Iira küla riigimetsa 10 aasta majanduskava

1

Iira küla

riigimetsa 10 aasta majanduskava

Koostaja: Margus Emberg

14. aprill 2023

2

Sisukord

I Ülevaade majanduskavaga hõlmatud Iira küla riigimetsast 3

II Majanduskava Iira küla asumilähedases riigimetsas aastatel 2023–2032 6

III Selgitused ja mõisted 12

3

Hea lugeja, lähtuvalt Iira küla kogukonna ettepanekutest ja metsamajanduslikest kaalutlustest

oleme kokku pannud Iira küla asumilähedase riigimetsa majanduskava aastateks 2023–2032.

I Ülevaade majanduskavaga hõlmatud Iira küla

riigimetsast

Iira küla ümbruses oleme asumilähedase metsana määratlenud RMK hallatavat metsamaad 8,0

ha (tabel 1). Sellest 10,0% asub mittemetsamaal (elektriliin), kus metsamajandustöid ei tehta.

Edaspidi võib mittemetsamaa osakaal maantee kõrvale plaanitava kergliiklustee võrra

suureneda.

90,0% alast on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub arvestades

seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate piirangutega.

Tabel 1. Asumilähedase ala jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi

Rangelt kaitstav mets -

RMK otsusega mitte majandatav mets -

Mittemetsamaa 0.8

Kokku 0.8

Majandatav mets 7.2

Kõik kokku 8.0

Kavaga hõlmatud metsa pindala on kokku 7,2 ha. Sellest enamiku moodustavad männikud,

järgnevad kaasikud. Ülejäänud puuliigid kuusikud on esindatud vähesel määral (joonis 2).

4

Joonis 1. Ala jagunemine majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Metsa jagunemine puuliikide kaupa (%).

5

Joonis 3. Metsa vanuseline jaotus protsentides.

Joonis 4. Metsa vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.

6

II Majanduskava Iira küla asumilähedases riigimetsas

aastatel 2023–2032

Selleks, et Iira küla asumilähedasest riigimetsast saaks tulevikus ka kvaliteetset puitu ning vana

metsa asemel sirguks uus metsapõlv, on vajalik siinseid metsi järk-järgult uuendada. RMK

uuendab metsa põhimõttel, et alal saaks kasvama noorendik, mis sirgub raiutud metsaga

vähemalt samaväärseks. Kui see on võimalik ja vastab säästvuse printsiipidele, teeme selleks

ka turberaiet.

Turberaiet, mis puhul raiume metsa vähehaaval, võiks teha maantee ja hoonestatud ala vahelises

metsaribas, kuid kogukonna soovil jätame selle metsariba esialgu puutumata. Kogukonna sõnul

rajatakse maantee äärde tulevikus kergliiklustee. Ka metsamaterjali kokkuveoks tuleb teha

vähemalt 4 meetri laiune kokkuveotee. Lisaks on metsariba servas elektri õhukaabel. Kohalikud

inimesed kardavad, et kui sellele kõigele veel lisaks puid raiuda, võib metsariba jääda liiga hõre

ja ei toimi enam müratõkkena. Lisaks võib puistu muutuda tormihellaks. Lähtuvalt inimeste

soovist RMK raiet ei kavanda, kuid puude raievajadust hinnatakse uuesti, kui tehakse

raadamistöid kergliiklustee jaoks. Siis pole raieks vaja eraldi kokkuveoteed rajada.

Eraldisel nr 6 kavandame uuendusraie alates aastast 2029. Esialgu jääb puistu puutumata.

Raievanus on puistul 66 aastat ja keskmine vanus 68 aastat, kuid enamuspuuliigiks on kuusk,

puistu on ebaühtlane. Tormiga on puud korduvalt kruusateele kukkunud. Puistut läbivast

kruusateest hoonete poole jäävas metsaosas ja ka vahetult kruusatee ääres piirdume

harvendamisega ja püüame säilitada nooremaid puid. Säilikpuudeks on võimalik jätta päris

mitu jässakamat ja tervemat mändi, kuid jätame ka mõned haavad. Puistu uuendamisel loodame

eelkõige looduslikele puudele (kuuse järelkasv ja haava uuendus). Vajadusel istutame kase- või

kuusetaimed. Valgustusraiel kujundame kuuskedest ja lehtpuudest segapuistu.

Eraldisel nr 11 kavandame lageraie kohe 2023. aastal. Puistu keskmine vanus on 134 aastat,

mis on juba 46 aastat üle raievanuse. Kohalikud inimesed soovisid hoonete poole rohkem puid

või metsariba kasvama jätta, kuid see pole otstarbekas, sest kasvama jäetud puud võivad

edaspidi tormiga liinile kukkuda. Seda tõdesid kohalikud inimesed samuti. Elektriliinist

lähtuvalt 25-60 meetri kaugusele kavandame seevastu suurema ala, kus on tihedamalt männi

säilikpuid. Ka eemale jätame säilikpuudeks mõned suuremad ja jässakamad männid.

Et edaspidi vähendada elektrikatkestusi, raiume vahetult elektri liini äärest ära potentsiaalselt

liini ohustada võivad puud.

Asumi lähedal raietöid öösel kella 20.00 kuni 08.00 ja pühapäeval ei tehta. Raied viiakse läbi

alates juulikuust 2023. aastal.

7

Arvestades asumilähedase riigimetsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi,

kavatseme Iira küla ümbruses kasvavate riigimetsade uuendamiseks teha lähema 10 aasta

jooksul lageraieid kokku 1,5 ha (tabel 2), mis moodustab 62,5% täna raieküpsete metsade

pindalast. Tänaste keskealiste puistute vananemise ja teeäärse metsaosa raiumata jätmise arvelt

on 2032. aastal küpsete metsade osakaal kasvanud 78,9 %-ni. 2023. ja 2029. aasta lageraiealadel

sirguvad järgmisel kümnendil juba metsanoorendikud (joonis 7).

Uuendust, hooldustöid ja valgustusraiet noores metsas ning sanitaarraiet tehakse

vajaduspõhiselt ja eraldi teavitust ei korraldata. Eriolukorrad, tormi- ja muud olulised

metsakahjustused võivad tingida ka uute raiekohtade lisandumist, millest RMK teavitab

täiendavalt.

Tabel 2. Raiete pindala hektarites (ha) aastatel 2023-2032

Aasta Lageraie

2023 0.80

2029 0.70

Kokku 1.50

8

Kaart 1. Metsa jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

9

Kaart 2. Kavandatud raied kava kehtivuse perioodil.

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav puuliik Pindala, ha

WR348 6 Kuusikud lageraie 2029 haab, kask, kuusk 0.7

WR348 11 Männikud lageraie 2023 mänd 0.8

10

Joonis 5. Metsa jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2032.

Joonis 6. Metsa vanuseline jaotus aastal 2032 (%).

11

Joonis 7. Metsa vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2032.

Kaart 3. Metsa jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2032.

12

III Selgitused ja mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. Uuendusraie liigid on

lageraie ja turberaie.

*Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud säilikpuud,

mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist.

*Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuudena (aegjärkne raie AR),

häiludena (häilraie HL) või pikkade siiludena (veerraie VE) pikema aja jooksul. Eestis

kasutatakse turberaiet põhiliselt männikutes.

Pärast raiet puittaimestik taastatakse istutuse, külvi, loodusliku uuenduse või nende täiendamise

abil (uuendamine) ja tulevikumetsa sobivaid puutaimi hooldatakse.

*Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks. Hooldusraie liigid on

valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie.

*Nooremates metsades tehakse valgustusraiet (VA), mille käigus raiutakse kõik tulevasse

metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

*Lati- ja keskealistes metsades tehakse harvendusraiet (HR), mille käigus tõstetakse metsa

väärtust tiheduse ja liigilise koosseisu reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse kõrge

majandusliku potentsiaaliga tulevikupuude kasvu segavad puud. Harvendusraiet ei ole

otstarbekas teha valmivas või küpses metsas, sest metsakasvatuslikku efekti seal enam ei ole.

Maa kasutusotstarbe muutmiseks (teed, liinid, asulad, põllud, karjäärid jms) tehtud lageraiet

nimetatakse raadamiseks (RD).

Iira küla metsatööde arutelu kokkuvõte

Kohtumise aeg 14.02.2023 kell 16–17

Kohtumispaik: Iirasse sissesõit

Arutelul registreerus 15 inimest, nende seas 2 RMK töötajat.

Raplamaa metsaülem Margus Emberg jagab soovijale Iira KAH ala kaardid ja selgitab, et plaan on hakata

siinsetes metsades töid tegema ning praegu saavad inimesed oma soove ja ettepanekuid öelda.

Metsaülem selgitab, et küpsetes puistutes (joonisel tumedam roheline) tuleks varem või hiljem teha

uuendusraiet, mujal saab teha harvendusraiet.

Paljud osalejad ütlevad, et säilima peaks mets, mis kasvab maantee ja majade vahel, sest see summutab

maanteelt kostvat liiklusmüra. Juhitakse ka tähelepanu, et tulekul on kergliiklustee, mis võtab niigi

kitsast metsaribast kuni 10 meetrit ära.

Samas ollakse ka seda meelt, et midagi oleks seal metsas vaja teha, eriti kuuskedega, millest osa on juba

140 aasta vanused ja osa kuivanud. Ent peljatakse siiski metsa hõredamaks raiumist, sest kardetakse, et

mets jääb liiga hõre, kuna kokkuveotee võtab juba 4 meetrit.

Üks kohalik elanik avaldab arvamust, et harvendamise puhul jätab RMK langile kasvama üksikud puud ja

et pärast raiet kasvab lageraielangile võsa, mis jäetakse hooletusse. Metsaülem selgitab, et nii see ei ole.

Kui raiel on kasvama jäetud üksikud puud, on tegemist lageraiega ning kasvama jäetakse säilikpuud.

Pärast lageraiet istutab RMK tavaliselt langile uued puud ning puid hooldatakse ega lasta võssa kasvada.

Võsa on samuti puittaimestik ja hooldatuna toetab tulevikupuude sirgumist. Mitmed osalejad tõdesidki

seepeale, et RMK lageraiealadel sirguvad ilusad männi- ja kuusenoorendikud.

Ühiselt tehti ka ringkäik metsas, alustades teeäärsest metsatükist ning osalejad kordavad oma soovi, et

tee ja majade vahelist metsa ei raiutaks lagedaks. Metsaülem selgitab, et kui inimesed seda soovivad,

jäetakse teeäärne metsariba esialgu täielikult puutumata. Koos kergtee aluse maa raadamisega saab ka

teiste puude raievajadust uuesti hinnata.

Eraldisel nr 6 (küps mets) selgitab metsaülem, et selle eraldisel kaaluksime uuendusraiet teises

järjekorras, alates aastast 2029. Esialgu jääb puistu puutumata (Raievanus on puistul 66 aastat ja

keskmine vanus 68 aastat, kuid enamuspuuliigiks on kuusk ja puistu on hõre).

Küsitakse, mis trassid on raiutud KAH alast väljapoole. Metsaülem selgitab, et sinna ehitatakse mahasõit

metsamaterjali veoks. Küsitakse ka kuivenduskraavide süvendamise kohta ning arutletakse soovi ja

võimaluste üle puhastada kraav Metsamajandi 8 majani. Osalejad jäävad selles osas vastakatele

seisukohtadele. Täiendaval uurimisel selgus, et seda tööd siiski teha ei saa, sest kraav asub osaliselt

väljaspool riigimetsamaad ning selle rekonstrueerimist olemasolev projekt ette ei näe.

Küsitakse, kas KAH alast väljapoole tuleb ka raieid. Metsaülem vastab, et tuleb küll.

Arutletakse võimalust teha uuendusraie eraldisel 11, mille keskmine vanus on 134 aastat, kuid raievanus

88 aastat, seega on puistu raieküps juba 46 aastat. Ollakse seda meelt, seal võib teha lageraie ning

männid asemele istutada. Metsamajandi 8 elanikud paluvad jätta majapoolsesse osasse rohkem puid

kasvama, kuid pärast metsaülema selgitusi nõustutakse, et elektriliini lähedale on metsariba või

üksikpuude kasvama jätmine probleemne, sest puud võivad tormiga liinile kukkuda. Enamik sellest

metsaosast (eraldised 10 ja 12) jäävad järgmisel kümnendil kasvama.

Üksmeelne seisukoht on, et maantee äärne kitsas riba peaks jääma müratõkkeks puutumata, kuid mujal

võib metsa majandada tavapäraselt, põhiline, et kõike korraga maha ei raiutaks

Tekib arutelu ka elektriliini aluse ja ümbruse maa üle. Metsaülem selgitab, et seda hooldab liiniettevõte.

Tähelepanek on, et liinikoridor on siiski metsa poolsest küljest kaitsevööndist oluliselt kitsam.

Metsaülem selgitab, et ettepanekuid on võimalik saata kuni 22. veebruarini, seejärel koostab ta kava

projekti, millest teavitatakse ka kõiki koosolekust osavõtnuid, kes oma meiliaadressi andsid. Kava

projektile saab samuti kolme nädala jooksul ettepanekuid esitada.