| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/3703 |
| Registreeritud | 06.06.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eskolar OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Eskolar OÜ |
| Vastutaja | Avo Siilak |
| Originaal | Ava uues aknas |
Harmony link
Viru
NordBalt
2023
2023
2025
2024
2024
2023
2021
2020
2025
2025
2025
2025
2025
2025 2025
2025
2025
Leedu
Venemaa
Valgevene
Poola
Rootsi
Eesti
Läti
Venemaa
Soome
2025
2025
2025
2022
2023
2024
2024
2025
2022
2024
2021
2021 2021
2021
2025
2020
2024
EstLink 1
EstLink 2
EESTI LIITUMINE MANDRI-EUROOPA ELEKTRIVÕRGUGA
2025
2023
2023
2020
Estlink1 Estlink2
Kiisa Püssi
2024 2023
2024
2021
L300
L301
L353
L502
L503
3
MIDA ME TEEME?
Balti riikide elektrivõrk on tehniliselt võttes osa Venemaa energiasüsteemist. Euroopa poolt vaadates oleme nagu isoleeritud energiasaar, mille olulisi parameetreid kontrollib Venemaa. Otsene sõltuvus idanaabrist on geopoliitiline risk, lisaks pole teada, milline on idapiiri taga toodetava elektri jalajälg keskkonnale. Riskide maandamiseks ja võimaluste laiendamiseks ühendame enda elektrisüsteemid Venemaa omast lahti ning liitume Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. Sellega paranevad tarbijate varustuskindlus ning Eesti majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime. Sünkroniseerimise käigus tekivad olemasolevate elektriturgude kõrvale uued turud ja tooted, mis laiendavad ka kohalike elektritootjate võimalusi.
Kuna sünkroniseerimine võimaldab taotleda EL-i toetust ka amortiseerunud kõrgepingeliinide rekonstrueerimiseks, ei tule selleks vajaminev investeering tarbija taskust. Sünkroniseerimine maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa sellest on ca 300 miljonit eurot.
Eesmärgid:
• tagada varustuskindlus ja sõltumatus Venemaast; • luua võrdsed võimalused elektritootjatele; • parandada võimalusi elektri tootmiseks taastuvatest allikatest.
Sünkroniseerimise raames:
• ühendatakse Eesti, Läti ja Leedu lahti Venemaa energiasüsteemist ning liidetakse Mandri-Euroopa omaga; • luuakse tänapäevased ühendused Leedu ja Poola vahele; • renoveeritakse Eestis kolm üle 60 aasta vanust olemasolevat õhuliini ning ehitatakse kolm riske maandavat ja stabiilsust tagavat sünkroonkompensaatorit.
330 kV uus elektriliin
Renoveeritav 330 kV elektriliin
Sünkroonkompensaator
RENOVEERITAVAD ÕHULIINID EESTIS: L300 Balti–Tartu 132 km L301 Tartu–Valmiera 84 km L353 Viru–Tsirguliina 232 km
RAJATAVAD ÕHULIINID EESTIS: L502 Kilingi-Nõmme–Riia 14 km L503 Harku–Sindi 170 km
SÜNKROONKOMPENSAATORID EESTIS Kiisa, Püssi, Viru
Aeg: 2020–2025 Rahastus: ca 300 miljonit eurot, millest Euroopa Liit rahastab kuni 75%
54
OLULISED FAKTID
Sõltumatus idanaabrist 2025 Tänapäevased töökindlad liinid
Vaiksemad liinid
400 km likvideeritud õhuliine
Väiksem jalajälg keskkonnale
900 ha vabanevat maad
Ligi 500 km renoveeritud õhuliine
3 sünkroonkompensaatorit
300 miljonit eurot
Ca 200 km uusi õhuliine
15 kaasatud omavalitsust
EL-i rahastatav projekt
76
2020 20242023 20242023 20252023 2025
Kolmas EE-LV elektriühendus (sh alajaamad). Ei ole sünkroniseerimise projekti rahastusega seotud, vaid eeldus sünkroniseerimise projektile.
Balti-Tartu 330kV õhuliin
Püssi sünkroonkompensaator
Tartu-Valmiera 330kV õhuliin
Käikulaskmise aasta
EL-i kaasrahastus
Kogupikkus Eestis/tk
65%
184 km
75%
1 tk
75%
132 km
75%
1 tk
75%
1 tk
75%75%
84 km
75%
232 km
Viru-Tsirguliina 330kV õhuliin
Kiisa sünkroonkompensaator
Juhtimissüsteemid
Viru sünkroonkompensaator
PROJEKTIDE AJAKAVA 2025. AASTANI
Eesti elektrisüsteemihaldur Elering
Eleringi ülesanne on tagada Eesti tarbijatele kvaliteetne energiavarustus. Elering on sõltumatu ja iseseisev elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille omanikuks on Eesti riik ja mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi, juhib reaalajas elektrisüsteemi ning kindlustab ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.
Eleringil on üle Eesti: • 5403 kilomeetrit kõrgepinge õhu- ja kaabelliine; • 977 kilomeetrit gaasitorustikke; • 148 alajaama.
2020
Küsimuste korral helista või kirjuta! Telefon 71 51 222 e-post: [email protected]
From: Eskolar Kooskõlastused <[email protected]> Sent: 06 June 2023 14:19:47 To: Alutaguse Cc: Subject: L353/L352 330kV õhuliini liinikaitsevööndi raadamine
Tere,
teostame Eleringi tellitud L353 liinitrassi rekonstrueerimisega kaasnevat raadamist. Seoses sellega on vaja raadata liinitrass 40+40 meetrit. Avastasime liini ülevaatuse käigus ühe RMK kinnistu, kus metsa serv on liinile liiga lähedal. Palun vaadake üle ja võimalusel esitage metsateatis. Samuti palume teada anda kas RMK teostab raie ise või teeme seda meie. Võimalike küsimuste puhul kontakteeruda Hilmar Minski-ga 56240894 või Hanno Priks-ga 5144324.
Laienduse koht: 22901:001:0423, Permisküla mk 202. Kvartal PK036 (eraldiste 11, 14 ja 15 kõrval). Raadamise maht ca 0,22 ha.
-- Lugupidamisega Mehis Lillipuu Eskolar OÜ Tel: 55 92 1939
Külastage meid: www.eskolar.ee