Järvamaa - Maarendileping Väätsa metskond 494 tee - Tariston AS

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2023/114

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse esimehe

28.09.2021 käskkirja nr 1-5/74 alusel Järvamaa metsaülem Peeter Puhke, ühelt poolt,

ja AS Tariston, edaspidi rentnik, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Kaspar Kaldjärv,

teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK metsaosakonna peametsaülema 09.05.2023

käskkirja nr 3-1.56/68 ja 10.05.2023 a sõlmitud läbirääkimiste protokolli 3-1.51/16 alusel ning

kooskõlas metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007

määrusega nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:

1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse äranäitamisega;

1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu

jõustumisel.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - Järva

maakonnas Türi vallas Aasuvälja külas asuval Väätsa metskond 494 kinnisasjal (kinnistu

registriosa number 2979636, katastritunnus 93701:003:0085, riigi kinnisvararegistri objekti

kood KV41438, pindala 2,95 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) paiknev Saare tee osa

(teeregistri number 9370203) ligikaudse pikkusega 328 meetrit ja laiusega 6 meetrit

(kasutusala suurus 1968 m²) koos kõigi tee juurde kuuluvate ja teed teenindavate rajatiste ja

päraldistega (edaspidi tee või maatükk) maavara väljaveoks.

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele

kirjutavad alla mõlema poole esindajad.

2.3. Maatüki otsene valdus loetakse rentnikule üle läinuks pärast esimese kasutustasu maksmist.

2.4. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 12.09.2034 (kaasaarvatud). Lepingu

kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele

kohustuslikuna sätestatud teisiti.

2.5. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki

paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest, piiridest ja kasutuspiirangutest.

3. Rendi maksmise tingimused

3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas

maamaks 0,58 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud

määras.

3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta pärast lepingu

sõlmimist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate

rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 1. maiks rendileandja poolt esitatud arve

alusel.

2

3.3. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta

möödumisel ja vastavalt iga järgmise kolme aasta möödumisel, kuid mitte rohkem kui kolm

protsenti (3%) korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste lisandumisel on

rendileandjal õigus lisada need järgmise perioodi eest esitatavale arvele;

3.4. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta

kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on

rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

3.5. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma

rendileandjale viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

3.6. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste

tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja

alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

4. Rentniku kohustused

4.1. Rentnik kohustub:

4.1.1. kasutama teed lepingu p 2.1. nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja

järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. Rendileandja ei

vastuta maatükile ligipääsu, maatüki puuduste ja tegevuseks vajalike lubade saamise eest

ning tehtud kulutusi rentnikule ei hüvita;

4.1.2. tasuma tähtaegselt renti ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid;

4.1.3. tasuma maatükiga seotud kõrvalkulud, muud maksud ja koormised proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega;

4.1.4. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile

lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Rentnikupoolsete rikkumiste

avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning

vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju

tekkimise vältimiseks;

4.1.5. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses

maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

4.1.6. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute

tegevuse tagajärjel maatükile;

4.1.7. tagama maatükil ja selle lähimas ümbruses heakorra ning vajadusel jäätmekäitluse;

4.1.8. tagama rendilepingu kehtivuse ajal tee vastavuse kruusatee seisunditaseme 1 nõuetele

vastavalt ehitusseadustiku, majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruses nr 92 „Tee

seisundinõuded“ ja teistes õigusaktides esitatud nõuetele ning kandma vastavate

kohustuste täitmisega seotud kulud;

4.1.9. taotlema vajadusel RMK-lt eelnevat kirjalikku nõusolekut tee ümberehitustöödeks;

4.1.10. teatama kasutusse andjale vähemalt üks (1) nädal ette kasutatava metsatee ajutisest

sulgemisest või seal liikluse piiramisest;

4.1.11. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

4.1.12. võimaldama RMK-l, tema töövõtjatel ja piirkonnas elavatel isikutel piiranguteta tee

kasutamist liiklemiseks ja metsamajanduslikeks tegevusteks (sh metsamaterjali

ladustamiseks tee kaitsevööndis, metsamaterjali laadimistöödeks, raietöödeks jmt);

4.1.13. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;

4.1.14. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse

korras üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning

kinnituse, et õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.15. lubama lepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja

ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

3

4.1.16. tagama rendilepingu lõppedes tee seisundi vastavuse 4. järgu metsatee

seisundinõuetele vastavalt keskkonnaministri 11.06.2015 määrusele nr 34 „Metsatee

seisundi kohta esitatavad nõuded“ ja tee katendi vastavuse 4. järgu tee katendile vastavalt

RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhendile (Versioon

1.1 (aprill 2014) Tallinn);

5. Rentniku õigused

5.1. Rentnikul on õigus:

5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;

5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

6. Rendileandja õigused ja kohustused

6.1. Rendileandjal on õigus anda teed kasutusse rentnikuga samadel tingimustel ka teistele

taotlejatele, kellega peetavad läbirääkimised selle kasutusse andmiseks osutuvad edukaks. Kui

teed kasutab RMK-ga sõlmitud maarendilepingu alusel mitu rentnikku, vastutavad nad selle

kasutamise ja maarendilepingu täitmise eest solidaarselt;

6.2. Rendileandja kohustub:

6.2.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt selle kasutusse andmise

eesmärgist;

6.2.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine

7.1. Leping lõpeb

7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel;

7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja

möödumist;

7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud

alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s

196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;

7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;

7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi

esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;

7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;

7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või

pankroti väljakuulutamise päevast.

7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule

erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

7.3.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset

korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,

võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles

öelda.

7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:

7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.

7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise

4

korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja

taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse

lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk

rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.

Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.

Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui

õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

8. Poolte vastutus

8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:

8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist

iga viivitatud päeva eest;

8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva

eest.

8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.

8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

9. Poolte esindajad ja kontaktandmed

9.1. Rendileandja esindaja on metsaülem Peeter Puhke, tel 5038772, e-post [email protected].

9.2. Rentniku esindaja on juhatuse liige Kaspar Kaldjärv, tel 6501000, e-post [email protected].

10. Teadete edastamine

10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist

poolt.

10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on

täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

11. Vääramatu jõud

11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei

näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:

11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;

11.2.2. sõjalist konflikti;

11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;

11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

5

11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise

võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu

mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

12. Muud tingimused

12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud

korras.

12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu

muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu

lisana.

12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivara-

seadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.

12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Rendileandja Rentnik

Riigimetsa Majandamise Keskus AS Tariston

Registrikood 70004459 Registrikood 10887843

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn

45403 Lääne-Viru maakond 10149 Harju maakond

Tel 676 7500 Tel 650 1000

E-post [email protected] E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Puhke Kaspar Kaldjärv

Lisa 2

maarendilepingule nr 3-1.21/2023/114

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab Järvamaa metsaülem

Peeter Puhke,

andis üle ja

Tariston AS, edaspidi rentnik, keda esindab juhatuse liige Kaspar Kaldjärv,

võttis vastu

lepingu objekti - Järva maakonnas Türi vallas Aasuvälja külas asuval Väätsa metskond 494

kinnisasjal (kinnistu registriosa number 2979636, katastritunnus 93701:003:0085, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV41438, pindala 2,95 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%)

paiknev Saare tee osa (teeregistri number 9370203) ligikaudse pikkusega 328 meetrit ja laiusega

6 meetrit (kasutusala suurus 1968 m²) koos kõigi tee juurde kuuluvate ja teed teenindavate

rajatiste ja päraldistega (edaspidi tee või maatükk) maavara väljaveoks.

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab selle kasutamist lepingus sätestatud eesmärgil.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Puhke Kaspar Kaldjärv

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Asendiplaan

Kasutusala: Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala: 1968 m²

Katastritunnus: 93701:003:0085

Aadress: Järva maakond, Türi vald, Aasuvälja küla, Väätsa metskond 494

Katastriüksuse pindala: 29523 m²

Mõõtkava: 1:5000 X = 6526834.899155855 Y = 581516.1716013199

Maa-amet 2023. Kõik õigused kaitstud