Seaduse eelnõu seletuskiri


26.05.2023



Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri



1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte
Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse (edaspidi TPSKS) ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on tingitud vajadusest lahendada seaduse rakendamisel tekkinud probleemid ja valdkonna arengu tõttu ilmnenud kitsaskohad.

TPSKSi üks eesmärk on tagada taimse geneetilise ressursi ja elurikkuse säilimine selle loomulikus keskkonnas. Selleks on vaja tagada suurema hulga võimalike huviliste juurdepääs taimsele paljundusmaterjalile, mida iseloomustab suur geneetiline mitmekesisus. Eestis kasvatatavate põllumajanduskultuuride vanad sordid on väga olulised geneetilise ressursi ja elurikkuse säilimise seisukohast. TPSKSi kohaselt peab turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama seaduses sätestatud nõuetele, sh peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal olema sertifitseeritud. Kultuurtaimede sordid, mida nimetatakse vanadeks sortideks, rahvaselektsiooni sortideks, põlisteks sortideks, pärandsortideks, amatöörsortideks või hobiaednike sortideks (edaspidi vanad sordid), ei vasta aga seemne ja paljundusmaterjali tootmiseks kehtestatud sordi nõuetele ning neid ei ole kantud sordiregistrisse ega sordilehte. Seetõttu kehtestatakse eelnõuga erand, mille kohaselt seadust ei kohaldata väikeses koguses turustatava seemne ja paljundusmaterjali, v.a sordikaitse alla võetud sordi seemne ja paljundusmaterjali suhtes. Sellises koguses turustatav seeme ja paljundusmaterjal ei pea vastama TPSKSi nõuetele, st seda ei pea TPSKSi nõuete kohaselt tootma, sertifitseerima ega pakendama. Küll aga peab sellise seemne ja paljundusmaterjali tootmise ning turustamise korral jälgima, et ei levitataks ohtlikke taimekahjustajaid. Muudatus soodustab vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali tootmist ning turustamist. Samuti aitab muudatus kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele nii üldsuse kui ka üksikisiku tasandil ning soodustab inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimse ja materiaalse kultuuripärandi kogumist, säilitamist, uurimist ning vahendamist hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.

Eestis paljundatakse ning turustatakse valdavalt puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjali. Suurem osa sellistest puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortidest on võetud sordilehte. Tuntud sordi paljundusmaterjali turustamiseks peab sort olema võetud mõne Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi sordilehte. Samas võib tekkida huvi toota ning turustada ka selliste puuvilja- ja marjakultuuride sortide paljundusmaterjali, mis oli varem võetud mõne ELi liikmesriigi sordilehte, kuid on sealt praegu välja arvatud. Eestis ei tohi seda aga enam turustamise eesmärgil toota. Eelnõuga luuakse võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. Selle tulemusena saavad tarnijad paljundada ning turustada ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjali.

Eelnõuga kehtestatakse sellisele isikule, kes soovib teha kultiveerimismaterjaliga metsaaretuslikke, teaduslikke või riiklikke katseid, kohustus teavitada sellest Keskkonnaametit. Praegu ei ole katse tegijal kohustust (v.a sellise importimise korral, kus kehtib loakohustus) teavitada ametiasutust katse rajamisest, mistõttu ei ole Keskkonnaametil kui pädeval ametiasutusel ka sellekohast teavet.

Samuti muudetakse eelnõuga riikliku järelevalve tegemise pädevust selliselt, et edaspidi teeb Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) asemel riiklikku järelevalvet ka seemne samaväärsuse üle. Seemne puhul kontrollitakse riiki saabumise korral piiripunktis nii taimetervise nõuetele vastavust kui ka seda, kas need on saabunud samaväärseks tunnistatud riigist. Praegu teeb seemne samaväärsuse kontrolli MTA ja taimetervise nõuete kontrolli PTA, kuid kuna samaväärsuse kontrolli tegemise jaoks on vajalikud erialateadmised PTA-l, on seega põhjendatud, et mõlemat kontrolli teeb PTA. Selle tulemusena muutuvad seemnete importimise korral piiripunktis tehtavad kontrollitoimingud tõhusamaks ja kiiremaks.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna taimse paljundusmaterjali valdkonnajuht Merjan Savila (625 6282, [email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Vahur Mõttus (625 6138, [email protected]). Eelnõus tegi kultiveerimismaterjali käsitleva osa täiendamiseks ettepaneku Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Maret Parv (626 0726, [email protected]). Eelnõule tegid juriidilise ekspertiisi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunikud Mari-Liis Kivipõld (625  6283, [email protected]) ja Katrin Pööra (625 6147, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625  6165, [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030“ eesmärkide saavutamisega, olles otseselt seotud tegevussuunaga „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ ning kaudselt lõimuvate tegevussuundadega „Põllumajanduskeskkond“, „Taimetervis, loomade tervis ja heaolu“, „Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine“ ning „Maa- ja rannapiirkondade areng“.

Eelnõu on seotud maaeluministri 15.01.2021 käskkirjaga nr 1.1-2/7 kinnitatud programmiga „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“.

Programmiga täidetakse Eesti Vabariigile välislepingutest tulenevaid kohustusi. Nendeks lepinguteks on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Convention on Biological Diversity, CBD), ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (The Food and Agriculture Organization of the United Nations, FAO) põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside komisjoni (Commission on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, CGRFA) kinnitatud põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise teine globaalne tegevuskava (Second Global Plan of Action for Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, 2. GPA) ning rahvusvaheline põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside leping (International Treaty on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, ITPGRFA).

Eelnõu ei ole seotud ELi õiguse rakendamisega.

Eelnõus kavandatakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse (RT I, 08.12.2020, 5) muudatused.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Seepärast täiendatakse seemnekartuli pakendi etiketi trükkimist reguleerivaid sätteid, võimaldades seemnekartuli tarnijal ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid; vabastatakse seemnekartuli tarnija seemnekartuli partii sertifitseerimise käigus tehtavate taimekahjustaja määramise analüüside eest tasumise kohustusest; luuakse võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte senisest lihtsamalt, ainult nõuetele vastava sordikirjelduse alusel registreerimiskatseid korraldamata; muudetakse seaduses riikliku järelevalve tegemise sätteid sellises ulatuses, mis puudutab seemne ja paljundusmaterjali importimise korral piiripunktis tehtavate kontrollitoimingute tegemise pädevust eesmärgiga muuta need tõhusamaks ning kiiremaks, selleks et vähendada nii isiku halduskoormust kui ka riigiasutuste töökoormust ning optimeerida tööprotsesse; luuakse kohustus teavitada pädevat asutust kultiveerimismaterjali kasutamisest metsaaretuslike, teaduslike ja riiklike katsete tegemise korral eesmärgiga tagada taimede geneetiliste ressursside säilimine nende tavalistes kasvukohtades: edaspidi ei pea väikeses koguses toodetav ja turustatav vanade sortide seeme ja paljundusmaterjal vastama seaduses sätestatud asjaomastele nõuetele, mis muidu kehtivad turustatava seemne ja paljundusmaterjali suhtes.

Enne eelnõu väljatöötamist koostati TPSKSi muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) ning kooskõlastati see eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. VTKs (EIS-i toimiku number 22-0049) analüüsiti viit peamist probleemi:
1) seemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest tasu kehtestamist;
2) seemnekartuli väikepakendi etiketi trükkimist;
3) tarnijate huvi puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte mittevõetud sortide turustamise vastu;
4) geneetiliste ressursside looduslikes kasvukohtades (in situ) säilitamise olulisust lisaks geenipangale ja põldkollektsioonidele säilitamisele, et tagada bioloogilise mitmekesisuse säilimine;
5) kultiveerimismaterjali kasutamist teadus- ja arendustöö eesmärgil.

Võrreldes VTKga on eelnõust välja jäetud üks VTKs käsitletud muudatus ning sinna on lisatud kaks muudatust, mida VTKs ei käsitletud. Esimene neist on seotud VTK punktis 3.1 kavandatud seemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest tasu kehtestamisega. Nimelt kaaluti võimalust kehtestada sertifitseeritava kategooria seemnekartuli põldtunnustamise eest riigilõiv suurusega 30 eurot hektari kohta. Sertifitseeritava kategooria seemnekartulit kasvatatakse seejuures vähem kui 200 hektaril. Küll aga võetakse ka seemnekartulilt sertifitseerimise käigus taimekahjustaja esinemise määramiseks proove, millega seotud analüüsikulud tasub enamjaolt sertifitseerimise taotleja. VTK kooskõlastamise käigus juhtis sektor sellele tähelepanu kui ühele seaduse rakendamise probleemsele kohale. Seetõttu on käesolevasse eelnõusse lisatud riigilõivu kehtestamise asemel seemnekartuli tarnijaid soodustav muudatus, mille kohaselt ei pea sertifitseerimise taotleja edaspidi tasuma seemnekartuli puhul taimekahjustaja esinemise määramisega seotud analüüsikulusid. Seemnekartuli tootmine on vähenevate mahtudega raskustes olev tegevusala, mis vajab toetamist nii toidu kättesaadavuse kindlustamise kui ka ohtlike taimekahjustajate leviku vältimise eesmärgil. Arvestades Ukraina sõjast tingitud olukorda, on ka perioodi 2023–2027 ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamise ajal tehtud otsus toetada seemnekartuli tootmist.1

VTKs ei analüüsitud ka seemne importimise korral tehtava seemne samaväärsuse kontrolliga seotud probleeme. Seemne samaväärsuse kontrolliga seotud muudatuse teemal toimusid arutelud PTA, MTA ja Keskkonnaministeeriumiga pärast VTK koostamist ja selle kooskõlastamisele esitamist. MTA esitas MeMile pöördumise TPSKSi muutmiseks ka kirjalikult. Kuna arutelude käigus jõuti ühisele seisukohale, kuidas probleemi lahendada, on otstarbekas lisada see muudatus ka käesolevasse eelnõusse. Muudatusel on soodustav mõju nii isikute jaoks tolliprotseduuride kiiremaks muutumise kui ka riigiasutuste töökoormuse seisukohast, kuna see optimeerib kokkuvõttes nende töökoormust ning võimaldab (inim)ressurssi tõhusamalt kasutada teiste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

VTK esitati kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid VTK märkustega mõjude hindamise osas, millega on eelnõu väljatöötamisel arvestatud.

Rahandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ei kandnud ettenähtud tähtaja jooksul eelnõude infosüsteemi EIS kirja VTK kooskõlastamise või selle põhjendatult kooskõlastamata jätmise kohta ega taotlenud ka tähtaja pikendamist. Seega loetakse VTK Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4 kohaselt nimetatud ministeeriumite poolt kooskõlastatuks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses on 16 TPSKSi muutmise punkti ja teise paragrahviga täiendatakse metsaseadust.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TPSKSi.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TPSKSi § 1 ja täiendatakse seda lõikega 11, milles sätestatakse, et TPSKSi kohaldatakse üksnes väikeses koguses turustatava seemne ja paljundusmaterjali suhtes niivõrd, kui see on selles seaduses sõnaselgelt ette nähtud. Kaitsealuste sortide omanike õiguste kaitseks ei kohaldata seda sätet siiski sordikaitse alla kuuluvate sortide seemne ja taimse paljundusmaterjali suhtes, seega peab selline turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides asjaomase taimeliigi või liikide grupi kohta kehtestatud nõuetele, sh peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal olema sertifitseeritud.

Kehtestatav säte soodustab bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamist. Bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline säilitada geneetilisi ressursse lisaks geenipangas ja põldkollektsioonides säilitamisele ka tavalistes kasvukohtades (in situ).

Bioloogilise mitmekesisuse säilimise kohustus tuleneb nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsusest 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta; nõukogu 24. veebruari 2004. aasta otsusest 2004/869/EÜ toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel ning nõukogu määrusest (EÜ) nr 870/2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta (ELT L 162, 30.04.2004, lk 18−28). Põllumajanduskultuuride geneetilisi ressursse säilitatakse Maaelu Teadmuskeskuse geenipangas, kus on tagatud seemnete pikaajaline säilimine vastavalt FAO ning Rahvusvahelise Taimede Geneetilise Ressursi Keskuse (Bioversity International) standarditele. Geenipanka jõuab materjal aretajatelt, hobikasvatajatelt ning loodusest. Seemneid säilitatakse sügavkülmikutes temperatuuril −18 ̊C (ex situ). Seemnete eluvõimet määratakse idanevuse kontrollimise abil, sõltuvalt liigist iga 5–10 aasta järel. Kui riiklikult säilitatakse geneetilisi ressursse geenipangas (ex situ), siis on mõistlik kaasata sellesse tegevusse ka asjast huvitatud taimekasvatajad, kes säilitavad vabatahtlikult põllul ehk looduslikes kasvukohtades (in situ) geneetilisi ressursse.

Eestis kasvatatavate kultuurtaimede sordid on väga tähtsad geneetilise ressursi ja elurikkuse säilimise seisukohast. Eesti põllumajanduskultuuride vanade sortide säilitamine on oluline, kuna selle kaudu panustame elurikkuse hoidmisse ning kindlustame võimaluse taastada põllumajandustootmine ka siis, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel peaks tekkima oluline kahju. Vanade sortide hulgas on ka neid sorte, mida müüdi poes või turul aastakümneid tagasi, kuid mille seemneid enam ei toodeta ega turustata. Sellist sorti taimede kasvatamine suurtootmises ei ole tasuv, kuid need on seotud meie toidu- ja pärandkultuuriga ning neil on kindel koht eraaedades ja vabaõhumuuseumites.

Kehtiva TPSKSiga ei reguleerita hobiaednike tegevust. Küll aga on vaja luua võimalus toota ja turustada majandustegevusena väikeses koguses vanade sortide seemneid ja paljundusmaterjali, sest ainult oma tarbeks kasvatamise ja kasutamise tagajärjel on paljud nendest sortidest kadunud või kadumas.

Kehtiva TPSKSi § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei kohaldata TPSKSi sellise seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali suhtes, mis on toodetud oma tarbeks kasutamiseks, kuid kui seda toodetakse turustamise eesmärgil, siis ei ole enam seaduse tähenduses tegemist vaid oma tarbeks kasutamisega ning sellisel juhul peab turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama kõigile seaduses sätestatud asjaomastele nõuetele. Vanad sordid ei vasta TPSKSis kehtestatud sordi ega säilitussordi registreerimise ja sordilehte võtmise nõuetele ning neid pole seetõttu võimalik kanda sordiregistrisse ega võtta sordilehte. Sordileht on nõuetekohaseks tunnistatud sortide loetelu ning sinna võetud sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal peab olema sertifitseeritud. Nende nõuete eesmärk on tagada kontrollitud kvaliteedi ja omadustega seemne ja paljundusmaterjali turul kättesaadavus tarbijate jaoks, kuid vanade sortide puhul ei ole võimalik ega põhjendatud nõuda nende vastavust kõigile seaduse nõuetele. Küll aga peab ka selline seeme ja paljundusmaterjal vastama taimetervise nõuetele, et vältida eri taimehaiguste levikut.

Näitena võib tuua ühe tuntud kadumisohus oleva vana sordi „Peipsi sibul“, mis ei vasta TPSKSis kehtestatud sordi ega säilitussordi tootmise nõuetele ning seda ei saa ka sel põhjusel võtta sordilehte. „Peipsi sibul“ sordina ei vasta ühtlikkuse nõuetele, kuna sibula omadused on väga varieeruvad: sibula mugul kaalub 25–150 grammi ning on lapiku kujuga või lapik- ümara koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. „Peipsi sibul“ kasvab kõrgetel peenardel, seal kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbrohtu tõrjutakse rohimise abil. Vanade sortide taimi toodetaksegi suurel määral käsitsi ning nende eripära tõttu ei ole neid võimalik suurtootmises kasvatada. Kuna väiketootmises on inimestel huvi ja võimalus neid kasvatada, on sellise väikeses mahus toimuva majandustegevuse puhul põhjendatud teha teatud erandeid.

Vanade sortide jaoks ei ole otstarbekas välja töötada eraldi mahukaid nõudeid, kuna need ei oma suurtootmises kasutatavate sortidega võrreldavat majanduslikku viljelusväärtust ning neid toodetakse nii väikeses koguses, mis ei mõjuta seemne ja taimse paljundusmaterjali valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Sellise tegevuse eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust ning koguda, säilitada, uurida ja vahendada üldsuse jaoks või üksnes oma tarbeks inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Seetõttu kehtestataksegi seaduse nõuete puhul erand väikese koguse piirangu alusel, et soodustada väikeses mahus vanade sortide seemne ja taimede kasvatamist ka turustamise eesmärgil. TPSKSi § 1 lõiget 11  kohaldatakse seega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lõike 1 kohase majandustegevuse suhtes sellisel juhul, kui MTÜd, muuseumid või ka muud isikud kasvatavad, koguvad, ostavad, pakendavad või turustavad väikeses koguses seemet või paljundusmaterjali. Siia hulka kuulub nt selline tegevus, kui MTÜ liikmed kasvatavad vanade sortide seemneid ja taimi, koguvad, ostavad ning pakendavad nende seemet või paljundusmaterjali ning annavad neid kas raha eest või tasuta üle teistele isikutele sama tegevuse tegemiseks või oma tarbeks kasvatamiseks.

Rohevahetuse suhtes, st igasuguse füüsiliste isikute omavahelise oma tarbeks toodetud seemne ja paljundusmaterjali üleandmise, sh müümise ja ka turul oma ülejääkide müümise suhtes kohaldatakse endiselt TPSKSi § 1 lõike 2 punkti 1. Sätte kohaldamisalasse kuuluvad näiteks raamatukogud, kes võimaldavad sellise tegevuse jaoks kasutada oma ruume, kuid kes ise sellega ei tegele (ei kasvata, kogu, osta, pakenda ega turusta). Samuti kohaldatakse TPSKSi nendele isikutele, kes korraldavad rohevahetuse ürituse (rendivad või võimaldavad kasutada ala või ruume, kus on võimalik füüsilistel isikutel koguneda ning seemneid ja taimi omavahel vahetada ning müüa).

ELi liikmesriigid on nende sortide seemnete ja taimede turustamist, mis ei vasta sordi ega säilitussordi registreerimise ja sordilehte võtmise nõuetele, reguleerinud erinevalt. 2021. aasta jaanuaris toimunud veebiseminari2 kokkuvõtte põhjal pole selliste sortide seemnete ja taimede turustamise kohta kehtestatud olulisi piiranguid Hispaanias, Hollandis, Austrias, Taanis ja Prantsusmaal.

Euroopa Komisjon avaldas 2021. aasta 29. aprillil tehtud uuringu3, kus pakuti võimalikke lahendusi taimse paljundusmaterjali tootmist ning turustamist käsitlevate direktiivide ajakohastamiseks. Uuringu käigus tuvastati mitu vanade sortidega seonduvat probleemi, nt asjaolu, et vanad sordid ei vasta sordilehte võtmise nõuetele ning vaja on erandeid või täpsemaid reegleid nende väikeses mahus turustamise kohta. Kuna Euroopa Komisjon on paljundusmaterjali tootmise ning turustamise nõuete eelnõu avaldamise edasi lükanud 2023.  aasta juunikuusse ning selle menetlemine võtab tõenäoliselt aega mitu aastat, luuakse eelnõuga võimalus toota ning turustada vanade sortide seemet ja paljundusmaterjali väikeses koguses.

Lisaks eespool kirjeldatud seemnele ja paljundusmaterjalile kohaldatakse TPSKSi üksnes niivõrd, kui see on selles seaduses sõnaselgelt ette nähtud; ka kohaldatakse käesolevat seadust ELi liikmesriigist pärit puuliigi ja selle hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali kasutamise korral metsaaretuse, teadustöö või riikliku katse tegemise eesmärgil. Sellise tegevuse puhul ei ole tegemist TPSKSiga reguleeritava kultiveerimismaterjali tootmise, turustamise või importimisega. Kõnealused nõuded ei peaks sellele tegevusele ka laienema, kuid siiski on vaja kehtestada vaid selle tegevuse kohased nõuded.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TPSKSi §-ga 41, milles sätestatakse teatud taimeliiki või - liikide gruppi kuuluva seemne ja paljundusmaterjali väikeses koguses turustamise võimalus teisi TPSKSi nõudeid järgimata. Uues paragrahvis nähakse ka ette volitusnorm, mille kohaselt sellised taimeliigid või -liikide grupid ning nende turustamiseks lubatud kogused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Regionaalministrile kui valdkonna eest vastutavale ministrile antakse volitusnorm määrusega kehtestada turustamiseks lubatud väikesed kogused taimekultuuride ja -liikide kaupa. Seejuures kehtestatakse väikesed kogused seemnete ja seemnekartuli puhul kilogrammides müügipakendi netomassi kohta ning paljundusmaterjali puhul kehtestatakse maksimaalne istikute arv ühe isiku või ettevõtja kohta.

Väikeste koguste kehtestamise korral võetakse eeskujuks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1189, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 seoses teatavate perekondade ja liikide mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamisega4, artikli 7 lõige 5, kus on sätestatud mahepõllumajandusliku heterogeense materjali seemnete märgistamata ja hermeetiliselt sulgemata pakendis lõppkasutajale müümise erandis ettenähtud maksimumkogused. Nende erandite kohaselt võib selliseid seemneid, mis on paigutatud suletud ja märgistatud pakendisse või mahutisse, müüa lõppkasutajale märgistamata ja hermeetiliselt sulgemata pakendis, kui see sisaldab viidatud määruse II lisas ette nähtud maksimumkogust. Mahepõllumajanduslik heterogeenne materjal ning nimetatud seeme ja paljundusmaterjal on omavahel üsna sarnased: ­neid iseloomustab suur fenotüübiline ja geneetiline varieeruvus ning võime dünaamiliselt areneda ja konkreetsete kasvutingimustega kohaneda, samuti kohanevad nad korduvast looduslikust valikust ja inimtegevusest tekkivast valikust tingitud eri biootiliste ja abiootiliste stressiteguritega, mistõttu nad eeldatavasti muutuvad aja jooksul. Seepärast on põhjendatud lubada lõppkasutajale sellist seemet müüa sarnaselt mahepõllumajandusliku heterogeense materjaliga ka mittemahepõllumajanduslikuks kasutamiseks, et säilitada geneetilist mitmekesisust, ilma et peaks täitma registreerimisnõudeid, supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali suhtes kehtestatud sertifitseerimisnõudeid ning CAC-, standard- ja kaubanduslike kategooriate suhtes kehtestatud kvaliteedi-, tervise- ja identsusnõudeid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, preambula lõike  39  kohaselt korraldati selle määrusega mahepõllumajandusliku heterogeense materjali kohta seitse aastat kestev katse. See on vajalik selleks, et rahuldada mahepõllumajanduslike tootjate vajadused, edendada teadusuuringute tegemist ning aretada mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivaid mahepõllumajanduslikke sorte, võttes arvesse mahepõllumajanduse selliseid konkreetseid vajadusi ja eesmärke, nagu suurem geneetiline mitmekesisus, haiguskindlus või -taluvus ning kohanemine eri kohalike mulla- ja ilmastikutingimustega.

Väikeses koguses turustatav seeme ja paljundusmaterjal ei pea vastama TPSKSis sätestatud sertifitseerimise, tootmise ja pakendamise nõuetele, küll aga peab jälgima, et täidetakse taimetervise nõudeid, sh peab vajaduse korral olema tootja kantud taimetervise registrisse, samuti peavad olema näiteks viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikud varustatud taimepassiga jms.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 51. Muudatusega soovitakse saavutada olukord, mille tulemusena on kultiveerimismaterjali järelevalve eest vastutaval ametiasutusel olemas teave selle kohta, kus ja millise puuliigi taimi katse tegemise eesmärgil kasvatatakse (nt kasvatamise koordinaadid, pindala, algmaterjal ja päritolu). Selle teabe kogumise eesmärk on keskkonnakaitse, sh loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse. Nimelt tegelevad teadaolevalt Eestis metsaaretusega või teevad kultiveerimismaterjaliga katseid lisaks ülikoolidele ning teadus- ja arendusasutustele ka metsandusega tegelevad Eesti või teise ELi liikmesriigi ettevõtjad. Metsanduse seisukohast tuleks nii keskkonnahoiu, taimetervise säilimise kui ka metsandusega tegelemise majandusliku tasuvuse parandamiseks kasutada seda liiki puude metsataimi, mis on geneetiliselt ja fenotüübilt selle taime kasvukoha jaoks sobivad5. Samuti on see vajalik kliimamuutuste tõttu ja nendega kohanemiseks. Selliste puuliikide väljaselgitamine on üks peamisi põhjuseid, miks neid katseid tehakse. Võõrpuuliike kasutatakse metsa uuendamise korral väga vähesel määral6 ning Eesti metsa uuendamise korral kasutatakse valdavalt kodumaist päritolu kultiveerimismaterjali. Samas on just viimasel ajal suurenenud metsandusega tegelevate ettevõtjate huvi teha selliseid katseid Eestisse sisse toodud kultiveerimismaterjaliga (sh võõrpuuliikidega), mille kohta ei ole teada, kuidas kultiveerimismaterjali päritolu mõjutab rajatavate puistute kasvuomadusi ning kohanemist kliimamuutustega. Metsaseaduse § 24 lõike  9 alusel kehtestab metsa uuendamise korral kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu valdkonna eest vastutav minister määrusega (keskkonnaministri 4. detsembri 2016. a määrus nr 69 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu“). See loetelu ei pruugi olla aga piisav, sest kuigi kultiveerimismaterjalil ei ole sorte, võivad siiski kuuluda sama puuliigi alla eri liigid, nt sarapuu eri liigid. Katse abil soovitaksegi välja selgitada puuliigi alla kuuluva liigi geneetiline ja fenotüübiline sobivus Eesti kasvutingimustega. Looduskaitseseaduse § 57 lõike 1 kohaselt ei ole keelatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide puhul istutada ja külvata loodusesse võõrtaimeliike.

Eelnõu VTKs kaaluti alternatiivsete lahendustena ka keelata õigusaktides nimetamata puuliikide või nende liikide katse tegemise eesmärgil kasvatamine või lubada seda teha üksnes asjakohase loa olemasolu korral. Need mõlemad lahendused osutusid ülemäära piiravateks, kuna ei saa eeldada kõigi selliste liikide sobimatust Eestis kasvatamiseks. Tegemist oleks üldise, metsanduse arengut põhjendamatult piirava keelu kehtestamisega üksnes abstraktse hirmu põhjal võimalike negatiivsete mõjude tekkimise ees või hüpoteetilise kahtluse või teadusliku ebaselguse tõttu.

Samuti võib pidada ülemääraseks loakohustuse kehtestamist, eriti arvestades asjaolu, et loa andmiseks või sellest keeldumiseks vajaminevaid andmeid asjaomase puuliigi kohta veel ei ole, sest selle kasvatamist alles hakatakse Eestis katsetama. Kultiveerimismaterjali kasutamisest katses ning selle päritolust ametiasutuse teavitamine on isikute jaoks lihtsam ning väiksema halduskoormusega meede, kui loa taotlemine, kuid võimaldab siiski saavutada soovitud eesmärgi.

TPSKSi § 5 lõike 1 kohaselt on kultiveerimismaterjal nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ7 lisas  I  nimetatud ning metsanduslikul eesmärgil kasutatavate puuliikide ja nende hübriidide seemned, taimeosad ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjal. Viidatud direktiivi kohaldatakse kultiveerimismaterjali tootmise ja turustamise suhtes kultiveerimismaterjali turustamise eesmärgil (artikkel 1). Metsaaretuse, teadustöö või riikliku katse tegemine ei ole aga kultiveerimismaterjali metsanduslikul eesmärgil kasutamine.

TPSKSi § 112 kohaselt võib Eestisse kultiveerimismaterjali importida metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemise eesmärgil taimekaitseseaduse §- s 12 nimetatud loa ja Keskkonnaameti väljastatud loa alusel. TPSKSi § 108 kohaselt on import kultiveerimismaterjali Eestisse toimetamine nn kolmandast või liiduvälisest riigist ehk väljaspool ELi tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt või sellisest riigist, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik.

Kultiveerimismaterjali import metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemise eesmärgil on kaudselt seotud ka kliimamuutuste kohanemise arengukava (KOHAK) rakendusplaani tegevusega nr 4.2.3. „Metsageneetiliste uuringute tõhustamine, järglaskatsete ja geograafiliste katsekultuuride rajamine, sh kliimamuutuste mõjule ja haigustele vastupidavama kultiveerimismaterjali tootmine. Metsa geneetilise valimi analüüsimine kliimamuutuste kontekstis ning vajaduse korral geenireservi metsade pindala suurendamine.“.

Kui KOHAKi järgi on eesmärk rajada geograafilisi katsekultuure, siis kõige olulisem on teada, millisest geograafilisest piirkonnast algmaterjal pärineb, et hinnata, kas tulevikus on võimalik nimetatud piirkonda seemne varumiseks kasutada.

TaimKSi § 12 lõike 2 kohaselt võib määruse (EL) 2016/20318 artikli 48 lõikes 1, artikli  49  lõikes 1 ja artiklis 58 nimetatud taimi kasutada katsetes, sordivaliku korral või sordiaretuses üksnes PTA loal. Sama säte kohaldub ka kultiveerimismaterjalile mitte ainult kolmandatest riikidest toomise, vaid ka teistest ELi liikmesriikidest taimede Eesti territooriumile toomise korral. Artikli 48 lõikes 1 nimetatud erandid puudutavad:
1) selliseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, millel on liidu territooriumile sissetoomise keeld (artikli 40 lõige 1);
2) selliseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mille suhtes kehtivad erinõuded ja samaväärsed nõuded (artikli 41 lõige 1);
3) kõrge riskiga taimi, taimseid saadusi või muid objekte, mida ei tohi teatud päritoluriigiks olevatest kolmandatest riikidest, kolmandate riikide rühmadest või kolmandate riikide konkreetsetest piirkondadest liidu territooriumile sisse tuua (artikli 42 lõige 2).

Artiklis 49 käsitletakse selliseid meetmeid, mille alusel võib kolmandatest riikidest ELi territooriumile tuua taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, ning selline kultiveerimismaterjali import on juba reguleeritud TaimKSi §-s 12 ning TPSKSi §-s 112.

Artiklis 58 on loetletud erandid, mille alusel saab taimi, taimseid saadusi ja muid objekte tuua kaitstavasse piirkonda. Eesti on ELis tunnistatud ametlikult viljapuu bakterpõletiku (Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al.) suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Seetõttu on riigisiseselt kehtestatud tingimused selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimede tootmisele, turustamisele ning teistest ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest sissetoomisele. Selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimed on peamiselt dekoratiivtaimed või viljapuudest nt õunapuu ja pirnipuu, mitte aga metsataimed.

Analüüsides määruse (EL) 2016/2031 artikleid 48, 49 ja 58, millega reguleeritakse ametliku testimise, teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul või sordiaretuses kasutatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kolmandatest riikidest või ELi teatud territooriumidelt ELi liikmesriiki toomist, saab järeldada, et neid ei saa kohaldada. Kultiveerimismaterjal, mida soovitakse kasutada katsetes, ei kuulu nimetatud erandite hulka, kuna nende sissetoomine ei ole keelatud ning neid ELi piirkondi, kust neid sisse tuuakse, ei ole määratud kõrge riskiga piirkonnaks. Seega ei ole need erandid asjakohased EList sisse toodava kultiveerimismaterjaliga katsete tegemise korral.

Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema, et turustamiseks ettenähtud kultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatakse ainult heakskiidetud algmaterjali. Algmaterjali võib heaks kiita ametiasutus (siinsel juhul Keskkonnaamet) juhul, kui see vastab nimetatud direktiivi II−V lisa nõuetele. Direktiivi lisa V käsitleb kategooria katsetatud puhul miinimumnõudeid algmaterjali heakskiitmise korral. Lisa V punkti c kohaselt peab dokumentatsioon, mis sisaldab andmeid katsekohtade, sealhulgas asukoha, kliima, mullastiku, varasema kasutuse, katse koostamise, hooldamise ning abiootilistest ja biootilistest teguritest tuleneva kahju kohta, olema ametiasutusele kättesaadav.

Võiks eeldada, et kuivõrd nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ kohaldatakse kultiveerimismaterjali turustamise suhtes ja turustamine on artikli 2 kohaselt ka tarnimine teisele isikule, sh tarnimine teenuslepingu alusel, siis võib arvata, et kõnealust direktiivi võiks osaliselt kohaldada ka metsaaretuslike, teaduslike või riiklike katsete tegemise suhtes (st direktiivi võiks kohaldada sellisel juhul, kui kultiveerimismaterjal antakse katse tegemiseks üle teisele isikule).

Samas ei ole nimetatud metsaaretuslike, teaduslike või riiklike katsete tegemine nõukogu direktiiviga 1999/105/EÜ reguleeritud, sest seda kohaldatakse üksnes kultiveerimismaterjali metsanduslikul eesmärgil kasutamise suhtes. Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ lisas  V  käsitletava kategooria katsetatud puhul ei ole direktiivis nimetatud koostatud katsed eelnõus nimetatud katsetega samatähenduslikud, kuid esimeste puhul hinnatakse vastavust põhimõtteliselt samadele nõuetele nagu viimastegi puhul. Need on nõuded metsataimede kvaliteedi, tootlikkuse ja muu katse tegemise piirkonna ökoloogilisi tingimusi arvestades olulise omaduse kohta. Samuti ei vasta metsaaretuslikuks, teaduslikuks või riiklikuks katseks kasutatav kultiveerimismaterjal, kui muul otstarbel kui metsanduses kasutamiseks ettenähtud kultiveerimismaterjal, turustatava kultiveerimismaterjali kohta esitatud nõuetele. Teisalt võib saada metsaaretuslikus, teaduslikus või riiklikus katses heade tulemuste saavutamise korral selles katses kasutatud metsataimest kultiveerimismaterjali algmaterjal. Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ lisa II punkti 2 kohaselt peab kultiveerimismaterjali algmaterjal ehk seemneallikas või puistu vastama liikmesriikide sätestatud kriteeriumitele.

Seega ei näe ELi õigus ette loakohustust kultiveerimismaterjali teisest liikmesriigist Eestisse toimetamise korral metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemiseks. See on nii põhjusel, et ELis on ühisturg, kus liikmesriikide vahel peab toimuma nii inimeste, teenuste, kapitali kui ka kaupade vaba liikumine. See tähendab, et liikmesriikide vahel peab toimuma ka kultiveerimismaterjali, sh metsataimede, vaba liikumine (ELTLi artiklid 34 ja 36). ELTLi artikli 34 kohaselt keelatakse liikmesriikide-vahelised koguselised impordipiirangud ning kõik samaväärse toimega meetmed. ELTLi sama artikli kohaldamisalasse kuuluvad ka sellised liikmesriigi meetmed, mis takistavad otseselt või kaudselt ja tegelikult või potentsiaalselt ELi-sisest kaubandust. Ka nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ preambula lõike 6 kohaselt on selle direktiivi üks eesmärk kõrvaldada liikmesriikide huvides kõik tegelikud või võimalikud kaubandustõkked, mis võivad takistada metsapaljundusmaterjali vaba liikumist ühenduses.

Samas on Eestis ülekaalukas avalik huvi vältida ohtlike taimekahjustajate levikuga kaasnevat suurt majanduslikku kahju ja võõrliikide levikuga kaasnevat keskkonnakahju, sest mõlemad võivad kaasa tuua ka negatiivse mõju metsade bioloogilisele ja geneetilisele mitmekesisusele.

ELTLi artikli 34 kohaldamisalasse kuuluvaid selliseid liikmesriigi meetmeid, mis takistavad otseselt või kaudselt ja tegelikult või potentsiaalselt ELi-sisest kaubandust, tuleks käsitada samasuguse mõjuga meetmena, nagu seda on koguseline impordipiirang (eelkõige Euroopa Kohtu lahend C-8/74 Dassonville, aga ka Euroopa Kohtu lahend asjas C- 67/97 Ditlev Bluhme). Selleks, et olla kooskõlas ELi õigusega, peavad piirangud olema ELTLi artikli 36 kohaselt:
1) mittediskrimineerivad, st meetmed ei tohi olla diskrimineerivad teise liikmesriigi kaupade või ettevõtjate suhtes ning need peaksid võimaluse korral olema asjaomasele ettevõtjale ette teada;
2) õigustatud ülekaaluka üldise huviga, nt olema õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohast; inimeste, loomade või taimede elu ja tervist kaitsvad; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega, et kaitsta rahvusliku rikkust või tööstus- ja kaubandusomandit;
3) proportsionaalsed eesmärgi suhtes: meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks ning ei tohi minna selle saavutamiseks vajalikust kaugemale. Seda meedet ei tohi olla ka võimalik asendada vähem piirava meetmega9.

Vaidluse korral on liikmesriik kohustatud tõendama, et tema õigus on õigustatud (justified), sobiv (appropriate) ja vajalik (necessary) õiguspärase eesmärgi saavutamiseks, milleks võib olla ka nt taimede elu ja tervise kaitsmine (Euroopa Kohtu lahend C-400/08 komisjon vs. Hispaania Kuningriik; Euroopa Kohtu lahend asjas C-67/97 Ditlev Bluhme).

Liikmesriik peab tegema analüüsi selle kohta, et piirava meetme kasutamine põhineb täpsetel tõenditel ning selle kasutamine on kohane ja proportsionaalne (Euroopa Kohtu lahend C-400/08 komisjon vs. Hispaania Kuningriik).

Analüüsides esmalt eelnõu vastavust ELTLi artiklitele 34 ja 36 lähtudes Euroopa Kohtu 11. juuli 1974.  aasta otsusest asjas 8/74 Dassonville (p 5), Euroopa Kohtu lahendist asjas C-67/97 (p 23) ning 24. novembri 1993. aasta otsusest ühendatud asjades C-267/91 ja C- 268/91 Bernard Keck ja Daniel Mithouard (p 11), tuleb koguselise piiranguga samaväärse toimega meetmetena käsitada kõiki selliseid liikmesriikide kaubanduseeskirju või muid meetmeid, mis võivad otse või kaudselt ja tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust.

Neist viimasena nimetatud otsuses (p 16 ja 17) on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et erinevalt senisest kohtupraktikast tuleb tõdeda, et teistest liikmesriikidest pärit toodetele teatud müügitingimusi piiravate või keelavate siseriiklike sätete kohaldamine ei saa otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada liikmesriikide-vahelist kaubandust Dassonville’i kohtuasjas tehtud otsuse mõttes, tingimusel et neid sätteid kohaldatakse kõikidele asjaomastele ettevõtjatele, kes tegutsevad riigi territooriumil, ning et need mõjutavad õiguslikult ja faktiliselt ühte moodi kodumaiste ja teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist. Euroopa Kohus leidis, et kui need tingimused on täidetud, siis sedalaadi õigusnormide kohaldamine nende kaupade müügile, mis on pärit teistest liikmesriikidest ja mis vastavad selle riigi nõuetele, ei takista ega häiri oma olemuselt turule juurdepääsu rohkem kui kodumaiste kaupade puhul, ning et niisugused õigusnormid jäävad seega asutamislepingu artikli 30 (praegune artikkel 36) kohaldamisalast välja.

Seega kuna eelnõus on ette nähtud, et selles sätestatud nõudeid kohaldatakse ühetaoliselt kõigi, nii Eestis asutatud kui ka teise liikmesriigi isiku suhtes ning selliste puuliikide metsataimede kasutamisest teavitamise kohustuse rakendamine on õigustatav ülekaaluka üldise huviga, siis võib järeldada, et eelnõu on kooskõlas nii ELTLi artiklis 34 kui ka 36 sätestatud kaupade vaba liikumise põhimõttega. Samas on eelnõus teavitamise kohustuse kehtestamise korral tegemist ELi õiguse rangema kohaldamisega (inglise keeles nn gold plating).

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKSi § 51 lõikes 1 ongi eelneva põhjal sõnaselgelt sätestatud, et ELi liikmesriigist pärit puuliigi ja selle hübriidi seemet, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali võib Eestisse toimetada ja siin kasvatada metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil.

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKSi § 51 lõikes 2 on sätestatud, et isik, kes soovib metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil ELi liikmesriigist pärit puuliigi ja selle hübriidi seemet, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali Eestisse toimetada ning siin kasvatada, peab teavitama Keskkonnaametit hiljemalt seitse päeva enne kasvatamise alustamist selle kasvatamise täpsest eesmärgist, asukoha koordinaatidest, katsemeetodist, kasutatavast puuliigist ja selle hübriidi seemnest, taimeosast ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali päritolust. See on vajalik selleks, et Keskkonnaametil oleks ülevaade kultiveerimismaterjaliga metsaaretuslikke, teaduslikke või riiklikke katseid tegevatest isikutest, puuliikidest ja katsekohtadest. Katse tegemisest tuleb teavitada ametiasutust ka siis, kui katset teeb väljapool Eestit, kuid ELi riigis asuv teadusasutus või ettevõtja, kes teeb katset Eestis.

Katse raames kasvatatavad metsataimed, mis kuuluvad liiki, mis ei sobi geneetiliselt ega fenotüübiliselt Eesti kasvutingimustesse , on nõrgad, mis teeb nad vastuvõtlikuks erinevatele neid kahjustavatele taimekahjustajatele (taimi või taimseid saadusi kahjustavad haigusetekitajad, loomad või parasiittaimed10). Praktikas on juba ette tulnud juhtumeid, kus katse käigus kasvatatavad metsataimed tabanduvad selliste taimekahjustajatega, mis levivad kiiresti ning on ohtlikud ka Eesti metsades kasvavatele metsataimedele. Ohtlike taimekahjustajate levik põhjustab suurt majanduskahju ning mõjutab negatiivselt ka keskkonda (metsade bioloogilist ja geneetilist mitmekesisust).

Võõrliikide kasvataja peab tagama, et tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ei leviks võõrliigid oma kasvatusalalt välja, st ei leviks loodusesse. Sõltuvalt kasvatatavast taimeliigist tuleb vältida seemnete, juurevõsude, haljastusjäätmete jms loodusesse sattumist, sh nt lindude kaudu.

Looduskaitseseaduse § 57 lõike 3 kohaselt korraldab loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist Keskkonnaamet, kes teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet ka TPSKSi ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning metsaseaduse täitmise üle. Seetõttu on oluline, et nende ülesannete täitmiseks vajalik teave jõuaks ka Keskkonnaametisse.

Kultiveerimismaterjali tuuakse Eestisse katsetamise eesmärgil ka ELi liikmesriikidest. Keskkonnaametil kui kultiveerimismaterjali järelevalve eest vastutaval asutusel ei ole teavet selle kohta, kus neid katseid tehakse. Ülevaade katse tegemise kohtade kohta on oluline, sest kultiveerimismaterjaliga katsetamine on pikaajaline protsess. Katsete tegemiseks kasutatava maa-ala omanikud võivad vahepeal muutuda, kui näiteks maa-ala müüakse, selle kasutamise sihtotstarve muutub ning edasi tegutsetakse metsaseaduse alusel. Samas on sellisel juhul juba alginvesteeringud tehtud ning võõra pärioluga kultiveerimismaterjal istutatud. Keskkonnaametil peaks olema teave katse tegija, selle tegemise koha ning katse algmaterjali päritolu kohta. See on eriti oluline sellises olukorras, kui katse tegemiseks kasutatavalt maa- alalt hakatakse tulevikus varuma kultiveerimismaterjali seemet ning Keskkonnaamet peab sertifitseerimisprotsessis välja andma põhitunnistuse, kuhu märgitakse algmaterjali päritolu. Samuti saab Keskkonnaamet selle teabe põhjal jälgida, kas võõra päritoluga puuliigid on rohkem vastuvõtlikud eri haigustele või pakuvad nad alternatiivi uute päritolupiirkondade määrusega kehtestamiseks kliimamuutustega kohanemise korral.

Asjakohase teabe olemasolu võimaldab saada teavet Eestis katsete tegemiseks kasvatatavate teisest liikmesriigist sisse toodud metsataimede ja nende kasvatamise kohtade kohta ning vajaduse korral rakendada asjakohaseid meetmeid, et vältida selliste metsataimede puhul võimalike taimekahjustajate või taimehaiguste levimist Eestis kasvavatele metsataimedele, mis on tekkinud ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Samuti aitab asjakohaste meetmete rakendamine tõkestada võõrliikide levimist, kontrollimatu päritoluga kultiveerimismaterjali turustamist ning selle kaudu keskkonna- ja majanduskahju tekkimist.

Võõrliikide leviku korral saab Keskkonnaamet kohaldada looduskaitseseaduse § 57 lõiget 3 ja korraldada loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist. Taimekahjustajate või taimehaiguste leviku korral saab Keskkonnaamet teavitada PTAd, kes saab teha isikule ettekirjutuse, millega ta kohustab isikut rakendama asjakohaseid tõrjeabinõusid, või rakendada isiku eest taimekaitseseaduse § 14 lõike 1 alusel tõrjeabinõusid.

Kuna ELi õigus sellist teavitamise kohustust ette ei näe, on selle sätte puhul tegemist ELi õiguse rangema kohaldamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKSi § 51 lõikes 3 on sätestatud, et andmed kõnealuste katsete kohta kantakse metsaseaduse alusel loodud metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse (metsaregister). Metsaseaduse § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust, kusjuures metsamaaks on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt  1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
Metsaseaduse § 9 lõike 4 kehtiva redaktsiooni kohaselt kantakse metsaregistrisse andmed üksnes metsamaa kohta.

Metsaaretust, teadustööd või riiklikku katset tehakse üldjuhul mittemetsamaal, sh põllumaal. Seetõttu tuleb ette näha asjakohane muudatus metsaseaduses, et oleks võimalik kanda andmed muul maal tehtavate tegevuste kohta metsaseaduse § 9 lõikes 1 nimetatud metsaregistrisse.

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKSi § 51 lõikes 4 on sätestatud kliimaministri jaoks volitusnorm ELi liikmesriigist pärit puuliigi ja selle hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali kasvatamisest teavitamise täpsema korra kehtestamiseks metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil.

Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse TPSKSi §-s 15 viide komisjoni määrusele (EÜ) nr  637/200911 viitega rakendusmäärusele (EL) 2021/38412. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud määruse (EÜ) nr 637/2009 kehtetuks tunnistamisest ja rakendusmääruse (EL) 2021/384 kohaldamisest alates 1. jaanuarist 2022. aastal. Kuna komisjoni määrust (EÜ) nr 637/2009 on mitu korda muudetud, siis tunnistati see õigusselguse huvides kehtetuks ning asendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/384. Muudatus puudutab PTA sordi registreerimisega seotud tööülesandeid. Sordi registreerimiseks peab sordil olema mh sobiv sordinimi ja registreerimistaotluse läbivaatamise korral hinnatakse sordinime vastavust nõuetele, mis on kehtestatud nimetatud komisjoni rakendusmäärusega.

Eelnõu § 1 punktides 5–8 sätestatud muudatused on seotud puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehte võtmise sätete taaskehtestamisega. Läbipaistvuse huvides soovitab Euroopa Komisjon puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordid sordikirjelduse alusel registreerida või sordilehte võtta, ka siis, kui selleks Nõukogu direktiiviga 2008/90/EÜ13 ettenähtud tähtaeg on lõppenud. Nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ preambula lõikes 16 on esile toodud, et paljundusmaterjali ja viljapuude ostjate huvides on, et sortide nimed oleksid teada ja nende ehtsus oleks tagatud, sest selle kaudu on võimalik jälgida süsteemi ning suurendada usaldust turu vastu. Seetõttu soovitatakse väga rakendusdirektiivi 2014/97/EL14 artikli 3 lõike 1 kohaselt registreerida või sordilehte võtta kõik sellised sordid, mis vastavad enne 30. septembrit 2012. aastal turustatud materjalile. See võimaldab tagada nende sortide ehtsuse ning jälgitavuse paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise ajal.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TPSKSi § 25 lõike 2 esimest lauset, mille kohaselt võetakse puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort sordilehte sordi säilitaja taotluse alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse TPSKSi § 26 lõikega 61, millega kehtestatakse puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehte võtmise nõuded. Kui tuntud puuvilja- ja marjakultuuri sort vastab eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse ning sordinime nõuetele, on see ohutu inimese tervisele, taimetervisele ja keskkonnale, siis võetakse see sort sordilehte puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordina.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TPSKSi § 28 lõikega 11, mille kohaselt tuleb PTA-le kui registripidajale esitada puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehte võtmiseks nõuetekohane sordikirjeldus. TPSKSi 8. juulil 2010. aastal jõustunud muudatusega loodi tähtajaline, kuni 1. jaanuarini 2019. aastal kehtiv võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort sordilehte eeldusel, et selleks tähtajaks on kõik turustatavad sordid registreeritud vähemalt mõnes liikmesriigis, või turustatakse neid ametlikult tunnustatud sordikirjelduse alusel. Nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ artikli 7 lõike 2 punktis c on sätestatud tuntud sordi mõiste, mille kohaselt on sort tuntud, kui see on registreeritud või kui on esitatud taotlus selle registreerimiseks teises liikmesriigis või on seda sorti turustatud enne 30. septembrit 2012. aastal tingimusel, et sellel on ametlikult tunnustatud sordikirjeldus.

Eestis on võetud tuntud sordid sordilehte lihtsustatud korras: ainult nõuetekohase sordikirjelduse alusel registreerimiskatseid korraldamata. Mõnes liikmesriigis tuntud sorte ei registreerita, vaid sordikirjeldus tunnistatakse nõuetele vastavaks. Eestis on puukoolidel huvi toota ning turustada ka näiteks musta sõstra sorte, mis olid varasematel aastatel võetud Leedu sordilehte, kuid on praegu sealt välja arvatud, mistõttu ei tohi neid Eestis enam turustamiseks toota. Sellest tingituna on selgunud, et selliseid tuntud sorte, mida on turustatud enne  30.  septembrit 2012. aastal ja mida tahetakse ka edaspidi paljundada, on üle 100, mis tähendab, et neid peaks võimaldama võtta sordilehte lihtsustatud tingimustel, maaeluministri  27.  detsembri 2016. a määruse nr 76 kehtestatavas lisas 2 loetletud sorditunnuste alusel koostatud nõuetele vastava sordikirjelduse alusel.

Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse sordivaramus on maaeluministri  27. detsembri 2016. a määruse nr 76 „Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded“ § 2 lõikes 1 loetletud puuvilja- ja marjakultuuride liikidest kokku 981 sorti, millest on sordilehte võtmata 472 sorti. Nendest on omakorda tarnijatel huvi toota 118 sordi istikuid.

Tabel 1. Sordivaramu sordid 2021. aastal
Liik
Sordivaramu sordid

Sordilehte võetud sordid
Sordilehte mittevõetud sordid
Sordilehte mittevõetud sordid,
aga on huvi neist sortidest toota
Harilik õunapuu
395
148
247
29
Harilik pirnipuu
98
26
72
10
Harilik ploomipuu
83
38
45
31
Hapukirsipuu
15
7
8
4
Maguskirsipuu
55
34
21
15
Aedmaasikas
74
54
20
5
Harilik vaarikas
55
42
13

Pampel
9
8
1

Must sõstar
94
58
36
10
Punane sõstar
26
13
13
3
Valge sõstar
13
10
3
2
Karusmari
40
26
14
5
Õunapuu pookealused
24
8
16
4
Kokku
981
472
509
118

Eestis juba aastakümneid kasvatatud tuntud sortide paljundamise ning nende koduaedades kasvatamisega tagatakse mitmekesisuse ja elurikkuse säilimine.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse TPSKSi § 28 lõikega 41, milles sätestatakse registripidajale puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehte võtmiseks otsuse tegemise või sellest keeldumise tähtajaks kaks kalendrikuud.

Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 täiendatakse TPSKSi § 96 ja luuakse tarnijale võimalus trükkida ise etiketid ka seemnekartuli pakendile.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse § 96 pealkirja selliselt, et see hõlmab ka nõudeid seemnekartuli pakendamise kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse § 96 lõiget 15 ja luuakse võimalus seemnekartuli tarnijal ise trükkida PTA väljastatud faili alusel seemnekartuli pakendite etiketid. VTKs analüüsiti seemnekartuli tarnijale väikepakendite etikettide trükkimise võimaluse loomist. Eelnõus kavandatud muudatuse kohaselt aga ei sõltu etikettide trükkimise võimalus seemnekartuli müügipakendi suurusest, mis tähendab, et tarnija võib trükkida nii väikepakendi etikette kui ka konteineritele kinnitatavaid etikette.

Alates 1. juulist 2014. aastal on seemnetootjal lubatud TPSKSi § 96 lõike 14 kohaselt ise teatud juhtudel etikette trükkida ning praktika on kinnitanud, et seemnetootjad on sellega nõuetekohaselt (st neil on olemas nõuetekohase etiketi trükkimiseks vajalik seade ja vahendid ning selle jaoks on määratud etiketi trükkimise eest vastutav isik; samuti peetakse etikettide trükkimise üle arvestust) hakkama saanud. See annab kindlust laiendada etikettide iseseiva trükkimise võimalust ka seemnekartuli pakenditele, mis oleks tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus, eriti teatud perioodidel, kui tuleb piiratud aja jooksul trükkida suur kogus etikette. Eestis on paar sellist seemnekartuli tarnijat, kes turustavad suuremas mahus seemnekartulit väikepakendites. PTA jaoks ei ole probleem mitte etikettide trükkimise rahaline kulu, vaid suur ajakulu, kuna aastas trükitakse üle 80 000 etiketi ja neist 45 000 tükki ühe suurema seemnekartuli tarnija jaoks lühikese ajaperioodi jooksul. Seemnekartuli pakenditele etikettide trükkimise korral peab isik täitma TPSKSi § 96 lõike 14 kohaseid nõudeid ehk isikul peab olema nõuetekohase etiketi trükkimiseks vajalik seade ja vahendid ning määratud etiketi trükkimise eest vastutav isik, samuti tuleb etikettide trükkimise üle arvestust pidada.

Eelnõu § 1 punktides 11–13 sätestatud muudatused on eelnõusse lisatud MTA ettepaneku (8. juuni 2022. aasta kirja nr 10.1-2/014755) põhjal. Muudatusi on arutatud ka 30. mail 2022.  aastal toimunud Maaeluministeeriumi, PTA ja MTA vahelisel nõupidamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse TPSKSi § 109 lõikega 6, mille kohaselt täpsustatakse, et edaspidi teeb MTA asemel seemne samaväärsuse kontrolli PTA taimetervise kontrolli raames.

Taimekaitseseaduse § 21 kohaselt on PTA pädev asutus, kes vastutab ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute korraldamise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/2031 artikli 2 punkti 6 tähenduses. TPSKSi § 108 kohaselt loetakse impordiks seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali Eestisse toimetamist tolliprotseduuriga vabasse ringlusse lubamine väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt või riigist, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. Vastavalt nimetatud seaduse § 110 lõikele 2 on importijal kohustus teavitada PTAd imporditavast sertifitseeritava taimeliigi seemnepartiist.

Nimetatud kaupade puhul kontrollitakse riiki saabumise korral piiripunktis nii taimetervise nõuetele vastavust kui ka seda, kas need on saabunud samaväärseks tunnistatud riigist. Praegu teeb seemne samaväärsuse kontrolli MTA ja taimetervise nõuete kontrolli PTA. Praktikas on aga sellise ülesannete jaotuse tulemusena tekkinud olukord, kus samaväärsuse kontrolli tegemise jaoks on vajalikud erialateadmised PTA-l, kuigi kontrolli peab tegema MTA. Probleem tekibki eeskätt seemnete kontrolli korral, sest paljundusmaterjali puhul kontrollitakse peamiselt vastavust taimetervise nõuetele, kuid seemnete puhul tuleb lisaks kontrollida, kas need on pärit samaväärseks tunnistatud riigist.

Praegu tehaksegi seemnete kontrolli selliselt, et pärast seda, kui importija on esitanud PTA-le eelteate, saabuvad seemned tunnustatud piiripunkti, kus tehakse ka taimetervise kontroll, mida teeb PTA ametnik. Kui seemnepartiiga on kaasas taimetervise kontrolli läbimise jaoks vajalik fütosanitaarsertifikaat, väljastatakse kontrolli läbimist kinnitav dokument (CHED-PP). Kui seda kaasas ei ole, teeb PTA ametnik kauba hävitamise või tagasisaatmise otsuse.

Seejärel liigub kaup piiripunktist sisemaale, kus kauba vabasse ringlusse vormistamise korral kontrollib MTA taimetervise kontrolli läbimist tõendava dokumendi olemasolu. Muude kaupade puhul tähendab CHED-PP dokumendi olemasolu, mis väljastatakse mh taimetervise kontrolli läbimise korral, MTA jaoks seda, et kontroll on läbitud ning kauba võib vabastada, kuid seemnete puhul tuleb teatud juhtudel lisaks kontrollida ka seemne samaväärsust. See tähendab, et on teatud riigid, mis on loetud ELi seemnete tootmise nõuetega samaväärseks, ja neist riikidest võib tuua kindlaks määratud taimeliikide seemneid. Nt lilleseemnete puhul ei nõuta samaväärsuse kontrolli ning piisab ka taimetervise kontrolli läbimist tõendava dokumendi kontrollimisest, kuid nt köögiviljaseemnete puhul tuleb lisaks teha ka seemne samaväärsuse kontroll. Juhul, kui seemnepartii ei saabu sellisest liiduvälisest riigist, millest on lubatud sertifitseeritavat seemet importida, on import keelatud ning kaup kuulub päritoluriiki tagasisaatmisele või hävitamisele.

Kui aga tegemist on sellise taimeliigi seemnetega, mille puhul on vaja teha ka samaväärsuse kontroll, saab PTA ametnik küll kinnitada selle tegemise vajadust, aga seaduses sätestatud ülesannete jaotuse tõttu peab selle kontrolli tegema MTA ametnik, kellel on tegelikult selleks vaja erialateadmiste puudumise tõttu PTA ametniku abi. MTA ametnikud ei ole spetsialistid taimetervise ega seemnete valdkonnas, mistõttu tihti peatatakse seemnete impordikontrolli vormistus ning pöördutakse abi saamiseks PTA poole. Kirjeldatud protsess on ressursi- ja ajamahukas nii ametnike kui ka importijate jaoks. Lisaks on risk, et seemne samaväärsuse kontroll jääb tegemata. Seega oleks mõistlik ja otstarbekas, kui kõik seemne ja paljundusmaterjaliga seotud kontrollid teeb üks asutus, PTA, kes teeb ühtlasi ka otsuse, millele saab MTA omakorda tugineda kauba vabasse ringlusse laskmise otsuse tegemise korral. Selline muudatus aitab vähendada nii halduskoormust kui ka ametiasutuste töökoormust.

MTA tegi 2021. aastal taimedega seotud impordikontrolle 2191 korral, nendest 155 puhul oli tegemist seemnete kontrolliga. Rikkumisi tuvastati seemnete impordi puhul 98 korral.

Eelnõu § 1 punktides 12 ja 13 sätestatud muudatused on seotud punktis 11 kavandatud muudatustega.

Eelnõu § 1 punktis 12 kavandatud muudatuse kohaselt täiendatakse TPSKSi § 114 lõike 1 punkti 1 selliselt, et edaspidi teeb ka seemne ja paljundusmaterjali impordi puhul TPSKSi nõuete täitmise üle järelevalvet PTA.

Eelnõu § 1 punktis 13 kavandatud muudatuse kohaselt teeb MTA edaspidi TPSKSi § 114 lõike 1 punkti 3 kohaselt riiklikku järelevalvet vaid kultiveerimismaterjali importimise üle. TPSKSi § 114 käsitleb ainult selles seaduses sätestatud riikliku ja haldusjärelevalve ülesannete täitmist. Kuna seemne samaväärsuse kontrolli teeb edaspidi PTA, siis TPSKSi järgi ei täida ta enam seemnetega seotud riikliku ja haldusjärelevalve ülesandeid. MTA teeb seemnete puhul jätkuvalt tolliprotseduure, mis on ette nähtud ELi tollimääruse, tolliseaduse ja muude tollivaldkonna õigusaktidega.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tehakse muudatus TPSKSi § 118 lõikes 2, sest kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt peaks mitme analüüsi (nt kartuli-kiduussi ja bakterhaiguste määramise analüüsi) eest tasuma seemnekartuli tarnija. 2019. aastal tehtud TPSKSi muudatusega täpsustati, et ka puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali sertifitseerimise käigus tasub igasuguse taimekahjustaja, sh viirushaiguste määramisega seotud analüüsikulud sertifitseerimise taotleja. Selle sõnastuse kohaselt laiendati sertifitseerimise käigus tehtavate taimekahjustaja, v.a kartuliviiruste määramise analüüsikulude eest tasumise kohustust ka seemnekartuli tarnijale. Selline kohustus ei ole aga seemnekartuli tarnija puhul põhjendatud, sest seemnekartulit kasvatatakse vähem kui 200 hektaril ning kvaliteetse seemnekartuli kättesaadavust tuleb toiduga kindlustamise tagamiseks toetada. Lisaks on kartul ainus taimeliik, mille paljundusmaterjali Eestis sertifitseeritakse. 2022. aastal analüüsiti seemnekartuli sertifitseerimise käigus viiruste määramiseks kokku 35–40 proovi, bakterhaiguste määramiseks 250–270 proovi ning mullaproove tehti nematoodide määramiseks 300–400.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse seadust §-ga 1362 ning kehtestatakse rakendussäte metsaaretust, teadustööd või riiklikke katseid käsitlevate sätete rakendamise kohta. Rakendussätte kohaselt esitab katset tegev isik enne 2024. aasta 1. jaanuari alustatud ja pärast seda kuupäeva jätkuva metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil ELi liikmesriigist pärit puuliigi ja selle hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali kasvatamise kohta käesoleva seaduse §  51  lõikes  2 nimetatud andmed Keskkonnaametile viie kuu jooksul pärast asjakohase muudatuse jõustumist ehk 2024. aasta 1. novembriks.

Eelnõu § 1 punktiga 16 ajakohastatakse seaduse normitehnilist märkust.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse metsaseadust.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse metsaseaduse § 9 lõikega 11 ning sätestatakse, et metsaressursi riikliku arvestuse registris (metsaregistris) peetakse arvestust ka TPSKSi kohase metsaaretuse, teadustöö või riikliku katse tegemise koha eesmärgi, asukoha koordinaatide, katsemeetodi ja kasutatava puuliigi ja nende hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali päritolu üle asjakohase tegevuse jooksul. Muudatus on vajalik eelnõu § 1 punktis 3 kavandatud muudatuste rakendamiseks. TPSKSiga kavandatava §  51  lõike  3 kohaselt on kavas kanda TPSKSi kohase metsaaretuse, teadustöö või riikliku katse kohta andmed metsaseaduse §  9 lõike 1 alusel loodud metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse. Metsaseaduse § 9 lõike 1 kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole need andmed selle andmekogu pidamise eesmärgiga vastavuses ning seetõttu tuleb metsaseadust asjakohaselt täiendada.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 511/201415 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus.

Samas on eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKSi § 51 lõikes 2 isikute kohta teavitamise kohustuse kehtestamise puhul tegemist ELi õiguse rangema kohaldamisega (inglise keeles nn gold plating), sest ELi õigus sellist teavitamise kohustust ette ei näe. Kohustuse kehtestamise vajalikkust on analüüsitud seletuskirja eelnõu § 1 punktis 3.

6. Seaduse mõjud

Muudatustega kaasneb väike positiivne sotsiaalne mõju ning mõju haridusele ja majandusele (sh põllumajandusele, ettevõtjate halduskoormusele jm). Kuna muudatustest mõjutatud ettevõtjad asuvad eri maakondades, siis kaasneb muudatustega ka regionaalne mõju ning mõju elu- ja looduskeskkonnale. Muudatustega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja - koormusele ning kuludele ja tuludele. Muudatustega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega kohaliku omavalitsuse asutuse korraldusele.

Seadusest mõjutatud osapoolte üldkirjeldus

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 tehtavad muudatused mõjutavad vanade sortide taimede kasvatamise huvilisi, kelleks on mittetulundusühingud (edaspidi MTÜ), muuseumid ja väiketootjad. Mõju on positiivne, sest muuseumid ja MTÜd saavad senisest paremini täita oma eesmärke põliste taimede liigisisese mitmekesisuse säilitamise, teabe levitamise, kadumisohus põliste taimede kogumise, hoidmise ning püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamise korral. Mõjutatud osapoolteks on eeskätt isikud, kes soovivad väikeses mahus müüa vanade sortide taimi.

6.1.1 Mõju majandusele, sh põllumajandusettevõtlusele
Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus mõjutab leibkondade ja üksikisiku majanduslikku olukorda.

Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus mõjutab leibkondade ja üksikisiku tarbimiskäitumist. Mõju avaldub eelkõige tarbimisotsustes, nende mahus ja struktuuris. Kui vanad kultuurtaimede sordid on väikeses mahus kättesaadavad huviliste ja väikeettevõtjate jaoks, siis suureneb toiduks kasutatavate kultuurtaimede sortide valik ning tarbimine. Toidulaual tarbitakse tuttava maitsega toitu, mis avaldab mõju tarbimisotsustele, nende mahule ja struktuurile. Arvestatav hulk inimesi eelistab tarbida kättesaadavas mahus ja valikus nn vana hea maitsega toitu.

6.1.2 Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus mõjutab riigiasutustest PTAd.

Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatava muudatuse tõttu suureneb PTA töökoormus, kuna PTA hakkab kontrollima vanade sortide taimede ja paljundusmaterjali turustamise puhul väikese koguse nõuetest kinnipidamist. Töökoormus suureneb vähe, kuna hinnanguliselt on selliste MTÜde, muuseumite või muude isikute prognoositav arv väike, kes soovivad tegeleda vanade sortide turustamise ehk majandustegevusega.

6.1.3 Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus mõjutab elanikkonda.

Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus mõjutab positiivselt elurikkust. Muudatusega soodustatakse sellist sorti taimede levimist laiema elanikkonna hulgas, mida säilitatakse geenipankades või mida kasvatatakse valdavalt koduaedades ning mis on väärtuslikud geneetilise mitmekesisuse ning toidu- ja pärandkultuuri seisukohast.

6.1.4 Mõju haridusele
Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus mõjutab muuseumeid ja nende külastajaid.

Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus mõjutab kultuuripärandi valdkonda.
Muuseumid saavad senisest paremini täita oma eesmärke säilitada põliste taimede liigisisene mitmekesisus, levitada teavet, koguda ja hoida kadumisohus põliseid taimi ning saavutada nende püsimajäämiseks piisav arvukus ja levik. Püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamiseks on nende turustamise/müümise võimalus oluline.

6.1.5 Sotsiaalne mõju
Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatavad muudatused mõjutavad selliseid elanikkonnarühmi, kes on huvitatud toidu- ja pärandkultuurist, ning MTÜ-sid ja muuseumeid.

Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandataval muudatusel on mõju inimeste tervisele ning heaolule. Elanikkonnarühmade huvi osta või kasvatada vanade sortide taimi on suur. Taimede kasvatamine parandab inimeste heaolutunnet ning nende vaimset ja füüsilist tervist. Vanad sordid on enda omadustelt haiguskindlamad ning neid saab kasvatada edukalt ka ilma taimekaitsevahendeid kasutamata, erinevalt kaasaegsetest tööstussortidest, mis on kahjuritele vastuvõtlikumad.

Eelnõu § 1 punktis 3 tehtav muudatus avaldab mõju ülikoolidele, teadus- ja arendusasutustele ja ettevõtjatele, kes tegelevad kultiveerimismaterjali metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemisega. Samuti võib selliste katsete tegemise korral kaasneda negatiivne mõju looduskeskkonnale, kuigi eelnõuga kavandatava muudatuse eesmärk on tagada sellele olukorrale võimalikult varane reageerimine ning seega vähendada negatiivset mõju. Samas kuna võõrpuuliikide kasutamine metsa uuendamise korral on marginaalne, siis on ka mõju väike.16

Eelnõu § 1 punktides 6−9 tehtav muudatus avaldab mõju puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali, sh istikute tootjatele, keda on taimetervise registri andmetel 82.

6.2.1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele
6.2.1.1 Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Kavandatavad muudatused mõjutavad riigiasutustest PTAd.

6.2.1.2 Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta

Kavandatava muudatuse tõttu suureneb PTA töökoormus. PTA hakkab koordineerima puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide sordilehte võtmist nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. See muudatus mõjutab ka aiandusega seotud ettevõtjaid, suurendades ajutiselt nende halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktides 10 ja 11 tehtavad muudatused mõjutavad 38 seemnekartuli tarnijat, kes saaksid edaspidi ise trükkida etikette müügipakenditele.

6.3.1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele
6.3.1.1 Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Kavandatavad muudatused mõjutavad riigiasutustest PTAd.

6.3.1.2 Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta

Tänu kavandatavale muudatusele väheneks PTA kulu, mis on tingitud seemnekartuli pakendite etikettide trükkimisest. Samuti väheneks seemnekartuli tarnija jaoks etikettide saatmisega kaasnev aja- ja postikulu. Kui 2020. aastal väljastas PTA seemnekartuli väikepakendite jaoks üle 80 000 etiketi, siis 2021. aastal juba 90 000 etiketti. Kui võimaldada seemnekartuli tarnijal ise etikette trükkida, kiireneks kliendi soovide ja ootuste kohaselt ka sertifitseerimisprotsess. See muudatus mõjutab seemnekartuli tootmisega seotud ettevõtjaid, vähendades nende halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktides 12 ja 13 tehtav muudatus mõjutab seemnete importijaid, kes saavad importida seemneid samaväärseks tunnistatud riikidest. Samuti mõjutab see riigiasutustest PTAd.

6.4.1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele
6.4.1.1 Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Kavandatavad muudatused mõjutavad riigiasutustest MTAd ja PTAd.

6.4.1.2 Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta

Kavandatava muudatuse tõttu suureneb PTA töökoormus.
Seemnete puhul kontrollitakse riiki saabumise korral piiripunktis nii taimetervise nõuetele vastavust kui ka seda, kas need on saabunud samaväärseks tunnistatud riigist. Praegu teeb seemne samaväärsuse kontrolli MTA ning taimetervise nõuete kontrolli PTA. See on aga ebamõistlik riigiasutuste ülesannete jaotus, sest seemne samaväärsuse kontrolli tegemise jaoks on vajalikud erialateadmised PTA-l, kuid kontrolli peab tegema MTA. Seemnete importimise korral kontrollitakse piiripunktis peamiselt vastavust taimetervise nõuetele, kuid lisaks tuleb kontrollida, kas need on pärit samaväärseks tunnistatud riigist. Samaväärsuskontroll piiripunktis on oluline, sest kui seemned liiguvad taimetervise kontrolli läbimise järel piiripunktist sisemaale, kus kauba vabasse ringlusse vormistamise korral kontrollib MTA vaid taimetervise kontrolli läbimist tõendava dokumendi olemasolu, võib tekkida olukord, kus kontroll on justkui läbitud ning kauba võib vabastada, kuid tegelikult on üks osa kontrollist (samaväärsuse kontroll) jäänud läbimata ning turule jõuab nõuetele mittevastav kaup. Samas on mõistlik teha seemne samaväärsuse kontroll enne taimetervise kontrolli.

Kavandatava muudatuse kohaselt toimuks seemnete impordikontroll selliselt, et pärast seda, kui importija on esitanud PTA-le eelteate, saabuvad seemned tunnustatud piiripunkti, kus tehakse ka seemne samaväärsuse kontroll. Kui selle tulemusena võib seemned riiki lubada, tehakse taimetervise kontroll. Neid kontrolle saab teha PTA taimetervise ametnik, kes vormistab ka nõuetekohase dokumendi. Taimetervise kontrolliga seotud dokumenti (CHED- PP) on võimalik täiendada seemne samaväärsuse kontrolli jaoks vajalike andmeväljadega. Kui seda dokumenti seemnetega kaasas ei ole, teeb PTA ametnik kauba hävitamise või tagasisaatmise otsuse, mis edastatakse omakorda MTA-le. Seni on MTA teinud aastas keskmiselt 150 seemnete impordiga seotud kontrolli ja on neist ligi 100 korral tuvastanud rikkumisi. Rikkumiste peamised põhjused on fütosanitaarsertifikaadi puudumine või seemnete toomine samaväärseks mittetunnistatud riigist: nt sellised köögiviljaseemned, mida tahetakse sisse tuua Venemaalt. Kuna PTA ametnikul on seemne samaväärsuse kontrolli pädevus ja ka seni on selle kontrolli osa teinud MTA ametniku asemel PTA ametnik, siis ei mõjuta kavandatav muudatus oluliselt PTA ametniku töökoormust.

Kavandatav muudatus mõjutab ajutiselt ka PTA töökoormust, mis suureneb vajaduse tõttu töötada välja seemne samaväärsuse ja taimetervise ühendatud kontrolliks sobiv dokument.

Taimetervise kontrolli eest kehtestatakse järelevalvetasud iga aasta kohta eraldi. Järelevalvetasu kehtestamise käigus saab hinnata ka seemne samaväärsuse kontrollile kuluva aja ja hinna vastavust järelevalvetasu suurusele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Riigi ja kohaliku omavalitsuse kulud ja tulud kavandatava muudatuse pärast oluliselt ei muutu. Kavandatava muudatuse tõttu suureneb PTA töökoormus, kuna PTA hakkab kontrollima vanade sortide taimede ja paljundusmaterjali turustamise puhul väikese koguse nõuetest kinnipidamist. Töökoormus suureneb vähe, kuna hinnanguliselt on selliste MTÜ-de, muuseumite või muude isikute prognoositav arv väike, kes soovivad tegeleda vanade sortide turustamise ehk majandustegevusega.

Seaduse rakendamisega ei kaasne lisatulusid.

Kohalikule omavalitsusele ei kaasne seaduse rakendamise pärast lisategevusi ega -kulutusi, samuti ei kaasne tulusid.

8. Rakendusaktid

TPSKSi muutmise tõttu kehtestatakse kaks uut rakendusakti ja muudetakse kaht rakendusakti. Regionaalministri määrusena kehtestatakse uus rakendusakt „Väikeses koguses seemne ja taimse paljundusmaterjali turustamiseks lubatud kogused“ ning kliimaministri määrusena uus rakendusakt „Metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil Euroopa Liidu liikmesriigist pärit puuliigi ja nende hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali kasvatamisest teavitamise täpsem kord“. Viimase rakendusakti sisu lisamist võib kavandada ka keskkonnaministri 1. juuli 2016.  a määrusesse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“. Eelnõus tehtavate muudatuste tõttu muudetakse maaeluministri 27. detsembri 2016. a määrust nr  76  „Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded“ ning põllumajandusministri 24. märtsi 2006. a määrust nr 38 „Sordi sordilehte võtmise kord ja sordilehte võetavate taimeliikide loetelu, põllu- ja köögiviljakultuuri liigi kontrollimisel minimaalselt hõlmatavad tunnused ning järelevalve käigus sordi säilimise kontrollimise nõuded“. Rakendusakti kavandid on seletuskirja lisas.

9. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse jõustumine on üldises korras ja hakkab haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras (Riigi Teatajas) avaldamist.. Seaduse jõustumine jääb uue majandusaasta algusesse, mil tootjad saaksid kavandatavate muudatuste ja uute kohustustega uut majandusaastat alustada.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil palume muu hulgas hinnata eelnõu § 1 punktides 2  ja  3  kavandatavate muudatuste vastavust tehnilise normi terminile.

Eelnõu esitatakse arvamuse esitamiseks järgmistele sotsiaalpartneritele: MTÜ Maadjas, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus, MTÜ Eesti Aiandusliit, MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Eesti Kartul, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Erametsaliit, Erametsakeskus SA, MTÜ Eesti Metsataimetootjate Liit, MTÜ Ühinenud Eesti Metsataimetootjad, Riigimetsa Majandamise Keskus, Luua Metsanduskool ja SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond.



___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2023. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
valitsuse nõunik