Prillimäe riigimetsa 10 aasta majanduskava

Prillimäe küla metsatööde arutelu kokkuvõte

Kohtumise aeg 16.02.2023 kell 16–17.00

Kohtumispaik: Prillimäel, kortermaja Sõpruse põik 8 juures Kähriku tänava lõpus

Arutelul osales 12 inimest, nende seas 2 RMK töötajat.

Metsaülem Margus Emberg selgitab, et 2019. aastal sõlmitud kokkuleppe järgi oli

Prillimäe ümbruse metsas plaan alustada metsatöödega 2028. aastal, kuid

metsakorraldajalt tuli info, et suur kuuskedega metsaosa on ära kuivanud.

Metsaülem näitab aruteludel osalejatele kaarti KAH ala metsadega ning selgitab,

et tumerohelisega märgitud küpsetes puistudes tuleks varem või hiljem

uuendusraiet teha. Teistel eraldistel saab vajadusel teha harvendusraiet.

Piirinaaber, kelle kinnistu külgneb riigimetsaga, küsib, kas ka tema kõrvalt on

plaan raietöid teha.

Metsaülem selgitab, et see metsaosa ei ole esialgu prioriteet, kuid võib-olla saab

seal teha sanitaarraiet, uuendusraie seal (eraldised 1,2 ja 4) enne 2028. aastat

loodetavasti vajalik ei ole.

Üheskoos suundutakse metsa vaatama kuivanud kuuskedega metsaosasid.

Arutelul osalenud on seda meelt, et need kuused tuleks raiuda. Metsaülem

selgitab, et RMK metsakorraldaja täpsustab kahjustuse ulatuse ja moodustab

sellest omaette metsaeraldise. Eraldisel viiakse läbi lageraie, mille käigus jäetakse

kasvama osad männid ja tammed. Kuused raiutakse, nii surnud kui ka elusad

puud. Likvideeritakse ka alusmets, sealhulgas sarapuuvõsa. Kui on mõni puu, mida

on soov kindlasti säilitada, palume selle tähistada punase märkevärviga (punane

ring ümber puu, rinna kõrguselt).

Teistel raieküpsetel metsaeraldistel, sealjuures teeäärsel eraldisel nr 9, kus on ka

kuivanud kuuski, võib 2023. aastal vajalikuks osutuda sanitaar- või ka turberaie,

mis selgub pärast seda, kui RMK praaker on puistute seisundit täpsustanud.

Uuendusraiet kaalume raieküpsetel eraldistel nr 9 ja 15 alates 2028. aastast.

Männienamusega eraldised 12 ja 17 kaalume järgmisel kümnendi uuendusraie

kavadest välja jätta, vajadusel teeme sanitaarraiet.

Tööde korraldamisel püüab RMK lähtuda ka järgmistest 2019. aasta

kaasamiskoosolekul kokku lepitud tingimustest.

1. Kuna raielangid majapidamisteni ja hooneteni ei ulatunud ning läheduses

on niigi olemas müraallikana kaks tiheda liiklusega maanteed, ei peetud

2019. aastal vajalikuks ajalise piirangu seadmist laadimis- ja raietöödele.

Kuna 2023 aastal raie toimub hoonetele lähemal otsustasime, et raietöid

öösel kella 20.00 kuni 08.00 ja pühapäeval ei tehta. Metsaveoautode

laadimistöödele ajalisi piiranguid ei tehta, kuna metsamaterjali laod asuvad

hoonetest eemal.

2. Vähemalt 2 nädalat enne raiet võtab RMK praaker ühendust Suurekivi

maaüksuse omanikuga, et selgitada talle ajutise väljapääsuna võimalust

liikuda Prillimäe alevi kaudu.

3. Kui raieala ulatub vahetult erakrundini, võtab RMK praaker vähemalt 2

nädalat enne raiet ühendust piirinaabriga.

4. Metsamaterjali laod tulevad Urgemäe tee, Prillimäe ringtee ja Sõpruse

tänava äärde. Auto laeb korraga ühes laoplatsis, millega on tagatud, et üks

kahest väljapääsust, kas Prillimäe tee kaudu või Sõpruse tänava kaudu, on

kogu aeg avatud. Lisaks jäetakse teesulgudeta ajavahemikud hommikul kell

7.00-10.00 ja õhtul kell 16.00-18.00.

5. Jalgradadele üldjuhul raiejäätmeid ei ladustata, erandina tehakse seda

traktoriga raja ületamiseks. Vajadusel korrastatakse rajad pärast raietööde

lõppu.

Arutletakse, et 2023. aastal lageraiesse minev ala tuleks uuendada männiga.

Küsitakse, millal seda tehakse. Metsaülem selgitab, et mitte enne ühe aasta

möödumist pärast raiet, vältimaks männikärsaka kahjustust, kuna raiejäätmed

lõhnavad ja meelitavad kärsakat, kes kahjustab ka äsja istutatud noori mände.

Kärsaka tõrjeks töödeldakse taimede alumist osa liimvahaga, mis tekitab

mehhaanilise kaitse ega võimalda kärsakal taime kahjustada. RMK

metsakasvatusosakond otsustab, mis puuliigiga, millal ja kui suurte taimedega ala

uuendatakse. Uuendamisel eelistame võimalusel mändi, kuid igal pool (näiteks

viljakamatel lehtpuualadel) ei ole see võimalik.

Metsaülem kordab üle, et ettepanekuid saab saata 22. veebruariks, seejärel

koostab ta metsatööde kava projekti, millele saab omakorda kolme nädala jooksul

ettepanekuid teha.

1

Prillimäe

riigimetsa 10 aasta majanduskava

Koostaja: Margus Emberg

14. aprill 2023

2

Sisukord

I Ülevaade majanduskavaga hõlmatud Prillimäe riigimetsast 3

II Majanduskava Prillimäe asumilähedases riigimetsas aastatel 2023–2032 6

III Selgitused ja mõisted 11

3

Hea lugeja, lähtuvalt Prillimäe kogukonna ettepanekutest ja metsamajanduslikest kaalutlustest

oleme kokku pannud Prillimäe asumilähedase riigimetsa majanduskava aastateks 2023–2032.

I Ülevaade majanduskavaga hõlmatud Prillimäe

riigimetsast

Prillimäe ümbruses oleme asumilähedase metsana määratlenud RMK hallatavat metsamaad

25,6 ha (Tabel 1). Sellest 7,4% asub mittemetsamaal (elektriliin, teed, segakooslused).

92,6% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub arvestades

seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate piirangutega.

Tabel 1. Asumilähedase ala jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi

Rangelt kaitstav mets -

RMK otsusega mitte majandatav mets -

Mittemetsamaa 1.9

Kokku 1.9

Majandatav mets 23.7

Kõik kokku 25.6

Kavaga hõlmatud metsa pindala on kokku 23,7 ha. Sellest enamiku moodustavad kuusikud,

järgnevad männikud. Ülejäänud puuliigid haavikud on esindatud vähesel määral (joonis 2).

4

Joonis 1. Ala jagunemine majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Metsa jagunemine puuliikide kaupa (%).

5

Joonis 3. Metsa vanuseline jaotus protsentides.

Joonis 4. Metsa vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.

6

II Majanduskava Prillimäe asumilähedases riigimetsas

aastatel 2023–2032

Selleks, et Prillimäe asumilähedasest riigimetsast saaks tulevikus ka kvaliteetset puitu ning vana

metsa asemel sirguks uus metsapõlv, on vajalik siinseid metsi järk-järgult uuendada. RMK

uuendab metsa põhimõttel, et alal saaks kasvama noorendik, mis sirgub raiutud metsaga

võrrelduna vähemalt samaväärseks. Kui see on võimalik ja vastab säästvuse printsiipidele,

teeme selleks ka turberaiet, kuid valdav osa Prillimäe metsast on kuusikud, mis ei vasta

metsaseadusega seatud turberaiete eeldustele ja piirangutele. Tõsiasi on, et neis ei saagi

turberaiet teha, sest nad muutuvad kahjustajatele vastuvõtlikuks ja tormihellaks.

Majanduskava koostamise ajendiks on kuuskede ulatuslik kuivamine, mis sai alguse eelmise

raieringiga kasvama jäetud küpsest metsast. Tegime kuivanud metsaosadest omaette eraldised

nr 19 ja 37. Nendel teeme lageraie juba 2023. aastal. Kahjuks pole seal kuigi palju puid, mida

kasvama jätta. Saame alles jätta osad männid ja tammed. Raiutakse kõik kuused, nii kuivanud

kui ka elusad puud. Paljud männid on vigastatud, kõverad või lihtsalt koledad, mistõttu neid

kasvama jätta ei saa. Raiutud ala uuendame männiga kahe aasta jooksul. See on ka kogukonna

soov.

Eraldistel 9 ja 15 kavandame uuendusraie 2028. aastal. Mõlemad langid uuendatakse lehtpuu

ja kuuse segametsaga, sest kogukond ei soovinud uuendamist kuusega. Kuna kogukonna soov

on, et Prillimäe mets korraga liiga lagedaks ei jääks, jätame ülejäänud küpse metsa eraldised

järgmisel kümnendil raiekavast välja.

2023. aastal teeme nendel eraldistel, kus on rohkem kuivanud kuuski, ka sanitaarraiet. Täpsema

sanitaarraie vajaduse selgitame välja vahetult enne raiet, kui on selgunud kevadise üraskikahju

ulatus.

Kuna raieala ulatub kohati vahetult elumajadeni, ei tehta raietöid öösel kella 20.00 kuni 08.00

ja pühapäeval. Metsaveoautode laadimistöödele ajalisi piiranguid ei tehta, kuna metsamaterjali

laod asuvad hoonetest eemal.

Arvestame järgmiste 2019. aasta kaasamisprotsessis kokkulepitud tingimustega:

Jalgradadele üldjuhul raiejäätmeid ei ladustata, erandina tehakse seda traktoriga raja

ületamiseks. Vajadusel korrastatakse rajad pärast raietööde lõppu.

Vähemalt kaks nädalat enne raiet võtab RMK praaker ühendust Suurekivi maaüksuse

omanikuga, et selgitada talle ajutise väljapääsuna võimalust liikuda Prillimäe alevi kaudu. Kui

7

raieala ulatub vahetult erakrundini, võtab RMK praaker vähemalt kaks nädalat enne raiet

ühendust piirinaabriga.

Metsamaterjali laod tulevad Urgemäe tee, Prillimäe ringtee ja Sõpruse tänava äärde. Auto laeb

korraga ühes laoplatsis, millega on tagatud, et üks kahest väljapääsust, kas Prillimäe tee kaudu

või Sõpruse tänava kaudu, on kogu aeg avatud. Lisaks jäetakse teesulgudeta ajavahemikud

hommikul kell 7.00-10.00 ja õhtul kell 16.00-18.00.

Arvestades majanduspiirangutega ja majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu,

seisundit ning kasvutingimusi, kavatseme Prillimäe metsa uuendamiseks teha lähema 10 aasta

jooksul lageraiet kokku 3,2 ha (tabel 2), mis moodustab 67% täna raieküpsete metsade

pindalast. Aastaks 2032 on küpsete metsade osakaal 20,3% eeldusel, et erakorralist raievajadust

rohkem ei teki. 2023. ja 2028. aasta lageraiealadel sirguvad siis juba metsanoorendikud.

Raied plaanime teha kahes etapis – aastatel 2023 ja 2028 (tabel 2 ja tabel 3).

Uuendust, hooldustöid ja valgustusraiet noores metsas ning sanitaarraiet tehakse

vajaduspõhiselt ja eraldi teavitust ei korraldata. Eriolukorrad, tormi- ja muud olulised

metsakahjustused võivad tingida ka uute raiekohtade lisandumist, millest RMK teavitab

täiendavalt.

Tabel 2. Raiete pindala hektarites (ha) aastatel 2023-2032.

Aasta Lageraie

2023 1.40

2028 1.80

Kokku 3.20

8

Kaart 1. Metsa jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

Kaart 2. Kavandatud raied kava kehtivuse perioodil.

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav puuliik Pindala, ha

WR139 9 Haavikud Lageraie 2028 Kask, kuusk, haab 1.1

9

WR139 15 Haavikud Lageraie 2028 Kask, kuusk, haab 0.7

WR139 19 Männikud Lageraie 2023 Mänd 0.6

WR139 37 Kuusikud Lageraie 2023 Mänd 0.8

Joonis 5. Metsa jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2032.

Joonis 6. Metsa vanuseline jaotus aastal 2032 (%).

10

Joonis 7. Metsa vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2032.

Kaart 3. Metsa jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2032.

11

III Selgitused ja mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. Uuendusraie liigid on

lageraie ja turberaie.

*Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud säilikpuud,

mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist.

*Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuudena (aegjärkne raie AR),

häiludena (häilraie HL) või pikkade siiludena (veerraie VE) pikema aja jooksul. Eestis

kasutatakse turberaiet põhiliselt männikutes.

Pärast raiet puittaimestik taastatakse istutuse, külvi, loodusliku uuenduse või nende täiendamise

abil (uuendamine) ja tulevikumetsa sobivaid puutaimi hooldatakse.

*Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks. Hooldusraie liigid on

valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie.

*Nooremates metsades tehakse valgustusraiet (VA), mille käigus raiutakse kõik tulevasse

metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

*Lati- ja keskealistes metsades tehakse harvendusraiet (HR), mille käigus tõstetakse metsa

väärtust tiheduse ja liigilise koosseisu reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse kõrge

majandusliku potentsiaaliga tulevikupuude kasvu segavad puud. Harvendusraiet ei ole

otstarbekas teha valmivas või küpses metsas, sest metsakasvatuslikku efekti seal enam ei ole.

Maa kasutusotstarbe muutmiseks (teed, liinid, asulad, põllud, karjäärid jms) tehtud lageraiet

nimetatakse raadamiseks (RD).