Iira küla riigimetsa metsatööde kava 2023-2032

KORRALDUS

Rapla 29. mai 2023 nr 249

Iira küla riigimetsa 10 aasta

majanduskava kinnitamine

Riigimetsa Majandamise Keskus esitas 14.04.2023 taotluse Iira küla riigimetsa 10 aasta

majanduskava kinnitamiseks. Majanduskava puudutab Iira küla asumilähedase kõrgendatud

avaliku huviga metsa majandamist aastatel 2023–2032.

Metsaseaduse kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga

planeeringuga seada metsa majandamisele piiranguid. Planeerimisseaduse kohaselt nähakse

piirangud ette üldplaneeringuga. Rapla valla koostatava üldplaneeringu kohaselt on Iira küla

asumilähedane mets loetud kõrgendatud avaliku huviga metsaks. Riigimetsa Majandamise

Keskus on koostöös piirkonna elanikega koostanud majandamiskava, millega nähakse ette

lageraie aastal 2023 ja 2029 kokku 1,5 hektaril ning lisaks sellele vajaduspõhised hooldustööd,

valgustus- ja sanitaarraie.

Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete lahendamiseks pädev asutus Rapla vallas on

Rapla Vallavolikogu 24. novembri 2022 otsuse nr 79 „Volituste andmine Rapla

Vallavalitsusele planeerimisseadusest tulenevate küsimuste lahendamiseks“ punkti 1 alusel

Rapla Vallavalitsus.

Tuginedes planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktile 21, metsaseaduse §-le 23¹, Rapla valla

üldplaneeringule ja Riigimetsa Majandamise Keskuse taotlusele:

1. Kinnitada Iira küla riigimetsa 10 aasta majanduskava aastateks 2023–2032.

2. Vallaarhitektil teha korraldus teatavaks taotlejale.

3. Korralduse peale võib esitada Rapla Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal

oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse

teatavakstegemisest.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gert Villard

vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Eesik-Pärn

vallasekretär

1

Iira küla

riigimetsa 10 aasta majanduskava

Koostaja: Margus Emberg

14. aprill 2023

2

Sisukord

I Ülevaade majanduskavaga hõlmatud Iira küla riigimetsast 3

II Majanduskava Iira küla asumilähedases riigimetsas aastatel 2023–2032 6

III Selgitused ja mõisted 12

3

Hea lugeja, lähtuvalt Iira küla kogukonna ettepanekutest ja metsamajanduslikest kaalutlustest

oleme kokku pannud Iira küla asumilähedase riigimetsa majanduskava aastateks 2023–2032.

I Ülevaade majanduskavaga hõlmatud Iira küla

riigimetsast

Iira küla ümbruses oleme asumilähedase metsana määratlenud RMK hallatavat metsamaad 8,0

ha (tabel 1). Sellest 10,0% asub mittemetsamaal (elektriliin), kus metsamajandustöid ei tehta.

Edaspidi võib mittemetsamaa osakaal maantee kõrvale plaanitava kergliiklustee võrra

suureneda.

90,0% alast on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub arvestades

seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate piirangutega.

Tabel 1. Asumilähedase ala jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi

Rangelt kaitstav mets -

RMK otsusega mitte majandatav mets -

Mittemetsamaa 0.8

Kokku 0.8

Majandatav mets 7.2

Kõik kokku 8.0

Kavaga hõlmatud metsa pindala on kokku 7,2 ha. Sellest enamiku moodustavad männikud,

järgnevad kaasikud. Ülejäänud puuliigid kuusikud on esindatud vähesel määral (joonis 2).

4

Joonis 1. Ala jagunemine majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Metsa jagunemine puuliikide kaupa (%).

5

Joonis 3. Metsa vanuseline jaotus protsentides.

Joonis 4. Metsa vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.

6

II Majanduskava Iira küla asumilähedases riigimetsas

aastatel 2023–2032

Selleks, et Iira küla asumilähedasest riigimetsast saaks tulevikus ka kvaliteetset puitu ning vana

metsa asemel sirguks uus metsapõlv, on vajalik siinseid metsi järk-järgult uuendada. RMK

uuendab metsa põhimõttel, et alal saaks kasvama noorendik, mis sirgub raiutud metsaga

vähemalt samaväärseks. Kui see on võimalik ja vastab säästvuse printsiipidele, teeme selleks

ka turberaiet.

Turberaiet, mis puhul raiume metsa vähehaaval, võiks teha maantee ja hoonestatud ala vahelises

metsaribas, kuid kogukonna soovil jätame selle metsariba esialgu puutumata. Kogukonna sõnul

rajatakse maantee äärde tulevikus kergliiklustee. Ka metsamaterjali kokkuveoks tuleb teha

vähemalt 4 meetri laiune kokkuveotee. Lisaks on metsariba servas elektri õhukaabel. Kohalikud

inimesed kardavad, et kui sellele kõigele veel lisaks puid raiuda, võib metsariba jääda liiga hõre

ja ei toimi enam müratõkkena. Lisaks võib puistu muutuda tormihellaks. Lähtuvalt inimeste

soovist RMK raiet ei kavanda, kuid puude raievajadust hinnatakse uuesti, kui tehakse

raadamistöid kergliiklustee jaoks. Siis pole raieks vaja eraldi kokkuveoteed rajada.

Eraldisel nr 6 kavandame uuendusraie alates aastast 2029. Esialgu jääb puistu puutumata.

Raievanus on puistul 66 aastat ja keskmine vanus 68 aastat, kuid enamuspuuliigiks on kuusk,

puistu on ebaühtlane. Tormiga on puud korduvalt kruusateele kukkunud. Puistut läbivast

kruusateest hoonete poole jäävas metsaosas ja ka vahetult kruusatee ääres piirdume

harvendamisega ja püüame säilitada nooremaid puid. Säilikpuudeks on võimalik jätta päris

mitu jässakamat ja tervemat mändi, kuid jätame ka mõned haavad. Puistu uuendamisel loodame

eelkõige looduslikele puudele (kuuse järelkasv ja haava uuendus). Vajadusel istutame kase- või

kuusetaimed. Valgustusraiel kujundame kuuskedest ja lehtpuudest segapuistu.

Eraldisel nr 11 kavandame lageraie kohe 2023. aastal. Puistu keskmine vanus on 134 aastat,

mis on juba 46 aastat üle raievanuse. Kohalikud inimesed soovisid hoonete poole rohkem puid

või metsariba kasvama jätta, kuid see pole otstarbekas, sest kasvama jäetud puud võivad

edaspidi tormiga liinile kukkuda. Seda tõdesid kohalikud inimesed samuti. Elektriliinist

lähtuvalt 25-60 meetri kaugusele kavandame seevastu suurema ala, kus on tihedamalt männi

säilikpuid. Ka eemale jätame säilikpuudeks mõned suuremad ja jässakamad männid.

Et edaspidi vähendada elektrikatkestusi, raiume vahetult elektri liini äärest ära potentsiaalselt

liini ohustada võivad puud.

Asumi lähedal raietöid öösel kella 20.00 kuni 08.00 ja pühapäeval ei tehta. Raied viiakse läbi

alates juulikuust 2023. aastal.

7

Arvestades asumilähedase riigimetsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi,

kavatseme Iira küla ümbruses kasvavate riigimetsade uuendamiseks teha lähema 10 aasta

jooksul lageraieid kokku 1,5 ha (tabel 2), mis moodustab 62,5% täna raieküpsete metsade

pindalast. Tänaste keskealiste puistute vananemise ja teeäärse metsaosa raiumata jätmise arvelt

on 2032. aastal küpsete metsade osakaal kasvanud 78,9 %-ni. 2023. ja 2029. aasta lageraiealadel

sirguvad järgmisel kümnendil juba metsanoorendikud (joonis 7).

Uuendust, hooldustöid ja valgustusraiet noores metsas ning sanitaarraiet tehakse

vajaduspõhiselt ja eraldi teavitust ei korraldata. Eriolukorrad, tormi- ja muud olulised

metsakahjustused võivad tingida ka uute raiekohtade lisandumist, millest RMK teavitab

täiendavalt.

Tabel 2. Raiete pindala hektarites (ha) aastatel 2023-2032

Aasta Lageraie

2023 0.80

2029 0.70

Kokku 1.50

8

Kaart 1. Metsa jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

9

Kaart 2. Kavandatud raied kava kehtivuse perioodil.

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav puuliik Pindala, ha

WR348 6 Kuusikud lageraie 2029 haab, kask, kuusk 0.7

WR348 11 Männikud lageraie 2023 mänd 0.8

10

Joonis 5. Metsa jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2032.

Joonis 6. Metsa vanuseline jaotus aastal 2032 (%).

11

Joonis 7. Metsa vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2032.

Kaart 3. Metsa jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2032.

12

III Selgitused ja mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. Uuendusraie liigid on

lageraie ja turberaie.

*Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud säilikpuud,

mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist.

*Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuudena (aegjärkne raie AR),

häiludena (häilraie HL) või pikkade siiludena (veerraie VE) pikema aja jooksul. Eestis

kasutatakse turberaiet põhiliselt männikutes.

Pärast raiet puittaimestik taastatakse istutuse, külvi, loodusliku uuenduse või nende täiendamise

abil (uuendamine) ja tulevikumetsa sobivaid puutaimi hooldatakse.

*Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks. Hooldusraie liigid on

valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie.

*Nooremates metsades tehakse valgustusraiet (VA), mille käigus raiutakse kõik tulevasse

metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

*Lati- ja keskealistes metsades tehakse harvendusraiet (HR), mille käigus tõstetakse metsa

väärtust tiheduse ja liigilise koosseisu reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse kõrge

majandusliku potentsiaaliga tulevikupuude kasvu segavad puud. Harvendusraiet ei ole

otstarbekas teha valmivas või küpses metsas, sest metsakasvatuslikku efekti seal enam ei ole.

Maa kasutusotstarbe muutmiseks (teed, liinid, asulad, põllud, karjäärid jms) tehtud lageraiet

nimetatakse raadamiseks (RD).