Lääne-Nigula valla tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude teade

Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Lgp. Menetlusse kaasatavad

Meie 31.05.2023 7-1/23-52-1

Lääne-Nigula valla tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalike

arutelude teade

Lääne-Nigula Vallavalitsus teavitab planeerimisseaduse (PlanS) § 107 lg 2 alusel, et 03.04.2023 kuni

05.05.2023 toimus Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõude ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku jooksul oli

igal isikul õigus avaldada eelnimetatud dokumentide kohta oma arvamust (PlanS § 106 lg 2), esitati 16

arvamust.

Lääne-Nigula Vallavolikogu algatas 17.10.2019. a otsusega nr 54 Lääne-Nigula vallas kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega elektrienergia tootmiseks

tuulepargile sobiva arendusala leidmiseks. Planeeringust huvitatud isik on AS Enefit Green. Planeeringu

koostamise eesmärgiks on leida tuulepargi (elektrituulikutega energiat tootev elektrijaam) ja selle

toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ja koostada sobivasse

asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Eriplaneering koostatakse kogu Lääne-Nigula

valla territooriumi ulatuses (1448,77 km²). Tuulepargi rajamise kaudsem vajadus tuleneb Eesti riigi

kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega

majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi

ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Planeeringu esimeses etapis määratakse maa-ala, millesse saab tuuleparki rajada ning tingimused

tuulepargi rajamiseks, sh vajalikud täiendavad uuringud detailse osa koostamiseks. Planeerimise

esimesele etapile järgnevas detailses planeerimislahenduses määratakse elektrituulikute asukohad,

elektriliinide asukohad ja muu vajaliku taristu asukoht ning tingimused ehitamiseks. Olulist

keskkonnamõju eeldatavasti planeeringu elluviimisega ei kaasne.

Eriplaneering eelvaliku ala osas kehtestatakse või jäetakse kehtestamata peale tuulikupargi detailse

lahenduse koostamist.

Avalikul väljapanekul olevas planeeringu eelnõus on sobivaks asukohaks valitud eelvaliku ala 2 mis asub

valla keskosas Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu ja Rõuma külades. Ala 2 oli esmase

kaardianalüüsi alusel suurusega 3061 ha, 2022 aasta täpsustatud kaardianalüüsi alusel 2782 ha.

Planeeringu koostamise seiskumise perioodil on ala 2 piirkonda lisandunud täiendav eluhoone.

KSH aruandest lähtuvalt on valitud tööprotsessis sobivamaks alaks Ala 2, mille kohta on koostatud

asukoha eelvaliku etapi planeeringulahendus. Planeeringulahenduse koostamisel on arvesse võetud KSH

aruandes välja toodut, planeeringu koostamise töörühma märkusi ning koostöös asjaomaste asutuste,

erinevate huvigruppide ja avalikkusega tehtud ettepanekuid, mis võimaldavad planeeringu eesmärkide

täitmist. Tulenevalt planeerimisseaduse § 99 lõikest 1 tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

asukoha eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku

omavalitsuse eriplaneering käsitleb.

Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 16.06.2023 Taebla vallamajas algusega kell 14:00

ja 17.06.2023 Risti koolimajas algusega kell 10:00.

Lisainfo ja eriplaneeringu materjalid Lääne-Nigula valla veebilehel

https://www.laanenigula.ee/tuuleenergia-eriplaneering

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

1/82

Arvamus Valla seisukoht

1. Eve Toomsaar, 27.04.23

1. Analüüsida võimalust jätte tuulikualade ja külade vahele

püsi(kõrg)metsastusega alad (nt kuni tuulikute demonteerimiseni

pärast nende kasutamist), et vältida olukorda, kus planeeringu

alade valiku etapis kirjeldatakse metsade rolli müraleviku

tõkestamisel või visualiseeritakse nähtavuskoridore, vaateid jne,

aga kui tuulikud on püsti, tehakse metsaaladel lageraie ja olukord

muutub kardinaalselt.

Tuulikuid ümbritsevale metsa alale ei ole planeeringu seletuskirja kohaselt seatud

tingimusi metsamajandamise erisuste tegemiseks. Seda ei soovita teha, kuna see

piiraks metsaomanike metsamajandamise võimalust. Selgituseks, et lageraielankide

suurusele kehtivad piirangud lähtuvalt Metsaseadusest ja sellest tulenevalt on

piiratud korraga raiutava metsamaa ulatus.

Asukohavaliku etapis tehtud müra leviku hindamisel ja ka üldiselt müra leviku

hindamisel ei arvestata puistu müravähendavat mõju - müra leviku hinnang

koostatakse halvimale olukorrale ehk takistustevabale maastikule.

Visuaalse mõju osas on võimalik tõepoolest mõne uue nähtavusala teke. Samas on

nähtavuse võimalik teke seotud rohkem võimaliku raiega vaatepunkti lähialal, mitte

tuulepargi alal.

2. Analüüsida tuulikute/tuulepargi mõju mobiilsidedele,

internetiühendusele (näiteks Piirsalus), et rajatavad tuulikud ei

halvendaks piirkonna sotsiaalset elukeskkonda. Kui tuulikud

halvendavad niigi viletsat mobiili- ja internetiühendust, siis välja

töötada meetmed kaasaegse mobiilside tagamiseks.

Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse

lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,

Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude

operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke

mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb

detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui

planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused

kaasaegse mobiilside tagamiseks.“ Samuti lisame edasises planeerimisprotsessis

jätkuvalt kaasatavate hulka ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.

2. RISTI OSAVALLAKOGU koosoleku protokoll, 17.04.23

Laiendada puhvertsooni ala 7 km; metsaaladele tuulikuid mitte

rajada; tuulikute kõrgused (220 m) ja hulgad (15); elanike häirete

minimaliseerimine. Osavallakogu liikmed lisasid täiendavalt, et

Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.

Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada

ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks

maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

2/82

Arvamus Valla seisukoht

protsessi käigus on eelvaliku alade valimisel ja KMH-i koostamisel

tehtud olulisi vigu.

elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on

võrdlemisi vähe. Eesti naaberriigis Soomes on Soome riikliku metsaettevõtte

territooriumile ehk siis metsa rajatud mitmeid tuuleparke ja toimub metsaaladele

uute tuuleparkide kavandamine. Naaberriigi praktika on näidanud, et metsa aladel on

võimalik tuuleenergiat toota ning leida territooriumeid, kus oluline ebasoodne mõju

loodusväärtustele puudub.

Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu

algatamise oli eesmärgiks ca 2500 ha suurusega alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust

elektrituulikut. Valla ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud

muuta tuulikute suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m.

Elanike häiringute minimaliseerimiseks on ptk 3.2.1 sätestatud: „Eriplaneeringu

detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja

täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult

kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning

võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Planeeringu eelnõus on

seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava

elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Eespool nimetatud tingimustega on elanike

häiringud viidud miinimumi.

Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle

tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula

vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku

nõusolekuta tulla.

Eelneva alusel ei võeta arvesse ettepanekut tuulikute kõrguste, arvu ja metsaalale

rajamise osas. Puhvertsooni ulatuse osas võetakse ettepanekut arvesse ja

suurendatakse lähtudes ka teistest laekunud ettepanekutest 10 km-ni.

Protokolli arutelu osas esitatud seisukoht “Ala 2 osas on KMH teinud (linnustiku,

loomastiku jne) uuringuid, mis toimusid kahe kuu jooksul 2021 sügisel. Protsess ei ole

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

3/82

Arvamus Valla seisukoht

olnud korrektne. Eelvalik on tehtud valedel alustel.” KSH koostaja täpsustab

protokollis esitatud ebaõiget väidet. KSH linnustiku eksperthinnang on koostud

tuginedes andmebaaside andmestikul (kasutati viimase 10 aasta loodusvaatluste

andmeid + EELIS süsteemi ja keskkonnaseire andmebaasi andmeid) ja linnustiku

välitööde andmeid. Linnustiku välitööd toimusid haudelinnustiku osas kõigil kolmel

alal 2 päeval juunis 2020 ja rändevaatlused kõigil aladel 2 päeval oktoober-november

2020. KSH nahkhiirte hinnang põhineb eksperdi kogemusel põhineval elupaikade

sobivuse hinnangul ning ülevaatlikel välitöödel. Nahkhiirte välitööd toimusid kõigil

kolmel alal 4 sobilike tingimustega ööl juulis, augustis ja septembri alguses 2020

aastal.

Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon

kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on

väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.

3. Maaeluministeerium, 17.04.2023 nr 4.1-5/2076-3

1. Maaeluministeerium kooskõlastas 14.12.2022 kirjaga nr 4.1-

5/2076-1 nimetatud eriplaneeringu asukoha eelvaliku

vallavolikogu otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande eelnõu

tähelepanekuga, märkides, et KSH aruande eelnõu jaotises 4.9

„Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale“ on

analüüsitud põhjalikult tuulepargi mõjude ulatust üksnes Lääne-

Nigula üldplaneeringuga määratud väärtuslikele

põllumajandusmaadele, kuid analüüsimata on tuulepargi ja selle

rajamisega seotud üldine maahõive ja sellega seotud mõju

pinnasele/mullastikule. KSH I etapi aruandest peaks nähtuma,

millises ulatuses nähakse ette tuulikute ja nende ehitamise ning

ekspluatatsiooniga kaasneva taristu rajamiseks vajaliku maa,

sealhulgas kogu põllumajandusmaa kasutus/maahõive, samuti

KSH aruande ptk 4.9 täiendati vastavalt märkusele.

Tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri ehitustöödega kaasneb pinnase

eemaldamise vajadus. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala

geoloogilistest tingimustest, mille alusel määratakse ehituslikud lahendused. Samuti

sõltub see väga palju tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute ja teede paiknemise

täpsest lahendusest). Pinnas eemaldatakse tuuliku vundamendi alalt, tuuliku

montaaži platsi alalt ja juurdepääsuteede alalt. Ühe tuuliku kohta otseselt hõivatav

ala on u 1 ha, sellele lisandub juurdepääsuteede ja liinide/kaablite ala. Kokku on maa

hõlmamine tuulepargi tarvis u 2 ha (konservatiivselt eeldades tuulikute mõõtmete

kasvu kuni 3 ha) tuuliku kohta, kuid täpne maht selgub detailse lahenduse

koostamisel lähtuvalt teede ja elektriühenduste paiknemisest. Arvestades soovitud

25 tuuliku rajamist teostatakse pinnasetöid u 50 ha (konservatiivselt arvestades

tuulikute mõõtmete kasvu kuni 75 ha) ulatuses. Väljatoodud ulatuses esineb

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

4/82

Arvamus Valla seisukoht

tuulikute ja nendega seotud taristu rajamisel eemaldatava

mulla/huumuskihi eeldatav maht ja nõuded selle edaspidiseks

kasutuseks (eeldus on, et ehitamise käigus eemaldatav

huumuskiht/muld aetakse laiali samas asuvale

põllumajandusmaale).

Lääne-Nigula valla kodulehel olevas tabelis, kuhu on koondatud

kaasatud isikute poolt esitatud kooskõlastused ja arvamused ning

vastavad valla seisukohad, on meie poolt esitatud

tähelepanekule tabeli real 16 antud vastuseks, et KSH aruannet

täiendatakse. Samas KSH I etapi aruande eelnõust (seisuga

13.03.2023) ei nähtu, et see sisaldaks ülalmärgitud analüüsi

tuulepargi ja selle rajamisega seotud üldise maahõive ja sellega

seotud mõju pinnasele/mullastikule. Sellest tulenevalt palume

siiski KSH I etapi aruande eelnõud kas täiendada või anda

selgitused, kas või millises planeerimisetapis meie poolt esitatud

tähelepanekutes toodud küsimused tähelepanu alla võetakse.

mulla/huumuskihi eemaldamine. Nõuded mulla kasutamiseks on asjakohane seada

detailse lahenduse käigus kui on teada ehitusalade paiknemine.

Arvestades ala 1 ja ala 2 eelnevat kasutust ei ole tõenäoline väljakaevatavas pinnases

reostuse esinemine. Seega on võimalik pinnast taaskasutada. Mõlema potentsiaalselt

sobiliku ala puhul on tegu valdavalt metsamaadega. Haritava maa pindala on ETAK

andmetel (06.05.2023) ala 1 puhul 56,4 ha ja ala 2 puhul 46,7 ha. Arvestades haritava

maade kattuvuse vähesust, siis olulist ebasoodsat mõju piirkonna põllumajandusele

ei ole oodata.

2. Lisaks märgime, et KSH I etapi aruande eelnõu jaotises 5.1

„Asukohaalternatiivide võrdlus“ olevas tabelis 17

„Asukohaalternatiivide võrdlus mõjukriteeriumite alusel“ ei ole

mõjuvaldkondade loetelus märgitud mõju pinnasele, sh

väärtuslikele põllumajandusmaadele.

Mõjuvaldkond lisati tabelisse.

4. TAEBLA OSAVALLAKOGU koosoleku protokoll, 17.04.23

1. Otsustati: Võtta informatsioon teadmiseks. Taebla osavallakogu seisukoht võetakse teadmiseks.

5. Laine Pettai, 04.05.2023

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

5/82

Arvamus Valla seisukoht

Tuuleparkide asukoht ei sobi metsa, see mõjutab negatiivselt

linnustkku ja loomastikku ja kahjustab seeläbi kogu antud ala

ökosüsteemi. Mets teatavasti ei ole ka tuulerohke ala.

Tuuleparkide asukoht ei sobi maal elavate inimeste kodude

lähedusse, kuna müra, vibratsioon ja varjutus rikuvad ära

elukeskkonna, mille maal elav inimene on valinud.

Tuuleparkide asukoht peaks olema tööstusrajoonides, sadamates

jms - kus juba on müratase/vibratsioon kõrge (ning seetõttu ei

tekita erakordset häiringufaktorit), kus inimesed viibivad tööajal

ning kus seda tuuleparkide poolt toodetavat elektrit kõige enam

vajatakse. Metsas ei vaja elektrit keegi, samuti on maal

hajaasustuse elektri vajadus väike ning selleks, et see tuulepargi

toodetud elekter tööstusteni jõuaks, tuleb omakorda rajada hulk

elektrikandjaid.

Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.

Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada

ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks

maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel

elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on

võrdlemisi vähe. Eesti naaberriigis Soomes on Soome riikliku metsaettevõtte

territooriumile ehk siis metsa rajatud mitmeid tuuleparke ja toimub metsaaladele

uute tuuleparkide kavandamine. Naaberriigi praktika on näidanud, et metsa aladel on

võimalik tuuleenergiat toota ning leida territooriumeid, kus oluline ebasoodne mõju

loodusväärtustele puudub.

Suurte tuuleparkidega kaasneb teatud häiringuid (müra, varjutus, maastiku muutus).

Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning kavandatavate

tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1 km kaugusel

elamutest on tagatud, et müratase jääb alla 40dB, mis on rangeim tööstusmüra

väärtus elamualade osas. Samuti ei ole sellisel kaugusel oodata elamualadel olulist

varjutustaset. Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel

elamule lähemale kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise

nõudega on elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või

varjutuse vältimine.

6. Palivere Piirsalu jahiselts, 02.05.23

Meie arvates on KSH-s ebapiisavalt kajastatud tuulikuparkide

mõju suurulukitele ja nende elukeskkonnale. Lisada tuleks

planeeringusse täiendavate uuringute vajadus.

Suurulukid on jahimeestele majanduslikult kõige olulisemad

tuluallikas, et suuta täita Keskkonnaameti , RMK,

Jahindusnõukogu ja maaomanike poolt seatud kohustusi. Kui

planeeritavate tegevuste mõjul kaovad jahialadelt põdrad ja

Mõju metsloomadele on käsitletud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

ptk 4.4. Mitmed metsloomaliiigid võivad olla tuulikute esinemise osas olla tundlikud

ja esineda võib nende arvukuse langust tuulepargi alal ja selle lähialal (metskitse

puhul nt u 700 m tuulikust) nii tuulepargi ehituse kui töötamise perioodil. Tuulepargi

asukohavaliku ala hõlmab märkimisväärse ala Palivere jahipiirkonnast, seega antud

jahipiirkonnale on oodatav mõju negatiivne. Küttimistiheduse statistika alusel on

tegu alla keskmise küttimistihedusega jahipiirkonnaga. Seega laiemalt on oodatav

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

6/82

Arvamus Valla seisukoht

muud suurulukid, siis laguneb jahinduse toimiv

majandussüsteem. Seepärast on meie jaoks äärmiselt tähtis

hinnata kõiki tuulepargi, selle infrastruktuuri, aedade jms.

võimalikke mõjusid ulukiasurkonnale selles piirkonnas ja ümber

selle.

1. Lähtuvalt eeltoodust palume välja selgitada:

1.1 Millised lühi – ja pikaajalised mõjud on planeeritavatel

tegevustel jahindusele ja looduslikule mitmekesisusele.

mõju valla jahindusele vähese tähtsusega. Valla olemasolevate tuuleparkide alade

jahipiirkonnas ei ole võimalik täheldada olulisi muutusi suurulukite küttimisstatistikas

võrreldes tuulepargi rajamise eelset ja järgset olukorda.

1.2 Milline on tuulikute töötamisega kaasnev vibratsiooni ja

mürareostuse mõju ulukitele ?

Teema käsitlus on esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ptk 4.4.

Mitmed metsloomaliiigid võivad olla tuulikute esinemise osas olla tundlikud ja

esineda võib nende arvukuse langust tuulepargi alal ja selle lähialal (metskitse puhul

nt u 700 m tuulikust) nii tuulepargi ehituse kui töötamise perioodil. Sama peatüki

alampeatükis on sätestatud nõue, mis on kantud ka planeeringusse, et detailse

lahenduse KSH käigus tuleb kaasata ökoloog ja hinnata tuulepargi rajamise mõju

rohevõrgustikule sh kaitstavate alade ja elupaikade sidususele. Vajalik on selgitada

välja, kas ala läbib esmatähtsaid ulukite liikumiskoridore või kas alal paikneb ulukite,

kahepaiksete või roomajate jaoks olulisi elupaiku.

1.3 Milliseid kitsendused jahile seab tuuleparkide võimalik

rajamine.

Põhimõte on, et tuulepargis võib jahti pidada. Samale huvitatud isikule kuuluvas

Paldiski tuulepargis on ka jahipidamine lubatud, oluline on et ei lastaks tuulikute

suunas ning viibimine tuulikute all on omal vastutusel. Jahipidamist reguleerib

üldiselt jahiseadus ja planeeringuga ei määrata selleks eritingimusi. Tuulepargi

rajamine ei sea kitsendusi ka tavalisele metsa majandamisele.

1.4 Kas on uuritud Eestis või Eestiga sarnase looduskooslusega,

põhjapoolkera parasvöötme metsavööndis tuuleparkide mõju

suurulukitele, lindudele ja loodusele sellisel alal ja selle lähi

piirkonnas.

Arvukalt on uuringuid linnustiku osas, sh liigispetsiifilisi uuringuid, mida on KSH

koostamisel kasutatud.

Ulukite käitumise uuringuid tuuleparkides on vähem. Olemasolevate ülevaade on

esitatud KSH ptk 4.4, sealjuures on kasutatud ainult uuringuid, mida on võimalik Eesti

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

7/82

Arvamus Valla seisukoht

tingimustesse üle kanda (Rootsi ja Poola uuringud). Mitmeid metsaalade

uuringuprojekte on käesoleval ajal maailmas käimas. Nt on ulatuslik

uurimisprogramm just ulukite ja jahinduse teemal Soomes käivitatud

(https://www.luke.fi/fi/uutiset/luonnonvarakeskus-selvittaa-tuulivoiman-vaikutuksia-

metsaelaimistoon).

1.5 Kas on kaalutud tuulikupargi ümber ulukitele puhver tsooni

rajamist, laiusega 7-10 km, kus säiliksid ulukite elualad.

Puhvertsoon säilitaks ka elamisväärse elukeskkonna kohalikele

inimestele ja vähendaks mürareostust.

Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon

kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on

väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.

7. Sven Köster, 04.05.23

Toetan Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande vastuvõtmise eelnõud v.a. viie kilomeetri tuuleparkide

vaba puhvervööndi kehtestamist ümber ala 2.

Piirangud on seatud kaugustele eluhoonetest,

looduskaitsealadest jne. Lisaks kehtestatav täiendav piirang on

liigselt koormav ja piirab täiendava piiranguna tuuleenergeetika

arendamist, kohaliku ettevõtluse arendamist ja valla,

maaomanike ning majaomanike võimalusi lisatulu teenimiseks.

Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon

kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on

väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.

8. Annela Pällo, MTÜ Pällo Noorte Töökodu, 04.05.23

Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.01.2021 otsuse nr.1 seletuskirjas

on kenasti välja toodud põhjendused miks tuulepargile valitud

asukoht ei ole sobilik. Olles tutvunud vallavolikogu otsustega

antud teema kohta, ei leidnud ma ühtegi hinnangut ega viidet

uurimusele, mis kajastaksid inimestele tekitavaid probleemidele.

Planeeringu eelnõu on koostatud planeeringu lähteseisukohtade järgi. Planeeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine on koostatud keskkonnamõju hindamise

programmi järgi. Mõlemad dokumendid olid avalikul väljapanekul 2020. a suvel.

Nende dokumentide järgi on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne ja selle alusel planeeringu asukohavaliku eelnõu. Planeeringu puhul on tegu

dokumendiga mis kavandab tuuleparki. Planeeringu mõjude hindamine prognoosib

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

8/82

Arvamus Valla seisukoht

Tänapäeval on suureks probleemiks inimeste vaimne tervis.

Seljaküla piirkonna inimeste ühispöördumises on välja toodud

enamlevinud probleemide üksikasjad ja viimaste aastate

lähiriikide uuringute andmed. Kas neid on arvestatud

planeeritavate tuugenite rajamisel?

Olen aastaid panustanud oma aega ja isiklikke vahendeid, et

rajada erivajadustega noortele töökodu kus nad saaksid neile

sobivas tempos ja vastavalt oma võimetele tegutseda ning

täiendada igapäevaeluks vajalikke oskusi. Arvestades neid

uuringuid, võib tekkida olukord kus valminud töökodu võib kasu

asemel kahju tuua, arvestades nende eripära. Tegemist on

autistlike joonte, aktiivsus-tähelepanuhäiretega inimestega.

Minu ettepanekud on:

1. uurida tuugenite mõju inimeste vaimsele tervisele

2. uurida mõju psüühilise erivajadustega inimestele

(autismispektrihäiretega, aktiivsus-tähelepanuhäiretega)

3. uurida inimesele talutava planeeritavate tuugenite kõrguse,

koguse, võimsuse ja kauguse koosmõju

kavandatava tegevuse (tuulepargi) mõjusid. Tuulikute mõju inimese (vaimse)

tervisele on võimalik uurida olemasolevates tuuleparkides pikaajaliste

terviseuuringute abil ja seda on kohane teha ja ka tehakse maailma erinevates

tuuleparkides vastavate teadusuuringute raames. Ühe tuulepargi planeeringu KSH

puhul on võimalik mõjude hinnangutes lähtuda avaldatud teadusuuringute

tulemustest. Senine teadmine on, et tuulikute puhul on häirivamateks mõjudeks

inimese jaoks müra ja varjutus, mille kõrged tasemed võivad põhjustada mõju

tervisele. Seda eeskätt juhul kui tuulik rajatakse elamutele liiga lähedale.

Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning kavandatavate

tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1 km kaugusel

elamutest tagatud, et müratase jääb alla 40 dB, mis on rangeim tööstusmüra väärtus

elamualade osas. Müranorm on kehtestatud inimese tervise kaitseks. Samuti ei ole

sellisel kaugusel oodata elamualadel olulist varjutustaset. Planeeringu eelnõus on

seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava

elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on elamu omanikul

võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine. Samuti on

planeeringus seatud nõue nii müra kui varjutuse hindamiseks tuulepargi detailse

lahenduse koostamisel.

9. Maret Põldre, Aleksander Kodentsev, 04.05.23

Mõju taimestikule on tehtud teise(valdavalt subtroopilise)

kliimavöötme järgi ja põllukultuuridele. Ei saa võrrelda

parasvöötme metsi ja maisipõlde.

KSH aruande taimestiku osasse (ptk 4.1) lisati “Teaduskirjanduses puudub info, et

oleks täheldatud tuuleparkide töötamisaegset mõju metsa taimekooslustele.”

Tuulikute vundamendi osas pole täpsustatud, kas kasutatakse ka

vaiasid. Tori valla tuulepargi KSH koostamise programmis on lk.7-

Tuuliku vundamenditüübi valik sõltub maapinna ehitusgeoloogilistest omadustest.

Vaivundamente kasutatakse üldjuhul aladel kus pinnase kandevõime ei ole piisav (nt

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

9/82

Arvamus Valla seisukoht

8 p.1.2. räägitud vaivundamendist (taldmike d 25 m ja sügavus

kuni 6m, lisaks vaiade pikkus 20m), kusjuures tuulikud on

madalamad kui Ristil. Kas saab vundamendi ehitust täpsustada ja

kui tuleb siiski vaivundament, kuidas see veerežiimi mõjutab?

turbaalad) või esineb muid ehitustehnilisi kitsendusi. Oluliselt levinumaks

lahenduseks on gravitatsioonivundamendi kasutamine.

Planeeringus on seatud tingimus “Detailse lahenduse KSH käigus tuleb täpsustada ala

hüdrogeoloogilisi tingimusi ning sellest lähtuvalt anda eksperthinnang

hüdrogeoloogiliste mõjude osas, sh kavandada sobilikud leevendus- ja

seiremeetmed. Hinnata tuleb mõjusid pinnaveele, sh pinnaveekogudele ja

pinnaveerežiimile.” Seega juhul kui ilmneb vajadus siiski vaivundamendi

kasutamiseks, siis tuleb sellega kaasnevaid mõjusid hinnata tuulepargi täpsema

kavandamise käigus, sh kavandada sobilikud leevendus- ja seiremeetmed.

Kõik modelleeringud müra, varjutuse, jne. on tehtud nn

laboritingimustes, mis päris loodusega iialgi ei kattu!

Müra modelleering ja varjutuse hinnang on tehtud vastava erialatarkvaraga lähtudes

asjakohastest arvutusmetoodikatest. Modelleeringud on tehtud halvimale olukorrale

arvestamata alal esineva metsa häiringuid vähendavat toimet.

Kuidas mõjutab nii kõrgete tuulikute labade pöörlemine

kohalikku mikrokliimat? Õhukihid aetakse ju pidevalt segamini.

Tuulikute puhul on tuvastatud mõju mikrokliimale st uuringud on näidanud, et kuni

10 km tuulepargist allatuult võib tähendada mikroklimaatilisi muutusi. Tuulikute

töötamisel esineb õhukihtide vahelist segunemist. See vähendab maapinnalähedasi

õhutemperatuuri ööpäevaseid kõikumisi – tuulikupargi alal on täheldatud päevasel

ajal maapinnalähedase õhukihi madalamat temperatuuri ja öisel ajal kõrgemat

temperatuuri kui tuulikute mõjualast väljas oleval alal[1]. Tegu ei ole muutustega

tasemel, mis inimesele oleksid üldjuhul märgatavad ning efekti uuritakse pigem

seoses tuulikute omavahelise tootluse mõjudega ning mõju põllumajanduslikust

vaatest. Nt võib efekt olla märgatav nn öökülma tekke seisukohalt (olukordades kus

muidu tekib selgetel öödel maapinna jahtumine võrreldes nt paari meetri kõrgusel

mõõdetud temperatuuridega 4 °C võib eeldada, et tuulepargi alal oleks selline

muutus väiksem).

[1] Middleton, P., Barnhart, B. 2022. Supporting National Environmental Policy Act

Documentation for Atlantic Offshore Wind Energy Development Related to Microclimates.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

10/82

Arvamus Valla seisukoht

Washington (DC): U.S. Department of the Interior, Bureau of Ocean Energy Management. OCS

Study BOEM 2022-005. 15 p.

Üldse pole mainitud mikroplasti, mis labadelt lendub ja ümbrust

saastab. Seda ei saa olema mitte väike kogus. ( Misroplastics

from windturbines-Shetland News)

KSH aruande ptk 4.16 täiendati mikroplasti tekke käsitlusega järgnevalt: “Uuema

teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatatud võimalikku

käitamisaegset mikroplasti teket. Mikroplastiks saab nimetada kõiki vees

mittelahustuvaid plastitükke, mis on mõõtmetelt väiksemad kui 5 mm[1]. Mikroplasti

võimalikku teket ja keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega, mis on

valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule

toimel kuluvad. Uuringuid antud valdkonnas (nagu mikroplasti tekke kohta üldiselt)

on veel vähe, kuid senised uuringud lasevad eeldada, et tuulepargid ei ole olulised

mikroplasti tekkeallikad. Antud valdkonna uuringud on senini leidnud, et tuulepargi

piirkondades küll leidub mikroplasti, kuid selle koostis ei ole iseloomulik tuuliku

labade materjalile. Samuti ei ole täheldatud, et tuuleparkide aladel oleks mikroplasti

kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevatele aladel[2].“

[1] Frias, J.P.G.L., Nash, R. 2019. Microplastics: Finding a consensus on the definition, Marine

Pollution Bulletin, Volume 138, Pages 145-147.

[2] Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. 2018.

Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow

Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.

Mõju inimesele. Dr. Pierpointi andmed on muudetud

ebaolulisemateks, kui teiste viidatud autorite omad. Ometi on ju

otsesuhtlusest inimestega ( mitte mingeid laborikatseid ja

statistikat kasutades) teada, et tuulikud mõjutavad nii tervist kui

psüühikat.

Viidatud uuringule on KSH aruandes pühendatud eraldi lõik toomaks välja, et

tuulikute lähiala elanike hulgas esineb inimesi, kes on tuulikute tööst tugevalt

häiritud. Samas tuleb arvestada, et tegu on pigem populaarteadusliku allikaga ning

seda ei saa pidada terviseuuringuks. Vastavad asjaolud on ka KSH aruandes välja

toodud selgitamaks uuringu tausta.

Mõjul inimestele, lisaks muud põhjused, on otsene seos

kinnisvara väärtuse langemisega, sest elukeskkond on rikutud.

Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et

erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara

hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

11/82

Arvamus Valla seisukoht

teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud

riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele

häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates

01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb

tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib

saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset

positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele.

Selle KSH järgi tehakse kohalikust loodusest ja elanikest

katsejänesed! Väga palju on modelleeringuid ja" hetke parimaid

teadmisi". Hiljem sellest tekkinud kahju enam parandada ei

saa.(nt.utiliseerimine, millest KSH-s üle libisetakse) Ka on

tänapäeval igaühele kättesaadavad materjalid, millest ilmneb, et

tuulikud pole sugugi nii rohelised ja stabiilsed energiaallikad nagu

neid püütakse näidata.Kas võimalik rahaline kasu kaalub tõesti

üles rikutud keskkonna?

Keskkonnamõju hindamine peab hindama kavandatava tegevuse mõjusid olukorras

kus objekti vastavasse asukohta alles kavandatakse. Sellises olukorras on igati kohane

mõjusid modelleerida (arvutuslikult hinnata) ning kasutada parimat teadmist

lähtudes teaduskirjandusest, mis suuresti põhineb olemasolevate tuuleparkide

mõõtmistel ja uuringutel.

Nõustume, et tuuleparkide rajamise ja kasutamisega kaasneb olulisi

keskkonnamõjusid. Võimalikest mõjudest annab ülevaate asukoha eelvaliku otsuse

lisaks olev KSH aruanne ning tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb

teostada detailse lahenduse mõjude hindamine. Planeeringus on sätestatud

uuringute ja modelleerimise vajadus.

Tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb keskkonnaeesmärkidest – vajadusest

pidurdada kliimamuutusi. Praegune fossiilsete kütuste kasutamine on oluliselt

suurema keskkonnamõjuga, kui taastuvenergia kavandamine.

Kui vald selle tuulepargiga jätkab, siis vaadates, kuidas praegu

asju inimestest üle ja läbi surutakse, saame siia lõpuks ikkagi

kolmkümmend 290m tuulikut. See halvendab veelgi looduse elu-

olu ja võtab või rikub veel suurema hulga inimeste, kes siin

elavad ja kodud on rajanud, kodud.

Planeeringu asukoha eelvaliku seletuskirja ptk 3.2.1 kohaselt võib alale ehitada kuni

25 elektrituulikut suurima lubatud suhtelise kõrgusega 270 meetrit. Koostatava

detailplaneeringu kohaselt ei ole võimalik teha 30 290 m kõrgust elektrituulikut.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

12/82

Arvamus Valla seisukoht

Tuulepargi piirkonnas pole siis ju valla visioonil ja missioonil, mis

puudutab inimeste elukeskkonda ja heaolu mingit katet. Ja kas

selles valguses valla hüüdlause,"Tule meile, päriselt!", on lihtsalt

kõlav loosung?

Lääne-Nigula valla arengukava 2022-2030 E 2.1 on seadnud väljakutseks nr 7:

„Taastuvenergia võimaluste arendamine ja kasutamine valla territooriumil.“

Tegevussuund selle elluviimiseks on nr 2.1.21: „Koostöö valla elanike ja ettevõtjatega

taastuvenergia arendamiseks valla territooriumil.“ Ka sama väljakutse tegevussuund

nr 2.1.13: „Palivere tootmisala arendamine - koostöös riigi ja võrguettevõtjatega

vajaliku elektrivõimsuse tagamine, juurdepääsutee rekonstrueerimine ja

tänavavalgustuse väljaehitus, kiire interneti ühendus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

ning tuletõrjevee küsimused.“ on seotud kavandatava tuulepargiga.

Samuti on arengukavas viidatud hüüdlause, „Tule meile, päriselt!“ Arengukavas

soovitakse keskkonda, kus saab elada ja ka seada võimalusi ettevõtluseks ning

taastuvenergeetika arendamiseks. Üks ei välista teist.

Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.

Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada

ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks

maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel

elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on

võrdlemisi vähe. Tuulepargi planeerimine Lääne-Nigula valda ei tähenda, et siin ei

soovita elanikele head kodukeskkonda.

Taani on olnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitikas esirinnas ja

kavatseb nüüd vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 70% võrra võrreldes 1990.

aasta tasemega ja saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Taanis on kümneid

aastaid toimunud turism energiamajanduse valdkonnas, taani inimesed on uhked

oma keskkonnasäästliku käitumise osas.

Põhja-Pärnumaa vald, kus ehitatakse Tootsi tuuleparki ja kus on käimas mitmeid

tuuleenergeetika planeeringuid, on seadnud eesmärgiks olla Eestis eesrindlik

energiatootmise rohelisemaks muutmisel. Eelnevad näited toovad välja, et

tuuleenergeetika arendamine on suur võimalus, mitte tingimata kahjulik ja

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

13/82

Arvamus Valla seisukoht

eemaletõukav tegevus. Läbi planeerimismenetluse soovitakse saavutada

tasakaalustatud otstarbekas planeerimislahendus, mis võimaldab nii tuulepargi

tegemise kui ka kohalike elanike elamisväärse kodukeskkonna.

Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle

tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula

vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku

nõusolekuta tulla.

10. Tarmo Kruuspan, Keedika Külaselts MTÜ, 04.05.23

1.Metsaalale tuulikute paigaldamine on problemaatiline, kuna

puudub senine praktika ja mõjud on teadmata. Ettepanek on

paigaldada tuulikud alale, kus ei ole tarvis hävitata

looduskooslusi.

Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.

Kavandatava tuulepargi rajamisel on tugev positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside

summaarsele heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide

saavutamisele energeetika sektoris, kuid samas kaasneb metsamaa raadamisega

negatiivne mõju LULUCF sektorile. Seetõttu tuleb detailse lahenduse puhul eelistada

sellist tuulikute ja neid toetava taristu paiknemist, mis tagaks võimalikult vähese

maakasutuse muutuse. Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke

oleks võimalik rajada ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida

tuuleparkide rajamiseks maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis

paikneksid võimalikult kaugel elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge

ökoloogilise väärtusega aladel, on võrdlemisi vähe. Eesti naaberriigis Soomes on

Soome riikliku metsaettevõtte territooriumile ehk siis metsa rajatud mitmeid

tuuleparke ja toimub metsaaladele uute tuuleparkide kavandamine. Naaberriigi

praktika on näidanud, et metsa aladel on võimalik tuuleenergiat toota ning leida

territooriumeid, kus oluline ebasoodne mõju loodusväärtustele puudub.

Metsa raadamist vältida ei ole võimalik, selle täpne ulatus määratakse detailse osa

koostamisel koostöös maaomanikega.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

14/82

Arvamus Valla seisukoht

2.Kehtiv valla arengukava missioon: “Lääne-Nigula valla missioon

on luua elanikele parim arengu- ja elukeskkond, säilitada valla

erinevate piirkondade kultuuripärand ja traditsioonid”

Mitmekümne ülikõrge tuuliku ja sellega seotud taristu ehitamine

muudab looduskauni piirkonna pöördumatult

tööstuspiirkonnaks.

Lääne-Nigula valla arengukava 2022-2030 E 2.1 on seadnud väljakutseks nr 7:

„Taastuvenergia võimaluste arendamine ja kasutamine valla territooriumil.“

Tegevussuund selle elluviimiseks on nr 2.1.21: „Koostöö valla elanike ja ettevõtjatega

taastuvenergia arendamiseks valla territooriumil.“ Ka sama väljakutse tegevussuund

nr 2.1.13: „Palivere tootmisala arendamine - koostöös riigi ja võrguettevõtjatega

vajaliku elektrivõimsuse tagamine, juurdepääsutee rekonstrueerimine ja

tänavavalgustuse väljaehitus, kiire interneti ühendus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

ning tuletõrjevee küsimused.“ on seotud kavandatava tuulepargiga.

Tuulepargi planeerimine Lääne-Nigula valda ei tähenda, et siin ei soovita elanikele

head kodukeskkonda ning hävitataks kultuuripärand ja traditsioonid. Arvamusest ei

selgu, kuidas hävineks kultuuripärand ja traditsioonid tuulepargi rajamisel. Tuulepargi

rajamine võimaldab piirkonna arengut tootmise- ja ettevõtluse suunal tuulepargist

tuleneva otseliini kohase võrgutasudeta energiaga ning tuulepargi teenindamiseks

vajalike inseneridest töökohtade kaudu. Töökohtade loomine loob omakorda

eeldused pidurdada elanikkonna vähenemist.

Taani on olnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitikas esirinnas ja

kavatseb nüüd vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 70% võrra võrreldes 1990.

aasta tasemega ja saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Taanis on kümneid

aastaid toimunud turism energiamajanduse valdkonnas, taani inimesed on uhked

oma keskkonnasäästliku käitumise osas.

Põhja-Pärnumaa vald, kus ehitatakse Tootsi tuuleparki ja kus on käimas mitmeid

tuuleenergeetika planeeringuid, on seadnud eesmärgiks olla Eestis eesrindlik

energiatootmise rohelisemaks muutmisel. Eelnevad näited toovad välja, et

tuuleenergeetika arendamine on suur võimalus, mitte tingimata kahjulik ja

eemaletõukav tegevus. Läbi planeerimismenetluse soovitakse saavutada

tasakaalustatud otstarbekas planeerimislahendus, mis võimaldab nii tuulepargi

tegemise kui ka kohalike elanike elamisväärse kodukeskkonna.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

15/82

Arvamus Valla seisukoht

Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle

tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula

vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku

nõusolekuta tulla.

3.Kuna nii kõrgeid tuulikuid ei ole veel püstitatud, siis kuidas saab

tegelikult hinnata vibratsiooni, müra ja muud negatiivset mõju?

Kõigepealt tuleks püstitada näidis ja siis mõõta tegelikke mõjude

suurusi. Milliste uuringutega on saadud praegu planeeritavate

tuulikute ohutegurid? Soovime tutvuda nendega.

Keskkonnamõju hindamine peab hindama kavandatava tegevuse mõjusid olukorras

kus objekti vastavasse asukohta alles kavandatakse. See on keskkonnamõjude

hindamise tavapärane ülesanne erinevate objektide puhul. Ühegi kavandatava

objekti puhul ei ole võimalik seda kavandatavas asukohas uurida/mõõta. Sellises

olukorras on igati kohane mõjusid modelleerida (arvutuslikult hinnata) ning kasutada

parimat teadmist lähtudes teaduskirjandusest, mis suuresti põhineb olemasolevate

tuuleparkide mõõtmistel ja uuringutel.

Tuulikute mõju iseloom jääb samaks kui olemasolevatel tuulikutel ka nende

mõõtmete suurenemisel ja nende mõõtmete suurenemist on võimalik erinevate

mõjude hindamises arvesse võtta. Näiteks müra osas on juba väga pikka aega teada

kuidas müra füüsikaliselt levib. Selleks on välja töötatud müra leviku hindamise

arvutusstandardid – valemid mille abil arvutada müra allika juures tekkiva müra

levikut tundliku alani. Mõju hindamisel on konservatiivselt eeldatud, et

kavandatavate tuulikute müratase on kuni paar dB kõrgem kui käesoleval ajal

tootmises olevatel tuulikutel. Sellele järeldusele on jõutud vaadeldes tuulikute

mürataseme senist muutust. Kavandatavate tuulikute tekitatava müra levikut

elamualade suhtes on seega hinnatud kasutades arvutusstandardeid ja eelduslikku

tuulikute mürataset.

Eriplaneeringu lisaks olevas KSH aruandes on leitavad viited kõigile kasutatud

allikatele. Pea kõik allikad (võib esineda üksikuid tasuliste teadusväljaannete allikaid

ja standardeid) on kättesaadavad internetiotsingu kaudu ja vabad igaühele

tutvumiseks.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

16/82

Arvamus Valla seisukoht

4. Milliseid teid hakatakse kasutama ja kuidas tagatakse teede

korrasolek ehitamise ajal ja järgselt? Materjali maht on väga

suur. Ainult üks laba kaalub juba umbes 20-25 tonni.

Planeeringu asukoha eelvaliku staadiumis ei määrata täpseid juurdepääsusid, need

tuleb määrata detailse lahenduse koostamisel. Asukoha eelvaliku seletuskirja ptk 3.4

on seatud nõue: „Teede asukoha määramisel analüüsida võimalikke erinevaid

asukohtasid ja teekoridoride laiendamisvajadust ning võimalusel mitte kavandada

ehitusaegset juurdepääsu Risti-Kuijõe teelt Valksi tee ja Allika tee kaudu – antud tee

läbib külakeskust ning on ääristatud põlispuudega, väljakujunenud külamiljööd ei

soovita muuta laiaks teekoridoriks“.

5.Suurtel maismaa tuuleparkidel on täheldatud öist maapinna

temperatuuri tõstev ja õhuniiskust muutev mõju. Kuna antud

tuulepark on täielikult metsaalal, siis kuidas see võiks muuta

elustikku?

Tõepoolest suurte tuuleparkide puhul esineb mikroklimaatilisi muutusi. Tuulikud

“segavad” õhukihte. See vähendab maapinnalähedasi õhutemperatuuri ööpäevaseid

kõikumisi – tuulikupargi alal on täheldatud päevasel ajal maapinnalähedase õhukihi

madalamat temperatuuri ja öisel ajal kõrgemat temperatuuri kui tuulikute mõjualast

väljas oleval alal. Tegu on väga väikese muutusega (kirjanduse alusel kuni 3 C).

Arvestama peab, et tuulepark ei tõsta temperatuuri, vaid vähendab ööpäevaseid

temperatuuri kõikumist. Sellise ulatusega temperatuuri kõikumiste muutuse

vähendamine elustikule mõju ei avalda.

Arvestama peab, et tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb kliimaeesmärkidest. Juhul,

kui üleilmse keskmise temperatuuri tõusu võrreldes tööstusajastu eelse

temperatuuriga ei suudeta hoida alla 1,5°C, on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed

nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele.

Selleks, et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste

kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist[1].

[1] IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis.

Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental

Panel on Climate Change

6.Kuidas toimub tuulikute utiliseerimine ja kas sellega kaasnevad

keskkonnaohud on hinnatud? Tuuliku eluiga on väidetavalt ainult

Tuulikute lammutamine ja tekkivate lammutusjäätmete käitluse korraldamine on

tavapärane ehituslik protsess. Tuulepargi eluea lõppedes on pargi omanik kohustatud

tuulikud demonteerima ja korraldama tekkivate jäätmete käitlemise. Lammutamine

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

17/82

Arvamus Valla seisukoht

u.20 aastat. Seega ei ole see probleem kauge tulevik. Kes

utiliseerib ja kuidas?

toimub projekti alusel ning lammutusprojekti osaks on jäätmete käitluskava

koostamine. Lammutusprojekt sisaldab tarvidusel keskkonnamõjude analüüsi.

Lammutusprojekt kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Tuulikute eluea järgne

likvideerimine on tuulepargi omaniku kohustus ja igasugune jäätmekäitlus toimub

vastavalt jäätmeseadusele. Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse kuni

tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni – seega on ka see üks motivaator

elektrijaama likvideerimiseks.

Tuulikute utiliseerimise eest vastutab arendaja, kelle kohustus on lähtuvalt saastaja

maksab printsiibist tagada kogu protsessi keskkonnaohutu käitamine, mille alla

kuulub ka tuulite demonteerimese käigus tekkinud jäätmete keskkonnaohutu ning

nõuetele vastav käitlemine. Investeering tuuleparki katab tuulepargi ehituse,

opereerimise ja utiliseerimise kulud - arvestatakse kogu tuulepargi elukaare

kuludega.

7.Praegusel ajal ei ole tuuliku labad ümbertöödeldavad. Küll aga

sisaldavad väga mürgiseid komponente. Hävimatuid tuuleturbiini

labasid ei saa kergesti purustada, ringlusse võtta ega

taaskasutada.

Selle asemel hakitakse need tükkideks, mis on piisavalt väikesed

ja veetakse prügimäele.

Nad on seal igavesti. Küll aga saagimisel tekkinud mürgine puru

võib sattuda põhjavaette. Kuidas siin utiliseeritavate tuulikute

puhul sellised ohud välistatakse?

Tuuliku eluea järgne labade käitlemine on olnud pikka aega problemaatiline ja antud

valdkonnas on käinud aktiivne tootearendus probleemile lahenduse leidmiseks. Üks

juhtivatest tuulikutootjatest on käesolevaks ajaks ka teatanud probleemile

majanduslikult tasuva lahenduse leidmisest. Leitud on võimalus vanade labade

materjal ümbertöödelda uute labade toormeks vms ehitusmaterjaliks[1]. Seega

arvestades ka Euroopa Liidu ringmajanduse eesmärke, siis tuleb käesoleval ajal

kavandatavate tuuleparkide tuulikute puhul tagada nende taaskasutus.

Taaskasutuslahenduste väljatöötamise eest vastutavad tootjavastutuse põhimõtetest

lähtuvalt tuulikute tootjad.

[1] https://www.vestas.com/en/media/company-news/2023/vestas-unveils-circularity-

solution-to-end-landfill-for-c3710818

8.Iga tuulik kasutab umbes 300 liitrit õli, mida vahetatakse kord

aastas. Kasutuses olevatel tuulikutel on esinenud lekkeid. Kuidas

Igasuguse tootmistegevusega kaasnev avariide oht. Õnnetuse vältimiseks tuleb

tuulikupargi valdajal tagada tuuleturbiinide korrasoleku pidev monitooring ning

hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatavate tuulikute tehnilistele

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

18/82

Arvamus Valla seisukoht

on garanteeritud õrna loodusega alal selle sattumine pinnasesse

ja sealtkaudu põhjavette?

tingimustele. Tänapäevastes tuulikutes on kasutusel mitmed monitooringusüsteemid

ning lekete ennetussüsteemid. Tuuliku ohutu opereerimise sh hoolduse tagab

seadme juhendi järgne hooldus ja korrashoid. Õlivahetus on tavapärane protsess

mille jaoks on igal tuuliku tootjal juhised. Tuulikute hooldustöid viivad läbi

sertifitseeritud/koolitatud inimesed. Selgitame ka, et üldjuhul ei toimu tuulikute

õlivahetus iga aastaselt. Eestis olemasolevate tuulikute puhul toimub õlivahetus

olenevalt tuuliku tüübist u 1 kord 5 aasta jooksul, uuemate tuulikute puhul on

õlivahetus veelgi harvem. Õlivahetuse ajal kasutatakse alati ka ettevaatusmeetmeid

(nt ümber tuuliku torni paigaldatav krae) vältimaks õli sattumist keskkonda.

11. Ande Maidla, 05.05.23

1. Mitte lubada püstitada tuulikuid eluhoonetele lähemale kui 1,5

km. Kaaluda võimalust suurendada tuulikute kaugust

eluhoonetest 2 kilomeetrini, et minimeerida kaasnevaid

negatiivseid mõjusid püsielanikele – müra, varjutus jms.

Avalikule väljapanekule saadetud eelnõus on sätestatud 1 -1,5

km laiune kooskõlastustingimustega ala, kuhu võib püstitada

tuulikuid, kui saavutatakse kokkulepe eluhoonete omanikega.

Avalikus planeerimismenetluses ei tohi lubada varjatud tehinguid

planeeringust huvitatud isiku ja mõjutatud isikute vahel.

Üksikisiku eesmärk lühiajalise kasu saamiseks ei saa kaaluda üle

teiste isikute huve, kelle elukeskkond selle tõttu halveneb – müra

valjeneb, varjutuse võimalik teke/suurenemine, visuaalse

häiringu suurenemine seoses tuuliku liikumisega eluhoonetele

lähemale, mõju kinnisvarale jms. Selles suhtes on väga oluline

säilitada iga tuuliku maksimaalne võimalik kaugus eluhoonetest,

et tagada kõikide piirkonnas elavate inimeste jätkuv heaolu

Lääne-Nigula vallas ja et säiliks uute inimeste tahe piirkonda

Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.

Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada

ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks

maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel

elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on

võrdlemisi vähe. Suurte tuuleparkidega kaasneb teatud häiringuid (müra, varjutus,

maastiku muutus). Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning

kavandatavate tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1

km kaugusel elamutest on tagatud, et müratase jääb alla 40dB, mis on rangeim

tööstusmüra väärtus elamualade osas. Samuti ei ole sellisel kaugusel oodata

elamualadel olulist varjutustaset.

Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse

lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed

tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult

kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning

võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

19/82

Arvamus Valla seisukoht

elama asuda (teadaolevalt on vähemalt üks Ristile elama asuda

soovinud isik sellest plaanist tuulepargi planeeringu jätkumise

tõttu loobunud).

Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale

kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on

elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine.

Ala vähendamisel kahe kilomeetrini on oht, et eelvaliku ala jääb liigselt väikseks ning

ei võimalda soovitud mahus tuuleparki rajada seoses kohapõhiste

keskkonnapiirangutega. Selgituseks – detailse osa koostamisel määratakse tuulikute

asukohad arvestades täiendavate uuringute alusel saadavat sisendit

looduskeskkonnast.

Eespool toodud nõuded tagavad, et detailse osa koostamisel tehtaks parim

planeeringulahendus, mis tagab nii efektiivsuse, kompaktsuse ja piisava kauguse

hoonetest.

2. Mitte lubada varjutust eluhoonetele. Kuna varjutuse kestus on

seaduses reguleerimata, on siin volikogul otsustusõigus, millises

ulatuses varjutust eluhoonetele lubada.

Varjutus on üks olulistest tuulikutega kaasnevatest negatiivsetest

mõjudest, mis mõjub inimestele vaimselt laastavalt.

Tuulikud tuleks planeerida selliselt, et eluhooned ja nende

lähiümbrus, kus inimesed viibivad pikemat aega, ei jääks

varjutuse alasse. Kui varjutuse vältimine ei ole mingil põhjusel

siiski võimalik, tuleb kaaluda tuulikute töö seiskamist varjutuse

tekkimise ajaks, vähendada tuulikute kõrgust piirkonnas jms.

Eestis puudub varjutuse osas normdokument. Saksa on teadaolevalt ainukene riik,

millel on standardist tulenev selge normväärtus (ilma päikespaiste reaalset kestvust

arvestamata ehk halvim arvutusliku metoodikaga arvutades 30 h/a ja max 30

min/päevas või lokaalseid kliimaandmeid arvestades 8 h/a). Belgia, Kanada, Iirimaa jt

kasutavad Saksa juhendit. Rootsi ja Taani soovituslik tase on kliimat arvestava

metoodikaga arvutades vastavalt 8 ja 10 h. Soomes ametlikku juhist ei ole,

mõjuhindamise praktikas kasutatakse halvima arvutusliku kohast 30 h/a ja max 30

min/päevas. Saksamaa ja Taani normid ei ole ranguselt oluliselt erinevad –

arvutusmetoodika on erinev.

Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga

arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg kuni kaks tundi aastas.

Täiendavalt lisatakse eelnõusse, et detailses osas tuleb koos Transpordiametiga

selgitada, kuidas viia punaste plinkivate tulede mõju miinimumi, et oleks tagatud

lennuohutus ja et inimesed näeks neid minimaalselt.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

20/82

Arvamus Valla seisukoht

3. Kõrgemate kui 250 m tuulikute püstitamisel tuleks kehtestada

tuulepargi ümber minimaalselt 7 km laiune puhvertsoon, kuhu ei

saaks rajada uusi tuuleparke. Puhvertsoon on vajalik selleks, et

inimesed ei jääks elama tuuleparkide olulisse mõjupiirkonda –

kõrgemate kui 250 m tuulikute puhul on see 3 km e summaarselt

6 km, kumuleeruvate mõjude leevendamiseks peaks

puhvertsooniks olema vähemalt 7-8 km (seegi ei pruugi olla

suurte tuuleparkide puhul piisav kaugus).

Praeguses eelnõus on kehtestatud puhvertsooniks 5 km, mis

jätab kõrgemate kui 250 m kõrguste tuulikute korral eluhooned 1

km ulatuses mitme tuulepargi olulisse mõjupiirkonda, kui

piirkonda peaks lisanduma uusi arendusi, mida praeguses

rohepöördebuumis ei saa välistada.

Kuna müra kandub peamiselt tuule suunas, siis tuuleparkide

keskel elavatel inimestel ei tekigi sellisel juhul olukorda, kus

poleks müra – kust iganes tuul puhub, müra on kogu aeg kuulda

ja see ei oleks enam normaalne elukeskkond!

Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon

kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on

väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.

4. Palun selgitada, kuidas arvestatakse eluruumi omanikule

keskkonnahäiringu tasu juhul kui eluhoone jääb mitme tuulepargi

mõjupiirkonda – kuni 250 m tuulikute puhul 2 km ja kõrgemate

kui 250 m 3 km?

Kui eluruum jääb mitme tuulepargi mõjualasse, siis makstakse keskkonnahäiringu

tasu kõigi mõjualasse jäävate tuuleparkide eest lähtuvalt nende võimsusest. Vastav

regulatsioon on määratud keskkonnatasu seaduses.

Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu

määratakse vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest:

1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides,

kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna

750-ga;

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

21/82

Arvamus Valla seisukoht

2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia

aritmeetiline keskmine börsihind.

Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti maksab kohaliku

omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele

tasu. Maismaa tuulepargi mõjuala käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi

piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri

ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni

tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Kui vastavalt kas kahe või kolme

kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib

kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini. Elukohaga seotud

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on

kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär.

5. Kuidas kompenseeritakse eluruumi omanikele hoonete

helipidavuse suurendamiseks tehtavad kulud, kui tuulepargist

lähtuv müra kostub eluruumidesse ja häirib inimeste

igapäevaelu? Piirkonnas on

palju vanu puitelamuid, millede helipidavus on küsitav ja

võrreldamatu praegusel ajal ehitatavate hoonete helipidavusega.

Palun näha ette konkreetsed kompensatsioonimeetmed ja

vastutused ning lisada see osa planeerimisdokumentidesse.

Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette

nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine 50% ulatuses kohaliku

omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide

omanikele. Olenevalt tuuliku kõrgusest, kas see on madalam kui 250 m või kõrgem

kui 250 m, on mõjuala vastavalt kahe või kolme kilomeetri sisse jäävad kinnistud.

Kohalik omavalitsus saab teist 50-t protsenti kasutada vastavalt oma vajadustele, ka

seda saab suunata kohaliku elu parendamiseks. Häiringute tasu kasutamine ei ole

seaduses reguleeritud ja tasu parim kasutus on jäätud iga tasu saaja enda otsustada.

Kuna on tegu häiringute kompenseerimiseks kehtestatud tasuga, siis eeldatavalt

võiks selle rakendamine olla just häiringute vähendamisele suunatud tegevuste

tarvis.

Selgitame täiendavalt, et asukohavaliku KSH koostamisel tehtud indikatiivse

mürahinnangu alusel ei ole oodata müra öise sihtväärtuse ületamist ühelgi elamualal.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

22/82

Arvamus Valla seisukoht

6. Piirsalus on väga halb mobiilandmeside ja internet, sest jääb

ümbritsevat mobiilsidemastide mõjupiirkonna äärealadele

(esineb ka täielikke nn leviauke). Olen ise suures osas

kodukontorist töötav inimene ja sideprobleemid on igapäevaselt

tuntavad. Sellest lähtuvalt teen ettepaneku kohustada

lisatingimusena planeeringu kehtestamisel planeeringust

huvitatud isikut välja ehitama kiire interneti püsiühendus

kinnistuteni, mis jäävad planeeringuala olulisse mõjupiirkonda,

kelle sidekvaliteet halveneb ja kes selleks soovi avaldavad. Senini

ei ole riiklike programmidega leitud Läänemaale kiire interneti

väljaehitajat. Praegu on võimalus arendajal üles näidata head

tahet ja anda midagi kogukonnale tagasi, mitte ainult hävitades

nende traditsioonilist elukeskkonda.

Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse

lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,

Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude

operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke

mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb

detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui

planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused

kaasaegse mobiilside tagamiseks, hetkeolukord tuleb fikseerida detailse osa

koostamisel.“ Lisaks määratakse täiendavaks kaasatavaks TTJA.

7. Piirsalu küla jääb valdavate edelatuulte alla ja piirkond saab

enim mõjutatud tuulepargist lähtuvast mürast. Teen ettepaneku

vähendada tuulikute kõrgust ja võimsust ja/või suurendada

minimaalset kaugust eluhoonetest minimaalselt 2 kilomeetrini

tuulikupargi idaküljel (Risti-Piirsalu-Kuijõe maanteest vasakule

jääval alal), vältimaks halbade ilmastikutingimuste koosmõjul

piirnorme ületava müra võimalikku kandumist eluhooneteni.

Tuulikupargist lähtuva müra piirnormiks elamualadele

kehtestada 35 dB.

Selgitame, et müranorm peab olema tuulepargi rajamise korral elamualadel tagatud

ja antud planeeringuala paiknemise korral ei ole müra modelleeringust tulenevalt

alust hinnata, et esineksid probleemid selle täitmisega. Selgitame, et KSH müra

modelleeringus ongi arvestatud, et müranorm oleks tagatud igal ajahetkel. Reaalselt

kehtib norm põhimõttel, et see peab olema täidetud vastavalt öise perioodi keskmise

väärtusena.

Selgitame, et müranormide määramine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Müra normväärtused on määratud välisterritooriumil vastavalt keskkonnaministri

määrusega ja siseruumides sotsiaalministri määrusega. Normväärtuste täitmine

müratundlikel aladel on kõigile müraallika valdajatele kohustuslik.

12. Lea Lai, Kertu Reimann, Marje Viigipuu

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

23/82

Arvamus Valla seisukoht

Kehtestada tuulikute minimaalseks kauguseks eluhoonetest 2 km

ilma läbirääkimistingimuseta, täiendava

kooskõlastustingimustega ala eemaldada joonistelt.

Põhjendus:

Planeeringulahendusest lähtuvalt võimaldab selline kaugus

kavandada tuulikupargi võimalikult kompaktsena ja võimalikult

kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest nagu volikogu

otsuse eelnõus on kavandatud. Avalikus planeerimisprotsessis ei

saa olla planeerimismenetluse väliseid kokkuleppeid, kus raha

eest ostetakse inimestelt tuulikute püstitamise lubasid

elukeskkonna rikkumise hinnaga ehk sisuliselt pakutakse

altkäemaksu riigiettevõtte poolt.

Tuulikute müra sõltub kaugusest. Nende müra on spetsiifiline –

valjeneb tuule kiiruse tõustes ja sel on teatav vihisev rütm -

tuulikute müra on häiriv monotoonne müra. Kuna küla ja

elamuala (sh hajali asuvad elamud) jääb lagedate põldude taha

ning metsaraie on jätkuv, siis puudub praktiliselt igasugune

looduslik puhvertsoon Piirsalu küla elanike elukeskkonna jaoks nii

tuule kui müra takistusena.

Müra vähendamiseks puuduvad efektiivsed vahendid - ainus

efektiivne võimalus müra vähendamiseks on müraallika viimine

võimalikult kaugele inimasustusest, sest mets kui müra vähendav

argument, ei ole tõhus, kuna töötab ainult juhul, kui mets oli-on-

ja-jääb ja metsa tihedus on selline, et sellest läbi ei näe.

Sügistalvisel perioodil, kui puud on raagus, on metsa helisiduv

võime vähenenud, samuti muudavad olukorda raied, mis

Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.

Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada

ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks

maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel

elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on

võrdlemisi vähe. Suurte tuuleparkidega kaasneb teatud häiringuid (müra, varjutus,

maastiku muutus). Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning

kavandatavate tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1

km kaugusel elamutest on tagatud, et müratase jääb alla 40dB, mis on rangeim

tööstusmüra väärtus elamualade osas. Samuti ei ole sellisel kaugusel oodata

elamualadel olulist varjutustaset.

Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse

lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed

tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult

kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning

võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“

Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale

kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on

elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine.

Ala vähendamisel kahe kilomeetrini on oht, et eelvaliku ala jääb liigselt väikseks ning

ei võimalda soovitud mahus tuuleparki rajada seoses kohapõhiste

keskkonnapiirangutega. Selgituseks – detailse osa koostamisel määratakse tuulikute

asukohad arvestades täiendavate uuringute alusel saadavat sisendit

looduskeskkonnast.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

24/82

Arvamus Valla seisukoht

muudavad oluliselt heli kandumise tingimusi – tekivad

mürakoridorid, kuhu müra koondub ja kiirelt edasi kandub.

Kogu pargi müra mõju elanikkonna tervisele on kestev.

KSH aruandes on ka viidatud, et 1 km kaugusel ei pruugita

saavutada kehtestatud öist müranormi 40 dB, samuti on

varasemate uuringute käigus Virtsu tuulepargi näitel tuvastatud

mõõtmistulemustel müranormide ületust alal, kus see peaks

jääma normide piiridesse. Risti kavandatava tuulepargi idakülg

jääb valdavate edelatuulte alla, mis tähendab suuremat

mürareostust just selles alas kuhu jääb ka Piirsalu küla.

Kui 2 km tsooni ei soovita rakendada kogu tuulikupargialale, siis

kindlasti tuleks see kehtestada tuulikupargi idaküljele (Risti-

Kuijõe maanteest vasakule jääva ala osas).

Eespool toodud nõuded tagavad, et detailse osa koostamisel tehtaks parim

planeeringulahendus, mis tagab nii efektiivsuse, kompaktsuse ja piisava kauguse

hoonetest.

Selgitame ka, et müranorm peab olema tuulepargi rajamise korral elamualadel

tagatud ja antud planeeringuala paiknemise korral ei ole müra modelleeringust

tulenevalt alust hinnata, et esineksid probleemid selle täitmisega. 1 km kaugusel võib

tuulikutest põhjustatav müra ületada öist sihtväärtust (40 dB) juhul kui tiheda

paigutusega tuulikud ümbritsevad elamualasid. Antud juhul ei esine elamualasid, mis

jääksid asukohavaliku alast ümbritsetud. Planeeringuga kehtestatav 10 km

puhvervööndi nõue välistab ka võimalike teiste tuuleparkidega olulise müra

koosmõju.

Tellida põhjalik sotsiaal-majanduslik uuring, et välja selgitada

mõju piirkonna elanikele ning nende elukeskkonnale, sh

interneti, telefoni jm levi osas.

Eriplaneeringu asukohavaliku otsuse ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) koostamisel lähtutakse lähteseisukohtadest ja väljatöötamise kavatsusest

(VTK), mis panevad paika hindamisulatuse, sh vajalikud uuringud. Antud juhul

lähteseisukohad ja VTK eraldiseisva sotsiaal-majandusliku uuringu läbiviimist ette ei

näinud.

Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse

lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,

Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude

operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke

mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb

detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui

planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

25/82

Arvamus Valla seisukoht

kaasaegse mobiilside tagamiseks, hetkeolukord tuleb fikseerida detailse osa

koostamisel.“ Lisaks määratakse täiendavaks kaasatavaks TTJA.

Kehtestada 7 km laiune puhvertsoon kavandatavale

tuulikupargile Lääne-Nigula valla territooriumile jäävale alale.

Põhjendus:

Puhvertsoon on vajalik kaitsmaks kohalikke elanikke uute

tuulikuparkide tekkimise eest elamualade ja hajali elamute

lähedusse ja jättes elanikud mitmete tuulikuparkide mõjualasse.

Kuna planeeringuga kavandatakse 270 m kõrguste tuulikute

püstitamine, siis ei ole 5 km laiune puhvertsoon piisav. Ettepanek

puhvertsoon 7 km lähtub asjaolust, et tuuleparkide rajamise huvi

on meie kodupiirkonda aasta jooksul trastiliselt kasvanud.

Tuulikute oluliseks ja domineerivaks mõjualaks loetakse kuni 3

km kaugust eluhoonest 250+ tuuliku tipukõrguste puhul, mille

osas toimub ka talumistasu maksmine. 5 km puhvertsooni

kehtestamise korral jäävad eluhooned 1 km osas mitme

tuulepargi mõjupiirkonda (praegused arengud näitavad, et

arendajad ei ole huvitatud madalamate tuulikute püstitamisest) –

tekivad kumuleeruvad mõjud mürale-vibratsioonile-varjutusele

jms, samuti ei ole seadusandja määranud, kuidas sellisel juhul

toimub häiringutasu arvestus – sellise olukorra tekkimine tuleb

juba planeeringu koostamisel välistada.

Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon

kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on

väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.

Kehtestada maksimaalseks summaarseks aastaseks lubatud

varjutuseks elamualadel kuni 2 h aastas, varjutust, eriti

pendeldavat varjutust, mille tekitavad tiivikulabad, eluhoonetele

mitte lubada.

Eestis puudub varjutuse osas normdokument. Saksa on teadaolevalt ainukene riik,

millel on standardist tulenev selge normväärtus (ilma päikespaiste reaalset kestvust

arvestamata ehk halvim arvutusliku metoodikaga arvutades 30 h/a ja max 30

min/päevas või lokaalseid kliimaandmeid arvestades 8 h/a). Belgia, Kanada, Iirimaa jt

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

26/82

Arvamus Valla seisukoht

Põhjendus:

Varjutus on üks oluline tuulikute põhjustatud häiringutest, mis

tekitab inimestes stressi ja häirib igapäevaelu. Kui on võimalik

selliseid olukordi vältida juba planeerimisstaadiumis, siis tuleb

seda kasutada! Kuna seadus seda ei reguleeri ja planeeringus

suunav/otsustav osapool on KOV, siis volikogul on sellise otsuse

tegemise õigus ja kohustus. Meelevaldne on väide, et tuleb

lähtuda riikliku normi puudumisel 30 teoreetilisest

varjutustunnist. Järgida rangemaid põhjamaade praktikaid, mitte

Saksamaa juhisdokumenti.

kasutavad Saksa juhendit. Rootsi ja Taani soovituslik tase on kliimat arvestava

metoodikaga arvutades vastavalt 8 ja 10 h. Soomes ametlikku juhist ei ole,

mõjuhindamise praktikas kasutatakse halvima arvutusliku kohast 30 h/a ja max 30

min/päevas. Saksamaa ja Taani normid ei ole ranguselt oluliselt erinevad –

arvutusmetoodika on erinev.

Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga

arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg elamualadel kuni kaks tundi aastas.

Kehtestada maksimaalseks tuulikute kõrguseks 250 m.

Põhjendus:

Põhjendus kirjeldatud p.3. Mida madalam tuulik, seda lühem vari

ja väiksem varjutusala ning lühemate labade poolt tekitatav müra

on väiksem. Kõrgemate tuulikute puhul suureneb ka tuuliku

võimsus ja rootori läbimõõt, mistõttu potentsiaalne

keskkonnamõju on suurem. Kõrgema tuuliku puhul on

keskkonnaoht mitut pidi suurem, nii õlireostuse, jäätumistõrje,

müra- ja varjutusreostuse puhul. Samuti linnustiku, sh oht

käsitiivaliste imetajate eludele. Järgida planeeringu dokumendis

viidatud Iirimaa kaugusnormi eluhoonetest 10xrootori

diameeter.

Tuuliku suurima lubatud kõrguse muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu

algatamise oli eesmärgiks alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust elektrituulikut. Valla

ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud muuta tuulikute

suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m. Eksitav on

arvamus, et madalam tuulik on keskkonnamõjuliselt alati parem (nt teeb alati vähem

müra). Arvestama peab, et väiksemad tuulikud on ka väiksema võimsusega ning

seega sama elektrienergia koguse saamiseks tuleb neid rajada rohkem, mis võib

tekitada suuremat keskkonnamõju kui vähem suuremate mõõtmetega tuulikuid. Ka

lindudele ja nahkhiirtele avaldatavate mõjude osas ei ole mõjud üheselt kõrgemate

tuulikute puhul halvemad - mõju sõltub suuresti konkreetset ala kasutavate

lindude/nahkhiireliikide lennukõrgusest.

Teostada piirkonna geoloogilised uuringud enne detailset

planeeringut planeeritavate tuulikute kinnistutel ja

planeeritavate teede ja tehnotrasside alal.

Selgitame, et enne detailse lahenduse koostamist ei ole teada tuulikute asukohad ja

teede ning tehnovõrkude alad. Seega ei ole kohane ka (ehitus)geoloogilisi uuringuid

teostada. Sarnaselt muude objektide kavandamisele on ehitusgeoloogilised uuringud

kohane teostada enne ehitusprojekti koostamist, sest need on vajalikud

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

27/82

Arvamus Valla seisukoht

Põhjendus:

Ala 2 paikneb soisel, savise aluspinnaga alal, kuhu on keeruline ja

kulukas tuulikuid rajada. Elanikel on vaja teada, mida toob kaasa

endaga suuremahulise tuuletööstuse rajamisega kaasnev –

maardlad, mõju elanike ja metsaomanikele, ka neile, kelle maa-

ala ei jää küll tuulikute alla, kuid on naabruses, taimestikule,

salvkaevudele, maa-alustele veesoontele, looduslike veekogude

(jõed ja kraavid) säilimine ja mõjud mikrokliimale.

Kuna juba viiel eelneval aastal on kliima olnud soojem

tavapärasest, on uuringud kirjeldanud, et tuuletööstusega

soojeneb kliima veelgi. Millised mõjud sellega kaasnevad?

ehitusprojekti koostamiseks – sobilike ehituslike lahenduste projekteerimiseks.

Eriplaneeringu seletuskirjas on detailse lahenduse etappi kehtestatud tingimus

“Täpsustada tuleb ala hüdrogeoloogilisi tingimusi ning sellest lähtuvalt anda

eksperthinnang hüdrogeoloogiliste mõjude osas, sh kavandada sobilikud leevendus ja

seiremeetmed. Hinnata tuleb mõjusid pinnaveele, sh pinnaveekogudele ja

pinnaveerežiimile.” Seega detailse lahenduse etappi on juba hüdrogeoloogiliste

tingimuste täpsustamise vajadus alal ette nähtud.

Tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb vajadusest pidurdada kliimamuutusi. Selleks,

et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste

kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist[1].

Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine,

töötlemine ja põletamine ning energia tootmine. Tuuleparkide rajamine

elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva

elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste

põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi

potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele.

[1] IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis.

Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental

Panel on Climate Change

Teostada planeeringualale jäävate veekogude veekvaliteedi seire,

et tuvastada hilisem võimalik veekvaliteedi muutus.

Põhjendus:

Nimetatud uuringud on näiteks Sopi-Tootsi tuulepargi

teemaplaneeringus läbi viidud.

Selgitame, et käeoleval ajal koostatav eriplaneeringu asukohavaliku etapp ei ole

täpsusastmelt võrreldav Sopi-Tootsi tuulepargi teemaplaneeringuga, vaid Pärnu

maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringuga. Sopi-Tootsi tuulepargi

teemaplaneeringu täpsusastmega planeeringuga sama täpsusastme planeeringuks

kujuneb asukohavaliku etapile järgnev tuulepargi detailse lahenduse planeering.

Võrreldavate dokumentide täpsusastme erisusest tuleneb ka asjaolu, et

eriplaneeringu asukoha eelvaliku tasandil ei ole asjakohane ühegi veekogu

veekvaliteedi analüüsi teostamine. Veekvaliteedi seire vajadus sõltub tuulepargi

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

28/82

Arvamus Valla seisukoht

detailsest lahendusest. Juhul kui detailses lahenduses nähakse ette ulatuslik

kuivendustegevus ja pinnase- ning sademevee ulatuslik ärajuhtimine (nagu nt Sopi-

Tootsi tuulepargi puhul) võib osutuda vajalikuks ka veekogude seisundi hindamine ja

hilisema järelseire kavandamine. Planeeringu seletuskirja p 3.12 näeb ette, et

detailse lahenduse koostamisel “ Hinnata tuleb mõjusid pinnaveele, sh

pinnaveekogudele ja pinnaveerežiimile.”

Hinnata tuulikupargi mõju jahindusele.

Põhjendus:

Kavandatav tuulikupargiala on praegu oluline jahipiirkond.

Aulepa uulikupargi kogemustest nähtub, et ulukid kaovad

ehitustegevuste käigus ning ei naase alale enne 7 a möödumist ja

piirkond jääb tulevikus pikaks ajaks jahialast välja – kuidas

mõjutab see liigikooslust piirkonnas ja millised uued liigid võivad

piirkonda liikuda? Suurulukite puhul on tõenäoline kadu veelgi

pikemaajalisem, palume uurida.

Mõju metsloomadele on käsitletud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

ptk 4.4. Mitmed metsloomaliiigid võivad olla tuulikute esinemise osas olla tundlikud

ja esineda võib nende arvukuse langust tuulepargi alal ja selle lähialal (metskitse

puhul nt u 700 m tuulikust) nii tuulepargi ehituse kui töötamise perioodil. Tuulepargi

asukohavaliku ala hõlmab märkimisväärse ala Palivere jahipiirkonnast, seega antud

jahipiirkonnale on oodatav mõju negatiivne. Küttimistiheduse statistika alusel on

tegu alla keskmise küttimistihedusega jahipiirkonnaga. Seega laiemalt on oodatav

mõju valla jahindusele vähese tähtsusega. Valla olemasolevate tuuleparkide alade

jahipiirkonnas ei ole võimalik täheldada olulisi muutusi suurulukite küttimisstatistikas

võrreldes tuulepargi rajamise eelset ja järgset olukorda.

Kohustada arendajat välja ehitama kiire interneti püsiühendus

kinnistuteni, kus mobiilsidelevi tuulikute püstitamise tõttu

halveneb.

Põhjendus:

Juba praegu, ilma tuulikute mõjuta, on Piirsalus väga halb

mobiililevi ja internet. KSH aruandest nähtub, et tuulikute

püstitamine halvendab olukorda. Kuna muutunud ühiskond

(kõrged kütusehinnad, viiruste levik jms) soosib kodust

töötamist, on maapiirkonna inimestele kvaliteetse interneti

olemasolu eluks ja tööks vajalik tarbeteenus.

Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse

lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,

Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude

operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke

mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb

detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui

planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused

kaasaegse mobiilside tagamiseks, hetkeolukord tuleb fikseerida detailse osa

koostamisel.“ Lisaks määratakse täiendavaks kaasatavaks TTJA.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

29/82

Arvamus Valla seisukoht

Lisada KSH aruandesse arvestuslikud/hinnangulised mõjujooned

2 km tuulikutest ja 3 km tuulikutest (keskkonnahäiringu tasu

arvestuses mõjupiirkond) mõjuulatuse visualiseerimiseks.

KSH aruandesse lisatakse joonised 2 ja 3 km mõjutsoonide kohta potentsiaalsetest

asukohavaliku aladest. Täpne häiringutasu mõjuulatus selgub detailse lahenduse

koostamisel kui on teada tuulikute asukohad.

Tuulepargi ehitusaegset juurdepääsu lisaks Risti-Kuijõe teelt

Valksi teele ja Allika teele mitte lubada kasutada ka Luigu ja

Sooääre teed.

Põhjendus:

Tuulikute rajamine ei tohi pärssida elanike võimalusi igapäevaselt

tööl, koolis ja lasteaias käia, kasutada kaugemal asuvaid

teenuseid ega rikkuda külateid nii, et neid mööda on väikse

sõiduautoga võimatu aastaringselt liikuda. Kuna vallal ei ole

võimekust teede arendamiseks ja remondiks (kiirel ja kohesel

taastamisel), sest puuduvad ressursid, ei saa seda lubada. Antud

4 teed läbivad kõik elamute piirkonda.

Tööstuspargi rajamine ei tohi muuta vana külamiljööd!

Ptk 3.4 on sätestatud: „Teede asukoha määramisel analüüsida võimalikke erinevaid

asukohtasid ja teekoridoride laiendamisvajadust ning võimalusel mitte kavandada

ehitusaegset juurdepääsu Risti-Kuijõe teelt Valksi tee ja Allika tee kaudu – antud tee

läbib külakeskust ning on ääristatud põlispuudega, väljakujunenud külamiljööd ei

soovita muuta laiaks teekoridoriks“. Samuti lisatakse kohalike teede osas järgnev:

„Juhul, kui otsustatakse kasutada kohalikke valla teid, siis tuleb teekonstruktsioonid

viia sellisesse seisu, et oleks tagatud nõuetele vastav kandevõime ja majadevahelised

lõigud tuleb viia asfaltbetoon katte alla. Lähtuda majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projek-teerimise normid“ lisast „Maanteede

projekteerimisnormid“.

Müra modelleerimisel hinnata elamualadel asuvaid hooneid ja

nende võimekust kas müra summutada või võimendada –

kivihooned, puitelamud jms. Hinnata võimalust müra

kandumiseks siseruumidesse ja näha ette võimalikud

leevendusmeetmed.

Selgitame, et müra KSH aruandes käsitletav müra normtase kehtib eluhoonete

välisterritooriumil (hoone fassaadil). Hinnatakse seega mürataset välisterritooriumil.

Hoone sees kehtivad müratasemed on kehtestatud põhimõttega, mille kohaselt

välisterritooriumil normtaseme tagamisel ei esine võimalust siseruumis kehtiva

normtaseme ületamiseks. Ehituslikud meetmed siseruumide normtaseme tagamiseks

on asjakohased juhul kui esineb välisterritooriumil kehtivate normtasemete

ületamine.

KSHsse lisada põhjaliku loomastiku uuringu vajadus – mõju

metsloomadele ja nende liikumisteede ning elualade võimalikule

muutumisele.

Mõju loomastikule on käsitletud KSH ptk 4.4. Eriplaneeringu detailsele lahendusele (p

3.1.) on esitatud rohevõrgustiku uuringu läbiviimise kohustus: “Detailse lahenduse

KSH käigus tuleb kaasata ökoloog ja hinnata tuulepargi rajamise mõju

rohevõrgustikule sh kaitstavate alade ja elupaikade sidususele. Vajalik on selgitada

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

30/82

Arvamus Valla seisukoht

välja, kas ala läbib esmatähtsaid ulukite liikumiskoridore või kas alal paikneb ulukite,

kahepaiksete või roomajate jaoks olulisi elupaiku. ”

Selgitada dokumendis kuidas hinnatakse ja kelle poolt

kompenseeritakse võimalik kinnisvara väärtuse langus?

Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et

erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara

hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt

teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud

riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele

häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates

01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb

tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib

saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset

positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele.

Ühenduskaablite planeerimisel eelistada varianti:

B-1-ÕL + B-2-MK + B-3-ÕL – trassil B lõik 1 ja 3 õhuliinid (3 lõik

samas liinikoridoris ja mastidel kui Harku-Lihula-Sindi liin), lõik 2

maakaabel.

Arvamus võetakse teadmiseks, kuid asukoha eelvaliku staadiumis ei soovita määrata

liini ainuvõimalikku lahendust. Eriplaneeringu asukohavalikus on sätestatud, et

ühendusliin peab olema maakaablina Risti aleviku lähialal, kas valitakse trassikoridor

A või trassikoridor B otsustatakse edasisel planeerimisel. Otseselt ei ole välistavaid

asjaolusid antud asukohta liini kavandamiseks. Asukohavaliku staadiumis ei määrata

sundvalduse vajadust, liini asukoht määratakse detailse osa koostamisel. Detailse osa

koostamisel tuleb määrata kaabli asukoht, siis on võimalik maaomanikel täiendavalt

oma arvamust avaldada (praegu ei ole maaomanikud arvamust avaldanud). Juhul, kui

pannakse maakaabel, siis selle mõju ei ole erinev võrreldes teiste maakaablite või

torustikega (kaitsevöönd on sarnaselt 1 m); Risti aleviku lähialal avatus maastikul on

ühendusliini lubatud teha ainult maakaabliga.

Lisada KSH-sse tuulikuparkide mõju inimeste heaolutundele ja

piirkonna väärtustamisele elukeskkonnana.

Analüüsida, kuidas mõjutab tuulikuparkide lähedus eluhoonetele

elanike sisserännet piirkonda ja võimalikku eluruumide hülgamist

KSH I etapi hindamisulatus on määratud KSH väljatöötamise kavatsuses. KSH I etapi

aruanne on koostatud lähtuvalt VTKs määratud hindamisulatusest ja seega antud

analüüsi KSH I etapi aruandes ei teostata.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

31/82

Arvamus Valla seisukoht

ja väljarännet seoses elukeskkonna muutustega – Aulepa ja teiste

varem rajatud tuulikuparkide kogemuste põhjal, arvestades

käesolevaga kavandatava tuulepargi parameetritega.

Teadaolevalt ei ole Eestis tuuleparkide lähiala piirkondades eraldi sisse- ja väljarännet

analüüsitud. Antud analüüsiks annab aga kasutada Eesti väikeasulate uuringut

(https://hendrikson.ee/maps/V%C3%A4ikeasulad-2022/ ). Väikeasulate uuringus on

võimalik visualiseeritult näha väikeasulate rahvastikuprotsesse. Kõrvutades Eestis

paiknevate tuuleparkide asukohti rahvastikuprotsessidega, siis ei esine nähtavat

seost rahvaarvu languse ja tuulepargi rajamisega asumisse.

Kohalikule omavalitsusele laekuv keskkonnahäiringu tasu

kasutada ainult nende piirkondade arendamiseks, mis on

kavandatava tuulikupargi mõjualas.

Põhjendus:

Kuna antud piirkonnad saavad enim mõjutatud nii

ehitusperioodil kui tulevikus ja elukeskkonna väärtus võrreldes

hetkeseisuga langeb, tuleb panustada nendesse piirkondadesse,

et vältida nende hääbumist ja tagada jätkusuutlikkus.

Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik sellise lepingu nõudmine/sätestamine

planeeringuga. Eestis on keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates

01.07.2023, ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele

füüsilistele isikutele. See on riigi poolt seadusega määratud keskkonnahäiringu

hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu Eestis ja olenemata arendajast

ning kohalikust omavalitsusest.

Soovitud põhimõtet on võimalik rakendada järgmistes otsustes, kui raha laekumine

kavandatakse eelarvesse.

KSHsse lisada planeeringualale jäävate maaüksuste nimekiri,

võttes aluseks Tootsi ja Suursoo ala tuulepargi

teemaplaneeringu. Iga kinnistuomanik, sh suvila, metsa- ja

põllumaaomanik, peab saama ühese informatsiooni, kas tema

maaüksused jäävad planeeringualasse ja peavad olema kaasatud

planeerimisprotsessi.

Selgitame, et planeeringualaks on kogu Lääne-Nigula vald. Planeeringu asukoha

eelvalikule järgneb detailse osa koostamine, mille käigus toimub samuti maaüksuste,

millele kavandatakse ehitisi, omanike kaasamine. Planeeringu eelnõusse lisatakse

järgnev nõue: „Detailse osa koostamisse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle

maad jäävad planeeritava tuuliku hoonestusalast (tuuliku laba projektsioon

maapinnal igas võimalikus asendis peab jääma hoonestusalale) ühe kilomeetri

ulatusse. Detailse osa koostamisse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle maadele

ulatub tuulepargi toimimiseks vajalik taristu või selle ehitise valmimise järgne

kaitsevöönd.“

Lisada KSHsse tingimus, et ebasoodsate tuuletingimuste korral

(peamine tuulesuund edelast), vähendada tuulikute võimsust või

Selgitame, et müranorm peab olema tagatud ja antud planeeringuala paiknemise

korral ei ole müra modelleeringust tulenevalt alust hinnata, et esineksid probleemid

selle täitmisega ükskõik milliste tuuletingimuste korral. Normtaseme täitmisega 1 km

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

32/82

Arvamus Valla seisukoht

paigutada sellel suunal asuvad tuulikud eluruumidest kaugemale

kui 2 km, et tagada nõutud müranorm igal ajahetkel.

kaugusel tuulikutest võib esineda probleeme tuulepargi lahenduste puhul, kus

tuulikud jäävad ümbritsema elamuid. Antud juhul sellist olukorda ei teki.

Selgitame, et KSH müra modelleeringus ongi arvestatud, et müranorm oleks tagatud

igal ajahetkel. Reaalselt kehtib norm põhimõttel, et see peab olema täidetud

vastavalt öise perioodi keskmise väärtusena. Müranormtasemed ja põhimõtted, mille

alusel hinnatakse normtasemete täitmist on kehtestatud keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Seega ei kuulu nende kehtestamise

õigus KSH koostaja või kohaliku omavalitsuse pädevusse.

KSHsse lisada arvestuslik keskonnahäiringutasude kalkulatsioon

erinevate tuuliku-kõrguste, ja -kauguste korral, võttes aluseks

2023 I kvartali andmed ja arvestuslikud tootlused (imiteerimaks

olukorda, kui meil oleks hetkel töösolev tuulepark).

Põhjendus:

Annab indikatsiooni otsustajatele ja lähipiirkonna elanikele,

milliseks võiks kujuneda tuleviks saadav keskkonnahäiringu tasu

– tasu saajad KOV ja eluruumi omanik.

Kuna kalkulatsiooni aluseks on vajalik teada tuulikute täpset asukohta ja võimsus,

mida aga praeguses planeeringu etapis ei ole määratud, siis ei ole võimalik teha

täpset analüüsi. On võimalik teha hüpoteetiline näitlik analüüs. Kuna sellise rahalise

analüüsi käsitlemine ei ole otseselt KSH hindamisulatusse kuuluv teema, siis KSH

aruandes seda ei esitata. Allpool on näide kahe erineva elektrihinnaga kolmest

võimalikust tuulikute paigutuse stsenaariumist lähtuvalt arvutused. Arvutuste aluseks

on tootlikkuse andmed Enefit Greenilt. Stsenaariumites on erineval kaugusel olevad

tuulikud, kaugusest lähtuvalt muutub ka tuulikute arv. Esitatu on üks paljudest

võimalikest lahendustest, täpne elamute arv ja seega ka keskkonnatasu summa

sõltub tuulikute täpsest paigutusest.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

33/82

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

34/82

Arvamus Valla seisukoht

Vähendada tuulikute arvu maksimaalselt 21 tuulikuni.

Põhjendus:

Väiksem keskkonnakahju ja -mõju inimestele, loomadele,

lindudele, putukatele – annab suurema võimaluse muuta

tuulikute asukohti planeeringualal, et minimeerida mõjusid ning

tagada tuulepargi kompaktsus.

Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu

algatamise oli eesmärgiks ca 2500 ha suurusega alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust

elektrituulikut. Valla ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud

muuta tuulikute suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m.

Elanike häiringute minimaliseerimiseks on ptk 3.2.1 sätestatud: „Eriplaneeringu

detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja

täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult

kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning

võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Planeeringu eelnõus on

seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava

elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Eespool nimetatud tingimustega on elanike

häiringud viidud miinimumi.

Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle

tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula

vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku

nõusolekuta tulla.

Keskkonnaandmete kogumise protsess peab olema avatud ja

avalik.

Teostatavad uuringud publitseerida rahvusvahelises

teaduskirjanduses, et tagada uuringute kõrgem kvaliteet ja

rahvusvaheline kättesaadavus, mis annab võimaluse teha

kaalutletud otsuseid tulevikus.

Keskkonnaandmed on avalikud arvestades looduskaitseseaduses esitatud erandeid.

Keskkonnaandmete kogumise protsess lähtub vastava erialaeksperdi erialastest

teadmistest ning teatud juhtudel vastavast standardist või juhendmaterjalist.

Arvestades, et antud juhul on tegu ühe (rahvusvahelises mõistes keskmise suurusega)

tuulepargi kavandamisega, siis tõenäoliselt puudub oluline uudsus teadusartiklite

kirjutamiseks. Samuti ei saa planeeringus seada kohustust uuringute läbiviijatele

teadusartiklite kirjutamiseks. Tagamaks keskkonnakaalutluste arvestamine tuulepargi

planeeringutes on ette nähtud kahe astmeline planeerimise ja mõjude hindamise

protsess, mida antud eriplaneeringu koostamisel ka järgitakse.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

35/82

Arvamus Valla seisukoht

Tuulepargi sisesed elektriliinid rajada maakaablitena, mitte

õhuliinidena, vältimaks lindude hukkumist elektriliinides.

Planeeringu seletuskirja ptk 3.2.1 täiendatakse selliselt, et tuulepargi sisesed

elektriühendused tehtaks maakaabliga.

Linnustikku käsitlevas uuringus käsitleda mõju putukatele, sh

kahjurputukatele, et selgitada välja, millised mõjud kaasnevad

metsala, aiandusele ja põllumajandusele (sh mahepõllundusele)

kui väheneb kahjurputukatest toituv linnustik.

Põhjendus: Piirkonnas on suured metsanduse ja põllumajanduse

alad. Käesoleval perioodil on selgunud, millised mõjud on

kahjurputukate populatsiooni suurenemisel olnud metsale,

teema vajab põhjalikumat uurimist.

Selgitame, et metsa kahjurputukatest toituvad valdavalt metsarindes elutsevad ja

toituvad linnuliigid nagu seda on erinevad rähnid. Selliseid linnuliike ei peeta üldjuhul

tuuliku häiringute suhtes tundlikeks. Samuti jääb nende tavapärane lennukõrgus

madalam kui tuuliku labade ulatus. Detailse lahenduse koostamise raames on ette

nähtud haudelinnustiku inventuur, mille raames kaardistatakse ka võimalikud

kaitsealuste rähniliikide elupaigad. Kaitsealuste liikide elupaikade kahjustamist tuleb

vältida. Seega ei ole oodata olulist mõju kahjurputukate arvukusele kavandatava

tuulepargi alal. Selgitame lisaks, et Eestis käesoleval ajal probleemiks saanud kuuse-

kooreüraski aktiivset levikut seostatakse kliimamuutustega. Pikad ja soojad suved

ning sellega kaasnevad põuaperioodid, samuti tormituuled on kaasa aidanud

mitmete üraskiliikide ulatuslikumale levikule ning nende poolt tekitatud kahjudele

kogu Euroopa metsades. Tuulepargi kavandamise vajadus tuleneb vajadusest

vähendada kasvuhoonegaaside heidet pidurdamaks kliimamuutusi ja nendega

kaasnevaid mõjusid.

Kaasamisprotsessi käigus esitas Kaja Rüütel küsimuse: 6) Kuidas

tagab arendaja tuulikute mõjust tekkinud tervisekahjude

hüvitamise kohalikele elanikele sh neile, kes ei ole nn otseses

mõjualas? Vibratsioon, madalsagedushelidest, helist, varjutusest

vms põhjustatud tervisehäired?

KOV vastus: 6) Eestis kehtib tuuliku keskkonnahäiringu tasu

maksmise kohustus. Arendaja jälgib tasu maksmisel kehtivat

seadusandlust.

Vastuväide: Keskkonnahäiringu tasu ei ole ette nähtud

tervisekahjude jms hüvitamiseks, vaid tasu keskonnahäiringu

talumise eest! Mõjude leevendamise ja hüvitamise mehhanismid

Teadaolevalt puuduvad Eestis reeglid ja kohtulahendid võimalike tervisekahjude

hüvitamise osas seoses tuuleparkide vm tööstus- ja infrastruktuuriobjektidega. Kui

isik leiab, et rajatud tuuleelektrijaam on kahjustanud tema tervist on tal võimalus

pöörduda elektrijaama käitaja poole.

Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette

nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine 50% ulatuses kohaliku

omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide

omanikele. Olenevalt tuuliku kõrgusest, kas see on madalam kui 250 m või kõrgem

kui 250 m, on mõjuala vastavalt kahe või kolme kilomeetri sisse jäävad kinnistud.

Kohalik omavalitsus saab teist 50-t protsenti kasutada vastavalt oma vajadustele, ka

seda saab suunata kohaliku elu parendamiseks. See on riigi poolt seadusega

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

36/82

Arvamus Valla seisukoht

tuleb eraldi välja töötada ja selgitada, kelle poolt need kuuluvad

korvamisele. Palun vastata õigesti Kaja Rüütli küsimusele.

määratud keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu

Eestis ja olenemata arendajast ning kohalikust omavalitsusest.

Selgitame, et antud planeeringu koostamisel on tehtud koostööd erinevate

riigiasutustega, muu hulgas on Terviseamet kui rahvatervise kaitsega tegelev

ametiasutus, kooskõlastanud planeeringu eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise I etapi aruande ilma nendes puudusi leidmata.

Selgitame ka, et keskkonnaministeerium on müra käsitlevate regulatsioonide

väljatöötamisel (sh müra normtasemete määramisel) lähtunud ka Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO) väljatöötatud soovitustest ning normtasemed on

seatud inimese tervise kaitseks. Samuti kehtivad Eestis vibratsiooni normtasemed

just inimese tervise kaitse seisukohalt lähtuvalt. Varjutuse osas on KSH aruandes välja

toodud parim rahvusvaheline teadmine varjutuse häiringutaseme osas ning kohalik

omavalitus on planeeringus ette näinud sellest rangemate väärtuste tagamise nõude

tuulepargi rajamisel.

KSH aruande ja planeeringu koostamisel on lähtutud eeldusest, et inimese tervise

kaitseks kehtestatud normtasemete järgimisel ei ole oodata ka olulist tervisemõju.

KSH aruande kohaste hinnangute alusel on asukohavaliku alale võimalik rajada

soovitud suurusega tuulepark ilma müra ja vibratsiooni normtasemeid ja

soovitatavaid varjutustasemeid ületamata.

Lisada KSH-sse tuulepargi arendaja vastutust käsitlev peatükk

sõnastuses:

Tuulepargi arendaja (igakordne omanik) vastutab tuulepargi

ehitamisel, opereerimisel ja likvideerimisel kõigi kehtivate

õigusaktide kohaselt oma tegevuse või tegevusetuse tõttu

teistele osapooltele kaasneda võivate materiaalsete kahjude

tekitamise eest.

Kehtivate õigusaktide kohane käitumine ja vastutus on tuulepargi tegijal sõltumata

sellest, kas see on planeeringus sätestatud või mitte. Materiaalsete kahjude

tekitamisel on nende hüvitamise kohustus nii või teisiti. Planeerimisseaduse kohaselt

ei ole eriplaneeringu ülesanne selliste põhimõtete seadmine vaid ehitus- ja

keskkonnatingimuste seadmine.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

37/82

Arvamus Valla seisukoht

Õigusaktidest tuleneva või täiendavate lepingute alusel

fikseeritava vastutuse korral on tuulepargi arendajal

materiaalsete kulude tekitamise korral kohustus need kahju

kannatanule kompenseerida.

Tuulikute utiliseerimine

Palume selgitada, kuidas on kavandatud tuulikute utiliseerimine

peale nende ekspluatatsiooniaja lõppu, seahulgas vundamendi,

jalandi, kehandi, ohtlike jäätmete ja tiivikulabade käitlemine.

Tuulikute lammutamine ja tekkivate lammutusjäätmete käitluse korraldamine on

tavapärane ehituslik protsess. Tuulepargi eluea lõppedes on pargi omanik kohustatud

tuulikud demonteerima ja korraldama tekkivate jäätmete käitlemise. Lammutamine

toimub projekti alusel ning lammutusprojekti osaks on jäätmete käitluskava

koostamine. Lammutusprojekt sisaldab tarvidusel keskkonnamõjude analüüsi.

Lammutusprojekt kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Tuulikute eluea järgne

likvideerimine on tuulepargi omaniku kohustus ja igasugune jäätmekäitlus toimub

vastavalt jäätmeseadusele. Enamik tuuliku komponente on taaskasutatavad. Tuuliku

eluea järgne labade käitlemine on olnud pikka aega problemaatiline ja antud

valdkonnas on käinud aktiivne tootearendus probleemile lahenduse leidmiseks. Üks

juhtivatest tuulikutootjatest on käesolevaks ajaks ka teatanud probleemile

majanduslikult tasuva lahenduse leidmisest. Leitud on võimalus vanade labade

materjal ümbertöödelda uute labade toormeks vms ehitusmaterjaliks[1]. Seega

arvestades ka Euroopa Liidu ringmajanduse eesmärke, siis tuleb käesoleval ajal

kavandatavate tuuleparkide tuulikute puhul tagada nende taaskasutus.

Taaskasutuslahenduste väljatöötamise eest vastutavad tootjavastutuse põhimõtetest

lähtuvalt tuulikute tootjad.

[1] https://www.vestas.com/en/media/company-news/2023/vestas-unveils-

circularity-solution-to-end-landfill-for-c3710818

Tuulikute utiliseerimise eest vastutab arendaja, kelle kohustus on lähtuvalt saastaja

maksab printsiibist tagada kogu protsessi keskkonnaohutu käitamine, mille alla

kuulub ka tuulikute demonteerimese käigus tekkinud jäätmete keskkonnaohutu ning

nõuetele vastav käitlemine. Investeering tuuleparki katab tuulepargi ehituse,

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

38/82

Arvamus Valla seisukoht

opereerimise ja utiliseerimise kulud - arvestatakse kogu tuulepargi elukaare

kuludega.

13. Keskkonnaamet, 05.05.23

Keskkonnaamet on 2023 aasta aprillis2 edastatud

Keskkonnaagentuurile Eesti looduse infosüsteem (EELIS)

kandmiseks Renno Nellise poolt 2022. a kevadel peamiselt

Vidruka, aga ka Luigu, Piirsalu ja Jaakna külas (sh tuulikute alal 2)

inventeeritud kaitsealuste linnuliikide uued elupaigad. Tegu on II

kaitsekategooria liigi laanerähni ning III kaitsekategooria liikide

hiireviu, händkaku, õõnetuvi, hallpea-rähni, valgeselg- ja väike-

kirjurähni, musträhni, sookure, laanepüü, sookure, hoburästa ja

nõmmelõokese elupaikade, aga ka ühe tedremänguga. Nende

elupaikadega tuleb arvestada eriplaneeringu detailse lahenduse

koostamisel ja tuulikute planeerimisel ning märkida need ka KSH

I etapi aruande tabelisse 4. Mitu laanepüü elupaika kattub

praegu elektrituulikute eelvalikualaga (ala 2). Üle-eestilise

maismaalinnustiku analüüsi3 alusel ei saa tuulikud paikneda liigi

asustatud elupaigas (tsoon 1) ja soovitavalt ka mitte 500 m

kaugusel liigi elupaigast.

KSH aruande tabel 4 vaadatakse üle ja täiendatakse uute leiukohtade andmetega.

Selgitame, et Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti poolt väljendatud

seisukohtade alusel on EOÜ maismaalinnustiku analüüs soovitusliku ja informatiivse

iseloomuga töö. Sellest lähtuvalt väljaspool kaitsealuseid alasid III kaitsekategooria

liikide leiukohtade suhtes ulatuslike absoluutsete piirangute kehtestamine puhul ei

ole kooskõlas kehtivate looduskaitse põhimõtete ja taastuvenergia eesmärkidega.

Puhvrite rakendamise vajadus või asjakohaste teiste leevendusmeetmete

rakendamise vajadust hinnatakse detailse lahenduse KSHs.

Eriplaneeringu seletuskirja ptk 3.2.2 ja KSH I etapi aruande ptk

6.3 kohaselt on asukoha eelvaliku staadiumis määratud alale nr 2

kaks võimalikku ühendusliini alternatiivi (põhjapoolne A ja

lõunapoolne B), millest sobilikum valitakse välja planeeringu

detailse osa koostamisel. KSH aruande kohaselt peetakse

sobilikumaks lõuna pool asuvat alternatiivi B. Seejuures kulgeb

lõik B-2 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee ja Marimetsa

looduskaitseala ning Marimetsa loodusala kaitse-eesmärgiks

Teadmiseks võetud. Seisukohta saab arvestada detailse lahenduse KSH koostamisel.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

39/82

Arvamus Valla seisukoht

seatud elupaigatüüpide (rabad – Natura koos 7110* ; siirdesoo-

ja rabametsad Natura kood 91D0) vahelisel kitsal alal.

Keskkonnaamet on seisukohal, et kõnealune alternatiiv B vajab

eriplaneeringu detailse lahenduse faasis Natura (täpsustatud)

asjakohast hindamist.

14. Rein Kruusmaa, 05.05.23

1.1. Lääne-Nigula vallavolikogu algatas 17.10.2019 otsusega nr 54

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise. Otsuse p.4 alusel viidi läbi

riigihankemenetlus viitenumbriga 217848 „Lääne-Nigula valla

eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine”. Hanke lühikirjelduses oli hankelepingu esemeks

kirjeldatud Lääne-Nigula vallas kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukohavaliku osa koostamine ja selle osa

keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Täpsustuseks:

eriplaneeringu koostamine on jaotatud kahte ossa. Hankelepingu

osaks on eriplaneeringu esimene osa. Hankelepingu kestvuseks

oli määratud 20 kuud ja arvestades lepingu sõlmimise aega,

milleks oli 17.03.2020, oli lepingu täitmise tähtajaks määratud

16.11.2022. Hankelepingu täitmise tähtaeg on tänaseks

möödunud, selle tingimusi s.h tähtaega, ei ole pooled RHS § 123

kohaste sätete alusel muutnud, ega sellekohast teadet

riigihangete registrile esitanud. Avatud hankemenetluses läbi

viidud riigihanke lepingule ja selle muutmisele kehtivad

vorminõuded. Arvamuse andja arvates on neid rikutud. Oluline ei

ole siinkohal asjaolu, et lepingu täitmine osutus vahepeal

võimatuks kohtumenetluse tõttu. Pooled ei ole asjaoludele

viidates lepingu tähtaega ega tingimusi muutnud ja kehtiva

Arvamus ei ole seotud planeeringulahendusega.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

40/82

Arvamus Valla seisukoht

lepingu tähtaeg on ületatud. Hankija selline tegevus on vastuolus

konkurentsiõigusega.

1.2. Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsuse nr 54 Kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise punkti 3 alusel pandi Lääne-Nigula Vallavalitsusele

kohustus viia läbi riigihanke menetlused ja selle tulemusel

sõlmida hankelepingud tulevastel eelarveaastatel kohustuste

võtmiseks käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud eesmärkide

saavutamiseks pärast otsuse punktis 3 nimetatud tingimuse

täitmist ning planeeringust huvitatud isiku poolt kõikide

planeeringut käsitlevate kirjelduste (s.h tehniliste kirjelduste jms)

esitamist. Riigihankemenetluses 217848 sõlmitud hankeleping

sisaldab eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamise ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimise teenust,

kuid ei sisalda planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste

majanduslike-, kultuuriliste- ja sotsiaalsete mõjude hindamist.

Nimetatud mõjude hindamiseks ei ole läbi viidud

riigihankemenetlusi ega nende tulemusel sõlmitud asjakohaseid

hankelepinguid. Seega on volikogu eriplaneerigu algatamise

otsus nr 54 17.10.2019 olulises osas täitmata ja kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsust ei saa vastu

võtta.

Selgitame, et asjakohaste mõjude hindamine on planeerimise osa, mitte eraldiseisev

protsess. Asjakohaseid mõjusid tuleb planeeringu koostamisel silmas pidada läbivalt,

st kogu planeeringuprotsessi jooksul. Erinevalt keskkonnamõju strateegilisest

hindamisest ei nõua asjakohaste mõjude hindamine eraldiseisvat selgelt reguleeritud

protsessi. Käesoleva eriplaneeringu puhul on asjakohaseid mõjusid hinnatud nii

planeeringu koostamisel kui ka on läbi viidud laiendatud keskkonnamõju strateegiline

hindamine. St, et KSH aruandes on kajastatud ka mõjuvaldkonnad, mis ei ole

tavapärase keskkonnamõju hindamise hindamisvaldkonnad, aga mida saab antud

kavandatava tegevuse puhul pidada asjakohasteks mõjudeks (nt mõju

riigikaitselistele objektidele, mõju sidele, mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale).

Nende mõjude hindamisulatus ja metoodika on määratud KSH väljatöötamise

kavatsuses. Lisaks KSH aruandele kajastub asjakohaste mõjude hindamine ka

planeeringu asukoha eelvaliku otsuses endas – lisaks keskkonnamõjude

leevendusmeetmetele ja tingimustele on asukohavaliku otsuses mitmeid

asjakohaseid positiivsete mõjude võimendamise (nt Palivere otseliin) ja negatiivsete

mõjude leevendamise (nt elamute omanike kooskõlastuse nõue kui soovitakse

tuulikuid lähemale kui 1,5 km, tuuleparkide rajamise keeluga ala kehtestamine)

meetmeid, milleni ongi jõutud planeeringuprotsessi käigus asjakohaste mõjude

hindamisel.

1.3. Palun täiendavalt selgitada, kas eriplaneeringu asukoha

eelvalikuala kandmisega üldplaneeringusse muudetakse lisaks

kohaliku omavalitsuse üldplaneeringule ka

maakonnaplaneeringut ja kui jah, siis millise toimingu kaudu see

Alal kehtib Lääne maakonna planeering, alal ei kehti Lääne maakonnaplaneeringu

tuuleenergeetika teemaplaneeringut. Kuna maakonnaplaneeringus puudub KOV

eriplaneeringu asukoha eelvaliku alale määratud tuulepargi tähistus, siis muudab

koostatav eriplaneering maakonnaplaneeringut. Planeeringu asukoha eelvaliku

seletuskirja ptk 2.1.1 viimane lause muudetakse järgnevaks: „Koostatav eriplaneering

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

41/82

Arvamus Valla seisukoht

käib? Kas muudatused viiakse sisse ka Lääne

maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringusse?

on kehtivat maakonnaplaneeringut muutev, kuna maakonnaplaneeringus ei olnud

antud asukohale määratud võimalikku tuulepargi tegemise ala ning

maakonnaplaneeringus ei olnud käsitletud kõrgemate kui 250 m kõrged

elektrituulikute rajamist.“

2.1.1. Kirjeldatud on tuulepargi rajamise kaudseid vajadusi

tulenevalt Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, kuid välja on

toomata Lääne-Nigula valla eesmärgid ja vajadused lähtuvalt

tuulepargi rajamise vajadusest. Vajalik on lisada kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koostamise kohaliku tasandi

eesmärk. Eelnõu peab andma ühemõttelise vastuse: kes ja kui

palju tuulepargist kasu või kahju saab ja milline on tuulepargi

mikro- ja makroökonoomiline mõju piirkonnale.

Tuuleenergia arendamise vajaduse Läänemaal, sh Lääne-Nigula vallas sätestab

Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava. Kava peamine eesmärk on

suurendada Lääne maakonna kui terviku, Haapsalu linna, Lääne-Nigula valla ja Vormsi

valla valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ning vähendada

nende kasvuhoonegaaside emissiooni (kliimamuutuste leevendamine). Läänemaa

kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava 2030 näeb ette vajadust tõsta

tuuleparkide installeeritud nominaalvõimsuse 57 MW-lt aastaks 2030 280 MW-ni.

Arvestades, et Vormis vallas ei ole tuuleparke võimalik riigikaitseliste piirangute tõttu

rajada ja Haapsalu linnas on looduskaitsest ja inimasustusest tulenevatel põhjustel

tõenäoliselt väga piiratud tuuleparkide arendamise potentsiaal, siis on eesmärgi

täitmine suuresti Lääne-Nigula valla täita. Eespool esitatud lisatakse ka planeeringu

asukohavaliku eelnõu peatükki nr 2.

2.1.2. Välja on toomata seosed ja tagajärjed kohalike ja

regionaalsete, samuti valdkondlike arengukavade ja

strateegiatega. Samuti ei ole kirjeldatud rajatava tuulepargi

mõjusid eelnimetatud kavade eesmärkide täitmisele ja kavades

sisalduvate eesmärkide revideerimise vajadust. See osa tuleb

eelnõus seletavasse ossa lisada.

Planeeringu seletuskirja lisatakse seosed Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja

energiakavaga ja Lääne-Nigula valla arengukavaga.

2.1.3. Lääne-Nigula Vallavalitsus viis eriplaneeringu menetluse

käigus läbi PlanS § 105 kohased toimingud, kuid nende

kokkuvõtted ei sisaldu planeerimisdokumentides. Eelnõu

eesmärk on anda otsustajale otsuse tegemiseks vajalikku

informatsiooni. Esitatud arvamused ja seisukohad tuleb

PlanS § 105 lg 3 kohaselt tehakse esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes vajalikud

muudatused. Vastavalt viidatud lõikele on ka eelnõus täiendused tehtud. PlanS ei näe

ette eraldi vormi või nõudeid PlanS § 105 kohaste arvamuste esitamise osas. Lääne-

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

42/82

Arvamus Valla seisukoht

süstematiseeritult lisada otsuse dokumentide koosseisu või

kajastada seda eelnõu sissejuhatavas selgituses. Eriti tuleb välja

tuua seisukohad, millega otsustaja ei ole arvestanud, samuti

arvamused, millised on teadmiseks võetud. Antud informatsioon

ei jõua vastasel juhul kohasel viisil otsustajani. Arvamustele,

millega ei ole arvestatud, on üldjuhul vastatud lakooniliselt ja

üldsõnaliselt. Hea haldustava eeldab, et otsuse eelnõu suhtes

eitava arvamuse või muutmisettepaneku suhtes eitava seisukoha

andmisel, tuleb menetluses osaleval haldusorganil oma

seisukohti sisukalt põhjendada ja seisukohad arvamuse

avaldajale ka esitada koos tema õiguste selgitamisega. Tihti ei ole

arvamust avaldanud isikutel teadmisi menetlusprotsessidest ega

enda õigustest nendes osalemisel. Seetõttu tuleb igakülgselt

vältida nn „salahaldust” ja teavitada

avalikust olulise mõjuga otsuste ettevalmistamise protsessist

enam, kui seadusega nõutud minimaalselt nõutud. Enne eelnõu

volikogule esitamist tuleb läbi viia kokkuvõttev, lihtsalt arusaadav

ja üldsusele kättesaadaval viisil korraldatud teavituskampaania,

kus planeeritava tuulepargi mõjusid avatakse mitmekülgsemalt

kui suuresti huvitatud isiku poolt mõjutatud dokumentidest

nähtub. Kaasamisest räägitakse dokumentides paljusõnaliselt,

kuid tegelikkuses on planeeringu koostamise korraldaja

planeeringut korraldades ja mõjusid hinnates kogukondi

puudutavate küsimuste arutamist läbi viinud ilma sisulisi

teavitustegevusi korraldamata. Täna on suur hulk kogukondade

liikmeid infosulus, ei ole teadlikud planeeringu protsessi käigust

ega tagajärgede negatiivsetest mõjudest.

Nigula valla eriplaneeringu koostamiselt on kõik esitatud arvamused ja

kooskõlastused esitatud tabelkujul ning saadetud nii arvamuste/kooskõlastuste

esitajatele kui ka avaldatud valla kodulehel – kõik, kes on soovinud sellega tutvuda,

kõigil on see võimalus olnud avaliku väljapaneku ajal. Ka volikogu liikmed saavad

otsuse tegemisel selle võtta aluseks.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

43/82

Arvamus Valla seisukoht

2.1.4. Kuna keskkonnamõju strateegiline hindamine baseerub

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse regulatsioonil ning looduskeskkonda puudutaval

juhendmaterjalil ega laiene volikogu 17.10.2019 otsuses nr 54

nimetatud asjakohaste majanduslikele-, kultuurilistele- ja

sotsiaalsetele mõjudele laiemalt, siis tuleb täiendavalt neid

mõjusid hinnata ja kajastada seda mõju nii otsuse eelnõu

selgitavas osas kui ka eelvalikudokumendis.

Selgitame, et asjakohaste mõjude hindamine on planeerimise osa, mitte eraldiseisev

protsess. Asjakohaseid mõjusid tuleb planeeringu koostamisel silmas pidada läbivalt,

st kogu planeeringuprotsessi jooksul. Erinevalt keskkonnamõju strateegilisest

hindamisest ei nõua asjakohaste mõjude hindamine eraldiseisvat selgelt reguleeritud

protsessi. Käesoleva eriplaneeringu puhul on asjakohaseid mõjusid hinnatud nii

planeeringu koostamisel kui ka on läbi viidud laiendatud keskkonnamõju strateegiline

hindamine. St, et KSH aruandes on kajastatud ka mõjuvaldkonnad, mis ei ole

tavapärase keskkonnamõju hindamise hindamisvaldkonnad, aga mida saab antud

kavandatava tegevuse puhul pidada asjakohasteks mõjudeks (nt mõju

riigikaitselistele objektidele, mõju sidele, mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale).

Nende mõjude hindamisulatus ja metoodika on määratud KSH väljatöötamise

kavatsuses. Lisaks KSH aruandele kajastub asjakohaste mõjude hindamine ka

planeeringu asukoha eelvaliku otsuses endas – lisaks keskkonnamõjude

leevendusmeetmetele ja tingimustele on asukohavaliku otsuses mitmeid

asjakohaseid positiivsete mõjude võimendamise (nt Palivere otseliin) ja negatiivsete

mõjude leevendamise (nt elamute omanike kooskõlastuse nõue kui soovitakse

tuulikuid lähemale kui 1,5 km, ulatuslike tuuleparkide rajamise keeluga ala

kehtestamine) meetmeid, milleni ongi jõutud planeeringuprotsessi käigus

asjakohaste mõjude hindamisel.

2.1.5. Kajastada otsuse eessõnas enam kui 1100 inimese arvamus

selle kohta, et puutumatu looduskeskkond ei ole sobiv koht

planeeritud mahus tööstusliku tuulepargi rajamiseks.

Viidatud 1100 inimese arvamus ei ole esitatud planeeringulahendusele ja seda ei

käsitleta kui PlanS § 105 kohast arvamust.

Viidatud 1100 inimese pöördumine on üldsõnaline ja seal väljenduv vastuseis oli

esitatud ajal, kui erinevad uuringud ja mõjuhinnangud olid alles tegemata.

Ka Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-21-810 p 35 otsustanud, et eristada tuleb

siiski abstraktset vastumeelsust suure tuulepargi rajamisele ning sisulisi ja

argumenteeritud vastuväiteid, mis põhinevad piisaval teabel konkreetse tuulepargi

kõikvõimalikest mõjudest ja negatiivsete mõjude kompenseerimise meetmetest.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

44/82

Arvamus Valla seisukoht

Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei olnud vaidlusaluse eriplaneeringu

menetlus veel sellises etapis, kus tuulepargi rajamise võimalikud mõjud oleks piisava

põhjalikkusega välja selgitatud, sh ei olnud veel avalikule arutamisele pandud

vahetult enne eriplaneeringu menetluse lõpetamist valminud KSH aruannet. Seega oli

kogukonna vastuseis tuulepargi rajamisele abstraktne ja üldine.

2.1.6. Arvestades, et pea kõigis omavalitsustes on kohustus

tuulearenduse alasid leida, siis on vaja hinnata ja selgitada otsuse

eelnõus, kui palju on iga üksiku KOV objektiivne

"talumiskohustus" Eesti energiavajaduse rahuldamiseks. Minu

subjektiivsel hinnangul on Lääne-Nigula vallas ühe kohaliku

omavalitsuse kohta planeeritud liiga suur maht maa-alast

energeetika arendamiseks sh tuulikuparkide rajamiseks, seda

enam ühe küla (Piirsalu) territooriumist.

Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.

Energia tootmine ei ole senini olnud Eestis proportsionaalselt omavalitsuste vahel

jagunev – väga pikka aega on pidanud üle 80 % Eesti elektrienergia tootmisega

seonduvatest mõjudest taluma 3 omavalitsuse elanikud. On mõistetav, et senise väga

lokaliseeritud elektrienergia tootmislahenduse kavandatav muudatus tundub

võõrastav, kuid on fossiilkütustest loobumiseks selgelt vajalik. Otseselt ei ole üheski

riiklikus arengudokumendis määratud kui suure osa elektrienergia tootmisest

tulevikus iga omavalitsus peaks kandma. Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja

energiakava 2030 näeb ette vajadust tõsta tuuleparkide installeeritud

nominaalvõimsuse 57 MW-lt aastaks 2030 280 MW-ni. See, mis ulatuses on võimalik

tuuleparke mingisse omavalitsusse kavandada, sõltub mitmetest teguritest (eeskätt

omavalitsuse territooriumi suurusest, asustustihedusest ja kõrge loodusväärtusega

alade osakaalust). Arvestama peab, et Eestis esineb mitmeid omavalitsusi, kus

puuduvad täielikult sobilikud alad isegi üksiktuulikute rajamiseks. Eriplaneeringu

asukohavaliku ala suuruseks on maksimaalselt 1,6 % omavalitsuse territooriumist,

mis edasises planeerimisprotsessis oodatavalt veelgi väheneb seoses erinevate

keskkonnakitsendustega. Eelneva alusel ei saa ala pidada ebaproportsionaalselt

suureks alaks.

2.1.7. Palun selgitada sissejuhatuses, et kui pea kõik kaitsealadest

välja jäävad metsaalad tuulikute alla panna, siis sisuliselt enam

häiringuvabasid alasid ei jäägi, s.h nii vaated kui mürapilt saavad

Teadaolevalt puudub vajadus kõigi kaitsealadest välja jäävate metsaalade tuulikute

alla panemiseks. Seega ei ole asjakohane antud selgituse lisamiseks planeeringu

materjalidesse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul tuleb

aastaks 2030 kavandada seatud taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vähemalt

1GW maismaatuuleparke. Hetkel on ehitamisel juba 314 MW. See tähendab

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

45/82

Arvamus Valla seisukoht

mõjutatud, muuhulgas ka väärtuslikel puhke-, jahindus- ja

maastikukaitsealadel.

täiendavat kiiret vajadust u 100 tuuliku järele, mis kindlasti ei tähenda kõigi

väljaspool kaitsealasid jäävate metsaalade täisehitamist tuuleparkidega.

2.1.8. Palun kirjeldada loodusalale omase normaalsuse

muutumist tuulepargi mõju alal.

Planeeringumaterjalide hulgas on 113 lk pikkune KSH aruanne. KSH aruanne kirjeldab

tuuleparkide rajamisega kaasnevaid muutusi, sh looduskeskkonna muutusi.

Planeeringust huvitatud isik on korraldanud planeeringu koostamise raames ja võib

huvi korral täiendavalt korraldada asjast huvitatud kohalikele elanikele olemasoleva

tuulepargi külastusi andmaks paremat selgust maastiku muutuse ja mõjude osas

tuulepargi lähialal viibides.

2.1.9. Eelnõu sissejuhatav osa koosneb valdavalt copy-paste

lõikudest planeeringudokumendist. Sellisena ei moodusta ta

ülevaatlikku, terviklikku alust kaalutleva planeerimisotsuse

langetamiseks. Eelnõu tuleb koostada ja esitada normitehniliselt

korrektselt.

Otsuse eelnõu on mitmeti kokkuvõte planeeringu eelnõust. Seda on parema loetuse

huvides võimalik täiendada. Palun arvamuse esitajal kui ühel planeeringu töörühma

liikmetest esitada soovitud lausestuse täiendusettepanekud töörühmas.

2.2.1. Muuta otsuse eelnõu p.1 sõnastust ja sõnastada see

„Kinnitada Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvaliku ala 2 suurusega u 993 ha, mis asub Jaakna,

Luigu, Piirsalu, Rõuma, Seljaküla ja Vidruka külade territooriumil

ning ühendusliini eelvaliku alad sobivaks

tuulepargi püstitamiseks.” Selle muudatusega tagatakse

eelvalikuala elu- ja ühiskondlike hoonete puhver 2000 m.

Nimetatud suurusega alale on võimalik kompaktselt paigaldada

arendaja poolt soovitud tuulepark. Samas tagatakse sellega

minimaalne elukeskkonna häiring, kitsendatakse negatiivse

keskkonnamõju leviulatust ning antud puhver on kooskõlas

huvitatud isiku juhatuse liikme poolt avalikult välja öeldud sobiva

puhverala ulatusega. Viia otsuse eelnõu muudatusest tulenevad

Ettepanekus esitatud suurusega tuulepark oleks 2,5 korda väiksem kui planeeringu

eesmärgis sätestatud ala. Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1

on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud

ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe

tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute

miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest

hoonetest.“

Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta

praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades

piirkondades võib hiljem selguda tuulikute rajamise võimatus. Seetõttu on

eelvalikuala määratud suurem ning ühtlasi on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud

oleks elamutest võimalikult kaugel.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

46/82

Arvamus Valla seisukoht

muudatused sisse Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha

eelvaliku, keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande ja maa-ala asendiskeemi dokumentidesse.

Nimetatud puhvertsooni peab mõistlikuks ka arendaja

esindusisik.

2.2.2. Täiendada eelnõu punktiga ja nimetada loetelu kujul,

millised asjakohased uuringud tuleb läbi viia. Selgitamata viisil ei

ole otsustajal võimalik asjakohasust tuvastada.

Detailse lahenduse koostamiseks vajalikud uuringud, hinnangud jm tingimused on

kirjeldatud planeeringu seletuskirjas. Kogu planeeringu seletuskirja dubleerimine

asukohavaliku otsusesse ei ole kohane ega vastav tavapärasele planeeringu

koostamise praktikale. Näiteks linnustikuga seonduvad uuringuid on seletuskirjas

veidi vähem kui kaks lehekülge ning kogu tekst tuleks kopeerida otsuse eelnõusse.

Kogu planeering on ühtne tervik tingimusi, millega otsustajal on vaja tutvuda, ei ole

võimalik eristada osasid tingimusi teistest

2.2.3. Muuta p. 5.3 ja sõnastada see „Detailse lahenduse

staadiumis näha ette võimalus elektrituruseaduse kohase

otseliiniga ühenduse rajamiseks planeeringu mõjualasse

jäävatesse küladesse.

Elektrituruseadusest tulenevalt on otseliini rajamine võimalik elektrijaamadest kuni 6

km raadiuses. Kuna tegu ei ole tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga objekti osaga

võrgueeskirja mõistes, siis ei ole seda vajalik ka eriplaneeringuga kavandada ja selle

rajamine on otseliinist huvitatud osapoolele võimalik tuulepargi rajamise järgselt.

Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette

nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine 50% ulatuses kohaliku

omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide

omanikele. Olenevalt tuuliku kõrgusest, kas see on madalam kui 250 m või kõrgem

kui 250 m, on mõjuala vastavalt kahe või kolme kilomeetri sisse jäävad kinnistud.

Kohalik omavalitsus saab teist 50-t protsenti kasutada vastavalt oma vajadustele, ka

seda saab suunata kohaliku elu parendamiseks, sh otseliini tegemiseks. Seadus

sätestab ühtlasi ka süsteemi kuidas tasu maksmine toimub.

Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik laekuva raha jagamise sätestamine

planeeringuga. Valla eelarve, sh laekunud tulude üle otsustab volikogu. Kohaliku

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

47/82

Arvamus Valla seisukoht

omavalitsuse finantskorraldust ei ole mõistlik (ja ei saa õiguslikult) otsustada

planeerimisdokumendiga.

Selgitame, et Eestis on nn tuulikutasu maksmine reguleeritud keskkonnatasude

seaduses, redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023. Seadus näeb ette

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb kohaliku omavalituse ning

tuulepargi mõjuala eluruumide omanike vahel. Seadus sätestab ühtlasi ka süsteemi

kuidas tasu maksmine toimub.

Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik laekuva raha jagamise sätestamine

planeeringuga. Valla eelarve, sh laekunud tulude üle otsustab volikogu. Kohaliku

omavalitsuse finantskorraldust ei ole mõistlik (ja ei saa õiguslikult) otsustada

planeerimisdokumendiga.

2.2.4. Kirjeldada eelnõus nn „kohaliku kasu mudeli” rakendamise

viisi. Ühemõtteliselt peab kogu talumisest laekuv raha jagunema

tuulepargi mõjualasse jäävate kogukondade hüvanguks. Ka

jaotuse korraldamisega seotud kulud tuleb katta kas KOV-l või

huvitatud isikul.

2.2.5. Määrata eelnõus planeeringu mõjul tekkivate majanduslike

kahjude määramise metoodika ning nende kompenseerimise viis

ja ulatus. Samuti kirjeldada kes ja millistest vahenditest seda

teeb. Rõhutan veelkord, et nn kohalik kasu ei ole tekkivate

kahjude hüvitamise instrument.

Kehtivate õigusaktide kohane käitumine ja vastutus on tuulepargi tegijal sõltumata

sellest, kas see on planeeringus sätestatud või mitte. Materiaalsete kahjude

tekitamisel on nende hüvitamise kohustus nii või teisiti. Juhul kui tekitatakse kellelegi

majanduslikku kahju, siis on võimalik kannatanul nõuda kahju hüvitamist lähtuvalt

kehtivatest õigusaktidest. Planeerimisseaduse kohaselt ei ole eriplaneeringu

ülesanne selliste põhimõtete seadmine vaid ehitus- ja keskkonnatingimuste

seadmine.

2.2.6. Muuta eelnõu punkti 6 ja sõnastada see: „Eriplaneeringu

kehtestamisega ei planeerita tuuleparke asukoha eelvaliku alast

lähtuval seitsme kilomeetri laiusel puhveralal Lääne-Nigula vallas.

Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon

kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on

väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

48/82

Arvamus Valla seisukoht

Tuuleparkide vaba puhvervöönd on vajalik, et tagada kohalikele

elanikele keskkond, kus nad ei oleks mitme tuulepargi vahel.

Kirde-ida suunal määrata puhverala piiriks Lääne-Nigula valla

halduspiir”. Lisada planeeringu dokumentide hulka puhvervööndi

kaart ja kanda see üle Lääne-Nigula valla üldplaneeringusse.

2.2.7. Kajastada eelnõus muude kokkulepete sõlmimise

vajadused arendajaga. See tähendab, et eelnõus tuleb ära

määrata investeeringud, mis tuleb arendajal täiendavalt ellu viia

kas ühekordsete projektide näol või püsitegevustena. Nt kiire

interneti tagamine mõjutusala elanikele, kergliiklusteede

rajamine, elektri müük soodsatel tingimustel, nn

kogukonnatuuliku rajamine vms. Nimetatud vajadused tuleb

kogukondadega kokku leppida.

Arvamuse esitaja on toonud kaks näidet, ülejäänud näited puuduvad, on toodud

vajadus kogukonnaga kokku leppida. Planeeringu asukoha eelvaliku ülesanne on

määrata ehitise võimalik asukoht ja tingimused ehitamiseks. Kohalik kogukond on

planeeringumenetlusse olnud kaasatud protsessi algusest peale.

Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse

lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,

Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude

operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke

mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb

detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui

planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused

kaasaegse mobiilside tagamiseks.“

Elektri müük soodsatele tingimustel toimub otseliiniga vastavalt kehtivale õigusele.

Eestis on keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, ette

nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohalikule

omavalitsusele – nimetatud raha eest on võimalik ehitada kergliiklusteed, interneti

püsiühendust vms. Planeeringu koostamise ja avalikustamise ülesanne ei ole

paremate tingimuste väljakauplemine vaid tingimuste seadmine ehitamiseks ja

keskkonna toimimiseks. Huvitatud isik ja kogukond võivad sõlmida lepinguid kui see

on mõlemale poolele vastuvõetav, kuid see ei saa olla töö käigus tekkiv kauplemise

objekt.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

49/82

Arvamus Valla seisukoht

Käesoleval ajal on tegu eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiga. Antud etapp on

aluseks edasisteks planeerimistoiminguteks, mille järel alles selgub mis mahus alale

tegelikult tuuleparki rajada on võimalik (ja kas ikka on). Asukoha eelvaliku etapis ei

ole selliste kokkulepete sõlmimine asjakohane.

2.3.1. Lisada planeeringu dokumentide hulka lisadokumendina

planeeringu eelvalikualasse jäävate katastriüksuste loetelu koos

nende omanike andmetega. Lisada kõik eelvalikualasse jäävate

kinnistute omanikud puudutatud isikutena kaasatavateks ja

küsida nende arvamust eriplaneeringu eelnõu osas. Omavalitsus

ei ole seni kaasanud planeerimisprotsessi planeeringualale

jäävate kinnistute omanikke.

Senine planeerimismenetlus, s h erinevate osapoolte ja kogu valla elanike, on käinud

planeerimisseaduse kohaselt. Sellele lisaks on vallavalitsus planeeringu koostamise

osas levitanud infot muude kättesaadavate infokanalite kaudu. Antud planeeringu

koostamist on kajastanud ka aktiivselt Lääne Elu. Eksitav ja vale on jätta mulje, et

omavalitsus ei ole seni kaasanud piisavalt. Lisaks omavalitsuse kaasamisele on

teadaoleval ka Enefit Green AS-i esindajad saatnud ühe korra piirkonna

maaomanikele otsepostituse, saatnud eelvaliku ala piirkonna maaomanikele

otsepostituse, võtnud ühendust ala sees ja lähinaabruses olevate maaüksuste

maaomanikega.

Senine kaasamistegevus on olnud planeerimisseaduse kohane.

Eelvalikuala kinnistu omanike andmetega nimekirja lisamine planeeringu

dokumentide hulka ei tulene planeerimisseaduse nõuetest ning ilma kõigi kinnistu

omanike nõusolekuta oleks tegu andmekaitseseaduse rikkumisega.

Senine planeerimismenetlus, sh erinevate osapoolte ja kogu valla elanike

teavitamine, on käinud planeerimisseaduse kohaselt. Sellele lisaks on vallavalitsus

planeeringu koostamise osas levitanud infot muude kättesaadavate infokanalite

kaudu. Antud planeeringu koostamist on kajastanud ka aktiivselt Lääne Elu. Eksitav ja

vale on jätta mulje, et omavalitsus ei ole seni kaasanud piisavalt. Lisaks omavalitsuse

kaasamisele on teadaoleval ka Enefit Green AS-i esindajad saatnud ühe korra

piirkonna maaomanikele otsepostituse, saatnud eelvaliku ala piirkonna

maaomanikele otsepostituse, võtnud ühendust ala sees ja lähinaabruses olevate

maaüksuste maaomanikega.

2.3.2. Lisada planeeringu lisadokumentide hulka nimekiri

eluhoonete omanikest, kelle eluhooned jäävad planeeringuala 5

km puhvertsooni sisse, lisada nad kaasatavateks ja küsida nende

arvamust eriplaneeringu eelnõu osas. Tegemist on alaga, mille

ulatuses võivad kaasnevad keskkonnamõjud olla olulised.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

50/82

Arvamus Valla seisukoht

Senine kaasamistegevus on olnud planeerimisseaduse kohane.

2.3.3. Lisada planeeringu lisadokumentide hulka nimekiri

eluhoonete omanikest, kellega arendaja on sõlminud

planeerimisprotsessi väliseid kokkuleppeid.

Sellist dokumenti ei nõua planeerimismenetlus ning omavalitsusel ei ole ka teada,

kellega arendaja on kokkuleppeid sõlminud ja kas sellised kokkulepped on avalikud.

Senine tegevus on planeerimisseaduse kohane ja nimetatud dokumendi vajamine ei

ole asjakohane ega mõjuta otsustusprotsessi.

2.3.4. Lisada planeeringu dokumentide hulka Kaitseministeeriumi

poolt tellitud radarite kompenseerimise analüüs, millele viitab

arendaja kaebuses Tallinna Halduskohtule ja mis peaks andma

informatsiooni tuulikute maksimaalsest kõrgusest, mida on antud

alale üldse võimalik paigaldada.

Planeeringu protsessi vaatest on oluline Kaitseministeeriumi seisukohad planeeringu

eri staadiumites. Kaitseministeerium on praeguse planeeringulahenduse

kooskõlastanud, kirjale vastamata, seega on esitatud mahus tuulikute tegemine alale

tulevikus võimalik. Detailse osa lahendus kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga

täiendavalt.

Selgitame, et eriplaneeringu koostamise käigus muutus Eesti mandriosas kehtivate

riigikaitseliste kõrguspiirangute käsitlus. Sellega seoses ei viidud Teie poolt viidatud

radarite kompenseerimise analüüsi lõpuni läbi ja seda ei ole võimalik esitada.

Kaitseministeeriumi andmetel on tuuleparkidele kehtivatest kõrguspiirangutest

Lääne-Nigula vallas suures osas, sh eelvaliku alal, võimalik loobuda pärast Mandri-

Eesti osaliselt tuuleenergeetikale avavate kompensatsioonimeetmete täielikku

rakendumist, mis eeldatavasti toimub aastal 2025.

3.1. Muuta Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku

põhijoonist ja määrata sellel asukoha eelvalikualaks elu- ja

ühiskondlike hoonete puhveriga 2000 m kujunev eelvalikuala

ilma täiendavate tingimuste alata.

Ettepanekus esitatud kitsenduse alusel allesjääva ala suurus oleks 2,5 korda väiksem

kui planeeringu eesmärgis sätestatud ala.

Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta

praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades

piirkondades võib hiljem selguda tuulikute rajamise võimatus. Seetõttu on

eelvalikuala määratud suurem ning ühtlasi on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud

oleks elamutest võimalikult kaugel.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

51/82

Arvamus Valla seisukoht

4.1. Lisada peatükk asjakohaste kohaliku tasandi eesmärkide ja

seostega kohaliku tasandi strateegiliste dokumentidega (vt 2.1.1.

ja 2.1.2.).

Vastus vt 2.1.1 ja 2.1.2.

4.2. Lähtudes mõjutatud kogukondade üldisest vastuseisust,

samuti nii arendaja etteheitest planeeringu korraldajale kaebuses

Tallinna Halduskohtule, kui ka kohtu seisukohast, et viimane

menetlustoimingute korraldajana pole astunud ühtki sammu nn

arendaja poolt ette antud tehniliste parameetrite muutmiseks ja

nagu arendaja oma kaebuses välja toob „Kui lähtuda PlanS § 95

lõikest 1 ja 2, siis minimaalselt otsitakse asukohta kahele

vähemalt 30 meetri kõrgusele elektrituulikule ja maksimaalselt

Enefiti poolt esitatud tehnilistes eeltingimustes kirjeldatud

elektrituulikutele, ehk vahemik mille ulatuses vald erinevaid

võimalusi kaaluma peab”, teen ettepaneku arvestada

kogukondade levinud ettepanekuga ja arendaja kohtule esitatud

seisukohaga, ning määrata tuulepargi tehnilised parameetrid

järgmiselt:

4.2.1. Tuulepargi vajaliku ala suurus kuni 1000 ha

Ettepanekus esitatud suurusega tuulepark oleks 2,5 korda väiksem kui planeeringu

eesmärgis sätestatud ala. Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1

on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud

ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe

tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute

miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest

hoonetest.“

Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta

praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades

piirkondades võib hiljem selguda tuulikute panemise võimatus. Seetõttu on

eelvalikuala suurem ning on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud oleks elamutest

võimalikult kaugel.

4.2.2. Tuulepargi tuulikute arv kuni 11 tuulikut; Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud, esitatud suurusega

tuulepargi planeerimise on väiksemate tuulikutega kui oli kinnitatud planeeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis ning

avalikul väljapanekul olnud asukoha eelvaliku eelnõuga on nõustunud nii vald,

huvitatud isik kui ka kooskõlastajad.

4.2.3. Tuuliku tipukõrgus maapinnast kuni 220 m;

4.2.4. Tuuliku kaugus lähimast elamust minimaalselt 2 km; Ettepanekus esitatud suurusega tuulepark oleks 2,5 korda väiksem kui planeeringu

eesmärgis sätestatud ala. Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1

on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud

ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

52/82

Arvamus Valla seisukoht

tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute

miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest

hoonetest.“

Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta

praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades

piirkondades võib hiljem selguda tuulikute panemise võimatus. Seetõttu on

eelvalikuala suurem ning on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud oleks elamutest

võimalikult kaugel.

4.2.5. Tuulepark peab moodustama kompaktse terviku. Seletuskirja ptk 3.2.1 sätestab: „Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult

kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning

võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“

4.2.6. Tagada kumuleeruva müra norm 35 dB elamumaa

kõlvikutel ööpäevaringselt.

Oma esimeses kavatsuste esitluses Lääne-Nigula volikogu ees

esitles Enefit Green soovi rajada tuulepark 10 tuulikuga. Täna

esitleb Enefit Green end paindliku arendajana, mis paraku

reaalsuses väljendunud pole. Ka nn vastutulek kõrguse

vähendamise osas 290-lt meetrilt 270-le meetrile ei ole

kompromiss, vaid teadaolevalt ettevõtja tehniline kaalutlus.

Ristituulepark.ee turundusleht sisaldab jätkuvalt põhimõtteliselt

samu kavatsusi, mis olid kirjeldatud eriplaneeringu algatamise

taotluse tehnilistes parameetrites. Tegelikkuses ei ole milleski

järele antud. Arendaja on oma praeguses avalikkusele suunatud

esitluses parima teadaoleva tehnilise lahendusena näidanud 21

Selgitame, et omavalitsuse pädevusse ei kuulu müra normtasemete kehtestamine

kuna normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid”.

Keskkonnaministeerium valdkonna eest vastutava ministeeriumina on korduvalt

rõhutanud [1], et tuulikute kavandamisel on üldjuhul aktsepteeritav tööstusmüra

piirtasemete järgimine (elamualadel vastavalt päeval 60 dB ja öösel 45 dB). Antud

planeeringu puhul on juba konservatiivselt lähtutud eesmärgist, et elamualadel oleks

tagatud tuulikutest tingituna tööstusmüra öine sihtväärtus (40 dB) ja seda

ööpäevaringselt.

[1] Nt Keskkonnaministeeriumi kiri 22.12.2022 nr 7-15/22/5188-3

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

53/82

Arvamus Valla seisukoht

tuulikuga tuuleparki aga planeeringu korraldaja justkui „sunnib”

teda arendama suuremat parki.

4.3. Mitte piirata tuulepargi ja 330 kV alajaama vahekaugust; Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud, tuulepargi ja 330 kV

alajaama vahelise kauguse arvestamise ühe lähtetingimusena on kinnitatud

planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmiga ning avalikul väljapanekul olnud asukoha eelvaliku eelnõuga on

nõustunud nii vald, huvitatud isik kui ka kooskõlastajad.

4.4. 4.2. Nimetatud parameetrid kanda dokumendi p. 3.2.1. Kui tuulepargi elektrituulikute eelvaliku ala ehitamise tingimusi muudetakse, siis need

kantakse loomulikult vastavasse peatükki.

4.5. Uute tehniliste parameetrite alusel teostada uus asukoha

eelvalik, kuna ka arendaja on varasemalt kohtule esitatud

kaebuses väitnud, et valla etteheide, nagu oleks Enefit huvitatud

tuulepargi rajamisest vaid alale 2, ei ole asjakohane. Siinkohal ei

välista siiski ka ala 2 valikusse jätmist.

Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud, esitatud suurusega

tuulepargi planeerimise on kinnitatud planeeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga ning avalikul väljapanekul

olnud asukoha eelvaliku eelnõuga on nõustunud nii vald, huvitatud isik kui ka

kooskõlastajad.

Võttes arvesse lisaks planeeringu koostamisel läbiviidud hinnangutele ka riigi poolt

tellitud üle-eestilisi tuuleparkide sobivust käsitlevaid analüüse (Keskkonnaagentuuri

poolt 2022 a koostatud „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste

kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu ja

Kotkaklubi poolt koostatud Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüsi), siis ei ole

omavalitsusel põhjust eeldada, et Lääne-Nigula valla territooriumil esineks oluliselt

sobilikumaid tuulepargi alasid kui eelvaliku ala.

5.1. Tuua dokumendis välja, millised täiendavat uurimist vajavad

mõjud on ilmnenud peale KSH väljatöötamise kavatsuse

kinnitamist.

Kõik detailse lahenduse etapis vajalikud uuringud, hinnangud ja tingimused on

esitatud eriplaneeringu asukohavaliku seletuskirjas. Keskkonnauuringute ja

keskkonnaalaste hinnangute vajadus on kajastatud lisaks ka KSH I etapi aruande ptk 4

alapeatükkides “Edasiste uuringute ja hindamise vajadus”. Vastavad alapeatükid on

teist värvi taustaga lihtsamaks leidmiseks. Tegu on planeerimisseadusest tuleneva

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

54/82

Arvamus Valla seisukoht

nõudega, mille kohaselt detailse lahenduse KSH lähteülesanne määratakse KSH I

etapi aruandes. Seega on soovitud info juba nii planeeringu asukohavaliku

seletuskirjas kui KSH aruandes esitatud.

5.2. Viia planeeritud uuringud läbi rahvusvaheliselt tunnustatud

metoodikate kohaselt ja publitseerida need teaduskirjanduses

nende usaldusväärsuse tagamiseks.

Selgitame, et tuuleparkide kavandamine on Eestis kahe etapiline protsess ning

mõlemale planeerimise etapile (asukohavalik ja detailne lahendus) viiakse läbi

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH koostamine toimub vastavalt

õigusaktide nõuetele ja juhendmaterjalide soovitustele. KSH arukohavaliku aruande

koostamisel on lähtutud selle aluseks olevast väljatöötamise kavatsusest, mis ei

näinud asukohavaliku etapi koostamiseks ette uuringute koostamist. Vastav praktika

on Eestis laialdaselt levinud. Detailse lahenduse koostamiseks vajalikud alusuuringute

vajadus ning asjakohasel juhul ka soovitatav uuringu metoodika on kirjeldatud KSH I

etapi aruandes ja asukohavaliku seletuskirjas. Uuringu metoodikad valitakse vastava

uuringu spetsiifikast lähtuvalt.

KSH osaks ei ole teadusartiklite avaldamine ja seda ei kavandata teha.

5.3. Visualiseeringute vaatepunktide valik on täiesti

ebaõnnestunud. Need tuleb valida ja visualiseerida inimrohketest

asukohtadest, elamugruppide juurest, põhi- ja tugimaanteedelt,

avamaastikulistelt lõikudelt jms. Arvesse peab võtma, et arendaja

ega kohalik omavalitsus ei saa tagada metsamassiivide säilumist

tänases mahus. Kindlasti tuleb teostada uued visualiseeringud

eelvalikualale 2 Risti aleviku keskosast, Rõuma külast

elamuarenduste juurest, Piirsalu külast mõisamäelt, Kabeli

külast, Vanama külast pargi juurest, Marimetsa matkarajalt jms.

Samuti Ääsmäe-Haapsalu maanteelt. Visuaalne häiring mõjutab

nii kohalikke elanikke, külalisi kui läbisõitjaid.

Täpsed asukohad on avaldaja valmis ette näitama. Tuuleparkidel

on oluline visuaalne mõju maastikule ja vaadetele, mistõttu tuleb

Arvamuse esitajalt on küsitud info vaatepunktide kohta, vastavad pildid

vaatepunktidest on tehtud ettepaneku esitaja juuresolekul ja täiendavad

visualiseeringud avaldatakse valla veebilehel enne avaliku arutelu toimumist.

Arvamusi vaatepunktide kohta on küsitud ka varasema avaliku protsessi käigus, kuid

visualiseeringute soovitud asukohtasid ei ole senini ühegi osapoole poolt esitatud.

Selgitame, et asukoha eelvaliku etapis tehtavad visualiseeringud on illustratiivsed.

Reaalset tuuleparki kujutavaid visualiseeringuid on võimalik teha kui teada on

tuulikute asukohad.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

55/82

Arvamus Valla seisukoht

antud töö raames nende kavandamisel esitada kompleksne

visuaalse mõju analüüs vähemalt valdavalt domineeriva ala

ulatuses.

5.4. KSH p.4.14.3 mõju varale ei hinda Lääne-Nigula valda

planeeritava tuulepargi mõju piirkonnas oleva kinnisvara hinnale.

Konstanteering võimalikust negatiivsest mõjust on mõjutatud

isikute jaoks ilmselgelt ebapiisav. Mõju tuleb analüüsida mitte

USA teadmata tingimustel läbiviidud uuringute vaid konkreetse

kohaliku kinnisvaraturu analüüsi põhjal, hinnates mõjutatud

varade tänast koondväärtust ja selle languse ulatust.

Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et

erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara

hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt

teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud

riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele

häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates

01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb

tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib

saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset

positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele.

5.5. KSH p.4.13.5 Sotsiaalsed vastuolud sisu on kohatu ja tuleb

täies ulatuses uuesti koostada. Olukorras, kui enam kui 1100

inimest on väljendanud oma vastumeelsust tuulepargi

planeeritud kujul sünnile, on seda pelgalt mainitud kui tugevat

negatiivset meelestatust tuulepargi suhtes. Selgitamata on

meelestatuse taust ja see, mis selle on põhjustanud. Üldiselt ei

olda vastu tuulepargile kui sellisele, kuid peamisteks põhjusteks

on olulised vead menetlusprotsessis: tegeliku kaasamise

puudumine, arendaja silmakirjalikkus ja mure keskkonnale

avalduva massiivse negatiivse mõju pärast, sest ilmselt on

keskonnamõjusid dokumentides pisendatud või alahinnatud.

Sisutu on viide eriplaneeringu asukoha valiku ja selle KSH käigus

on läbi viidud kohtumistele huvigruppidega. Vähesed

kaasamiskoosolekud on toimunud planeemisprotsessi

kohustuslike osadena, korraldatud monoloogsete etteastetena,

KSH p 4.13.5. annab ülevaade toob välja kogukondade vastuseisu, mis on esinenud

mitmete tuuleparkide planeeringute puhul Eestis, sh Lääne-Nigula eriplaneeringu

puhul. Samuti tuuakse välja, et vastuseisu peamiste põhjustena tuuakse

vastuväidetes tavapäraselt kartust võimaliku müra, varjutuse ja tervisemõjude osas.

KSH juhtekspert ei leia, et ptk oleks kohatu.

Selgitame, et KSH aruandes viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tellitud Kantar Emori läbiviidud uuring käsitles just Lääne-Nigula valda kui

tuuleparkide potentsiaalsetes arengupiirkondades elavate inimeste uuringu ühte

valimit. Uuring on asja- ja ajakohane, koostatud tunnustatud küsitlusuuringute

läbiviija poolt ning peegeldab Eesti inimeste, sh Lääne-Nigula valla elanike

meelestatust tuuleparkide suhtes. Seega selle kasutamine omavalitsuse poolt ühe

otsuse tegemise aluseks oleva sisendmaterjalina on igati kohane.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

56/82

Arvamus Valla seisukoht

mitte väitleva dialoogina. Samuti on selgelt lubamatu käsitleda

kaasamisena lähiala inimeste mõjutamist arendaja poolt

metoodiliselt läbitöötamata telefoniküsitluse kaudu. Sellega on

mindud vastuollu huvide tasakaalu ja planeerimisprotsessi

avalikkuse baaspõhimõtetega. Nimetamata on osapool, kellega

kõnealused tingimused on kokku lepitud. Samuti on kohatu

Kantar Emor uuringu tulemuste üldistamine konkreetse olukorra

kontekstis. Korduvalt on väljendatud soovi läbi viia tunnustatud

metoodikal põhinev kohalike kogukondade hoiakuid ja

väärtushinnanguid peegeldav sotsioloogiline küsitlus. Endine

vallajuht on nende koostamist lubanud korralda, kuid seni on see

tegemata. Nagu varasemalt osundatud, tuleb kõnealused

uuringud ja neid ilmestavad küsitlused tellida eraldi töödena

riigihankemenetluses. Samuti tuleb täiendavalt uurida volikogu

17.10.2019 otsuses nr 54 ja käesoleva arvamuse punktis

nimetatud kultuurilisi mõjusid.

5.6. Esitamata ja kaalutlemata on muud kogukonda lepitavate

meetmete võimalused alates avatud ja siirast suhtlemisest,

lõpetades võimalike osalemisskeemidega energia tootmis- ja

tarbimistsüklites. Kogukonnaga suhtlemise põhitõdesid on

korduvalt publitseeritud ja nendest tuleb õppust võtta. Palun

lisada planeeringu dokumentidesse eraldi dokumendi või

peatükina ja kaaluda sealjuures muude kogukondlike

energiatootmise koostöövormide rakendamist.

Selgitame, et täiendavate võimalike koostöövormide leidmine ja rakendamine saab

olla võimalik kõige varasemalt tuulepargi detailse lahenduse etapis.

5.7. Palun lisada KSH-sse peatükk planeeringu mõjust jahindusele

ja turismisektorile, sh linnuvaatlusturismile.

Selgitame, et KSH I etapi aruandes käsitletav hindamisulatus määrati KSH

väljatöötamise kavatsuses. Antud teemavaldkondade hindamine ei ole KSH I etapi

aruande objektiks.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

57/82

Arvamus Valla seisukoht

Küttimistiheduse statistika alusel jääb eelvaliku ala alla keskmise küttimistihedusega

jahipiirkonnaga. Seega laiemalt on oodatav mõju valla jahindusele vähese

tähtsusega. Valla olemasolevate tuuleparkide alade jahipiirkonnas ei ole võimalik

täheldada olulisi muutusi suurulukite küttimisstatistikas võrreldes tuulepargi rajamise

eelset ja järgset olukorda.

Lääne-Nigula valda jääb olulisi linnuvaatlusturismi sihtkohti (Matsalu RP, Silma LKA,

Marimetsa raba). Eelvaliku alal võib toimuda vähest linnuvaatlust, kuid tegu ei ole

linnuvaatlusturismi olulise sihtkohaga.

5.8. KSH-s ei ole käsitletud üle-eestilise ilmamudeli mõju

energiatootmise hajutamisse. Energiatootmise konsolideerimine

väikesel alal olevatesse suurtesse parkidesse muudab

energiahinna veelgi volatiivsemaks kui see praegu on. Palun see

lisada.

Selgitame, et KSH I etapi aruandes käsitletav hindamisulatus määrati KSH

väljatöötamise kavatsuses. Antud teemavaldkondade hindamine ei ole KSH I etapi

aruande objektiks. Samuti ei ole ühe tuulepargi kavandamisel asjakohane hindama

hakata Eesti energia- ja kliimapoliitikat või energiahinna kujunemist. Eesti kliima- ja

energiapoliitika arengudokumendid sätestavad selgelt tuuleenergia arendamise

vajaduse.

5.9. KSH peab eeluuringuna Üle-eestiline maismaalinnustiku

analüüsi aruande kohaselt täitma vähemalt järgmist ülesannet,

mida arvamuse andja palub dokumendile lisada:

5.9.1. kontrollida varem teada olnud loodusväärtuste seisundit

(näiteks elupaiga säilimist ja kvaliteeti kaitstava liigi leiukohas),

tuvastada võimalikud tuulepargi rajamist osaliselt või täielikult

välistavad loodusväärtused, mis ei olnud varem teada, näiteks

kaitstavate ja muude kaitsekorralduslikult oluliste ning

tuuleenergia arendamise suhtes tundlike liikide elupaigad, mille

säilimine tuleb planeeringus tagada;

5.9.2. saada teavet linnustiku looduskaitselise väärtuse ja üldise

seisundi baastasemete kohta, mille alusel saab otsustada

Selgitame, et üle-Eestiline maimaalinnustiku analüüs on informatiivse iseloomuga

dokument, mis ei määra kuidagi, millises planeeringu etapis milliseid uuringuid teha

vaja on. Nn eeluuring tähendab analüüsi kontekstis uuringuid, mis viiakse läbi enne

tuulepargi rajamist. Eeluuringutele järgneb seire, mis viiakse läbi peale tuulepargi

rajamist.

Kirjeldatud uuringud on ilmselgelt vajalikud ja ka KSH I etapi aruandes kavandatud.

Nende läbiviimine on kohane planeeringu etapis, kus on asukohavalik tehtud. Sellest

annab tunnistust ka väljatoodud tekstis viidatud võimalikud leevendavad meetmed

(nt tuulikute paigutuse muutmine, mis on võimalik planeerimisetapis kus on tuulikute

paigutus määratav) ja vajadus seire kavandamiseks (seire kavandatakse tuulikute

rajamise järgseks ajaks, mis jällegi eeldab tuulikute asukoha teadmist).

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

58/82

Arvamus Valla seisukoht

esmaste leevendavate meetmete rakendamise vajaduse juba

planeerimise etapis, näiteks tuulikute arvu vähendamise,

tuulikute paigutuse (muutmise) vm vajalikud

leevendusmeetmed;

5.9.3. anda alusteave ehitusjärgse seire läbiviimiseks, sh

käsitlemist vajavate liikide, aspektide (pesitsevad linnud,

rändeaegsed kogumid, ränne), meetodite ja mahtude osas.

5.10. Puuduvad eksperthinnangud ebasoodsatest mõjudest

ohustatud linnuliikide kaupa. Enam kui kümne linnuliigi osas on

teada olulise ebasoodsa mõju avaldumise võimalus. Need tuleb

hinnata enne planeeringu detailse osa koostamist.

Tuulepargi asukohavaliku tegemisel on eesmärgiks leida ala, kus olemasoleva info

alusel puuduvad linnukaitselised piirangud ulatuses, mis välistaks alale tuulepargi

rajamise. Eriplaneeringu asukohavaliku etapis võrreldud aladest (vaadeldes ka kõiki 5

ala, mis olid esialgses valikus) on ala 2 linnukaitseliselt kõige väiksemate oodatavate

ebasoodsate mõjudega. Seda toetab ka Teie eelmises ettepanekus viidatud üle-

Eestiline maismaalinnustiku analüüs.

Selgitame, et ebasoodsat mõju alal elutsevate ning toituvate linnuliikide kaupa ei ole

võimalik hinnata ilma tuulikute asukohti teadmata ehk enne detailse osa koostamist.

Arvestades ala suurust sõltub mõju suurus just tuuliku positsioonide paiknemisest.

Eriplaneeringu asukohavaliku seletuskiri ja KSH aruanne näevad detailse lahenduse

etappi ette liigispetsiifiliste eksperthinnangute andmise vajadust, mitmete

kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide osas, kelle toitumisalad võivad eelvaliku alale

jääda.

5.11. Välistada varjutuse tekkimine elamualadele. Määrata

normiks 0 h.

Eestis puudub varjutuse osas normdokument. Saksa on teadaolevalt ainukene riik,

millel on standardist tulenev selge normväärtus (ilma päikespaiste reaalset kestvust

arvestamata ehk halvim arvutusliku metoodikaga arvutades 30 h/a ja max 30

min/päevas või lokaalseid kliimaandmeid arvestades 8 h/a). Belgia, Kanada, Iirimaa jt

kasutavad Saksa juhendit. Rootsi ja Taani soovituslik tase on kliimat arvestava

metoodikaga arvutades vastavalt 8 ja 10 h. Soomes ametlikku juhist ei ole,

mõjuhindamise praktikas kasutatakse halvima arvutusliku kohast 30 h/a ja max 30

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

59/82

Arvamus Valla seisukoht

min/päevas. Saksamaa ja Taani normid ei ole ranguselt oluliselt erinevad –

arvutusmetoodika on erinev.

Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga

arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg elamualadel kuni kaks tundi aastas.

5.12. Lisada KSH-sse arendaja vastutuse peatükk, milles selgitada

arendaja tegevuse või tegevusetuse tõttu tuulepargi ehitamisel,

opereerimisel ja likvideerimisel kaasneda võivate varalise

kahjude hüvitamise viis ja ulatus.

Selgitame, et KSH on hinnanguid esitav dokument, mis annab otsustajale infot otsuse

tegemiseks. KSH ei saa seada majandusliku vastutuse kohustust ühelegi osapoolele.

Selgitame, et võimaliku keskkonnakahju hüvitamise ja heastamise korraldus on

reguleeritud keskkonnavastustuse seadusega, mille täitmine on kõigile Eestis

tegutsevatele isikutele kohustuslik. Juhul kui tekitatakse kellelegi majanduslikku

kahju, siis on võimalik kannatanul nõuda kahju hüvitamist lähtuvalt kehtivatest

õigusaktidest.

5.13. Planeeringuala hajaasustuses on mobiil- ja sidelevi väga

halb. Täiendava häiringu korral tuleb arendajal tagada

sideühenduste parandamine.

Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse

lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,

Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude

operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke

mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb

detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui

planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused

kaasaegse mobiilside tagamiseks.“

5.14. Tuulepargi tekitatav mõju mikrokliimale, so mõju

taimestikule, niiskusreziimile, pinnasele, liigilisele

mitmekesisusele, soojussaarte tekkele jms. Seda tuleb kindlasti

teha, mida on rõhutanud ka Maaeluministeerium oma

seisukohas.

KSH aruande ptk 4.18.1 täiendati järgnevalt “Tuulikute puhul on tuvastatud mõju

mikrokliimale st uuringud on näidanud, et kuni 10 km tuulepargist allatuult võib

tähendada mikroklimaatilisi muutusi. Tuulikute töötamisel esineb õhukihtide vahelist

segunemist. See vähendab maapinnalähedasi õhutemperatuuri ööpäevaseid

kõikumisi – tuulikupargi alal on täheldatud päevasel ajal maapinnalähedase õhukihi

madalamat temperatuuri ja öisel ajal kõrgemat temperatuuri kui tuulikute mõjualast

väljas oleval alal. Tegu ei ole muutustega tasemel, mis inimesele oleksid üldjuhul

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

60/82

Arvamus Valla seisukoht

märgatavad ning efekti uuritakse pigem seoses tuulikute omavahelise tootluse

mõjudega ning mõju põllumajanduslikust vaatest. ”

Tuuleparkide mõju taimestikule on käsitletud KSH aruande ptk 4.1. Mõju veereziimile

on käsitletud KSH aruande ptk 4.8, mõju pinnasele ptk 4.9. Mõju liigilisele

mitmekesisusele on põhimõtteliselt kajastatud ptk 4.1-4.5, sest elustiku

mitmekesisus koosneb nii taimestikust, kui loomadest ja lindudest. Soojussaarte

teket tuuleparkides ei ole täheldatud, nendega ei kaasne suurte kõvakatteliste

pindade rajamist ega soojuskiirgust, mis võiksid olla soojussaarte teket põhjustavad

tegurid.

5.15. KSH-s tuleb täiendavalt hinnata kui palju piirkonnas

leiduvat maavaralist loodusressurssi tuleb kasutusele võtta

tuulepargi rajamisel ja kui palju väheneb CO2 sidumine seoses

metsaala raadamisega. Samuti tuleb kirjeldada fossiilsete

maavarde kulu tuulikute tootmisel ja tuulikupargi rajamisel

(transport, plasti- ja vasetootmine jne).

Selgitame, et loodusressursside (nii kohalike kui imporditavate) kasutuse hinnang on

osa kavandatava tegevuse kirjeldusest, mida on võimalik ligikaudselt anda kõige

varasemalt detailse lahenduse KSH aruandes (täpne ressursikasutus selgub alles

ehitusprojekti koostamise faasis). Ressursikasutuse suurus sõltub tuulikute

paiknemisest, mis omakorda mõjutab nendevaheliste ühendusteede pikkust ja seega

materjalikulu.

Metsaala raadamisega kaasneva CO2 sidumise muutuse esialgne hinnang on antud

KSH aruande ptk 4.18.1. Detailse lahenduse KSH koostamiseks on seatud tingimus

“Detailse lahenduse KSHs tuleb käsitleda tuulepargi mõju kliimamuutustele,

sealjuures arvestades tuulepargi rajamisega kaasnevat maakasutuse muutust ning

tuulikute tööprotsessis tekkida võivaid võimalikke KHG heiteid (SF6).” Seega on

soovitud hinnangu andmine juba kavandatud.

5.16. Mitte planeerida tuulikuid ja ühendusliine arheoloogiliselt,

pärandkultuuriliselt ja sotsiaalselt tundlikele aladele ja nende

lähistele (nt Mike ja Valksi külad, kuhjamäed, Mike mäed jms).

Sisend loetelu täpsustamiseks tuleb küsida kogukondade

esindajatelt.

Kogukondade esindajad ei ole ei lähteseisukohtade, arvamuse andmise ega avaliku

väljapaneku staadiumis avaldanud esitatud seisukohta. Samuti ei ole ei

Keskkonnaamet ega Muinsuskaitseamet ega osavallakogu ega üksi muu isik toonud

välja esitatud alasid. Eelvaliku alal puuduvad Muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad

kultuurimälestised ning samuti Muinsuskaitseameti poolt kaardistatud

arheoloogiatundlikud alad. Samuti puuduvad alal inventeeritud looduslikud

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

61/82

Arvamus Valla seisukoht

pühapaigad. Alale jääb pärandkultuuri objekte nagu on ka KSH aruandes välja

toodud. Valdavalt on tegu endiste talukohtadega, mis on praeguseks maastikupildis

pea märkamatud. Suurima pärandkultuuriobjektide kontsentratsiooniga

pärandkultuurialaks on eelvalikualale jääv Valksi küla, mida praeguseks meenutavad

üksikud säilinud õunapuud ja varemed. Ükski alale jäävatest

pärandkultuuriobjektidest ei ole valla kehtiva üldplaneeringuga määratud kohaliku

tähtsusega kultuuripärandi objektideks.

Kui viidatud objektidel on kohaliku tähtsusega kultuuriväärtusi, siis palun esitada

need hiljemalt avalikul arutelul, et need oleks võimalik lisada planeeringu detailse osa

käsitlusse.

5.17. Ilmselgelt on Natura mõjude ja eriti linnustiku osa

hinnanguid antud liiga kergekäeliselt ja ebapiisavalt

põhjendatult. Viide kõrgema taseme planeeringu puhul II etapi

uuringutele on nii mastaapse ja suure ruumivajadusega ning

ohustatusega liikide esinemise puhul ebaõige. Natura hindamise

täiendusteks on vaja läbi viia reaalsed linnustikuuuringud.

Praegusel juhul ei vasta mõjude hindamine linnustikule Natura

hindamise vormistuse nõuetele. Asjakohase hindamise

vältimiseks on esitatud mittepädevate koostajate poolt väiteid ja

mõjude puudumise, väheolulise või leevendatavuse hinnanguid,

mis ei ole ei antud pädeva, vastava valdkonna teadmiste ja

kogemusega eksperdi poolt, ega vasta Natura mõju hindamise

nõuetele ja etappidele.

Ei saa kuidagi nõustuda, et ornitolooge soovitatakse kaasata alles

järgmises etapis, kui tegelikult peaks olulised põhimõttelised

otsused olema tehtud I etapis: see vähendaks kõigi osapoolte

Selgitame, et Natura hindamise täiendamiseks on kavandatud täiendavad linnustiku

uuringud detailse lahenduse etappi. Uuringute vajadus on kajastatud nii KSH

aruandes kui planeeringu asukohavaliku seletuskirjas. Natura alade suhtes on

rakendatud antud valdkonnas pädeva asutuse (Keskkonnaamet) poolt soovitatavaid

puhvreid välistamaks ebasoodsat mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele [1] ning läbi

on viidud Natura asjakohane hindamine lähtudes planeeringu tasandist. KSH

läbiviimisel on olnud kaasatud ornitoloog.

Kuna tegu on eriplaneeringuga, mille kehtestamise otsus tehakse alles detailse

lahenduse koostamise järgselt, siis on Natura hindamisel lähtutud ka keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, mille kohaselt strateegilise

planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku

ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et

kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala

terviklikkust ega kaitse eesmärki. Vastavale arvamusele, et eriplaneeringute puhul on

lubatav Natura hindamist täiendada detailse lahenduse etapis, on asunud ka

Keskkonnaministeerium.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

62/82

Arvamus Valla seisukoht

aja-, närvi- ja ressursikulu ja tagaks suurema võimaluse paremaks

tulemuseks.

Planeeringu on kooskõlastanud Natura hindamise läbiviimise osas pädevate

asutustena Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium.

[1] Keskkonnaamet. Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti

soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes

(seisuga 10.11.2021)

5.18. Täiesti on jäetud kõrvale nii olemasolevate kui

planeeritavate erinevate tuule- ja muude energiaarendustega

kaasnevate ja põimuvate ning kuhjuvate mõjude kumulatiivse

mõju hindamine. See on väga põhimõtteline ja raske eksimus,

seda eriti just kõrgema taseme planeeringu suurt ruumilist mõju

arvestades. Edasi juba detailplaneeringu mõjuhindamistes ei ole

enam seda suurt pilti ja mõjude suunamist võimalik teha. See

teema vajab ka sisulist ja asjakohast Natura mõju hindamist. Eriti

väga tundlike ja haruldaste liikide, nagu toonekured ja kotkad

osas ei ole esitatud arvamus kindlasti pädev, ning ei arvesta

liikide tegelike liikumismustrite ega riskidega. Seda enam, et

teame sellest ilmselgelt liiga vähe. Selle hindamise üks osa peab

olema ka hinnang, kui suur on risk planeeringualasid läbiva

lindude rändekoridori vaates, seda nii ümbruse kaitsealade ja

teiste Linnudirektiivi I lisa ja Looduskaitseseaduse kaitstavate

liikide osas, kui ka teiste rändlindude osas, keda Linnudirektiiv

üldiselt kaitseb.

KSH aruandes hinnatud asukohaalternatiivide puhul puuduvad potentsiaalset

koosmõju avaldada võivad olemasolevad tuulepargid piirkonnas. Samuti ei ole neid

teadaolevalt kavandamisel. Teadaolevalt ei ole piirkonnas olemas ega kavandamisel

ka muid olulise keskkonnamõjuga või olulise ruumilise mõjuga energiaarendusi.

Planeeringuga nähakse ette täiendavate tuuleparkide rajamise välistuse ala 10 km

raadiuses asukohavaliku alast. Seega ei esine olemasolevaid või kavandatavaid

energiarendusi, millega koosmõjusid hinnata. Sellest lähtuvalt ei ole seda ka tehtud.

Koosmõjude hindamisel lähtutakse üldlevinult põhimõttest, et kui tulevikus peaks

piirkonda siiski teisi tuuleparke (vms olulise keskkonnamõju või olulise ruumilise

mõjuga objekte) kavandatama, siis iga järgneva arenduse puhul tuleb hinnata

koosmõjusid juba olemasolevatega.

Teadaolevalt on piirkonda kavandamisel mitmeid ulatuslikke päikeseparke. Seega

täiendati KSH aruande ptk 4.4.1 ja EP seletuskirja ptk 3.10 täiendati tingimusega

“Hindamisel tuleb arvestada võimalikke koosmõjusid loomade liikumisele piirkonda

kavandatavate ulatuslikke päikeseparkidega.”

Planeeringu seletuskirjas on ette nähtud detailse lahenduse etappi nii linnustiku

rändeuuringu kui ka liigispetsiifiliste ekspertarvamuste vajaduse. Planeeringu on

kooskõlastanud erinevad riigiasutused, sh Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium

ning kavandatavate uuringute mahu osas on arvestatud pädevate riigiasutuste

seisukohtadega.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

63/82

Arvamus Valla seisukoht

5.19. Arvamuse avaldajal, nii nagu ka valdaval enamusel

arvamuse andjatest, puudub oskus keskkonnamõju hindamise

dokumendi kompetentsust tervikuna hinnata. Nii nagu koostaja

on paljudel juhtudel hinnanud mõjud vähetõenäoliseks

alusuuringutele viitamata, arvab puudutatud osapool vastupidist.

Selleks, et KSH koostajal ei lasuks vastutuse koorem, näiteks

oluliste hindamata mõjude ilmnemisel, kui tekib vajadus kahjude

korvamiseks, palun korraldada koostatud KSHle ekspertiis

kohase kompetentsiga spetsialistide poolt.

Selgitame, et KSH koostamise pädevus on Eestis reguleeritud keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Vastavate pädevusnõuete

täitmine on aluseks KSH juhteksperdina töötamiseks. Antud juhul KSH juhtekspert

täidab vastavaid pädevusnõudeid ning ei ole põhjust eeldada töö teostamise

ebakompetentsust. Selgitame lisaks, et KSH läbiviimise osaks on asjaomaste asutuste

seisukohtade küsimine nende pädevusvaldkondadest lähtuvalt nii KSH väljatöötamise

kavatsusele kui KSH aruandele. Sellega tagatakse, et nii hindamise läbiviimise

kavandamisel kui ka hindamistulemuste puhul need üle kontrollinud vastavate

kompetentsiga spetsialistid lähtudes oma pädevusvaldkondadest. Planeeringu eelnõu

ja selle lisaks oleva KSH aruande on kooskõlastanud nii Keskkonnaamet kui

Keskkonnaministeerium, kui valdkonda kureerivad ametkonnad.

6.1. MTÜ Piirsalu Küla Selts, Kaur Järve, Mare Kiis, Kaja Rüütel,

Vahtra korteriühistu, Risti osavallakogu ja mitmed teised on

kooskõlastuse protsessi käigus esitanud suure hulga

ettepanekuid ja arvamusi, millega valdavalt ei ole arvestatud.

Nõustun enamiku esitatud seisukohtadega, mistõttu palun

kooskõlastuste andmise faasis esitatud küsimused veelkord

sisuliselt üle vaadata ja antud vastused korrigeerida ettepanekuid

arvestavalt või mittearvestamise korral sisuliselt põhjendada.

Ettepanekute esitajad on seda teinud siirast murest ümbritseva

loodus- ja elukeskkonna seisundi olulise halvenemise pärast,

mistõttu neid ettepanekuid ja arvamusi tuleb käsitleda täie

tõsidusega. Sarnaselt tuleb käsitleda ka käesolevat ja teisi avaliku

väljapaneku käigus esitatud pöördumisi. Paljudel juhtudel on

seisukoha kujundamisel kas küsimusest valesti aru saadud või

püütud teadlikult vastusega küsimuse mõju hägustada.

Planeerimisprotsess on selline, et arvamuse andjad on saanud varem esitatud

arvamustele vastused ja soovi korral on neil olnud õigus neid esitada avalikul

väljapanekul uuesti. Vähemalt üks isik on seda võimalust ka kasutanud ja esitanud

avalikul väljapanekul oma arvamuse uuesti. Kolmanda isiku arvamuse alusel ei võeta

teiste isikute arvamusi uuesti päevakorda.

6.2. Kohalik kogukond on planeerimisprotsessis nõrgim osapool,

kellel puudub erinevalt nii huvitatud isikust kui kohalikust

Seisukoht teadmiseks võetud, täiendusettepanek seisukohas puudub.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

64/82

Arvamus Valla seisukoht

omavalisusest teadmine, aeg, rahaline ressurss ja kogemus

planeerimisprotsessis oma õiguste eest seista. Seetõttu peab

kohalik omavalitsus kaalutlusotsuste langetamisel argumentide

võrdse osakaalu korral kalduma kogukonna kui nõrgema

osapoole poole. Ta peab ka kaasamisprotsessis pingutama

tavapärsest rohkem, sest tuulepargi mõjuala, mõjutatute arv ja

mõju jõud on suur ja pöördumatu.

Senine planeerimismenetlus, s h erinevate osapoolte ja kogu valla elanike, on käinud

planeerimisseaduse kohaselt. Sellele lisaks on vallavalitsus planeeringu koostamise

osas levitanud infot muude kättesaadavate infokanalite kaudu. Antud planeeringu

koostamist on kajastanud ka aktiivselt Lääne Elu. Eksitav ja vale on jätta mulje, et

omavalitsus ei ole seni kaasanud piisavalt. Lisaks omavalitsuse kaasamisele on

teadaoleval ka Enefit Green AS-i esindajad saatnud ühe korra piirkonna

maaomanikele otsepostituse, saatnud eelvaliku ala piirkonna maaomanikele

otsepostituse, võtnud ühendust ala sees ja lähinaabruses olevate maaüksuste

maaomanikega.

Eriplaneeringu asukohavaliku otsuse langetab vallavolikogu. Igal volinikul on otsuse

tegemisel kohustus arvestada erinevaid kaalutlusi.

Eriplaneeringu protsessi on olnud kaasatud osavallakogud (volikogu liikmed ja

volikokku kandideerinud isikud). Nemad on ka otsuse tegijad vajadusel ka täiendava

informatsiooni jagajad kohalikes kogukondades.

6.3. Otsustaja peab arvestama, et kui arvamuse avaldaja on

esitanud oma arvamust emotsiooni kaudu on ta siiski lähtuvalt

oma oskustest ja võimetest väljendanud muret, ja ka sellisel

puhul tuleb see osata välja lugeda ja üleolevust tundmata

kohaselt vastata, mitte anda vastuse kaudu küsijale aimu tema

rumalusest.

Eriplaneeringu asukohavaliku otsuse langetab vallavolikogu. Igal volinikul on otsuse

tegemisel kohustus arvestada erinevaid kaalutlusi.

Vallavalitsus on püüdnud vastata kõigile laekunud küsimustele osavõtlikult ja

kohaselt.

6.4. Vastuste koostamisel tuleb saajatele selgitada nende õigust

subjektiivsete huvide riive korral oma õigusi kaitsta. Isikutel peab

olema selge, millal ja kuidas nad oma vaide- või

kaebeõigustsaavad rakendada.

Selgitame, et planeerimismenetluses saab esitada arvamusi, ettepanekuid ja

küsimusi, vaide saab esitada otsusele.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

65/82

Arvamus Valla seisukoht

6.5. Paljusõnaliselt on nii arendaja kohtusse kaebust esitades ja

muudes avalikes väljaütlemistes, samuti kohalik omavalitsus,

kõnelnud laiaulatuslikust kaasamisest ja paindlikusest tuulepargi

arendamisel, mida tegelikkuses ei ole rakendatud. Nn tuulepargi

töörühm on täitevvõimu volitusnormita töögrupp, mille tegevust

ei saa nimetada huvigruppide kaasamiseks. Palun kõik

sellekohased viited dokumentidest, sh seisukohtadest välja võtta.

Planeerimisprotsessis on järgitud planeerimisseaduse kohaseid nõudeid kaasamiseks.

Võimaldamaks sisulist planeeringu koostamise tööprotsessi võimalikult laias

omavalitsuse esindajate ringis on eriplaneeringu koostamisel toiminud töörühm,

kuhu kuuluvad tuulepargi piirkonna osavallavanemad, samuti MP komisjoni esindaja

ja EA komisjoni esindaja, volikogu esimees, Piirsalu külaseltsi esindaja ja Oru

piirkonna esindaja, huvitatud isiku esindaja ja planeeringu ning KSH konsultant.

Töögrupi üheks eesmärgiks on olnud pideva jooksva info andmine ja kaasarääkimise

võimaldamine kohalike elanike esindajate poolt.

6.6. Otsustaja peab KOHALIKU OMAVALITSUSENA arvesse võtma,

et seadusega on pandud talumiskohustus üksikisikule, kuid

valdav hüve on antud kasutada kas kollegiaalselt või

omavalitsuslikult. Kehtima hakkava nn kohaliku kasu mudel on

mõeldud keskkonnahäiringu talumise tasuna. Arendaja

presenteerib seda kui püsivat ja kindlat lisasissetulekut

maksimaalse suurusena, selgitamata, et tegelikkuses kujuneb

hind teatud börsipäeva aritmeetilise keskmise hinna baasilt ja

võib kujuneda loodetust oluliselt napimaks. Palun lisada

planeeringu dokumenti arvutusmudelid erinevate tuulepargi

parameetrite ja elektrihinna tasemete juures. Võib juhtuda, et

arvestuspäeva elektri börsihind on nullilähedane.

Kuna kalkulatsiooni aluseks on vajalik teada tuulikute täpset asukohta ja võimsus,

mida aga praeguses planeeringu etapis ei ole määratud, siis ei ole võimalik teha

täpset analüüsi. On võimalik teha hüpoteetiline näitlik analüüs. Kuna sellise rahalise

analüüsi käsitlemine ei ole otseselt KSH hindamisulatusse kuuluv teema, siis KSH

aruandes seda ei esitata. Allpool on näide kahe erineva elektrihinnaga kolmest

võimalikust tuulikute paigutuse stsenaariumist lähtuvalt arvutused. Arvutuste aluseks

on tootlikkuse andmed Enefit Greenilt. Stsenaariumites on erineval kaugusel olevad

tuulikud, kaugusest lähtuvalt muutub ka tuulikute arv. Esitatu on üks paljudest

võimalikest lahendustest, täpne elamute arv ja seega ka keskkonnatasu summa

sõltub tuulikute täpsest paigutusest.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

66/82

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

67/82

Arvamus Valla seisukoht

6.7. Kahetsusväärselt tagasihoidliku tähelepanu on valla seiskoha

kujundamisel pööratud Risti Osavallakogu seisukohtadele.

Tegemist on kohaliku kogukonna esinduskoguga, kelle arvamus

peaks olema määrav otsuste langetamisel. Ühemõtteline

mittearvestamine või pelgalt teadmiseks võtmine ilma seisukoha

sisusse süvenemata on taunitav. Palun osavallakogu seisukohad

uuesti üle vaadata ja seniantud vastused ümber hinnata.

Vajadusel nende sisu ühiselt üle analüüsida.

Eriplaneeringu koostamisel on kaalutud ja osaliselt arvestatud Risti Osavallakogu

seisukohtadega. Planeeringu algatamise määratud suurusega tuuleparki pole

võimalik nii kavandada, et see ei ulatusks metsaalale, ka ei olnud sellist määratlust ei

algatamise otsuses ega lähteseisukohtades. Planeeringu asukohavaliku staadiumis ei

ole võimalik määrata tingimusi arendamiseks – planeeringuga määratakse ehituslikud

ja keskkonnaalased tingimused. Arendamiseks on määratud üks tuulepark, see on

seletuskirjas ka sätestatud.

Kõik laekunud seisukohad kuuluvad arvestamisele ka vallavolikogu poolt

asukohavaliku otsuse tegemisel.

6.8. Planeerimisprotsessi ei ole kaasatud valitsusväliseid

keskonnaorganisatsioone ega neid ühendavaid

katusorganisatsioone. Nende kaasamise vajadust on rõhutanud

ka rahandusministeerium. Palun seda teha.

Planeeringu koostamisel on olnud kaasatud valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid, keda on teavitatud neid ühendava katusorganisatsiooni

(Eesti Keskkonnaühenduste Koda) kaudu.

15. Sihtasutus Läänemaa Põlisrahvas, 05.05.23

Sihtasutuse Läänemaa Põlisrahvas (edaspidi nimetatud „SALP“)

põhikirjaliseks tegutsemise eesmärgiks (punkt 1.3) on põlisrahva

omakultuurialaste ettevõtmiste ja õiguste toetamine, põlisrahva

püsimajäämise tagamisele suunatud ettevõtmistele tingimuste

loomine ning kohalike vastavasisuliste algatuste toetamine.

SALP avalduse koostamisel on aluseks Läänemaa põlisrahva

läänlaste 10.01.2021 Enesemääramine Manifest ja läänlaste

sellekohane pöördumine SALP poole Läänemaa põlisrahva huvide

igakülgsel esindamisel ja kaitsel (LISA 1).

SALP lisatakse kaasatavat nimekirja. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõuga on SALP

saanud avalikul väljapanekul tutvuda ja oma arvamuse esitada. Kogu

planeerimistegevus toimub kooskõlas planeerimisseadusega, mis on ühtlasi

kooskõlas ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Keskkonnaseadustiku üldosa

seadus ei sea täiendavaid tingimusi planeeringu koostamisel.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

68/82

Arvamus Valla seisukoht

SALP toetub eemärgi saavutamiseks mh põlisrahvaste kaitsmisele

suunatud vastavasisulistele rahvusvahelistele dokumentidele

SALP,

– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning teisi

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõigustealaseid

lepinguid ja dokumente, eriti põlisrahvaste õiguste ÜRO

deklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 07.

septembril 2007,

– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 7. juunil

1989. aastal vastu võetud konventsiooni nr 169 põlisrahvaste ja

hõimurahvaste kohta,

– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni,

– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist

pakti ning sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste

rahvusvahelist pakti,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21, 22

ja 47,

– võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist

raamistikku, mille välisasjade nõukogu kiitis heaks 25. juunil

2012,

– võttes arvesse ÜRO 1998. aasta deklaratsiooni inimõiguste

kaitsjate kohta,

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

69/82

Arvamus Valla seisukoht

– võttes arvesse Euroopa Liidu inimõiguste suuniseid, eriti ELi

suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, ning demokraatia ja

inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit (EIDHR),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone inimõiguste,

demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite kohta,

– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 22. septembri 2014. aasta

resolutsiooni 69/2, millega võeti vastu põlisrahvastele

pühendatud 2014. aasta maailmakonverentsi lõppdokument,

– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2016. aasta

resolutsiooni 71/178 põlisrahvaste õiguste kohta, eelkõige selle

punkti 13,

– võttes arvesse põlisrahvaste õiguste ÜRO eriraportööri 8.

augusti 2017. aasta aruannet ÜRO Inimõiguste Nõukogule,

– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 13. oktoobril

2015 loodud avatud valitsustevahelise töörühma tööd seoses

talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste

deklaratsiooni koostamisega,

– võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille

ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015,

– võttes arvesse 22. mail 1992 vastu võetud ÜRO bioloogilise

mitmekesisuse konventsiooni,

– võttes arvesse Durbani kokkulepet ja tegevuskava, mis võeti

vastu Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu maailma parkide

teemalisel kongressil 2003. aastal,

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

70/82

Arvamus Valla seisukoht

– võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni

vabatahtlikke suuniseid maaomandi, kalavarude ja metsade

vastutustundliku majandamise kohta, mille ÜRO maailma toiduga

kindlustatuse komitee kinnitas 11. mail 20121 ,

– võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa

Parlamendile 2003. aastal vastu võetud metsaõigusnormide

täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT)

käsitlevat ELi tegevuskava (COM(2003)0251) ning ELi ja

partnerriikide vahel sõlmitud kahepoolseid metsaõigusnormide

täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust

käsitlevaid vabatahtlikke partnerluslepinguid,

– võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid

ning ÜRO algatust Global Compact,

– võttes arvesse 28. septembril 2011 esitatud Maastrichti

põhimõtteid, milles on selgitatud riikide eksterritoriaalseid

kohustusi kehtiva rahvusvahelise õiguse alusel,

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu 15. mai 2017. aasta järeldusi

põlisrahvaste kohta, – võttes arvesse Cotonou lepingus

sisalduvaid inimõigusi käsitlevaid sätteid,

– võttes arvesse Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu

välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica

Mogherini avaldust rahvusvahelise maailma põlisrahvaste päeva

puhul 9. augustil 2017. aastal,

– võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi

kliimakokkulepet,

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

71/82

Arvamus Valla seisukoht

Läänemaa (sh Lääne-Nigula valla territooriumil elava) põlisrahva

õiguste eest seisjana eelnimetatud rahvusvaheliste

konventsioonide, resolutsioonide, deklaratsioonide jms

dokumentide tähenduses ning valitsusvälise

keskkonnaorganisatsioonina keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 tähenduses

p a l u b:

1. Kaasata SALP valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina ja

Läänemaa põlisrahva esindusühinguna võimalikult varajases

etapis menetlusosalisena piiritlemata õiguse üksik- või üldaktide

eelnõude menetlemisse, mis omavad olulist keskkonnamõju

Läänemaa territooriumil.

Teavitada SALP’i igast p-s 1 nimetatud piiritlemata õiguse üksik-

või üldakti eelnõu menetlemise algusest võimalikult varajases

etapis teatega e-posti aadressile

[email protected] ühes kogu KeÜS §-s 28

nimetatud kohustusliku teabega või selle avaldamise koha

äranäitamisega.

SALP kaasatakse planeeringu koostamisse sarnaselt teiste kaasatavatega. Kogu

planeerimistegevus toimub kooskõlas planeerimisseadusega, mis on ühtlasi

kooskõlas ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Keskkonnaseadustiku üldosa

seadus ei sea täiendavaid tingimusi planeeringu koostamisel. Alla kirjutanud isik on

osalenud planeeringuprotsessis ka varasemalt, sh eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelul.

Jätta Lääne-Nigula Vallavolikogul vastu võtmata otsuse eelnõu

„Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande vastuvõtmine.“1, kuna see mh paljude teiste

rahvusvahelise õiguse normide ja tavade vastaselt

3.1. ei tunnusta ja ei kaitse Läänemaa põlisrahva sotsiaalseid,

kultuurilisi, usulisi ja vaimseid väärtusi ja tavasid ning ei võta

Arvamuses on välja toomata, mis kujul rikutakse missuguste isikute õigusi. Kogu

tegevus toimub planeerimisseaduse alusel ning kõigil isikutel on olnud võimalik nii

lähteseisukohtade avaliku väljapaneku kui ka asukoha eelvaliku eelnõu avaliku

väljapaneku käigus esitada oma arvamusi.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

72/82

Arvamus Valla seisukoht

nõuetekohaselt arvesse Läänemaa põlisrahva probleemide

olemust, millega nad silmitsi seisavad nii rühmade kui ka

üksikisikutena;

3.2. ei austa Läänemaa põlisrahva väärtuste ja tavade

terviklikkust;

3.3. eirab eelnõu menetlemisel konsulteerimiskohustust

asjakohaste menetluste kaudu ja eriti Läänemaa põlisrahva õigusi

ja huve esindava SALP’i kaudu asjaomase Läänemaa

põlisrahvaga, kui kaalutakse seadusandlikke või haldusmeetmeid,

mis võivad Läänemaa põlisrahvast otseselt mõjutada;

3.4. rikub Läänemaa põlisrahva õigust otsustada oma

arenguprotsessi prioriteetide üle, kuna see mõjutab Läänemaa

põlisrahva elu, veendumusi, institutsioone ja vaimset heaolu ning

maad, mida nad asustavad või muul viisil kasutavad, ning ei

võimalda teostada kontrolli Läänemaa majandusliku, sotsiaalse ja

kultuurilise arengu üle.

3.5. ei võimalda Läänemaa põlisrahval osaleda riikliku ja

piirkondliku arengu kavade ja programmide väljatöötamisel,

rakendamisel ja hindamisel, mis võivad põlisrahvast otseselt

mõjutada.

3.6. ei ole Läänemaa põlisrahvast kaasatud uuringute

läbiviimisele, et hinnata kavandatud arendustegevuse sotsiaalset,

vaimset, kultuurilist ja keskkonnamõju meile.

Alla kirjutanud isik on osalenud planeeringuprotsessis ka varasemalt, sh

eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelul.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

73/82

Arvamus Valla seisukoht

3.7. ei ole Läänemaa põlisrahvale tagatud koostöö võimalust

meetmete rakendamiseks, et kaitsta ja säilitada meie

territooriumil asuvat keskkonda.

Varasemalt, lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse staadiumis, ei ole tehtud ettepanekuid spetsiifiliseks

uurimiseks või käsitlemiseks. Kogu menetlus on olnud planeerimisseaduse kohane ja

kõigil isikutel on võimalik olnud oma arvamust esitada. Ka praeguses arvamuses

puudub konkreetne ettepanek võimaliku tehtava tegevuse osas.

16. Kaja Rüütel, 05.05.23

1. Tuulikute valikualade analüüs on ebapiisav. Vähendada tuleks

planeeritud pindala ja leida sarnaste aladega uued piirkonnad

mida analüüsida võrdsetel alustel. Hetkel on alust arvata, et

huvitatud osapoole ( soetatud maatükid) mõjutavad valikualasid.

Alasid on võrreldud samade kriteeriumite alusel. Asukohavaliku tasandil ei ole

kriteeriumina arvestatud maade kuuluvust. Planeeringu asukoha eelvaliku osa

seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb

määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks.

Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne

arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest

ja ühiskondlikest hoonetest.“

Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale

kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on

elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine.

Ala täiendaval vähendamisel on oht, et eelvaliku ala jääb liigselt väikseks ning ei

võimalda soovitud mahus tuuleparki rajada seoses kohapõhiste

keskkonnapiirangutega. Selgituseks – detailse osa koostamisel määratakse tuulikute

asukohad arvestades täiendavate uuringute alusel saadavat sisendit

looduskeskkonnast. Eespool toodud nõuded tagavad, et detailse osa koostamisel

tehtaks parim planeeringulahendus, mis tagab nii efektiivsuse, kompaktsuse ja

piisava kauguse hoonetest.

Võttes arvesse lisaks planeeringu dokumentatsioonis esitatud analüüsile ka eelmisel

aastal koostatud üle-Eestilisi tuuleenergia alade võimalikku sobivust käsitlevaid

uuringuid [1; 2] ei ole käesoleval ajal esineva info alusel põhjust hinnata, et Lääne-

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

74/82

Arvamus Valla seisukoht

Nigula vallas esineks tuuleenergia arendamiseks paremini sobivaid alasid kui

asukohavaliku otsusega määratav ala.

[1] Keskkonnaagentuur. 2022. Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste

kaardistamine ning vabade alade tuvastamine.

https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamist-piiravate-kitsenduste-

kaardistamine-ning-vabade-alade-tuvastamine

[2] Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku

analüüs. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-

ja-analuusid#analuus-ja-lisad

2. Hetkel valikualade 1 ja 3 on välistatud piirangute tõttu.

Mõjuvad piirangud on ka alal nr 2, kuid seoses arendaja

kinnistute soetamisega selles alas nr 2 eiratakse fakti, et ka alal

nr 2 asuvad linnuliigid kes on tuugenite poolt ohustatud. Linnud

ei saa tuulepööristest välja ja seetõttu hukkuvad.

KSH aruandes on kirjeldatud ala nr 3 välistamist. Alal nr 3 esinevaid tehnilisi

piiranguid ei esine aladel 1 ja 2. Ala 3 on ka ornitoloogi hinnangul linnukaitseliselt

tundlikuim. Ala 2 puhul ei ole eiratud seal teadaolevate kaitsealuste linnuliikide

esinemist. Tuulepargi detailse lahenduse koostamiseks on määratud mitmete

linnustiku-uuringute ja eksperthinnangute kohustus

Asukohavaliku kaalumisel on ühe kriteeriumina arvestatud just ala linnustikulist

väärtust. Lähtudes lisaks KSH aruande koostamiseks teostatud linnustiku analüüsist

ka 2022 aasta lõpus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud Üle-Eestilisest

maismaalinnustiku analüüsist [1] on ala 2 eriplaneeringu koostamisel vaadeldud

aladest ainuke, mis ei kattu täielikult linnustiku jaoks teadaolevate esmatähtsate elu-

ja toitumisaladega.

[1] Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku

analüüs. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-

ja-analuusid#analuus-ja-lisad

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

75/82

Arvamus Valla seisukoht

3. Video https://www.youtube.com/watch?v=5lb6VeMaXy8,

illustreerimaks kuidas linnud tuulikute pöörises ei saagi välja ja

hukkuvad.

Info teadmiseks võetud. Tuulikute üheks ohuks on osade linnuliikide osas

kokkupõrkeoht. Asjaolu on kirjeldatud planeeringu lisaks olevas KSH aruandes (ptk

4.2.). Kokkupõrkeohu minimeerimiseks tuleb tuuleparkide asukohana vältida

kokkupõrgetest ohustatud ning kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide elu- ja

toitumisalasid.

4. Selgitada välja I ja II kaitsekategooria taimeliigid valitud aladel.

Ettepanek teostada kõigis valikualades visuaalsed vaatlused päris

looduses, mitte andmebaaside alusel, kuna tuugenite rajamisega

kahjustatakse kaitsealaliikide elupaika. KSHs viitate ala 1 kui ala 2

puhul on taimestiku uuritud vähene (kaitsealuste liikide

leiukohtade andmeid EELIS andmebaasis on aladel vähe ja need

on valdavalt võrdlemisi vanad). Rakendada tuleb välivaatlust,

kuna on teada, et ala 2 piirkonda jääb käpalisi, mis on

looduskaitse all.

Eriplaneeringu seletuskirja p 3.7 alusel on vastav tingimus seatud:

„Detailse lahenduse KSH käigus tuleb teostada looduslikes seisundis aladel

kaitsealuste taimeliikide inventuur vegetatsiooniperioodil Eesti taimestikku tundva

botaaniku poolt tuulikute ja trasside alustel aladel. Inventuuri ei ole vaja teostada

juba tugevalt inimmõjulistel aladel (nt raiesmikud või ehitustegevusest juba

mõjutatud alad). Kui ehitustegevust kavandatakse senise teadmise alusel kõrge

ökoloogilise väärtusega kooslustel (loodusdirektiivi elupaigatüübid, metsa VEP-id,

ELME projekti raames määratletud kõrge ökosüsteemid või (haruldaste) suunisliikide

esinemise potentsiaaliga alad) tuleb inventeerida ka kaitsealuste seente, sammalde ja

samblike esinemine. Detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada inventuuri

tulemusi ning lähtuvalt inventuurist anda hinnang võimalike mõjude osas

kaitsealustele taimeliikidele.“

5. Viia läbi piirkonda jäävate KOHALIKELE elanikele erapooletu

keskkonna mõju uuring, mis hõlmaks elanike hoiakuid, hirme ja

ohte puudutavaid seisukohti tuulikute rajamisega Risti- Piirsalu

piirkonda ja palun nendega arvestada.

Kohalikke elanikke on teavitatud ja läbi on viidud kaasamiskoosolekuid. Avaliku

väljapaneku käigus on kõigil olnud võimalik oma seisukohti väljendada ning

Vallavolikogul neid seisukohti otsuse langetamisel arvestada. Kui tuulepargile tehakse

detailse osa planeeringut on see samuti avalik protsess. Praegune keskkonnamõju

strateegilise hindamise ja planeeringu koostamise protsess on olnud samuti

erapooletu. Planeeringu tellijaks on kohalik omavalitsus, Enefit Green AS on

huvitatud isik. Täiendava uuringu vajadust hetkel ette ei nähta.

6. Kuidas tagab arendaja tuulikute mõjust tekkinud

tervisekahjude hüvitamise kohalikele elanikele sh neile, kes ei ole

nn otseses mõjualas ( lähemal 1-3 km) Vibratsioon,

Teadaolevalt puuduvad Eestis reeglid ja kohtulahendid võimalike tervisekahjude

hüvitamise osas seoses tuuleparkide vm tööstus- ja infrastruktuuriobjektidega. Kui

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

76/82

Arvamus Valla seisukoht

madalsagedushelidest, helist, varjutusest vms põhjustatud

tervisehäired?

isik leiab, et rajatud tuuleelektrijaam on kahjustanud tema tervist on tal võimalus

pöörduda elektrijaama käitaja poole.

Eestis on aga tuuleparkide osas ka kehtestatud keskkonnatasude seaduse

redaktsioon, mis kehtib alates 01.07.2023, ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia

tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi

mõjualas elavatele füüsilistele isikutele. See on riigi poolt seadusega määratud

keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu Eestis ja

olenemata arendajast ning kohalikust omavalitsusest.

Selgitame, et antud planeeringu koostamisel on tehtud koostööd erinevate

riigiasutustega, muu hulgas on Terviseamet kui rahvatervise kaitsega tegelev

ametiasutus, kooskõlastanud planeeringu eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise I etapi aruande ilma nendes puudusi leidmata.

Selgitame ka, et keskkonnaministeerium on müra käsitlevate regulatsioonide

väljatöötamisel (sh müra normtasemete määramisel) lähtunud ka Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO) väljatöötatud soovitustest ning normtasemed on

seatud inimese tervise kaitseks. Samuti kehtivad Eestis vibratsiooni normtasemed

just inimese tervise kaitse seisukohalt lähtuvalt. Varjutuse osas on KSH aruandes välja

toodud parim rahvusvaheline teadmine varjutuse häiringutaseme osas ning kohalik

omavalitus on planeeringus ette näinud sellest rangemate väärtuste tagamise nõude

tuulepargi rajamisel.

KSH aruande ja planeeringu koostamisel on lähtutud eeldusest, et inimese tervise

kaitseks kehtestatud normtasemete järgimisel ei ole oodata ka olulist tervisemõju.

KSH aruande kohaste hinnangute alusel on asukohavaliku alale võimalik rajada

soovitud suurusega tuulepark ilma müra ja vibratsiooni normtasemeid ja

soovitatavaid varjutustasemeid ületamata.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

77/82

Arvamus Valla seisukoht

Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga

arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg elamualadel kuni kaks tundi aastas.

7. Tervisele suunatud uuringudi ei ole tehtud. Nõuame nende

tegemist ja arvestamist. Lisaks lepingus fikseerida,( kui tuulepark

tervisele avalduvatest ohtudest hoolimata ehitatakse)

kompenseerida igale elanikule (10 km raadiuses) kuni

elupäevade lõpuni iga kuiselt püsiva või osalise töövõimetuse ja

tervisekahjude põhjustamise Eest eesti keskmise palga ulatuses.

Selgitame, et käesoleva planeeringu etapiga otsitakse Lääne-Nigula valla

territooriumil sobivaimat asukohta tuulepargile. Üheks oluliseimaks kriteeriumiks

erinevate alade omavahelisel võrdlemisel on võimalik kaugus elamutest.

Asukohavaliku otsuse kohase ala puhul on kaugus inimasustusest suurim ning seega

ka inimesele avalduvad mõjud väikseimad. Käesoleval ajal läbiviidav terviseuuring

annaks ülevaate piirkonna elanike tervisest, kuid ei aitaks kuidagi prognoosida

tuulepargi mõjusid elanikkonnale. Asukohavaliku otsuse tegemise puhul ei ole ka

alust eeldada, et Lääne-Nigula valla eri piirkondade elanike tervis oleks tuuleparkide

mõjude suhtes erineva tundlikkusega. Sellest lähtuvalt ei ole omavalitsus näinud

vajadust ka terviseuuringu läbiviimiseks valla territooriumil.

Tuuleparkide puhul seostatakse tervisemõjudena eeskätt tuulikute töötamisega

kaasnevaid muutusi keskkonnas (nagu müra ja varjutus). Nimetatud valdkondi on KSH

aruandes hinnatud. Samuti on KSH aruandes antud ülevaade võimalikest teistest

tuulikute puhul kohaliku kogukonna poolt tõstatatud võimalikest mõjudest

(vibratsioon, tuuleturbiini sündroom, elektromagnetväli).

Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik sellise lepingu nõudmine/sätestamine

planeeringuga. Eestis on keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates

01.07.2023, ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele

füüsilistele isikutele. See on riigi poolt seadusega määratud keskkonnahäiringu

hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu Eestis ja olenemata arendajast

ning kohalikust omavalitsusest.

8. Selgitada välja mõjust kinnisvara hindadele sh piirangutest

mõjualas olevatele maatulundusmaale, kinnisvarale jne. Tellida

Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et

erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara

hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

78/82

Arvamus Valla seisukoht

tuleb uuring mis hindaks tuugenite ehitamisest tingitud

majanduslikku mõju Lääne- Nigula valla kinnisvarale.

teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud

riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele

häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates

01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb

tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib

saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset

positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele.

9. Kinnisvarade puhul kõikidele elanikele, kelle õueni paistavad

tuugenid sõlmida hüvitamise leping, kinnisvara hinna languse

katteks, kuna Eestis juba teiste piirkondade praktikast on näha,

et kinnisvara enam ei soovita osta, kuna iga mõistusega mõtlev

isik saab aru, et see pole elamiseks sobiv keskkond. Kui arendaja

on kindel, et see kinnisvara väärtus ajas ei langeta, ei ole tal ka

põhjust keelduda elanikega „garantiilepingute“ sõlmimisest.

Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik sellise lepingu nõudmine/sätestamine

planeeringuga.

10. Metsaalale tuulikute paigaldamine on problemaatiline kuna

puudub senine praktika ja mõjud on teadmata. Ettepanek on

paigaldada tuugenid alale kus ei ole tarvis hävitata

looduskooslusi.

Maailmapraktika tuulikute rajamisel metsaaladele on praeguseks olemas. Nt Soomes

on mitmeid metsaaladele rajatud tuuleparke. Kahjuks puuduvad Eestis piirkonnad,

mis paikneksid kaugel elamutest, aga ühtlasi ei oleks tegu looduskooslusega.

Valdavalt ongi elamutest kaugemal olevad alad looduskooslused ja seega ei ole

looduskoosluste kahjustamist võimalik täielikult vältida.

11. Mets, kui tuulte ja tormide eest varjav, pole planeeritud

kõrgustel tuulikute negatiivsete külgede eest kaitsev/ varjav.

Lisaks on elu tõestanud, et tormi ja tuisu korral, tuule kiirusel üle

20 m/s pole võimalik tuulikutel üldse töötada, kui elektrienergiat

kõige rohkem vaja on.

Arvamuses puudub konkreetne ettepanek. Eriplaneeringu koostamisel otsiti

taotletud elektrijaamale asukohta kogu valla piires sõltumata sellest, kas on

metsaalad või metsata alad. Piisava suurusega ja piisaval kaugusel põhivõrgu liinist

oleval metsata lagedad alad puudusid, seetõttu on eelvalikualaks maa-ala, mis on

metsane ala. Valdavalt ongi elamutest kaugemal olev ala metsaga kaetud maa-ala,

mitte lage metsata ala. Metsa raadamist vältida ei ole võimalik, selle täpne ulatus

määratakse detailse osa koostamisel koostöös maaomanikega. Metsa rajatava

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

79/82

Arvamus Valla seisukoht

tuuliku puhul on vajalik ca ühe hektari suurune ala raadata tuuliku ehitamiseks. Koos

teede ja muu taristuga on vajalik raadata kuni 3 ha tuuliku kohta.

12. Viimased tormid on näidanud selgelt, et metsa raadamine

tuugenite paigaldamiseks on väär, sest tuulekoridorid

Arvamuse esitaja arvamus on jäänud poolikuks. Metsateemaline seisukoht on

esitatud eespool.

13. Metsaalale tuulikute paigaldamisega ei ole seni uuritud

loomade nt suurulukite ( huntide) liikumist kodu ja

karjakasvatusse ja väiksemate parves lendavate lindude mõju.

Mõju loomastikule on käsitletud KSH ptk 4.4. Eriplaneeringu detailsele lahendusele

on esitatud rohevõrgustiku uuringu läbiviimise kohustus. Samuti on ette nähtud

täiendavate linnustiku uuringute läbiviimine (hõlmab nii suuri kui väikseid linde).

14. Milline on mõju meie jõgedele ( Vihterpalu ja Piirsalu jõed),

kus käivad kudemas lõhelised. Millist mõju avaldavad ehitustööd,

vibratsioon, varjutus ja heli?

Jõgedele kehtivad ehituskeeluvööndid (metsaalal 100 m), mille ulatuses tuulikuid ei

ole võimalik rajada. See tähendab, et reaalsed tuuliku ehitusalad jäävad jõgedest u

170 m kaugusele. Sellise vahemaa korral on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine

jõgedele. Samuti ei ole täheldatud, et maismaal asuvad tuulikud võiksid kuidagi

mõjutada jõgede kalastikku.

15. Tuugenitele planeeritud ala nr 2 piirata selliselt, et see oleks

kompaktsem, eemaldada küladesse turritavad kombitsad. Pigem

paigutada tuulikud ühte kokku ja tihedalt, kui suurele alale

hajusalt

Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse

lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed

tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult

kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning

võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“

Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta

praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades

piirkondades võib hiljem selguda tuulikute panemise võimatus. Seetõttu on

eelvalikuala suurem ning on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud oleks elamutest

võimalikult kaugel.

16. Vajalik on sotsiaalmajandusliku uuringu nõue (kinnisvarale

mõju, tervisele, levialadele (TV, net, telefonilevi, GPS).

Selgitame, et käesoleva planeeringu etapiga otsitakse Lääne-Nigula valla

territooriumil sobivaimat asukohta tuulepargile. Üheks oluliseimaks kriteeriumiks

erinevate alade omavahelisel võrdlemisel on võimalik kaugus elamutest.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

80/82

Arvamus Valla seisukoht

Asukohavaliku otsuse kohase ala puhul on kaugus inimasustusest suurim ning seega

ka inimesele sh elukondlikule kinnisvarale avalduvad mõjud väikseimad.

Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud ptk 4.13.3. Riiklik regulatsioon

nn tuulikute talumistasu osas on ellu kutsutud kompenseerimaks lähiala elanikele

häiringute talumist, sh võimalikku häiringutega kaasnevat varalist kahju. Eestis on

keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, ette nähtud

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse

poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele füüsilistele isikutele. See on riigi poolt

seadusega määratud keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksmise kohustus.

Tuuleparkide puhul seostatakse tervisemõjudena eeskätt tuulikute töötamisega

kaasnevaid muutusi keskkonnas (nagu müra ja varjutus). Nimetatud valdkondi on KSH

aruandes hinnatud ja ette on nähtud täpsema hinnangu koostamine detailse

lahenduse KSH raames. Samuti on KSH aruandes antud ülevaade võimalikest teistest

tuulikute puhul kohaliku kogukonna poolt tõstatatud võimalikest tervisemõjudest

(vibratsioon, tuuleturbiini sündroom, elektromagnetväli).

Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse

lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,

Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude

operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke

mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb

detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui

planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused

kaasaegse mobiilside tagamiseks.“

17. Kehtestada tuulikute rajamise keeld ehk puhverala külade ja

alevite tsooni minimaalselt 7 km peale tuulikutest.

Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon

kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on

väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

81/82

Arvamus Valla seisukoht

18. Mitte lubada rohkem tuuleparkide arendajaid, Kuke, Risti,

Rõuma, Piirsalu, Seljaküla, Kuijõe piirkonda.

Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon

kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on

väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.

19. Kuna valla finantsiline seisukord on kesine, siis arendajal

tuleb kompenseerida teede suurenenud raskeveokite poolt

tekkinud koormus küla ja aleviteedele ( sh Risti- Kuijõe tee mida

juba praegu kasutatakse intensiivselt tuulikute transportimiseks)

ehitades uus korralik taristu koos kohalikele suunatud

kasumudeliga ehk kergliiklustee ja tänavavalgustusega.

Selgitame, et Risti- Kuijõe tee on riigitee, mitte vallatee ja seega selle kasutuse

reguleerimine ei kuulu valla pädevusse. Eriplaneeringu ptk 3.4 on sätestatud: „Teede

asukoha määramisel analüüsida võimalikke erinevaid asukohtasid ja teekoridoride

laiendamisvajadust ning võimalusel mitte kavandada ehitusaegset juurdepääsu Risti-

Kuijõe teelt Valksi tee ja Allika tee kaudu – antud tee läbib külakeskust ning on

ääristatud põlispuudega, väljakujunenud külamiljööd ei soovita muuta laiaks

teekoridoriks“.

Planeeringu seletuskirja lisati täiendavalt “Juhul, kui otsustatakse ehitustegevuseks

kasutada valla teid siis teekonstruktsioonid tuleb viia sellisesse seisu, et oleks tagatud

kaasaja nõuetele vastav kandevõime ja hoonetevahelised lõigud tuleb viia

asfaltbetoon katte alla. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr

106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.”

20. Ettepanek eelnõuga määrata tuulepargi mõjuala

müranormiks 25 – max 30 dB.

Müranormtasemed ja põhimõtted, mille alusel hinnatakse normtasemete täitmist on

kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Seega

ei kuulu nende kehtestamise õigus KSH koostaja või kohaliku omavalitsuse

pädevusse. Antud planeeringu puhul on juba konservatiivselt lähtutud eesmärgist, et

elamualadel oleks tagatud tuulikutest tingituna tööstusmüra öine sihtväärtus (40 dB)

ja seda ööpäevaringselt.

21. Ettepanek eelnõuga määrata ala 2 maksimaalsed tehnilised

näitajad järgmiselt: kõrgus 220 m maapinnast, tuulikute arv kuni

15 ja kaugus lähimast elamumaast 3km. Näiteks võin tuua

Soorebase, mis on 45 meetrit ja asub minu kodust (Paldiski mnt

12 Rõuma küla) 1.7 km kaugusel on selgelt hoovi nähtav. Sellest

Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu

algatamise oli eesmärgiks ca 2500 ha suurusega alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust

elektrituulikut. Valla ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud

muuta tuulikute suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m.

Elanike häiringute minimaliseerimiseks on ptk 3.2.1 sätestatud: „Eriplaneeringu

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.

82/82

Arvamus Valla seisukoht

tulenevalt teen ettepaneku elamutega varustatud piirkondades

vähendada oluliselt tuullikute parameetreid.

detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja

täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult

kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning

võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Planeeringu eelnõus on

seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava

elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Eespool nimetatud tingimustega on elanike

häiringud viidud miinimumi.

22. Kui juhtub, et tuulikud kukuvad kokku siis nädala jooksul

koristada luukered.

Selgitame, et antud tingimuse kehtestamine ei ole asjakohane. Juhul kui tuulepargi

ehituse või kasutuse ajal peaks esinema õnnetus, mille korral tuulik tõepoolest kukub

ümber, siis peab sellele järgnema ekspertiis selgitamaks õnnetuse põhjuseid.

Tuulikute ümber kukkumine on väga harv ning juhul kui selline juhtum esineb on

vajalik õnnetuse põhjuste selgitamine vältimaks analoogseid juhtumeid.