Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

[email protected]

J. Poska tn 26

29023, Ida-Viru maakond, Narva-

Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn

Teie 10.11.2023

Meie 07.12.2023 nr 7.1-2/23/23456-2

Kütte ja Motelli kinnistute ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Kudruküla küla

Kütte ja Motelli kinnistute ehitusloa eelnõu (menetlus nr 399594).

Kinnistud (katastritunnused vastavalt 85101:001:0624 ja 85101:001:0623) asuvad riigitee nr 91

Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa (edaspidi riigitee) km 11,36-11,45 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse teenindusjaam-tanklahoone ja varikatuse ehitamiseks ning maa-aluste

kütusemahutite (2 tk), gaasimahuti, elektriautode laadijate (2 tk) ning tuletõrjeveemahutite (2 tk)

rajamiseks ning hinnaposti püstitamiseks.

Ehitusloa aluseks on Weidenberg OÜ, töö nr 2023-75 „Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla

Ehitusprojekt. Eelprojekt“ (edaspidi projekt).

Projekt on koostatud kehtiva detailplaneeringu alusel („AS EK Konteinertankla maaüksuse DP“,

TÜ Merelähedane, töö nr 22022011, kehtestatud 15.07.2014).

30.11.2021 kirjaga nr 7.1-1/21/26078-2 väljastasime nõuded riigiteega nr 91 külgnevale Motelli

ja Kütte kinnistule automaattankla teede osa projekteerimiseks. Nõuete alusel koostatud projekti

alusel oleme sõlminud huvitatud isikuga (Kütte ja Motelli kinnistute endine omanik Avkütte OÜ)

24.08.2022 ristumiskoha ehitamise lepingu nr 7.1-1/22/8774-5.

Oleme tutvunud ehitusloa eelnõu aluseks oleva projektiga ning palume projekti korrigeerida ja

täiendada järgmiselt.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja ehitusseadustiku (EhS) § 71

kohane teekaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate ehitiste ja rajatiste (hoone,

varikatus, hinnapost, lipumastid, mahutid, tankurid, elektriautode laadimispunktid, parkla

vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Projektiga on ette nähtud sidekaabli paigaldamine riigitee alla kinnisel meetodil.

Projekteerimisel lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ (edaspidi tehnovõrkude juhend) toodud põhimõtetest ning täiendada

vastavalt ehitusloa aluseks olevat projekti.

Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele

maale tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ).

2 (5)

Vormistada ning lisada projekti koosseisu IKÕ plaan vastavalt tehnovõrkude juhendi lisale

nr 6.

4. Projekti seletuskirja p 11.1.5 „Valgustus“ on kirjas, et välisvalgustuse täpne lahendus

antakse põhiprojekti staadiumis vastava eriosa projektiga.

Tankla väliala valgustuse osas palume kanda projekti asendiplaanile valgustite asukohad

ning esitada valgusarvutused, kus muuhulgas on näidatud valgustite paigaldusnurk, et

saaksime veenduda, et tankla valgustus ei häiri riigiteel liiklejaid.

5. 24.08.2022 sõlmisime huvitatud isikuga (Kütte ja Motelli kinnistute endine omanik

Avkütte OÜ) riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu, mille objektiks oli riigitee nr 91

Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 11,36 – 11,45 ristumiskohtade ja sellega seonduva

(teeületuskoht) ehitamine. Lepingu aluseks on meie poolt kooskõlastatud projekt

„Automaattankla ja riigitee ümberehituse projekt“, koostaja Aleksander Lipkin, töö nr

0122 (edaspidi teeprojekt).

Oleme valmis sõlmima huvitatud isikuga (Kütte ja Motelli kinnistute omanik)

ristumiskoha ehitamise lepingu pärast seda, kui teeprojekti korrigeeritakse järgmiselt.

5.1. Näha ette Narva poolt lähenedes 50 km/h kiiruspiirangu märgile asukoht sobivas kohas

teisel poole Kiigetee kinnistut (kat tunnus 85101:003:0925, vt Joonis 1).

Joonis 1. 50 km/h ala alguse asukoht, väljavõte teeprojekti joonisest nr 3.4

5.2. Teeprojektiga kavandatakse 50 km/h piiranguga lõik 70 km/h piirangu ala keskele.

Liikluse rahustamiseks kavandada kõik sõidurajad laiusega 3,0 m (normide lisa 1 tabel

7).

5.3. Ehitusloa aluse projektiga on laiendatud riigitee km 11,384 ja eriti km 11,447

ristumiskohti (Joonised nr 2 ja nr 3). Riigitee km 11,447 ristumiskohal on ristumiskoha

laius hetkel ca 14+ m ning jalg- ja jalgrattateel liikujad peavad ristumiskohta ületama

ca 10 m pikkusel lõigul. Ristumiskoht on hetkel sedavõrd lai, et võimaldab samaaegselt

riigiteelt sooritada nii parem- kui vasakpöörde manöövrit, mis on potentsiaalselt ohtlik

nii riigiteel liiklejatele kui ka ristumiskohta ületavatele jalakäijatele ning jalgratturitele

(Joonis 2). Korrigeerida ristumiskoha laiust nii, et ristumiskohalt saab korraga Motelli

kinnistule siseneda ainult üks sõiduk (kas vasak- või parempöördega), parempöörde

sooritamine toimub võimalikult täisnurga all ning jalg- ja jalgrattatee ristmiku

ületuskoht on võimalikult lühike.

3 (5)

Joonis 2. Riigitee km 11,447 ristumiskoha lahendus, väljavõte teeprojekti joonisest nr 2

Joonis 3. Riigitee km 11,447 ristumiskoha lahendus, väljavõte ehitusloa alusest projektist, joonis

nr 4.1

5.4. Riigitee ca km 11,35 ülekäigukoha ohutussaare mõõtmed (pikkus ja laius) kavandada

vastavalt normide tabelile nr 44.

4 (5)

6. Vastavalt detailplaneeringule tuleb Kütte ja Motelli kinnistute sadevee kogumine

lahendada lokaalselt (planeeringu seletuskiri p 5.3). Ehitusloa aluseks oleva projektiga kavandatud lahendus ei ole lokaalne, sest sademevesi kogutakse kokku ning juhitakse Motelli kinnistu lääneservas asuvasse kraavi (projekti seletuskiri p 10.5 ning joonis nr 4.2 Asendiplaan tehnovõrkudega). Juhime tähelepanu, et nimetatud kraav asub terves ulatuses ehitusloa aluse projektiga mitte käsitletaval alal ehk naaberkinnistutel (91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee, katastritunnus 51401:001:0250, munitsipaalomand ning Varblase, katastritunnus 51401:001:0209, riigiomand). Kirjeldatud kraavist liigub vesi edasi läbi Aiandi tee aluse truubi teisele poole Aiandi teed asuvatele kinnistutele (91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee, katastritunnus 51401:001:0244, munitsipaalomand ja Aiandi tee 2a, katastritunnus 51401:001:0218, munitsipaalomand). Projektiga kavandatava sademevee kogumise ning Kütte ja Motelli kinnistutelt eemale suunamise lahenduse eelduseks on eelpool nimetatud kinnistute omanike nõusolek (kirjalikult taasesitataval kujul), samuti tuleb projektis esitada arendustegevusest tulenevate vooluhulkade arvutus ning hinnata olemasolevate kraavide ja Aiandi tee all oleva truubi läbilaskevõimet; vajadusel näha ette kraavide puhastamine. Juhul, kui naaberkinnistute omanikud ei nõustu Kütte ja Motelli kinnistute sademevee juhtimisega oma kinnistutele või olemasolevad kraavid ja Aiandi tee all olev truup ei võta vastu Kütte ja Motelli kinnistute sademevett, tuleb Kütte ja Motelli kinnistute sademevee kogumine ning pinnasesse immutamine lahendada lokaalselt e Kütte ja Motelli kinnistute piires vastavalt detailplaneeringule.

7. Lisada projektile vertikaalplaneeringu joonis, mille lahendus läheb kokku riigitee

vertikaalplaneeringuga (sobivuse korral võtta aluseks teeprojekti vertikaalplaneeringu

lahendus) ning kuhu on kantud projekteeritud sademevee kanalisatsiooni lahendus, sh

kavandatavad (rest)kaevud, õlipüüdur, äärekivid jm.

8. Ehitusloa aluseks oleva projekti asendiplaani riigitee ning riigitee ristumiskohtade

lahendus peab vastama teeprojekti lahendusele.

9. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Lipumastide kaugus riigitee katte servast peab võrduma minimaalselt lipumastide

pikkusega.

10. Projekti seletuskirja p 2.1 on mainitud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.12.2022

korraldusega nr 468 väljastatud ehitusluba nr 2212271/23558 Kütte ja Motelli kinnistutele

automaattankla püstitamiseks ning veetorustiku, kütusemahuti, kilbiruumi, tuletõrje-

veehoidla, reklaamposti, sademeveekanalisatsiooni ja õlipüüduri rajamiseks. Sellele

järgneb lause: Käesoleva projekti alusel välja antavad ehitusload ja ehitusteatised tühistavad

eelmainitud ehitusloa täies mahus. Juhime tähelepanu, et ehitusloa aluseks oleva projektiga ei saa tühistada mis tahes varasemalt

väljastatud ehitusluba. Vastavalt EhS § 46 tunnistab ehitusloa kehtetuks pädev asutus.

Palume eemaldada projekti seletuskirjast nimetatud ebapädev käsitlus.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg

1 p 5 ja § 99 lg 3 ning lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ , jätame ehitusloa kooskõlastamata.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. OLEREXNARVAJOESUU_EP_AR-3-01_seletus_2023-11-06

2. OLEREXNARVAJOESUU_EP_AR-4-01_asend_2023-11-03

3. OLEREXNARVAJOESUU_EP_AR-4-02_tehno_2023-11-03

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 1 | 34

SELETUSKIRI

SISUKORD

I ÜLDOSA ......................................................................................................................... 3

II SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4

2.1 Töö eesmärk ..................................................................................................................... 4

2.2 Ülevaade projekteeritud ehitistest .................................................................................... 4

2.3 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................... 5

III ASENDIPLAAN ............................................................................................................. 5

3.1 Asukoht ja üldlahend ........................................................................................................ 5

3.2 Parkimine ja liiklus ........................................................................................................... 6

3.3 Rajatised ........................................................................................................................... 6

IV ARHITEKTUUR ............................................................................................................ 7

4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad ............. 7

4.2 Hoone arhitektuurne üldlahendus ..................................................................................... 8

4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid ............................................ 8

4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted ................................................................... 8

4.5 Invanõuded ..................................................................................................................... 11

V KONSTRUKTSIOONID .............................................................................................. 11

5.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 11

5.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 12

5.3 Ehitusgeoloogia .............................................................................................................. 13

5.4 Koormused...................................................................................................................... 13

5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika ............................................................................ 13

5.6 Kandekonstruktsioonid ................................................................................................... 14

VI RAJATISED .................................................................................................................. 15

6.1 Varikatus ......................................................................................................................... 16

6.2 Maa-alused kütusemahutid ja tankurisaared ................................................................... 16

6.3 Maapealne vedelgaasimahuti .......................................................................................... 17

6.4 Lipumastid ja viidad ....................................................................................................... 17

6.5 Muud väikerajatised ja -seadmed ................................................................................... 17

VII TULEOHUTUS ............................................................................................................ 18

7.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 18

7.2 Tuleohutusnäitajad.......................................................................................................... 18

7.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass .............. 19

7.4 Evakuatsioonilahendus ................................................................................................... 19

7.5 Tuleohutuspaigaldised .................................................................................................... 19

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 2 | 34

7.6 Tehnosüsteemide tuleohutus ........................................................................................... 21

7.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi .................................. 21

VIII ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................... 21

8.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 21

8.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 22

IX KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON .................................................................. 23

9.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 23

9.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid ........................................................... 23

9.3 Küte ................................................................................................................................ 23

9.4 Jahutus ............................................................................................................................ 24

9.5 Ventilatsioon ................................................................................................................... 24

X VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................ 24

10.1 Aluseks võetud normdokumendid ................................................................................ 24

10.2 Arvutuslikud vooluhulgad ............................................................................................ 25

10.3 Veevarustus .................................................................................................................. 25

10.4 Reoveekanalisatsioon ................................................................................................... 25

10.5 Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................. 25

XI ELEKTER JA NÕRKVOOL ........................................................................................ 26

11.1 Tugevvool ..................................................................................................................... 26

11.2 Nõrkvoolupaigaldis ...................................................................................................... 31

XII TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS ...................................................................... 34

XIII JÄÄTMEKÄITLUS ...................................................................................................... 34

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 3 | 34

I ÜLDOSA

Projekti nimetus Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt, töö nr

2023-57

Projekti staadium Eelprojekt

Projekti eesmärk Tanklahoone ja kaasnevate rajatiste ehituspõhimõtete

kirjeldus ehitusloa saamiseks

Ehitise kasutamise otstarve Kaubandushoone 12311

Kinnistu andmed

Lähiaadressid

Katastritunnused

Kinnistute omanik

Motelli, Kudruküla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Kütte, Kudruküla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

85101:001:0623

85101:001:0624

AS Aqua Marina

Peaprojekteerija andmed

Ettevõte

Telefon

E-kiri

Juriidiline aadress

Postiaadress

Majandustegevusteated

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Projekteerijad

Telefon

E-kiri

Ehitusgeodeetiliste uurimistööde

andmed

Ehitusgeoloogiliste uurimistööde

andmed

Weidenberg OÜ (registrikood 11500125)

+372 508 2249

[email protected]

Toome 3, 63303 Põlva

Raekoja plats 8, 51004 Tartu

Projekteerimine (EEP001430)

Omanikujärelevalve (EEO001982)

Ehitise audit (EEK000638)

Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (EPE000519)

Ehitamine (EEH005934)

Elektritööd (TEL001805)

Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Mihkel Lember

Grete Grünberg, Mihkel Lember

+372 5669 7013

[email protected]

5D Ehitus OÜ töö nr TT-27.07.2023 „Kütte ja Motelli KÜ

geodeetiline alusplaan (koostatud juulis 2023).

-

Käesolev projektiosa kirjeldab kavandatava tanklahoone ja muude maapealsete uute rajatiste

arhitektuurset ilmet ja ehituspõhimõtteid, samuti tehnovõrkude lahendusi eelprojekti mahus ehitusloa

taotlemiseks. Ülejäänud teenindusjaam-tankla toimimiseks vajalikud hoonevälised ehitised tuleb

lahendada kas eraldi projektidena või edasi arendada projekteerimise järgmistes etappides

(tehnoloogia osa, riskianalüüs, vedelgaasi tankla tehniline osa, vertikaalplaneering jms).

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 4 | 34

II SISSEJUHATUS

2.1 Töö eesmärk

Käesolev ehitusprojekt on koostatud Ida-Viru maakonnas Kudrukülas asuvale Motelli kinnistule

tankla-teenindushoone ja muude kaasnevate rajatiste ehituseks. Hoone on projekteeritud Motelli

kinnistule (85101:001:0623), Kütte kinnistule (85101:001:0624) on projekteeritud ainult rajatisi.

Projekteerimise käigus arvestati alal kehtiva detailplaneeringuga (TÜ Merelähedane töö nr 22022011

„Vaivara vald, Kudruküla, AS EK Konteinertankla maaüksuse detailplaneering“), krundil

olemasoleva ja detailplaneeringus kavandatud kujuga, tellija soovidega ning lähiümbruse

olemasoleva ja kavandatava olukorraga.

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.12.2022 korraldusega nr 468 on Kudrukülas asuvale Kütte

maaüksusele väljastatud ehitusluba nr 2212271/23558 automaattankla, veetorustiku, kütusemahuti,

kilbiruumi, tuletõrje-veehoidla, reklaamposti, sademeveekanalisatsiooni ja õlipüüduri rajamiseks.

Käesoleva projekti alusel välja antavad ehitusload ja ehitusteatised tühistavad eelmainitud

ehitusloa täies mahus.

Projekti koostamise hetkel on kinnistud hoonestamata.

Kavandatava tanklakompleksi keskseteks ehitisteks on kauplusehoone ja selle esiküljel asuv

dekoratiivne rajatis - varikatus.

Kemikaaliseaduse mõistes on teenindusjaam-tankla näol tegemist ohtliku ettevõttega.

Hoone elueaks on planeeritud 50 aastat (klass D), hoonesisestel tehnosüsteemidel 20 aastat (klass E),

välistrassidel, platsidel ja teedel 20 aastat (klass E).

Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku

ning neid tuleb käsitleda koos. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel

lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest ehitusprojektis

sisalduvatest dokumentidest. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust, ehituslikku

teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma

projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks.

2.2 Ülevaade projekteeritud ehitistest

Projekteeritav hoone:

• Motelli kinnistu (85101:001:0623):

o teenindusjaam-tanklahoone (ehitisealune pindala 213,7 m2, gabariitmõõdud on 19,8 x

15,7 x 4,5 m).

Projekteeritud olulisemad rajatised (Ehitisregistrisse kantavad):

• Motelli kinnistu (85101:001:0623):

o varikatus (ehitisealune pindala 135,7 m2, gabariitmõõdud on 13,4 x 10,1 x 5,9 m),

• Kütte kinnistu (85101:001:0624):

o hinnapost (kõrgus 9 m),

o 2 maa-alust 60 m3 kütusemahutit,

o maapealne 9,15 m3 LPG vedelgaasimahuti koos varikatuse ja tankuriga,

o elektriautode laadimispunkt (2 laadijat ehk laadimisvõimalus 4 sõidukile),

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 5 | 34

o 2 maa-alust 50 m3 tuletõrjevee mahutit.

Projekteeritud väikerajatised ja -seadmed:

• Motelli kinnistu (85101:001:0623):

o raudbetoonist sõiduautode tankurisaared koos seadmestikuga (2 tk, seadmestik

vastavalt TE-osale, 1,0 x 6,0 x 0,1 m),

o lipumastid (kõrgus 8 m),

o gaasiballoonide kapp (2 x 2 x 1 m),

o jäätmekonteinerid,

o sillutiskividest väliterrass koos puidust ja betoonist mööblikomplektide ning

jalgrattahoidjatega (3 tk ehk 6 kohta),

o tankla teenusseadmed ehk tolmuimeja, rehvirõhuseade ja vaibakloppimisstend,

o väljasõiduviit (kõrgus 1,4 m),

o kinnistute perimeetrile paigaldatavad valgustimastid.

• Kütte kinnistu (85101:001:0624):

o raudbetoonist veokite tankurisaar koos seadmestikuga (seadmestik vastavalt TE-osale,

1,0 x 11,0 x 0,15 m),

o väljasõiduviit (kõrgus 1,4 m),

o kinnistute perimeetrile paigaldatakse valgustimastid.

2.3 Aluseks võetud normdokumendid

• Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. a

• Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015. a

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“

III ASENDIPLAAN

3.1 Asukoht ja üldlahend

Projekteeritud hoone asub Narva-Jõesuu linnas Motelli kinnistul. Kinnistule on olemas juurdepääs

tugimaantee nr 91 Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee kaudu. Väljapääs toimub Kütte kinnistu

kaudu samale tugimaanteele nr 91. Mainitud juurdepääsud on olemasolevad ja säilivad

olemasolevates asukohtades ja suuruses, täiendavaid juurdepääsuteid ei rajata.

Tanklakompleksi keskseks ehitiseks on kinnistu keskele projekteeritud hoone ja selle kirdeküljel asuv

varikatus (eraldiseisev rajatis). Kinnistu pind kaetakse sõidukite liiklemiseks vajalikus mahus

asfaltkattega. Hoone ümber rajatakse äärekiviga eraldatud betoonkivist sillutisriba, ümbritseva

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 6 | 34

asfaltplatsiga samas tasapinnas sillutatakse betoonkiviga ka tankimisalad, mis piiratakse madaldatud

betoonist äärekividega.

Kinnistul asuv olemasolev kõrghaljastus likvideeritakse.

Ehitus on kavandatud üheetapilisena.

3.2 Parkimine ja liiklus

Hooneesise varikatuse alla on ette nähtud rajada kaks kahepoolselt kasutatavat sõiduautode

tankurisaart.

Parkimiskohtade arvutus vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“:

P = A x n = 213,7 x 1/20 = 11 kohta, kusjuures

A – hoone suletud brutopind (m2),

n – parkimisnormatiiv vastavalt EVS-ile.

Tankla territooriumile rajatakse 14 sõiduautode parkimiskohta (sh 1 puudega isiku sõiduki

parkimiskohta). Parkimiskohtade hulka ei ole arvestatud elektriautode laadimiseks mõeldud 4 kohta,

rendihaagiste 4 hoiukohta ja teenusseadmete (rehvirõhuseade, tolmuimeja, vaibakloppimise stend)

kasutamiseks mõeldud 2 kohta.

Jalgrataste parkimiseks paigaldatakse projekteeritud hoone idaküljel asuvale betoonkivisillutisest

väliterrassile 3 jalgrattahoidjat ehk 6 kohta rataste parkimiseks.

3.3 Rajatised

Varikatuse alla rajatakse kaks raudbetoonist sõiduautode tankurisaart (1,0 x 6,0 x 0,1 m). Sõiduautode

tankurisaarte seadmestik rajatakse vastavalt TE-osale.

Projekteeritud hoonest itta rajatakse raudbetoonist veoautode tankurisaar (1,0 x 11,0 x 0,15 m).

Veoautode tankurisaare seadmestik rajatakse vastavalt TE-osale. Tankurisaarega paralleelselt

paigaldatakse selle mõlemale poole kaks 60 m3 maa-alust kütusemahutit.

Projekteeritud hoonest põhjas asuvale haljasalale paigaldatakse kolm lipumasti, betoonalustel tankla

teenusseadmed (tolmuimeja, rehvirõhuseade, vaibakloppimise stend) ja elektriautode laadijad (2

laadijat, st laadimisvõimalus neljale sõidukile).

Kütte kinnistu idaserva paigaldatakse maapealne vedelgaasimahuti koos betoonalusel (3,0 x 10,0 x

0,1 m) gaasitankuri ja selle kohal asetseva varikatusega, 9 m kõrgune hinnapost ning 1,4 m kõrgune

väljasõiduviit.

Kütte kinnistu kagunurka paigaldatakse 2 maa-alust 50 m3 tuletõrjevee mahutit koos kuivhüdrandiga.

Projekteeritud hoone idaküljele rajatakse betoonkivisillutisest väliterrass, millele paigaldatakse

betoonist ja puidust välimööblikomplektid, jalgrattahoidjad (3 tk) ja gaasiballoonide kapp.

Hoone lääneküljele projekteeritud betoonkivisillutisele paigaldatakse jäätmekonteinerid.

Mugavama kasutamise nimel madaldatakse äärekivi nii jäätmekonteinerite, hoone sissepääsude kui

ka sillutiskividest väliterrassi juures (vt joonis 4.1 või 5.1).

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 7 | 34

Rajatakse vajalikud maa-alused tehnovõrgud nii kinnistu sees kui väljas teenindusjaam-tankla ja

sellega kaasnevate rajatiste toimimiseks.

Rajatava tankla territooriumi perimeetrile rajatakse mastidel välisvalgustus. Tanklahoone

lähiümbruse valgustus tagatakse hoone fassaadidele ja varikatuste alla kinnitatavate valgustitega.

Täpsemad rajatiste asukohad ja ehitiste asendiplaaniline lahendus (sh juurdepääsuteede,

parkimiskohtade, inforajatiste ning teenusseadmete asukohad; haljastus; vajalikud krundisisesed ja -

välised ühendused tehnovõrkudega jms) on näidatud asendiplaanidel (joonised 4.1 ja 4.2).

IV ARHITEKTUUR

4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad

HOONE RAJATISED

Tanklahoone Varikatus

Maa-alune

kütusemahuti

(2 tk)

Vedelgaasi-

mahuti koos

tankuri ja

varikatusega

Elektriautode

laadija

(2 tk)

Tuletõrjevee

mahuti (2 tk)

Ehitisealune pind 213,7 m2 135,7 m2 32,0 m2 30,0 m2* 0,1 m2*** 28,8 m2

Maapealse osa alune

pind 213,7 m2 135,7 m2 - 30,0 m2* 0,1 m2*** -

Maapealsete korruste

arv 1 - - - - -

Maa-aluste korruste

arv 0 - - - - -

Absoluutne kõrgus 9,85 m 11,28 m - - - -

Kõrgus (maapinnast) 4,5 m 5,9 m - 3,2 m** 1,4 m*** -

Pikkus 19,8 m 13,4 m 12,8 m 10,0 m* 0,4 m*** 11,5 m

Laius 15,7 m 10,1 m 2,5 m 3,0 m* 0,2 m*** 2,5 m

Suletud netopind

(kasulik pind) 195,5 m2 - - - - -

Köetav pind 195,5 m2 - - - - -

Maapealse osa maht 962 m3 106 m3 - - - -

Maht 962 m3 106 m3 60 m3 9,15 m3 - 50 m3

Üldkasutatav pind 0 m2 - - - - -

Tehnopind 15,6 m2 - - - - -

Mitteeluruumide pind 179,9 m2 - - - - -

Eluruumide pind 0 m2 - - - - -

Eluiga 50 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat

* Antud on gaasimahuti aluse raudbetoonplaadi mõõtmed. ** Antud on gaasitankuri kohal paikneva varikatuse kõrgus maapinnast. *** Mõõtmeid täpsustatakse edasise projekteerimise käigus pärast täpsete seadmete valikut.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 8 | 34

4.2 Hoone arhitektuurne üldlahendus

Ühekorruseline lamekatusega tanklahoone koosneb müügisaalist ja seda teenindavatest abiruumidest

nii klientide (WC), personali kui kauba jaoks.

Hoone kõrgus ±0.000 = 5,50 m abs.

Hoone välispiirde moodustavad:

• Viimistlusplaatidega kaetud 120 mm teras-kihtpaneelist seinad teraskarkassil,

• avatäited, sh alumiiniumraamidega klaasfassaad,

• SBS-kattega soojustatud lamekatus teraskarkassil.

Hoone välisviimistluse värvilahendused ja materjalid (täpsemalt vt jooniseid):

• Hoone fassaadid kaetakse 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (pikisuunas pooleks lõigatud tehase

standardmõõdus 6 x 1300 x 2800 mm plaat, toon 0027 „prado agate grey“) fassaadiplaatidega,

vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks värvida või katta musta teibiga, plaadid paigaldada

plaatidega sama tooni võimalikult väikese peaga kinnitusvahenditega

• Suurema osa hoone kirdefassaadist moodustab alumiiniumraamidega klaassein, osaliselt on

klaasid taustvärvitud tumehalliks (RR23)

Kõik metallpinnad (plekkliistud, avatäidete raamid, ukselehed jms) ning võimalusel ka tehnoseadmed

katusel – tervikuna tumehallid (RR23); erandina abiruumi tõstuks, mis on seest poolt hõbedane

(RAL 9002).

Hoone välimus lähtub Olerexi korporatiivimagost.

4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid

Hoone sisekliima vastavalt EVS-EN 16798-1:2019 "Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon.

Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,

lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast".

4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted

4.4.1 Vundament ja sokkel

Hoonele rajatakse postvundamendid. Sokkel soojustatakse ja kaetakse väljast tsementkiudplaadiga.

Sokkel S-1 (U ≤ 0,45 W/(m2·K)):

• RB soklipaneel 120 mm teraskarkassi vahel (vastavalt EK-osale)

• SPU AL soojustus 50 mm

• Tsementkiudplaat 8 mm

4.4.2 Põrand pinnasel ja pinnase kohal

Põrand pinnasel PP-1 (Ukonstr ≤ 0,37 W/(m2·K)):

• Täismass-põrandaplaat (vastavalt SA-osale)

• Monoliitne RB plaat 80 mm (vastavalt EK-osale)

• Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult)

• EPS 100 soojustusplaat 100 mm

• Tihendatud liivalus min 300 mm

• Pinnas

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 9 | 34

4.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Hoonet kannavad teraspostid ja terasfermid ning -talad.

4.4.4 Trepid

-

4.4.5 Vahelaed

Külmkambrile ja sügavkülmale rajatakse 100 mm kihtpaneelist lagi.

Kilbiruumile rajatakse tuldtakistav (EI30) kipsplaat-vahelagi.

Tehnoruumile rajatakse 80 x 80 mm teraspostidele ja terastaladele toetuv 21 mm vineerplaadiga

kaetud avatud tehnilise riiul (täpne ulatus ja lahendus antakse põhiprojekti staadiumis), millele

paigaldatakse ventilatsiooniseade.

Hoone müügisaali, abi- ja sanitaarruumidesse rajatakse ripplaed – täpsed lahendused ja

paigalduskõrgused antakse edasise projekteerimise käigus.

4.4.6 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad

Hoonele rajatakse soojustatud sisemise äravooluga lamekatus, katusekalle mitte laugem kui 1:40.

Hoone katuslagi KL-1 (U ≤ 0,13 W/(m2·K)):

• 2 x SBS-bituumenrullmaterjal (klass TL2)

• Tuulutussoontega jäik soojustusplaat 30 mm

• EPS 60 soojustusplaat 200 mm (läbiviigud ümbritseda 200 mm laiuselt tulekindla

mineraalvillaga)

• Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega SBS-bituumenrullmaterjal

• Jäik mineraalvilla plaat 70 mm (tuletundlikkus A2 või A1)

• Kandev profiilplekk 130 mm (vastavalt EK-osale)

• Terasfermid või -talad (vastavalt EK-osale)

• Ripplagi (vastavalt SA-osale)

Katuse pealispinnale käivad välised tehnoseadmed (ventilatsiooniagregaadid jm) paigaldada 1000 x

1000 x 30 mm veekindlast vineerist plaatidele. Vineerplaadid ei tohi jääda katusekallete murdekohale

– see takistaks vihmavee äravoolu.

4.4.7 Välisseinad

Hoone kaupluse osa koosneb peamiselt kolme tüüpi välisseintest:

a) VS-1.1 (U ≤ 0,18 W/(m2·K)):

• Terasest nelikantpostid 150 mm (vastavalt EK-osale)

• Kihtpaneel 120 mm (näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või samaväärne)

• Vertikaalne terasroov 20 mm

• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide

aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)

b) VS-1.2 (U ≤ 0,11 W/(m2·K)):

• Kipsplaat 12,5 mm

• OSB plaat 12 mm (võimaldab seinale kinnitada riiuleid ja kappe)

• Terasest nelikantpostid 150 mm (vastavalt EK-osale), vahel mineraalvillaga täidetud kipskarkass

• Kihtpaneel 120 mm (näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või samaväärne)

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 10 | 34

• Vertikaalne terasroov 20 mm

• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide

aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)

c) VS-1.3 (U ≤ 0,21 W/(m2·K)) ehk müügisaali klaasfassaadi ülemine taustvärvitud osa:

• Kipsplaat 12,5 mm

• OSB plaat 12 mm

• Aurutõke (teibitud)

• Terasest nelikantpostid 150 mm (vastavalt EK-osale), vahel mineraalvillaga täidetud kipskarkass

• Klaasfassaadi taustvärvitud osa

Külmkambrite ulatuses on välisseinale VS-1.1 lisatud täiendav kihtpaneel, selles ulatuses U ≤ 0,13

W/(m2·K).

4.4.8 Siseseinad

Siseseinad üldjuhul 115 mm kipsplaatseinad, näiteks Gyproci tüüpsein või samaväärne lahendus:

• Alusvöö põrandal ja laes GypSteel SK 66/37 või SK 66/60

• Püstkarkass GypSteel LR 66/40, samm 600 mm

• Kummalgi pool OSB 12 mm

• Kummalgi pool Gyproc-kipsplaat 12,5 mm või Gyproc PROTECT F 15,4 mm, niisketes ruumides

kasutada niiskuskindlat kipsplaati

• Vähemalt 50 mm mineraalvill karkassi vahel

Külmutusruumi ja sügavkülma seinad:

• Kihtpaneel 80 mm (külmutus) või 100 mm (sügavkülm)

• Müügisaali poolt kaetud 15 mm mööbliplaadiga, abiruumi poolt 12 mm OSB plaadi ja 12,5 mm

kipsplaadiga, kliendi WC poole paigaldada mineraalvillaga täidetud kipskarkass, mis omakorda

katta 12 mm OSB plaadi ja niiskuskindla kipsplaadiga

NB! Kõik vaheseinad ehitada kandva profiilplekini müraleviku tõkestamiseks.

Täpsem siseseinte lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

4.4.9 Avatäited

Akendena kasutada vähemalt kolmekordse klaaspaketiga aknaid:

• klaaspakett U ≤ 0,5 W/(m2·K) (3 x pakett, madala emissiivsuse ehk kiirgusvõimega,

argoontäidis)

• raami/lengi profiil U = 1,6 W/(m2·K)

• klaaspaketi vaheliist - "soe serv", SGG Swisspacer/TGI vaheprofiil

• klaaspaketi g-väärtus ≥ 0,50

Kogu hoone kõigi akende kompleksne keskmine U ≤ 0,9 W/(m2·K).

Müügisaali klaasfassaadi alumised kaks klaasi on üldjuhul UV-kaitsekilega ja läbipaistvad;

müügisaali klaasfassaadi ülemine klaasiring ning müügileti ulatuses ka alumine osa on taustvärvitud

tumehalliks (RR23). Aknad on üldjuhul mitteavanevad, erandiks öise müügi luuk (A-3).

Välisusteks on müügisaali osas elektriliselt avanev klaaspaketiga liuguks U-1 (1500 x 2200 mm),

tehno- ja personaliruumidel metallist välisuksed U-2 (900 x 2100 mm) ja U-3 (1100 x 2100 mm),

abiruumil käsitsi avatav metallist tõstuks U-4 (1400 x 2200 mm).

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 11 | 34

Välisustel üldjuhul kompleksne U ≤ 1,2 W/(m2·K); erandiks müügisaali liuguks U-1, mille

elementidele on samad nõuded nagu akendel, kuid ukse mittetiheda sulguvuse tõttu ei seata

kompleksse soojapidavuse nõuet.

Kõikide avatäidete metallosade toon tumehall (RR23), erandina abiruumi metallist tõstukse U-4

sisekülg (RAL 9002).

Müügisaalist nähtavad siledad siseuksed tervikuna peitsitud mustaks, sama spooniga mööbliplaat

paigaldada müügisaali pool ukse laiuselt ukse kohal ripplaeni välja. Muud siseuksed valged (tehase

tooni).

Avatäidete täpsem ülevaade on antud avatäidete spetsifikatsioonis (joonis 8.1, 8.2 ja 8.3).

4.4.10 Varikatused, rõdud, terrassid, teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid

Projekteeritud hoonest kirdesse rajatakse sõiduautode tankurisaared ja hoonest eraldiseisva rajatisena

tankurisaarte kohal asuv varikatus, mida on kirjeldatud peatükis 6.1.

Hoone idaküljele rajatakse sillutiskividest väliterrass, millele paigaldatakse betoonist ja puidust

mööblikomplektid ning terastorust jalgrattahoidjad. Hoone lääneküljel asuvale betoonkivist

sillutisribale paigaldatakse jäätmekonteinerid.

Hoone ümber rajatakse äärekiviga piiratud betoonkivist sillutisriba. Hoone välisuste, jalgrattahoidjate

ja jäätmekonteinerite juures on mugavama juurdepääsu huvides sillutisriba äärekivi madaldatud

ja/või sillutis tõstetud ukseläve juures siseruumi tasapinda (vt joonis 4.1 või 5.1).

4.5 Invanõuded

Kogu hoone sise- ja välisosas on arvestatud liikumispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamisega

ning hoone vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 28 „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Hoonesse on projekteeritud vastav tualettruum ning

pääsud selleni. Hoonesse pääseb klient ja töötaja sillutisriba välisuste juures madaldatud äärekivide

kaudu, mille serv ei või olla kõrgem kui 25 mm.

Täiendavad nõuded, millega arvestada:

• ilma astmeteta ja piisava laiusega liikumistee müügisaalist WC-ni, vaba ruumi peab tagama

tellija sisseseade paigutamisel,

• inva-WC-s ukse sulgemiseks seestpoolt täiendav käepide,

• 2-3 nagi inva WC-s,

• tualettpaberi kaugus inva WC potist 30 - 40 cm, peegli kõrgus põrandast 90 - 100 cm,

• paanika tekkimise tõenäosuse vähendamiseks ja inimeste ohutu liikumise tagamiseks on inva

WC-s ette nähtud paanikavastane valgustus.

V KONSTRUKTSIOONID

5.1 Kasutatavad normdokumendid

5.1.1 Üldist

• EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 12 | 34

5.1.2 Koormused

• EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.

• Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

• EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.

• Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

• EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.

• Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

5.1.3 Raudbetoonkonstruktsioonid

• EVS-EN 1992-1-1:2007+NA:2007 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

5.1.4 Teraskonstruktsioonid

• EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine.

• Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

• EVS-EN 1993-1-8:2006+NA:2006 Eurokoodeks 3.

• Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine.

• EVS 1090-1:2009 + A1:2011 Teraskonstruktsioonide valmistamine.

• Osa 1: Üldreeglid ja reeglid hoonekonstruktsioonidele.

• EVS-EN ISO 5817:2007 Keevistööd

5.1.5 Puitkonstruktsioonid

• EVS-EN 1995-1-1:2007 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine.

• Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

5.1.6 Vundamendid

• EVS-EN 1997-1:2006+NA:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1:

Üldeeskirjad.

5.1.7 Kvaliteedinõuded

• Maa RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Pinnasetööd ja alustarindid.

• Tarindi RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Kande- ja piirdetarindid.

• RIL 107-2012

• Toimivat katot 2012

5.2 Üldinfo

Täpsem lahendus on antud EK-osas.

5.2.1 Tulepüsivus

Kandekonstruktsioonide vähim tulepüsivus R30, mis tagatakse terasel värviga.

5.2.2 Ehitise kavandatud eluiga ja kestvusklass

• Ehitise kasutusea kategooria 4 (EVS-EN 1990:2002 punkt 2.3).

• Ehitise elueaks on kavandatud 50 aastat.

• Hoone töökindlusklass RC2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3) .

• Tagajärgede klass CC2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3).

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 13 | 34

• Koormuste tegur KFI = 1.0 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3).

• Betoonkonstruktsioonide klass S4.

• Ehitamisaegne järelvalvetase IL2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.4).

• Projekteerimise järelevalve tase DSL2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.5).

• Teraskonstruktsioonide teostusklass EXC2 (EVS-EN 1090-2).

5.3 Ehitusgeoloogia

-

5.4 Koormused

5.4.1 Kasuskoormus

• Teenindussaali põrandal (C3): 5,0 kN/m2 & 4,0 kN

• Katused, kuhu pääseb ainult hoolduseks (H): 0,75 kN/m2 ja 1,5 kN

5.4.2 Lumekoormus

• Lumekoormus maapinnal: 1,5 kN/m2

• Lumekoormuse kujutegur: 0,8…2,1

• Lumekoormus katustel: 1,2…3,2 kN/m2

5.4.3 Tuulekoormus

• Tuulekiirus: 21 m/s

• Maastikutüüp: III

• Kiirusrõhk: 0,383 (z = 6 m)

5.4.4 Muud koormused

Kandekonstruktsioonide dimensioneerimisel on arvestatud järgmiste maksimumkoormustega:

• Riputuskoormus hoone katuslael: 0,4 kN/m2

• Riputuskoormus varikatusel: 0,3 kN/m2

• Soojustatud katuslae omakaal (plekita / RB paneelita): 0,3 kN/m2

• Varikatuse omakaal (plekita): 0,3 kN/m2

• Päikesepaneelide omakaal 0,2 kN/m2

5.4.5 Ülekoormustegurid

Ülekoormustegurid kandepiirseisundis:

• Kasuskoormus: 1,5

• Omakaalukoormus: 1,2

Ülekoormustegurid kasutuspiirseisundis:

• Kasuskoormus: 1,0

• Omakaalukoormus: 1,0

• Taastuvas kasutuspiirseisundis lumel: 0,5

• Taastuvas kasutuspiirseisundis tuulel: 0,6

5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika

Kandekonstruktsioonidele mõjuvad koormused ja ülekoormustegurid on antud punktides 5.4.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 14 | 34

Kandekonstruktsioonid on arvutatud seotud elementidena horisontaalsele tuulekoormusele ja

vertikaalsele omakaalu- ning lumekoormusele.

Arvutusskeemis on vertikaalsed elemendid paindejäiga ühendusega vundamendile. Katuse tasapinnas

on kandevprofiil arvestatud tööle horisontaalseid koormuseid vastu võtva diafragmana. Kohviku osas

on postide nõtketegur tavaolukorras 1,0 ja varikatusel 2,1. Tulekahju olukorras 2,0 (diafragmat ei

arvestata tööle).

Horisontaalsete elementide kinnitus vertikaalsetele elementidele on liigendühendus.

Kaupluse osa karkassi stabiilsus tagatakse jäikussidemetega karkassipostide vahel, horisontaalsed

jõud kantakse raudbetoonvundamenti läbi sidemete. Raudbetoonvundamendi arvutamisel on võetud

arvesse nii vertikaalseid kui ka horisontaalsed reaktsioone. Vundamendi talla suuruse määramisel on

arvesse võetud halvimat olukorda tasakaalu püsimisel (tuul tõstab ja katusel puudub lumekoormus).

Kandekonstruktsioonid on dimensioneeritud Eesti projekteerimisnormides ja -standardites antud

nõuete ja juhiste järgi.

5.6 Kandekonstruktsioonid

Üldjäikus tagatakse piki- ja põikseinte, jäikussidemete ning jäigastavate katuslagede koostööga.

5.6.1 Vundamendid

Vundamendid on projekteeritud madalvundamentidena.

Vundamenditalla alla rajada tihendatud killustikalus minimaalselt 200 mm.

Varikatuse vundamendid rajatakse koos mahuti alusplaadiga.

Tihendustegur minimaalselt 0,95.

Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2

Sarrus A500HW

Rajatava hoone vundamendid on arvestatud toetuma piisavalt tugevale aluspinnasele, et neid saaks

rajada madalvundamendile. Maa alune terasosa tuleb kaitsta ajas püsiva hüdroisolatsiooniga.

5.6.2 Sokkel

Sokkel (teraskarkassi piirkonnas) on projekteeritud ühekihilistest soklipaneelidest.

Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2

Sarrus B500B

5.6.3 Põrandad

Põrandate alla rajada tihendatud killustikalus min 150 mm.

Tihendustegur min. 0,95.

Teenindussaali põrand on projekteeritud kiudbetoonist.

Teenindussaali põrand: Paksus 100 mm

Betoon C25/30, keskkonnaklass XC1

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 15 | 34

5.6.4 Postid

Hoone postid on projekteeritud valdavalt terasest monteeritavate postidena (kanttorust SHS

profiiliga). Postid ühendatakse vundamentidega ankrupoltidega ja posti jalg monolitiseeritakse mahus

mittekahaneva peenbetooniga C30/37.

• Terase tugevusklass S355J2

• Terase korrudeeruvusklass (EVS-EN ISO 12944-2): sisetingimustes – C1 (kuivad ruumid)

välistingimustes – C3

• Korrosioonikatse vastavus (EVS-EN ISO 12944-1): kõrge (H) > 15 aastat

• Tulepüsivusklass: R30

• Tulekaitse: tulekaitsevärv Osoran NulliFire S605 või

samaväärne

• Teraspinna ettevalmistus (ISO 8501-1:1988): Sa2 1

2

• Lubatud horisontaalsiire: H/300 (H – posti kõrgus)

• Kinnituspoltide tugevusklass 8.8 mm

5.6.4 Sidemed

Sidemed on projekteeritud teraskonstruktsioonis.

Teras S355J2

Keskkonnaklass C1

5.6.6 Talad

Talad ja fermid on projekteeritud teraskonstruktsioonis.

Teras S355J2

Keskkonnaklass sisetingimustes C1

Keskkonnaklass välistingimustes C3

Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30.

5.6.7 Katuslaed

Katusekandjad on projekteeritud terasest taladena ja kandvast profiilplekist (nt Ruukki T130M-75L-

930 või samaväärne). Katusetalad on ristkülikulised kantprofiilid RHS profiilist ja I-kujulised IPE

profiilid.

Varikatuse profiilplekk T45-30L-905 või samaväärne.

Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30.

VI RAJATISED

Rajatiste arhitektuurne välimus on näha rajatiste vaadetel (joonised 6.5-6.8) ning paiknemine

kinnistul on kujutatud asendiplaanil (joonis 4.1).

Rajatiste välimus lähtub Olerexi korporatiivimagost. Hooneväliste teenindusjaam-tanklat

teenindavate rajatiste arhitektuurse ilme lahendus on osa hoone arhitektuursest ehitusprojektist.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 16 | 34

6.1 Varikatus

Projekteeritud hoonest kirdesse rajatakse sõiduautode tankurisaared, nende kohale rajatisena

varikatus. Varikatuse gabariitmõõtmed on 13,4 x 10,13 x 5,9 m.

Varikatuste välisviimistluse värvilahendused ja materjalid (täpsemalt vt jooniseid):

• Varikatuste tugipostid – postid tumehallid (RR23), tankurisaartel asuvad postid ümbritseda

katteplekiga, läikiv kollane (Pantone 109 / RAL 1021)

• Varikatuste servamooduli metallist ülemine osa - kollane (Pantone 109 / RAL 1021), servamooduli

alumine plastist osa – oranž (RAL 2000). Kütusetankurite varikatusel on 780 mm kõrge moodul,

gaasitankuril 600 mm serv.

• Varikatuste alumine külg Ruukki CL20 metall-lamellidest – hõbedane (RR40)

Märkus: varikatuste postide katteplekid ja servamoodulid ning muud reklaamelemendid kuuluvad

reklaami töövõttu, mitte ehituse alla.

Varikatust kannavad teraspostid ja -talad.

Varikatuse näol on tegemist soojustamata sisemise äravooluga lamekatusega, VK:

• 2 x SBS-bituumenrullmaterjal (klass TL2)

• Veekindel vineer või OSB (vastavalt EK-osale)

• Puidust prussid

• Ruukki kandev profiilplekk 70 mm (vastavalt EK-osale)

• Terastalad 240 ja 230 mm (vastavalt EK-osale)

• Riputatud hõbedased fassaadilamellid CL20

• Välisserv 780 mm kõrgusest valgustusega moodulist - ülaosa kollane (Pantone 109 / RAL 1021),

alaosa oranž (RAL 2000)

Vedelgaasitankuri varikatuse ülesehitus on analoogne, kuid servamooduli kõrguseks on 600 mm.

Hoone lõunaküljele rajatakse sillutiskividest välimööbliga terrass.

Varikatuse paiknemine on näidatud asendiplaanil (joonis 4.1) ja põhiplaanil (joonis 5.1), vaated

joonistel 6.1 ja 6.2 ning lõiked joonisel 6.4.

6.2 Maa-alused kütusemahutid ja tankurisaared

Hoone esiküljel (kirdeküljel) asuva varikatuse alla on projekteeritud kaks raudbetoonist sõiduautode

tankurisaart koos kütusetankurite, prügikastide, tulekustutite, kätepaberi ja muu vajalikuga. Ühe

sõiduautode tankurisaare mõõtmed on 1,0 x 6,0 x 0,1 m.

Projekteeritud hoonest itta rajatakse veokite tankurisaar (tankurisaare mõõtmed 11,0 x 1,0 x 0,15 m)

koos tankurite, laadimiskastide, prügikastide, tulekustuti, kätepaberi ja muu vajalikuga.

Veokite tankurisaarega paralleelselt on kavandatud paigaldada kaks maa-alust 60 m3 kütusemahutit.

Kütusemahutid ja tankurisaarte seadmed rajatakse/paigaldatakse vastavalt tehnoloogia osa täpsemale

lahendile.

Veokite tankurisaare vaated on näidatud joonisel 6.8, tankurisaarte asendiplaaniline paiknemine

joonisel 4.1.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 17 | 34

6.3 Maapealne vedelgaasimahuti

Kinnistu idaserva on ette nähtud paigaldada maapealne 9,15 m3 LPG mahuti koos tankuri ja

varikatusega.

Gaasitankur, selle seadmestik ja selle kohal asuv varikatus paigaldatakse raudbetoonist alusplaadile,

mille pealispind on ühes tasapinnas ümbritseva äärekiviga. Raudbetoonaluse mõõtmed on 3,0 x 10,0

x 0,1 m, varikatuse kõrgus 3,2 m ning mõõtmed 2,5 x 1,7 m.

Gaasitankuri toimimiseks vajalik elektri- ja sideühendus rajatakse projekteeritud teenindusjaam-

tanklahoone tehnoruumist.

Gaasipaigaldis rajatakse täpsemalt vastavalt gaasi eriosa projektile.

Gaasimahuti ja -tankuri vaated on näidatud joonisel 6.7, asendiplaaniline paiknemine joonisel 4.1.

6.4 Lipumastid ja viidad

Projekteeritud hoonest põhjas asuvale haljasalale on ette nähtud paigaldada kolm 8 m kõrgust

valgustusega lipumasti.

Krundi sisse- ja väljapääsu juurde paigaldatakse sisemise valgustusega teeviit. Vastavalt Olerexi

korporatiivimagole on viit kaetud kollase (Pantone 109/RAL 1021) ja punase (Pantone 166/RAL

2000) katteplekiga. Viida kõrgus maapinnast on 1,4 m.

Lipumastide ja sissepääsuviitade vaated on näidatud joonisel 6.5, asendiplaaniline paiknemine

joonisel 4.1.

6.5 Muud väikerajatised ja -seadmed

Kinnistu põhjaservas asuvale haljasalale paigaldatakse tankla teenusseadmed: rehvirõhuseade,

vaibakloppimisstend ja tolmuimeja. Seadmete alla rajatakse ümbritseva äärekiviga ühes tasapinnas

olev raudbetoonist alusplaat.

Kinnistu põhjaserva rajatakse ka elektriautode laadimispunkt (2 laadijat ehk laadimisvõimalus 4

sõidukile). Elektriautode laadija paigaldatakse samuti ümbritseva äärekiviga ühes tasapinnas olevale

raudbetoonist alusplaadile.

Projekteeritud hoone idaküljele rajatavale betoonkividest väliterrassile paigaldatakse gaasiballoonide

kapp, betoonist ja puidust välimööbel ning terastorust kollased (RAL1021) jalgrattahoidjad (3 tk st

parkimisvõimalus 6 jalgrattale). Jalgrattahoidjate juures mugavama kasutuse huvides äärekivi

madaldada.

Projekteeritud hoone lääneküljele rajatavale betoonkividest sillutisribale paigaldatakse

jäätmekonteinerid. Jäätmekonteinerite juures äärekivi madaldada.

Elektri- ja sideühendus kõigi vajalike rajatisteni rajatakse projekteeritud teenindusjaam-tanklahoone

tehnoruumist.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 18 | 34

VII TULEOHUTUS

7.1 Kasutatavad normdokumendid

• Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Siseministri 12.12.2022. a määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

• Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele,

kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse,

ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord"

• Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

• EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

• EVS 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“

• EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika“

• EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“

• EVS-EN 62305-1:2011 „Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted“

• EVS-EN 62305-2:2011 „Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs“

• EVS-EN 62305-3:2011 „Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht

elule“

• EVS-EN 62305-4:2011 „Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid“

• EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“

• EVS 812-5:2014 „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“

7.2 Tuleohutusnäitajad

• hoone liigitus tuleohutuse järgi:

o IV kasutusviis (kasutusotstarve „kaubandushoone“)

• hoone tulepüsivusklass – TP2

• arvestuslik inimeste arv – arvutuslik hoones viibivate külastajate arv on 36 inimest, arvestades

iga külastaja kohta 3 m2 müügisaali pinda (va müügileti tagune osa, milles viibivad vaid hoonet

tundvad töötajad) ja kuni 5 töötajat.

• tuleohutuskuja (8 m naaberkinnistu hoonetega): tagatud

• põlemiskoormus hoones – 600-1200 MJ/m2

• kandekonstruktsioonide tulepüsivused – R30 (nii hoone kui varikatused)

• korruste arv – 1 korrus

• sisepindade nõutud tuletundlikkus (IV kasutusviis):

o põrandad (sh tehnilised ruumid ja evakuatsioonitee) – DFL-s1

o seinad ja lagi (sh tehnilised ruumid ja evakuatsioonitee) – B-s1,d0

• välispindade nõutud tuletundlikkus:

o katusekatte klass – BROOF(t2-4)

o soojustussüsteem - D,d0

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 19 | 34

o välisseina välispind – D,d2

o õhutuspilu välispind – D,d2

o õhutuspilu sisepind – D-s2,d2

• tankimisplatsi varikatuse kattekonstruktsioon peab olema mittepõlevast materjalist

• hoonele ja gaasimahutile projekteeritakse piksekaitse võrkkontuur või piksevarras vastavalt

standarditele

• maapealne gaasimahuti on kavandatud 9,15 m3 mahuga ja mahutab kuni ca 4,1 tonni vedelgaasi

• kütusemahutid on kavandatud 60 m3 mahuga, sisaldades nii diislikütust, bensiini kui ka

klaasipesuvedelikku

7.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass

Hoone on jagatud kaheks tuletõkkesektsiooniks – ühe moodustab kilbiruum, teise ülejäänud ruumid.

Sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI30.

7.4 Evakuatsioonilahendus

Hoonel on 2 evakuatsiooniväljapääsu – müügisaali peauks U-1 (liuguks, 1500 x 2200 mm) ja

tehnoruumi metalluks U-3 (ukse välismõõt 1100 x 2100 mm). Lisaks pääseb hädapääsuna otse välja

personaliruumi uksest U-2 (ukse välismõõt 900 x 2100 mm) ning abiruumi tõstukse U-4 (vaba ava

1200 x 2100 mm) kaudu.

Müügisaali liuguks U-1 tuleb varustada automaatse avanemisega automaatse tulekahju-

signalisatsioonisüsteemi (ATS) poolt häire korral (sh akuga elektrikatkestuse puhuks) ja tehnoruumi

uks U-3 seestpoolt avariilingiga. Kõik ülejäänud uksed peale abiruumi tõstukse ja külmkambrite uste

(st kõik väljapääsemiseks olulised sise- ja välisuksed) varustada väljumise suunal kergesti käsitsetava

libliklukuga, et hõlbustada võtmevaba läbipääsu hädaolukorras.

Evakuatsiooniteede pikkus ei ületa 30 m.

Turvavalgustuse kestus peab olema minimaalselt 1 h, selleks paigaldada evakuatsiooniteedele ja

väljapääsude juurde suunava kleebisega varustatud valgustid, millistel on 1 h vastupidavusega

akumulaatorid. Nimetatud valgustid ühendada tööle pidevrežiimis ning selliselt, et oleks tagatud

nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. Täpsemad lahendused

on antud peatükis XI.

7.5 Tuleohutuspaigaldised

Hoones on ette nähtud esmased tulekustutusvahendid, paigaldada tuleb vähemalt üks 6 kg tulekustuti

hoone iga 200 m2 kohta. Kõik tankimiskohad tuleb varustada ABC-tüüpi külmumiskindlate 6 kg

pulberkustutitega. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr

44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele

ja korrashoiule“.

Hoonesse paigaldatakse ATS, mille keskseade paigaldada müügisaali leti taha ning varustada

reservtoite akudega, mis peavad tagama süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul

normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi

suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada selliselt, et

nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas osas. Andurite paigaldamisel

arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest, valgustitest, mööblist ning

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 20 | 34

muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite paigaldamisel ripplagede taha

vm varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja kaabliühendusteni nende hooldamiseks.

Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga.

Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m

kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja

EN54 nõuetest. Täpsemad lahendused on antud peatükis XI.

Ventilatsiooniseadmete juhtahelad on ühendatud ATS keskseadmega nii, et alarmi rakendumisel

lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsiooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist toimub

manuaalselt.

Hoone katusele paigaldatakse elektrienergia tootmiseks päikesepaneelid, mis peavad olema selgelt

tähistatud pinge alt lahtilülitamise võimalusega.

Hoonesisest pääsu katustele ei rajata.

Eraldi suitsueemaldusseadmeid hoonesse ei rajata, suits eemaldatakse hoone uste kaudu.

Hooneesise tankimisala varikatus tuleb varustada tulekahjuavastusseadmetega.

Tanklas peab olema õlireostuse esmatõrjeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet.

Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 44 „Nõuded

tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja

korrashoiule“.

Tankurid varustatakse Eesti standardis EVS 620-2 “Tuleohutus. Ohutusmärgid” kehtestatud lahtise

tule tegemist ja suitsetamist keelavate ohutusmärkidega ning lisatahvliga “Tankimise ajaks seisata

mootor!”.

EVS-ile 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ tuginedes

on määratud järgnevad kujad erinevate rajatiste vahel ning muud tehnilised nõuded:

• Projekteeritavast kauplusehoonest asub lähim tankur ca 5 m kaugusel (nõutav kuja 3 m) – tagatud.

• Tankurite kuja tänavast (maanteest) peab olema vähemalt 10 m – tagatud.

• Maa-alust kütusemahutit ümbritsev ala peab olema varustatud õlipüüduriga

sademeveekanalisatsiooniga, mis peab arvestama tulekustutusvee ärajuhtimise võimalusi.

• Mahutite tuulutuspüstiku suudme kuja hoonest ja tänavast peab olema vähemalt 6 m, mahutite

täitmiskohast vähemalt 5 m - tagatud.

• Mahutite täitetorustiku ühenduskoha otsik peab olema varustatud tihedalt suletava korgiga.

Täitmistorustiku kaev peab olema lukustatava kaanega.

LPG mahuti paigutus lähtub detailplaneeringus määratletud ehitusalast maapealse mahuti jaoks. Kuni

5 tonni mahutava maapealse gaasimahuti kujad vastavalt määrusele nr 87:

• Naaberkinnisasja piirist (va naaberkinnisasja omaniku nõusolekul), magistraaltänavast, gaasi

ladustamisega mitteseotud hoonetest – 5 meetrit – tagatud.

• Üksikelamust – 3 meetrit – tagatud.

• Liiklussõlmest, rida- ja kaksikelamust – 15 meetrit – tagatud.

• Korterelamust, koolist, hotellist, kaubanduskeskusest, toitlustusasutusest, kinost, turust – 50

meetrit – tagatud.

• Ravi- või hooldusasutusest (haiglast, vanadekodust, sanatooriumist) – 300 meetrit – tagatud.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 21 | 34

7.6 Tehnosüsteemide tuleohutus

Tuletõkkekonstruktsioone läbivate kommunikatsioonide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50%

tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Ventilatsiooni keskseade paigaldatakse

tehnoruumi. Ventilatsiooni-, elektri- ja VK-süsteemil on tuletõkketarindist läbimineku kohtades

tulekaitseklapid, tihendatud villaga.

Päikeseelektri paigaldisel peab olema tagatud ohutu lahutusvõimalus järgmistes punktides:

• Liitumiskilp – hoones või kinnistu piiril;

• Peakilbis/jaotuskilbis – peakaitse lahklüliti, inverteri kaitse;

• Inverteril – DC lahutuse lüliti inverteri juures;

• Inverteril – DC lahutuse lüliti inverteri juures. Kui inverter ei asu kilbiga samas ruumis, tuleb

inverteri asukohas ette näha täiendav kaitselahutusvahend vahelduvvoolukaablile.

7.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi

Juurdepääsutee tanklahooneni on ca 10,8 m laiune (nõutav vähemalt 3,5 m) ja hoone juurde pääseb

päästemasinaga igast küljest, on ka ümberkeeramise võimalus. Territooriumi sõidutee ja juurdepääs

hoonele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Päästemeeskonna sisenemisteeks on müügisaali peauks (U-1). Päästemeeskonna sisenemisteel peab

olema:

• Tuleohutuspaigaldiste infotablood

• ATS juhtimisseadmed

• Päästetööks vajalikud skeemid ja joonised (tuleohutuspaigaldiste paiknemisskeemid,

korruseplaan, tuletõkkesektsioonid ja avatäited koos tulepüsivusajaga)

• Teave lisavee andmise võimaluste kohta

• Teave varugeneraatori või päikesepaneelide kohta - sh päikeseelektri paigaldise projekti

dokumentatsioon, mis sisaldab vähemalt paigaldusplaani (pealtvaade, soovitatavalt aerofoto),

paigaldise struktuurskeemi, kaabliteede asukohta ning akupanga asukohta (olemasolul).

Vastavalt EVS 812-5:2014 on tanklas väliseks kustutamiseks tulekustutusvett vaja minimaalselt 5 l/s

3 tunni jooksul (54 m3).

Tulekustutusvee jaoks paigaldatakse Kütte kinnistu kagunurka 2 maa-alust 50 m3 veemahuti, mille

täitmine hakkab toimuma paakauto abil. Maa-alusest veemahutist juhitakse kustutusvesi kinnistu

lõunaserva paigaldatava kuivhüdrandini.

VIII ENERGIATÕHUSUS

8.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise

metoodika"

• Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja

energiamärgisele"

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 22 | 34

8.2 Üldinfo

Tanklahoone energiatõhusus on kooskõlas kehtivate hoone energiatõhususe miinimumnõuetega.

Hoone projekteeritud energiatõhusus on kombinatsioon järgnevast:

• Hoone arhitektuurse ilme eesmärgid ja kasutusmugavus (külastama kutsuvad avarad ning

avatuna mõjuvad klaasfassaadid, mille puhul kasutatakse energiasäästlikke kolmekordseid

klaaspakette; dekoratiivne varikatus, mis mõjub nii reklaampinnana, sademete eest kaitsvana

kui ka suvisel ajal siseruume liigse päikesekiirguse eest varjutajana).

• Mõistlikud hoone piirdekonstruktsioonide rajamis- ja ülalpidamiskulud (piisava

soojapidavuse, lihtsa ülesehituse ja ajas hea püsivusega klaasfassaadid, kihtpaneel-seinad ja

katuslagi).

• Mõistlikud hoone kütte-jahutussüsteemi rajamis- ja ülalpidamiskulud, arvestades hoone

kasutusviisi eripäradega: kaupluses tekib seadmetest (nt külmikud), valgustusest ning hoones

viibivatest inimestest palju vabasoojust, mis osaleb hoone kütmisel; suvisel ajal palavate

ilmade korral vajab hoone rohkelt jahutust, mistõttu täiendav küttevajadus on väike. Hoone

kütmine toimub elektri baasil, lakke paigaldatavate õhk-õhk tüüpi soojuspumpadega, mis

võimaldavad tänu heale kasutegurile mõistliku kuluga hoonet nii kütta kui jahutada (praktikas

otstarbekaim lahendus). Vajalik lisaküte tagatakse välisuste esiste õhkkardinatega.

• Suviste palavate ilmade korral kompenseerib jahutusele kuluvat elektritarbimist arvestataval

määral ka hoone katusele rajatav perspektiivne päikesepaneelistik (minimaalne koguvõimsus

5 kW).

Piirdetarindite soojusläbivuse väärtused on arvestatud järgnevalt (tarindite kihid ja avatäidete

täpsemad kirjeldused on toodud peatükis 4.4):

• Põrand pinnasel PP-1, Ukonstr ≤ 0,37 W/(m2·K)

• Katuslagi KL-1, U ≤ 0,13 W/(m2·K)

• Välissein VS-1.1, U ≤ 0,18 W/(m2·K)

• Välissein VS-1.2, U ≤ 0,11 W/(m2·K)

• Välissein VS-1.3, U ≤ 0,21 W/(m2·K)

• Aknad (klaasfassaad) U ≤ 0,9 W/(m2·K)

• Uksed U ≤ 1,20 W/(m2·K)

Tarindi liitekoha ja soojustuse katkestuse soojusläbivuse väärtused on arvestatud järgnevalt:

• Välissein-välissein 1 Ψ = 0,20 W/(m·K)

• Välissein-välissein 2 Ψ = -0,10 W/(m·K)

• Katuslagi-välissein Ψ = 0,20 W/(m·K)

• Põrand-välissein Ψ = 0,30 W/(m·K)

• Akna seinakinnitus Ψ = 0,05 W/(m·K)

• Ukse seinakinnitus Ψ = 0,10 W/(m·K)

Projekteeritud hoone energiatõhusus on kooskõlas Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018.

a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Hoone energiatõhususarv (ET)

vastab kehtivale kaubandushoonetele esitatud piirväärtusele.

Energiaarvutustel põhinev energiamärgis on kantud Ehitisregistrisse. Kõik energiamärgise

arvutamiseks vajalikud andmed on kirjeldatud lisalehtedel Ehitisregistris.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 23 | 34

IX KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON

9.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

• EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna

lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu

kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.“

• Veeseadus

• EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine“

• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

• EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete

ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele“

9.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid

Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi.

9.2.1 Arvutuslikuks välisõhu temperatuur ja suhteline õhuniiskus

• talv -20,5 ºC 80%

• suvi +27,0 ºC 50%

9.2.2 Ruumide õhutemperatuur (kütteperioodil)

• Müügisaal 21°C

• Personaliruum 21°C

• WC 21°C

• Tehniline ruum 12°C

• Abiruum 15°C

9.2.3 Maksimaalne lubatud tehnosüsteemide poolt tekitatav müratase ruumides

• Kontor 35 dB(A)

• WC, abiruumid 40 dB(A)

• Müügisaal 45 dB(A)

9.2.4 Välispiirete soojusjuhtivus

Hoone soojuskadude arvutamisel on arvestatud p. 4.4 kirjeldatud soojusülekande teguritega.

9.3 Küte

Hoone kütmine hakkab toimuma õhk-õhk tüüpi soojuspumpadega, mille väliosad paigaldatakse

katusele ja siseosad laekassettidena.

Täiendavalt osaleb hoone kütmises erinevate seadmete (külmikud jms) tekitatav vabasoojus.

Lisaks tuleb varustada peasissepääs õhkkardinaga, märjad ruumid põrandaküttega ning kõik ruumid

ekstreemsemate temperatuuride jaoks elektriradiaatoritega. Küte peab kindlustama vajaliku

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 24 | 34

temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema ökonoomne: reguleerimisautomaatika

peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse sõltuvalt ruumi- ja välistemperatuurist.

9.4 Jahutus

Müügisaali jahutamiseks kasutatakse õhk-õhk tüüpi soojuspumpasid ja split jahutuse süsteemi.

Seadmete siseosadena tuleb kasutada laekassette, väliosa on ette nähtud paigaldada katusele.

Torustikuna tuleb kasutada eelisoleeritud vasktorusid, süsteemid täita R410A külmaainega.

Jahutuse termostaadid tuleb seostada küttesüsteemiga, vältimaks küttesüsteemi ja jahutussüsteemi

üheaegset töötamist.

9.5 Ventilatsioon

9.5.1 Ventilatsiooniõhu hulkade arvutamisel on lähtutud järgmistest normatiivarvudest:

• Müügisaal 2 l/(s*m2)

• Kontor 2 l/(s*m2)

• Abiruum 0,35 l/(s*m2)

• Tehniline ruum 1 l/(s*m2)

• Kliendi WC -30 l/s koht

• Personali WC -20 l/s koht

9.5.2 Süsteemide kirjeldus

Hoone üldventilatsiooniks on ette nähtud soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe

ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniseade varustatakse vastuvoolu plaatsoojusvahetiga (ɳ≥70%),

sissepuhkeventilaatoriga, väljatõmbeventilaatoriga, filtritega (EU5 väljatõmbel, EU7 sissepuhkel)

ning tehasepoolse juhtimisautomaatikaga. Lisaks on ette nähtud projekteerida köögiseadmete

kohtväljatõmbed, süsteemi õhuhulgad täpsustatakse kütte-jahutuse-ventilatsiooni põhiprojekti faasis

vastavalt köögi tehnoloogiale.

Õhukanalitena kasutatakse tsingitud terasplekist valmistatud ümararistlõikelisi ja ristkülikulisi

kanaleid. Tuletõkkepiirdeid läbivad õhukanalid varustatakse tuletõkkeklappidega.

X VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Kinnistu veevarustus ja reoveekanalisatsioon on projekteeritud vastavalt AS Narva-Jõesuu

Kommunaal 11.10.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 4/10.

10.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• EVS 932:2017 "Ehitusprojekt"

• EVS 835:2014 „Hoone veevärk“

• EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“

• EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 25 | 34

10.2 Arvutuslikud vooluhulgad

Käesolev peatükk kirjeldab ainult hoonesiseseid lahendusi, veevarustuse krundile toomine ning

reovee krundilt ära juhtimine on näidatud asendiplaanil ning tuleb täpsemalt lahendada eraldi

projektiga.

Projekteeritava hoone arvutuslikud vooluhulgad:

• Objekti eeldatav maksimaalne veevajadus: 2,0 m³/d;

• Objekti eeldatav ärajuhitava reovee maksimaalne kogus: 2,0 m³/d;

10.3 Veevarustus

Kinnistu veevarustus on projekteeritud olemasolevast Aiandi tee veetrassist (vt joonis 4.2).

Liitumispunktiks on veemõõdukaev.

Majandus-joogivee vooluhulkade mõõtmiseks on ette nähtud paigaldada köetavasse tehnoruumi

veemõõdusõlm veemõõtjaga DN20. Veemõõdusõlme paigaldamine kuulub sisevõrkude töövõttu

ning see tuleb teostada vastavalt kohaliku veevärgi tehnilistele tingimustele..

Veega varustatakse kõik hoone sanitaartehnilised seadmed. Torustik paigaldatakse šahtidesse, lae alla

ripplae taha ja/või põranda soojustuse sisse. Torustikuks kasutatakse komposiittorusid.

Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse toru ümber tuletõkkesegu. Hoonesse paigaldatakse sooja

tarbevee ringlus elektriboileri baasil.

10.4 Reoveekanalisatsioon

Kinnistu reovesi on ette nähtud suunata olemasolevasse Aiandi tee survereoveekanalisatsiooni trassi

(vt joonis 4.2). Liitumispunktiks on liitumiskaevus olev siiber. Reovee ärajuhtimiseks rajatakse uus

kanalisatsioonitoru projekteeritud hoone tehnoruumist liitumispunktini, Motelli kinnistu piires

isevoolsena ning kinnistu piiril asuva ülepumplaga, mis on varustatud tagasilöögiklapiga (vt joonis

4.2).

Hoonest väljuvale äravoolutorustikule paigaldada rasvapüüdur.

Hoonesisene reovete süsteem lahendada õhustatud püstiku ja isevoolsete kogumistorudega.

Torustikule paigaldada puhastuskorgid/puhastusluugid. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsalt

lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioonitorustik ehitatakse põranda alla.

Isolatsioon peab vastama pinnakatte süttimistundlikkus – tulelevikuklass on B-s1,d0.

Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse torustikele tuldtõkestavad mansetid.

10.5 Sademeveekanalisatsioon

Sademevesi nii hoone katuselt kui ka tankurisaarte kohal asuvalt varikatuselt on ette nähtud koguda

läbi sademeveelehtrite isevoolsetesse sademeveepüstikutesse ning juhtida sealt edasi maa-alusesse

sademeveekanalisatsiooni. Sademeveelehtrid varustada elektrilise soojenduskaabliga.

Tankimisalalt ning kõvakattega platsidelt kogutakse sademevesi kokku projekteeritud restkaevude

abil ja suunatakse läbi lokaalse eelpuhasti (õli- ja liivapüüdur) Motelli kinnistu lääneservas asuvasse

kraavi. Projektalal seni olemas olnud kraav kõvakattega platsi ääres kaotab eeltoodu tõttu oma

funktsiooni ning kuulub kinni ajamisele.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 26 | 34

XI ELEKTER JA NÕRKVOOL

Kinnistu elektriliitumiseks rajatakse liitumiskilp Kütte kinnistu idaserva (vt joonis 4.2), toitega

olemasoleva trafo-alajaama baasil. Liitumiskilbist rajatakse elektriühendus projekteeritud hoone

kilbiruumini. Kilbiruumist rajatakse ühendused teenindusjaam-tankla seadmete ja rajatiste

toimimiseks (hinnapost, tankurid, valgustid, teenusseadmed jms). Elektriautode laadija tarbeks

rajatakse eraldi ühendus otse Kütte kinnistu idaservas asuvast liitumiskilbist.

Lisaks nähakse Kütte kinnistu idaservas asuvate madalpinge õhuliini posti ja keskpinge trafoalajaama

ümbertõstmised tankla funktsionaalsuse huvides. Rajatiste olemasolevad ja uued asukohad on

näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 4.2).

Sideühendus rajatakse vastavalt ELASA 01.11.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 2272.

Liitumispunktiks on ELASA sidekaev 105K35. Vastavalt ELASA tehnilistele tingimustele

paigaldada ELASA sidetrassile pealt paigaldatav sidekaev 105YK02 (vt joonis 4.2) projekteeritud

hoonest põhja poole ehk teisele poole Narva-Jõesuu-Hiiemetsa riigiteed nr 91. Paigaldada sidekaabel

sidekaevust 105YK02 kuni projekteeritud hoone tehnoruumini, seejuures Transpordiametile kuuluva

teemaa ulatuses paigaldada sidekaabel kinnisel meetodil. Projekteeritud hoone tehnoruumist rajatakse

sideühendused kõikidele hoonevälistele seadmetele ja rajatistele, mis seda vajavad (gaasitankur,

valgustimastid, hinnapost jms).

Hoone katusele ja/või eraldiseisvale varikatusele rajatakse tankla omatarbeks päikesepaneelide grupp

(minimaalselt 5 kW), mis paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Käesoleva projektiga on antud vaid

päikesepaneelide põhimõtteline paiknemine arhitektuurse osa ilmestamiseks, täpne lahendus (sh

paigutus, kogus, vajalikud tehnovõrgud jms) antakse eraldi projektiga.

Projekteeritavas teenindusjaam-tanklas nähakse ette generaatori ühendamise valmidus (ava

kilbiruumi välisseinas, vt joonis 6.1 vaade lõunast) ja hädaolukorras on võimalus säilitada tankla

toimimine teisaldatava generaatori abil.

11.1 Tugevvool

11.1.1. Üldosa

Projektiga antakse lahendus rajatava teenindusjaam-tankla elektripaigaldise järgmistele osadele:

elektrivarustus, üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid,

maandus- ja potentsiaaliühtlus, piksekaitse.

Elektripaigaldise tehnilised näitajad (ei sisalda elektriautode laadijaid):

• Arvutuslik vool 3 x 100 A

• Maandamisviis TN-S

• Juhistikusüsteem paigaldises L1L2L3 N PE

• Pingesüsteem 3*400/230 V, ~50 Hz

• Eeldatav võimsustegur cos φ ≥ 0,95

Tarbimisvõimsust ja arvutuslikku voolu täpsustada edasises projekteerimisetappides lähtuvalt

valitavate seadmete näitajaist (eeskätt mõjutab elektriautode laadimistaristu).

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 27 | 34

11.1.2. Normdokumendid

Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid,

standardid:

• Ehitusseadustik

• Seadme ohutuse seadus

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• EVS-HD 60364/384 „Ehitiste elektripaigaldised“

• EVS-EN 61140 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“

• EVS-EN 12464-1 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“

• EVS-EN 50172 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“

• EVS-EN 1838 „Valgustustehnika. Hädavalgustus“

• EVS-EN 50272 „Ohutusnõuded tagavaraakudele ja akupaigaldistele“

• EVS-EN 50110 „Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded“

• EVS-EN 50525 „Juhtmed ja kaablid. Tugevvoolujuhtmed ja -kaablid nimipingega kuni

450/750 V“

• EVS 720:2015 „Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel“

• EVS-EN 62040 „Katkematu toite süsteemid“

• EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“

• Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002

Normdokumentide pädevusjärjekord on järgmine:

• Eesti Vabariigi seadused;

• Eesti Vabariigi valitsuse määrused;

• Eesti standardid EVS ja siseriiklikud eeskirjad;

• Eesti standardite puudumisel Euroopa standardid EN-HD, EN jt;

• nende puudumisel rahvusvahelised standardid IEC, viimaste puudumisel muud rahvuslikud

standardid;

• juhendid.

Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama EL madalpingeseadmetele ja elektromagnetilise

üheldatavuse direktiivide (2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ) alusel kehtestatud tootestandarditele ning

omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses” toodud

nõuetele. Kasutada Eestis laialt levinud seadmeid, milledel on tagatud tehniline tugi.

11.1.3 Jaotuskeskused

Paigaldada tanklahoone peajaotuskilp PJK ja rühmakilbid vastavalt tehnoloogilistele vajadustele.

Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormus-

kaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema

vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6 kA, peajaotuskilbis vähemalt 10 kA.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 28 | 34

Kassade, arvutivõrgu seadmete, videovalve jms. jaoks paigaldada tsentraalne UPS seade. UPS

seadme parameetrid määrata peale seadmete valikut. UPS toitevõrgu kaitseseadmed paigaldada kilbi

PJK UPS sektsiooni.

11.1.4 Kaablid ja juhtmed, kaabliteed

Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga

halogeenivabade vaskkaablitega, tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2. Hoonest väljapoole jääv

juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel.

Kaablite installatsioon teostatakse valdavalt varjatult hoone konstruktsioonides, kinnitatult

ripplagede taga, süvistatult seintes, põrandasse süvistatud PVC torudes, kaabliredelitel. Kohtades,

kus on kaabli vigastamise oht, kaitsta kaablid PVC toru või kaablikarbikuga. Tehnilises ruumis

paigaldada kaablid pinnapealselt.

Kaabliredelid kinnitada lakke 8 mm keermelattide abil, seintele spetsiaalsete seinakanduritega.

Kaabliredelid peavad olema kuumtsingitud, kandevõimega vähemalt 100 kg/m.

Elektritööde ettevõtja teha jäävad kaablite läbiviikude avad läbimõõduga kuni 100 mm. Suuremad

avad teeb kooskõlastatuna arhitektiga üldehituse töövõtja. Kõik kaabliläbiviigud tihendada. Erinevate

tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina

tulekindlusastmele.

Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle

0,5 m) peab vahe olema min 100 mm. Kaabliredelitel kasutada tugev- ja nõrkvoolukaablite

eraldamiseks kaitseekraane. Kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100 mm,

ristumisel 50 mm.

11.1.5 Valgustus

Üldvalgustuseks kasutada ruumidele või välitingimustele vastava kaitseastmega peamiselt LED

tehnoloogial põhinevaid valgusteid. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid

peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud

müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE).

Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ja infrapuna-liikumisandureid, välisvalgustuse ja

reklaamvalgustuse juhtimiseks kasutada hämaralülitit, juhtimine hoone automaatikast.

Välisvalgustuslahenduse lubatud maksimaalne valgusvärvus on 3000 K. Välisvalgustid paigaldada

kas hoone fassaadidele, tankurite varikatuse alaküljele või platsi servades R/B jalandiga 8 m

metallmastil 1 m konsooliga, kaitseaste IP66, mastide ja kaablite paigaldus vastavalt EVS:843

„Linnatänavad“. Keskmised valgustustiheduse normid võtta vastavalt standardile EVS-EN 12464-

1:2011.

Välisvalgustuse täpne lahendus antakse põhiprojekti staadiumis vastava eriosa projektiga. Riigiteede

ristumiskohtadele valgustuse projekteerimisel tuleb muuhulgas lähtuda ka Maanteeameti peadirektori

23.12.2014. a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhistest“. Põhiprojekt

tuleb täiendavalt kooskõlastada Transpordiametiga.

Teenindushoonesse näha ette vähemalt 1 h toimeajaga hädavalgustus. Evakuatsiooniteedele ja

väljapääsude juurde paigaldada suunava kleebisega varustatud valgustid. Evakuatsiooniteede

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 29 | 34

märkvalgustid ühendada tööle pidevrežiimis. Hädavalgustitena kasutatavate üldvalgustite

akuseadmete toiteliinid ühendada selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab

hakkama tööle põhitoite katkemisel.

11.1.6 Installatsioonimaterjalid

Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha

tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides vähemalt IP44.

Kasutada keskkonnale vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad

asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused

harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Juhtmete ja kaablite

paigaldamisel jälgida soonte värve: L1 – pruun, L2 – must, L3 – hall, N – sinine, PE – kollaroheline.

Pistikupesad paigaldada üldjuhul 0,3 m kõrgusele, töökohtadel tööpinnast kõrgemale.

Kasutada kaabeldusele vastava paigaldusviisiga (pinnapealne, süvis) lüliteid, pistikupesi ja harutoose.

11.1.7 Elekterkütte- ja kuumutusseadmed

Elekterkütte ja kuumutusseadmed määratakse projekti KVVK osas.

Müügisaali ja laadimisala uste kohale näha ette õhkküttekardinad, mida juhitakse termostaadi ja

juhtplokiga. Müügisaali sissepääsu alale paigaldada sillutise alune küttekaabel jää sulatamiseks.

Katusel paiknevatesse vihmavee lehtritesse ja varikatuse vihmaveetorudesse paigaldada küttekaablid.

Küttekaablite juhtimine toimub temperatuuri- ja niiskuseanduritega varustatud temperatuuri-

regulaatoriga.

11.1.8 Tehnoloogiliste seadmete ning ventilatsiooni- ja kütteseadmete elektripaigaldis

Tehnoloogiliste seadmete, ventilatsiooniagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse süsteemide

automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed,

kaablid jms. hangib vastava osa töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed.

Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine.

Kohtkindlate seadmete, millel pole komplektis oma juhtimiskilpi, ühenduskohta nähakse ette

ühenduskarp, ülejäänud seadmete tarvis paigaldatakse pistikupesad. KVVK süsteemi mootorid ja

ventilaatorid tuleb varustada turvalülitiga, kui need ei asetse keskusest nähtaval kaugusel.

Tehnoloogiliste seadmete ühendusskeemid töötab välja ja tarnib vastava osa töövõtja. Eriosade

töövõtjatel tuleb teha koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne oleksid vastavad.

Ventilatsiooniseadmete juhtahelad ühendada ATS keskseadme alarmiväljundiga nii, et alarmi

rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsooni taaskäivitamine peale häireolukorra

lõppemist peab toimuma manuaalselt.

11.1.9 Elektriautode laadimine

Elektriautode laadimiseks on ette nähtud paigaldada kaks kiirlaadimisjaama. Laadija peab sobima nii

Euroopa kui ka Jaapani laadimisstandardile vastavatele elektriautodele. Ühe laadimisjaama arvutuslik

vool on vähemalt 3 x 40 A, seda täpsustada projekteerimise edasises etapis vastavalt seadme valikule.

Elektriautode laadijate toiteks paigaldada kaabelliin(id) otse tankla liitumispunktist. Elektriautode

laadijatele tuua hoone sidejaotlast kaablid Cat 6, igale laadijale oma kaabel.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 30 | 34

Kaablid paigaldada pinnases PVC kaitsetorudes haljasaladel vähemalt 0,7 m, sõidualadel vähemalt

1,0 m sügavusel. Sõidualadel kasutada A-tugevusklassi kaablikaitsetorusid.

11.1.10 Potentsiaaliühtlustus

Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises

eraldatud alates peajaotuskilbi PJK juurde paigaldatavast peapotentsiaali-ühtlustuslatist. Kõik hoones

paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga.

Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku

peamaanduslatiga vaskjuhtme abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli

kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.)

ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Duširuumidesse paigaldada lisa-

potentsiaaliühtlustus, milles kaitsejuht ühendada kõigi pingealdiste kõrvaliste juhtivate osadega.

Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus.

Maandatud potentsiaaliühtlustussüsteem peab tagama, et paigaldise pingealtide juhtivate osade

puutepinge jääb alla 50 V.

11.1.11 Piksekaitsepaigaldis

Tanklale ehitada piksekaitse. Hoonele ja sellega seotud tankurite varikatusele ehitada 8 mm

kuumtsingitud terasest piksepüüdur võrgu silmaga maksimaalselt 15 x 15 m. Mahutite tuulutustorude

kõrvale paigaldada piksepüüduri mast. Piksepüüduritega ühendada kõik katusel paiknevad

metalltarindid (antennid, redelid, trepid, vihmaveetorud, korstnad jms.). Katusekattest kõrgemal

paiknevad mittemetallelemendid (ventilatsioonikorstnad jms) varustada välgupüüduritega.

Välgupüüduriteks võivad olla metallvardad ristlõikepindalaga vähemalt 50 mm2, mis ulatuvad

0,2..0,5 m üle mittemetallelemendi ülemise tasapinna. Välgupüüdurid ja piksekaitsejuhid ühendada

katusekattega poltühenduste abil. Kasutada spetsiaalseid poltühendusklemme, milliste ühenduskoha

üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Piksekaitsemaandurite maandustakistus peab

olema alla 10 oomi.

Piksepüüduri ja maandurite vahele paigaldada mitte harvemini kui iga 15 m tagant kuumtsingitud

ümarjuhtmest Rd8 maandusjuhid. Maandusjuhid paigaldada hoone välisseinale kõige lühemat teed,

ilma teravate käänakute ja silmusteta. Maandusjuhid ühendada maanduskontuuriga

klemmühendustega, millist on võimalik lahti võtta ainult spetsiaaltööriista abil. Ühenduskoht peab

jääma maapinnast kõrgemale, et võimaldada maanduri maandustakistuse mõõtmist. Ühenduskoha

üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Maandusjuhid seinal paigaldada kaitsetorus, mis

ulatub vähemalt 1,5 m kõrguseni maapinnast ja 0,5 m sügavusele maa sees.

11.1.12 Päikesepaneelid

Hoone katusele ja/või varikatusele on kavandatud päikesepaneelid elektrienergia tootmiseks

(minimaalne koguvõimsus 5 kW).

Paneelid tuleb paigaldada spetsiaalsetele lamekatustele paigaldamiseks mõeldud raamidele. Raamid

tuleb paigaldada katusekatet vigastamata ja nõutud ohutuskaugsega katuse servadest ning vajalike

käiguteede tagamisega. Paigaldusel tuleb tagada vastavus EVS 812-7:2018 peatükis 14.5 toodud

nõuetele. Töövõtja peab garanteerima töödejärgse katuse veepidavuse.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 31 | 34

Päikesepaneelide inverter paigaldatakse hoone kilbiruumi ja ühendatakse peajaotuskilpi.

Elektrienergia arvestamiseks näha ette kahesuunaline kauglugemisega arvesti. Peajaotuskilpi ning

teistesse jaotuskappidesse paigaldada nõuetekohased kahepoolse toite hoiatussildid. Inverter peab

vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2014/35 EL ja 2014/30/EL ning omama

vastavusmärgist vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 ja olema Elektrilevi OÜ poolt aktsepteeritud

inverterite nimekirjas.

Välitingimustes asuvad kaablid peavad olema UV- ja ilmastikukindlad või kaitstud vastavalt.

Päikesepaneelid koos kinnituste, kaabelduse ja paigaldusega on soovitatav tellida ühelt tarnijalt

kompaktsena ning paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele.

Täpne päikesepaneelide kogus, võimsus, vajalikud tehnovõrgud jms täpsustatakse eraldi projektiga.

11.2 Nõrkvoolupaigaldis

11.2.1 Üldist

Projektiga lahendatakse nõrkvoolu osas järgmised eriosad: andmeside- ja telefonisüsteemid,

automaatne tulekahjusignalisatsioon, valvesignalisatsioon, läbipääsusüsteem, videovalve, inva WC

väljakutsesüsteem.

Projekteerimisel ja ehitamisel võtta aluseks järgmised dokumendid:

• Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised,

kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“

• ETEL ja EKsL poolt välja töötatud "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise

ja hoolduse eeskiri"

• EVS-EN 50173 „Üldkaabelduse standard“

• EVS-EN 50174 „Üldkaabelduse standard“

• EVS-EN 50310 „Andmetöötluspaikade potentsiaaliühtlustus“

• EVS-EN 50346 „Paigaldatud juhistike testimine“

• EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“

• EVS-EN 50130-4 „Häiresüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna

standard: Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide,

videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja personaalappikutsesüsteemide

komponentidele“

• EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid. Sissetungimishäire süsteemid“

• EVS-EN 62676-1 „Häiresüsteemid. Turvarakendustes kasutatavad sisetelevisioon-

jälgimissüsteemid“

• EVS-EN 50134 „Häiresüsteemid. Sotsiaalsfääri alarmsüsteemid“

• EVS-EN 50136 „Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed“

• EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“

• ETEL ja EKsL "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hoolduse

eeskiri”.

11.2.2 Kaabeldus ja seadmed

Nõrkvoolupaigaldises kasutada halogeenivabu kaableid tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2.

Nõrkvoolu kaablid paigaldada peamiselt varjatult, kinnitatuna ripplagede taga, hoone

konstruktsioonides ning süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kaablite

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 32 | 34

paigaldamisel kasutatavad kaabliredelid ja -karbikud kirjeldatakse projekti tugevvoolu osas.

Vajadusel paigaldatakse nõrkvoolu kaablite jaoks täiendavad kaabliredelid ja -karbikud. Ühistele

kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud

rühmadena. Kaablikarbikutes kasutada nõrkvoolu kaablite eraldamiseks vaheriiuleid. Kaablikaitse-

torude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Kaabliredelitel paigaldada

nõrkvoolukaablid vähemalt 100 mm kaugusele tugevvoolukaablitest; kui see pole võimalik, kasutada

kaablite eraldamiseks kaitseekraane. Süvistatuna (seina, lakke, põrandasse) paigaldatavad kaablid

kaitsta montaažitorudega. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel tuleb avad

peale kaablite paigaldust tihendada, tihenduse tulekindlusaste peab vastama seina tulekindlusastmele.

Kõik kasutatavad nõrkvooluseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivate EL direktiivide

alusel kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes “Toote nõuetele

vastavuse seaduse” nõuetest. Nõrkvoolupaigaldises tuleb kasutada Eestis laialt levinud seadmeid

(rohkem kui üks tarnija ja paigaldaja), milledele on tehniline tugi kättesaadav.

Kõik nõrkvoolu kaablid, pistikupesad, otsastuspaneelid, ühenduskarbid jms komponendid tuleb

tähistada arusaadavalt, kulumis- ja veekindlalt.

Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate

tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada

tellijaga.

Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada

hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).

Hanke mahus peab töövõtja ostma kõikide ehitatud süsteemide tarkvarale piiramatu kasutusajaga

litsentsid.

11.2.3 Andmesidesüsteemid

Hoonesisese andmesidevõrgu kaabeldussüsteemi projekteerimise aluseks on standard EN50173-1

(avatud kaabelduste üldpõhimõtted). Installatsioon ja testimine vastavalt standardile EN 50174.

Ehitada vähemalt Cat6 kaablite ja komponentidega arvutivõrk (klass E). Side- ja arvutivõrgu

kaabelduse liidesed tulevad paigaldatavasse andmesidekappi. Seadmekappi monteeritavatelt RJ45

liidestega ristlülituspaneelidelt vedada töökohtade juurde kaablid u/UTP 4*2*0,5 Cat6. Töökohtadele

monteerida RJ45 Cat6 liitmikega pistikupesad. Sobivasse kohta nähakse ette pistikupesa(d) wifi

võrgu seadmete jaoks. Pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse, asukohad

täpsustada tellijaga enne tööde algust. Pistikupesad markeerida siltidega ja paigutada pesade

markeeringuaknasse või kleebisega pesa korpusele.

Andmesidevõrgu testimise peab teostama konkreetsest ehitusobjektist mittesõltuv ettevõte ja

testimise juures peab viibima paigaldaja esindaja. Lingid tuleb testida kaabeldussüsteemile ettenähtud

üldtunnustatud taadeldud testriga, millele on installeeritud kõige viimane saadaolev tarkvara

versioon. Testida tuleb kõik paigaldatud lingid ning testimine peab vastama tootja poolt välja töötatud

protseduurile. Lingi testimistulemuse salvestamisel tuleb kasutada portide markeerimisel

käibelolevaid linkide markeeringuid. Testimine toimub kooskõlas standardi EVS EN 50346

nõuetega. Testimise protokollid esitatakse digitaalselt koos teostusdokumentatsiooniga.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 33 | 34

11.2.4 Telefonisüsteemid

Ehitatakse ühtne võrk andmesidevõrguga. Arvestada VOIP telefonide kasutamisega.

11.2.5 Automaatne tulekahjusiganalisatsioon (ATS)

Paigaldada vajalikumahuline ATS keskseade. Peale paigaldustööde lõppu tuleb kontrollida

reservtoite akude mahtuvust arvestusega, et need kindlustaksid süsteemi töö põhitoite katkestuse

korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras.

Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe.

Andurid paigaldada selliselt, et nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas

osas. Andurite paigaldamisel arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest,

valgustitest, mööblist ning muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite

paigaldamisel ripplagede taha vm varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja

kaabliühendusteni nende hooldamiseks. Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada

anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi

ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel

lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja EN54 nõuetest.

Tuleohu alarmi väljunditeks on alarmkellad. ATS keskseadme väljundrelee ühendada

sundventilatsiooni juhtimisahelaga nii, et häire rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja.

Ventilatsoonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud.

Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse

lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja.

11.2.6 Valvesignalisatsioon

Tehnilisse ruumi paigaldada vajalikumahuline keskseade. Keskseade peab võimaldama vähemalt 2

eraldi valvestatava grupi moodustamist. Keskseade paigaldada metallist seadmeboksi, mis on

varustatud kaanekontaktiga. Süsteem varustada reservtoite akuga, mis tagab süsteemi töö

voolukatkestuse korral vähemalt 12 tunni jooksul. Reservtoite aku(de) vajalik mahtuvus arvutada

peale paigaldustööde lõppu vastavalt tegelikele mõõdetud vooludele. Sissepääsu juurde tehnilisse

ruumi paigaldada LCD sõrmistik. Valvesüsteemi anduritena kasutada infrapuna-liikumisandureid,

klaasipurunemisandureid ning magnetkontakte. Kassadesse paigaldada paanikanupud.

Andurite kaablina kasutada valvekaableid AWG n*0,22, magistraalliinid ja sõrmistike liinid ehitada

välja kaabliga U/UTP 4*2*0,5 Cat5e. Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel võib kasutada ainult

tootjafirmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootjapoolne garantii. Lokaalne

häire antakse sireenidega.

Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse

lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja.

11.2.7 Läbipääsusüsteem

Pääsud müügisaalist personali- ja abiruumidesse varustada puutevabade kaardilugejatega

läbipääsusüsteemiga. Läbipääsusüsteem varustada reservtoitega. Uste kontrollerid peavad omama

sündmuste ja logi mälu, mis võimaldab neil töötada ka juhtarvuti rikke korral. Uksed varustada

ühepoolsete kaardilugejatega, seestpoolt avamine avamisnupuga. Kontrolleritevaheline

magistraalvõrk teostada kaablitega UTP 4*2*0,5 Cat5e.

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2023-57

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Motelli ja Kütte, Kudruküla,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 06.11.2023 34 | 34

Kaardilugejatega varustatud ustele paigaldada elektrilised vasturauad. Vasturauad, kaablikaitsed ja -

üleviigud ning uksesulgurid hangib ja paigaldab uste tarnija kooskõlastatult läbipääsusüsteemi

paigaldajaga. Uksed varustada ukse lahti/kinni olekut fikseeriva anduriga. Uksi peab olema võimalik

avada ka võtmega. Kaartide kogused täpsustada tellijaga.

11.2.8 Inva WC hädakutsesüsteem

Hoone inva WC-d varustada teavitussüsteemiga, mis võimaldab ruumis hättasattunud isikul sellest

märku anda müügisaalis viibijaile.

XII TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS

Lahendatakse vajalikus mahus eraldiseisvate projektidena. Tehnoloogia esialgne lahendus on

näidatud plaanidel-vaadetel ja olulisemad suunised antud tuleohutuse peatükis.

XIII JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmekäitlus kinnistul (sh ehitusaegne jäätmekäitlus) peab vastama Narva-Jõesuu linna

jäätmehoolduseeskirjale. Tagada tuleb ka kinnistu ja/või ehitiste puhtus ning korrashoid (vastavus

heakorraeeskirjadele). Objekt tuleb hoida heas korras ja nõuetele vastavuses ka ehitustööde käigus.

Ehitaja on kohustatud vältima objektilt jäätmete, ehitusmaterjalide, pori, tolmu jms kandumist

avalikult kasutatavatele sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule, mistõttu tuleb juurdepääsuteed

hoida heas korras ning vajadusel tagada ehitusobjekti territooriumilt väljuvate sõidukite rehvide

puhtus; lisaks tuleb alates ehitamise alustamise teatise esitamisest piirata ehitusplats piiretega.

Hoone kliendisissepääsude juurde paigaldatakse prügikastid, samuti ka rajatavatele tankurisaartele.

Jäätmed koguda sorteeritult projekteeritud hoone lääneküljel asuvatesse jäätmekonteineritesse ja

utiliseerida vastavalt Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskirjale ning piirkondlikus

jäätmekäitlusjaamas vastavalt kehtestatud jäätmekavale.

Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on olemas vastavate jäätmete

käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või on isik registreeritud jäätmeregistris. Ohtlikud

ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h nende kasutatud

tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed,

saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ettevõttele, kellel on olemas vastav

luba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

Seletuskirja koostasid:

Grete Grünberg, Weidenberg OÜ projekteerija

Mihkel Lember, Weidenberg OÜ projektijuht

/allkirjastatud digitaalselt/

2

3

4

5

6

8

7

TINGMÄRGID

Projekteeritud betoonkivisillutis

1

9

10

11

Projekteeritud jäätmekonteinerite asukoht koos puidust piirdeaiaga Projekteeritud sisse- ja väljasõiduviit / 9 m hinnapost / 8 m lipumast / gaasikapp

12

13

EKSPLIKATSIOON

Projekteeritud betoonpind

Projekteeritud murukate

Projekteeritud hoone

Projekteeritud asfaltkate

Projekteeritud parkimiskohtade tähistused

Tankurite ohutuskuja naaberkinnistu hoonestuseni (30 m) / gaasimahuti plahvatusohutsoon (5 m)

Mootorsõiduki ligipääs krundile / hoone sissepääsud

Projekteeritud hoone (19,8 x 15,7 x 4,5 m; 213,7 m2) Projekteeritud varikatus koos sõiduautode tankurisaartega (13,4 x 10,1 x 5,9 m; 135,7 m2) Projekteeritud veokite tankurisaar, selle küljel maa-alused kütusemahutid (2 x 60 m³) Projekteeritud maapealne LPG mahuti (9,15 m3) ja gaasitankur koos varikatusega

Projekteeritud puhkeala koos välimööbli ja 3 jalgrattahoidjaga (6 kohta)

Projekteeritud lipumastid (kõrgus 8 m)

Projekteeritud sõiduautode parkla (14 kohta, sh 1 puudega isiku sõiduki parkimiskoht) Projekteeritud elektriautode laadimispunkt (4 kohta) Projekteeritud teenusseadmete (rehvirõhuseade, vaibakloppija, tolmuimeja) kasutamise kohad (2 kohta)

Projekteeritud hinnapost (kõrgus 9 m)

Projekteeritud sisse- ja väljasõiduviidad

Projekteeritud gaasiballoonide kapp

Projekteeritud jäätmekonteinerite asukoht koos piirdeaiaga

Projekteeritud varikatus

G

Projekteeritud äärekivi / madaldatud äärekivi

14

Projekteeritud rendihaagiste hoiukohad (4 kohta)

Nähtavuskolmnurk Detailplaneeringu järgne hoonestusala ulatus

Likvideeritavad objektid

Taastatav graniitkivisillutis

Taastatav betoonkivisillutis

Projekteeritud maa-alused tuletõrjevee mahutid (2 x 50 m³)15

K

G

E

E

D

D

C

C

B

B

1

1

3

3

A

A

2

2

3,6 9

10,8

4,9

10,1

13,4

1

2

3

4

5

6

7

8

8

9 P9

9 P1

10 E4

11 T2

12 H4

13

14

±0.000 = 5.50

15 ,7

19,8

8,8

Ümber tõstetav elektripost

Ümber tõstetav trafo

H

9 P4

Projekteeritud kuivhüdrandi asukoht

15

MÄRKUSED: 1. Kasutatud geodeetiline alusplaan: 5D Ehitus OÜ töö nr TT-27.07.2023 "Kütte ja Motelli KÜ

geodeetiline alusplaan", koostatud juulis 2023. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Parkimiskohti on projekteeritud 14 (parkimisnorm 11 kohta). Parkimiskohtade arvutus vastavalt standardile EVS 843:2016:

P = A x n = 213,7 x 1/20 ≈ 11 kus P - parkimiskohtade arv, A - suletud brutopind, n - parkimisnormatiiv, kusjuures parkimiskohtade (P) hulka ei ole arvestatud elektriautode 4 laadimiskohta (E4), teenusseadmete kasutamiseks mõeldud 2 kohta (T2) ning rendihaagiste 4 hoiukohta (H4).

3. Motelli ja Kütte kinnistud kuuluvad täies mahus raadamisele. 4. Hooneesine varikatus on hoonest eraldi seisev rajatis. 5. Kütte kinnistu idaservas asuv madalpinge õhuliini post ja keskpinge trafoalajaam kuuluvad

ümber tõstmisele tankla funktsionaalsuse huvides.

1 3,

6 4,

8 2,

5

3, 6

6, 7

5

2,7

1

3

6

Staadium

Versioon

Kuupäev

Joonise nr

Formaat

Töö nr

Projekteerija

Joonise nimi

Eriala

Projektijuht

Töö nimi Asukoht

Vastutav spetsialist

Skaala

Asendiplaan

1:500

4.1

03.11.2023

Mihkel LemberGrete Grünberg Mihkel Lember

Motelli ja Kütte, Kudruküla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt

01 Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

2023-57

A3

AR

EP

PROJEKTEERITUD HOONE INFO 1. Kavandatavate hoonete arv: 1 (detailplaneeringuga lubatud Motelli

kinnistule 1 hoone) 2. Ehitisealune pind: 213,7 m2 (detailplaneeringuga lubatud 250 m2) 3. Kavandatava hoone korruselisus: 1 (detailplaneeringuga lubatud 2) 4. Kavandatava hoone kõrgus maapinnast: 4,5 m (detailplaneeringuga

lubatud 8,5 m) 5. Kavandatava hoone tulepüsivusklass: TP2

KINNISTUTE INFO: 1. Motelli (85101:001:0623):

1.1. Pindala: 1297 m2

1.2. Sihtotstarve: 100% ärimaa 2. Kütte (85101:001:0624):

2.1. Pindala: 1603 m2

2.2. Sihtotstarve: 100% ärimaa

Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitoru TEHNOVÕRKUDE TINGMÄRGID

Projekteeritud reovee kanalisatsioonitoru Projekteeritud veetoru Projekteeritud elektri madalpingekaablid

Projekteeritud sidekanalisatsioon ja -kaev

Projekteeritud õli-liivapüüdur kontrollkaevuga Projekteeritud valgusti Likvideeritavad tehnovõrgud

Projekteeritud kütuse täitetorud ja kütuse tarnetorud

TINGMÄRGID

Projekteeritud betoonkivisillutis

Projekteeritud jäätmekonteinerite asukoht koos 1,5 m puidust piirdeaiaga Projekteeritud 1,4 m sisse- ja väljasõiduviit / 9 m hinnapost / 8 m lipumast / 2 m gaasiballoonide kapp

Projekteeritud betoonpind

Projekteeritud murukate

Projekteeritud hoone

Projekteeritud asfaltkate

Projekteeritud parkimiskohtade tähistused

Tankurite ohutuskuja naaberkinnistu hoonestuseni (30 m) / gaasimahutite plahvatusohutsoon (5 m)

Mootorsõiduki ligipääs krundile / hoone sissepääsud

Projekteeritud varikatus

G

Projekteeritud äärekivi

Detailplaneeringu järgne hoonestusala ulatus

Likvideeritavad objektid

Taastatav graniitkivisillutis

Projekteeritud surveline sademevee kanalisatsioonitoru

Projekteeritud elektri õhuliin

Taastatav betoonkivisillutis

K

G

E

E

D

D

C

C

B

B

1

1

3

3

A

A

2

2

±0.000 = 5.50

Projekteeritud liitumiskilbi asukoht

Ümber tõstetav elektripost

Ümber tõstetav trafo

Projekteeritud reoveepumpla asukoht

Projekteeritud rasvapüüduri asukoht

H

Projekteeritud kuivhüdrandi asukoht

MÄRKUSED: 1. Kasutatud geodeetiline alusplaan: 5D Ehitus OÜ töö nr TT-27.07.2023 "Kütte ja Motelli KÜ

geodeetiline alusplaan", koostatud juulis 2023. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Parkimiskohti on projekteeritud 14 (parkimisnorm 11 kohta). Parkimiskohtade arvutus vastavalt standardile EVS 843:2016:

P = A x n = 213,7 x 1/20 ≈ 11 kus P - parkimiskohtade arv, A - suletud brutopind, n - parkimisnormatiiv, kusjuures parkimiskohtade (P) hulka ei ole arvestatud elektriautode 4 laadimiskohta (E4), teenusseadmete kasutamiseks mõeldud 2 kohta (T2) ning rendihaagiste 4 hoiukohta (H4).

3. Motelli ja Kütte kinnistud kuuluvad täies mahus raadamisele. 4. Hooneesine varikatus on hoonest eraldi seisev rajatis. 5. Kütte kinnistu idaservas asuv madalpinge õhuliini post ja keskpinge trafoalajaam kuuluvad

ümber tõstmisele tankla funktsionaalsuse huvides. Staadium

Versioon

Kuupäev

Joonise nr

Formaat

Töö nr

Projekteerija

Joonise nimi

Eriala

Projektijuht

Töö nimi Asukoht

Vastutav spetsialist

Skaala

Asendiplaan tehnovõrkudega

1:500

4.2

03.11.2023

Mihkel LemberGrete Grünberg Mihkel Lember

Motelli ja Kütte, Kudruküla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Narva-Jõesuu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt

01 Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

2023-57

A3

AR

EP

PROJEKTEERITUD HOONE INFO 1. Kavandatavate hoonete arv: 1 (detailplaneeringuga lubatud 1) 2. Ehitisealune pind: 213,7 m2 (detailplaneeringuga lubatud 250 m2) 3. Kavandatava hoone korruselisus: 1 (detailplaneeringuga lubatud 2) 4. Kavandatava hoone kõrgus maapinnast: 4,5 m (detailplaneeringuga

lubatud 8,5 m) 5. Kavandatava hoone tulepüsivusklass: TP2

KINNISTUTE INFO: 1. Motelli (85101:001:0623):

1.1. Pindala: 1297 m2

1.2. Sihtotstarve: 100% ärimaa 2. Kütte (85101:001:0624):

2.1. Pindala: 1603 m2

2.2. Sihtotstarve: 100% ärimaa