KSH programmi uuendamine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 15.06.2023

kehtiv kuni 15.06.2028

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

Teabevaldaja: Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Keskkonnaministeerium

[email protected]

KSH programmi uuendamine

Austatud härra Michal

Ilmnenud on vajadus uuendada ja täpsustada Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja

Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi Riigikohtu

poolt tühistatud Pärnumaa Rail Baltic raudtee trassilõikude 3A, 4A ja 4H piirkonnas uue

planeeringulahenduse koostamisega seotud mõjude hindamiseks. Pöördume keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (31.12.2011 redaktsioon) § 36 lg 3 alusel,

et küsida Teie seisukohta uuendatava ja täpsustatava keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) programmi sisu osas (lisa). Käesolev pöördumine ei puuduta heakskiidetud KSH

aruannet osas, mille tulemusi on arvestatud tänaseks jätkuvalt kehtivate Harju ja Rapla

maakonnaplaneeringute ning osaliselt kehtiva Pärnu maakonnaplaneeringu lahenduse

koostamisel. Planeerimismenetlust on uuendatud vaid Riigikohtu poolt tühistatud osas.

Seisukoha palume esitada 10 tööpäeva jooksul alates kirja saamisest. Kui Teil ei ole võimalik

seisukohta esitada 10 tööpäeva jooksul või kui Te ei plaani seisukohta esitada, palume sellest

esimesel võimalusel teada anda Eleri Kautlenbachile alltoodud e-posti aadressil.

Taustainfo

Rail Baltic raudteetrassi rajamiseks kehtestas riigihalduse minister 13.02.2018. a Harju, Rapla

ja Pärnu maakonnaplaneeringud „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine.“.

Maakonnaplaneeringu lisaks on Keskkonnaministeeriumi poolt 09.08.2017 heaks kiidetud

Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne.

Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 tühistas kohus riigihalduse ministri

13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“ kehtestamine“ kehtestatud maakonnaplaneeringu Rail Baltic

raudtee trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ligikaudu 45 kilomeetril Pärnu linna ja Ikla vahelisel

maa-alal).

Riigikohtu otsuse järgi oli Rahandusministeeriumil valida, kas teha Vabariigi Valitsusele

ettepanek algatada Pärnu maakonnaplaneeringu tühistatud trassilõikudega seoses uus

planeering vastavalt kehtivale planeerimisseadusele või uuendada vana planeerimismenetlust

vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringu algatamise ajal kehtinud normidele.

Rahandusministeerium valis menetluse uuendamise.

Meie 19.06.2023 nr 15-8/4400

2

Rahandusministeerium pöördus kirjadega 30.03.2021 nr 14-13/2431-1 ja 12.04.2021 nr 14-

13/2431-2 Keskkonnaministeeriumi poole ning palus nõusolekut KSH programmi

uuendamiseks, kuna planeerimisel kaalutakse tühistatud lõigus uusi trassialternatiive,

muutunud on planeerijad ja keskkonnamõju hindajad. Sellel hetkel keskkonnamõju hindamise

metoodikas olulisi muudatusi ette ei nähtud. Keskkonnaministeerium nõustus 27.04.2021

kirjaga nr 7-15/21/1495-3 04.06.2014 heakskiidetud KSH programmi muudatuste

sisseviimisega ning palus avalikkusele ja asutustele tagada juurdepääs ajakohastatud KSH

programmile ning anda selge ülevaade muudatustest võrreldes heakskiidetud KSH

programmiga. Koondülevaade KSH programmi muudatustest on leitav SIIT. KSH programm

on leitav SIIT.

Kui algne KSH programm lähtub põhimõttest, et maakonnaplaneeringu KSH raames viiakse

läbi nii maakonnaplaneeringu kui eelprojekti detailsusastmes mõju hindamine ning eeldusest,

et KSH protsessile ei järgne ehitusprojektide keskkonnamõju hindamist, siis käesolevaks

ajaks on jõutud otsusele, et KSH uuendamisel on asjakohane keskenduda

maakonnaplaneeringu eesmärgile ehk raudtee trassikoridori asukoha määramisele ja selle

keskkonnamõjudele, s.h Natura 2000 võrgustikule avalduvatele mõjudele. Sellest johtuvalt

maakonnaplaneeringu KSH uuendamisel parimale trassialternatiivile keskkonnamõju

hindamise (KMH) tasemel hindamist ja uuringuid ei teostata. Maakonnaplaneeringu

kehtestamise järgselt, ehitusloa menetluses, viiakse läbi KMH, mis raudtee põhiprojekti

koostamisel võimaldab suuremat hindamise täpsust ja usaldusväärsust kui seda on võimalik

saavutada maakonnaplaneeringu KSH raamistikus ja tuginedes esmasele eelprojektile.

Eeltoodule tuginedes on vajalik uuendada ja täpsustada Rail Balticu 1435 mm trassi Harju,

Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute KSH programmi Riigikohtu poolt tühistatud Rail

Baltic raudtee trassilõikude 3A, 4A ja 4H piirkonnas uue planeeringulahenduse koostamisega

seotud mõjude hindamiseks. KSH programmi uuendamiseks ja täpsustamiseks küsitakse

asjaomaste asutuste seisukohta, korraldatakse avalik väljapanek ja avalikud arutelud ning

küsitakse uuendatud ja täpsustatud KSH programmile järelevalvaja heakskiitu üksnes

uuendatavas ja täpsustatavas osas. Muus osas on KSH aruanne heakskiidetud ja selle osas

menetlust ei avata.

Peale KSH programmi heakskiitmist, KSH aruande, sh Natura aruande ja

planeeringulahenduse koostamist esitatakse materjalid kooskõlastamiseks. Eeldatavalt

toimub kooskõlastamine 2023 aasta III-IV kvartalis ning avalikustamine 2024 aasta I

kvartalis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Lisa

1: Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi lisa 17

3

Lisaadressaadid:

Siseministeerium

Maaeluministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaitseministeerium

Sotsiaalministeerium

Kultuuriministeerium

Keskkonnaamet

Päästeamet

Muinsuskaitseamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Terviseamet

Transpordiamet

Maa-amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Riigimetsa Majandamise Keskus

Pärnu Linnavalitsus

Saarde Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

AS Eesti Energia

Elering AS

Elektrilevi OÜ

Eesti Gaas AS

MTÜ Eesti Erametsaliit

Eleri Kautlenbach 5885 1327

[email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 15.06.2023

kehtiv kuni 15.06.2028

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

Teabevaldaja: Rahandusministeerium

Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi lisa 17

Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi uuendamine ja täpsustamine KSH uuendamiseks Rail

Baltic raudtee trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas

1. Taust

Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 Pärnu maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramiseks. Maakonnaplaneeringu lisaks on Keskkonnaministeeriumi poolt

09.08.2017 heakskiidetud Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne.

Riigikohtu 19.05.2020 otsusega tühistati kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee

trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Nimetatud planeeringuosa tühistati põhjusel, et Riigikohtu hinnangul

tulnuks Luitemaa piirkonnas läbi viia Natura asjakohane hindamine ning arvestada selle tulemustega

Rail Baltic raudtee trassi asukoha valimisel.

Trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas raudtee trassile asukoha leidmiseks jätkatakse varasemat

planeerimismenetlust ning uuendatakse Pärnu maakonnaplaneeringut ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruannet tühistatud trassilõikude osas.

Kuna tegemist on maakonnaplaneeringu uuendamisega (varasema menetlusprotsessi jätkamisega),

siis lähtutakse KSH uuendamisel Keskkonnaministeeriumi poolt 06.06.2014 heakskiidetud KSH

programmist, mis oli aluseks kõigi Rail Balticu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilistele

hindamistele.

KSH uuendamisel ja täiendamisel on siiski vajalikud mõned tehnilised ja metoodilised muudatused,

võrreldes algse programmiga.

Rahandusministeerium pöördus kirjadega 30.03.2021 nr 14-13/2431-1 ja 12.04.2021 nr 14-13/2431-2

Keskkonnaministeeriumi poole ning palus nõusolekut KSH programmi uuendamiseks eelkõige tehnilist

laadi muudatustega seotuna uute trassialternatiivide välja töötamisega, KSH protsessi osapoolte

muutumisega ning täiendava Natura hindamisega. Keskkonnaministeerium nõustus 27.04.2021 kirjaga

nr 7-15/21/1495-3 muudatuste sisseviimisega KSH programmi ning palus avalikkusele ja asutustele

tagada juurdepääs nimetatud muudatustele. Ülevaade KSH programmi muudatustest avalikustati

Rahandusministeeriumi veebilehel. Edasises protsessis on lisaks selgunud programmi uuendamise

vajadus seotuna ehitusprojekti täpsusastmes läbi viidava hindamise suunamisega eraldi

keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlusse.

Käesolevas dokumendis esitatakse koondatult 04.06.2014 heakskiidetud KSH programmi

muudatused (erisused), millest lähtutakse KSH aruande uuendamisel trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas.

Käesolev erisuste kirjeldus moodustab terviku 04.06.2014 heakskiidetud KSH programmiga.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 15.06.2023

kehtiv kuni 15.06.2028

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

Teabevaldaja: Rahandusministeerium

2. KSH protsessi osapoolte muudatused KSH uuendamisel trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas

Ptk 3.1 Arendaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kontaktisik Andres Lindemann ja Rail

Baltic Estonia OÜ, kontaktisik, Kärt Mae.

Ptk 3.2 Planeeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja: Seoses maavalitsuste likvideerimisega on

planeeringu koostamise korraldaja Rahandusministeerium, kontaktisik Eleri Kautlenbach.

Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse § 38 lõike 10 kohaselt on maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja

Rahandusministeerium. Kehtestamise üle otsustab riigihalduse minister.

Ptk 3.3 KSH koostaja ning KSH töörühm: KSH koostamist koordineerib ja ekspertrühma juhib SIA

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (SIA ELLE). SIA ELLE kontaktid on: Vīlandes street 3-6, Riga,

LV-1010, Latvia, telefon: +371 6724 2411, e-mail: [email protected]. SIA ELLE-t toetab Eestis kohalik

sõsarettevõte Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ), kelle poolt on KSH

juhtekspert Toomas Pallo, kes on litsentseeritud KMH ekspert (litsents nr KMH0090, kehtiv kuni

16.10.2029). Toomas Pallo kvalifikatsioon vastab keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) KSH juhteksperdile seatud nõuetele. Toomas Pallol on

pikaajaline (ligi 30 aastat) rahvusvaheline ja Eesti töökogemus KMH ja KSH läbiviimisel, ta on osalenud

KMH ja KSH õigusaktide väljatöötamisel ning täiendamisel nii Eestis, kui ka teistes riikides ja ta on

läbinud strateegilise äriarenduse kursuse ja KSH koolituse. Lisaks osaleb KSH hindamisel planeeringu

koostamise konsultant on Skepast ja Puhkim OÜ (SKPK OÜ), Laki põik 2, 12919 Tallinn, +372 664 5808,

[email protected]. Eksperdirühma koosseisu kuuluvad asjakohaste valdkondade spetsialistid ja eksperdid

nii SIA ELLE-st, ELLE OÜ-st, SKPK OÜ-st ning teistest organisatsioonidest. Ekspertrühma juht ja

juhtekspert tagavad, et kõik vajalike mõjuvaldkondade eksperdid oleksid tasemel ning oluline mõju

keskkonnale saaks hinnatud.

Ptk 3.5 Huvigrupid: seoses haldusreformiga on planeeritaval alal puudutatud kolm kohaliku

omavalitsust: Pärnu linn, Häädemeeste vald ning Saarde vald. Planeeringu koostamisel on

konsulteeritud kohalike omavalitsustega ning see jätkub kogu planeerimisprotsessi vältel.

Avalikustamised toimuvad planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonide alusel.

Ptk 4.1.2 Piiriülesed mõjud: Keskkonnaministeerium pöördus 29.06.2020 Läti Keskkonnabüroo

(Environment State Bureau of the Republic of Latvia) poole ning teavitas riigikohtu otsusest ning

riigihalduse ministri otsusest uuendada maakonnaplaneeringu menetlust. Läti vastas 24.08.2020

Keskkonnaministeeriumile ning teavitas, et ei soovi osaleda piiriüleses KSH protsessis. Eelnevast

tulenevalt Lätit KSH piiriülese mõju hindamise protsessi tulevikus ei kaasata.

3. KSH metoodika muudatused KSH uuendamisel trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas

Algne KSH programm lähtub põhimõttest, et maakonnaplaneeringu KSH raames viiakse läbi nii

maakonnaplaneeringu kui eelprojekti detailsusastmes hindamine ning eeldusest, et KSH protsessile ei

järgne ehitusprojektide keskkonnamõju hindamist.

Käesolevaks ajaks on jõutud otsusele, et Rail Baltic raudtee ehitusprojektidele viiakse täiendavate

eraldiseisvate menetlustena läbi ka keskkonnamõju hindamine (KMH). Tarbijakaitse ja Tehnilise

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 15.06.2023

kehtiv kuni 15.06.2028

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

Teabevaldaja: Rahandusministeerium

Järelevalve Ameti (TTJA) 29.03.2019 otsusega nr 16-6/19-0535-002 algatati Rail Baltica raudtee

ehitusprojektidele keskkonnamõju hindamine kaheksas lõigus, s.h lõigul Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti

Vabariigi piir, mis hõlmab ka trassilõike 3A, 4A ja 4H.

Seetõttu ei ole valitud trassialternatiivi KMH tasemel hindamise läbi viimine maakonnaplaneeringu

KSH uuendamisel vajalik ega ressursikasutuselt otstarbekas. KMH tasemel hindamise läbi viimine KMH

menetlusprotsessina raudtee põhiprojekti koostamisel võimaldab suuremat hindamise täpsust ja

usaldusväärsust kui seda on võimalik saavutada maakonnaplaneeringu KSH raamistikus ja tuginedes

esmasele eelprojektile.

KSH uuendamisel on asjakohane keskenduda maakonnaplaneeringu eesmärgile ehk raudtee

trassikoridori asukoha määramisele ja selle keskkonnamõjudele, s.h Natura 2000 võrgustikule

avalduvatele mõjudele.

Eelnevast tulenevalt ei lähtuta KSH aruande uuendamisel ja täiendamisel järgmistest KSH

programmi osadest:

 ptk 2 (lk 11) lause: „Lisaks asukohavariantidele analüüsitakse valitud variandi puhul

tehnoloogilisi lahendusvariante raudtee ja sellega seotud rajatiste puhul.“

 ptk 4 (lk 19) lõik: „Mõju hindamine on algatatud strateegilise keskkonnamõju hindamisena

trassivalikute maakonnaplaneeringutele. Siiski on projekti ülesannete hulgas ette nähtud

eelistataval trassialternatiivil kulgeva raudtee eelprojekti koostamine, mille rajamise ja

hilisema kasutuse mõju tuleb hinnata ka eelprojekti täpsusastmes. Keskkonnamõju hindamise

metoodika seisukohalt tähendab see esmalt strateegilise keskkonnamõju hindamise

meetodeid kasutades eelistatuima trassivariandi valimist, millele järgneb valitud ja eelistatud

variandi rakendamisega kaasneva keskkonnamõju detailne analüüs koos vajalike

keskkonnamõju leevendavate meetmete (nt müratõkked, inimeste liikumisvõimaluste

tagamine, ökoduktid jmt) väljatöötamisega.“

 ptk 4.3 (lk 30) lause: „Uuringud viiakse läbi KMH täpsusastmes.“

 Ptk 4.5 (lk 78-79) mõjude hindamine KMH täpsusastmes (peatükk tervikuna).

 Ptk 4.6 (lk 80): „Esialgsed leevendavad meetmed töötatakse välja trassialternatiivide lõikes ja

neid täpsustatakse eelistatud alternatiivi osas.“

KSH programmi peatükis 4 kirjeldatud metoodikat muudetakse KSH aruande uuendamisel

järgmiselt:

Pärnu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist uuendatakse ja täiendatakse

trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku

maakonnaplaneeringu täpsusastmes.

KMH täpsusastmes analüüse ja uuringuid KSH raames läbi ei viida. Täiendavaid uuringuid viiakse läbi

vastavalt KSH aruande uuendamise käigus selguvale vajadusele ning ulatuses, mis on vajalik aruande

täiendamiseks maakonnaplaneeringu/trassialternatiivi valiku tasemel.

Maakonnaplaneeringu protsessis välja valitud eelistatuimale trassialternatiivile viiakse KMH

täpsusastmes hindamine läbi eraldi menetlusprotsessisina ehk raudtee ehitusprojekti KMH-na.

KSH uuendamisel töötatakse välja trassilõikude leevendavad meetmed. Eelistatud alternatiivi

leevendavaid meetmeid täpsustatakse vajadusel ehitusprojekti KMH raames.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 15.06.2023

kehtiv kuni 15.06.2028

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

Teabevaldaja: Rahandusministeerium

4. Natura hindamise metoodika (ptk 4.4.2) täpsustused KSH uuendamisel trassilõikude 3A, 4A ja

4H osas

Natura 2000 hindamine hõlmab kõiki RB uue raudteejoonduse trassivalikuid riigikohtu poolt tühistatud

lõigus (3A, 4A ja 4H), et teha kindlaks, kas mõnel neist on ebasoodne mõju Natura 2000 alale/aladele

projekti piirkonnas. Natura hindamisega hinnatakse kavandatava tegevuse mõju (nii ehitus- kui

kasutusetappi arvestades) Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

Hindamine viiakse läbi, tuginedes vastavatele ajakohastele Natura 2000 hindamise

rahvusvahelistele ja riiklikele juhistele.

Esialgse teabe baasil on Natura 2000 võrgustiku aladeks, mille kaitse-väärtustele avalduvaid mõjusid

hinnatakse, vähemalt: Luitemaa, Põhja-Liivimaa ja Kikepera linnualad; Luitemaa, Metsaääre, Reiu jõe,

Uulu-Võiste, Tolkuse, Laiksaare, Nepste, Nigula, Laulaste ja Kabli loodusalad. Toodud nimekiri pole

täielik ning Natura hindamine hõlmab kõiki alasid, mille puhul ei saa ebasoodsate mõjude ilmnemist

välistada.

Võrreldes esialgse KSH programmiga, arvestatakse Natura hindamise uuendamisel ja täiendamisel

järgnevate tehniliste ja protseduuriliste muudatustega:

 Natura hindamine viiakse läbi trassialternatiivide võrdluse etapis ja kõigi uute

trassialternatiivide osas.

 Lähtuvalt riigikohtu otsuse (3-18-529) p. 33 kaalutakse ka trassialternatiive, mis läbivad Natura

alasid.

 Natura hindamisel trassialternatiivide võrdluse etapis käsitletakse kõiki Natura alasid, millede

puhul ei saa ebasoodsate mõjude ilmnemist välistada.

 Trassialternatiivid, millel on mõju kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele, jäetakse edasisest

kaalumisest välja, kui eksisteerib trassialternatiive, millel vastav mõju puudub.

5. KSH uuendamisel analüüsitavad alternatiivid

Planeeringut uuendatakse ja selle alternatiivsete lahenduste keskkonnamõju strateegiline hindamine

viiakse läbi vaid kolmele Riigikohtu poolt tühistatud lõigule (3A, 4A ja 4H), mis on vaid osa kogu valitud

ja juba kehtestatud maakonnaplaneeringutega Rail Balticu trassist. Seetõttu ei hinnata täiendavas

planeeringus 0-alternatiivi. Üldine raudtee rajamise võrdlus 0-alternatiiviga on juba läbi viidud.

Eesmärk on hinnata alternatiivseid võimalusi teiste trassilõikudega ühendamiseks, et tagada

katkematu raudtee.

KSH käigus analüüsitavad trassivariandid on esitatud eraldi kaardil. Antud kaart on täienduseks KSH

programmi lisale 16.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 15.06.2023

kehtiv kuni 15.06.2028

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

Teabevaldaja: Rahandusministeerium

Lisa 16 täiendus. Võrreldavad trassialternatiivid trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas

Võrreldavad trassialternatiivid on:

• Oranž;

• Sinine;

• Roosa;

• Sinine + Kollane + Sinine;

• Sinine + Kollane + Roosa;

• Roosa + Kollane + Sinine.

From: [email protected] <[email protected]> Sent: 01 September 2023 12:50:18 To: Kliimaministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kaitseministeerium; Kultuuriministeerium; Päästeamet;

Muinsuskaitseamet; Terviseamet; Maa-amet; Politsei- ja Piirivalveamet; RMK; Pärnu Linnavalitsus; Saarde Vallavalitsus; Häädemeeste Vallavalitsus; Eesti Keskkonnaühenduste Koda ; AS Eesti Energia; Elering AS; Elektrilevi OÜ; Eesti Gaas AS; MTÜ Eesti Erametsaliit; Põllumajandus- ja Toiduamet

Cc: Subject: Teavitus dokumendile kehtestatud juurdepääsupiirangu muutmisest

Tere!

Teavitan, et Rahandusministeeriumi 19.06.2023 kirjale nr 15-8/4400 kehtestatud juurdepääsupiirang on tunnistatud kehtetuks tulenevalt avaliku teabe seaduse § 42 lõikest 1.

Palun tehke vastav muudatus ka oma dokumendihaldussüsteemis.

Pealkiri: KSH programmi uuendamine

Registreerimise kuupäev: 19.06.2023

Registreerimise number: 15-8/4400.

Lugupidamisega Kärt Allert Dokumendihaldustalituse juhataja [email protected] 626 9307

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] www.rahandusministeerium.ee

P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.