| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/3892 |
| Registreeritud | 14.06.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Ehitisregister |
| Saabumis/saatmisviis | Ehitisregister |
| Vastutaja | Andrus Kevvai |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Ehitisregistri menetluskeskkond <[email protected]> Sent: 14 June 2023 16:32:27 To: RMK Cc: Subject: Palume teie kooskõlastust eelnõule
Tere!
Anija Vallavalitsus menetleb praegu projekteerimistingimuste taotlust nr 2311002/04996 aadressile Harju maakond, Anija vald, Partsaare küla, 13 Jägala-Käravete tee// Raudoja küla, Anija metskond 148// 159// 63// 64// 68// 69// 71// 72// 73// Jõeääre// Kasemaa// Metsaääre// Mälestusmärgi// Nurme// Nurmemaa// Oja// Ojamaa// Oti// Pihlaka// Raudoja// Raudoja veehaare-hüdrosõlm// Raudoja veehoidla// Raudoja- Kosu tee L1// L2// Sae// Saeveski tee// Suvila tee// Uus-Keldrimäe// Vana-Raudoja// Veski// Soodla küla, 11133 Soodla tee// Ees-Ahtama// Liivakalda// Luha// Metsa (null) ja soovib teie kooskõlastust eelnõule.
Kooskõlastuse kutse põhjus: Kavandatav Soodla kergliiklustee koridor läbib muuhulgas ka riigimetsa maa-alasid.
Palun avage eelnõu e-ehituse keskkonnas (menetlus nr: 370496), määrake omalt poolt toimingule kooskõlastaja ja kontrollige eelnõu andmeid.
Kooskõlastust või märkuseid eelnõule ootame kuni 24.06.2023 (k.a). Pärast selle tähtaja möödumist loeme, et olete eelnõuga päri.
Menetluse kulgu puutuvate küsimuste korral palun pöörduge menetleva asutuse (Anija Vallavalitsus) või menetleja (INGA VAINU) poole.
Tegemist on automaatteavitusega ja sellele vastata ei saa. Ehitisregistri menetluskeskkonnaga seotud tehnilistes küsimustes aitab teid meie klienditugi aadressil [email protected] ja telefonil 625 6363.
Lugupidamisega
Ehitisregister
Vastus kooskõlastuse taotlusele
Edastasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) Ehitisregistrist menetluse nr
370496 teate, milles palute kooskõlastust Soodla kergliiklustee rajamiseks
projekteerimistingimuste väljastamisele.
Ehitisregistris projekteerimistingimuste taotluse nr 2311002/04996 ja taotluse juurde lisatud
plaanimaterjali kohaselt kavandatakse muuhulgas rajada Soodla kergliiklustee pinnasteena RMK
hallatavatele kinnistutele Anija metskond 148 (katastritunnus 14001:001:0885), Anija metskond
159 (katastritunnus 14001:001:0926), Anija metskond 63 (katastritunnus 14001:002:0327), Anija
metskond 64 (katastritunnus 14001:002:0328), Anija metskond 68 (katastritunnus
14001:002:0333), Anija metskond 69 (katastritunnus 14001:002:0334), Anija metskond 71
(katastritunnus 14001:002:0336), Anija metskond 72 (katastritunnus 14001:002:0337) ja Raudoja
veehoidla (katastritunnus 14001:002:0841.
Tutvunud Soodla kergliiklustee projekteerimistingimuste taotluse materjalidega kooskõlastab
RMK projekteerimistingimuste väljastamise RMK hallatava maa osas tingimusel, et kergliiklustee
kavandatakse üksnes olemasolevatele pinnasteedele ja radadele. Uute pinnasteede kavandamine
ei ole RMK jaoks vastuvõetav. Lisaks on RMK seisukohal, et vahetult Piibe maantee servas tuleks
kergliiklustee projekteerida olemasolevale transpordimaale. Maantee ääres ohutuse tagamiseks on
võimalik vastavalt vajadusele kavandada erinevaid teepiirdeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrus Kevvai
Ida-Harjumaa metsaülem
506 6931 [email protected]
Inga Vainu
Anija Vallavalitsus
Teie 14.06.2023
Meie 22.06.2023 nr 3-1.1/2023/3892
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
KÜ nimi Kinnistu
omaniku nimi Ettepanek/arvamus KOV-i vastus
Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile
soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud
menetlusena, meie nõuded on menetluse sisendiks. JJT kavandamisel tuleb
aluseks võtta Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas toodud
põhimõtted (lk 58), mille punktis 5 sätestab :“Sõidutee lähedal kulgev
kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et
tagada selle reaalne kasutamine“.
Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr
106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“
(edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti
koostamiseks.
1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis
vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole
riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Palume saata
eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee
ehitusprojekti koostamise (ja valgustuse projekteerimise) pädevus.
4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.
5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole
riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes
teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte
laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).
6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada
isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa
võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT
ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms)
ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide
koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ
2 (4)
plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.
7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt
majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses
toodule arvestada järgnevaga.
7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a
kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“.
7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min
20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik
toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.
7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks
ja kontrollimiseks.
7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning
hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada
seletuskirja.
7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise
mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
8. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised
uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri
24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad
nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt
112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m
(võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning
vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja
turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud
pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja
niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. Puuraukude kava
kooskõlastada Transpordiametiga täiendavalt.
9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel
olevate tee- ja valgustusprojektidega.
10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee
kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km).
11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS §
71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning
tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk.
13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määrata vastavalt
kergliiklustaristu kavandamise juhendile https://transpordiamet.ee/riigiteede-
juhendid#kergliiklusteed.
14. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on
Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja
kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme
kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel
(äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega
(olemasolev hoonestus).
15. Riigitee alusele maale JJT või selle ühendusteede kavandamisel tuleb
ette näha asfaltbetoonkate, et tagada kergliiklustee reaalne kasutamine
(Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri lk 58 punkt 5).
16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada
kesksaar, künnis või muud liikluse rahustamise meetmed.
17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav
nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10). Kavandada nähtavust piiravate
takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
18. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib
kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja
uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade
loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.
19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee
katete taastamine.
3 (4)
Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.
20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva
maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud
jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee
välimisest servast/ teljest.
21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee
liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel
olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued
liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda
„Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.
22. Projekti koosseisus koostada JJT pikiprofiil määruse nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 26 nõutud mahus.
23. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada
vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja
põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast
ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste
ja sügiseste üleujutustega.
24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse
Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale
sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja
Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid
heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee
valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.
25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse
ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised,
veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04
cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab
standardile EVS-EN 13201-4 :2015.
26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt
standardile CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside
valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide
optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.
27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel
Eesti
Vabariik,
volitatud
asutus
Transpordiam
et
11133 Soodla tee Lisatud projekteerimistingimustesse. Arvestatakse
võimalusel ja vajadusel. 15. Maakonnaplaneeringu
kohane põhimõte on üldine ja ei ole antud kontekstis
kohane, kuna tegemist on teega, mis on mõeldud
esialgu olukorra parendamiseks ja matkateede
asendamiseks ja ei ole otstarbekas ega sobilik
asfaltteena. Hiljem on võimalik asfsalteerida. 22.
Maantee normidekohane pikiprofiili koostamine ei ole
vajalik, kuna kavandatav kergliiklustee peab järgima
olemasolevat reljeefi ja on vett läbilaskev. 24-31.
valgustust ei projekteerita.
Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile
soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud
menetlusena, meie nõuded on menetluse sisendiks. JJT kavandamisel tuleb
aluseks võtta Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas toodud
põhimõtted (lk 58), mille punktis 5 sätestab :“Sõidutee lähedal kulgev
kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et
tagada selle reaalne kasutamine“.
Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr
106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“
(edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti
koostamiseks.
1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis
vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole
riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Palume saata
eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee
ehitusprojekti koostamise (ja valgustuse projekteerimise) pädevus.
4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.
5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole
riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes
teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte
laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).
6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada
isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa
võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT
ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms)
ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide
koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ
2 (4)
plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.
7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt
majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses
toodule arvestada järgnevaga.
7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a
kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“.
7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min
20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik
toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.
7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks
ja kontrollimiseks.
7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning
hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada
seletuskirja.
7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise
mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
8. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised
uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri
24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad
nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt
112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m
(võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning
vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja
turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud
pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja
niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. Puuraukude kava
kooskõlastada Transpordiametiga täiendavalt.
9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel
olevate tee- ja valgustusprojektidega.
10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee
kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km).
11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS §
71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning
tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk.
13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määrata vastavalt
kergliiklustaristu kavandamise juhendile https://transpordiamet.ee/riigiteede-
juhendid#kergliiklusteed.
14. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on
Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja
kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme
kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel
(äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega
(olemasolev hoonestus).
15. Riigitee alusele maale JJT või selle ühendusteede kavandamisel tuleb
ette näha asfaltbetoonkate, et tagada kergliiklustee reaalne kasutamine
(Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri lk 58 punkt 5).
16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada
kesksaar, künnis või muud liikluse rahustamise meetmed.
17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav
nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10). Kavandada nähtavust piiravate
takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
18. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib
kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja
uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade
loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.
19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee
katete taastamine.
3 (4)
Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.
20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva
maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud
jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee
välimisest servast/ teljest.
21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee
liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel
olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued
liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda
„Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.
22. Projekti koosseisus koostada JJT pikiprofiil määruse nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 26 nõutud mahus.
23. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada
vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja
põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast
ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste
ja sügiseste üleujutustega.
24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse
Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale
sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja
Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid
heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee
valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.
25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse
ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised,
veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04
cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab
standardile EVS-EN 13201-4 :2015.
26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt
standardile CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside
valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide
optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.
27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel
Eesti
Vabariik,
volitatud
asutus
Transpordiam
et
11133 Soodla tee Lisatud projekteerimistingimustesse. Arvestatakse
võimalusel ja vajadusel. 15. Maakonnaplaneeringu
kohane põhimõte on üldine ja ei ole antud kontekstis
kohane, kuna tegemist on teega, mis on mõeldud
esialgu olukorra parendamiseks ja matkateede
asendamiseks ja ei ole otstarbekas ega sobilik
asfaltteena. Hiljem on võimalik asfsalteerida. 22.
Maantee normidekohane pikiprofiili koostamine ei ole
vajalik, kuna kavandatav kergliiklustee peab järgima
olemasolevat reljeefi ja on vett läbilaskev. 24-31.
valgustust ei projekteerita.
Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile
soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud
menetlusena, meie nõuded on menetluse sisendiks. JJT kavandamisel tuleb
aluseks võtta Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas toodud
põhimõtted (lk 58), mille punktis 5 sätestab :“Sõidutee lähedal kulgev
kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et
tagada selle reaalne kasutamine“.
Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr
106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“
(edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti
koostamiseks.
1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis
vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole
riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Palume saata
eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee
ehitusprojekti koostamise (ja valgustuse projekteerimise) pädevus.
4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.
5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole
riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes
teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte
laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).
6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada
isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa
võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT
ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms)
ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide
koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ
2 (4)
plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.
7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt
majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses
toodule arvestada järgnevaga.
7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a
kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“.
7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min
20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik
toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.
7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks
ja kontrollimiseks.
7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning
hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada
seletuskirja.
7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise
mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
8. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised
uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri
24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad
nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt
112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m
(võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning
vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja
turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud
pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja
niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. Puuraukude kava
kooskõlastada Transpordiametiga täiendavalt.
9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel
olevate tee- ja valgustusprojektidega.
10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee
kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km).
11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS §
71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning
tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk.
13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määrata vastavalt
kergliiklustaristu kavandamise juhendile https://transpordiamet.ee/riigiteede-
juhendid#kergliiklusteed.
14. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on
Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja
kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme
kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel
(äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega
(olemasolev hoonestus).
15. Riigitee alusele maale JJT või selle ühendusteede kavandamisel tuleb
ette näha asfaltbetoonkate, et tagada kergliiklustee reaalne kasutamine
(Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri lk 58 punkt 5).
16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada
kesksaar, künnis või muud liikluse rahustamise meetmed.
17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav
nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10). Kavandada nähtavust piiravate
takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
18. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib
kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja
uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade
loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.
19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee
katete taastamine.
3 (4)
Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.
20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva
maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud
jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee
välimisest servast/ teljest.
21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee
liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel
olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued
liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda
„Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.
22. Projekti koosseisus koostada JJT pikiprofiil määruse nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 26 nõutud mahus.
23. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada
vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja
põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast
ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste
ja sügiseste üleujutustega.
24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse
Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale
sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja
Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid
heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee
valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.
25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse
ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised,
veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04
cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab
standardile EVS-EN 13201-4 :2015.
26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt
standardile CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside
valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide
optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.
27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel
Eesti
Vabariik,
volitatud
asutus
Transpordiam
et
11133 Soodla tee Lisatud projekteerimistingimustesse. Arvestatakse
võimalusel ja vajadusel. 15. Maakonnaplaneeringu
kohane põhimõte on üldine ja ei ole antud kontekstis
kohane, kuna tegemist on teega, mis on mõeldud
esialgu olukorra parendamiseks ja matkateede
asendamiseks ja ei ole otstarbekas ega sobilik
asfaltteena. Hiljem on võimalik asfsalteerida. 22.
Maantee normidekohane pikiprofiili koostamine ei ole
vajalik, kuna kavandatav kergliiklustee peab järgima
olemasolevat reljeefi ja on vett läbilaskev. 24-31.
valgustust ei projekteerita.
Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile
soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud
menetlusena, meie nõuded on menetluse sisendiks. JJT kavandamisel tuleb
aluseks võtta Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas toodud
põhimõtted (lk 58), mille punktis 5 sätestab :“Sõidutee lähedal kulgev
kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et
tagada selle reaalne kasutamine“.
Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr
106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“
(edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti
koostamiseks.
1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis
vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole
riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Palume saata
eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee
ehitusprojekti koostamise (ja valgustuse projekteerimise) pädevus.
4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.
5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole
riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes
teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte
laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).
6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada
isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa
võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT
ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms)
ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide
koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ
2 (4)
plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.
7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt
majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses
toodule arvestada järgnevaga.
7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a
kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“.
7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min
20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik
toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.
7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks
ja kontrollimiseks.
7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning
hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada
seletuskirja.
7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise
mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
8. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised
uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri
24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad
nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt
112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m
(võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning
vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja
turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud
pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja
niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. Puuraukude kava
kooskõlastada Transpordiametiga täiendavalt.
9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel
olevate tee- ja valgustusprojektidega.
10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee
kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km).
11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS §
71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning
tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk.
13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määrata vastavalt
kergliiklustaristu kavandamise juhendile https://transpordiamet.ee/riigiteede-
juhendid#kergliiklusteed.
14. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on
Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja
kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme
kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel
(äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega
(olemasolev hoonestus).
15. Riigitee alusele maale JJT või selle ühendusteede kavandamisel tuleb
ette näha asfaltbetoonkate, et tagada kergliiklustee reaalne kasutamine
(Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri lk 58 punkt 5).
16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada
kesksaar, künnis või muud liikluse rahustamise meetmed.
17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav
nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10). Kavandada nähtavust piiravate
takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
18. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib
kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja
uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade
loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.
19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee
katete taastamine.
3 (4)
Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.
20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva
maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud
jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee
välimisest servast/ teljest.
21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee
liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel
olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued
liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda
„Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.
22. Projekti koosseisus koostada JJT pikiprofiil määruse nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 26 nõutud mahus.
23. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada
vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja
põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast
ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste
ja sügiseste üleujutustega.
24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse
Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale
sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja
Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid
heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee
valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.
25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse
ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised,
veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04
cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab
standardile EVS-EN 13201-4 :2015.
26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt
standardile CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside
valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide
optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.
27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel
Eesti
Vabariik,
volitatud
asutus
Transpordiam
et
11133 Soodla tee Lisatud projekteerimistingimustesse. Arvestatakse
võimalusel ja vajadusel. 15. Maakonnaplaneeringu
kohane põhimõte on üldine ja ei ole antud kontekstis
kohane, kuna tegemist on teega, mis on mõeldud
esialgu olukorra parendamiseks ja matkateede
asendamiseks ja ei ole otstarbekas ega sobilik
asfaltteena. Hiljem on võimalik asfsalteerida. 22.
Maantee normidekohane pikiprofiili koostamine ei ole
vajalik, kuna kavandatav kergliiklustee peab järgima
olemasolevat reljeefi ja on vett läbilaskev. 24-31.
valgustust ei projekteerita.
Ees-Ahtama Toomas Prikk Ei nõustu. Minu arvates puudub vajadus sellele Täname arvamuse eest. Vajadus on selgunud Anija
valla üldplaneeringu, arenguklava ja valla eelarve
koostamiste käigus ettepanekute alusel. Lisaks ka
Soodla harjutusvälja mõjude kompenseerimise
ettepanekute käigus. Ootame teilt ettepanekuid trassi
asukohale Ees-Ahtama kinnistu servas.
Metsa, Raudoja Eesti
Vabariik,
volitatud
asutus Maa-
amet
Kergtee projekteeritakse riigi omandis oleva Metsa kinnisasja (tunnus
14001:001:1037) lõunaserva. Metsa kinnisasja riigivara valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Lisaks läbib kergtee
katastrisse kantud Raudoja maaüksust (tunnus 14101:001:0328), mille osas
on maareform lõpule viimata. Maa-ameti reformimata maade
kaardirakendusse lisatud info kohaselt viiakse maaüksusel läbi kinnisasjaga
liitmiseks sobiva maa erastamine (riba). Palume kohalikul omavalitsusel välja
selgitada projekti alas oleva reformimata maa-ala osas maa erastamise
ja/või tagastamise taotluste olemasolu. Kui maaüksuse osas on esitatud
taotlused, siis õigustatud isikute olemasolul palume kaasata vastavad isikud.
Lisaks selgitame, et reformimata maale kavandatud töid on võimalik
teostada ja ehitamisega alustada alles pärast reformimata maal maareformi
läbiviimist. Palume alustada vastavate toimingutega esimesel võimalusel.
Maa-amet nõustub projekteerimistingimuste andmisega, tingimusel, et
projekti koostamisel tagatakse Metsa kinnisasjale juurdepääsutee ning
projekt edastatakse Maa-ametile seisukoha andmiseks. Palume lisada
projektile krundijaotuskava joonised või joonised, milles on näidatud
projekteeritud kitsenduse pindala.
Juhul kui projekti valmimise ajaks ei ole Raudoja maaüksuse osas
maareform lõpule viidud, palume lisada projekti materjalidele kohaliku
omavalitsuse väljastatud allkirjastatud õiend projekti alas oleva reformimata
maa-ala osas esitatud maa erastamise ja/või tagastamise taotluste
olemasolu või nende puudumise kohta ning selgitused taotluste lahendamise
Lisatud projekteerimistingimustesse. Võimalusel
peatada Metsa kinnistu võõrandamise menetlus kuni
kergliiklustee asukoht on selgunud. Raudoja kinnistu
taotleme võimalusel munitsipaalomandisse.
Anija metskond
63, Anija
metskond 64,
Anija metskond
159, Anija
metskond 68,
Anija metskond
69, Anija
metskond 71,
Anija metskond
72, Anija
Eesti Vabariik
(RMK)
Tutvunud Soodla kergliiklustee projekteerimistingimuste taotluse
materjalidega kooskõlastab RMK projekteerimistingimuste väljastamise RMK
hallatava maa osas tingimusel, et kergliiklustee kavandatakse üksnes
olemasolevatele pinnasteedele ja radadele. Uute pinnasteede kavandamine
ei ole RMK jaoks vastuvõetav. Lisaks on RMK seisukohal, et vahetult Piibe
maantee servas tuleks kergliiklustee projekteerida olemasolevale
transpordimaale. Maantee ääres ohutuse tagamiseks on võimalik vastavalt
vajadusele kavandada erinevaid teepiirdeid.
Lisatud projekteerimistingimustesse. Arvestatakse
võimalusel. Ohutuse ja hoolduse tagamiseks ning
maantee projekteerimisnormide kohaselt peab
maantee serva ja kergliiklustee vahele jääma 10 m,
kus vähegi võimalik, seega valdavalt ei ole võimalik
kergliiklusteed transpordimaale rajada.
Liivakalda Õie Õismaa Palun vastust järgmistele küsimustele:
1. Kui suur maa-ala läheb kergliiklustee kasutusse katastriüksusest nr
14001:002:0890?
2. Mis on selle kergliiklustee avalik huvi?
Hetkel jääb täiesti selgusetuks kelle huvides see ehitatakse.
3. Kui suurt kasutuskoormust sellele kergliiklus teele planeeritakse?
4. Kuidas on tagatud, kergliiklustee ja selle ümbruse koristamine prahist
mida inimesed tavaliselt maha jätavad?
5. Kas kergliiklusteed hakatakse lumest puhastama ka talvel?
6. Kuidas on hinnatud suurenenud inimeste hulgast tulenevat tuleohtu ja mis
on planeeringus ette nähtud selle riski leevendusmeetmetena?
Praktikas on meie kinnistul ja selle lähialas mitu kohta, kus harrastatakse
omavolilist telkimist ja ka lõkke tegemist. Selline käitumine suurendab
Kõrvemaa ja Soodla niigi tuleohtlike metsade tuleohtu veelgi ja mõjutab
otseselt turvalisust minu kinnistul.
7. Mis on planeeringus ette nähtud, vältimaks, et seda kergliiklusteed
hakatakse kasutama mootorsõidukitega (ATV, Enduuro Mootorattad jne)?
Praktika näitab, et suvel on selliseid palju ja täna satuvad nad meile üsna
sagedasti ka õuealale.
8. Hüvitis - Milliseid hüvitisi vald pakub?
Vastavalt Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses toodule on nii
sundvalduse kui ka sundvõõrandamise puhul omanikul õigus saada hüvitist.
Antud ettepaneku puhul saame täna välja tuua vähemalt 3 asjaolu mille
valguses tunneme, et õiglane hüvitis on asjakohane ja 1 mis sõltub
planeeringust.
A. Meie käsutatav maavaldus väheneb ja maal on parku väärtus.
B. Maa väheneb Metsamaa arvelt ja metsal on väärtus. Tegemist on küll
noore metsaga ja seepärast saame rääkida tulevikus saamata jäänud tulust.
C. Elamumaa mürakoormus suureneb - Piibe maantee ja elamu vahele jääb
vähem müra summutavat metsa.
D. Kui tuleohu risk, lume ja prahi koristamise koormus jääb kinnistu omaniku
kanda, siis selle eest hüvitis ei saa olla ühekordne.
Vastused. 1. Ligikaudu 906 m2; 2. Kohalik avalik huvi
on eelkõige fikseeritud üldplaneeringus. Tegemist on
üldplaneeringu elluviimisega. Lisaks on Anija valla
arengukavas ja volikogu poolt 2023.aasta eelarves.
Teed kavandatakse külaelanike ja ka võimalike
matkajate jaoks ohutuks liikumiseks. 3. Eeldatavalt
keskmiselt päevas 10 inimest. 4. Vallavalitsus
korraldab regulaarse hoolduse ja lisaks võib alati
teatada kui on märgata et midagi on korrast ära.
5.Selgitatakse veel projekteerimise käigus, tõenäoliselt
on talvel kasutatav suusarajana. 6. Analoogne kasutus
teiste metsadega. Puhkekohad tehakse selleks
ettevalmistatud kohtadesse, ilma puudeta aladele.
Riiklikud meetmed ja piirangud. Päästeamet,
veevõtukohad. 7. Eraldi meetmeid ei projekteerita.
Olukord on analoogne teiste metsateedega.Hiljem
reguleeritakse siis kui mootorsõidukitega tekitatakse
häiringuid. 8. Anija vald ei paku rahalist hüvitist.
Tegemist on eelkõige valla elanike elu parendamisega
ja piirkonna väärtuse tõstmisega nende enda jaoks.
Hüvitisena on võimalik asendusistutused vmt, mis
näidatakse ära projektis. A. Kinnisvara maaklerid
väidavad, et krundile ulatuv kergliiklustee pigem tõstab
maa väärtust. B. Kõik likvideeritavad puud saate
endale kui projekti kooskõlastamisel selle tingimuse
seate. Samuti on mõeldav uute puude istutamine
kergliiklustee äärde või teile sobivasse kohta. C. Teie
maal võetakse hinnanguliselt 7 m laiuselt koridorilt
puud, mis ei mõjuta müra suurust oluliselt. D. Hoolduse
ja korrashoiu korraldab vallavalitsus.
Nurmemaa,
Nurme,
Kasemaa,
Suvila tee
Juta Tõnisson Mittenõustumise põhjus on privaatsuse ja turvalisuse vähenemine ning
kinnisvarahinnahinna langus. Selle kompenseerib osaliselt 2m kõrgune
piirdeaed kogu kinnistute ulatuses koos liugväravatega. Tuleb teha mõlemaid
osapooli rahuldav aiaprojekt ja seejärel saab nõusoleku anda pärast tööde
Kinnisvara väärtus pigem tõuseb, kuna on rohkem
võimalusi liikumiseks. Väike kasutus, oma küla
elanikud. Sellise aia rajamine on ebaproportsionaalne
antud kontekstis.
Oja, Ojamaa Jaan Võlli
Maire Tiivel
Kõige mõjusam põhjus keeldumiseks on privaatsuse oluline vähenemine ja
kinnisvara väärtuse langus.
Väheneb turvalisus. Palun vastust küsimusele, kes esitas taotluse ja millal
see täpselt esitati. Kas on kaalutud ka alternatiivseid võimalusi, mis ei läheks
läbi meie maa(tee paralleelselt maanteega).
Kas on olemas uuringuid, kes ja kui paljud seda teed kasutaks. Pigem
suurimaks probleemiks kohalikele on bussiliikluse puudumine. Häirib väga
lühike etteteatamise aeg1.
Kinnisvara väärtus pigem tõuseb, kuna on rohkem
võimalusi liikumiseks. Väike kasutus, oma küla
elanikud. Taotluse esitas Anija vallavalitsus. Kaalutud
on ka teisi variante. Maantee servas kergliiklustee
projekteerimine on seotud suurema hulga piirangute ja
kitsendustega. Eeldatav kasutuskoormus on
keskmiselt 10 inimest päevas. Praegune etapp ongi
esimene eeltegevus, midagi ei rajata veel.
Saeveski tee Aleksandr
Stoljarov
Planeeringuga ei nõustu, kuna see rikub minu õigusi (projekti nr 370496), ei
ole nõus sellega, et kasutate minu erateed uues DP-s, palun kasutage RMK
maad (14001:002:0336 ), kui plaanite uut teed ehitada.Pildil olevas lisatud
failis näen, et Teie uus DP ei sisalda vana teega lõiku Allika talu
(14001:002:2850) ja Jõeoru talu (14001:001:1190) vastas (fail lisatud). . Minu
kruntiselsel pole olukord hästi näha Teie pildis . Palun saada joonis on
kvaliteetsem (DWG versioon), praegu ma näen, et teie joonis, minu krunti,
eratee Saeveski tee ( 14001:001:1145 ) , on teie detailplaneeringus sees.
Teie ettepanekut koridori osas kaalutakse
projekteerimise käigus. Tuleb arvestada, et valida
puudest vaba ala. Praeguses etapis ei ole täpsemat
joonist.
Sae Toivo
Mugamäe
Ei ole nõus välja pakutud kergliiklustee trassi koridoriga, mis kasutab vana
Piibe maanteed ja läbib Sae
kinnistut. Sobiv kergliiklustee trassi koridor peaks antud lõigus paiknema
Piibe maantee ääres.
Mõistlik oleks terves ulatuses viia kergliiklustee Piibe maantee äärde.
Teie ettepanekut koridori osas kaalutakse
projekteerimise käigus. Tuleb arvestada, et valida
puudest vaba ala.
Jõeääre Erik Peet,
Helina Peet
Erik Peet. Olen nõus kavandatava kergliiklusteega tingimusel, et rajatav tee
jääb 10-13m piiridesse Piibe mnt äärest nagu meile varasemalt
projekteerimistingimustes on öeldud ning istepinki või muud puhkekohta ei
rajata Jõeääre krundile või vaatega krundile.
Palun, et võimalusel kergliiklustee viidaks üle Raudoja veehoidla poolsele
küljele, kuna see on odavam lahendus kui sügava oru läbimine ning vaade
on tee kasutajale ilusam. Helina Peet:Olen nõus kergliiklustee rajamisega
kui see jääb lubatult 10-13m maantee servast. Kergliiklustee rajamisel võiks
eelistada, et Raudoja jõe ületamiseks minnakse kergliiklusteega teisele
poole teed, et lihtsustada kõrge kalda ületamist (tee ületamine Raudoja
kinnistult Raudoja veehoidla poolele). Ei ole nõus pingi paigaldamisega
Jõeääre kinnistule.
Projekteerimistingimuste menetluse käigus on küsitud
ja selgitatud, et teisele poole teed ei ole võimalik rajada
uut avalikku teed mitmel põhjusel. 1. Seal kehtib
sanitaarkaitseala, kuhu uut avalikku teed ei lubata. 2.
Uue turvalise avaliku ülekäigukoha rajamine on
ebaotstarbekalt kulukas antud kohas. Pinki ei
projekteeri teie kinnistule.
Uus-Keldrimäe Triinu Allipere Mina püüaksin ikka kaaluda läbi võimalust maantee ületamiseks Raudoja jõe
juures. Seal on muidu reaalselt kolm pikka silda vaja kitsaskohtade
lahendamiseks. Silda on kallis ehitada (kui üldse Keskkonnaamet loa annab)
ja oluliselt keerulisem hooldada. Üle maantee minnes saab kaasa haaratud
Raudoja veehoidla kallasraja ilusa vaate ning lisaks 4 talu jagu teekasutajaid.
Tallinna Vee töötajad (veehoidla hooldajad) ja need 4 talu inimesed käivad
nagunii selle koha peal üle maantee. See ei muuda turvalisust mingilgi
määral, küll aga hoiab oluliselt kokku projekteerimise aega ja rajamise raha.
Projekteerimistingimuste menetluse käigus on küsitud
ja selgitatud, et teisele poole teed ei ole võimalik rajada
uut avalikku teed kunal. 1. Seal kehtib
sanitaarkaitseala, kuhu uut avalikku teed ei lubata. 2.
Uue turvalise avaliku ülekäigukoha rajamine on
ebaotstarbekalt kulukas antud kohas.
Raudoja kõrtsitaluViljar Robas Mina ei ole nõus kavandatuga! Soovin ,et minu krunt jääb puutumata
kergliiklusteest, Teie kavandi järgi on minul teel ees topelt aed kus
kasvatame ja kopeldame hobuseid ja nemad vajavad seda krundi osa
kindlasti endale, veel jääks teele ette väike metsatukake kus pesitsevad
linnud ja meile on see väikeseks müratõkkeks.
Pakun enda poolse kavandina välja teha tee teisele poole maanteed,
Raudoja veehoidla ja maantee vahele, kuna enne Raudoja kõrtsitalu
kinnistut ongi tee kavandatud sinna.
Teiseks pakun välja teha kergliiklustee kinnistuaia ja maantee vahele, minu
poolest kasvõi kohe aiast.
Teie soovid on registreeritud ja arvestatakse
võimalusel projekteerimisel. Kui metsatukake jääb
kergliiklustee koridori, siis nähakse ette asendusistutus
teie poolt pakutavasse kohta. Kui piirdeaed jääb
kergliiklustee koridori, siis see tõstetakse ümber teie
poolt pakutavasse kohta. Projekteerimistingimuste
menetluse käigus on küsitud ja selgitatud, et teisele
poole teed ei ole võimalik rajada uut avalikku teed
kuna. 1. Seal kehtib sanitaarkaitseala, kuhu uut
avalikku teed ei lubata. 2. Uue turvalise ülekäigukoha
rajamine maanteele on ebaotstarbekalt kulukas.
Oti Ingrid Ott Nõustun.
Metsaääre Heiko Pihla Nõustun.
Pihlaka Tarvi
Pihlakas,
Kristel Praun
Tahaks täpsemalt aru saada, mis osas minu kinnistut puudutab Üks võimalik teekoridor jäi algselt teie kinnistule.
Raudoja
veehaare
hüdrosõlm
AKTSIASELT
S TALLINNA
VESI
(registrikood
10257326)
Projekteerimistingimustesse lisada järgnevad AS-i Tallinna Vesi poolsed
tingimused:
1. Kergliiklustee projekteerida põhja poole Piibe mnt. AS Tallinna Vesi ei ole
nõus lõuna poole Piibe mnt kergliiklustee rajamisega, kuna see tähendaks
sanitaarkaitsealasse ehitamist.
2. Projekteerimisel arvestada sanitaarkaitsealale kehtivate eripiirangute ja
nõuetega.
3. Projekteerimise käigus tagada Raudoja veehoidlast ülevoolukaevust
algava truubi säilimine.
4. Projektlahendus tuleb kooskõlastada AS-iga Tallinna Vesi.
Kooskõlastustingimused lisatud
projekteerimistingimustesse.
HARJU MAAKOND
ANIJA VALLAVALITSUS
__________________________________________________________________________________________________
F. R. Kreutzwaldi tn 6 Telefon: 619 9000 Konto EE391010002018897002
74307 Kehra linn E-post: [email protected] SEB Pank
Reg nr 75018816 Konto EE922200001120120102
Swedbank
Vastavalt nimekirjale Meie: 30.06.2023 nr 7-4/967
Vastuskiri avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele
Anija vallavalitsus esitas teile juunis 2023 a. kooskõlastamiseks või kaasamiseks Soodla
kergliiklustee projekteerimistingimuste eelnõu ehitisregistri kaudu. Täname Teid, et esitasite
kooskõlastuse tingimusi, ettepanekuid ja arvamusi vastavalt oma pädevusele.
Esitatud kooskõlastuse tingimused, ettepanekud ja arvamused ning kohaliku omavalitsuse vastused
on koondatud koondtabelisse. Koondtabelis esitatud omavalitsuse vastused omavad vastuskirja
tähendust esitatud ettepanekutele. Rõhutame, et tegemist on projekteerimistingimuste etapiga, mis on
esimene samm edasisele projekteerimisele. Täpne teekoridor ei ole paigas.
Lisa: Ettepanekute ja vastuste koondtabel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Riivo Noor
Vallavanem
Inga Vainu
5272963