seletus_Luunja-teine

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 1/17

SISUKORD

SELETUSKIRI .................................................................................................................... 3

1 ÜLDOSA ........................................................................................................................ 3

1.1 OBJEKTI ASUKOHT .................................................................................................... 3

1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................... 3

1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU ........ 3

1.4 KASUTATUD LÄHTEMATERJALID (LÄHTEÜLESANNE, PLANEERINGUD, TEHNILISED

TINGIMUSED) ............................................................................................................................... 4

1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED ..................... 4

2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................ 4

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................... 4

2.2 KAITSEALUSED OBJEKTID ................................................................................................ 5

2.2.1 Muinsuskaitse ......................................................................................................... 5

2.2.2 Looduskaitse ........................................................................................................... 5

2.3 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD .................................................................................... 6

2.4 ANDMED MAA OMANDI KOHTA ........................................................................................ 6

2.5 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ............................................................................. 7

2.5.1 Ehitusgeodeetilised uuringud .................................................................................. 7

2.5.2 Ehitusgeoloogilised uuringud ................................................................................. 7

3 PROJEKTLAHENDUS ............................................................................................... 7

3.1 ÜLDANDMED.................................................................................................................... 7

3.2 PLAANILAHENDUS ........................................................................................................... 7

3.3 PIKIPROFIIL JA VERTIKAALPLANEERING .......................................................................... 7

3.4 MULLE ............................................................................................................................ 7

3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE ........................................................................................... 8

3.5.1 Truubid .................................................................................................................... 8

3.5.2 Drenaazitorustiku rekonstrueerimine ...................................................................... 8

3.6 KATEND ........................................................................................................................... 9

3.6.1 Katendi konstruktsioon ........................................................................................... 9

3.6.2 Nõuded katendi materjalidele ................................................................................. 9

3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID .................................................................. 10

3.8 HALJASTUS .................................................................................................................... 10

3.9 KESKKONNAKAITSE ....................................................................................................... 10

4 TÖÖDE TEOSTAMINE ............................................................................................ 11

4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ...................................................................... 11

4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE ...................................................................................................... 12

4.2.1 Ettevalmistustööd .................................................................................................. 12

4.2.1.1 Väljamärkimistööd ............................................................................................ 12

4.2.1.1 Raadamistööd .................................................................................................... 12

4.2.2 Kaevetööd ............................................................................................................. 12

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 2/17

4.2.3 Mulde ehitus.......................................................................................................... 12

4.2.4 Liivaluse ehitus ..................................................................................................... 12

4.2.5 Katendi ehitus ....................................................................................................... 13

4.2.5.1 Äärekivide paigaldamine .................................................................................. 13

4.2.6 Haljastustööd......................................................................................................... 13

4.2.7 Tööd tehnovõrkudega ........................................................................................... 13

4.2.7.1 Elektriliinid ja- kaablid ..................................................................................... 13

4.2.7.2 Siderajatised ...................................................................................................... 15

4.2.7.3 Maaparandussüsteemid ..................................................................................... 15

4.2.7.1 Vee- ja kanalisatsioonitrassid ........................................................................... 16

5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA ........................................................................................ 16

6 HOOLDUSJUHENDID .............................................................................................. 17

7 JUHISED OMANIKUJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS .......................... 17

8 LISAD

9 JOONISED

Joonis TL-4-03 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500

Joonis TL-4-04 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500

Joonis TL-4-05 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500

Joonis TL-4-06 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500

Joonis TL-4-07 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500

Joonis TL-4-08 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500

Joonis TL-4-09 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500

Joonis TL-6-05 Konstruktiivsed ristprofiilid M 1:50

Joonis TL-6-06 Pikiprofiil PK 17+05…29+90 M 1:1000; 1:100

Joonis TL-6-07 Pikiprofiil PK 29+90…42+90 M 1:1000; 1:100

Joonis TL-6-08 Pikiprofiil PK 42+90…55+01 M 1:1000; 1:100

Joonis TL 7-01 Truubi tüüpjoonis M 1:50

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 3/17

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA

1.1 OBJEKTI ASUKOHT

1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK

Käesolev projekt on koostatud Luunja Vallavalitsuse tellimusel.

Projekti eesmärk on kergliiklejate liiklusohutuse taseme tõstmine kergliiklustee rajamisega riigitee

kõrvale.

1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU

1) Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;

2) Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus nr 106);

3) EVS 843:2016 Linnatänavad;

4) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM

06.04.2016.a. määrusega nr 31);

5) Teetööde tehnilised kirjeldused, MA peadirektori 18.02.2019. käskkiri nr 1-2/19/096;

6) EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid;

7) EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja

hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; 8) Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2017-003, MA peadirektori 29.03.2017.a

käskkiri nr 0088);

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 4/17

9) Majandus- ja Taristuministri 2. juuli 2015 määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“;

10) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja

pindamiskihtide täitematerjalid;

11) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained;

12) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud;

13) Eesti Vabariigi Standard EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;

14) Eesti Vabariigi Standard EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;

15) Eesti Vabariigi Standard EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine;

16) Eesti Vabariigi Standard EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja

katsemeetodid;

17) „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” (kinnitatud Transpordiameti

maanteehoiuteenistuse direktori korraldusega 16.04.2021 nr. 1.1-3/21/162);

18) „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“

(kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13. mai 2008 käskkirjaga nr 102);

19) „Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27“ (kinnitatud Maanteeameti

peadirektori 29. detsembri 2006 käskkirjaga nr 264);

20) „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised 2006-41“ (kinnitatud

Maanteeameti peadirektori 29. detsembri 2006 käskkirjaga nr 264);

21) EVS 613: Liiklusmärgid ja nende kasutamine;

22) EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine.

1.4 KASUTATUD LÄHTEMATERJALID (LÄHTEÜLESANNE, PLANEERINGUD,

TEHNILISED TINGIMUSED)

Lähtematerjaliseks on Luunja Vallavalitsuse poolt välja antud hankedokumentides olev Lisa 1 –

Tehniline kirjeldus.

1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED

1. Tellija:

Luunja Vallavalitsus

Reg nr. 75003476,

Puiestee tn 14, Luunja alevik, Luunja vald, 62222 Tartumaa,

Tel +372 741 7319, e-post: [email protected]

2. Peaprojekteerija:

Palmpro OÜ

Võilille tee 11a-16, Haage, Tartu linn, Tartumaa 61402

Olev Saago, tel +372509 7516, e-post: [email protected]

3. Teede projekteerija:

Teede Kavand OÜ

Vibu 2-22, Tallinn 10415

Tiit Korn, tel +372 522 8003

e-post: [email protected]

2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD

Jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) on planeeritud riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa

tee äärde lõigus kinnistu Kastre metskond 1 lõpp kuni riigitee 22251 Põvvatu-Luunja tee.

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 5/17

Riigitee nr 22252 on välja ehitatud 4. klassi teena, liiklussagedus 2021.a. oli 1239 autot

ööpäevas.

Projekteeritava JJTasukohas on metsad, looduslikud rohumaad ja põllud ja elamualad. Lõigul on

13 ristumist talude juurdepääsude, ja kohalike teedega ja riigiteega. Reljeefilt on maastik

valdavalt tasane, kõrgeima ja madalaima punkti vahe ca 6,6 m.

Tehnovõrkudest on ristumised ja paralleelkulgemised side- ja elektrikaablitega,

sidekanalisatsiooniga, side- ja elektri õhuliinidega, põllumajandusliku drenaaziga.

2.2 KAITSEALUSED OBJEKTID

2.2.1 Muinsuskaitse

Projektialal paiknevad järgmised riikliku kaitse all olevad arheoloogiamälestised ja nende

kaitsevööndid:

1) Asulakoht, reg nr 12849, kaitsevöönd 50 m.

Enne tööde algust mälestise kaitsevööndis peab tööde teostaja esitama Muinsuskaitseametile

tööde tegemise teatise (MuKS § 59 lg 3).

Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi

ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Mälestised koos mälestiste piiride ja kaitsevöönditega on kantud asendiplaani

joonisele TL 4-04.

Foto 1. Arheoloogiamälestiste asukohtade skeem.

2.2.2 Looduskaitse

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)ja maa-ameti geoportaaliandmetel on projekti alal

järgmised objektid:

- I kaitsekategooria taimeliikide ahtalehise kareputke (Laserpitium prutenicum) jamägi-

piimputke(Peucedanum oreoselinum) ningIII kaitsekategooria taimeliigi ahtalehise

ängelheina(Thalictrum lucidum) kasvukohad;

- loodusdirektiivi I lisa kriteeriumile vastav elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230);

- vääriselupaik (VEP nr.205025);

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 6/17

- Väike-Kabina ahtalehise kareputke ja mägi-piimputke püsielupaik, projekteeritav Väike-

Kabina ahtalehise kareputke ja mägi-piimputke püsielupaiga sihtkaitsevöönd, projekteeritav Püti

ahtalehise kareputke püsielupaik ja selle sihtkaitsevöönd;

- Papisaare maaparandushoiuala, Kitseoja(VEE1045900), veehaarde sanitaarkaitseala Parkmetsa

katastriüksusel ja Järvekalda tee 14c katastriüksusel asuv tehisjärv(VEE2084480).

I kaitsekategooria taimeliikide ahtalehise kareputke(Laserpitium prutenicum) ja mägi-

piimputke(Peucedanum oreoselinum) kasvukohad;

- II kaitsekategooria taimeliikide aasnelgi(Dianthus superbus), niidu-kuremõõga(Gladiolus

imbricatus) japehme koeratubaka (Crepis mollis) kasvukohad;

- II kaitsekategooria liikide põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja hariliku mudakonna

(Pelobates fuscus) elupaigad;

- III kaitsekategooria taimeliikide kahkjaspunase sõrmkäpa(Dactylorhiza incarnata), soo-

neiuvaiba(Epipactis palustris), balti sõrmkäpa(Dactylorhiza Baltica), ahtalehise

ängelheina(Thalictrum lucidum) ja siberi võhumõõga(Iris sibirica) kasvukohad;

- III kaitsekategooria liigi tiigikonna (Pelophylax lessonae) elupaik;

- loodusdirektiivi I lisa kriteeriumile vastav elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230);

- Kasesalu mägi-piimputke püsielupaik ja selle sihtkaitsevöönd,projekteeritavKabina järve mägi-

piimputke püsielupaikja selle sihtkaitsevöönd,Kruusakivi mägi-piimputke ja ahtalehise

kareputke püsielupaik ja sellesihtkaitsevöönd.

- Kabina järv(VEE2084890).

2.3 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

• Elektrilevi OÜ elektrikaablid ja -õhuliinid;

• Telia Eesti sidetrassid;

• Tänavavalgustus;

• Tartu Veevärk AS VK torustikud;

• Elering AS kõrgepinge õhuliinid;

• PTA drenaazitorustikud.

2.4 ANDMED MAA OMANDI KOHTA

Projekteeritava alaga haaratud krundid:

• 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T2, 43201:003:0262;

• 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T4, 43202:002:0043;

• 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T5, 43202:003:0039;

• 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L6, 43201:001:2007;

• Kastre metskond 1, 43202:002:0069;

• Tingo, 43202:002:0066;

• Kingo, 43202:002:0067;

• Ala-Pedaja, 43201:001:1650;

• Lõhmuse, 43202:002:0070;

• Tammeserva, 43202:002:0216;

• Mägimänni, 43202:002:0214;

• 4320096 Roosiparve tee, 43201:001:1901;

• Tamme, 43202:002:0061;

• Roosi vkt 29, 43202:002:0011;

• Väike-Kabina, 43202:002:0038;

• Kastre metskond 62, 43202:003:0069;

• Kabina gaasijaotusjaam, 43202:003:0070;

• Kastre metskond 4, 43202:003:0068;

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 7/17

• Päikesemäe, 43202:003:0071;

• Andrese, 43202:003:0072;

• Parkmetsa, 43202:003:0050;

• 4320093 Võidu tee, 43201:001:1913;

• Oandi, 43201:001:1647;

• Mõisa, 43201:001:1653;

• Mõisavälja, 43201:001:1654.

2.5 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE

2.5.1 Ehitusgeodeetilised uuringud

Ehitusgeodeetilised uurimistööd teostas Metricus OÜ augustis 2022.a. Töö nr 22G8980.

Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid on

saadud Maa-ametist seisuga august 2022.a. Geoalus on kooskõlastatud tehnovõrkude valdajatega.

2.5.2 Ehitusgeoloogilised uuringud

Ehitusgeoloogilised uuringud tegi OÜ Rakendusgeoloogia märtsis 2023, töö nr. 23-….

Väljavõtted uuringu aruandest:

3 PROJEKTLAHENDUS

3.1 ÜLDANDMED

Jalgratta- ja jalgtee on projekteeritud lähtuvalt p. 1.4. nimetatud tehnilisest kirjeldusest.

• Projekteerimise lähtetase: rahuldav (R);

• Teekate: asfaltbetoon;

• Projekteeritud JJTpikkus 3796 m;

• Projekteeritud JJT laius 2,5 m;

3.2 PLAANILAHENDUS

JJT algab Lohkva - Kabina - Vanamõisa teel (edaspidi tee nr. 22252) PK 17+05, ületab Kitseoja,

kuhu on projekteeritud JJT sild, mida käsitletakse eraldi projektis (Safeway OÜ töö nr. SP2301).

Edasi kulgeb JJT reeglina ca 7 m kaugusel sõidutee servast, üksikutes kohtades läheb kaugemale

(I – III kat. taimede kasvukohad, püsi- ja vääriselupaigad) ja lõigus PK 22+30… 26+50 on JJT

sõidutee servas, eraldatud teraspõrkepiirdega.

JJT katte laius on 2,5 m.

JJT ületab 12 mahasõitu elamute ja talude juurde ning kohalikele teedele.

Projekteeritud on 3 tüüpset autobussipeatuse taskut: laius 2,5 m, kiiluosad 30 ja 25 m,

täislaiusega osa pikkus 20 m, platvorm 2x10 m.

Parkmetsa kinnistu juures ehitada vastavalt asendiplaanile metallpostidel võrkaed kõrgusega

1,75 m. Vana aed likvideerida.

3.3 PIKIPROFIIL JA VERTIKAALPLANEERING

Pikikalded on vahemikus 0,…7,6 %. Madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe on 6,6 m.

Kergliiklustee põikkalle on 2%. Mulde nõlvus on 1:2, truupide otstes 1:1,5.

3.4 MULLE

Olemasolev kasvukiht eemaldada kogu paksuses. Samuti ka mittekõlblik materjal. Mulle ehitada

pinnasest, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Mulde nõlvad kindlustada

kasvumulla ja murukülviga.

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 8/17

3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE

Sademeveed juhitakse põikkalletega kõrvalolevale maa-alale (põllud, haljasalad). Teeäärne ala

on suhteliselt tasane. Läheduses eelvoolud, kuhu sademe- ja lumesulamisvett juhtida, puuduvad.

3.5.1 Truubid

Madalamasse kohtadesse ja olemasolevate riigitee truupide kohale on projekteeritud kokku 13

plasttruupi läbimõõduga 0,25…0,6 m.

Truubid ehitada vastavalt tüüpjoonisele TL-7-01. Truupidel kasutada plastikust PE või PP toru

rõngasjäikusega min SN8.

3.5.2 Drenaazitorustiku rekonstrueerimine

JJT asub Papisaare maaparandusehitise (MS kood/ehitise kood 210236000300/001); Puura II

(MS kood/ehitise kood 2100300020240/001) ja Papisaare (MS kood/ehitise kood

2104590020010/002) maa-alal.

Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii ehitamisel kui ka kasutamisel

arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega. Maaparandussüsteem peab selle kasutamise

kestel vastama maaparandussüsteemi nõuetele ( MaaParS § 47 lg 11). Ehitamisega ei tohi

halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada naaberkinnisasjadele jääva

maaparandussüsteemi toimimist.

Tagada kergliiklustee alla jäävate drenaažisüsteemide toimimisvõime ja arvestada sellega, et

maaomanikul peab olema võimalik teha vajalikke maaparandussüsteemi hoiutöid.

Lõigul pk 42+85 kuni 44+20 rajatava JJTalla ulatuvad kuivendusdreenide otsad likvideerida ja

alles jäävate torude otsad sulgeda pinnasetihedalt.

Piketil 50+35 asuv maaparanduskaev likvideerida ja piki maanteealuse kollektori

pikendust, ohutusse kaugusesse rajatavast jalgratta- ja jalgteest, rajada uus maaparanduskaev.

Maanteealust kollektorit pikendada kuni uue kaevuni, paigaldades rajatava jalgratta- ja jalgtee alla

külmumiskindlast materjalist, vähemalt rõngasjäikusele SN8 vastav ja vähemalt olemasoleva

maanteealuse kollektoriga võrdse siseläbimõõduga kinnine (perforeerimata) toru.

Lõigul pk 50+15 kuni pk 50+95 rajatava jalgratta- ja jalgtee alla jäävad dreenid likvideerida ja

alles jäävad dreenid ühendada uue toru abil ning suunata rajatavasse maaparanduskaevu

Lõigul pk 51+20 kuni 52+90 rajatava jalgratta- ja jalgtee rajatise alla ulatuda võivad

kuivendusdreenide otsad likvideerida ja alles jäävate torude otsad sulgeda pinnasetihedalt.

Piketil 53+53 asuv maaparanduskaev likvideerida ja piki maanteealuse kollektori

pikendust, ohutusse kaugusesse rajatavast jalgratta- ja jalgteest, rajada uus maaparanduskaev.

Maanteealust kollektorit pikendada kuni uue kaevuni, paigaldades rajatava jalgratta- ja jalgtee alla

külmumiskindlast materjalist, vähemalt rõngasjäikusele SN8 vastav ja vähemalt olemasoleva

maanteealuse kollektoriga võrdse siseläbimõõduga kinnine (perforeerimata) toru.

Lõigul pk 53+40 kuni pk 53+60 rajatava jalgratta- ja jalgtee alla jäävad dreenid likvideerida ja

alles jäävad dreenid ühendada uue toru abil ning suunata rajatavasse kaevu.

Ehitusdrenaazitoru materjaliks on PP/PE klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2). Dreenaazitoru

tuleb mähkida filterkangasse.

Drenaazitorud ja fassongosad peavad vastama standardile SFS 3520 või mõnele teisele

samaväärsele standardile.

Filterkangad

Kasutatavad polüpropüleenist geotekstiilid peavad olema mittekootud ja nõeltöötlusega, kuid

termiliselt töötlemata. Kivikindlustuse all kasutatava kanga tõmbetugevus peab olema standardi

EN10319 kohaselt kaalu 250 g/m² korral minimaalselt 15/20 kN/m ja kaalu 300 g/m² korral 20/25

kN/m. Paksus peab 2 kPa surve korral standardi EN ISO 9863-1 kohaselt vastavalt kaalule olema

minimaalselt 2,4 mm ja 2,7 mm.

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 9/17

Drenaazitorude mähkimisel kasutatava kanga tõmbetugevus kaalu 130-150 g/m² puhul peab

vastavalt standardile EN10319 olema vähemalt 5/8 kN/m ja vertikaalsuunaline

filtratsioonimoodul 2 kPa surve korral standardi DIN E 60500 kohaselt 9x10-3 m/s ning

horisontaalsuunaline 3,5x10-2 m/s.

Väljalasud

Truubi otsakud tuleb kindlustada. Kivid tuleb paigaldada sillutisse laotuna, täites ladumise käigus

kivide vahelised tühikud killustikuga d=10-20 mm. Killustik tuleb paigaldada tühikutesse tihedalt

kinni kiiludes. Vältida tuleb kindlustuse paigaldamist kivipuistena, millesse on segatud killustikku.

Samuti tuleb vältida kivide ladumist ilma kivide aluseid tühikuid killustikuga täitmata ning

hilisemat kivisillutise pealispinna ebatasasuste täitmist lahtise killustikuga.

3.6 KATEND

3.6.1 Katendi konstruktsioon

Projekteeritud on järgmised katendid:

Mahasõitude katend:

- tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 6 cm

- killustikalus 20 cm

- liivalus min 30 cm

- mulde pinnas, filtr. ≥0,5m/ööp

- aluspinnas

Jalgtee asfaltbetoonkate:

- tihe asfaltbetoon AC 8 Surf 5 cm

- lubjakivikillustik 20 cm

- liivalus min 20 cm

- mulde pinnas, filtr. ≥0,5m/ööp

- aluspinnas

Bussipeatuse laienduse katend:

- tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 6 cm

- poorne asfaltbetoon AC 20 Base 7 cm

- lubjakivikillustik 25 cm

- liivalust min 30 cm

- mulde pinnas, filtr. ≥0,5m/ööp

- aluspinnas

3.6.2 Nõuded katendi materjalidele

Killustikalus ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil või ridakillustikust vastavalt

„Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele.

Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2020, EVS 901-2:2016, EVS 901-3:2021 ja

„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ esitatud nõuetest.

Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021

tabelite 7 ja 9 veergudele AKÖL 900 - 1499 sõiduteel ja AKÖL < 900 jalgteel.

Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt „Killustikust katendikihtide

ehitamise juhend“ tabeli 1 veerule nr.6 AKÖL 500 – 3000 sõiduteel ja veerule nr 7 AKÖL 20 <

500 kõnniteel.

Liivaluses kasutatakse kruusliiva, keskliiva või peenliiva. Peenliival peab peenosiste sisaldus

olema alla 7%; või alla 10% ning alla 0,006 osiste sisaldus alla 2 %.

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 10/17

3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID

Liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teekattemärgistus teha vastavalt joonisele TL-4-

03…TL-4-09 ja standarditele EVS 613:2001/A1:2008 ja EVS 614:2008.

Kasutada II suurusgrupi märke sõiduteel ja 0 suurusgrupi märke jalgteel. Liiklusmärkide alused

valmistada alumiiniumist. Kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet.

Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN

12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise

lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN

206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada

vastavussertifikaadid.

Liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema terasprofiilist ja kuumtsingitud. Torude mõõtmed

peavad tagama liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik

avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee

sissepääsu posti.

Kattemärgistus teha teevärviga.

JJT eraldamisel sõiduteest lõigus PK 22+30…26+55 kasutada kahepoolset teraspõrkepiiret

N2W3.

Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja

vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti

koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse

projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva

liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema

üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale.

Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Transpordiametile ja Tellijale.

Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele „Nõuded

ajutisele liikluskorraldusele ”.

3.8 HALJASTUS

Tee nõlvad ja haljasribad tuleb haljastada piirini, kus ehitustööde käigus on haljastust kahjustatud.

3.9 KESKKONNAKAITSE

Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud

töövõtja tegevusega.

Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima

jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse § 74 -le. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid

sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike

jäätmete nimistu". (RT I 2004,23, 155).

Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised

kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse.

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest

tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema

korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil

peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada

ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse

nõudeid.

Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised,

lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata

ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad

kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega või tööde tellijaga.

Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist

olukorda.

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 11/17

4 TÖÖDE TEOSTAMINE

4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS

Tööde teostusel lähtuda ehitusmäärusest, kaevetööde eeskirjadest ja teetööde tehnilistest

kirjeldustest, Tee ehitamise kvaliteedinõuetest (MKM 03.08.2015.a määrus nr 101), Asfaldist

Katendikihtide Ehitamise Juhisest, Pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhisest 2006-41

(MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkirjaga nr.264), killustikust katendikihtide ehitamise

juhendist, Ehitusseadustikust.

Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei

kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid

milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega.

Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.

Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide

kommunikatsioonide valdajad. Olemasolevate kommunikatsioonide kõrgused ja asukohad

täpsustada valdajatega nende poolt määratud meetodil. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis

kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil.

Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda

käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud -tööde teostamisel nendele kuuluval maal. Ehituse

käigus säilitada olemasolevad piirimärgid. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need

ehitustööde lõppedes taastada.

Ajutise liikluskorralduse joonised tuleb kooskõlastada Transpordiametiga ja Tellijaga. Jooniste

koostamisel juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusest “ Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ”.

Töövõtja kohustus on paigaldada objekti algusesse ja lõppu infotahvel, kus on andmed tellija,

tööde teostaja, järelevelve, tööde alguse ja lõpu kohta.

Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema

kooskõlas tööde tellijaga. Load peab hankima töövõtja. Tööde teostamisel tehnovõrkude

kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide

kaitsetsoonis (2 m) tuleb kaevetööd teostada käsitsi.

Enne töödega alustamist kutsuda kohale järelevalvespetsialist olemasolevate kaablitrasside

asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning trasside maha märkimiseks looduses.

Kaablikaitsega seotud kulutused katab töö tellija.

Töövõtja peab enne tööde alustamist võtma täiendavalt kõik vajalikud kooskõlastused

• Kõik tehtavad tööd kinnistuste naabruses ja erakinnistutel tuleb töövõtjal täiendavalt

kooskõlastada kinnistute omanikega enne ehitustööde algust.

• töövõtja vormistab vajadusel uuesti kõik vajalikud kooskõlastused kõigi kommunikatsioonide

valdajatega.

• Vajadusel vormistab Töövõtja uuesti kõik vajalikud kooskõlastused omavalitsustega.

Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud

vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega

saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist

projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest vasturääkivustest projekteerijat enne, kui ta võtab

vastu konkreetse teostamise otsuse.

Riigile kuuluvatel maadel kasvava metsa raadamiseks sõlmitakse Riigimetsa Majandamise

Keskusega vastav leping, milles sätestatakse raietöödega seotud tegevuste tingimused. Töövõtja

peab arvestama, et vastavas lõigus ei saa enne lepingu sõlmimist ja raietööde tegemist ehitustöid

teha.

Ehitustööde käigus maha võetavate puude raie tingimused kooskõlastatakse maaomanikuga ja

raiutud metsamaterjal ladustatakse maaomanikuga kokku lepitud asukohta maaüksuse (millele on

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 12/17

kergliiklustee ehitamiseks seatud kasutusõigus) piires või nimetatud maaüksusest kuni 15 km

kaugusel asuvasse kohta. Töövõtja peab vastavate kuludega arvestama.

Keskoja katastriüksusel (tunnusega 38901:002:1040) puhastatakse olemasolev tiik ja selle servad

risust. Tiigi servad puhastatakse ekskavaatoriga ja planeeritakse tasaseks. Väljakaeve

planeeritakse tiigi äärde. Tööde tegemine kooskõlastatakse maaomanikuga.

4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE

4.2.1 Ettevalmistustööd

4.2.1.1 Väljamärkimistööd

Märkida välja piketaaz, mis peab säilima garantiiperioodi lõpuni. Projekteeritud teed ja

piirinaabrite piirid märgitakse välja digitaalselt litsenseeritud geodeesiafirma poolt.

4.2.1.1 Raadamistööd

Jalgratta- ja jalgtee ning tee valgustuse ehitamiseks on vajalik teha raadamistöid, mis võimaldaks

maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Raadamistöödel täita kõik

Metsaseaduses toodu asjakohased nõuded. Eriti vaata Metsaseadus, § 32. ,,Raadamine’’.

Jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks vajalik raadamiskoridor on laiusega ca 9,0 m. Mulde alumisest

servast on raadamispiir ca 2 m.

Riigimetsas teostada raadamine Kastre metskonnaga koostööd tehes.

Parkmetsa kinnistul raadatud puud tükeldada 6 m pikkusteks palkideks ja ladustada kinnistu

omaniku poolt näidatud kohtadesse.

Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee katendist kuni 3,5 m kõrguseni tagada okste vaba ala. Vastavalt

vajadusele, mille määrab ära tee omanik, tuleb teostada okste lõikus. Puude ja põõsaste okste

lõikused teostada kutsetunnistust omaval arboristil.

4.2.2 Kaevetööd

Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist kas ära kasutada või ladustada kas

kuni 3-4 m kõrgustesse või siis inseneri poolt ette nähtud kõrgusega vaaludesse.

Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab töövõtja kõik kaevekohad ja kaevikud veevabad

hoidma.

Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda

nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide

püstitamisel.

Tagasitäidet vajavad kaevikud võivad avatuks jääda vaid võimalikult lühikeseks ajaks. Kaevikud

tuleb tähistada, tõkestada, ohutuse tagamiseks kaitsta vastavalt määrusele "Liikluskorralduse

nõuded teetöödel" ning juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“.

4.2.3 Mulde ehitus.

Mulde ehituseks vajaminev liivpinnas tuuakse karjäärist. Pinnase filtratsioonitegur peab olema

vähemalt 0,5m/ööp.

Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse tee

maa-alale reservi või veetakse kohe mahapanekukohta. Saadavat pinnast võib kasutada mulde

töökihi alaosas (juurdeveetava dreenkihi all) tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt

0,5m/ööp. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse

vähemalt tihendustegurini 0,98. Täidendi (sh. dreenkihi) ja selle nõlvade planeerimine nõutava

kaldeni ning tihendaminenõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde koosseisu.

4.2.4 Liivaluse ehitus

Liivalus planeeritakse proj. põikkaldega ja tihendatakse tihendustegurini 98%.

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 13/17

4.2.5 Katendi ehitus

Teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" toodud nõuetega. Eelnevalt

peab olema mulle ja aluspind ning enne iga järgmise kihi ehitust eelmine kiht

Omanikujärelevalve ja Tellija poolt vastu võetud.

Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust

nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.

Materjalide esmane katsetamine viiakse läbi enne tööde algust tellija poolt aktsepteeritud laboris.

Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu.

Asfaltsegude retseptid peavad enne tööde algust olema kinnitatud tellija poolt.

Katendi konstruktsioonide mahtude (katted, alused) arvutusel on lähtutud kihtide (katted, alused)

pealtlaiustest.

Katendikihtide ehitamisel juhinduda:

• KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS

Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.16 nr 0215

• ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS

Kinnitatud Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori

korraldusega 16.04.2021 nr. 1.1-3/21/162

• TEKN–Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (03.08.2015 nr 101)

4.2.5.1 Äärekivide paigaldamine

ilmastikukindlus klass 3(D), massikadu mitte üle 1,0kg/m2; paindetugevuse klass 3

Äärekivid paigaldatakse betoonist sängituskihile, paksus 10 cm, mille all on tihendatud

killustikalus ja toestatakse betooniga viisil, mis ei takista teiste konstruktsioonielementide

paigaldamist ja ehitamist. Sängitusbetooni kõrgus peab olema selline, mis võimaldaks ehitada

projektijärgse katte nõutud paksuses.

4.2.6 Haljastustööd

Korrastatakse lõplikult tee maa-alad (planeeritakse, haljastatakse, jne).

Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või

eemaldada täitepinnast.

Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning

Kõnniteest väljapoole jäävad haljasribad tuleb haljastada piirini, kus ehitustööde käigus on

haljastust kahjustatud. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks,

vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast.

Täitepinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast

ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks.

Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 7 cm, millele külvata muruseemne

spetsiaalsegu.

Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head

idanemis- ja kasvuomadused.

4.2.7 Tööd tehnovõrkudega

4.2.7.1 Elektriliinid ja- kaablid

Elektriliinide läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste

tingimustega nõutud vahekaugustest. Liinide kaitsetsoonis töötades jälgida, et ei kahjustataks

maste ja liinijuhtmeid. Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste

mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise

loa.

PK 38+58 JJT lähedale jääv 10 kv elektriliini mast tõsta 4…5 m võrra kaugemale. Selleks tellida

elektriprojekt.

Kaablite asukoht ja sügavus teha kaevekohtades täpselt kindlaks. Maha märkida maakaabli trass,

tähistada eeldatavad kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, korraldada liiklemine

kaevetööde ajal.

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 14/17

Tee alla jäävad elektrikaablid paigaldada A-klassi kaitsetorusse D110, sügavus maapinnast peab

jääma vähemalt 1,0 m.

Ehitustöödel jälgida, et olemasolevate kaablitoru sügavus maapinnast jääks min. 0,7m ja ristumisel

sõiduteel 1,0 m. Kaevikute kaevamisel kohtades, mis ohustavad ol. elektrikaableid, kaevata V –

kujuline kaevik või toestada kaeviku sein, et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada

kaableid. Kaablitega ristumiskohtades tihendada alt täidetav pinnas ümbruses oleva pinnase

tiheduseni ja seejärel katta nõuetekohaselt. Kaablitoru alla kaevikusse paigaldada kivises pinnases

kuni 10 cm liiva. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, pinnase tihendamise koefitsient

sõidu- ja kõnniteedel on 0,98. Kõikide kaablikaitsetorude otsad tihendatakse makrofleksi abil.

Peale maakaablite paigaldamist tuleb teha maakaabelliini teostusjoonised. Nõuetekohase

sügavusega elektrikaablite kohal lõpetada süvendi põhi vähemalt 20 cm kõrgemal kaablitest.

Plaatidega kaitstud kaablite kohal võib süvendit kaevata kuni plaatideni. Tööde ajal ei tohi

ehitusmasinatega nende kohal liikuda.

ELERING AS õhuliin

Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ning tee valgustus (kaabliga) ristub Elering AS Anne-Kuuste

elektriõhuliini 35-110 kV kõrgepingeliiniga. Tee ristumine elektriõhuliiniga toimub Kabina külas, tee

piketi PK 24+75 kohas.

Jalgratta- ja jalgtee ristumise kohas (PK 24+75) kõrgepingeliiniga on juhtmete kõrgus projekteeritud

tee pinnast 13,3 m kõrgemal. Seega on kergliiklustee ristumisel 110 kV õhuliiniga tagatud 7,5

meetrine gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C.

Kergliiklustee on võrreldes kõrvaloleva riigitee asfaltkatte kõrgusega tee teljel, 15 cm madalamal.

Tööde teostajal tuleb täita järgmisi nõudeid: 1. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitussea-dustiku §77.

(Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektri-paigaldise

kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjusta-da oma

tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis

võib ohustada inimest, vara või keskkonda).

2. Sõidutee, kergliiklustee, jalgratta- ja jalgtee ning parkla rajamisel arvestada, et tee ning parkla

ristumisel 110 kV õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja

110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C.

3. Olemasolevate teede rekonstrueerimisel juhtmete alust teepinda tõsta pole lubatud. Teepinna

tõstmise vajadusel peab olema tagatud nõutud gabariit, tuleb esitada pikiprofiiljoonis, kus peab

olema juhtme ripe arvutatud temperatuurile +35°C

4. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 10 m vahe valgusti tipu ja õhuliini juhtme

(juhtme temperatuuri +60° juures) vahel (sama vahe peab olema tagatud ka masti kukkumisel

liini suunas).

5. Kaablite ja torustike paralleelsel paigaldusel 110 kV õhuliiniga on min. vahekaugus 5 m õhuliini

äärmise juhtme maapinna projektsiooni ja kaabli vahel. Paigaldussügavusega min 1,0 m, kaablid

kaitstuna torus.

6. Pinnase kõrguste planeerimisel 110 kV õhuliini kaitsevööndis, juhtmete alusel alal maapinda

tõsta pole lubatud, tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide vundamentide

kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast väljas.

7. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral

ehitustegevuse tõttu näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused. Kaevetööd lähemal kui

5 m masti mistahes maapealsest osast ei ole lubatud.

8. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud väljaspoole sihiala (330 kV liinil 22 m teljest, 110

kV liinil 16 m teljest) max kasvukõrgusega 3,0 m.

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 15/17

9. Kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5 m, peab taotlema kaitsevööndis

tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil

https://elering.ee/taotlusvormid-ja-kooskolastused.

10. Projekti koostamise käigus saab informatsiooni olemasolevate Elering AS liinide ja seadmete

kohta lõuna piirkonna käidukorraldajalt Enno Bender`ilt tel. 71 68 385, 516 7771.

11. Tõste- ja kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist,

vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt.

Kaitsevööndis tegutsemise loa taotlus saata aadressile: [email protected]

4.2.7.2 Siderajatised

Lõikudes, kus sidekaabel jääb rajatava asfaltbetoonkatte alla, tuleb need kaitsata poolitatava toruga

D 100 B-klass, sügavusega min 0,7 m maapinnast ja 1,0 m katte pinnast. Kaitsetorud peavad

ulatuma katte alt välja ja otsad tähistada markerpallidega.

Nõuded töötamisel siderajatise kaitsevööndis:

1. Töid Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa

alusel.

Sideehitiste ohutuse tagamiseks järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd:

a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine

b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks

c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine

d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid

2. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi.

3. Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti

AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste

projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise

leping. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad

teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde

käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist projekti omaniku kulul.

4. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind sidekaevude või jaotuskohtade (sidekappide)

ümbruses, siis tuleb sidekaevu kaas viia samale tasemele ümbritseva tasapinnaga (samasse

tasapinda kõnniteega, sõiduteega, murutasapinna vms.) Jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks

õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd Telia poolt aktsepteeritud (side ehitamiseks pädevate)

ettevõte käest.

5.Lahtikaevatud torud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. kasutada

kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti

vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve esindaja

teostatud tööde ülevaatuseks.

6 . Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sideehitised jääma nõuetekohasele sügavusele.

Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende

säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel

vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda

ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr

73.

7.Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse

viisil, mis tagab side kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.

8. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve esindajale kaevetööde graafiku

vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust.

11. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja väljakutsete tasud leiab Telia kodulehelt:

https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/

4.2.7.3 Maaparandussüsteemid

Ehitamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega. Maaparandussüsteem peab

selle kasutamise kestel vastama maaparandussüsteemi nõuetele ( MaaParS § 47 lg 11).

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 16/17

Ehitamisega ei tohi halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada

naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi toimimist.

Maaparandussüsteemi kahjustamise korral peab kahjustuse tekitaja selle kõrvaldama.

Lõigus PK 20+80…21+55 jääb maaparandusdrenaaz kergliiklustee alla. Et maaparandussüsteem

jääks toimima, tuleb selles lõigus drenaaž ümber ehitada. Eelnevalt koostada ümberehituse

projekt, kaasates maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse (MATER) kantud spetsialist.

MaaParS § 50 lg 5, § 36 lg 2.

4.2.7.1 Vee- ja kanalisatsioonitrassid

Olemasolevaid trasse ei ole.

Arvestatud on Altren projekt tööga nr VK1807 „Luunja vald Lohkva ja Põvvatu küla vee-,

sademevee ja reoveekanalisatsioonitorustiku eelprojekt“

5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA

Projekteerimisega ette nähtud tööde käigus tekib ehitusjäätmeid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6.

aprilli 2004. a määrusega nr. 102 kehtestatud jäätmekategooriate nimistule kuuluvad

kategooriasse kood 17 - ehitus- ja lammutuspraht.

Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada

käitlusettevõttesse.

Kui kaevetööde käigus tekib kaevis ja seda kasutatakse sama kinnistu piires ei ole vaja taotleda

kaeviseluba, kui kaevis viiakse teisele kinnistule on vaja taotleda Keskkonnaametist kaevise

võõrandamise või väljaspool kinnisasja kasutamise luba.

Loa taotluse ja lühiinfo leitav aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-

tegevused/maapou/kaevise-voi-katendi-kasutamine

Maapõueseaduse § 6 lg 2 kohaselt on kaevis looduslikust seisundist eemaldatud mistahes kivimi

või setendi tahke osis. Kaevise kasutamiseks on kaevise kasutajal (sihtkoha kinnistu omanikul)

vaja taotleda jäätmekäitleja registreerimistõendi, mille väljastab Keskkonnaamet.

(https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/jaatmekaitleja-

registreerimistoend)

Maapõueseaduse § 97 lõike 1 alusel ehitamisel maapõues tehtavate tööde,

maaparandushoiutööde, maaparandussüsteemi ehitamise ja põllumajandustööde käigus üle jääva

kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud ainult

Keskkonnaameti loal.

Maapõueseaduse § 97 lõike 2 tulenevalt on lõikes 1 nimetatud loa saamiseks esitab kinnisasja

omanik või kinnisasja kasutamise õigust omav isik Keskkonnaametile taotluse, milles kirjeldab:

1) kaevise kogust ja kvaliteeti;

2) kaevise kasutamise eesmärki ja asukohta;

3) kaevist tekitava tegevuse kalenderplaani;

4) olemasoleva plaanimaterjali alusel kaevist tekitava tegevuse asukohta.

(3) Ehitamise, maaparandushoiutööde, maaparandussüsteemi ehitamise ja põllumajandustööde

käigus üle jääva kaevise võõrandamise või selle väljaspool kinnisasja kasutamise taotlusele

lisatakse asjaomase tegevusloa või projektdokumentatsiooni koopiad, kui need on nõutavad

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuse korraldamiseks.

(4) Ehitamise, maaparandushoiutööde, maaparandussüsteemi ehitamise ja põllumajandustööde

käigus üle jääva kaevise väljaspool kinnisasja kasutamise taotlusele lisatakse vastuvõtva

kinnisasja omaniku või vastuvõtva kinnisasja kasutamise õigust omava isiku nõusolek.

(9) kohaselt luba pole vaja taotleda maaparandushoiutöödel, maanteekraavide puhastamisel,

tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel vastava projektiga määratud mahus või projekti puudumisel

vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ja tee ehitamisel saadud

kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks.

Maapõueseaduse § 6 lg 2 kohaselt on kaevis looduslikust seisundist eemaldatud mistahes kivimi

või setendi tahke osis.

Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp

Teedeehitus ja liikluskorraldus

Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326

__________________________________________________________________________________________

22.05.2023 17/17

Kaevise kasutamiseks on kaevise kasutajal (sihtkoha kinnistu omanikul) vaja taotleda

jäätmekäitleja registreerimistõendi (jäätmeseaduse § 98 7 lg 2 p 1), mille väljastab

Keskkonnaamet.

Registreeringu lühiinfo on leitav aadressilt (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-

tegevused/jaatmed/jaatmekaitleja-registreerimistoend).

Jäätmekäitleja registreerimistõendi omaja peab veenduma, et taaskasutatavad jäätmed ei

sisaldaks ohtlikke aineid ega oleks ohtlike ainetega reostunud. Maa-ala täitmiseks võib kasutada

ainult tavajäätmeliike kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*

(jäätmekoodiga 17 05 04) ning teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17

05 07* (jäätmekoodiga 17 05 08). Registreeringu saamiseks tuleb valida tuleb punktis 1 olev

taotluse vorm „Jäätmete taaskasutamiseks esita jäätmekäitleja registreeringu taotlus“.

Jäätmekäitleja registreerimistõendi omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud

nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused jäätmekäitleja registreerimistõendi omajale on

toodud Keskkonnaameti kodulehel "Keskkonnakaitseloa omaja meelespea"

(https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea).

Teede rekonstrueerimise käigus tekivad peamiselt sellised jäätmeliigid:

17 05 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas

17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* (taaskasutamine R5t-

Taaskasutamine maa-ala täitmisel puhkeala rajamiseks)

17 05 08 Teetammi-täitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07*

(taaskasutamine R5t- Taaskasutamine maa-ala täitmisel puhkeala rajamiseks

17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01*.

17 01 01 Betoon

Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba.

Tööde lõpetamisel vormistada jäätmeõiend.

6 HOOLDUSJUHENDID

Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe

tingimustest.

Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45,

17.12.2002 (RTL 2003, 1 ,2), muudetud ministri määrusega nr 85 (RT I 11.08.2011, 1).

Hooldustööd peavad kindlustama aastaringselt hooldatava tee seisundi vastavuse kehtestatud

seisunditasemele (lume- ja libedusetõrje, lumevedu, kevadine puistematerjalide koristus, suvine

märgpuhastus, sügisene lehtede koristus, prügi ja prahi koristus, jne.

7 JUHISED OMANIKUJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS

Omanikujärelevalvet võib teostada vastavat litsentsi omav juriidiline- või kutsetunnistust omav

füüsiline isik.

Omanikujärelevalve teostada vastavalt määrusele „Omanikujärelevalve tegemise kord“

(Majandus- ja taristuministri käskkiri 02.07.2015 nr. 80).

Koostas: Tiit Korn

/allkirjastatud digitaalselt/

From: Toomas Haas Sent: 23 May 2023 08:31:58 To: Malle Viiburg Cc: Subject: FW: Servituudi plaanide kooskõlastamisest. Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee jalgratta- ja jalgtee 2. etapp

Palun salvesta taotlus From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, May 22, 2023 8:25 PM To: Toomas Haas <[email protected]> Subject: Servituudi plaanide kooskõlastamisest. Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee jalgraa- ja jalgtee 2. etapp Tere! Palun kooskõlastada Kastre metskonna 62 kinnistu servituudi plaanid mis on kirja lisas (pdf ja dwg). Kinnistule on projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ning tee valgustus. Projekti nimetus on ,,Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt 2. etapp’’ Raadamisest on juttu seletuskirja leheküljel nr 12. Kirjale on lisatud projekti antud koha joonis (326_PP_TL-4-05_Luunja-Teine-ET_12-05-2023.pdf), tiitelleht ja seletuskiri. Täies mahus projekt on Dropboxis: https://www.dropbox.com/s/emx4xiw6u160eep/326_PP_v01_Lohkva-Vanam%C3%B5isa-JJT-2-OSA_2023-05-22.zip?dl=0 Lugupidamisega Olev Saago Juhatuse liige Palmpro OÜ Tartu +372 509 7516 |[email protected] +372 735 2929 www.palmpro.ee