From: [email protected] Sent: To: Cc: Subject: FW: Sohlu eksperthinnang

From: Ole Sein <[email protected]> Sent: Friday, June 2, 2023 2:05 PM To: [email protected]; Aliis Kevvai <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: FW: Sohlu eksperthinnang Tere, Oleme omalt poolt tellinud eksperthinnangu hindamaks milliseid transporditeid võiks keskkonnakaitselistest aspekdest lähtudes kasutada Rail Balcu ehituse varustamiseks Sohlu karjäärist. Soovime antud eksperthinnangu esitada kooskõlastamiseks ka Keskkonnaamele, kuid kuna koridorid jäävad väljaspoole meie maakasutuse piire, läbivad vähesel määral RMK maad ja suunduvad RB trassikoridorile, siis palume ka teie põhimõelist nõusolekut töö esitamiseks. Parimate soovidega, Ole Sein Juhatuse l i ige Diplomeeri tud mäeinsener Ees Killusk OÜ Pärnu mnt 158/1, Ta l l inn 11317 mob: +372 5349 2373 |e-mail: [email protected] www.eeskillusk.ee

1

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

2

Kinnitas:

Aadu Niidas (MSc) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Juhatuse liige

Analüüsi koostasid:

Martin Küttim (PhD) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keskkonnaspetsialist

Üllar Rammul (MSc) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keskkonnaspetsialist

© 2023 OÜ Inseneribüroo STEIGER

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

3

SISUKORD

Sisukord ................................................................................................................................ 3

1. Sohlu kruusakarjäär ja selle seos Rail Baltic kiirraudteega ......................................... 4

2. Sohlu kruusakarjäär ja rohekoridor .............................................................................. 6

3. Sohlu kruusakarjääri toodangu transpordialternatiivid ja nende võrdlus säästva arengu põhimõtete kontekstis ..................................................................................... 8

4. Analüütiline kokkuvõte ja soovitused ........................................................................ 11

Kasutatud allikad ............................................................................................................... 13

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

4

1.SOHLU KRUUSAKARJÄÄR JA SELLE SEOS RAIL BALTIC KIIRRAUDTEEGA

OÜ Eesti Killustik (edaspidi ka kaevandaja) (aadress: Jõe tn 3, Tallinn, 10151 Harju maakond, registrikood: 14270074) omab luba (KL-515217, kehtib 14.10.2022 – 31.12.2028) maavara kaevandamiseks Sohlu kruusamaardlas asuvas Sohlu kruusakarjääri (edaspidi ka Sohlu karjäär) mäeeraldisel. Sohlu karjäär paikneb Pärnu maakonnas, Põhja-Pärnumaa vallas, Kõnnu küla territooriumil (Joonis 1.1). Mäeeraldise pindala on 19,00 ha ja selle teenindusmaa pindala 24,07 ha. Loas märgitud keskmiseks aastaseks kaevandamise mahuks on 65 000 m3. (KOTKAS, 2023) Kaevandamise eesmärk on tagada üleriikliku tähtsusega ehitusobjekti Rail Baltic kiirraudtee (edaspidi ka RB) varustuskindlus selleks sobiliku kvaliteediga kruusa ja liivaga. RB trassikoridor koos seda ümbritseva taristuga paikneb Sohlu karjäärist vahetult (168 – 342 m kaugusel) idas. Arvestades Sohlu karjääri paiknemist ning raudtee-ehituse suurt ehituskruusa vajadust on RB ehitus märgitud ka loas kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks (KOTKAS, 2023). Materjali on võimalik kasutada sõltuvalt terastikulisest koostisest raudtee mulde vahekihi ehitamiseks ja mulde aluskihi konstruktsioonis. Lisaks Rail Balticu ehitusele kulub materjali ka teede ehituseks ja rekonstrueerimiseks. Materjal on sobilik ka purukruusa tootmiseks, mida saab kasutada nii tee alus- ja katendikihtides kui ka kruusateede hooldamiseks. Liiv on kasutatav teede ehituses täitematerjalina. Kaevandatava maavara kasuliku kihi paksus ulatub 3,9 meetrini. Kogu maavaravaru lasub ülevalpool põhjaveetaset, mistõttu maavaravaru on maardla piires hinnatud veepealse varuna. Maavara on plaanis kaevandada ekskavaatoriga kuni kahes astangus. Mäeeraldiselt veetakse valmistoodang välja kalluritega. (Kallaste, Uppin & Purre, 2019) Rail Balticu trassikoridori pikkus Pärnumaal on 109 km ja see kulgeb läbi viie kohaliku omavalitsuse (Pärnu maakonnaplaneering, 2018). TTÜ Mäeinstituudi analüüsi kohaselt (Närep, 2016) on Pärnu maakonnas RB muldkeha täiteks vaja 2 530 651 m3 täitekruusa ja -liiva ning mulkeha töökihi ja hooldusteede jaoks 3 589 144 m3 ehituskruusa ja -liiva. Sohlu karjääri keskkonnaloa kohaselt on seal kaevandatava varu arvestuslik kogus 370 000 m3 ehituskruusa ja 56 000 m3 ehitusliiva, kattes arvestuslikult ligikaudu 7,6 km RB trassikilomeetri ehituskruusa ja -liiva mahu. Vajadusel saab kaevandatavat materjali kasutada ka piirkonnas asuvate maanteede ehituseks ja korrashoiuks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

5

Joonis 1.1 Sohlu karjääri paiknemine RB trassikoridori ja selle ökodukti suhtes.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

6

2.SOHLU KRUUSAKARJÄÄR JA ROHEKORIDOR

Sohlu karjääri põhjaosa paikneb Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt Lõo raba tuumala ja Kaisma raba ümbritseva rohevõrgustiku tuumala ühendavas rohekoridoris. Vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile (Kutsar jt., 2018) ei ole rohevõrgustikus paiknemine takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja menetlusel ning tegemist on pikemas perspektiivis ajutise tegevusega, misjärel taastuvad elupaigad ning rohe- ja sinialad. Siiski ei ole metsamaa raadamine rohevõrgustiku alal üldjuhul lubatud. Lubatud on metsa raadamine alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba, eeldusel, et raadamise võimalikkus (mõju rohevõrgustiku toimivusele) on välja selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus või vältimismeetmed maavara kaevandamisloa taotluse menetluses (Pärnu maakonnaplaneering, 2018). Sohlu karjääri rajamise ja töötamise mõjusid (sh rohevõrgustikule ja koostoimes RB-ga) on põhjalikumalt hinnatud OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud Sohlu kruusakarjääri eksperthinnangus (Kallaste, Uppin ja Purre, 2019), millest lähtub ka käesolev hinnang. Rohekoridori toimimiseks peab see olema vähemalt 50% ulatuses laiusest või 10% tugiala pindalast loodusliku maakattega (Kutsar jt., 2018). Sohlu mäeeraldise rohekoridori jääva ala maksimaalne ristiulatus rohekoridori suhtes on 380 m, seejuures on rohekoridori planeeringujärgne laius 1000 m (Pärnu maakonna…, 2018), mistõttu võiks rohekoridori lugeda potentsiaalselt toimivaks ka juhul, kui kaevandamistegevus toimuks kogu mäeeraldise ulatuses samaaegselt. Kaevandamine ja sellele järgnev korrastamine tuleb aga vastavalt keskkonnaloale läbi viia etapiviisiliselt ning lühikese ajaperioodi (mõne aasta) jooksul, mistõttu on mõju rohekoridori toimimisele vähene ja lühiajaline. Põhjaliku Rail Balticu loomastiku uuringu (Remm jt., 2015) andmetel on Sohlu karjääri põhjaosaga kattuv rohekoridor oluline eelkõige kahepaiksetele: rabakonnale, rohukonnale ja harilikule kärnkonnale. Neile soovitab uuring rajada RB raudteemuldesse lihtsad läbipääsud 50-100 m tagant (Remm jt., 2015). Suurimetajate olulisemad RB trassikoridoriga ristuvad liikumisteed on Sohlu karjäärist ligikaudu 2,9 km põhjas ja 6,7 km lõunas, ent teatav loomade liikumine on võimalik ka osaliselt Sohlu karjääri hõlmavas koridoris. Kuna karjääri töötamine öisel ajal on vastavalt keskkonnaloale keelatud ning loomadele liikumisvõimaluse tagamiseks ei tohi karjääri ümber rajada piirdeaedu ega takistada loomade liikumist, siis saavad loomad öisel ajal, mis on paljudele liikidele põhiliseks toitumise ja liikumise ajaks, läbida ka rohekoridori aktiivse karjääri osa. Olulise linnualana Sohlu karjääri ja selle ümbrust nimetatud pole, kuid lindude pesitsusrahu tagamiseks on raierahu perioodil (15.04-15.07) raadamistööd mäeeraldise alal keelatud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

7

Joonis 2.1 Sohlu kruusakarjääri ja Rail Baltic trassikoridori paiknemine rohevõrgustiku suhtes (Kallaste, Uppin ja Purre, 2019).

Joonis 2.2 Kahepaiksetele elupaik Lõo raba naabruses (Remm jt., 2015).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

8

3.SOHLU KRUUSAKARJÄÄRI TOODANGU TRANSPORDIALTERNATIIVID JA NENDE VÕRDLUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETE KONTEKSTIS

Sohlu kruusakarjääri eksperthinnangus (Kallaste, Uppin & Purre, 2019) on mürataseme modelleerimise raames välja toodud kaevandatava materjali transpordialternatiivid RB ehitusele nii väljaveoga otse Rail Balticu ehitustrassile taotletavast alast ida suunas (kulgeks Sohlu karjääri kagunurgast itta mööda olemasolevat metsasihti, Joonisel 3.1 alternatiiv A) kui ka mööda Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaanteed (alternatiiv E). Vastavalt RB ehituse faasile on kavandatav liikluse maht 3 - 12 kallurautot tunnis. Samas töös antud soovituse kohaselt liigutakse kaevandamisega etapiviisiliselt edelast kirdesse.

Joonis 3.1 Võimalikud trassialternatiivid kaevandatud materjali transpordiks (märgitud punasega ja tähistatud A…E).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

9

Sohlu karjääri mäeeraldis paikneb vahetult RB trassikoridorist läänes. Seetõttu on avalike teede liikluskoormuse ning pikemast transporditeekonnast johtuva suurema kasvuhoonegaaside heite vältimiseks mõistlik nii palju kui võimalik vedada kaevandatud materjali mäeeraldiselt otse RB ehitusele, mis võimaldab kasutada ka liiklusesse mittesobivaid karjäärikallureid. Joonisel 3.1 on välja toodud võimalikud trassialternatiivid Sohlu karjäärist kaevandatud materjali transpordiks RB trassikoridori alale. Alternatiivid erinevad üksteisest mõnevõrra metsasuse poolest (Tabel 3.1), paiknemiselt rohekoridori suhtes ning kauguse osas RB trassikoridorist ja nihutamisruumist. Alternatiivide omavahelises võrdluses on eeldatud, et 66 m laiune RB trassikoridor paikneb 350 m laiuse nihutamisruumi keskel ning väljatud materjali transportivate veokite transpordikoridori laiuseks on 10 m. Raadatava metsamaterjali maht on hinnatud Metsaregistri (2023) takseerandmete alusel.

 Alternatiiv A: Eelnevas 2019. a analüüsis välja toodud alternatiiv, mis ühtib olemasoleva metsasihiga. Distants nihutamisruumini on 56 m, kuid selle kasutamine eeldab siiski metsa raadamist kogu transpordikoridori ulatuses. Kõige lõunapoolsema alternatiivina paikneb ökoduktile alternatiividest kõige lähemal, mistõttu võib olla mõistlik sealtkaudu varustada materjaliga ökodukti ehitust.

 Alternatiiv B. Vähima mäeeraldise ja RB nihutamiskoridori vahelise distantsiga (26 m) alternatiiv, mille puhul tuleks siiski mets peaaegu kogu transpordikoridori ulatuses raadata.

 Alternatiiv C. Mäeeraldise ja nihutamiskoridori vahel jääb selle alternatiivi transpordikoridorile täiskasvanud kõdusoomets, kuid valdav osa nihutamiskoridori jäävast transpordikoridorist paikneb 2013. aastal raiutud madalsoometsas, mistõttu võib see alternatiiv olla teistest variantidest märjem, eeldades potentsiaalselt suuremas mahus teetammi tõstmist.

 Alternatiiv D. Mäeeraldise ja nihutamiskoridori vahel kulgeb transpordikoridor võrdlemisi väikese tagavaraga 1999. aastal raiutud latimetsas, RB nihutamisruumis juba avamaal. Ehkki veodistants on võrreldes eelnevate alternatiividega pisut suurem, on raadatava metsamaterjali kogus jällegi oluliselt väiksem.

 Alternatiiv E. Kaevandatud materjali transport mööda Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaanteed, kuhu mäeeraldise alalt on võimalik liikuda mööda Männiku-Reinu teed mäeeraldise edelaosas. Alternatiiv, mis pakuti välja ka Inseneribüroo Steiger 2019. aasta hinnangus. Täiendavat metsa raadamist väljaspool mäeeraldise piire mäeeraldise ümbruses see kaasa ei too, kuid eeldab maanteesõiduks sobilike veokite kasutamist. Maavara vedamise distants ja raadatava metsa maht RB trassikoridori pääsemiseks sõltub konkreetsest RB ehituse lõigust, kus kaevandatud maavara vajatakse.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

10

Tabel 3.1 Käsitletavate transpordikoridoride pikkus ning nende alla jääva raadatava metsa pindala ja puidu maht

Nihutamisruumini Trassikoridorini

Alter- natiiv

Distants (m) nihutamis-

ruumini

Raadata- vat metsa

(m2)

Raadata- vat metsa

(m3)

Distants (m) trassi-

koridorini

Raadatavat metsa (m2)

Raadata- vat metsa

(m3)

A 56 504 8,4 206 1854 30,8

B 26 260 6,9 168 1680 44,4

C 39 390 10,3 212 1840 21,2

D 105 1050 4,6 265 1050 4,6

E 787 0 0 929 0 0

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

11

4.ANALÜÜTILINE KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

Sohlu kruusakarjääri asukoht vahetult ehitatava RB kiirraudtee trassikoridori kõrval võimaldab väikeste transpordikuludega RB ehitust kruusa ja liivaga varustada. Ka keskkonnaloas on kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks märgitud Rail Balticu ehitus. Sohlu karjäärist kaevandatud liiva ja kruusa transport RB ehitusele sõltub suuresti RB ehituse töökorraldusest ning kaevandaja ja ehitaja omavahelistest kokkulepetest, mida käesoleva töö raames pole võimalik ette näha. Siiski on välja toodud võimalikud trassialternatiivid, mida on vaadeldud nii veodistantsi, RB taristut (ökoduktid, sillad, trassi muldkeha), raadatava metsa pindala ja mahtu kui rohevõrgustiku toimimist silmas pidades. Logistiliselt sõltub transpordikoridori alternatiivivalik nii mäeeraldise piirkonnast, kus mingil ajahetkel kaevandamine toimub, kui ka sellest, millisele RB ehituse osale kaevandatavat materjali veetakse. Eelnevas eksperthinnangus (Kallaste, Uppin ja Purre, 2019) on küll antud soovitus liikuda kaevandamisega etapiviisiliselt mäeeraldisel edelast kirdesse, kuid tööde planeerimisel on vajalik arvesse võtta ka seda, mis järjekorras toimub RB objektide ehitus ning ka selle ajaline plaan RB ehitajaga kooskõlastada. Kuna rajatav ökodukt paikneb mäeeraldisest vahetult kagu suunas, siis on kõige efektiivsem selle ehitamise kruusa ja liivaga varustamine otse mäeeraldiselt ehk kasutades alternatiivi A. Sellega väheneb veokite sõiduaja- ja kütusekulu; samuti ei kasva liikluskoormus üldkasutatavatel teedel, mis on positiivne nii liiklusohutuse kui teede kulumise seisukohalt. Olenevalt RB ehitusobjekti ülesehitusest võiks Sohlu karjäärist vahetult idas paikneva trassijupi ning Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaanteega ristuva silla ehitamiseks kasutada kas samuti alternatiiv A-d (eeldusel, et veotee on juba välja ehitatud) või alternatiiv D-d, mille puhul samuti saab kasutada maanteeveokitest suurema mahuga karjäärikallureid, kuid raadatava metsa maht on võrreldes teiste alternatiividega väga väike. Kui ehitatav RB lõik asub Sohlu karjäärist kaugemal kui 1 km või ehitusmaterjali RB objektisisene vedu osutub keeruliseks, võib olla vajalik materjali vedu mööda maanteed (alternatiiv E). Sohlu karjäär korrastatakse peale ammendumist metsamaaks, seetõttu on sidusus muude metsaaladega ja rohevõrgustikuga tervikuna väga oluline. Kaevandamise ja kaevandatud materjali transpordi mõju on küll lühiaegne ning ka transpordikoridorid saab peale kasutamist metsastada, ent täiskasvanud metsa tagasikasvamine võtab aega, seega tuleks rohekoridoris paiknevad täiskasvanud metsad kui väärtuslik osa rohevõrgustikust üldjuhul võimalusel säilitada. Kindlasti on rohekoridori toimimise tagamiseks ja häiringute minimeerimiseks vajalik mäeeraldise etapiviisiline raadamine, kaevandamine ja korrastamine. Selle täpsem ajalis-ruumiline jaotus pannakse paika kaevandamise ja korrastamise tehnilises projektis, võttes arvesse kaevandaja ja RB ehitaja vahelisi kokkuleppeid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

12

Sohlu karjääri mõju rohevõrgustiku toimimisele on – eriti võrreldes RB kui hiiglasliku ja pikaajalise liikumisbarjääriga – nii ajaliselt kui ruumiliselt väga väike. Siiski tuleb ka uute transpordikoridoride rajamisel leevendusmeetmeid rakendada. Veoteid rajades tuleb eelkõige arvestada kahepaiksetega, kellele võiks – juhul kui (alternatiivide A…D puhul) rajatakse uusi teid – teha teede alt 25-50 m tagant nende liikumist soosivad läbipääsud, mille paiknemine, ehitus ja mõõtmed pannakse paika koostöös pädeva kahepaiksete spetsialistiga. Prognoositav veokite liikluskoormus (kuni 12 veokoormat tunnis) on piisavalt suur, et võib eriti kevadperioodil kahepaiksete liikumist ohustada. Kuna vahemaad on väikesed, siis otse Sohlu karjäärist RB ehitusele liikudes on ka sõidukiirused väikesed ega ohusta suuremaid loomi, kellele pole tarastamata kitsa veotee ületamine takistuseks. Kuna RB trassikoridori ja Sohlu karjääri vahelised potentsiaalsed veoteed on küllalt lühikesed ja kitsad ning asuvad samas sihis, siis oma mõjult rohevõrgustiku toimimisele RB ehituse ja Sohlu karjääri töötamise ajal need oluliselt ei erine. Kokkuvõttes nõustub käesolev analüüs eelnevas eksperthinnangus (Kallaste, Uppin & Purre, 2019) välja toodud veoteede kui logistiliselt, metsaressursi ja rohekoridori seisukohalt parimate alternatiividega (A ja E) ning täiendava võimalusena pakub välja alternatiivi D. Soovitused:

1. Vastavalt võimalustele RB ehitusel ning kokkuleppel ehitajaga kasutada nii palju kui võimalik kaevandatud materjali vedu otse RB ehitusele (alternatiivid A ja D). Kindlasti teha seda ökodukti ja maanteesilla ehitamisel. Kaugemate RB lõikude varustamiseks kasutada alternatiivi E.

2. Kaevandamisega seotud tegevuste mõju minimeerimiseks rohevõrgustiku toimimisele Sohlu karjäär raadata, kaevandada ja korrastada etapiviisiliselt. Raadamine on keelatud raierahu perioodil (15.04-15.07).

3. Veoteede rajamisel mäeeraldise ja RB trassikoridori vahele teha teede alt 25-50 m tagant koostöös kahepaiksete spetsialistiga läbipääsud kahepaiksetele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Soovitused Sohlu kruusakarjääri ühendusteede ruumilise paiknemise planeerimiseks

13

KASUTATUD ALLIKAD

Kallaste, P., Uppin, M., Purre, A.-H. 2019. Sohlu kruusakarjääri eksperthinnang. Töö nr 19/2824. OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn.

KOTKAS – Keskkonnalubade Infosüsteem. https://kotkas.envir.ee/ [28.04.2023]

Metsaregistri kaardirakendus. https://register.metsad.ee/#/ [28.04.2023]

Närep, E. 2016. Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse analüüs. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn.

Pärnu maakonnaplaneering. Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine. Kehtestatud Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40

Remm, J., Rannap, R., Pehlak, H., Jair, A., Nellis, R., Relve, A., Kont, R., Absalon, M., Jaanus, J., Jaik, K., Silts, M. 2015. Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine. Rail Baltic raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ Rewild. Töö 2015-1. Tartu/Tallinn.