Kauksi KAH metsade majandamise kava projektide kohta seisukohad

From: Roheline Pärnumaa <[email protected]> Sent: 15 June 2023 22:55:24 To: Alutaguse Cc: RMK; Mikk Marran Subject: Kauksi KAH-ala ettepanekud ja eksimused KAH-alade kohta info avaldamisel

Lugupeetud Riigimetsa Majandamise Keskus

MTÜ-de Päästame Eesti Metsad ja Roheline Pärnumaa seisukohad RMK raieettepanekute kohta on lisatud manuses.

Juhime tähelepanu, et info avalikustamises ja kaasamises RMK poolt on juhtunud käesoleval juhul mitmeid eksimusi, näiteks info jagamata jätmist, mida toome samuti välja.

Lugupidamisega ja põhjalikku vastust oodates, ka näidetele, kogu pöördumise punkltidele soovime RMK vastuseid.

Riina Georg,

MTÜ Roheline Pärnumaa volitatud esindaja

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

15.juunil 2023

MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ seisukohad Riigimetsa

Majandamise Keskuse raieplaanide kohta:

Kodumetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema metsi hoidev ja

kaitsev. Metsaseaduse järgi on üks metsamajandamisviis metsakaitse ning just metsakaitse on

metsamajandamisviis, mida tuleb kodumetsades, nn KAH-aladel viljeleda.

1. Mõned üldised põhimõtted, mida tuleks kõikide nö KAH-alade puhul rakendada (allpool on

ettepanekud konkreetse ala kohta):

1.1. kõigis kodumetsade, nn kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha sõltumatu

vääriselupaikade (VEP) inventuur, samuti Natura elupaikade inventuur ning inventeerida kõik

loodusväärtused (loomad, taimed, seened, sablikud);

1.2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni 2009.

a Metsaseadus) ning seni kuni kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses taastatakse, tuleb neid

metsi, nn KAH-alasid hoida ja kaitsta;

1.3. elamutega piirnevates puistutes tuleb hoiduda igasugustest raietest, mis metsa üldilmet

muudavad;

1.4. metsahoidmise kavandamisel tuleb jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud

(arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku

elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi.

2. Käesolevaga ei ole me nõus RMK kavandatud intensiivsete ja sobimatute raietega

kogukonnametsades.

2.1. peatada tuleb kõikide uuendusraiete kavandamine kodumetsades, nn KAH-aladel. Neid metsi

tuleb majandada metsi kaitstes.

2.2. tuleb taastada kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses;

3. Alapõhised seisukohad

Kauksi ja Rannapungerja, Ida-Virumaa Alutaguse vald

3.1. Ida-Viru maakonnaplaneering: Rannapungerja-Tudulinna väärtuslik maastik ja Kauksi-Remniku väärtuslik maastik.

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”: Loodusmaastikud- suurtest lageraiealade tekkimisest hoidumine.

3.2. Ida-Viru maakonnaplaneering: Rohevõrgustiku tuumala 3.3. Kehtiv valla üldplaneering;RMK-l palume kontrollida: Seletuskiri: Kaart: 3.4. Valla koostamisel olev üldplaneeringu kohta RMK-l palume kontrollida: ÜP Seletuskiri: Kaart: 5.4. Metsaportaal: “ÜP kaitsemetsad”: “Teavituskohustusega metsamaa ala. Raieplaanist teavitada

valda. Alus: Valla üldplaneering lk. 32”

Ida-Viru maakonnaplaneering: Rannapungerja-Tudulinna väärtuslik maastik (vasakul) ja Kauksi-Remniku väärtuslik

maastik (paremal)

Ida-Viru maakonnaplaneering: Rohevõrgustiku tuumala

Metsaportaal: ÜP kaitsemetsad

6..4 EELIS, seisuga 20.05.2023: - Keskkonnaagentuur Natura metsaelupaikade esinemisalad (suure tõenäosusega et Natura

metsaelupaik on olemas) https://adr.envir.ee/et/document.html?id=1bc1cdc2-7ab9-41a7-b098-274bb0f1d522 Kas Natura elupaikade inventuur on tehtud? - II kat. põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), Loodusdirektiivi IV lisa, Bern konventsioon II lisa (strictly protected fauna species), Eurobats - II kat. Veelendlane (Myotis daubentonii), Loodusdirektiivi IV lisa, Bern konventsioon II lisa (strictly protected fauna species), Eurobats - II kat. pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), Loodusdirektiivi IV lisa, Bern konventsioon II lisa (strictly protected fauna species), Eurobats - II kat. suurvidevlane (Nyctalus noctula), Loodusdirektiivi IV lisa, Bern konventsioon II lisa (strictly protected fauna species), Eurobats https://eunis.eea.europa.eu/species/1393

https://eunis.eea.europa.eu/species/Myotis%20daubentonii https://eunis.eea.europa.eu/species/Pipistrellus%20nathusii https://eunis.eea.europa.eu/species/1499

Nahkhiirte kaitse tegevuskava kinnitamine 2017: https://drive.google.com/file/d/1zsKFiAE4335gnZfcx-RFh5zBg0W_bSsA/view?usp=sharing Lisa 3: Põhimõtted nahkhiirlaste elupaigapuistute (mets, park jm) hooldamiseks, majandamiseks: Eelistada nahkhiirte elupaigapuistute majandamist püsimetsana. https://drive.google.com/file/d/1YFEAB67QXavUJufhoEkUgSoOpo-fJrYE/view?usp=sharing Siin on Matti Masingu inventuur Valgevälja KAH-ala. Vist oleks kasulik. https://drive.google.com/file/d/1M_TAyeMe24mdIQZ2KS1DfLtHWdR5tpJG/view?usp=share_li nk

- Veel kat. loomad, taimed ja seened/samblikud ei ole registreeritud. Kas inventuur on tehtud?

3.7. Kaasamine: Avalik koosoleku protokoll puudub 15.06.2023 seisuga 3.8. Metsatööde kava projekti ei ole pandud avalikku tabelisse 2022 I poolaasta kohta, seal puudub. On

vaid kirjas “projekt koostamine jätkub kohtumisel 09.06.2023”. Kava projekt on ainult leitav teatedes lingiga. Kas inimesed on informeeritud piisavalt? https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga- alad/kirjeldused-ja-metsatoode-kavad/2022

3.9. Kava projektis on nüüd ka “Rannapungerja” KAH-ala Kauksi KAH ala sees! RMK veebilehel on kirjas 2022 I poolaasta tabelis ikka “projekti valmimine peatatud”.

Inimesed kes jälgivad Rannapungerja asjad, ei tea seda, sest RMK ei ole teavitanud. Ikka vana teade on olemas, uus teade ei tulnud. Inimesed ei ole informeeritud! https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga- alad/teated/2022-1/jogevamaa-rannapungerja

3.10. KAH-ala piirid: miks eraldis KU206-5 ei ole KAH ala sees?

15.06.2023

RMK metsatööde kaart 15.06.2023

3.11. Kava projekt: 11.7 ha lageraie, 57.1 ha harvendusraie ja 6.1 ha harvendusraie. Vist kõik need alad on nahkhiirte tähtsad toitumisalad. Vist Natura elupaigad ka olemas.

3.12. Mõned kehtivad metsateatised on juba olemas: SR 50000622939 ja SR 50000622937, II kat. Põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, suurvidevlane elupaikadel.

3.13. Kauksi külas on pärast 2033 täiesti lagedaks raiutud…

Oleme täielikult vastu mahukatele uuendusraietele KAH-aladel. Püsimetsandus on võimalik

vaatamata RMK eksitavatele väidetele kava projektis.

Veel on ekslik väide sissejuhatuses: “Selleks, et säilitada Kauksi metsade püsimine ja mitmekülgne

kasutus ka tulevikus, oleme kokku pannud Kauksi ümbruses kasvava riigimetsa majandamise kava

aastateks 2023–2032”

Vastuväide: metsa püsimise tingimus ei ole metsamajandamine. Kindlasti ei ole metsa püsimiseks

vajalikud (uuendus)raied, vaid vastupidi: raied rikuvad puhkemetsa väärtuse, metsade ökosüsteemid

ja liigirikkus hävivad, sealhulgas kahjustab ökosüsteeme teistkordselt enne monokultuurset istutust

praktiseeritav pinnase lõhkumine (mineraliseerimine), kaotatud elurikkus, elupaigad on korvamatu

kaotus. Eriti kui hinnata Eesti metsade ökosüsteeme ja elurikkuse hävingut tänapäevase intensiivne

ülearie kontekstis, raiutakse ka Natura aladel, asulate ümbruse nn kaitsemetsades jne ja käesoleval

juhul kaitseala piiranguvööndis. Metsa tuleb hoida ja majandada metsa kaitse põhimõttel

püsimetsandusvõtetega.

MAK-is on metsaelupaikade soodsa seisundi saavutamise meetmena välja toodud vajadus tagada

nende kaitse ka väljaspool kaitstavaid alasid riigimaal. Samuti on MAK-is sõnastatud eesmärk, mis

tuleneb Euroopa Liidu elurikkuse strateegiast aastani 2030 ja metsastrateegiast aastani 2030 –

tagada veel säilinud loodus- ja põlismetsade kaitse. Hetkel on täpsustamisel nende metsade valiku

kriteeriumid.

Ida-Viru maakonnaplaneeringu järgi paikneb alal rohevõrgiku tuumala ja väärtuslik maastik. Mida

ütleb üldplaneering, kontrollige palun järele. Kas RMK raieplaanid ei lähe vastuollu?

4. Lisame mõned lingid ka meediast ja soovime RMK arvamiust:

Eesti inimesed toetavad riigi tulundusmetsades püsimetsandust: https://elfond.ee/mets/uuring- suurem-osa-eestimaalasi-toetab-riigimetsa-raiemahu-vahendamist-ja-pusimetsana-majandamist

Eestimaa Looduse Fondi ekspertide ja teiste metsaekspertide hinnangul: RMK ei majanda metsi säästlikult.

https://www.ohtuleht.ee/1086242/eriolukord-keskkonnaagentuur-lubab-riigimetsas-teha-lageraiet- kaugelt-rohkem-kui-seaduslikult-voimalik (ÕL 31.05.2023)

METSASTATISTIKA UUED MUDELID: tagavara on 30 miljonit tihumeetrit seni arvatust väiksem, suremus aga mitme miljoni jagu suurem. Kas mets on ikka säästlikult majandatud? (ÕL 4.02.2023):

Euroopa üks tähtsamaid säästva metsanduse kriteeriume nõuab, et raiemaht oleks väiksem kui majandatavate metsade netojuurdekasv. Viimane tähendab juurdekasvu, millest on looduslik suremus maha lahutatud. Senine ametlik metsastatistika, mis keskkonnaministeerium saatis metsanduse arengukava raames ka riigikogule, näitab, et Eestis on see kriteerium täidetud.[ ...] Uue suremuse hinnangu valguses kipub vägisi välja paistma metsade mittesäästev majandamine.

Metsapoliitika alusandmestikud, nt SMI, ei ole kooskõlas teiste metsaandmestikega ja andmeid on püütud salastada Keskkonnaministeeriumi tasandil.

Euroopa Liidu Kohus vaeb Eesti metsade andmestikku (PM 27.08.2022):

Riiklikku statistilist metsainventeerimist (SMI) viib läbi keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv keskkonnaagentuur. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast, SMI- andmetel baseeruv statistika annab ka olulise sisendi Eesti metsa arengukava koostamisse ja raiemahu määramisse. Juba aastaid on looduskaitsjatel kahtlus, et riik teeb metsastatistilisi andmeid käideldes sohki. Keskkonnaorganisatsioonide visa võitluse ja andmekaitseinspektsiooni toel on statistilise metsainventuuri (SMI) andmed avalikkusele suures osas kättesaadavaks saanud, kuid kuna selguse toomise asemel süvendas avaldatud teave hoopis kahtlusi, otsustati ülejäänud andmete kättesaamiseks riigi vastu kohtusse minna, sest riik keeldus nende väljaandmisest.

VESTLUSRING Kui palju siis Eestis metsa ikkagi on? (PM 9.06.2022):

SMI absoluutarve hakati käsitlema viimse instantsi tõena ja võtma nende alusel vastu metsapoliitilisi otsuseid. Asko Lõhmus: Kuna SMI kasutamine metsapoliitika tegemisel on

järjest laialdasem, on vaja lahendada ebakõlad SMI ja teiste andmestike vahel – näiteks seesama Eesti metsade tagavara küsimus või küsimus, kus mida juurde kasvab.

https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/aveliina-helm-elupaikade-hoidja

Teadlane Aveliina Helm tõdeb, et paljude oluliste liigirühmade arvukus on Euroopas ja mujal hirmuäratavalt kahanenud ning see võib tuua probleeme ka inimesele ja meie võimekusele toitu toota. Aveliina sõnul on teadlased kõikjal Euroopas juba alates 1990ndatest jälginud, kuidas liblikaid ja põllulinde jääb järjest vähemaks. Viimased aastad on toonud tõsiseid teateid mitmesuguste tolmeldajarühmade ja üleüldse putukate seisundi kohta. Eestis on peale

põllulindude langemas ka metsalindude arvukus. Hästi toimivaid ja liigirohkeid ökosüsteeme ei tule tema ütlust mööda hoida ainult moraalsetel või looduskaitselistel kaalutlustel, vaid ka põhjusel, et nendega on seotud meile eluliselt vajalikud hüved – aineringed, puhas õhk ja puhas vesi, viljakas muld ja palju muud.

https://arvamus.postimees.ee/6678280/aveliina-helm-sinu-tegu-loeb:

Kogu meie metsamaa pindalast moodustavad loodusmetsad vaid kaks protsenti.

Kliimamuutuste seisukohast üliolulistest märgaladest on looduslikuna säilinud neljandik.

Elupaikade kao ja maastikumuutuste tulemused on näha meie elurikkuses: igal aastal

kahaneb Eesti metsade ja põllumajandusmaastike lindude arvukus kokku 57 000 - 111

000 paari võrra.

Teadlane süsinikuheite ja metsamajanduse seostest.

Aveliina Helm

@aveliina

17 Mar 2022

Nende statistikaameti poolt esitatud andmete järgi on Eesti metsamaa juba süsiniku emiteerija, sest

2017. aastast on puitsesse biomassi seotud süsinikukogus aina vähenenud ja 2019. aastal eriti

tempokalt (ca 3 milj t C ulatuses = 11 milj t CO2ekv).

https://andmed.stat.ee/et/stat/keskkond__loodusvarad-ja-nende-kasutamine__metsavaru/KK509

17 Mar 2022

Tuleb oodata LULUCF aruannet, kuid kui see on nii, siis on lisaks muudele emissioonidele (transport,

energia jm) ka maakasutussektor kliimamuutustesse panustaja. Varasema prognoosi järgi pidi see

juhtuma ca 2030 aasta kanti, mil metsamaa ei suuda enam muud heidet puhverdada.

Põhjus? Eks ikka see, et raiutakse rohkem kui juurde kasvab. Ja kogu selle "noor mets seob

süsinikku" propaganda juures kipub kahe silma vahele jääma, et: 1) raie ise on suur emissioon (1

milj tm raie = ca 1 milj t CO2); 2) noored metsad seovad tükk aega nadimalt kui vanemad.

Translate Tweet

____

Metsa tuleb majandada metsa kaitstes, milleks Metsaseadus ka võimaluse annab.

Soovime ettepanekutele konkreetseid vastuseide-posti teel (lisaks võimalikele RMK kodulehel avaldatavatele vastuste kokkuvõttele).

Lugupidamisega

Riina Georg,

MTÜ Roheline Pärnumaa (üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühendus) volitatud esindaja

[email protected]

Farištamo Eller,

Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja

[email protected], [email protected]