesside positiivset mõju hinnatakse täiendavalt struktuuriüksuse juhi või juhatuse

liikme korraldusel.

6.6. Protsesside positiivse mõju hindamise korraldab protsessiomanik, kaasates vajadusel

teisi RMK töötajaid.

6.7. Protsessi positiivse mõju hindamisel sõnastatakse lühidalt positiivse mõju olemus.

7. Strateegiliste riskide hindamine 7.1. Strateegiliste riskide määratlemiseks hinnatakse protsesside riskide mõju RMK

arengukava eesmärkide täitmisele ja keskkonnaseisundile.

7.2. Strateegiliste riskide hindamine toimub vähemalt kord aastas ja RMK arengukava

koostamise käigus.

7.3. Strateegilisi riske hindab juhatus.

7.4. Kui juhatus leiab, et RMK arengukava eesmärkide täitmist või keskkonnaseisundit

võivad ohustada riskid, mida pole protsessi riskide hindamisel oluliseks hinnatud või

riskid, mida pole sõnastatud, korraldab vastava protsessi omanik uue protsessi riskide

hindamise juhatuse tähelepanekuid arvestades.

7.5. Kui juhatus leiab, et RMK protsessidega kaasnevaid positiivseid mõjusid pole

sõnastatud, korraldab vastava protsessi omanik uue protsessi positiivsete mõjude

hindamise juhatuse tähelepanekuid arvestades.