Lääne-Virumaa - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping Kunda metskond 25

TALLINNA NOTAR MALL VENDEL

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER

1350

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING

JA ASJAÕIGUSLEPING

Notariaalakti on koostanud ja tõestanud kaugtõestamise teel Tallinna notar Mall Vendel, notaribüroo asukoht Tallinnas Tartu mnt 10, kahekümne teisel mail kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (22.05.2023) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, tegutsedes Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluva riigivara valitsema volitatud asutuse Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikood 70004459, aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kelle viibimiskoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Pärnu linnas (eeltoodud andmed asutuse olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja

kontrollinud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel),

Enefit Connect OÜ, registrikood 16130213, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Annika Orav, isikukood 48108186531, kes on tõestajale tuntud isik, kelle viibimiskoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tartu linnas (eeltoodud andmed juriidilise isiku

olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud notariaalakti tõestamise

päeval registriandmete väljatrüki alusel). Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Kunda metskond 25, Karepa küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond

asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14339550 ning lepingu eseme koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt järgmised:

1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 88703:003:0900, pindala 44,26 ha, aadress Kunda metskond 25, Karepa küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).

1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus

Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 30.09.2019.a lepingu punktile 4 ning 30.09.2019 .alepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 30.09.2019 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 4.10.2019.

2

Kohtunikuabi Elle Lumiste. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtuvad katastriüksuse 88703:003:0900 kitsendused:

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 313,63 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 39209,00 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6,51 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x50+70); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 59,67 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x16+25); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 186230,59 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 6924,14 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.129101); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 651,19 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (Kunda 6/10kV alajaam602:KA0); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 13617,87 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 45,48 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: korduv üleujutusala; ulatus: 12428,67 m²; nähtus: Korduv üleujutusala piir; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 7987,82 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.129102); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 444,34 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x50+70); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 347,85 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6,98 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 112731,94 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 59,01 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x50+70); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2197,92 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Selja jõgi); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 651,21 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXCEL-SM12.3x50+16); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 448,00 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd; ulatus: 4,62 m²; nähtus: Kaitseala (Metsaelupaikade looduskaitseala); seisund: projekteeritav;

- Piiranguvöönd: kaitseala piirang uuendamata; ulatus: 4,62 m²; nähtus: Kaitseala (Metsaelupaikade looduskaitseala); seisund: projekteeritav;

- Piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 4,62 m²; nähtus: Kaitseala (Metsaelupaikade looduskaitseala); seisund: projekteeritav;

- Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 20606,15 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Selja jõgi); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: lõheliste kudemis- ja elupaigad; ulatus: 1485,41 m²; nähtus: Lõheliste kudemis- ja elupaigad (Selja jõgi); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 124199,68 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.204980);

3

seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 69559,59 m²; nähtus: Üle 10 ha

pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Selja jõgi); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 1485,41 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja

üle 25 km2 valgalaga veekogud (Selja jõgi); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd; ulatus: 232835,17 m²; nähtus: Kaitseala

(Selja jõe MKA, Jõemetsa skv.); seisund: kehtiv, kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a määrusega nr 118 Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri, kaitseala valitseja Keskkonnaamet;

- Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 4,62 m²; nähtus: Kaitseala (Metsaelupaikade looduskaitseala); seisund: projekteeritav;

- Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 17939,73 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.L01682); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 21,56 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x50); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 100,07 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 11979,20 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.129103); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 26634,32 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 568,89 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3,41 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x50); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 7028,83 m²; nähtus: Kaitseala (Selja jõe MKA, Selja jõe pv.); seisund: kehtiv, kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a määrusega nr 118 Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri, kaitseala valitseja Keskkonnaamet;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 243,31 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x50); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 13044,96 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.129104); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 884,46 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Selja jõgi); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12,04 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x16+25); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 15795,52 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.129105); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 239,76 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.143213); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 54,48 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x50); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 4140,34 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.143214); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: kaitseala loodusreservaat; ulatus: 4,62 m²; nähtus: Kaitseala (Metsaelupaikade looduskaitseala); seisund: projekteeritav.

Kitsendusi põhjustava objekti andmed: - ulatus: 26,36 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXPK.4x50); seisund: kehtiv; - ulatus: 157,89 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Jõesuu); seisund: kehtiv; - ulatus: 10,00 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXPK.4x50); seisund: kehtiv; - ulatus: 120,09 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXPK.4x50); seisund: kehtiv; - ulatus: 6924,14 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.129101); seisund: kehtiv;

4

- ulatus: 111,19 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Raamatukogu); seisund: kehtiv; - ulatus: 325,61 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXCEL-SM12.3x50+16); seisund: kehtiv; - ulatus: 325,61 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Kunda 6/10kV alajaam602:KA0); seisund:

kehtiv; - ulatus: 2156,97 m; nähtus: korduv üleujutusala piir; seisund: kehtiv; - ulatus: 1341,66 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lathyrus japonicus

subsp. maritimus (rand-seahernes)); seisund: kehtiv; - ulatus: 810,21 m; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv; - ulatus: 17392,25 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Pipistrellus

nathusii (pargi-nahkhiir)); seisund: kehtiv; - ulatus: 239863,72 m²; nähtus: kaitseala (Selja jõe maastikukaitseala); seisund: kehtiv; - ulatus: 11979,20 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.129103); seisund: kehtiv; - ulatus: 1485,41 m²; nähtus: lõheliste kudemis- ja elupaigad (Selja jõgi); seisund: kehtiv; - ulatus: 7908,11 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Pulsatilla pratensis

(aas-karukell)); seisund: kehtiv; - ulatus: 17392,25 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis dasycneme

(tiigilendlane)); seisund: kehtiv; - ulatus: 4764,19 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis

helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; - ulatus: 124199,68 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.204980); seisund: kehtiv; - ulatus: 1485,41 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Selja

jõgi); seisund: kehtiv; - ulatus: 26,59 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Jõesuu); seisund: kehtiv; - ulatus: 1169,26 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Unio crassus

(paksukojaline jõekarp)); seisund: kehtiv; - ulatus: 959,06 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cottus gobio

(võldas)); seisund: kehtiv; - ulatus: 21,19 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 111,19 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x50+70); seisund: kehtiv; - ulatus: 173,14 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 13044,96 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.129104); seisund: kehtiv; - ulatus: 2,71 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 13,24 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x50+70); seisund: kehtiv; - ulatus: 282,89 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 1,43 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXPK.4x50); seisund: kehtiv; - ulatus: 960,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Thymallus thymallus

(euroopa harjus)); seisund: kehtiv; - ulatus: 4,62 m²; nähtus: kaitseala (Metsaelupaikade looduskaitseala); seisund: projekteeritav; - ulatus: 13,36 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x16+25); seisund: kehtiv; - ulatus: 7987,82 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.129102); seisund: kehtiv; - nähtus: puurkaev; seisund: kehtiv; - ulatus: 239,76 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.143213); seisund: kehtiv; - ulatus: 15795,52 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.129105); seisund: kehtiv; - nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine

käokeel)); seisund: kehtiv; - ulatus: 17939,73 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.L01682); seisund: kehtiv; - ulatus: 4140,34 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.143214); seisund: kehtiv.

1.3. E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas.

1.4. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris registrikoodiga KV2210, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

5

2. OSALEJATE AVALDUSED JA KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktis 1.1 toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.4. Lepingu esemel ei paikne lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

2.1.5. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Metsaosakonna Peametsaülema 15.05.2023 käskkirjaga nr 3- 1.56/80.

2.1.6. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva,

kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.

2.2. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Seatav isiklik kasutusõigus on asjaõigusseaduse § 1581 järgne isiklik kasutusõigus. 2.2.2. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust

elektroonilise side seaduse tähenduses. 2.2.3. Kasutaja on üle vaadanud kasutusõiguse ala, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle

lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. Kasutaja on teadlik Maa-ametis registreeritud katastriüksuse kitsendustest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone kinnitades, et need ei takista käesoleva isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutaja kinnitab, et on kasutusõigusega seonduvateks tegevusteks küsinud või küsib kõik vajaminevad kooskõlastused ja load.

2.2.4. Kasutaja on õigusvõimeline äriühing, Kasutajat ei ole sundlõpetatud, Kasutaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Kasutaja võlausaldajate huve.

2.2.5. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.2.6. Kasutaja esindaja volitus Kasutaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad soovivad lisada notariaalaktile plaani, millel on tähistatud kasutusõiguse ala (lisa nr 2). 2.3.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide hankimist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga

seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.3.3. Lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus ei kahjusta lepingu punktis 1.1.3 nimetatud isikliku kasutusõiguse teostamist.

6

2.3.4. käesolevat lepingut ja selle sisu võib avaldada Eesti Vabariigi avalikes dokumendiregistrites ja muudes registrites.

2.4. Notariaalakti tõestaja kontrollis alljärgnevate notariaalakti tõestamisel esitatud

dokumentide ja registriandmete alusel järgmiseid asjaolusid: 2.4.1. Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis lepingu sõlmimise päeval e-notari

infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringute alusel. 2.4.2. Omaniku esindaja esindusõigust volikirja alusel. 2.4.3. Kasutaja esindaja esindusõigust volikirja alusel. 3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹

mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt. 3.2. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud ja seavad Kasutaja kasuks lepingu esemele tähtajatu

isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, likvideerimiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil (eelnevalt ja edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus).

3.3. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse ala, mille suurus on kuni 721 m2, mille paiknemine on lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud sinise värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala/Sideehitise Kaitsevöönd).

3.4. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatutesse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.

3.5. Osalejad on kokku leppinud, et lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus on tasuline ning kasutusõiguse tasu on lepingu eseme omanikul õigus nõuda vastavalt seadusele.

3.6. Riigile kuuluvale maale ehitatud tehnorajatise talumise eest riigile tasu ei maksta. 4. OMANIKU JA KASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Sideehitise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik: 4.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Sideehitise Kaitsevööndi

tasuta kasutamist sideehitise majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama Sideehitise Kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui sideehitise majandamise töödeks vajalike sõidukitega;

4.1.2. hoiduma tegevusest, mis halvendaks sideehitise korrashoidu ja/või ohustaks sideehitise toimimist.

4.2. Sideehitise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja: 4.2.1. kasutama isikliku kasutusõigusega koormatavat ala sihipäraselt, teostama omal kulul kõiki

töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks; 4.2.2. täitma kinnisasjal kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgima isikliku kasutusõiguse alal

seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi; 4.2.3. teavitama kinnisasja valdajat tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest

vähemalt kolm tööpäeva enne tööde alustamist. Tehnorajatise avariiremondi korral alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest kasutusse andjat või kinnisasja valdajat ühe päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest;

4.2.4. taastama pärast kasutusõiguse alal teostatud sideehitise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist oma vahenditega kinnistu endine seisund;

4.2.5. teavitama kinnisasja valdajat metsa raie vajadusest kasutusõiguse alal vähemalt kaks kuud enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt;

4.2.6. hüvitama kinnisasja valdajale kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine);

7

4.2.7. mitte tegema takistusi kinnisasja valdajale sideehitiste kaitsevööndile ligipääsuks ega metsamajanduslike tööde teostamiseks, samuti ei nõua kinnisasja valdajalt igakordset kooskõlastust tööde teostamiseks ja metsamaterjali ladustamiseks sideehitise kaitsevööndis, välja arvatud kaevetööd sügavusega üle 30 cm või töötamise õhuliinide all või nende alt läbisõitmine masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 m.

4.1. Osalejad lepivad kokku ja Kasutaja annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks, kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist, ning sidevõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil näidatud sidevõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil näidatud sidevõrku ei asu.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et see kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel

asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab

kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles

taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku

kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel

õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.

5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE JA KASUTUSÕIGUSE ALA VALDUSE

ÜLEANDMINE 5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel. 5.2. Riigil omanikuna on õigus nõuda kasutusõiguse lõpetamist erakorraliselt, kui koormatud kinnistu

on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma lepinguosalise (Omaniku või Kasutaja)

algatusel käesolevas lepingus nimetatud alustel on Kasutajal õigus 3 kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknev sideehitis, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

5.4. Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

6.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14339550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Enefit Connect OÜ (registrikood 16130213) kasuks sideehitiste ehitamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, likvideerimiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 22.05.2023 sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3, 4.1 ja 4.2 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.

7. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 7.1. Notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, milles on koos lisadega 12 lehte

ning mis on kasutusel õigussuhetes, osalejatele tasuta kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ja e-notar iseteenindusportaalis www.notar.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osaleja soovil väljastatakse talle vajadusel paberil kinnitatud ärakiri.

7.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaleksemplari

8

kinnistusosakonnale. 8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 8.1. Osalejad avaldavad, et lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse väärtus ja aastaväärtus on

määramata ning nad ei soovi isikliku kasutusõiguse väärtust ega aastaväärtust määrata ka selle lepinguga.

8.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 8.3. Osaleja tasub notari tasu 5 tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari

arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

8.4. Kasutaja tasub riigilõivu 5 tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisad on osalejatele videosilla vahendusel esitatud enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allkirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on lisades sisalduvate andmetega nõus ning nad kiitsid nende sisu heaks. Notariaalakt on videosilla vahendusel osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu 58,30 eurot. Käibemaks 11,66 eurot. Kokku 69,96 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). KN

Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Urve Jõgi /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Orav

/allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna notar Mall Vendel /allkirjastatud digitaalselt/

9

LISA 1

9. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 9.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

9.2. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.

9.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

9.4. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või - rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

9.5. Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

9.6. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

9.7. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

9.8. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

9.9. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

10

Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

9.10. Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. Lisaks eelnimetatud sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu.

9.11. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks.

9.12. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt.

9.13. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.

9.14. EhS § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.

9.15. Vastavalt asjaõigusseaduse § 337 lg 2 kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.

9.16. Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel.

9.17. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.

9.18. Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul õigus nõuda õiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib kasutaja nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue

11

on välistatud, kui kasutaja on kohustatud rikkumist taluma. 9.19. Asjaõigusseaduse § 1581. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised (1)

Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.

C

1

9

1

0

- L

P

C

1

9

1

0

-

L

P

C

1

9

1

0

-

L

P

C

1

9

1

0

-

L

P

C

1

9

1

0

-

L

P

C

1

9

1

0

- L

P

C

1

9

1

0

-

L

P

M

M 1:1000 (1 cm = 10.0 m), A3

Kunda metskond 25

Katastritunnus 88703:003:0900

Registriosa nr 14339550

Koostaja:

Keskkonnaprojekt OÜ

Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Lääne-Virumaal Karepas

Töö nr: VT1910

Kasutusõiguse ala plaan

TINGMÄRGID:

Katastriüksuse piir

Projekteeritud side maakaabelliin

Sundvalduse ala

Sundvalduse ala suurus ligikaudu 721 m²

Perspektiivne kliendiliin (maalliin/õhuliin)

Projekteeritud side õhuliin

Projekteeritud liitumispunkt