| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/5602 |
| Registreeritud | 06.06.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kose Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kose Vallavalitsus |
| Vastutaja | Andrus Kevvai |
| Originaal | Ava uues aknas |
KOSE VALLAVALITSUS
___________________________________________________ Hariduse tn 1 Telefon 633 9300 Registrikood 75011547
Kose 75101 GSM 53 739 942 E-post: [email protected]
HARJUMAA Faks 675 6177 Konto 1120132608
Lp kaasatav 29.09.2021 nr 7-1.2/1672
vastavalt nimekirjale
Teade detailplaneeringu algatamise kohta (Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneering)
Kose Vallavalitsus saadab Teile teate planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt.
Kose Vallavalitsus otsustas 28.09.2021 korraldusega nr 691 algatada Kose alevikus asuva Ravila
mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringu. Hansaviimistluse osaühing (registrikood 10700891)
esitas 15.09.2021 avalduse (registreeritud dokumendiregistris 16.09.2021 nr 7-1.2/1527 all)
detailplaneeringu algatamiseks Kose alevikus asuval Ravila mnt 12 katastriüksusel. Katastriüksusel
kehtib Kose Vallavolikogu 22. veebruari 2012 otsusega nr 125 kehtestatud Ravila mnt 12 kinnistu
detailplaneering. Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneering on kehtestatud Ravila mnt 12
(katastritunnus 33702:003:0233), Ravila mnt 12c (katastritunnus 33702:003:0236), Ravila mnt 12b
(katastritunnus 33702:003:0235) ja Ravila mnt 12a (katastritunnus 33702:003:0234)
katastriüksustele. Detailplaneeringu eesmärgiks oli kinnistu jagamine kruntideks ja kruntidele
ehitusõiguse määramine. Käesoleval ajal on planeeritaval alal moodustatud detailplaneeringukohased
krundid (kolm elamumaa ja üks elamumaa ning ühiskondlike ehitiste maa krunti), kuid ehitusõigust
ei ole realiseerima asutud. Ravila mnt 12 katastriüksusel asub ehitisregistri andmetel raamatukogu
(ehr kood 116071060), abihoone (ehr kood 116008318) ja vedelgaasipaigaldis (ehr kood
220811282). Planeerimisseaduse § 140 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada
uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõuetest.
Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringu eesmärk on maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja
ehitusõiguse määramine kortermaja ja seda teenindava taristu rajamiseks. Planeeritava ala pindala on
ca 1 ha ning see hõlmab Ravila mnt 12 (katastritunnus 33702:003:0233), 11122 Ravila maantee
(katastritunnus 33702:002:0226, osaliselt) ja Allika tn 8a // Pirita jõgi L3 (katastritunnus
33801:001:1309, osaliselt) katastriüksust. Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Kose valla
üldplaneeringuga. Võimalike uuringute läbiviimise vajadus detailplaneeringut algatades puudub.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Kose Vallavalitsus ning koostaja
on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ. Korralduse ja korralduse lisaga (sh planeeringuala piir) on võimalik
tutvuda digitaalselt EVALD rakenduses ja Kose valla dokumendiregistris.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Merle Pussak
vallavanem
Enelin Alter, [email protected], 6339325
KOSE VALLAVALITSUS
__________________________________________________
KORRALDUS
Kose 5. juuni 2023 nr 349
Kose alevikus asuva Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine
Kose Vallavalitsuse 28. septembri 2021 korraldusega nr 691 algatati Kose alevikus asuva Ravila mnt 12
katastriüksuse detailplaneering. Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringu eesmärk on maakasutuse
sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse määramine kortermaja püstitamiseks. Lisaks antakse
detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele,
parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeritava ala pindala algatamisel oli ca 1 ha
ning see hõlmas Ravila mnt 12 (katastritunnus 33702:003:0233), osaliselt 11122 Ravila maantee
(katastritunnus 33702:002:0226) ja osaliselt Allika tn 8a // Pirita jõgi L3 (katastritunnus 33801:001:1309)
katastriüksust. Ravila mnt 12 katastriüksusel kehtib Kose Vallavolikogu 22. veebruari 2012 otsusega nr
125 kehtestatud Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneering. Planeerimisseaduse § 140 lg 7 kohaselt tuleb
detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes
planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.
Planeerimisseaduse § 128 lõike 5 kohaselt märgitakse detailplaneeringu algatamise otsuses planeeringuala
asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus, detailplaneeringu koostamise vajadus ning võimalike
uuringute vajadus. Kose Vallavalitsus on seda oma 28.09.2021 korralduses nr 691 teinud. Planeeringu
koostamise ajal on selgunud, et seoses suureneva elanike liikumisvajadusega eluasemekoha ja keskuses
pakutavate teenuste vahel, on vajalik Kose valla üldplaneeringus näidatud perspektiivse kergliiklussilla
ehk jalgratta- ja jalgtee silla kajastamine ka käesolevas detailplaneeringus, kuna märgitud sild on
planeeringulahenduse (valgustatud jalgratta- ja jalgtee) elluviimiseks otseselt vajalik ning valgustatud
jalgratta- ja jalgteega funktsionaalselt seotud rajatis. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 9 kohaselt
ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale.
Jalakäijate- ja jalgratturitele mõeldud silda saab pidada ka avalikult kasutatava tee osaks
(looduskaitseseadus § 38 lõige 5 punkt 10). Kose vallavalitsus muutis 8. juuni 2022 korraldusega nr 400
Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringu planeeringuala ning planeeritava ala pindalaks on ca 1,08
ha ning see hõlmab Ravila mnt 12 (katastritunnus 33702:003:0233), osaliselt 11122 Ravila maantee
(katastritunnus 33702:002:0226), osaliselt Allika tn 8a // Pirita jõgi L3 (katastritunnus 33801:001:1309)
ja osaliselt Kalda tänav (katastritunnus 33801:001:0161) katastriüksust. Planeeringuala muutmisega on
nõustunud detailplaneeringust huvitatud isik (registreeritud dokumendiregistris 08.06.2022 nr 7-1.2/888).
Detailplaneeringu planeeringuala muutmine ei muuda planeeringu põhilahendust, sest valgustatud
jalgratta- ja jalgtee silda oli käsitletud detailplaneeringu seletuskirjas enne planeeringu esitamist
kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks (planeerimisseadus § 133 lõige 1).
Planeeringuga kavandatud krundi ehitusõigus: maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa; hoonete
maksimaalne lubatud arv 4 (üks kortermaja ja 3 abihoonet); hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 1977
m2, millest maksimaalselt abihoonete ehitisealune pind võib olla 180 m2; kortermaja maksimaalne kõrgus
12 m, maapealne korruselisus 3 ja maa-alune korruselisus 1, abihoonete maksimaalne kõrgus 6 m,
maapealne korruselisus 1 ja maa-alune korruselisus 1. Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Hoonete
välisviimistluseks on lubatud kasutada järgmisi materjale - puitu (laudis, vineer), krohv, tehisplaat, millega
võib kombineerida valikuliselt looduskivi, tellist ja/või krohvi. Katusekatetena kasutada rullmaterjali,
laudist, muru, kivi või plekki. Katusekalded on vahemikus 0° - 30°. Krunti ei piirata aiaga. Üle Kose
veskijärve rajatakse valgustatud jalgratta- ja jalgtee sild, mille teeosa laius on 1,5 m ning silla täpne
lahendus antakse ehitusprojektiga.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Transpordiamet (08.03.2022 nr 7.2-2/22/3369-2) ja Päästeameti
Põhja päästekeskus (12.04.2022 kiri nr 7.2-3.1/878-4). Transpordiamet kooskõlas detailplaneeringu
märkustega, millega on Kose Vallavalitsus arvestanud. Koostööd on tehtud tehnovõrkude valdajate,
naaberkinnistute omanike ja isikutega, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Planeerimisseaduse § 133
lõike 1 kohaselt on isikutel ja asutustel võimalus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. Kose
Vallavalitsus saatis vastavad teated puudutatud isikutele ja asutustele 11.02.2022 (registreeritud
dokumendiregistris 11.02.2022 nr 7-1.2/1672-1 ja nr 7-1.2/1527-2 all). Planeerimisseaduse § 133 lõige 2
sätestab, et kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta
arvamust avaldada. Kaasatavatest avaldas arvamust Maa-amet (25.02.2022 nr 6-3/22/2699-4) ja
Keskkonnaamet (10.03.2022 nr 6-2/21/20771-3).
Kose Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmisid 07.06.2022 halduslepingu nr 2-7.9/75,
millega lepiti kokku detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt
vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.
Kose Vallavalitsuse 13. juuni 2022 korraldusega nr 401 võeti detailplaneering vastu ja suunati avalikule
väljapanekule. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04. juuli – 17. juuli 2022. Avalik
väljapanek korraldati valla veebilehel ja Kose Vallavalitsuse majandusosakonnas. Avaliku väljapaneku
ajal avalasid arvamust Keskkonnaamet ning eraisikud. Planeerimisseaduse § 136 lõike 2 kohaselt ei ole
avaliku arutelu korraldamine nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel
kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud. Kuna kõiki arvamusi
arvesse ei võetud, korraldas Kose Vallavalitsus 30. augustil 2022 avaliku väljapaneku tulemuste avaliku
arutelu. Planeerimisseaduse § 138 lõike 2 kohaselt ei esitata detailplaneeringut heakskiitmiseks, kui
detailplaneering on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga ja avalikul väljapanekul ei esitatud
detailplaneeringu kohta ühtegi arvamust või kõik avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused on
arvesse võetud. Kuna kõiki arvamusi arvesse ei võetud, esitas Kose Vallavalitsus detailplaneeringu
07.09.2022 kirjaga nr 7-1.2/1379 heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium
korraldas 19. detsembril 2022 vaidlevate osapoolte ärakuulamise ning 31.01.2023 kirjaga nr 15-3/7168-6
andis seisukoha arvestamata jäänud arvamustele ning andis teada, et ei pea võimalikuks anda heakskiitu
detailplaneeringule enne detailplaneeringu vastavusse viimist LKSS § 38 lõikele 3 ning detailplaneeringu
kooskõlastamist Keskkonnaametiga. Kose Vallavalitsus koostöös detailplaneeringu koostajaga korrigeeris
abihoone hoonestusala paiknemist ning esitas 20.02.2023 kirjaga nr 7-1.2/1379-8 detailplaneeringu
kooskõlastamiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu 06.03.2023
kirjaga nr 6-2/22/8257-13, misjärel esitas Kose Vallavalitsus 08.03.2023 kirjaga nr 7-1.2/1379-10
detailplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiitmise menetluse jätkamiseks. Kose Vallavalitsus
koostöös detailplaneeringu koostajaga korrigeeris abihoone asukohta ning korrigeeris vastavaid peatükke
seletuskirjas, seega välistati vastuolu loodukaitseseadusega. Keskkonnaamet on 06.03.2023 kirjas nr 6-
2/22/8257-13 märkinud, et Keskkonnaametil puuduvad vastuväited detailplaneeringu lahenduse kohta,
kuna kalda ehituskeeluvööndisse enam ehitustegevust ei kavandata. Samas juhtis Keskkonnaamet
tähelepanu ning palus arvestada ja lisada seletuskirja tingimus, et ehitustegevuseks loetakse ka nt
maapinna tõstmist enam kui 50 cm täitepinnase kihiga ning selline tegevus ei ole ehituskeeluvööndis
lubatud. Vastav märge on lisatud detailplaneeringu seletuskirja peatükki 9. Rahandusministeerium andis
22.05.2023 kirjaga nr 15-3/1803-4 heakskiidu detailplaneeringule.
Detailplaneeringu koostamisel on Kose Vallavalitsus arvestanud PlanS §-des 8-12 toodud põhimõtteid.
Isikutele ja asutustele on vastatud seaduses määratud tähtaja jooksul. Vallavalitsus on detailplaneeringu
koostamise eesmärgist lähtuvalt käsitlenud valitsusasutuste, asutuste ja isikute ettepanekuid ja arvamusi,
hinnates avalike huvide ja hüvede kõrval isikute õigusi ja huvide kaalukust ning püüdnud leida kõiki
osalisi võimalikult rahuldavat detailplaneeringu lahendust. Kose Vallavalitsus on tasakaalustanud
erinevaid huve, kaalunud nende vastavust planeerimise põhimõtetele ja detailplaneeringu eesmärgile ning
lõiminud need planeeringu lahendusse. Rahandusministeerium on oma 31.01.2023 kirjas nr 15-3/7168-6
põhjalikult käsitlenud avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja Kose Vallavalitsuse
seisukohti ning andnud oma seisukoha.
Alljärgnevalt käsitletakse avalikul väljapanekul arvestamata jäänud arvamusi, mille osas ei saavutatud
ärakuulamisel kokkulepet.
1. V. Viiloli arvamuskirjas ja ühispöördumises märgiti, et Ravila mnt 12 kinnistul on kehtiv
detailplaneering, milles määratud ehitusõigus, hoonestusala ja jõe pool küljes märgitud ehitusjoon
vastavad kontaktvööndi lähialas väljakujunenud ehitusjoonele, ümbruskonna ajaloolisele kahekorruseliste
üksikelamutega aedlinlikule miljööle ja alates 1930-ndatest ning ka 1960-ndatest väljakujunenud
olemasoleva arhitektuurilise olukorraga. Kose Vallavalitsuse poolt soovitud eesmärk ehitada kinnistule
uus korterelamu tulubaasi suurendamiseks ning detailplaneeringu seletuskirja p-s 3 kajastatud soovitud
eesmärgid, sh esindusliku elukeskkonna loomiseks ja 4 väärika hoonete ehitamiseks, on saavutatavad ka
oluliselt väiksema korterelamu ja parkla ehitusega, võrreldes detailplaneeringus kavandatuga. Arvamuse
esitajad leidsid, et uue hoonestusala ja ehitusjoone kehtestamine Ravila mnt 12 kinnistul mõjutab oluliselt
edaspidi ka kinnistu lähialas asuvate Ravila mnt 12a kuni 12c ning ka Ravila mnt 10a kinnistute
hoonestusala ja ehitusjoon nihkub Kose veskijärve kaldale lähemale. Seetõttu on detailplaneeringu mõju
laiem kui üksnes Ravila mnt 12 kinnistul. Arvamuse esitajad tegid ettepaneku planeerida hoonestusala
Kose veskijärve kaldast oluliselt kaugemale ja järgida kinnistul eelnevalt asunud hoonega sarnast mahtu
(kuni kahe korruseni ning vähendada planeeritava hoonestuse ehitisealust pindala) ja ajaloolist ehitusjoont.
Arvamuste esitajad palusid tagada, et ei planeeritaks ühe kortermaja hoone asemel sisuliselt kolme
eraldiseisvat kortermaja hoonet, mis on omavahel ühendatud üksnes läbi rõdude nagu on planeeritud
detailplaneeringus selle põhijoonise ja illustratsioonide järgi. Projekteerimisel tuleks lähtuda
tagasihoidlikust arhitektuuri laadist, mis oli iseloomulik ka kinnistul eelnevalt asunud hoone puhul. Lisaks
soovisid arvamuste avaldajad vähendada oluliselt planeeritava parkimisplatsi pindala, et säilitada kinnistu
looduslikku pinnast. Samuti sooviti, et vertikaalplaneerimisel ei lubataks joonise kõrgusmärgist erinemist
kõrgemale kui 1,0 m. Seda, tulenevalt kinnistu ja Kose Veskijärve kalda ja selle vastaskalda reljeefi
iseloomust.
Kose Vallavalitsus selgitas, et planeeringuga ei ole määratud kohustuslikku ehitusjoont, sest piirkonnas ei
ole ehitusjoon välja kujunenud. Kose veskijärve kallastel on ehitusjoont võimalik tuvastada Kalda tn 2, 4
ja 6 eluhoonete põhja-kirde külgedel. Kuna varasemalt kehtestatud detailplaneeringut ei ole asutud ellu
viima, ei saa varasemas detailplaneeringus määratud ehitusjoon olla Kose aleviku ajaloolise miljöö osa.
Lisaks algatati Kose Vallavalitsuse 28.07.2022 korraldusega nr 520 Ravila mnt 12a, 12b ja 12c
katastriüksuste detailplaneering eesmärgiga määrata ehitusõigus elamuehituse eesmärgil ning läbi uue
detailplaneeringu koostamise tuua hoonestusala Kose veskijärvele lähemale. Koostamisel olevad
detailplaneeringud koos moodustavad Ravila mnt 12a, 12b, 12c ja Ravila mnt 12 katastriüksustel
tervikliku ruumilahenduse. Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneeringus määratud kohustuslikust
ehitusjoonest loobumise põhjendused on antud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.2.
Detailplaneeringuga luuakse võimalus uue elukeskkonna loomiseks. Uus detailplaneering ei pea aegunud
ega käesolevaks ajaks ebaotstarbekaid või sobimatuid nõudeid uuesti kehtestama. Hoonestusala
määramisel, sh rajatiste kavandamisel, arvestatakse looduskaitseseadusest (edaspidi LKS) tulenevate
kitsenduste ja erisustega (LKS § 38 lõiked 4 ja 5). Hoonestusala on ala, kuhu on võimalik hooneid
püstitada. Täpne hoone asukoht pannake paika alles ehitusprojektis. Planeeringuga on määratud
ehitusõigus ühe põhihoone ja kuni kolme abihoone püstitamiseks ehk alale ei saa ehitada kolme
eraldiseisvat kortermaja. Hoone arhitektuurne lahendus selgub ehitusprojektis. Planeeringuga ei sätestata
hoone arhitektuurset lahendust ning hoone võib koosneda erinevatest osadest ehk maht võib olla
liigendatud, kui see ei ole seadusega keelatud. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse avalikul väljapanekul
kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks detailplaneeringu lisana
vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Ruumiline illustratsioon ei ole planeeringu
kohustuslik osa ehk illustratsiooni ei kehtestata. Hoone arhitektuurne lahendus selgub alles ehitusprojektis.
2012. kehtestatud detailplaneering koostati eesmärgiga kinnistu jagada ning määrata ehitusõigus
tekkivatele kruntidele elamuehituse eesmärgil (praegused Ravila mnt 12a, 12b ja 12c katastriüksused).
2012. aastal koostatud planeeringu ajal oli Ravila mnt 12 krunt seega ka palju suurem. 2012 aastal kasutati
Ravila mnt 12 katastriüksusel paiknevat hoonet raamatukogu, kasutatud esemete/kaupade müügikohana
ja korterelamuna. Kvaliteetse arhitektuurilise ruumi loomiseks Kose aleviku keskel, tiheasutusalal ega
Kose veskijärve mõlemal kaldal ei ole tarvis piirata põhjakaldale perspektiivselt rajatava hoonestuse
kaugust Kose veskijärvest kaugemale kui seadusega ette nähtud kalda ehituskeeluvöönd. Detailplaneering
on ehitusprojekti koostamise aluseks ehk alles ehitusprojektis selgub, kuhu paigutatakse ja milline täpselt
hakkab planeeritav kortermaja välja nägema. Kose Vallavalitsus on seisukohal, et katastriüksusele
projekteeritakse kvaliteetse arhitektuuriga korterelamu, mis sobitub antud katastriüksusele. Planeeringuga
ei ole määratud parkimisplatsi pindala, sest parkimine tuleb lahendada Ravila mnt 12 katastriüksusel
vastavalt kehtivale normatiivile. Parkimisplatsi pindala, sh kohtade arv, selgub alles hoone ehitusprojektis,
kui on teada täpne korterite arv ja suurus. Väljapaistev ja kõrgkvaliteediline arhitektuur ei varjuta senist
elu- ja looduskeskkonda ega kahjusta selle kõrgemaid väärtusi. Detailplaneeringus on kirjeldatud nõuded
arvestatud olemasoleva elu- ja looduskeskkonnaga ning koostatud planeeringulahendus sellega ka
arvestab. Ala täpne ruumiline lahendus antakse ehitusprojektis – kui palju krundist läheb hoone,
krundisiseste teede, parkla ja haljastuse alla, jms.
Ruumilise arengu kavandamisel ning valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel on
üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja
ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe. Vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering
detailplaneeringute koostamise aluseks. Kose valla üldplaneering on kehtestatud 2021. aastal ja võimaldab
Ravila mnt 12 kinnistu kasutamist ühiskondliku hoone, kaubandus, teenindus- ja büroohoone ning korter-
ja ridaelamu maa-alana. Seega realiseeritakse detailplaneeringu kehtestamisega Kose valla
üldplaneeringuga lubatud ühte võimalikku varianti. Lisaks selgus Rahandusministeeriumis toimunud
arvamuste ärakuulamisel, et Kose Vallavalitsuse hinnangul on Kose alevikus nõudlus korteritele olemas.
2. V. Viiloli arvamuskirjas ja ühispöördumises tehti Kose Vallavalitsusele ettepanek säilitada Kose
veskijärve põhjakaare kalda senine looduslik keskkond alates kaldast kuni kehtivas detailplaneeringus
märgitud ehitusjoone ja hoonestusalani, säilitada kalda olemasolevad looduslähedased vaated ning avarad
vaatekoridorid Kose veskijärve vastaskaldalt. Lisaks paluti mitte planeerida maakütte kontuuri
rohekoridori alas, kuna vastava ala looduslähedane keskkond võib saada maakontuuri paigaldamise käigus
kahjustada. Arvamuse esitajate hinnangul ei ole detailplaneeringuga tagatud avalikult kasutavate alade ja
jalg- ja rattatee piisav atraktiivsus Kose aleviku elanikele Kose veskijärve looduskauni keskkonna
nautimise jaoks, kuna planeeritavad alad ja jalg- ja rattatee on planeeringu kohaselt sisuliselt üks osa
kinnistu siseõuest hoonete kaldale niivõrd lähedale ehitamise tõttu. Lisaks võib osutuda ohtlikuks
planeeritaval jalg- ja rattateel liiklemine, kui kinnistu omanik soovib elamumaa edaspidi aiaga piirata.
Arvamuse esitajate hinnangul ei vasta Ravila mnt 12 kinnistule planeeritud avalikult kasutatav jalg- ja
rattatee asukoht Kose valla üldplaneeringus märgitud asukohale. Seega tehti ettepanek viia nimetatud tee
detailplaneeringus märgitud silla asukohast Ravila mnt 12 kinnistu läänekaare poolsest piirist eemale ehk
rohkem idakaare poole, sh Ravila mnt 12 kinnistu lõunakaare osas rohkem kui kinnistu põhjakaare osas.
Samuti paluti tagada, et Ravila mnt 12 kinnistu avalikult kasutatavad alad oleksid kohalikele elanikele
atraktiivsed ega kujuneks planeeritava hoonestuse siseõueks, vaid säiliks avalikult kasutatavate alade
eraldatus ja looduslähedus ning alade avalikult kasutatavuse selge ruumiline arusaadavus. Arvamuse
esitajad lisasid, et detailplaneeringu elluviimisel suureneb piirkonnas elavate inimeste ja kasutatavate
mootorsõidukite hulk oluliselt rohkem kui kehtiva detailplaneeringu järgi võis eeldada. Kaob eraldatus
Ravila mnt 12 kinnistu hoonestuse ja Kose veskijärve vastaskalda piirkonnas asuvate üksikelamute
piirkonna vahel. Kuna kehtivas detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus ühiskondlikult kasutatavale
hoonele ning kinnistul paiknes koolimaja/raamatukogu, oli Ravila mnt 12 kinnistu lähipiirkonna elanikel
tekkinud õigustatud ootus, et uus hoone järgib olemasoleva hoone mahtu ja väärikat hoonestuslaadi.
Arvamuse esitajad palusid vastavat ajalugu ka austada ning varasem Kose veskijärve põhjakaare kalda
looduslähedus, avarus ja avatus säilitada.
V. Viilol on leidnud, et Ravila mnt 12 kinnistu avaliku enampakkumise veebi-leheküljel on potentsiaalseid
ostjaid eelnevalt, enne pakkumise tegemist informeeritud, et kinnistul on kehtiv detailplaneering, mille
järgi on kinnistul ehituskeeluvöönd 50 meetrit ja kehtiv detailplaneering on ehitusprojekti koostamise
aluseks. Lisaks on enampakkumisel viidatud ka kehtiva detailplaneeringu materjalidele. Seega ei saa
Ravila mnt 12 kinnistu praegusel omanikul olla õigustatud ootust, et varasemat 50 m ehituskeeluvööndit
ja ajalooliselt väljakujunenud ehituskeeluvööndit ei tule järgida. Kose Vallavalitsus vastas, et Kose
Vallavalitsus austab katastriüksuse ajalugu. Kose veskijärve poolne ala Ravila mnt 12 katastriüksusel jääb
avalikult kasutatavaks. Kuna tegemist on alaga, millele ulatub Kose veskijärve ehituskeeluvöönd, siis alale
ehitisi (v.a maa-alused tehnorajatised) ei planeerita. Rajatised, mida alale planeeritakse, peavad olema
kooskõlas looduskaitseseadusega.
Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga ning vajalikud alad avalikuks kasutamiseks on määratud
arvestades planeeringuala paiknemist Kose veskijärve ääres, sh ehituskeeluvööndit. 11122 Ravila maantee
ääres algavat valgustatud jalgratta- ja jalgteed saavad kasutada kõik, kes soovivad ohutult ja ka lühemat
teed mööda liikuda keskusesse (nt kauplus, apteek, kool, lasteaed, huvikool, kultuurimaja, jne). Ravila mnt
12 katastriüksusele planeeritava kortermaja ehitusprojektiga lahendatakse ära avaliku kasutusega ala Kose
veskijärve ääres. Kuna tegemist on ehituskeeluvööndiga, ei ole seal kõik tegevused lubatud. Ravila mnt
12 katastriüksusele avalikele aladele loodav puhkekorralduslik taristu ja haljastus lahendatakse
kavandatava hoone kohta koostatava ehitusprojekti mahus, avalikel aladel keelatud tegevused on
kirjeldatud korrakaitseseaduses ning ehituskeeluvööndisse ja veekaitsevööndisse jäävatel aladel ka
looduskaitseseaduses. Loodavate avalike alade projekteerimisel nähakse ette hõlpsasti hoomatavad piirid
avalike ja mitteavalike alade vahele ning vajalikul määral ka infoviitade paigaldamist. Avalikuks
kasutamiseks mõeldud ala osas seatakse isiklik kasutusõigus Kose valla kasuks. Kose Vallavalitsus asus
seisukohale, et planeeritav ehitusõigus Ravila mnt 12 katastriüksusel ei mõjuta Kose veskijärve olemust.
Kose aleviku puhul ei ole tegemist aedlinnaga, vaid alevikuga, mis on pidevas arengus ja muutumises.
Vaatekoridoride moodustumiseks ei ole tarvis lähtuda kehtivas detailplaneeringus määratud ehitusjoonest,
sest planeeringut ei ole ellu viidud ning käesolev planeering tunnistab hetkel kehtiva Ravila mnt 12
kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks. Ruumiline dialoog planeeritava jalgratta- ja jalgtee silla ja
planeeritava hoonestuse vahel tõstab Ravila mnt 12 katastriüksuse ja lähiala ruumilist kvaliteeti ega välista
jalgratta- ja jalgtee sillal täitmast sillale omast kasutusfunktsiooni.
Viitamine Ravila mnt 12 kinnistu avaliku enampakkumise veebi-leheküljel olnud informatsioonile vastab
tõele, kuid PlanS § 140 lõike 7 kohaselt on võimalik detailplaneeringut muuta, sh tunnistada osaliselt
kehtetuks. Käesoleval juhul on algatatud Ravila mnt 12 katastriüksusel detailplaneering, milles eesmärk
on maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse määramine kortermaja püstitamiseks. Lisaks
antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele,
parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega vahustamisele.
3. V. Viiloli arvamuskirjas ja ühispöördumises tehti ettepanek jätta Kose veskijärve jalg- ja rattatee
sild detailplaneeringuga planeerimata ja välja ehitamata, kuna selle järgi puudub piirkonnas piisav ja
tegelik vajadus. Lisaks leiti, et planeeritava Kose veskijärve jalg- ja rattatee silla asukoht ei ole kooskõlas
Kose valla üldplaneeringuga, kuna üldplaneeringus asub sild Kose veskijärve põhjakaare kaldal vähemalt
12 meetri ja lõunakaare kaldal 16,5 meetri võrra rohkem idakaare poole, kui detailplaneeringuga
planeeritud silla asukoht. Arvamuse esitajate hinnangul muudab detailplaneeringus märgitud silla asukoht
oluliselt üldplaneeringut, sealjuures mõjutab Pargi tn 11 kinnistut negatiivselt ja riivab omandiõigust,
võimendab oluliselt sillast kinnistule avalduvaid negatiivseid mõjusid, sh seoses privaatsuse, müra ning
looduslähedaste jõevaadete piiramise tõttu, mille talumist pole vastaval määral üldplaneeringuga ette
nähtud. Silla ehitamise vajadust pole piisavalt analüüsitud, kaalutud ega põhjendatud ning planeeritud silla
ning sellega ühendatud jalg- ja rattatee asukoht pole üldplaneeringuga kooskõlas.
Kose Vallavalitsus selgitas, et valgustatud jalgratta- ja jalgtee ja silla ehitamisega avatakse just vaated
Kose veskijärvele ja Kose veskijärvelt. Kose vald on tänaseni turvaline keskkond, kus elada, töötada või
mida külastada. Kui kinnistu piirneb avaliku teega/tänavaga, on võimalik katastriüksuste omanikel rajada
piirdeid, sh hekki. Kose Vallavalitsusele jäi arusaamatuks arvamuste esitajate arusaam turvalisuse
vähenemisest ja privaatsuse vähenemisest. Katastriüksuse omanikul on võimalus katastriüksusel tagada
inimeste turvalisus ja privaatsus (nt rajada piirdeid, kui neid veel ei ole, täiendavalt kõrghaljastust,
valgustust, jms).
PlanS § 75 lõike 1 punkti 5 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne avalikus veekogus kaldaga püsivalt
ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine.
Üldplaneering ei määra ehitiste täpseid asukohti. Kose valla üldplaneeringu maakasutusplaanil on
planeeritavale alale ette nähtud kergliiklussilla rajamine. Üldplaneeringu peatükis 5.8.3. „Kergliiklusteed“
on märgitud, et kergliiklus on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusgruppidele sobiv liikumisviis, mis on
oluline ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks. Üldplaneeringuga planeeritakse täiendavalt kergliiklusteid
eesmärgil tagada kergliiklejatele mugav ja ohutu liikumisvõimalus sihtpunktist sihtpunkti. Üldplaneeringu
maakasutusplaanil on kajastatud olemasolevad ja planeeritavad kergliiklusteed kui kergliikleja
liikumissuunad. Üldplaneeringu üldistusastmest lähtuvalt ei ole eristatud, kas tegemist on jalgrattateega,
jalgteega või kõnniteega ega määratud ruumivajadust. Kergliiklustee iseloom, täpne paiknemine ja
ruumivajadus (nt kummal pool teed; täpne, loogiline ja vajadustest lähtuv algus- ja lõpp-punkt; tee/tänava
ületuskohad; paiknemine maaüksusel vms) määratakse liigilt täpsema planeeringu või projektiga. Antud
juhul on üldplaneeringus märgitud suunad detailplaneeringuga täpsustatud ning detailplaneeringu
seletuskirja esimesest peatükist nähtub, et üldplaneeringus näidatud perspektiivse silla kajastamine
detailplaneeringus on oluline planeeritava kergliiklustee funktsionaalselt seotud rajatis ning avaliku tee
osa.
4. M. Rei on küsinud, millistel kaalutlustel ei ole kaasatud detailplaneeringu koostamisse Ravila mnt
19 kinnistu omanikku, vaatamata sellele, et pinnasevee äravool antud kinnistult on kehtiva
detailplaneeringuga lahendatud planeeringuala kaudu ning miks näidatakse koostatava detailplaneeringu
nii põhi- kui ka tugijoonisel, et Ravila mnt 12 kinnistul Ravila maanteega paralleelset kraavilõiku
planeeringualal justkui ei eksisteeri ning Ravila maantee aluses truubis ja Ravila mnt 19 kinnistult truupi
suubuvas kraavis on äravool näidatud vastassuunalisena? Lisaks tegi M. Rei ettepaneku kaaluda, kas on
mõistlik mitmekorruselised kortermajad ehitada veekogu kaldale nii lähedale ja soovitas pigem vahetada
ümber parkimisplatsi ja majade asukohad kuna vähemalt naaberkinnistutel domineerib olukord, kus
paarikümne sentimeetrise mullakihi all esineb vesiliiv. Juhul kui planeeringulahendus on ikkagi lõplik,
siis peaks seletuskirjas mainima, et ehitusloa andmise eeldus on ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimine.
Kose Vallavalitsus selgitas, et kaastavad isikud ja asutused planeeringu menetluses määrab Kose
Vallavalitsus lähtudes PlanS § 127 lõikest 2. Detailplaneeringut algatades ei ole Kose Vallavalitsus
kaasatavate inimeste hulka arvestanud üle riigitee olevate katastriüksuste omanikke. Riigimaal asub truup
ei ole mitte kuidagi seotud Ravila mnt 12 katastriüksusega, seega ka sademevee äravoolu Ravila mnt 19
katastriüksuselt ei ole põhjendatud siduda Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringu lahendusega.
Ravila mnt 19 pinnasevee äravool ei ole lahendatud kehtiva Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneeringuga.
Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneeringu planeeringuala ei hõlma Ravila mnt 19 katastriüksust, seega ei
käsitleta Ravila mnt 19 katastriüksuse sademevee lahendust kehtivas detailplaneeringus.
Detailplaneeringus on kirjas, et sajuveed immutatakse kruntidel kruntide piires, teemaa sajuveed juhitakse
kraavi kaudu jõkke. Teadaolevalt on truup töökorras, kui mitte, tuleb pöörduda Transpordiameti poole.
Ravila mnt 12 katastriüksuse sademevee täpne lahendus antakse ehitusprojektiga. Koostamisel olevas
detailplaneeringus on sätestatud üldised tingimused (nt immutada pinnasesse, ei tohi juhtida
naaberkruntidele ja avalikele aladele). Detailplaneeringu koostamise erinevatest menetlusetappidest on
Kose Vallavalitsus teavitanud nii valla veebilehel kui ajalehes ning kõigil on olnud võimalus anda Kose
Vallavalitsusele teada, et soovib olla detailplaneeringu koostamisse kaasatud. Detailplaneeringuga ei
määrata ära kortermaja asukohta, vaid detailplaneeringuga määratakse ära hoonestusala, kuhu on võimalik
hooneid püstitada (ehitusõigus on määratud ühele põhihoonele ja kolmele abihoonele). Hoonete ja rajatiste
täpsed asukohad määratakse alles ehitusprojektis, mis on järgmine etapp pärast detailplaneeringu
kehtestamist. Ehitusgeoloogiline uuring on käesolevaks ajaks koostatud (Rakendusgeodeesia ja
Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, töö nr GE-3280, juuli 2022). Detailplaneeringu seletuskirja lisatakse
viide koostatud ehitusgeoloogilisele uuringule. Rahandusministeeriumi hinnangul on Kose Vallavalitsuse
selgitused asjakohased kaasamise ja hoone projekteerimise osas. Teeäärsete sademeveekraavide osa
planeeringuga ei planeerita. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 9 „Vertikaalplaneerimine“ on
märgitud, et hoone ehitusprojekti vertikaalplaneeringu osas tuleb ette näha muu hulgas vajadusel ka
naaberkatastriüksustele ulatuvate kraavide ja truupide korrastamised. Märkima peab, et topo-geodeetiline
alusplaan kajastab olemasolevat olukorda ning juhul, kui on jäänud midagi märkimata, (antud juhul
arvamuse avaldaja arvates teeäärne kraavilõik), on vajalik tagada andmete õigsus enne detailplaneeringu
kehtestamist. Lähtudes Kose Vallavalitsuse antud selgitustest, ei mõjuta detailplaneeringuga kavandatav
Ravila mnt 19 kinnistust, sh ei ole detailplaneeringuga lahendatud Ravila mnt 19 pinnasevee äravooluga
seonduvat.
Rahandusministeeriumi hinnangul on Kose Vallavalitsus esitatud ettepanekuid kaalunud ja selgitanud
detailplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluseseaduse § 4 lõikes 1 seatud
kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased.
Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv,
funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku,
sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on ruumilise planeerimise korraldamine kohaliku
omavalitsusüksuse ülesanne. Kohalik omavalitsus peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja
väärtuste ning huvitatud isikute huvide arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus.
Detailplaneeringu menetluse käigus on Kose Vallavalitsus planeeringu koostamise eesmärgist lähtuvalt
käsitlenud huvitatud isiku ettepanekuid, hinnates avalike huvide ja hüvede kõrval isikute õigusi ja huvide
kaalukust ning püüdnud leida kõiki osalisi võimalikult rahuldavat planeeringu lahendust.
Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama
planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Käesoleva detailplaneeringu
kehtestamisel muutub kehtetuks Kose Vallavolikogu 22.02.2012 otsusega nr 125 kehtestatud Ravila mnt
12 kinnistu detailplaneering (Kose Maakorralduse Osaühing, planeeringu ID 20910) vastavalt
Arhitektuuribüroo Nafta OÜ töös nr HV0321 esitatud joonisele nr 6.
Arvestades eeltoodut ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 139 lõike 1, § 140 lõike 8 ja Kose
Vallavolikogu 20. aprilli 2017 määruse nr 139 „Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud küsimuse
lahendamise delegeerimine Kose Vallavalitsusele“ § 2, annab
Kose Vallavalitsus
korralduse:
1. Kehtestada Kose alevikus asuv Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneering (Arhitektuuribüroo Nafta
OÜ, töö nr HV0321, planeeringu ID 101332).
2. Kose Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest:
2.1. 14 päeva jooksul planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi;
2.2. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Kose valla veebilehel;
2.3. 30 päeva jooksul ajalehtedes Kose Teataja ja Harju Elu.
3. Kose Vallavalitsusel esitada kehtestatud detailplaneering planeeringute andmekogusse
planeerimisseaduse § 139 lõike 41 kohaselt.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
5. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik
korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Kose Vallavalitsusele
haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega
isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud
tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Demis Voss
vallavanem Kätlin Iljin
vallasekretär
KOSE VALLAVALITSUS
___________________________________________________ Hariduse tn 1, 75101 Kose alevik Telefon + 372 6339 300 E-post: [email protected]
Kose vald, Harjumaa + 372 53 739 942 Veebileht www.kosevald.ee
Registrikood 75011547 Konto EE872200001120132608
Lp kooskõlastaja / koostöö tegija / kaasatav /kuupäev digiallkirjas/ nr 7-1.2/828
vastavalt nimekirjale
Teavitamine detailplaneeringu kehtestamisest (Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneering)
Saadame Teile teate planeerimisseaduse § 139 lõike 6 punkti 4 kohaselt.
Kose Vallavalitsus kehtestas 05.06.2023 korraldusega nr 349 Kose alevikus asuva Ravila mnt 12
katastriüksuse detailplaneeringu (Arhitektuuribüroo Nafta OÜ, töö nr HV0321, planeeringu ID
101332). Planeeringuala pindalaks on ca 1,8 ha ning see hõlmab Ravila mnt 12 (katastritunnus
33702:003:0233), osaliselt 11122 Ravila maantee (katastritunnus 33702:002:0226), osaliselt Allika tn
8a // Pirita jõgi L3 (katastritunnus 33801:001:1309) ja osaliselt Kalda tänav (katastritunnus
33801:001:0161) katastriüksust. Detailplaneeringu eesmärk on maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja
ehitusõiguse määramine kortermaja püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus
planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega
varustamisele. Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusalaga,
kus on ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus.
Tiheasustusalad on üldplaneeringu mõistes valla territooriumi osad, kus ruumiline planeerimine järgib
kompaktsele hoonestusalale omaseid põhimõtteid – hooned paiknevad/rajatakse üksteisele lähedale
(kompaktselt), hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse
sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne.
Planeeringuga kavandatud krundi ehitusõigus: maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa; hoonete
maksimaalne lubatud arv 4 (üks kortermaja ja 3 abihoonet); hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
1977 m2, millest maksimaalselt abihoonete ehitisealune pind võib olla 180 m2; kortermaja
maksimaalne kõrgus 12 m, maapealne korruselisus 3 ja maa-alune korruselisus 1, abihoonete
maksimaalne kõrgus 6 m, maapealne korruselisus 1 ja maa-alune korruselisus 1. Parkimine
lahendatakse krundisiseselt. Hoonete välisviimistluseks on lubatud kasutada järgmisi materjale - puitu
(laudis, vineer), krohv, tehisplaat, millega võib kombineerida valikuliselt looduskivi, tellist ja/või
krohvi. Katusekatetena kasutada rullmaterjali, laudist, muru, kivi või plekki. Katusekalded on
vahemikus 0° - 30°. Krunti ei piirata aiaga. Üle Kose veskijärve rajatakse valgustatud jalgratta- ja
jalgtee sild, mille teeosa laius on 1,5 m ning silla täpne lahendus antakse ehitusprojektiga. Kõnealune
detailplaneering on kooskõlas kehtiva Kose valla üldplaneeringuga ehk detailplaneering ei sisalda
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.
Piirkonna majanduslikule arengule aitab detailplaneeringus kavandatu elluviimine kaasa, uute
elanikega suureneb kohaliku ettevõtluse võimalik tulubaas. Loodav kortermaja on esimene uus
kortermaja Kosel viimase 30 aasta jooksul. Detailplaneeringus kavandatu elluviimine on
lähipiirkonnas sotsiaalselt positiivse mõjuga - korrastatakse aleviku käidavas kohas olev võsastuv
kinnistu, amortiseerinud koolihoone asendatakse uue väärika hoonega. Planeeringus on arvestatud
avalike taristutega – rajatav jalgratta- ja jalgtee kinnistu lääneservas, kallasrajale promenaadi
väljaehitamise potentsiaal. Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa
lähialal kultuurilisi mõjusid, planeeringu elluviimine ei kahjusta Kose vallas paiknevate
kultuuripärandiobjektide väärtust. Kavandatava hoonestuse arhitektuurse ilme väljatöötamisel on
oluline asendada endise koolihoone väärika uue hoonega, et mitte hävitada mitme põlvkonna mälestusi
kooliajast. Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga kaasa looduskeskkonna
kahjustumist, kinnistu kasutuselevõtt ei halvenda lähiala looduskeskkonna olukorda. Võsastuva
kinnistu korrastamine uuendab aleviku elu- ja looduskeskkonda. Negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra-
ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene
liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete
esinemist, seega võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
Planeeringuga kaasnevatest mõjudest on võimalik lugeda pikemalt detailplaneeringu seletuskirja
peatükis 11.1 „Planeeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud“.
Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama
planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Käesoleva detailplaneeringu
kehtestamisel muutus kehtetuks Kose Vallavolikogu 22.02.2012 otsusega nr 125 kehtestatud Ravila
mnt 12 kinnistu detailplaneering (Kose Maakorralduse Osaühing, planeeringu ID 20910) vastavalt
Arhitektuuribüroo Nafta OÜ töös nr HV0321 esitatud joonisele nr 6.
Kehtestatud detailplaneeringuga (sh korraldusega) on võimalik tutvuda digitaalselt aadressil
https://service.eomap.ee/kosevald/#/planeeringud/planeeringud/220 või paberkandjal tööajal Kose
Vallavalitsuse majandusosakonnas (Hariduse tn 1, Kose alevik, Harju maakond, II korrus).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Demis Voss
vallavanem
Lisa: Kose Vallavalitsuse 05.06.2023 korraldus nr 349
Kirja koostaja: Enelin Alter