| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/4322 |
| Registreeritud | 13.06.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kadrina Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kadrina Vallavalitsus |
| Vastutaja | Andres Lavrenov |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
1
Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
Sisukord 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet .............................................................................................................................................................................. 2 2. Päästeamet ................................................................................................................................................................................................................................ 2 3. Politsei ja Piirivalveamet ............................................................................................................................................................................................................ 3 4. Maa-amet ................................................................................................................................................................................................................................... 4 5. Eesti Erametsaliit ....................................................................................................................................................................................................................... 8 6. Muinsuskaitseamet .................................................................................................................................................................................................................. 11 7. Maaeluministeerium ................................................................................................................................................................................................................. 14 8. Terviseamet ............................................................................................................................................................................................................................. 16 9. Siseministeerium ...................................................................................................................................................................................................................... 18 10. RMK ......................................................................................................................................................................................................................................... 19 11. Transpordiamet ........................................................................................................................................................................................................................ 23 12. Keskkonnaministeerium ........................................................................................................................................................................................................... 28 13. Eesti Raudtee AS..................................................................................................................................................................................................................... 29 14. Elering AS ................................................................................................................................................................................................................................ 31 15. Keskkonnaamet ....................................................................................................................................................................................................................... 32 16. Metalldetail OÜ ........................................................................................................................................................................................................................ 41
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
2
1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 14.04.23 nr 7-1/26-36
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 29.03.2023 kirja nr 7-1/26-34, millega teavitasite Kadrina valla üldplaneeringu avalikust väljapanekust. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele kõige otstarbekama ja jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine. Üldplaneering hõlmab kogu Kadrina valla territooriumi TTJA tutvus Kadrina valla üldplaneeringu materjalidega ning edastab järgnevad ettepanekud: 1. Palume muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 45 asuvat tingimust raudtee lähedusse kõrgete rajatiste planeerimise kohta järgnevalt: "Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik, sidemast) kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30 m kaugusele rööpme teljest) servast paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele."
Ettepanekuga arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse.
2. TTJA on väljastanud Tapa-Kadrina jaamavahe raudtee õgvendamiseks 29.03.2023 projekteerimistingimused nr 2311802/01221. Käesoleval juhul on projekteerimistingimustega väljastatud raudtee asukoht vastuolus õgvenduse paiknemisega üldplaneeringu joonisel. Palume raudtee perspektiivse asukoha täpsustamiseks võtta ühendust AS-iga Eesti Raudtee. AS Eesti Raudtee on edastanud Kadrina Vallavalitsusele 09.02.2023 kirja nr 21-1/2731-2 õgvenduse projektlahenduse muutumise kohta.
Ettepanekuga arvestatakse. Üldplaneeringu joonisele kantakse õgvenduse kuju vastavalt Eesti Raudtee kirjale nr 21-1/2731-2.
3. Lisaks palume raudteeõgvendusi käsitleda ka üldplaneeringu seletuskirjas. Ettepanekuga arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse.
2. Päästeamet 27.04.23 Nr 7-1/26-37
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
1. Kadrina valla üldplaneeringus ei ole nimeliselt viidatud suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetele (Vedelgaas OÜ Sedaksi viljakuivati vedelgaasipaigaldis, Vedelgaas OÜ Reideni Plaat Kardina vedelgaasipaigaldis, Airok OÜ
Ettepanekuga arvestatakse. Kaardirakendust täiendatakse.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
3
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Aru PM vedelgaasipaigaldis, Alexela AS Tuisumäe viljakuivati vedelgaasipaigaldis), sh puuduvad ohustatud alad. Seetõttu palume välja tuua käitised ja nende ohualad, sh nende tegevusega seotud võimalikud ohud ja riskid ning nende mõju hinnang planeeritavale. Soovitame olemasolevad riskiallikad koos ohualadega kanda kaardirakendusele. Üldplaneeringus tuleb arvestada olemasolevate riskiallikatega. Soovi korral on võimalik kasutada Päästeameti avaandmeid (https://www.rescue.ee/et/juhend/avaandmed/suuronnetuse-ohuga-ja-ohtlikud-ettevotted).
2. Juhime tähelepanu asjaolule, millega üldplaneeringus arvestada: 1. Üldplaneeringus ei saa anda uue tegevuse puhul väga konkreetset sisendit ohualade ulatuste kohta. Samas tuleb kirjeldada asukoha valiku piiranguid, anda üldine hinnang doominoefekti võimaluse kohta ning sellest tulenevalt teha järeldused, millised võivad olla meetmed tagajärgede ennetamiseks ja leevendamiseks.
Arvestatakse osaliselt. Seletuskirja täiendatakse juhtides tähelepanu, et doominoefekti ärahoidmiseks tuleb suurõnnetuse ohuga või ohtlike ettevõtete kavandamisel lähtuda kehtivast õigusruumist ja Päästeameti juhistest.
3. Üldplaneeringus tuua välja täiendavad objektid, mille puhul on vajalik koostada detailplaneering: • suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes muudatuste tegemine, mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt detailplaneeringut; • suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende ohualasse planeerimine, kui tegemist ei ole tiheasutusaladega. Üldplaneeringu koostamiselt tuleb järgida kemikaaliseaduse § 32 nõudeid. Juhendid on leitavad: https://www.rescue.ee/et/kemikaaliseaduse-32-juhendid.
Arvestatakse osaliselt. ÜP-sse lisatakse tingimus, et antud juhtudel tuleb kaaluda detailplaneeringut või projekteerimistingimuste avalikku menetlust.
3. Politsei ja Piirivalveamet 28.04.23 Nr 7-1/26-38
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond on Kadrina valla üldplaneeringuga tutvunud ning ettepanekud puuduvad.
ÜP ja KSH eelnõude täiendamise vajadus puudub.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
4
4. Maa-amet 28.04.23 Nr 7-1/26-39
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Teavitasite Maa-ametit 29.03.2023 kirjaga nr 7-1/26-34, et Kadrina Vallavalitsus korraldab vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 82 üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelnõude avaliku väljapaneku 14. aprillist 2023 kuni 15. maini 2023. Kadrina valla üldplaneeringu koostamine algatati Kadrina Vallavolikogu 26.08.2020 otsusega nr 136. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele kõige otstarbekama ja jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine. Üldplaneeringu materjalidega oli võimalik tutvuda Kadrina valla kodulehel ning kaardirakendusega kaaskirjas viidatud veebilehel: https://hendrikson.ee/maps/Kadrina-vald/. Maa-amet, tutvunud saadaval olnud materjalidega, märgib järgmist. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.
1. Ettepanekuga arvestatakse. Kaardirakendust täiendatakse.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
5
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Seisuga 25.04.2023 asuvad Kadrina valla territooriumil osaliselt või täielikult 21 maavarade registris olevat maardlat, kümme kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on kolm kaevandamisloa taotlust. Üldplaneeringu lõplikke kujundatud, küljendatud ja arhiveerimiskõlbulikke esituskujude jooniseid avalikule väljapanekule esitatud dokumentide hulgas ei olnud. 1. Kaardirakenduses ei ole kujutatud Kadrina valla loodeosas asuva Kalajärve liivamaardla (registrikaart nr 0656) kõige põhjapoolsemat lahustükki ning valla põhjaosas asuva Soomukse liivamaardla (registrikaart nr 0362) läänepoolsemat lahustükki. Antud aladel on maavara kantud maavarade registrisse vastavalt 11.03.2022 ning 11.04.2022. Palume korrigeerida. Planeeringu koostamiseks ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities või laadida andmed alla veebilehelt Maavarade registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee).
2. Palume lõpplahenduse valmimisel Maa-ametile esitada lisaks kaardirakendusele ka planeeringu esituskuju, joonised pdf-plaanidena, kus on kujutatud maardlatele, mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele planeeritavat maakasutust ja piiranguid. Märgime, et vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt on planeeringu vormistatavad osad muuhulgas joonised, mis koosnevad esituskujudest ja digitaalsetest kihtidest. Määruse § 4 esitab jooniste esituskujudele järgmised nõuded: • Planeeringu jooniste esituskujul märgitakse planeeringu nimetus, joonise nimetus, mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja, planeerija ja asjakohasel juhul planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmisega isiku nimi. Kui planeeringu nimetuses ei ole toodud planeeringuala asukohta, märgitakse jooniste esituskujul ka planeeringuala asukoht. • Planeeringu jooniste esituskujul märgitakse ning eristatakse planeeringulahenduse ja alusandmete leppemärgid. Selgitame, et planeering on dokument, mis peale kehtestamist seab paljudele isikutele mitmesuguseid kohustusi, teistele annab mitmesuguseid õigusi. Õiguste ja kohustuste üle tekib erinevatel osapooltel sageli vaidlusi, mis teatud juhtudel võtavad ka kohtuvaidluse vormi. Planeeringust tulenevaid tingimusi on sel juhul tarvis tõendina esitada kohtule, sellesse olukorda võib sattuda ka kohalik omavalitsus, mitte ainult kooskõlastajad või eraisikud. Kaardirakenduse kasutaja poolt valitud sisuga (soovi korral osalise sisuga) kaardirakenduse teemakaardi väljatrükk ei asenda üldplaneeringu lõppversiooni fikseeritud dokumenti, mis on
2. Ettepanekuga arvestatakse lõpliku lahenduse kujundamisel. Planeeringu joonistele lisatakse info, mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
6
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
arhiivieeskirja nõuete kohaselt arhiveeritav, hiljem mittemuudetav ja mille alusel on üheselt mõistetav, millise lahendusega on kooskõlastajad nõustunud ja millise täieliku sisuga üldplaneering kehtestati. Palume Kadrina Vallavalitsusel üldplaneeringu lõpliku lahenduse valmimisel jooniste esituskujud moodustada kujundatud ja küljendatud failidena, mis vastavad digitaalsete dokumentide arhiveerimise nõuetele. Planeeringu jooniste esituskujule palume lisada info, mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud.
3. Seletuskirja peatükis 5.16 Mäetööstuse maa-ala (TM) on märgitud (tsiteerin):“ uute karjääride avamine ei ole soovitav elamu- ja puhkealade ning potentsiaalsete turismipiirkondade lähedusse.“ Maa-amet nõustub soovituse andmisega üldplaneeringus. Selgitame, et asustatud aladest eemal on võimalik kaevandada maavara vaid juhul, kui see seal asub ning piisav vahemaa elamu- ja puhkealade ning potentsiaalsete turismipiirkondade vahel selgub kaevandamisloa taotluse menetluse käigus igakordse kaalutlusotsuse tulemusena, arvestades konkreetset asukohta, mäetööde tehnoloogiat ja võimalikke leevendavaid meetmeid. Informeerime, et 01.08.2023 jõustub MaaPS muudatus, mille kohaselt kaevandamisluba ei anta, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud elamu omaniku nõusolekul.
3. Informatsioon võetakse teadmiseks.
4.Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike põllumajandusmaade ning põllu ja metsamaadega. Seletuskirja peatükis 5.18 Põllu- ja metsamaa maa-ala (MP ja MM) on selgitatud (tsiteerin): „Põllu- ja metsamaa maa-ala juhtotstarbega ala moodustab enamuse valla territooriumist. Maakasutus hõlmab valdavalt külade põllu- ja metsamaad (haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa) ja märgalasid (nt sood, rabad). Lisaks esineb hajali puhke-, elamu-, äri- ja tootmismaid jm maakasutust.“ Samas peatükis on märgitud, et põllu- ja metsamaa maa-alale on lubatud rajada eluhooneid hajaasustuse põhimõttel. Samuti on seletuskirja peatükis 6.3.4 Väärtuslik põllumajandusmaa märgitud (tsiteerin): „väärtuslikule põllumajandusmaa massiivile üldjuhul hoonestust ei rajata. Elamuid, tootmishooneid jt hajaasustuses vajalikke hooneid võib erandina rajada tingimusel, et põllumassiivi ei tükeldata.“ Märgime, et maardlatega kattuvatele aladele hoonestuse rajamine halvendab juurdepääsu maavaravarudele. Selleks, et tagada maavaravarule juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimine, palume lisada seletuskirja, et maardlate aladele muu tegevuse, kui kaevandamine, kavandamine on võimalik peale maavaravaru ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS kohane muu sisuga kooskõlastus või luba. Maa-amet nõustub kui eelnimetatud täpsustus lisatakse peatükki 5.16 Mäetööstuse maa-ala (TM).
4. Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täiendatakse.
5. Kaardirakenduse kohaselt kattub kavandatav kohalik kaitseala Ahila turbamaardlaga (registrikaart nr 0364), Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja maardlaosaga (registrikaart nr 0033), Soomukse liivamaardlaga
5. Informatsioon võetakse teadmiseks.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
7
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
(registrikaart nr 0362) ning Arbavere liivamaardlaga (registrikaart 0756). Kavandatava kohaliku kaitsealaga kattuvad ka Keskkonnaametis menetluses olev taotletav Soomukse III liivakarjäär (taotleja EMG Karjäärid OÜ) ning selle teenindusmaa. Seletuskirja peatükis 5.16 Mäetööstuse maa-ala (TM) on selgitatud, et karjääri kavandamine kohaliku kaitse alla võetud maa-alal ei ole lubatud. Seletuskirja peatükis 6.3.1 Kaitstavad loodusobjektid on märgitud, et Kadrina vallas on kavandamisel (planeeringust eraldiseisva menetlusega) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav kaitseala, mida loomise järgselt nimetatakse Uku mõhnastiku kaitsealaks. Täiendavalt on märgitud, et kavandatava kaitseala piir on kantud informatiivsena planeeringu joonisele. Informeerime, et kui loodusobjekt, mida kavandatakse planeeringust eraldiseisva menetlusega võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga. Maa-amet ei kooskõlasta käesoleva üldplaneeringu menetluse raames kohaliku kaitseala loomist maardlate aladele. Maa-amet ei nõustu Kadrina Vallavalitsuse 29.03.2023 kirjaga nr 7-1/26-34 edastatud Kadrina valla üldplaneeringu lahendusega. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium
Käesoleva planeeringuga ei kavandata kohaliku kaitseala loomist. Üldplaneeringu eelnõus on kavandatava Uku mõhnastiku kaitseala kohta käiv teave ainult informeerimiseks.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
8
5. Eesti Erametsaliit 05.05.2023 Nr 7-1/26-40
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Meieni on jõudnud teave Kadrina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapaneku kohta. Huvitatud osapoolena juhime Teie tähelepanu olulistele metsandusega seotud küsimusele. Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab järjepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavandanud erinevaid metsamajanduslikke tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni. Kui üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta, tuleb muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda planeerimisseaduse § 76 lõike 2 kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning § 76 lõike 4 kohaselt ka teavitada. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi planeering võib puudutada, hoida järjepidevalt kursis toimuvaga. Teavitamine peab olema individuaalne ja omanikule tuleb selgitada mis konkreetselt tema kinnistul senisega võrreldes muutub ning kas võib esineda olukord, kus kinnisasi või selle osa võidakse omandada avalikes huvides (PlanS § 77 lg 8). Mida saab kaaluda Üldplaneeringu koostamise alus on kehtiv õigus ja maakonnakonnaplaneering (PlanS § 55 lg 2). PlanS § 55 lg 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse regionaalsel tasandil ka erinevaid küsimusi, mis seonduvad metsadega. Näiteks PlanS § 56 lg 1 p 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesandeks rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Maakonnaplaneeringuga võidakse määratleda ka maastiku ja looduskoosluste säilimiseks üldised kasutustingimused või anda muid suuniseid üldplaneeringute koostamiseks (PlanS § 56 lg 1 7 ja 11). Tegemist on üldiste tingimustega, mida tuleks edaspidi üldplaneeringute koostamisel arvesse võtta. Näiteks on Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-
Seisukoht võetakse teadmiseks.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
9
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste kohaselt on põhimõtteliselt kogu Ida-Virumaa määratud rohevõrgustiku alasse. Samas toob maakonnaplaneeringu seletuskiri (lk 31) välja, et rohevõrgustiku tingimuste puhul ei ole tegemist kinnisomandi kitsendustega vaid tingimustega uute üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneeringuga ei ole metsamajandamine keelatud. Lähtuda tuleb säästva metsamajandamise põhimõttest. Kui maakonnaplaneeringuga on määratud rohevõrgustiku alad ning nendel aladel ei ole absoluutselt keelatud metsade majandamine, sh näiteks ka lageraiete teostamine on seadusega ettenähtud piirides, siis ei ole üldplaneeringu tasandil võimalik seda käsitelda rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamisena (PlanS § 75 lg 1 p 10). Kohalikul omavalitsusel oleks võimalik sellisel juhul teha ettepanek üldplaneeringuga kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks (PlanS § 75 lg 3). Eelnevat arvesse võttes palume üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta, et reeglina maakonnaplaneeringud ei piira metsade majandamist väljaspool looduskaitsealasid. Kui üldplaneeringu raames soovitakse vastav ettepanek teha, siis peab ka üldplaneeringut vastavalt menetlema, sh maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek peab olema selgesõnaliselt toodud välja. Milliseid piiranguid saab seada Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded on määratletud PlanS § 75 lg 1. Kõige otsesemalt võib maaomanike õigusi kitsendada PlanS § 75 lg 1 p 21, mille kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
10
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Lisaks võidakse metsade majandamist kitsendada ka näiteks seada PlanS § 75 lg 1 p 10 (rohevõrgustik), 13 (looduskaitseobjektid), 14 (rohealad ja maastikud), 17 (kultuuripärand) ja 20 (puhke- ja virgestusalad) alusel. Samas on Riigikohus selgitanud, et kohalik omavalitsus peab planeeringuid puudutavate otsuste tegemisel arvestama kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning teostama kaalumist ratsionaalselt, järgima diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid (RKHKo 10.10.2002, nr 3-3-1-42-02, p 11; vt ka RKHKo 14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 25). Järelikult igal konkreetsel juhul tuleb kaaluda avalikke huve erahuvidega. Intensiivsete piirangute kehtestamine ei ole lubatud, kui sama eesmärki on võimalik saavutada leebemate tingimustega. Palume kohalikul omavalitsusel kaaluda iga konkreetse piirangu vajalikkust, sh vajadusel pakkuda välja omanike vaatest asjakohased leevendavad meetmed. Intensiivsete piirangute korral tuleb omandiõiguse kaotus kompenseerida Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise võttena saab rakendada ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu ning metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse. Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele kompenseeritakse nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 134 eurot/ ha ning leebemate piirangute korral 60 eur/ha aastas. Samas ei tähenda ka väljaspool looduskaitsealasid intensiivsete piirangute kehtestamine seda, et omanikule kahju ei pea hüvitama. Sarnasele seisukohale on asunud justiitsminister kirjas 28.03.2023 (lisame meie kirjale nimetatud dokumendi) Riigikohus on haldusasjas nr 5-22-5, p 58 ja 59 märkinud, et ka üldplaneeringus piirangute seadmisel peab kohalik omavalitsus arvestama, et väga intensiivsete keeldude sätestamisel avalikes huvides tuleb seada sundvaldus ja talumine hüvitada. Näiteks ajalooliselt pühaks peetud puude kaitseks vajalikud raiepiirangud võivad riivata omandipõhiõigust intensiivselt, kuna võivad välistada kinnistul paikneva metsa majandamise täielikult või ulatuslikult (nt lageraiet välistava kaitsevööndi kehtestamisel). Raiepiirangutel võib mõnel juhul olla sarnasus tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kohustusega, mille tagamiseks sundvalduse seadmise kaalumise vajalikkusele viitas Riigikohtu halduskolleegium 15. aprilli 2021. a otsuses asjas nr 3-18-2022/30 (punkt 25). Kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
11
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates (PlanS § 77 lõige 8). Kokkuvõttes palume mistahes piirangute seadmisel kaaluda, kas avalikes huvides on intensiivsete piirangute kehtestamine, mis on sisuliselt võrdsustatavad omandi võõrandamisena. Eeskätt tuleks sundvalduse seadmist kaaluda lageraie välistamisel. Täname, kui olete eelkirjeldatud tingimustega planeeringu koostamisel juba arvestanud. Kui mitte, siis palume meie ettepanekud arvesse võtta planeeringu hilisema menetluse käigus.
6. Muinsuskaitseamet 05.05.2023 Nr 7-1/26-41
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Kadrina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud on avaliku väljapaneku ajal Muinsuskaitseametis läbi vaadatud ning olid arutusel menetluskomisjoni 25.04.2023 koosolekul (protokoll nr 498). Muinsuskaitseamet teeb muinsuskaitseseadusele ja planeerimisseadusele tuginedes ettepanekud: 1. Täiendada Kadrina valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõud, lisades kultuuriväärtuste käsitlusse looduslike pühapaikade peatüki: Looduslikud pühapaigad (paljud neist tuntud ka hiie- nimeliste paikadena) on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud kohad või loodusobjektid. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad, kivid, künkad, orud, mäed, pangad, soosaared jne. Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite
1. Ettepanekuga arvestatakse. KSH-d täiendatakse looduslike pühapaikade käsitlusega.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
12
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest ning need on olulised pärimuskultuuri ja kohaliku identiteedi kandjad. Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja soovitav on seal hoiduda inimtegevusest v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse parandamine. Osa looduslikest pühapaikadest on muinsus- või looduskaitse all, kuid paljud on veel kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele. Muinsuskaitseameti koordineerimisel toimuvad üle-eestilised pühapaikade inventuurid, mille kohta leiab rohkem informatsiooni Muinsuskaitseameti koduleheküljelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised-ja-looduslikud-puhapaigad Informatsiooni valla looduslike pühapaikade kohta leiab: Mälestiseks olevate pühapaikade puhul Kultuurimälestiste registrist: https://register.muinas.ee/ - mälestise liik „ajalooline looduslik pühapaik“; 2 (3) Looduskaitse all olevate pühapaikade kohta EELIS infolehelt: https://eelis.ee/ . Kaitsealused ja mitte- kaitsealused pühapaigad on enamuses kajastatud Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardil https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338b2196ac
2. Täiendada Kadrina valla üldplaneeringu eelnõu järgmiselt: 2.1 täpsustada ja lisada kaardile kultuurimälestistele avanevate vaatekoridoride asukohad, millele viidatakse mitmes seletuskirja punktis, sh 5.1.1, 5.2.4, 6.2.1, kuid mida seni kaardile märgitud pole;
2.1 Ettepanekuga arvestatakse. Planeeringu joonist täiendatakse vaatekoridoridega.
2.2 lisada p 6.2.5 “Arheoloogiatundlikud alad” tingimused ja info arheoloogiapärandi kaitse kohta: Kadrina vallas on praegu riikliku kaitse all 64 arheoloogiamälestist. Lisaks nendele on kultuurimälestiste registris arvele võetud 9 muistist. Arheoloogiapärand on kaitse all u 1998. aasta avastuste seisuga. Pärast seda on üle Eesti leitud rohkem kui 1500 objekti, millele igal aastal lisandub infot 50–100 avastatud muistise kohta. Kahjuks pole viimase 20 aasta avastatud muististest suuremat osa jõutud kaitse alla võtta. Arheoloogiapärandi kaitse seisukohast on seetõttu määravaks see, kuidas riik ja kohalik omavalitsus käsitlevad planeeringutes riikliku kaitse all mitte olevat arheoloogiapärandit. Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitse alustest objektidest kui ka asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, mille abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust
2.2 Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. 1. Seletuskirja täiendatakse, et KMH kohustusega tegevuste puhul kogu valla territooriumil kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus v.a juhul, kui KMH-st on loobutud. 2. Ettepanekuga arvestatakse. 3. Arvestatakse lähtuvalt üldplaneeringu täpsusastmest ning reguleerimise ulatusest.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
13
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
kavandatavates kohtades. Prognoosi tegemine on aeganõudev ning ei pruugi valmida enne üldplaneeringu kehtestamist. Seetõttu tuleb üldplaneeringusse kanda järgmised tingimused: 1. KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil, sõltumata sellest, kas tegemist on prognoositud arheoloogiatundliku alaga või ei, sh ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada Muinsuskaitseametiga eelnevalt arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); 2.prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui algatatakse detailplaneeringut või kui kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². 3.Tagada nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ettenähtud tegevused (vt § 31);
2.3 lisada p 6.2.2. “Märgilised hooned” põhimõte, mille kohaselt XX sajandi arhitektuuri nimekirja kuuluvate objektide lammutamise soovi korral tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga, et anda ametile võimalus hinnata objekti riikliku kaitse eeldusele 3 (3) vastavust ning mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust;
Ettepanekuga ei arvestata. Üldplaneeringu koostajad on seisukohal, et Muinsuskaitseametil on üldplaneeringu koostamise ajal võimalik anda tagasisidet, millised XX sajandi arhitektuuri nimekirja kuuluvad objektid vajaksid kaitset ja millised mitte. Üldplaneeringu koostamise käigus on koostöös Muinsuskaitseametiga XX sajandi arhitektuuri nimekirja objektid koos ühiselt üle vaadatud ning väärtuslikud on kantud märgiliste hoonete nimekirja. Ootame üldplaneeringu edasises protsessis Muinsuskaitseameti põhjendatud ettepanekuid, juhul kui on soovi märgiliste hoonete nimekirja täiendada.
2.4 täpsustada kaardirakenduses esitatud tingmärke ja tuua eristatavalt välja seletuskirja punktides 6.2.2 ja 6.2.3 viidatud märgilised hooned ja pärandkultuuriobjektid.
2.4 Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Kaardirakenduses tuuakse
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
14
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
välja märgilised hooned. Pärandkultuuriobjekte ÜP joonisel ei kajastata. Seletuskirja lisatakse link pärandkultuuriobjekte käsitlevale Maa- ameti rakendusele.
7. Maaeluministeerium 08.05.23 Nr 7-1/26-42
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Kadrina Vallavalitsus teavitas meid planeerimisseaduse § 82 kohaselt valla üldplaneeringu eelnõu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ning võimalusest avaldada nimetatud dokumentide kohta arvamust. Täname, et kaasasite meid üldplaneeringu koostamisse. Seletuskirja eelnõu jaotises 4.2 „Hajaasustusega ala“ märgitu kohaselt on hajaasustusega alana määratletud suurem osa valla territooriumist, kus eesmärk on eelkõige säilitada olemasolev looduslik ning põllu- ja metsamajanduslik maakasutus. Sellest tulenevalt on valdavale osale hajaasustusega alast määratud põllu- ja metsamaa maa-ala juhtotstarve, mis hõlmab ka elamuid, ühiskondlikke hooneid ja maaettevõtlust. Jaotises 5.18 „Põllu- ja metsamaa maa-ala (MP JA MM)“ on põllu- ja metsamaa maa-ala juhtotstarbega maa kasutus- ja ehitustingimuste loetelu punktis 4 seatud nõudeks, et kui põllu- ja metsamaad kattuvad teiste väärtustatud aladega – nt väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustik – tuleb arvestada vastavatele aladele seatud tingimustega. Seletuskirja eelnõu jaotises 6.3.4 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodu kohaselt on Kadrina vallas väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseks võetud Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ seatud nõuded. Kadrina vallas loetakse väärtuslikuks
Ettepanekuga arvestatakse. KSH-d täiendatakse ülevaatega väärtuslike põllumajandusmaade kasutuse osas.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
15
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
põllumajandusmaaks vähemalt kahe hektari suurused maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa ja loodusliku rohumaa massiivid, mille kaalutud keskmine reaalboniteet on võrdne 40 boniteedipunktiga või rohkem. Nimetatud jaotises on rõhutatud, et väärtuslike põllumajandusmaade määramise ja kasutustingimuste seadmise eesmärk on tagada võimalikult suures ulatuses põllumassiivide terviklikkus, mullaviljakuse säilitamine ning nende maade sihipärane kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks. Üldplaneeringu joonisel kajastatud väärtuslike põllumajandusmaade paiknemise osas on võetud aluseks kaardikiht, mis on koostatud Põllumajandusuuringute Keskuse poolt ja mida on (peamiselt tiheasustusaladel) täpsustatud lähtudes olemasolevast ja kavandatavast maakasutusest. Jaotises 6.3.4 märgitu kohaselt moodustavad väärtuslikud põllumajandusmaad Kadrina valla territooriumist u 34%. Maaeluministeerium on väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatavate kaitse- ja kasutustingimuste osas jätkuvalt seisukohal, et üldplaneeringuga tuleb väärtusliku põllumajandusmaa kohta määrata sellised kaitse- ja kasutustingimused, mis tagavad nende maade säilimise, minimeerides väärtuslike põllumajandusmaade hõlmamist ehitistega ja metsastamisega. Analüüsinud seletuskirja eelnõus põllumajandusmaade, sealhulgas väärtuslike põllumajandusmaade, kasutuse kohta seatud tingimusi, leiame, et seletuskirja eelnõu jaotises 6.3.4, jaotises 6.3.2 „Roheline võrgustik“ ning jaotises 6.5.6.2 „Päikeseenergia“ toodud tingimused ja nõuded on vastavuses Maaeluministeeriumi ülalnimetatud seisukohtade ja põhimõtetega ning nimetatud tingimuste ja nõuete täitmise korral on loodud eeldus Kadrina vallas paiknevate väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks ja sihipäraseks kasutamiseks. Siinjuures aga märgime, et KSH aruande eelnõus ei ole käsitletud väärtuslike põllumajandusmaade hõivamisega muul otstarbel kui nende põllumajanduslik kasutus seotud küsimusi. Palume KSH aruannet selles osas täiendada, tuues välja konkreetsed väärtuslikke põllumajandusmaid kajastavad arvandmed, sealhulgas märkides, kui suur osa nendest maadest kavandatakse hõlmata muul otstarbel ning millised on sellega kaasnevad mõjud põllumajanduslikule maakasutusele ning mullastikule.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
16
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Täname Kadrina valla üldplaneeringu koostajaid ja vallavalitsust põllumajandusmaa maakasutusküsimustesse tähelepaneliku ja professionaalse suhtumise eest ja kinnitame, et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üldplaneeringu elluviimisel parimad lahendused maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks.
8. Terviseamet 11.05.2023 Nr 7-1/26-43
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Kadrina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõude avalikust väljapanekust. Kadrina vallavolikogu algatas 26.08.2020 otsusega nr 136 Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH koostamise. Planeeringuala hõlmab Kadrina valla territooriumi. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele kõige otstarbekama ja jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine. Üldplaneering määrab maakasutuse täpsemalt tiheasustusaladel Kadrina ja Hulja alevikes ning seab väljaspool tiheasustusega alasid hajaasustuses üldisemad ruumilist arengut suunavad tingimused. Tiheasustusega aladel eelistatakse paindlikku, mitmekesist maakasutust võimaldavat lähenemist, määratakse mitmeid nn segakasutusega alasid. Hajaasustusega aladel võimaldab üldplaneering rajada uusi elamuid ning arendada ettevõtlust hajaasustuse põhimõttel, ulatuslikke uusi arendusalasid ei planeerita.
1. Ettepanekuga arvestatakse. KSH ja ÜP seletuskirja müra peatükki täiendatakse, nii et oleks arusaadav, et mürakategooria kehtib ka põllu- ja metsamaale kavandatavate müratundlike ehitiste (nt elamud, ühiskondlikud hooned) puhul.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
17
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Üldplaneeringuga paralleelselt läbiviidud KSH-s on hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju (mh mõju pinna- ja põhjaveele, inimese tervisele). Mõju hindamise tulemusena on KSH aruandes toodud soovitused ja ettepanekud võimaliku müra-, vibratsiooni-, õhusaaste ja radoonimõju ning põhja- ja pinnaveele mõju uurimiseks ja vajadusel leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH tulemusel selgus, et Kadrina valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses läbi maakasutus- ja ehitustingimuste. Amet on tutvunud Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH aruandega eelnõudega ning märgib järgmist: 1. Üldplaneeringu eelnõu punkti 4.2 Hajaasustusega ala kohaselt hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla territooriumist, kus eesmärk on eelkõige säilitada olemasolev looduslik ning põllu- ja metsamajanduslik maakasutus. Sellest tulenevalt on valdavale osale hajaasustusega alast määratud põllu- ja metsamaa maa-ala juhtotstarve (vt ptk 5.18), mis hõlmab ka elamuid, ühiskondlikke hooneid ja maaettevõtlust. Üldplaneeringu eelnõu punktis 6.6.2 Müra ja KSH aruande eelnõu punktis 4.5.1 Müra ja vibratsioon ei ole põllu- ja metsamaa maa-alale mürakategooriat määratud, samuti ei ole planeeringu maakasutuse joonisele märgitud põllu- ja metsamaa maa-ala. Kuna põllu- ja metsamaa maa-ala juhtotstarbega ala hõlmab ka elamuid ja ühiskondlikke hooneid, siis juhime tähelepanu, et ka hajaasustuses tuleb elamu maa-aladel ja teistel müratundlikel aladel tagada müra normide vastavus ning tervisliku elukeskkonna säilimine.
2. Lisaks soovitame kasutus- ja ehitustingimuste peatüki punktis 5.18 Põllu- ja metsamaa maa-ala (MP JA MM) tuua välja, et hajaasustuses uute tootmisalade paigutamisel elamute ja ühiskondlike hoonetega kõrvuti tuleks kaaluda kaitsehaljastuse rajamise vajadust tootmisala ja tundliku ala vahele, et vähendada visuaalseid ja müra häiringuid.
Üldplaneering on esitatud ettepanekuga kooskõlas. Selgitame: ka hajaasustuses arendamisel suunab ÜP lähtuma vastavalt ehitise kasutusega sobivast juhtotstarbest ja juhotstarbe juures seatud tingimustest. Nt ptk 5.18 punkt 7 suunab lähtuma ka
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
18
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
ptk 5.6 Äri- ja tootmise juhtotstarbe tingimustest, kus on sees ka kaitsehaljastuse rajamise nõue.
3. Üldplaneeringu eelnõu lk 51 punktis 6.6.2 Müra ja KSH aruande eelnõu lk 41 punktis 4.5.1 Müra ja vibratsioon ei selgu, mis mürakategooriasse on määratud äri maa-ala, haljasala maa-ala.
Müra peatükke KSH-s ja ÜP eelnõus täpsustatakse, nii et oleks aru saada, kuidas mürakategooriaid nimetatud aladel rakendatakse.
4. Üldplaneeringu eelnõu lk 52 punktis 6.6.2 Müra tabelis 6.4 Liiklusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval/öösel (Ld/Ln, dB) ja KSH aruande eelnõu lk 42 punktis 4.5.1 Müra ja vibratsioon tabelis 4.3 Liiklusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval/öösel (Ld/Ln, dB) on III ja IV kategooria alade osas välja toodud liiklusmüra sihtväärtus müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel (päeval 65 dB, öösel 55 dB), kuid keskkonnaministri 16.12.2015 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 ei ole eraldi sätestatud liiklusmüra sihtväärtust III ja IV kategooria osas müratundliku hoone teepoolsel küljel.
Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet korrigeeritakse.
9. Siseministeerium 12.05.23 Nr 7-1/26-44
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Edastame Siseministeeriumi seisukohad Kadrina valla üldplaneeringule. Olulise muudatusena antakse planeeringuga suunised taastuvenergeetika (kuni 30 m tuulikute ja päikeseparkide) arendamiseks ja sellest lähtuvalt palume hiljemalt hoonestusloa menetluse etapis kindlasti kooskõlastada see Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT). ESTER operatiivraadioside teenuse tagamiseks peame vajalikuks SMITi kaasamist, et hinnata võimalike mõjusid teenusele ja teha ettepanekuid mõjude
Ettepanekuga arvestatakse. ÜP seletuskirja täiendatakse tingimusega, et tuulikute rajamisel tuleb hiljemalt hoonestusloa menetluse etapis kooskõlastada see Siseministeeriumi
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
19
vähendamiseks. Lisaks palume arvestada Päästeameti edastatud 27. aprilli 2023. a kirjas nr 7.2-3.3/2181-2 toodu ettepanekutega Kadrina Vallavalitsusele.
infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT).
10. RMK 12.05.23 Nr 7-1/26-45
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Kadrina Vallavalitsus korraldab vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 82 üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelnõude avaliku väljapaneku 14. aprillist 2023 kuni 15. maini 2023. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust. Riigimetsamajandamise keskus (edaspidi RMK) on materjalidega tutvunud ja esitab järgnevalt seisukohad ja ettepanekud kavandatud kohta. 1. 5.18 Põllu- ja metsa maa-ala (MP JA MM) kirjeldatud kasutus- ja ehitustingimused p.2 „Metsade majandamisel arvestada Eesti Metsaseltsi eesvedamisel loodud Metsa Majandamise Hea Tava reegleid (viide 13)“- Antud link ei toimi, mistõttu ei ole võimalik saada viidatule informatsioonile juurdepääs. RMK ettepanek: Metsade majandamisel arvestada RMK loodud Metsa Majandamise Hea Tava reegleid Metsamajandamise hea tava | RMK . Antud tava on detailne ning aktsepteeritud erinevate majandus- ja loodushoiu/kaitse organisatsioonide ning tunnustatud rahvusvaheliste sertifitseerimise süsteemide poolt.
Ettepanekuga ei arvestata. Kuna RMK Metsa Majandamise Hea Tava reeglid on uuendamisel, ei saa me praeguses etapis Hea Tava soovituste mõju Kadrina valla rohevõrgustiku toimivusele hinnata. Viide kehtetule juhendile eemaldatakse.
2. 6.2.3 Pärandkultuuriobjektid kirjeldatud kaitse- ja kasutamistingimused p.2 „Teed (nt taliteed) hoida läbitavana, erinevad rajatised on võimalusel soovitatav heakorrastada.“ Kadrina vallas on ÜP koostamise hetkel loendatud 345 pärandkultuuri objekti. RMK ei pea põhjendatuks kohustust kõikidele objektidele teede läbivuse tagamise kohustuste loomist, kuna osade tähtsus külastusobjektina on olematu.
Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja muudetakse.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
20
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
RMK ettepanek kasutada järgnevat printsiipi: Soovitatav on teed (nt taliteed) hoida läbitavana ning erinevad rajatised on võimalusel soovitatav heakorrastada.
3. 6.2.4 Väärtuslikud maastikud kirjeldatud kasutus- ja ehitustingimused väärtuslikel maastikel p1. „Väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata, v.a riigi põhi- ja tugimaanteed kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest.“ Vatsavalt üldisele tavale RMK ei õgvenda metsateede klassi kuuluvaid teid vaid üritab säilitada võimalikult palju ajaloolist tee kulgemise joont. Teede sirgestamise vajadus tekib vajadusest liiklemine ohutumaks muuta või vastavalt tee klassile esitatud normidest. RMK ettepanek on kasutada järgnevat printsiipi: Väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus võimalusel ei õgvendata, v.a kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest.
Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja sõnastust täpsustatakse.
4. 6.2.4 Väärtuslikud maastikud kirjeldatud kasutus- ja ehitustingimused väärtuslikel maastikel p2. „Poollooduslikke kooslusi (PLK) tuleb taastada ja järjepidevalt hooldada.“ PLK- ja PLK potentsiaaliga on tekkinud inimtegevuse ning looduse koosmõjul. PLK alade üle peab arvestust Keskkonnaamet, kes määrab igale alale vastavalt teadusuuringute tulemustele vajaduspõhised tööd ning omaniku nõusolekul korraldab või aitab omanikul korraldada vastavaid töid. RMK ei näe põhjendatust , miks peaks määrama KOV läbi ÜP hooldamise ja taastamise kohustuse maa omanikule. RMK ettepanek on: jätta üldplaneeringust antud kohustus välja.
4. Ettepanekuga ei arvestata. Antud tingimus on määratud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu alusel ning on ÜP koostajate hinnangul endiselt vajalik, et säiliks väärtuslikel maastikel kaitstavad väärtused sh ka poollooduslikud kooslused.
5. 6.3.2 Roheline võrgustik p7. Rohelise võrgustiku ja majandatavate metsade kattumisel: 7.3. „Rohevõrgustiku koridorides vältida neid täielikult läbilõikavaid lageraieid, kuna see
5. Ettepanekuga ei arvestata.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
21
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
halvendaks niigi ümbritsevate kultuurmaastike surve all olevate metsaribade koridoridena toimimist. Soovitatavalt ei tohi lagedaks raiuda rohkem kui poolt koridori laiusest (võimalusel jätta raiumata vähemalt 100 m laiune riba). Uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel ei tohiks teha enne, kui raiesmik on uuenenud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavate puuliikidega, mis on keskmiselt vähemalt 2 m kõrgused.“ Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on riigitulundusasutus, kes riigimetsa majandajana tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas metsaseaduse, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. RMK põhiülesanne on riigimetsa majandamine. RMK tegevusalad on: 1)riigimetsa korraldamine, majandamine ja kasutusse andmine; 2)kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müük; 3)metsasaaduste töötlemine ja töötlemissaaduste müük; 4)riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine; 5)loodusväärtuste kaitse; RMK arvamusel jääb tavapärase metsamajanduse tegevuste käigus (järgides head metsamajandamise tava) roheline võrgustik soovitult toimima. Loeme meelevaldseks ÜPs märgitud arvamust „kuna see halvendaks niigi ümbritsevate kultuurmaastike surve all olevate metsaribade koridoridena toimimist.“, kuniks puuduvad antud väidet toetavad teadustöö tulemused või faktid. „Rohevõrgustiku koridorides vältida neid täielikult läbilõikavaid lageraieid, kuna see halvendaks niigi ümbritsevate kultuurmaastike surve all olevate metsaribade koridoridena toimimist. Soovitatavalt ei tohi lagedaks raiuda rohkem kui poolt koridori laiusest (võimalusel jätta raiumata vähemalt 100 m laiune riba).“ Metsaraied kavandades ja teostades lähtutakse mitmetest looduslikest-, sotsiaalsetest- ja majanduslikest tingimustest millega arvestamist käesolev osa takistab. Vajalike tingimustega mittearvestamine tekitab olukorra, mille tagajärjeks looduskeskkonnale, ühiskonnale või ettevõttele kahju olemus. Antud tulemus on vastuolus RMK ja kogu metsanduse sektori heale tavale.
Selgitame: Kadrina valla rohekoridorid on sageli kitsad ribad intensiivsemate põllumajanduspiirkondade sees, mis ühendavad astmelaudadena toimivaid väiksemaid metsaseid alasid. Nii olemasolevad kui ka koostatav rohelise võrgustiku juhend juhivad tähelepanu puistu olemasolu vajadusele rohevõrgu toimimiseks ning liikide liikumiseks. Põllumajandusmaastike keskel paikneva rohevõrgustiku toimimist on samuti uuritud ja leitud, et liikide arvukus on puistute pindalaga otseselt seotud (vt nt Drinnan, 20051). Üldplaneeringu seletuskirja muudetakse minimaalse metsakõrguse osas. Seletuskirjas suunatakse juhinduma Metsa majandamise eeskirjast. Kuna RMK Metsa Majandamise Hea Tava reeglid on uuendamisel, ei saa me Hea Tava soovituste mõju Kadrina valla rohevõrgustiku toimivusele hinnata, mistõttu antud juhendile ei saa me enne uuendatud tavaga tutvumist ka viidata.
1 https://doi.org/10.1016/j.biocon.2005.01.040
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
22
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
„Uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel ei tohiks teha enne, kui raiesmik on uuenenud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavate puuliikidega, mis on keskmiselt vähemalt 2 m kõrgused.“ RMK arvates on majandusmetsades antud punkti rakendamine vastuolus tänaste metsanduse printsiipidega, regulatsioonidega, metsakasvatuslike teadmiste ja -kogemustega ning olemuselt põhjendamatu. Käesoleva tingimuste rakendamine majandusmetsades takistab ka RMK-le Eesti Vabariigi poolt seatud ülesannete täitmist. RMK ettepanek on sõnastada käesolev punkt 7.3 järgnevalt: Rohevõrgustikus teostatavad lageraied kavandada ja teostada loodusele võimalikult vähe häirivamal moel järgides metsaseaduses ja metsaeeskirjas märgitud nõudeid ning punktis 5.18 märgitud RMK loodud Metsa Majandamise Hea Tava reegleid.
6. 6.3.4 Väärtuslik põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused p1. „Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses, vältida väärtusliku põllumajandusmaa võsastumist ja metsastumist ja väärtuse vähenemist. Põldude sööti jätmisel tuleb tagada niitmine, et säilitada maastiku avatus.“ RMK määrab iga tema halduses olevale maatükile eesmärgi. Tava kohaselt kasutame majandatavaid maatulunduse maid s.h. põllumaa, mida ei soovita täna ega prognoositult ka tulevikus erinevatel põhjustel kasutada eesmärgipäraselt metsa kasvatamiseks. Täna omame alasid, kus oleme juba kultiveerinud puud, kuid mille kõlvik muutub vastavalt takseerimise korrale hiljem. Lisaks tulevad jätkuvalt riigi omandis olevad maad, mille kõlvikuks rohumaa või põllumaa aga need juba metsastunud. Erisuste all võivad olla ka seemlate rajamine põllumaa kõlvikule jmt. RMK ettepanek on sõnastada antud punkt järgnevalt: Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses, vältida võimalusel väärtusliku põllumajandusmaa võsastumist ja metsastumist ning väärtuse vähenemist. Põldude kasutusotstarbe muutmine metsastamise soovil kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.
Ettepanekuga ei arvestata. Selgitame: Kadrina valla väärtuslikke põllumajandusmaasid, mis on ühed Eesti viljakamad, tuleks hoida põllumajanduslikus kasutuses, et aidata kaasa Eesti toidujulgeoleku tagamisele ning mulla kui ühe väärtuslikuma ressursi säilimisele. Juhime tähelepanu, et metsastamise piirang kehtiks ainult väärtuslikele põllumajandusmaadele, (maakonnaplaneeringu järgi on need alad, mille boniteet on kõrgem kui 40), mitte kõigile põllumaadele.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
23
11. Transpordiamet 12.05.23 Nr 7-1/26-46
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Olete teavitanud Transpordiametit Kadrina valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust. Üldplaneering ja KSH on algatatud Kadrina Vallavolikogu 26.08.2020. a otsusega nr 136. Tulenevalt asjaolust, et meil jäid Teile teadaolevatel tehnilistel põhjustel esitamata ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtadele ning võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Transpordiameti põhimääruse, esitame tüüpilised lähteseisukohtade ettepanekud üldplaneeringu ja KSH eelnõu täpsustamiseks ja täiendamiseks. 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine. 1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik – so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms. 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid). Normidest nähtub et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine
1.1. Üldplaneeringu lahendus on ettepanekuga juba kooskõlas. Täiendamise vajadus puudub. 1.2. - 1.4 Üldplaneeringu lahendus on ettepanekuga juba kooskõlas. Täiendamise vajadus puudub. OLT-na saab Kadrina vallas käsitleda riigitee nr 1 Tallinn – Narva. Antud tee on tänaseks täies ulatuses ehitatud 4- realiseks, kõik ristumised on välja ehitatud ning ehitus lõpetatud. Seetõttu ei ole antud ettepanek enam ÜP koostajate hinnangul asjakohane. 1.5 Ettepanekuga on lahenduse
koostamisel arvestatud. ÜP koostajad on
analüüsinud kohaliku teedevõrgu
toimimist. Avaliku huviga erateed on
planeeringus informatiivse kihina
määratud. Vajadus erateedele
sundvalduse seadmiseks käsitletakse
juhtumipõhiselt konkreetsest olukorrast
lähtuvalt ning ei määrata üldplaneeringus.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
24
käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad selle lingi alt. 1.3. Palume arvestada OLT teedel vajadust võimalike ristumiskohtade asukohtade määramiseks kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha määramise ülesandega. 1.4. Kajastada üldplaneeringu kaardil riigitee nr 1 Tallinn – Narva OLT-ina. 1.5. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud.
2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. 2.2. Kadrina alevikus riigitee nr 5 km 157,97–160,07 (raudteeülesõidukohast kuni Tööstuse tänava ristmikuni) määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m lähtudes asjaolust, et tegemist on valdavalt 90 km/h kiiruspiiranguga asulavälise liikluskeskkonnaga. 2.3. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Transpordiametile GIS või CAD formaadis.
2.1. Lahenduses on ettepanekuga arvestatud. 2.2 Ettepanekuga arvestatakse. Lahendust muudetakse. 2.3 Ettepanekuga arvestatakse.
3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: 3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)
3.1-3.3 Üldplaneeringu lahendus on ettepanekutega kooskõlas. 3.4 Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täiendatakse. 3.5 Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täiendatakse. 3.6 Üldplaneering ei kavanda uusi arendus- ega elamualasid.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
25
kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud. 3.3. OLTga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. 3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 3.5. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 3.6. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3.7. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik
3.7 Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täiendatakse. 3.8 Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täiendatakse.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
26
juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga. 3.8. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.
4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse suunamist OLTtle. 4.2. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Transpordiametiga määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale teele. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. 4.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Transpordiametiga. 4.5. Määrata koostöös Transpordiametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus. 4.5.1. Käsitleda Kadrina valla piires asuvat põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva 2+2
4.1 Üldplaneering ei kavanda teedevõrgus muudatusi. 4.2. Üldplaneering ei kavanda uusi arendusalasid. 4.3 Planeeringulahendus on ettepanekuga kooskõlas. 4.4. Planeeringulahendus on ettepanekuga kooskõlas. 4.5 Oluliselt muudetava teelõigu määramise vajadus Kadrina vallas puudub. Riigitee nr 1 Tallinn Narva ehitus on tänaseks lõpetatud. Üldplaneering ei kavanda ristumiskohtade likvideerimist. Lahendamist vajab ulukite ülepääsude teema. Üldplaneering juhib sellele tähelepanu.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
27
sõidurajaga teelõiku oluliselt muudetava riigitee lõiguna, kus liiklusohutuse parandamise eesmärgil tuleb likvideerida tagasipöördekohad ning samatasandilised ristumiskohad. Näha ette põhimaanteega nr 1 piirnevatele kinnisasjadele perspektiivsed juurdepääsud liiklussõlmedest olemasoleva teedevõrgu ja kogujateede kaudu. Analüüsida Läsna külas riste vajadust. Arvestada perspektiivsete müratõkete ja ulukirajatiste ruumivajadusega. Ristumiskohade likvideerimise ja kinnisasjadele juurdepääsude detailse lahenduse väljatöötamisel teha koostööd Transpordiametiga.
5. Liikuvus ja ühistransport: 5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT. 5.2. Transpordiameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks.
Planeeringus on antud juhendiga arvestatud Kadrina valla arengu kavandamiseks vajalikul määral. Planeering ei kavanda olulise ruumilise mõjuga arendus- ega elamualasid, mis muudaksid ühistranspordi toimimist.
6. Mürakategooriate määramine. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.
Üldplaneeringu lahendus on ettepanekuga kooskõlas.
7. Ettepanekud KSH eelnõule. 7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.
Ettepanekuga on KSH-s arvestatud. Planeering suunab müra mõjuga arvestama.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
28
Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Transpordiametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Transpordiameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool.
12. Keskkonnaministeerium 15.05.23 Nr 7-1/26-47
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Teavitasite Keskkonnaministeeriumit Kadrina valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõude avaliku väljapaneku toimumisest ajavahemikul 14. aprill 2023 kuni 15. mai 2023. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja PlanS § 76 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. PlanS § 82 lõike 4 kohaselt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. PlanS § 82 lõike 2 kohaselt on avaliku väljapaneku jooksul igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust. PlanS § 82 lõike 8 kohaselt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
1. Ettepanekuga arvestatakse. KSH-d täiendatakse. 2. Ettepanekuga arvestatakse. Kihti kajastatakse informatiivsena.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
29
Oleme tutvunud veebilehel https://www.kadrina.ee/koostatav kättesaadavate materjalidega ning soovime märkida järgmist: 1. Palume lisada KSH aruandesse keskkonnaministri kehtestatud põhjaveevarud Kadrina vallas. 2. Üldplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et üleujutusohuga aladel tuleks vältida ehitustegevust. Samas üldplaneeringus ei ole toodud, millised alad võiksid olla üleujutusohuga alad. Soovitame need võimalikud alad informatiivsena märkida Kadrina valla üldplaneeringu kaardikihtidele. Juhul kui Kadrina vallal ei ole teada, millised üleujutusalad nende vallas võivad esineda, soovitame kaaluda kasutada 2021. aasta lõpus valminud Keskkonnaministeeriumi tellimisel uuringu „Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks“ andmeid. Tegemist on uuringuga, mille käigus hinnati siseveekogude üleujutusalasid ja määrati üleujutusalade piirid. Uuringu kaardikihid ja aruanne on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded#item-2). Palume Kadrina Vallavalitsusel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepanekuga ja hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu edasise menetlemisega.
13. Eesti Raudtee AS 15.05.23 Nr 7-1/26-48
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Aktsiaselts Eesti Raudtee on tutvunud avalikule väljapanekule esitatud Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga, Kadrina valla veebilehel: https://www.kadrina.ee/ ning märgib alljärgneva: 1. Arvestada aktsiaselts Eesti Raudtee 18.08.2021 kirjaga nr 21-1/2731-1 esitatud ettepanekutega üldplaneeringu käsitlemisel (Lisa 1).
Antud kirjale on seisukohad antud LS ja KSH VTK etapis. Kadrina valla ÜP on ettepanekutega osaliselt arvestanud.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
30
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
2. Andsime Teile 08.02.2023 kirjaga nr 21-1/2731-2 (Lisa 2) teada, et oleme edasise analüüsi käigus muutnud õgvenduse projektlahendust Kadrina vallas ning esitasime rööbastee õgvenduse lahenduse *dwg ja *pdf formaadis. Palusime arvestada üldplaneeringu koostamisel lähtuvalt uuenenud situatsioonist joonisel toodud õgvendusega ja määrata õgvendus üldplaneeringus. Avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu kaardirakenduses, mis asub veebilehel: https://hendrikson.ee/maps/Kadrinavald/ (edaspidi kaardirakendus) ei ole arvestatud aktsiaselts Eesti Raudtee 08.02.2023 saadetud kirjaga.
Ettepanekuga arvestatakse. Lahendust muudetakse vastavalt saadetud andmetele.
3. ÜP kaardirakenduses on planeeritud raudteemaa maaüksustele Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV), tähistatud leppemärgiga Puhke -ja virgestuse maaala. ÜP eelnõu punktis 5.7 Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV) märgite, et „Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaala, mis võimaldab vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms.“ Raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks ja raudteeveoteenuse osutamiseks vajalik maa. Piirangud, mis takistavad raudtee infrastruktuuri majandamist, peavad olema välistatud. Eemaldada raudteemaa maaüksustele planeeritud Puhke- ja virgestuse maa-alad.
Ettepanekuga arvestatakse. Raudteemaa kinnistute juhtotstarvet muudetakse liikluse maa-alaks.
4. ÜP kaardirakenduses on Kadrina alevikus raudteemaa maaüksustele (Kadrina raudteejaam, katastriüksuse tunnus 27304:004:0980 ja Raudtee kaitsetsoon, katastriüksuse tunnus 27304:004:0992) planeeritud kergliiklustee, tähistatud leppemärgiga Planeeritav kergliiklustee. Kergliiklustee planeerida ainult asukohas, mille eskiisilahenduse kohta on aktsiaselts Eesti Raudtee saatnud Teile kirja (Lisa 3) (20.01.2023 kiri nr 13-8/68-2 “Kadrina raudteejaama jalgratta- ja jalgtee, rattaparkla ja parkla Projekteerimistingimuste eelnõu“)
Ettepanekuga arvestatakse. Lahendust muudetakse vastavalt saadetud andmetele.
5. ÜP kaardirakenduses on märgitud Kadrina alevikus üle Kadrina raudteejaam (katastriüksuse tunnus 27304:004:0980) maaüksuse Rohevõrgustiku koridor, tähistatud leppemärgiga Rohevõrgustiku koridor. Oleme seisukohal, et ÜP-ga ei tohi kavandada täiendavaid piiranguid, mis takistavad raudteemaal ja raudtee kaitsevööndis raudteeinfrastruktuuri majandamist ning kitsendavad raudtee infrastruktuuri väljaehitamist. Selliste piirangute loomine ÜP-ga peab olema välistatud ning märgime alljärgneva: 5.1 Vastavalt Raudteeseadus §2 p 23) raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa;
Ettepanekuga ei arvestata. Selgitame: Leiame, et rohevõrgustik ei ole raudtee toimimist välistav objekt. Samas tuleb raudtee arendamisel arvestada rohevõrgustiku toimimisega ning elustiku liikumise tagamisega rohevõrgustikuga lõikumise kohtades. Juhul kui raudtee taristu arendamisel (nt
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
31
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
5.2 Raudtee tehnokasutuseeskiri § 48 p1 sätestab, et raudtee kaitsevöönd peab vähemalt raudteemaa ulatuses olema heakorrastatud viisil ja ulatuses, mis on tuleohutuse tagamiseks piisav. Tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudtee valdaja; 5.3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega muudetakse majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määrust nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“. Lisa 4 lisatakse punkt „9.12 2028. aasta 31. detsembriks peavad avalikult kasutatavad raudteejaamad olema raudteeinfrastruktuuri majandaja riskianalüüsi alusel piiratud piirdeaedadega, mis takistavad raudtee ületamist selleks mitte-ettenähtud kohas ning suunavad liiklejat raudteed ületama selleks ette nähtud raudteeülekäigukohtades.“ Määruse eelnõu jõustumisel, tuleb aktsiaseltsil Eesti Raudtee Kadrina alevikus asuv raudteejaam piirata piirdeaiaga. Täname võimalusest esitada ettepanekuid ja juhime tähelepanu, et üldplaneeringu koostamise käigus võib selguda täiendavalt ettepanekute esitamise vajadus. Palume üldplaneeringu lahendus esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee edasiseks koostööks
tarastamisega) võib vajalikuks osutuda ulukiuuring, mille alusel saab määrata sobivad leevendavad meetmed nii et rohevõrgustik jääks arendamisel toimima.
14. Elering AS 15.05.23 Nr 7-1/26-49
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Käesoleva kirjaga esitab Elering AS (edaspidi Elering) oma seisukohad Kadrina valla üldplaneeringu osas. Planeeringualal asuvad Eleringi poolt hallatavad elektri- ja gaasitaristu objektid, mille puhul tuleb arvestada paigaldiste kaitsevööndiga, kus on piiratud tegutseda. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Kõik ristumised Eleringi taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada Eleringiga. Kirjaga on kaasas olemasoleva elektri- ja gaasitaristu Shape failid.
Informatsioon võetakse teadmiseks.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
32
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Eleringil on kavas aastatel 2028-2029 rekonstrueerida olemasolevas liinikoridoris L506 Rakvere-Kiisa 330 kV õhuliin. Võimalusel tõstetakse L506 rekonstrueerimisel sellega ühistele mastidele paralleelselt kulgev L102 Rakvere-Tapa 110 kV õhuliin. Aastatel 2025-2026 on kavas Kadrina 110 kV alajaama rekonstrueerimine ja aastatel 2027-2028 on planeeritud Viitna 110 kV alajaama rekonstrueerimine.
15. Keskkonnaamet 15.05.23 Nr 7-1/26-50
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Edastasite1 Keskkonnaametile teate Kadrina valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avaliku väljapaneku kohta, mis kestab ajavahemikul 14.04.2023- 15.05.2023. Antud ajavahemikus saavad kõik huvitatud isikud avaldada arvamust eelnimetatud materjalide kohta. Oleme tutvunud Kadrina valla kodulehel olevate ÜP ja KSH aruande materjalidega ning esitame käesolevaga ettepanekud, mille alusel palume dokumente korrigeerida ning täiendada. 1. Ettepanekud üldplaneeringu eelnõule: 1.1. ÜP eelnõu ptk-s 5.16 „Mäetööstuse maa-ala (TM)“ on kirjutatud „Mäetööstusmaadena on planeeringusse kantud kehtivate kaevanduslubadega mäeeraldised ja nende teenindusmaad.“ Korrektne on "kaevandamislubadega".
1.1 Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirjas sõnastust korrigeeritakse.
1.2. ÜP eelnõu ptk-s 6.3.1. „Kaitstavad loodusobjektid“ on kaitstavate loodusobjektide loetelus toodud välja ka vääriselupaigad. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vääriselupaigad ei ole kaitstavad loodusobjektid looduskaitseseaduse tähenduses. Vääriselupaikade kaitset reguleerib metsaseaduse § 23. Selguse huvides tuleks sõnastust täpsustada.
1.2 Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja sõnastust täpsustatakse.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
33
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
1.3. ÜP eelnõu ptk-s 6.3.2 „Roheline võrgustik“ on toodud loetelu rohevõrgustiku toimimist tagavatest tingimustest. Üldise märkusena palume hoolikalt läbi mõelda rohevõrgustiku kaitseks seatavad piirangud ja nende rakendatavus. Kitsendused peavad lähtuma maakonnaplaneeringus toodud üldistest tingimustest, ent sisaldama konkreetseid käske ja keelde, millega maaomanikel arvestada tuleb. Kitsenduste praktilise rakendatavuse seisukohalt on oluline, et need oleksid selgelt ja üheselt mõistetavate käitumisreeglitena sõnastatud. Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused ehitamisel, metsamaa raadamisel, tarastamisel ja tootmisterritooriumi moodustamisel. On suur tõenäosus, et täpsete ja üheselt mõistetavate piirangute seadmata jätmisel (sõnastused „võimalusel“, „vajadusel“, „soovitavalt“ jne) saab rohevõrgustik kahjustatud. Näitena saab aluseks võtta kehtestatud üldplaneeringutes olevad tingimused2 . 1 Kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.03.2023 nr 6-5/23/6424 all 2 Projekt ELME „Planeeringute ruumiandmebaasi seletuskirja“ lisa 1 „Kasutustingimuste fail“ Järgnevalt esitame konkreetsemad ettepanekud rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste loetelu osas: 1.3.1 Loetelu p 7.1 on kirjutatud „Majandamisel on oluline metsaelustiku säilimist toetavate tingimuste järgimine, seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine.“ Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastada lause järgnevalt: „Majandamisel tuleb metsaelustiku säilimist toetavate tingimustena jätta seemnepuud, elus ja surnud säilikpuud (elustikupuud).“ 1.3.2. Loetelu p 7.2 on kirjutatud „Soovitav on vältida monokultuurpuistute rajamist ja uute kuivendussüsteemide rajamist.“ Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastada lause järgnevalt: „Lubatud ei ole monokultuurpuistute rajamine ja uute kuivendussüsteemide rajamine.“ 1.3.3. Loetelu p 7.3 on kirjutatud „Rohevõrgustiku koridorides vältida neid täielikult läbilõikavaid lageraieid, kuna see halvendaks niigi ümbritsevate kultuurmaastike surve all olevate metsaribade koridoridena toimimist. Soovitatavalt ei tohi lagedaks raiuda rohkem kui poolt koridori laiusest (võimalusel jätta raiumata vähemalt 100 m laiune riba). Uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel ei tohiks teha enne, kui raiesmik on uuenenud metsa uuenenuks lugemisel arvesse
1.3.1 Ettepanekuga arvestatakse. Sõnastust täpsustatakse. 1.3.2 Ettepanekuga ei arvestata. 1.3.3 Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Seletuskirja sõnastust täpsustatakse suunates lähtuma kehtivatest juhistest metsa uuenduse osas. 1.3.4 Arvestatakse osaliselt. Üldplaneeringus keelatakse üldjuhul raadamine. Jäetakse raadamise kaalumisvõimalus, juhul kui rohevõrgustiku toimivus on tagatud. 1.3.5 Ettepanekuga ei arvestata. Seletuskirja täpsustakse olulise mõju kirjeldusega.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
34
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
võetavate puuliikidega, mis on keskmiselt vähemalt 2 m kõrgused.“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et metsateatiste menetlemisel saab Keskkonnaamet arvestada konkreetseid tingimusi, sh üldplaneeringustes sätestatud tingimusi. Antud juhul on lageraie põhimõtted sõnastatud soovitusena, mistõttu ei saa tagada nende täitmist. Teeme ka siin ettepaneku sõnastada laused järgnevalt: „Rohevõrgustiku koridorides ei ole lubatud täielikult läbilõikavaid lageraieid, kuna see halvendab niigi ümbritsevate kultuurmaastike surve all olevate metsaribade koridoridena toimimist. Lagedaks ei tohi raiuda rohkem kui poolt koridori laiusest (st raiumata tuleb jätta vähemalt 100 m laiune riba)“. Lisaks märgib Keskkonnaamet, et metsa uuenenuks lugemise tingimused (sh taimede kõrgused) on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ §-s 16. ÜP p 7.3 viimase lause sõnastuses on taimede kõrguseks toodud 2 m, mis on rangem kui metsa majandamise eeskirjas, kuid sõnastus „ei tohiks“ on ebamäärane. Lähtuvalt eelnevast vajab ka antud lause sõnastus rohkem konkreetsust sarnaselt eelnevaga. 1.3.4 Loetelu p 8 on kirjutatud „Üldjuhul tuleb rohevõrgustikus vältida raadamist ….“ Palume rohevõrgustiku alal üldjuhul keelata raadamine ning raadamise vajadusel seada nõudeks (praegu on kirjas „vajadusel“) rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. 1.3.5 Loetelu p 10.1 on kirjutatud „Rohelise võrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa kattumisel rakendada võimalusel loodushoidlikkust ja elurikkust säilitavaid praktikaid …“ ja p 10.2 on kirjutatud „…ehitustegevuse kavandamisel tuleb eelnevalt hinnata tegevuse mõju rohevõrgustiku toimimisele ning vajadusel (olulise mõju ilmnemisel) rakendada vastavaid leevendus- või kompensatsioonimeetmeid. Ehitustegevus on lubatud ellu viia ainult juhul, kui on võimalik rakendada rohevõrgustiku toimimist tagavaid leevendus- või kompensatsioonimeetmeid.“ Palume täiendada seletuskirja rohevõrgustiku tingimuste osas vastavalt KSH eelnõule (lk 17-18), kuid vältida tingimuste täitmise valikut (sõnastused „soovituslikult“, „vajadusel“, „võimalusel“ jne).
1.4. ÜP eelnõu ptk-s 6.3.5.1 „Avalikult kasutatavad veekogud ja kallasrajale juurdepääs“ on kirjutatud “Valla veekogude puhul tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiuste ning vööndites seatud tingimustega.“ Keskkonnaamet märgib, et eeltoodule lisaks peab veekogude kallastel arvestama veeseaduse (VeeS) § 118 kohase veekaitsevööndiga ja veeseaduse § 119 tulenevate veekaitsevööndi kitsendustega.
Võetakse teadmiseks. Seletuskirja täiendatakse.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
35
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
1.5. ÜP eelnõu ptk 6.3.5.2 „Lautrid, paadisillad, slipid“ on kirjutatud „Üldplaneeringu täpsusastmes paadisildade, slippide ja lautrite asukohti ei määrata, neid on võimalik kavandada looduslikult sobivates kohtades.“ ÜP-s jääb lahtiseks, millised on „looduslikult sobivad tingimused.“ Samuti ei ole selgitatud, mida mõeldakse lautri, paadisilla või slipi mõistete all. Õigusaktides on mõisted defineerimata, seetõttu soovitame defineerida mõisted ÜPs: Lauter on paatide rannale või kaldale tõmbamise koht, lautris ei saa silduda. Lauter ei ole ehitis, vaid looduslikult sobiv randumiskoht. Lautri rajamisel on lubatav süvendamisel3 orgaanilise aine ja mineraalse pinnase eemaldamine, olemasolevate kivide ümberpaigutamine/nihutamine/kuhjamine valli4 , paadi veeskamiseks vajalike palkide või paadiredeli paigaldamine, mõningane tehiskate5 (et ei lõhuks pinnast) jm tegevused, et võimaldada paadi kaldale ja vette tõmbamist, kuid millega ei kaasne olulist looduskeskkonna ümberkujundamist. Lautri rajamisel ei ole lubatud rannajoone muutmine süvendamise käigus, rajatiste ehitamine (materjalide kohale toomisel konkreetse rajatise näiteks muul, kai, slipp ehitamine). Lauter ei pea tingimata olema maismaa poolt mootorsõidukiga juurdepääsetav. Paadisild on paatide sildumiseks mõeldud ujuv või aluspostidele/vaiadele/kividele toetuv rajatis. Paadisild ei pea tingimata olema maismaa poolt mootorsõidukiga juurdepääsetav. Slipp on kaldtee paadi veeskamiseks. Slipi rajamisel toimub rannal/kaldal enamasti ehitustegevus (kaevamine, materjali kohalevedu, paigaldamine). Lisaks märgib Keskkonnamet, et vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 6 ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda.
Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täiendatakse mõistete selgitustega.
Vastavalt LKS § 38 lg 6 tohib lautrit ja paadisilda rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Sellest tulenevalt peab ehitamiseks loa andja igakordselt kaaluma lautri või paadisilla vastavust ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. Kui lautri rajamisel ehitamist ei toimu ja seetõttu ehitusluba ei anta, peab lautri rajaja ise olema veendunud, et tegevus ei ole ranna ja kalda kaitse eesmärkidega vastuolus. Vastavalt LKS § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Võetakse teadmiseks. Seletuskirja täiendatakse juhtides tähelepanu seadustest tulenevatele piirangutele.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
36
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Juhul kui slipi näol on tegemist paadi veeskamiseks looduslikult sobiva profiiliga kaldalõiguga (st piisavalt lauge), mille pinnas on mootorsõiduki abil6 paadi veeskamiseks piisava kandevõimega, võib järeldada, et sellise paadi veeskamiskoha puhul ei olegi tegemist ehitisega. Tegemist võib olla nt lautriga, millele on mootorsõidukiga juurdepääs. Pinnase kaitseks on aktsepteeritav ka minimaalses mahus kruusa-killustiku lisamine või muu analoogne pinnase kindlustamine, millega ei kaasne ranna ja kalda kaitse eesmärkide rikkumist ja mis ei kvalifitseeru ehitustegevuseks. 3VeeS § 176. defineerib süvendamise: veekogust setendi eemaldamine. Setend koosneb mineraalsest pinnasest, orgaanikast kui ka kividest. 4 Olemasolevate süvendusalal olevate kivide valli kuhjamist võib käsitleda süvendamisena ja süvendatava materjali paigutamisena veekogu põhja (VeeS § 187 p 8). Kui aga kivivalli moodustamiseks koondatakse kive laiemalt veekogualalt või hakatakse neid kusagilt mujalt juurde tooma, siis on tegemist juba ehitamisega. Kui see on ehitis, siis rakenduvad sellele ehitusseadustiku 12. peatükk. Ehitamise ja süvendatava materjali paigutamise eristamisel tuleb jälgida ka tegevuse sisulist eesmärki (kas tegevusega kaasneb eesmärgipärane ranniku looduskeskkonna muutmine – nt lainete eest varjamine, setteliikumise tõkestamine jne). 5 Mõningane kruusa-killustiku lisamine. Tehiskatte eesmärk on ranna või kalda kaitse. Tehiskatte paigaldamisel ei ole lubatud kaevetööd ja slipi rajamine. 6 Ranna ja kalda piiranguvööndis on mootorsõidukiga väljaspool selleks ettenähtud teid lubatud liigelda vaid LKS § 37 lg 3 p 6 loetletud juhtudel, sh kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks Juhul kui ebasobivast kaldaprofiilist, pinnaseomadustest või kasutusintensiivsusest tulenevalt on vaja kapitaalsemat lahendust, siis toimub slipi kui ehitise rajamine. Lähtudes LKS § 38 lg 3, 4 ja 5 on slipi (kui ehitise) rajamiseks järgmised peamised (võib esineda täiendavaid erisusi) võimalused: 1.5.1. Rajatakse üld- või detailplaneeringu alusel sadamasse sadamaehitisena (LKS § 38 lg 5 p 2 kohaselt);
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
37
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
1.5.2. Rajatakse üld- või detailplaneeringu alusel veekogusse ulatuva teena, kui ei ole tegemist avalikult kasutatava teega (rakendub LKS § 38 lg 5 p 10), vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine; 1.5.3. Rajatakse muu ehitisena, vajalik üld- või detailplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamine. Lautri, slipi või paadisilla püstitamisel võib olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu7 või veeloa taotluse8 esitamine vastavalt veeseaduses sätestatule.
1.4 ÜP eelnõu ptk 6.3.5.3 „Ehituskeeluvööndi vähendamine“ tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit Arbavere külas Kapteni (27301:001:0078) kinnistul ja Mõndavere külas Juhani (27301:001:0165) kinnistul. Seoses kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamisega märgib Keskkonnaamet järgmist. Keskkonnaamet ei anna eelseisukohta ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas. Keskkonnaamet saab võtta seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise osas alles siis, kui esitatakse vastu võetud üldplaneeringu alusel LKS § 40 vastav ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus koos motiveeritud kaaskirjaga. Selgitame, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erandiks üldnormist, mille kohaselt on ehituskeeluvööndis ehitamine üldjuhul keelatud. Erandeid, sh ka ehituskeeluvööndi vähendamist, võib lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitustegevust teostada kalda kaitse eesmärke kahjustamata. Juhul kui Keskkonnaamet nõustub ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga, kehtib see ainult konkreetse planeeringuga kavandatud ehitusõigusele, st ehituskeeluvööndisse ei ole hiljem võimalik realiseerida ehitusõigust, mida ei kavandatud ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks olnud planeeringuga. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse LKS § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede-ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 34 on kalda kaitse-eesmärkideks kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaamet annab oma seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele iga nimetatud asjaolu kaaludes.
Võetakse teadmiseks.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
38
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
1.5 ÜP eelnõu ptk-s 6.5.5 „Jäätmekäitlus“ on kasutatud väljendit "aia ja haljastusjäätmete ...", korrektne sõnastus on "aia- ja haljastujäätmete". Lisaks on eelnõus viidatud Kadrina valla jäätmekavale, mis omakorda osutab täna kehtetule Kadrina valla jäätmehoolduseeskirjale. Lähtuvalt eelnevast soovitame tuua välja eraldi viide kehtivale jäätmehoolduseeskirjale.
Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täiendatakse. Ettepanekuga arvestatakse. Lisatakse viide kehtivale jäätmehoolduseeskirjale (https://www.riigiteataja.ee/akt/404022022028).
1.6 ÜP eelnõu ptk-s 6.5.6.1 „Tuuleenergia“ on toodud loetelu väiketuuliku püstitamise tingimustest, mille punktis 4 on kirjutatud „Arvestada kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimisega ning kavandada tegevust viisil, et tegevus ei avalda negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitseeesmärkidele.“ Eelnimetatud loetelu tundub olevat lõplik mitte avatud. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et loetelus ei ole nimetatud püsielupaiku ja KOV tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Lähtuvalt eelnevast vajab loetelu täiendamist või avatuks muutmist. Samuti oleks asjakohane arvestada vääriselupaikadega. 7 VeeS § 196 8 VeeS § 187
Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täiendatakse.
1.7 ÜP eelnõu ptk-s 6.5.6.2 „Päikeseenergia“ on loetletud erinevad tingimused, millega tuleb päikesepaneelide paigaldamisel arvestada. Loetelust puuduvad pärandniidud, mida ei tohiks päikesepaneelidega kahjustada. Palume peatükki täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse. Lisatakse tingimus, et pärandniitudel on vajalik lähtuda väärtust säilitavatest tingimustest.
1.8 ÜP eelnõu ptk-s 6.5.7 „Maaparandussüsteemid“ p 4 on kirjutatud „Kinnistul asuvate maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida korras, puhastada ja võsa eemaldada.“ Kaitstavate loodusobjektide aladel võib see nõue olla vastuolus märgade kasvukohtade ja neis elutsevate liikide kaitsenõuetega. Vajalikuks võib osutuda kraavid sulgeda.
Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täpsustatakse kaitsealade kaitsenõuetega arvestamise vajadusega.
1.9 ÜP-st ja ÜP kaardilt on puudu Tuksmani metsise projekteeritav püsielupaik (PEP). Palume käsitleda ÜP-s ja kajastada ka kaardil projekteeritav PEP. Kavandatav PEP jääb Ohepalu väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku tugialale, mistõttu ei ole ÜP kavandatava PEP-i kaitsekorraga
Ettepanekuga arvestatakse. Kaardirakendust täiendatakse.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
39
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
vastuolus.
1.10 ÜP ptk-s 6.6.4 „Radoon“ on esimese lõigu lõpus kirjutatud: „Radoon radioaktiivse ainena põhjustab tervisehäireid ja soodustab haiguste teket (nt kopsuvähk, valgeveresus, luukoe hõrenemine).“ Keskkonnaamet kui kiirgusohutuse vallas pädev asutus ei saa toodud väitega nõustuda ning peab seda eksitavaks. Tervise- ja kiirgusohutuse valdkonnas tehtavate teadusuuringute tulemuste analüüsimise ja neil põhinevate soovituste väljatöötamisega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Kiirguskaitse Komisjon (ICRP), ÜRO Aatomikiirguse Mõjude Teaduskomitee (UNSCEAR) ega ka Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) ei loe teaduslikult kindlaks tehtud faktiks, et radoonil oleks muid tervisemõjusid peale kopsuvähki haigestumise riskiteguriks olemise. Vt näiteks WHO seisukohta 25. jaanuarist 2023, kus räägitakse kopsuvähi riskist ning on öeldud, et muid vähiriske ega tervisemõjusid ei ole radoonil käesolevaks ajaks kindlaks tehtud. Keskkonnaamet peab vajalikuks toodud väite asendamist näiteks väitega, et radoon on suitsetamise järel tähtsuselt järgmine kopsuvähi riskitegur. Lisaks on ptk 6.6.4 teises lõigus kirjutatud: „Kõrge radooniriskiga aladeks peetakse Eestis alasid, kus Rn-sisaldus on 50–250 kBq/m³ ja eriti kõrge riskiga aladeks alasid kus Rn-sisaldus on üle 250 kBq/m³. Radooni sisaldus pinnases on tugevas korrelatsioonis siseruumide õhuga. Siseõhu Rn-sisalduse viitetasemeks on Eestis määratud 300 Bq/m³. Sellest kõrgema sisalduse korral võib tervist kahjustav mõju olla oluline.“ Keskkonnaamet märgib, et toodud liigitust kasutatakse pinnaste liigitamiseks pinnaseõhu radoonisisalduse järgi, mida tuleks ka tekstis täpsustada. Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Samuti ei ole õige tõlgendada viitetaset kui piiri, millest alates mõju tervisele võib olla oluline või ebaoluline. Kuna võimalik tervisemõju võib avalduda kopsuvähi tekkena, siis juhul, kui mõju avaldub, on see alati oluline. Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastada lõik ümber näiteks järgmiselt: „Eestis peetakse pinnaseõhu Rn-sisaldust 50-250 kBq/m³ kõrgeks ja üle 250 kBq/m³ eriti kõrgeks. Radoonisisaldus pinnaseõhus on korrelatsioonis siseruumide õhu radoonisisaldusega, kui hoonete projekteerimisel ja ehitamisel ei ole pinnaseõhu radoonisisaldusega arvestatud. Siseõhu Rn-sisalduse viitetasemeks on Eestis kehtestatud 300 Bq/m³. Koolieelsetes lasteasutustes ja koolides peab siseõhu radoonisisalduse aasta keskväärtus olema väiksem kui 200 Bq/m³.“
Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja radooni peatükki täiendatakse.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
40
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
Peatükis 6.6.4 on toodud loetelu radooniohu ettevaatus- ja ehituslikest meetmetest, mille punkt 2 on sõnastatud järgnevalt „Kui radoonisisalduse tase on kõrge või eriti kõrge, tuleb kasutusele võtta radoonikindlad lahendused – paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada ventilatsioonisüsteem, radoonikiled vms. Korrastada ventilatsioonisüsteem, vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt tulevate torude ja juhtmete ümbrus jms).“ Nimetatud punkt on sõnastatud ebaselgelt. Keskkonnaamet märgib, et kõrgeks või eriti kõrgeks liigitatakse pinnaseõhu radoonisisaldust. Olemasoleva hoone puhul ei ole pinnaseõhu radoonisisaldus enam oluline, vaid lähtuda tuleb siseõhu radoonisisaldusest. Lisaks saab Keskkonnaameti hinnangul kogu loetelu võtta kokku näiteks järgmiselt: „Hoonete projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb rakendada sobivaid radoonikaitse meetmeid, juhindudes soovitavalt Eesti standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete rakendamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ajakohasest versioonist.“
2. Ettepanekud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule: 2.1 KSH eelnõu ptk-s 4.1.2 „Natura hindamine“ teises lõigus on sulgudes „Error! Reference source not found.“ Eeldatavalt peaks sulgudes kajastuma Natura 2000 alade loetelu.
Täname tähelepanu juhtimast. KSH-s parandatakse viide.
2.2 KSH eelnõus Tabelis 4.2 „ÜP-ga kavandatavate tegevuste mõju hindamine Natura 2000 aladele“ on Viitna loodusala kohta kirjutatud „…suplemiseks vajaliku taristut kavandamisel (nt riietumiskabiinid vms), tuleb välistada järve ja selle ümbruses paiknevate koosluste kahjustamine.“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et suplemiseks vajaliku taristu ehitamisel, tuleb järgida alal kehtivat kaitsekorda. Juhul, kui kehtiv kaitsekord uute ehitiste püstitamist ei välista, siis eeldatavalt paikneks suplemiseks vajalik taristu veekogu kalda ehituskeeluvööndis, kus vastavalt LKS § 38 lg 3 on uute hoonete ja rajatiste püstitamine keelatud. Suplemiseks sobivate uute rajatiste püstitamist saaks kaaluda, kui supluskohaga külgnev maismaa-ala oleks ÜP-ga määratud supelranna alaks. Vastavalt LKS § 38 lg 4 p 3 ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Vastavalt LKS § 42 lg 1 on supelrand selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine.
Ettepanekuga arvestatakse. KSH aruande eelnõud korrigeeritakse.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
41
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
2.3 KSH eelnõu ptk-s 4.1.3 „Kaitstavad loodusobjektid“ on olemasoleva olukorra ülevaates kaitstavate loodusobjektide nimekirjas nimetatud ka Mädapea tammiku maastikukaitseala (MKA), mille võiks aruandest kustutada. Kaarditarkvarad näitavad väga pisikest osa (kõige laiemast kohast looduses u 7 cm laiune ja u 10 m pikkune riba) Mädapea tammiku MKAst Kadrina valda, kuid tegemist on piirinihkega (kaardikihil) ja sisuliselt asub kaitseala Rakvere vallas. Lisaks märgib Keskkonnaamet, et ptk-s 4.1.3 lk 31 olev viide kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjale (viide nr 21) on aegunud. Kehtiv kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri on vastu võetud 01.03.2023 keskkonnaministri määrusega nr 10 . A
Ettepanekuga arvestatakse. KSH aruande eelnõud korrigeeritakse.
2.4 KSH eelnõu ptk-s 4.7 „Jäätmeteke ja -hooldus“ esinevad samad asjaolud, mis käesoleva kirja punktis 1.5. Palume arvestada punkti 1.5 märkuseid ka KSH aruande eelnõu täiendamisel.
Ettepanekuga arvestatakse. KSH aruande eelnõud täiendatakse.
2.5 KSH aruande eelnõus ei ole kajastatud Tuksmani metsise projekteeritavat PEP-i Ettepanekuga arvestatakse. KSH-d muudetakse kajastades ka projekteeritavat PEP-i.
16. Metalldetail OÜ 15.05.2023 Nr 7-1/26-51
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
1. Lisada punkti 3.2 Väärtused, Maastiku-, loodus- ja puhkeväärtused: Undla Veskijärv ja Undla mõisa park. Kultuurilised väärtused: Undla mõisapargi ohvrikivi ja Undla kivisild. Ettevõtluskeskkond: Undla ettevõtlusala ( endine Flora kompleks ), mis on sisuliselt 580 aastase ajalooga tootmisala.
Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Väärtuste nimekirja lisatakse Undla mõisa park.
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
42
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
2. Eemaldada rohelise võrgustiku alast järgmised kinnistud: 1. 71601:002:0004 Pätsimäe seoses majandusmetsa majandamisega. 2. 272302:002:0014; 27302:002:0120; 27202:001:0374; 27202:001:0373 seoses tootmiskompleksi jaoks olulise tootmishoonete teenindamiseks vajaliku tootmismaaga.
Ettepanekuga ei arvestata. Antud katastriüksused on osa maakondliku tähtsusega rohekoridorist, mille osas on üldplaneeringus juba tehtud ettepanek vähendamiseks. Rohekoridori edasine vähendamine ohustaks selle toimimist.
3. Lisada Tapa tee 11 27304:001:0009 kinnistule kinnistu kasutuseesmärgiks (T) tootmise maa-ala. Seoses plaaniga rajada kinnistule elektrisõidukite kiirlaadimispunkt, mille jaoks saaks kasutada elektriliini kaitsevööndisse jäävat ala. Ala märgiseks oleks siis (E/B/T).
Ettepanekuga ei arvestata. Antud krundile määratud juhtotstarve E/B ei takista kiirlaadimispunkti rajamist.
4. Säilitama Undla kivisilla, mis on ehitatud 1877 a. Sild on võetud 2012 aastal Transpordiameti poolt kaitstavate sildade nimistusse põhjusel, et oli selge arusaam, et antud kohas puudub tee muldkeha ja antud kohta on läbipääsuks võimalik kasutada ainult külgnevate kinnistute kasutajatel. On arusaamatu mis asjaoludel muudeti teelõik Undla mõisa ristmikust Viitna teeni riigi tugimaanteeks ja suurendati liikluskoormust mahus, mis ei ole võimaldanud hooneid juba 10 aastat kasutada.
Antud ettepanek ei ole lahendatav üldplaneeringuga. Undla kivisild on osa riigiteest, mille ehitusnõudeid ja omaniku kohustusi täidab Transpordiamet.
5. Planeeringus tuua välja ruumiline mõju keskkonnale, mis kaasneb liikluskoormuse tõusuga 5 autot ööpäevas 500-le autole eelmises punktis nimetatud alal.
Kuna üldplaneeringuga ei kavandata antud sillal muudatust, ei ole seda vaja ka KSH-s hinnata.
6. Säilitada Undla Veskijärv ajaloolise veetasemega. Undla Veskijärv on tootmiskompleksi planeeringus ja välja ehitamisel ette nähtud tuletõrjevee võtukohaks. Järve kaldal on hüdrantide võrgustiku pumpla ja on oluline, et veekihi paksus oleks piisav, et vältida vee põhjani külmumist.
Ettepanek ei ole lahendatav üldplaneeringuga. ÜP koostajatele teadaolevalt on Keskkonnaamet ette näinud antud paisu kaotamise, millest lähtuvalt ei saa antud kohta tuletõrje veevtõukohaks kasutada.
7. Planeeringus näha ette, missugused vähese liiklusega teed võiksid olla sobivad isejuhtivatele sõidukitele, et saaks vajadusel rajada kiiresti tehnilise taristu antud teedele.
Üldplaneeringu koostajate hinnangul ei vaja antud teema planeeringus käsitlust. Vajadusel lahendatakse tulevikus
Kadrina valla ÜP ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabel
12.06.2023
43
Ettepaneku sisu Kadrina vallavalitsuse seisukoht
teemaplaneeringuga, aga ÜP koostajad loovavad, et isejuhtivad sõidukid siiski ei vaja eraldi taristut/teesid.
8. Planeeringus näha ette ala uuele Kadrina raudtee logistikakeskusele, kus peaks arvestama isejuhtivate sõidukite ja mehitamata lennuvahendite kasutuselevõtuga. Sobivaks alaks võib olla Kadrina viaduktist Tapa poole raudteest põhjapoole jääv osa.
Ettepanekuga ei arvestata. Aktsiaselts Eesti Raudtee ei ole vastavat ettepanekut esitanud.
9. Säilitama maaparandus ja heitvee süsteemi kraavi, mida mööda läheb Kadrina veepuhasti vesi ümber Undla veskijärve Loobu jõkke, et vältida toitainerikka vee jõudmist veskijärve.
Teema ei ole otseselt üldplaneeringuga lahendatav. Üldplaneering käsitleb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teemasid vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale. ÜP koostajatele teadaolevalt ei ole kraavi kaotamist ette näha.
KADRINA VALLAVALITSUS
Rakvere tee 14 tel 322 5600 arvelduskonto
Kadrina e-post: [email protected] EE762200001120184216 Swedbank
45201 LÄÄNE-VIRU MAAKOND http://www.kadrina.ee EE201010502009479007 SEB Pank
rg-kood 75007824
Nimekirja alusel
13. juuni 2023 nr. 7-1/26-52
Üldplaneeringu teavitus
Kadrina Vallavalitsus korraldas vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 82 üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelnõude avaliku väljapaneku 14. aprillist 2023
kuni 15. maini 2023.
Täname, et olete avaldanud arvamust Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele.
Esitame esitatud ettepanekutele Kadrina valla seisukohad.
Kadrina Vallavalitsus korraldab PlanS § 83 lõike 1 kohaselt üldplaneeringu eelnõu avaliku
väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 20. juunil 2023. Arutelu toimub Kadrina rahvamajas kell
18.00 (Viru 14, Kadrina alevik).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kairit Pihlak
Vallavanem
Lisa : 2023-06-12_Eelnou_ettepanekud_vastusseisukohtadega
Aivar Aruja
518 7119, [email protected]
KADRINA VALLAVALITSUS
Rakvere tee 14 telefon 322 5600 arvelduskonto
Kadrina e-post: [email protected] EE762200001120184216 Swedbank
45201 Lääne-Viru maakond www.kadrina.ee EE201010502009479007 SEB Pank
rg-kood 75007824
Adressaatide nimekirja alusel
29. märts 2023 nr 7-1/26-34
Üldplaneeringu teavitus
Kadrina Vallavalitsus korraldab vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 82 üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelnõude avaliku väljapaneku 14. aprillist 2023
kuni 15. maini 2023. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu
kohta arvamust. Arvamused palume saata Kadrina Vallavalitsusele elektrooniliselt aadressile
[email protected] või postiga aadressile Rakvere tee 14, Kadrina alevik, Kadrina vald, Lääne-
Virumaa, 45201.
Avaliku väljapaneku jooksul on planeeringu materjalid elektrooniliselt kättesaadavad Kadrina
valla veebilehel https://www.kadrina.ee/ . Paberkandjal on kättesaadavad üldplaneeringu
seletuskiri ja KSH aruanne Kadrina vallamajas (Rakvere tee 14, Kadrina alevik, Kadrina vald,
Lääne-Virumaa, 45201). Planeeringu joonis on kättesaadav aadressil:
https://hendrikson.ee/maps/Kadrina-vald/ .
Kadrina Vallavalitsus korraldab PlanS § 83 lõike 1 kohaselt üldplaneeringu eelnõu avaliku
väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 20. juunil 2023. Arutelu toimub Kadrina rahvamajas kell
18.00 (Viru 14, Kadrina alevik).
Avalikul arutelul tutvustab Kadrina Vallavalitsus avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke
arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud
lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele.
Kadrina valla üldplaneering hõlmab kogu valla territooriumi (pindala 354 km²). Planeeringuala
piiriks on Kadrina valla piir.
Üldplaneering on aluseks ruumiga seotud otsuste langetamisel. Üldplaneeringuga lahendatakse
valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt PlanS § 75 toodud ülesanded. Üldplaneering määrab
ruumilise arengu üldised põhimõtted, maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ning
täpsemad tingimused edasiseks detailsemaks planeerimiseks ja projekteerimiseks.
Üldplaneeringu lahendus põhineb valla väärtustel ja Kadrina valla arengukavas 2018-2035
määratud valla visioonil ning visioonist lähtuvatel ruumilistel vajadustel.
Kadrina valla ruumilised vajadused on:
1) Kadrina aleviku kui keskuse tugevdamine ja mitmekesistamine;
2) maakasutusreeglite seadmine elu- ja ettevõtluskeskkonna parendamiseks;
3) traditsioonilise maastikuilme säilitamine avatud maastikel ning
4) Kadrina aleviku sidumine tagamaaga kergliiklusteede kaudu.
Üldplaneering määrab maakasutuse täpsemalt tiheasustusaladel Kadrina ja Hulja alevikes ning
seab väljaspool tiheasustusega alasid hajaasustuses üldisemad ruumilist arengut suunavad
tingimused. Tiheasustusega aladel eelistatakse paindlikku, mitmekesist maakasutust võimaldavat
lähenemist – määratakse mitmeid nn segakasutusega alasid. Olulisi muudatusi juba
väljakujunenud asustusstruktuuris üldplaneeringus ei kavandata. Hajaasustusega aladel
võimaldab üldplaneering rajada uusi elamuid ning arendada ettevõtlust hajaasustuse põhimõttel,
ulatuslikke uusi arendusalasid ei planeerita.
Võrreldes kehtiva üldplaneeringuga on üle vaadatud Kadrina valla kui terviku ruumilise
arendamise põhimõtted, suundumused ja vajadused. Ühtlustatud on planeeringuala kasutus- ja
ehitustingimused kogu valla üleselt. Olulise muudatusena antakse planeeringuga suunised
taastuvenergeetika (kuni 30 m tuulikute ja päikeseparkide) arendamiseks.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH. KSH ülesanne on selgitada, kirjeldada
ja hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrata vajadusel
leevendusmeetmed. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses läbi maakasutus- ja
ehitustingimuste. KSH tulemusel selgus, et Kadrina valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne
olulist negatiivset keskkonnamõju.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kairit Pihlak
vallavanem
Aivar Aruja
518 7119, [email protected]