KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
1. september 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1794
Haldusasi
AS Mikskaar kaebus kohustada Keskkonnaametit andma 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest välja haldusakt Riigi Metsamajandamise Keskuse poolt 14.05.2021 kvartalil AI563 eraldisel 901 12,86 hektaril metsa raadamiseks esitatud metsateatise osas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AS Mikskaar
Kaebaja esindaja - vandeadvokaat Karl Haavasalu
Vastustaja – Keskkonnaamet
Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus
Menetlustoiming
Kaebuse menetlusse võtmine
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse AS Mikskaar kaebus kohustada Keskkonnaametit andma 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest välja haldusakt Riigi Metsamajandamise Keskuse poolt 14.05.2021 kvartalil AI563 eraldisel 901 12,86 hektaril metsa raadamiseks esitatud metsateatise osas.
2. Asja arutab kohtunik Daimar Liiv ainuisikuliselt.
3. Tunnistada vastustajaks Keskkonnaamet.
4. Kaasata menetlusse kolmanda isikuna Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
5. Kaebuse esitajal esitada kohtule hiljemalt 04.10.2021 kaebuses viidatud maarendileping nr 7/2013.
6. Vastustajal esitada kohtule hiljemalt 04.10.2021 kirjalik vastus kaebusele ja vastuväiteid kinnitavad tõendid (sh kogu haldusmenetluse, mis algas RMK poolt 14.05.2021 kvartalil AI563 eraldisel 901 metsateatise esitamisega metsa raadamiseks 12,86 hektaril, toimik) v.a dokumendid, mis on juba kohtule esitatud. Samaks ajaks võib kaebusele vastata ka kolmas isik.
7. Menetlusosalistel teatada kohtule hiljemalt 04.10.2021, kas nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
8. Menetlusosalistel esitada menetlusdokumendid läbi avaliku e-toimiku (AET) aadressil www.e-toimik.ee või elektrooniliselt aadressil
[email protected] . Advokaat ja haldusorgan on kohustatud edastama menetlusdokumendid teistele menetlusosalistele otse ja teavitama sellest kohut. (HKMS § 53 lg 2).
9. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Toimetada kaebus koos lisadega vastustajale ja RMK-le kätte avaliku e-toimiku kaudu, milleks tuleb vastustajal viivitamatult kohtule teatada käesolevas haldusasjas menetlusdokumentide vastuvõtmiseks volitatud isik ja tema isikukood.
Edasikaebamise kord
Määruse punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
KOHTU SEISUKOHT
1. Tallinna Halduskohtule saabus 04.08.2021 AS Mikskaar kaebus kohustada Keskkonnaametit andma 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest välja haldusakt Riigi Metsamajandamise Keskuse poolt 14.05.2021 kvartalil AI563 eraldisel 901 12,86 hektaril metsa raadamiseks esitatud metsateatise osas
Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot.
Kaebaja palub nõuda Keskkonnaametilt välja haldusmenetluse, mis algas Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 14.05.2021 kvartalil AI563 eraldisel 901 metsateatise esitamisega metsa raadamiseks 12,86 hektaril, kõik materjalid.
2. Kohus juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 2 leiab, et AS Mikskaare kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse ning see tuleb kohtualluvuse järgi läbi vaadata Tallinna Halduskohtus. Kaebus vastab seaduses sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Kaebaja on tasunud riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 sätestatud määras. Kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt. Eeltoodut arvestades tuleb kaebus menetlusse võtta, tunnistada vastustajaks Keskkonnaamet ning nõuda vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku seletuse ja vastuväiteid kinnitavate tõendite esitamist. Vastamisel tuleb järgida HKMS § 123 sätestatut.
Kohus leiab, et kaebaja taotlus nõuda Keskkonnaametilt välja haldusmenetluse, mis algas Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 14.05.2021 kvartalil AI563 eraldisel 901 metsateatise esitamisega metsa raadamiseks 12,86 hektaril, kõik materjalid on põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
3. HKMS § 20 lg 1 järgi kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks see, kas Keskkonnaamet peab jätkama RMK poolt 14.05.2021 kvartalil AI563 eraldisel 901 metsateatise esitamisega metsa raadamiseks 12,86 hektaril menetlusega või mitte. Kuivõrd metsateatise esitajaks on RMK, siis võib käesolev vaidlus puudutada RMK seadusega kaitstud õigusi. Järelikult tuleb ta kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna.
Kohus selgitab, et lähtudes HKMS § 122 lg 2 p 4 on kolmandal isikul õigus esitada kaebusele vastus. HKMS § 123 lg 2 kohaselt kui kolmas isik esitab kaebusele vastuse, peab ta selles muu hulgas teatama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–7 nimetatud andmed.
4. HKMS § 131 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning: 1) kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses või 2) menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.
Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja iseloomu saaks asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, millest tulenevalt palub kohus menetlusosalistel teatada, kas nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et kui pool või kolmas isik ei ole kohtule vastanud, vastamise tähtaeg on möödunud ning vastamise tähtaeg on menetlusosalisele nõuetekohaselt teatavaks tehtud, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Olenemata menetlusosaliste nõusolekust või asja määramisest läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, võib kohus kuni otsuse tegemiseni määrata asja läbivaatamiseks kohtuistungil. (HKMS § 131 lg 3 ja lg 4).
5. Kaebuse esitajal tuleb esitada kohtule hiljemalt 04.10.2021 kaebuses viidatud maarendileping nr 7/2013, kuivõrd hetkel on kaebaja esitanud üksnes registri väljavõtte selle olemasolu kohta. Kohus selgitab, et maarendilepingu esitamine on mh vajalik selleks, et hinnata täiendavalt kaebaja kaebeõigust olukorras, kus metsateatiste esitajaks on RMK.
Kohus selgitab, et võib ka edaspidi, sõltuvalt talle kättesaadavaks muutuvast informatsioonist, jätta kaebuse nii läbi vaatamata kui ka rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
6. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et ei pea esitatud kaebuse eduväljavaateid kuigi suureks. Vaatamata sellele, et kohus ei ole kohaldanud asjas nr 3-21-999 esialgset õiguskaitset ning peatanud AS Mikskaarele väljastatud kaevandamisloa kehtivust, siis peab kohus vastustaja poolt metsateatiste menetluse peatamist mõistlikuks ja vajalikuks. Vastustaja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-56-08. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sarnase olukorraga, kus metsateatiste menetluse jätkamine enne kui on selge, kas ala suhtes jääb kaevandamisluba kehtima ei ole mõistlik.
Haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutuse ja ebameeldivusi isikutele; menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem, kui sätestatud tähtaja jooksul; haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. (vt HMS § 5 ja § 6)
Kohus leiab, arvestades, et keskkonnaamet peab kontrollima 15 tööpäeva jooksul metsateatise nõuetekohasust ja kavandatud raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele (vt MS § 41 lg 6 ja Keskkonnaministri 11.08.2017 määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“) ning eeltoodud haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtteid, et vastustaja on õigesti leidnud, et kuivõrd raadamise vajaduse aluseks olev kaevandamisluba on kohtus vaidlustatud, siis tuleb enne selgitada välja vastavad asjaolud, kas see luba jääb üldse kehtima, kuivõrd see omab asjas olulist tähendust. Metsateatiste menetlusega jätkamine oleks enne lõpliku otsuse, kas kaevandamisluba jääb kehtima (mis üldse tingib raadamise vajaduse) selgumist vastuolus haldusorgani kohustusega välja selgitada kõik tähendust omavad asjaolud ning võib põhjustada kõigile protsessis osalejatele täiendavat kulu. Sellises olukorras oleks metsateatise edasine menetlemine ja andmine vastuolus HMS §-s 6 väljendatud uurimiskohustusega.
Mis puudutab kaebaja väidet kaalumiskohustuse rikkumise osas, siis leiab kohus, et olukorras, kus metsateatise esitas RMK, ei pidanud vastustaja hakkama menetluse peatamisel esitama kaalutlusi kaebaja võimalike õiguste suhtes.
(allkirjastatud digitaalselt)
Daimar Liiv
Kohtunik