Mõisaküla kalmistu ümbruse riigimetsa majandamise kava - Viljandimaa

Viljandimaa Mulgi vald

Mõisaküla kalmistu ümbruse

riigimetsa majandamise kava

2023-2032 Projekt

                                                                                                              Koostaja: Elor Ilmet

                                                                                                                8. mai 2023

1

Sisukord

I Ülevaade Mõisaküla kalmistu ümbruse metsa majandamise kavaga hõlmatud riigimetsadest

3

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 7

III Metsade majandamise kava Mõisaküla kalmistu ümbruse  riigimetsades aastatel

2023–2032 8

IV Mõisted 14

2

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamus Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud ning

loodus teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele

metsakasvatustööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puit raiutakse ja asemele kasvatatakse uus

mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega

luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid

tingimusi varem loonud põlengud ja tormid, mida täna aga esineb harvem ja väiksemal

pindalal kui sada aastat tagasi.

Püsimetsamajandust pärsib Eestis enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade

viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid väheviljakates

männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.

Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku materjali, mida kasutame energia

saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks. Lisaks luuakse

riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja kultuuriobjekte ning

toetatakse teadusuuringuid.

Selleks, et säilitada Mõisaküla kalmistu ümbruse metsade püsimine ja mitmekülgne kasutus

ka tulevikus, oleme kokku pannud Mõisaküla kalmistu ümbruses kasvava riigimetsa

majandamise kava aastateks 2023–2032.

3

I Ülevaade Mõisaküla kalmistu ümbruse metsa

majandamise kavaga hõlmatud riigimetsadest

Mõisaküla kalmistu ümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 3.7 ha (Tabel 1). 

100.0% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub arvestades

seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate piirangutega.

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Mõisaküla

kalmistu ümbruse metsades

Rangelt kaitstav mets -

RMK otsusega mitte majandatav mets -

Mittemetsamaa -

Kokku 0.0

Majandatav mets 3.7

Kõik kokku 3.7

Kavaga hõlmatud metsade pindala on kokku 3.7 ha. Nendest metsadest enamuse

moodustavad kuusikud, järgnevad kaasikud. Ülejäänud puuliigid on esindatud vähesel määral

(Joonis 2).

4

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).

5

Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus protsentides.

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa

6

Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.

7

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist sihiga tagada puistute

ühtlasem jagunemine vanusegruppidesse.

Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.•

Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb.•

Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva.•

Raielangid püütakse sobitada maastikku. Raiete puhul püütakse mitte tükeldada

väljakujunenud metsamassiive ning välditakse suurte avatud vaadete tekkimist.

•

Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.•

Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

•

Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

•

Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.•

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

•

8

III Metsade majandamise kava Mõisaküla kalmistu

ümbruse  riigimetsades aastatel 2023–2032

Selleks, et tagada Mõisaküla kalmistu ümbruse metsade püsimine, tuleb siinseid metsi järk-

järgult uuendada. RMK uuendab metsi põhimõttel, et alal saaks kasvama raiutud metsaga

vähemalt samaväärne mets. Valdav osa Mõisaküla kalmistu ümbruse riigimetsadest asub aga

viljakatel muldadel, kus metsade uuendamine turbe- ja valikraietega ei taga metsa uuenemist

samaväärsena. Turbe- ja valikraiet ei ole võimalik kasutada, sest Mõisaküla kalmistu ümbruse

metsad ei vasta neile raietele Metsaseaduses seatud eeldustele ja piirangutele. Samuti ei

võimalda viljakatel muldadel vana metsa varjus hoogsalt kasvama hakkav sarapuu ja muu

lehtpuuvõsa kuusetaimel suureks kasvada. Mõisaküla kalmistu ümbruse vanad kuusikud juba

hakkavad tasapisi looduslikult asenduma lehtpuudega ja võsastuma. Osaliselt on tegemist (0,6

ha) juba harvikuga, kus metsa täius on langenud 0,4-le ning metsa harvenemine jätkub.

Teisalt hoogustub kalmistu parempoolse väiksema osa ümber üraskirüüste. Kuusikute

uuendamiseks Mõisaküla kalmistu ümbruses tuleb seetõttu kasutada maastikku sobitatud ja

kohapealseid olusid arvestavat lageraiet. Säilikpuude grupid jätame kalmistu turbeks, kuid

arvestusega, et need ei ohustaks hauatähiseid (Kaart 3). 

Arvestades majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit ning

kasvutingimusi, on Mõisaküla kalmistu ümbruses kasvavate riigimetsade uuendamiseks vaja

teha lähema 10 aasta jooksul lageraieid kokku 1,6 ha (Tabel 2), mis moodustab 57 % täna

raieküpsete metsade pindalast.

Raied plaanime läbi viia 2023 aastal. (Tabel 2) Tööde läbiviimine toimub suvel kuival

perioodil.  Eelnevalt lepitakse konkreetsed päevad kokku kalmistuvahiga ning vajadusel

katkestatakse tööd, kui kalmistul toimuvad samal ajal talitused.

Tabel 2. Raiete pindala hektarites (ha) Mõisaküla kalmistu riigimetsades 2023-2032.

Aasta Lageraie

2023 1.60

Kokku 1.60

9

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

Kaart 2. Alal planeeritud raied kava kehtivuse perioodil.

10

Kaart 3  Säilikpuude grupi asukoht 

11

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Mõisaküla kalmistu ümbruse

riigimetsades.

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav puuliik Pindala, ha

JJ346 9 Kuusikud Lageraie 2023 Kuusk 1

JJ348 4 Kuusikud Lageraie 2023 Kuusk 0.1

JJ348 5 Kuusikud Lageraie 2023 Kuusk 0.5

12

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2032.

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2032 (%).

13

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites aastal 2032.

Joonis 9. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal

2032.

14

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2032.

15

IV Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

•

Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

•

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

•

Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

•

Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.•

16

MULGI VALLAVALITSUS

_______________________________________________________________________________________________

Pärnu mnt 30 Telefon 435 4780 Arvelduskonto SEB pank

Abja-Paluoja E-post: [email protected] EE281010302005446001

69403 MULGI VALD www.mulgivald.ee Reg nr 77000453

Elor Ilmet Teie 16.05.2023

RMK Viljandimaa metsaülem

[email protected] Meie 29.05.2023 nr 6-3/753-1

Kooskõlastamine

Mulgi Vallavalitsus kooskõlastab Mõisaküla kalmistu ümbruse riigimetsa majandamise kava

2023-2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digiotaalselt)

Dmitri Orav

Abivallavanem

Ervin Tamberg 5805 2900

1

Malle Viiburg

From: Elor Ilmet Sent: teisipäev, 16. mai 2023 14:19 To: Mulgi Vallavalitsus Cc: [email protected]; Susanna Kuusik; Malle Viiburg Subject: Mõisaküla kalmistu ümbruse riigimetsa majandamise kava Attachments: Mõisaküla kalmistu (3).pdf

Tere! Lähtudes Mulgi valla üldplaneeringu eelnõust, saadame kooskõlastamiseks Mõisaküla kalmistu ümbruse riigimetsa majandamise kava 2023-2032. Kava koostamisel on arvestatud kohaliku kogukonna ja Mulgi valla esindajate e epanekuid. Kaasamiskoosolek toimus 16.veebruaril k.a. ning samu käisime 8.mail kohtumas kirjaliku e epaneku saatjaga. Viimasega seoses on kavasse lisatud selgitav joonis säilikpuude grupi asukohaga. Palume tutvuda ja jääme ootama Teie tagasisidet. Lugupidamisega Elor Ilmet RMK Viljandimaa metsaülem 5053401 [email protected]