Teavituskiri kivikalmete (arheoloogiamälestised reg-nr 9991, 9992, 9993) asukohtade ja kaitsevööndite kohta

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Lp Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] Meie: 09.06.2023 WD nr 1.1-7/1109

Teavituskiri kivikalmete (arheoloogiamälestised reg-nr 9991, 9992, 9993) asukohtade ja

kaitsevööndite kohta

Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Poanse külas Kadaka kinnistul (kat nr 41101:003:1070)

asuvad muinsuskaitse all olevad kivikalmed ja nende kaitsevööndid (reg-nr 9991, 9992, 9993).

Teile kuuluvale Lihula metskond 297 (kat nr 41101:003:0074) kinnistutele ulatuvad

kivikalmete kaitsevööndid. Muinsuskaitseamet on korrigeerinud kivikalmete asukohtade ja

kaitsevööndite kuvamist Maa-ameti kultuurimälestise kaardil pärast mälestise paikvaatlust

08.10.2020 ning mälestise alusdokumentide ja maa-ameti geoportaali reljeefvarjutusega

kaardikihi analüüsi. Palume Teil tutvuda kivikalmete õigete asukohtade ja kaitsevööndite

ulatusega (lisa 2).

Eesti Vabariigi taastamise järel tunnistati kivikalmed kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr

59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1997, 169-171, 954)

(https://www.riigiteataja.ee/akt/25408) punktidega 1037–1039 arheoloogiamälestiseks ning

kanti kultuurimälestiste registrisse registrinumbriga 9991–9993. 1997. aastal kehtinud

muinsuskaitseseaduse (MuKS)1 kohaselt oli mälestise kaitsevööndiks automaatselt 50 meetri

laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise

õigusaktis ei olnud kaitsevööndit kehtestatud. Seega tekkis kaitsevöönd seaduse ja mälestiseks

tunnistamise õigusakti koostoimes.

Määrus nr 59 on antud tollal kehtinud muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49,

953; 86, 1538) § 46 lg 2 alusel, mis pani Muinsuskaitseametile kohustuse üle vaadata ENSV

seaduse «Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise kohta» alusel vabariikliku ja

kohaliku tähtsusega ajaloo- ja kultuurimälestiste nimekirjadesse kantud objektid ja kindlaks

teha nende vastavuse mälestise tunnustele ühe aasta jooksul muinsuskaitseseaduse jõustumisest

arvates. Sama sätte alusel nimekirjades olevad objektid kas tunnistati mälestisteks või lõpetati

nende kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 45 tunnistas samal ajal kehtetuks Eesti NSV seaduse

«Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise kohta» (ENSV Teataja 1977, 51, 647; 1984,

20, 232) ajaloo-, arheoloogia-, linnaehitus- ja arhitektuuri- ning kunstimälestiste osas.

Mälestised võeti kaitse alla piirides, milles need juba olid kaitse all olnud varem või piirides,

mis olid kantud nõukogudeaegsele majandiplaanile või kirjeldatud passis või mis tulenevad

määruse sõnastusest.

Mälestise alal tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad alal toimuvad

tegevused vähendama mälestise hävimise ohtu ja toetama väärtuste säilimist

(muinsuskaitseseadus, edaspidi MuKS § 3). Seejuures tuleb hoiduda tegevustest, mis võivad

1 Mälestiseks tunnistamise ajal kehtinud Muinsuskaitseseaduse § 25: Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse

kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kui mälestiseks tunnistamise aktis ei

ole märgitud teisiti, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada (MuKS § 33 lg 1). Mälestist võib küll kasutada

nüüdisaja vajadustest lähtuvalt, kuid mitte viisil, mis võib ohustada selle säilimist (MuKS § 33

lg 2). Mälestise omanikul on kohustus mälestise kahjustumisest viivitamatult

Muinsuskaitseametit teavitada. Juhul, kui mälestise valdus antakse üüri, rendi vms. suhte alusel

üle teisele isikule, tuleb teda mälestisest teavitada (MuKs § 36).

Nii mälestise alal kui ka kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded,

mistõttu on vaja kõik pinnase- ja kaevetööd (sh ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-,

kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd ning maapinna

ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kellel on

õigus kaaluda tegevuse lubatavust mälestise säilimise huvides ning vajadusel määrata

arheoloogiline uuring. Töödel mälestise kaitsevööndis on kohustuslik esitada

Muinsuskaitseametile sellekohane teatis (MuKS § 59 lg 3;

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice). Tänaseks juba välja antud

maavara kaevandamise, kaevise teisaldamise ja võõrandamise vms. load mälestise

kaitsevööndis loetakse Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks.

Pinnase- ja kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Arheoloogiamälestist puudutavate lisaküsimuste korral pöörduda Muinsuskaitseameti

kaitsekorralduse spetsialisti Eero Heinloo poole ([email protected], tel

51964752), arheoloogiamälestise kaitsevööndis kehtivate nõuete täpsustamise soovi korral

pöörduda Pärnumaa nõuniku Terje Luure poole ([email protected], tel

51973956) või saata kiri Muinsuskaitseameti üldaadressil ([email protected]).

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Eero Heinloo

kaitsekorralduse spetsialist (arheoloogia)

telefon 51964752

[email protected]

Lisad

Lisa 1 – Kivikalmete reg-nr 9991, 9992, 9993 asukohad seisuga 29.05.2023 (rohelised kastid) ja nende

õiged asukohad (tumesinised kastid).

Lisa 2 – Kivikalmete reg-nr 9991, 9992, 9993 asukohad Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil

seisuga 09.06.2023.

Lisad

Lisa 1. Kivikalmete reg-nr 9991, 9992, 9993 asukohad seisuga 29.05.2023 (rohelised kastid) ja nende

õiged asukohad (tumesinised kastid). (Alus: Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikiht)

Lisa 2. Kivikalmete reg-nr 9991, 9992, 9993 asukohad Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil seisuga

09.06.2023. (Alus: Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikiht)