Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise ja Tehumardi nõmme hoiuala kaitsealaga liitmise väljatöötamise kavatsusest teavitamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

nimekirja alusel

18.05.2023 nr 7-4/23/10290-2

Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja

muutmise ja Tehumardi nõmme hoiuala

kaitsealaga liitmise väljatöötamise kavatsusest

teavitamine

Keskkonnaamet annab teada, et kavandamisel on Järve luidete maastikukaitseala kaitse-

eeskirja muutmine ja Tehumardi nõmme hoiuala kaitsealaga liitmine. Valminud on määruse

eelnõu väljatöötamise kavatsus (käesoleva kirja lisa), kus selgitatakse muudatuste vajadust.

Väljatöötamise kavatsuse dokumentidega on võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel

https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/kaitse-eeskirjade-

eelnoude-avalik-valjapanek.

Järve luited on kaitse all 1959. aastast, mil Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee otsusega nr

71 „Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” võeti kaitse alla Järve luidestik.

Tehumardi nõmme hoiuala moodustati Vabariigi Valitsuse 2006. a vastu võetud määruse nr 176

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” 2007. a jõustunud redaktsiooniga. Järve

luidete maastikukaitseala ja Tehumardi nõmme hoiuala kuuluvad üle-euroopalisse kaitsealade

võrgustikku Natura 2000 Järve loodusalana.

Plaanis on laiendada Järve luidete maastikukaitseala Tehumardi nõmme hoiuala ja seni kaitseta

riigimaa arvelt. Samuti täiendatakse kaitse-eesmärke lähtuvalt uutest teadmistest. Kaitsekord

viiakse vastavusse kehtivate õigusaktidega. Muudatuse on tinginud ka vajadus tagada nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50; edaspidi ka loodusdirektiiv) I lisas nimetatud

elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide kaitse.

Saadame väljatöötamise kavatsuse Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Ootame

põhjendatud ettepanekuid ning kutsume aktiivselt osalema Järve luidete maastikukaitseala

kaitse-eeskirja väljatöötamises. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös

maaomanike ja huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline.

Põhjendatud parandusettepanekud ja vastuväited palume esitada kirjalikult Keskkonnaameti

aadressil Tallinna 22, Kuressaare, 93819 Saare maakond

või [email protected] hiljemalt 07.06.2023.

Kui Te hiljemalt 07.06.2023 ei ole parandusettepanekuid või vastuväiteid esitanud, arvestame,

et olete meie esitatud väljatöötamise kavatsuse ettepanekuga nõus.

2 (2)

Pärast tutvustamisperioodi lõppu esitatakse väljatöötamise kavatsus keskkonnaministrile

määruse eelnõu menetluse algatamiseks. Määruse eelnõu kohta on võimalik arvamust avaldada

ka menetluse algatamisele järgneval avalikustamise perioodil.

Küsimuste korral palume pöörduda Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna

vanemspetsialisti Kadri Paomehe poole ([email protected], 5343 6313).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Nele Saluveer

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise ja Tehumardi nõmme hoiuala

kaitsealaga liitmise väljatöötamise kavatsus

Kadri Paomees 5343 6313

[email protected]

Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise ja Tehumardi nõmme hoiuala

kaitsealaga liitmise

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

1. Sissejuhatus

Järve luidete maastikukaitseala ja Tehumardi nõmme hoiuala asuvad Saare maakonnas

Saaremaa vallas Mändjala, Järve, Keskranna ja Tehumardi külas ning Salme alevikus. Järve

luited on kaitse all 1959. aastast, mil Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee otsusega nr 71

„Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” võeti kaitse alla Järve luidestik.

Tehumardi nõmme hoiuala moodustati Vabariigi Valitsuse 2006. a vastu võetud määruse nr 176

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” 2007. a jõustunud redaktsiooniga. Järve

luidete maastikukaitseala ja Tehumardi nõmme hoiuala kuuluvad üle-euroopalisse kaitsealade

võrgustikku Natura 2000 Järve loodusalana.

Joonis 1. Olemasolevad kaitstavad loodusobjektid – Järve luidete maastikukaitseala ja

Tehumardi nõmme hoiuala.

Plaanis on laiendada Järve luidete maastikukaitseala (edaspidi ka MKA) Tehumardi nõmme

hoiuala ja seni kaitseta riigimaa arvelt. Seni kaitseta riigimaal on inventeeritud

II kaitsekategooria liigid nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius), Gmelini kilbirohi

(Alyssum montanum ssp. Gmelinii) ja vitsosi (Equisetum x moorei), samuti väärtuslikud

metsaelupaigatüübid metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (9010*). Lisaks

täiendatakse kaitse-eesmärke lähtuvalt uutest teadmistest. Kaitsekord viiakse vastavusse

kehtivate õigusaktidega ning muudetakse tsoneeringut. Muudatuse on tinginud ka vajadus

tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50; edaspidi ka loodusdirektiiv) I lisas

nimetatud elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide kaitse.

Järve luidete maastikukaitseala pindala on 95 ha, Tehumardi nõmme hoiuala pindala on 23,4

ha, laiendus riigimaade arvelt on 35,2 ha. Projekteeritava ala pindala on kokku 153,6 ha.

Maaomandilt jaguneb planeeritav Järve luidete maastikukaitseala järgmiselt: u 37,3 ha kuulub

eraomandisse, u 1,6 ha munitsipaalomandisse ja u 112,9 ha riigiomandisse, u 1,8 ha rannajoont

on katastrisse kandmata.

Joonis 2. Järve luidete maastikukaitseala planeeritav tsoneering.

Joonis 3. Järve luidete maastikukaitseala tsoneering koos maaomandiga.

Kaitseala piiride ja kaitsekorra muutmine ning planeeritava Järve luidete maastikukaitseala

kaitse-eesmärkide täpsustamine on vajalik, et kaitsta paremini alal asuvaid väärtuslikke

kooslusi ja kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti on vaja korrigeerida maastikukaitseala piire,

sest aluskaart on täpsustunud. Enamus alast tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse, kuid õuemaad

tsoneeritakse piiranguvööndisse. Kaitsekorra muudatuse tingib ka asjaolu, et vana rannahoone

on varasemalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kuid seal ei leidu ranget kaitset vajavaid

väärtusi, mistõttu ei ole sihtkaitsevöödi kaitsekord seal põhjendatud ja see ala arvatakse uue

kaitsekorraga piiranguvööndisse.

Kaitseala maastikuilme määravad peamiselt rannaastang ja metsastunud liivaluited. Luited on

valdavalt madalad, keskmiselt 1,5 m kõrgused ja ebamäärase kujuga. Kõrgeimad luited on ligi

5 m kõrgused. Suurem osa loodusalast on metsastunud või metsastatud. Valitsevad sambliku ja

pohla kasvukohatüübi männikud. Nii nagu luited järgivad rannajoone kuju, on ka

taimekoosluste paiknemisele siin iseloomulik vööndilisus alates eelluidetest mere ääres kuni

metsastunud luideteni Kuressaare-Sääre riigimaantee lähedal.

Tehumardi nõmme hoiualal kehtib praegu 50% maamaksusoodustus. Kaitseala

moodustamisega arvatakse hoiuala suures osas sihtkaitsevööndisse ja hakkab kehtima 100%

maamaksusoodustus. Õuealadel, mis tsoneeritakse piiranguvööndisse, hakkab kehtima 50%

maamaksusoodustus. Järve luidete maastikukaitseala jääb praegu tervenisti sihtkaitsevööndisse

ja maamaksu seal ei maksta. Tsoneeringu muudatusega arvatakse osa Rannahoone

katastriüksusest (34801:008:0034) piiranguvööndisse ja seal hakkab edaspidi kehtima 50%

maamaksusoodustus.

2. Väärtused

2.1. Väärtuste kirjeldus

Järve luidete maastikukaitseala kehtiv kaitse-eesmärk on tervikliku luidetesüsteemi ja

liivaranna kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –

eelluidete (2110), rohttaimedega kinnistunud rannikuluidete ehk hallide luidete (2130*),

liikuvate rand-luidekaeraga rannikuluidete ehk valgete luidete (2120) ja metsastunud luidete

(2180) kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud ja selles direktiivis

nimetamata kaitset vajavate liikide – Gmelini kilbirohu (Alyssum montanum ssp. Gmelinii), mis

on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, ning nõmmnelgi (Dianthus arenarius ssp. arenarius)

(alates 2014. a on II kaitsekategooria liik), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens),

roomava öövilke (Goodyera repens), roheka käokeele (Platanthera chlorantha), kahelehise

käokeele (Platanthera bifolia), suure käopõlle (Listera ovata), villase katkujuure (Petasites

spurius) (pole alates 2014. a enam kaitsealune liik) ja aas-karukella (Pulsatilla pratensis), mis

on kõik III kategooria kaitsealused liigid, kaitse. Tehumardi nõmme hoiuala kehtiv kaitse-

eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas, need on eelluited (2110),

hallid luited ehk kinnistunud rannikuluited (2130*), metsastunud luited (2180) ja kuivad

nõmmed (4030). Eesmärgiks on ka II kaitsekategooria taimeliigi – nõmmnelgi (Dianthus

arenarius ssp. arenarius) elupaiga kaitse ja III kaitsekategooria linnuliigi – nõmmelõokese

(Lullula arborea) elupaikade kaitse. Järve loodusala moodustati järgmiste Nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II

lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks: I lisas nimetatud elupaigatüübid on

püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited –

2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*), metsastunud luited (2180) ja lood

(6280*); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on nõmmnelk (Dianthus

arenarius subsp. arenarius).

Planeeritava Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks seatakse püsitaimestuga

liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited – 2130*), metsastunud luited (2180), nõmmed (4030) ja vanad

loodusmetsad (9010*). Liikidest seatakse kaitse-eesmärgiks nõmmnelk (Dianthus arenarius

subsp. arenarius), Gmelini kilbirohi (Alyssum montanum ssp. Gmelinii), vitsosi (Equisetum x

moorei), nurmlauk (Allium vineale), lamav ristik (Trifolium campestre), roomav öövilge

(Goodyera repens), nõmmelõoke (Lullula arborea) ja nõmme-tähniksinitiib (Phengaris arion).

Joonis 4. Järve luidete maastikukaitseala planeeritav tsoneering koos väärtustega.

Loodusala eesmärgiks seatud püsitaimestuga liivarandasid (1640) ja valgeid luiteid (liikuvad

rannikuluited – 2120) alal inventeeritud ei ole, kuid need jäetakse siiski kaitse-eesmärkideks.

Tegemist on kiiresti muutuvate elupaigatüüpidega, millele mõjuvad eelkõige looduslikud

protsessid, mistõttu nende tekkimine ja kadumine on loomulik protsess. Valged luited (liikuvad

rannikuluited – 2120) on kaasnevaks elupaigatüübiks elupaigatüübile eelluited (2110), sest on

eraldi raskesti eristatav. Püsitaimestuga liivarandasid (1640) on tihtipeale raske eristada

eelluidetest ja valgetest luidetest. Loodusala eesmärgina nimetatud elupaigatüüp lood (6280*)

on tegelikkuses kuivad nõmmed (4030), seega ei ole põhjendatud loopealsete kaitse-eesmärgina

nimetamine ning muuta tuleb ka loodusala kaitse-eesmärke. Kaitseala laiendusel on

inventeeritud elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*), mis tuleb lisada kaitseala kaitse-

eesmärkide hulka. Laiendataval alal inventeeritud vanad loodusmetsad (9010*) on osaliselt

kujunenud metsastunud luidetest (2180) ning pikas perspektiivis võivad ka ülejäänud

metsastunud luited areneda vanadeks loodusmetsadeks.

Eelluiteid (2110), sh ka valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120) ja püsitaimestuga

liivarannad (1640), esineb kaitsealal 16,3 ha esinduslikkusega B. Halle luiteid (kinnistunud

rannikuluited – 2130*) esineb kaitsealal 15,3 ha esinduslikkusega A. Metsastunud luiteid

(2180) esineb kaitsealal 93,1 ha esinduslikkusega A ja C. Nõmmesid (4030) esineb kaitsealal

6,5 ha esinduslikkusega A. Vanu loodusmetsi (9010*) esineb kaitsealal 7,1 ha esinduslikkusega

A ja C.

Tehumardi nõmme hoiuala kaitse-eesmärgina on nimetatud III kaitsekategooria linnuliigi –

nõmmelõokese (Lullula arborea) elupaikade kaitse. eElurikkuse andmetel on 2017. aastal

Mändjalas vaadeldud nõmmelõokest planeeritaval laiendataval alal ja 2019. a Tehumardil.

Tehumardi nõmm on liigile tüüpiline ja omane elupaik, mistõttu liiki kaitse-eesmärkide seast

välja ei arvata (vaatleja oli ornitoloog Margus Ellermaa). Lisaks asub Järve maastikukaitsealal

ka mujal sobilikke elupaiku.

Kaitsealustest loomaliikidest elab Tehumardi nõmmel teiste seas ka üle-euroopaliselt ohustatud

III kaitsekategooria liik nõmme-tähniksinitiib (Phengaris arion). See liblikaliik kuulub ka

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk nn loodusdirektiivi IV lisasse kui eriti ranget kaitset vajav

liik. Nõmme-tähniksinitiib on liivalembene liik, kes elab liivikutel, liivaluidetel,

nõmmemetsades ja mujal kuivades, madala taimkattega elupaikades, kus kasvab rööviku

toidutaim nõmm-liivatee (toitub veel ka käbiheinast ja punest). Kaitsealal on liiki leitud u 6,2 ha

suurusel alal. Seega tuleb liik lisada kaitseala kaitse-eesmärkide hulka.

Gmelini kilbirohi (Alyssum montanum ssp. Gmelinii) on Eestis oma areaali loodepiiril ja tema

suurimad kasvukohad on Saaremaal, lisaks leidub taime veel Harjumaal. Järve

maastikukaitsealal on taim levinud u 27 ha-l. Gmelini kilbirohi kuulub II kaitsekategooriasse ja

on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohualdis liik. Ohuteguriks on liigile

kasvukoha metsastumine, lisaks korjamine, taimede liigne tallamine või nendest üle sõitmine,

arendus- ja ehitustegevus (elupaiga hävitamine).

Nõmmnelk (Dianthus arenarius) on Eestis oma areaali loodepiiril. Järve-Mändjala piirkond on

üks kuuest suuremast leiukohast Eestis. Nõmmnelk on levinud praktiliselt kogu kaitsealal, v.a

tihedamad metsaalad, kokku ligi 75 ha-l. Nõmmnelk kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti

ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohualdis liik. Ohuteguriks on liigile kasvukoha

liigne metsastumine, korjamine, taimede liigne tallamine või nendest üle sõitmine, samuti

arendus- ja ehitustegevus (elupaiga hävitamine).

Vitsosi (Equisetum × moorei) kasvab rannikuluidetel, nõmme- ja palumännikutes. Eestis leidub

liiki Saaremaal , Pärnumaal ja Vormsi saarel. Kaitsealal on taim levinud u 3 ha-l. Vitsosi kuulub

II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohulähedane

liik. Ohuteguriks on liigile metsa raie, tallamine või nendest üle sõitmine, samuti arendus- ja

ehitustegevus (elupaiga hävitamine).

Nurmlauk (Allium vineale) kasvab kuivadel lubjarikastel ning klibustel ja liivastel niitudel,

peamiselt mererannal. Eestis leidub liiki Saaremaal, Hiiumaal ja Ruhnus. Kaitsealal on taim

levinud u 0,01 ha-l, taimi oli üle 100 isendi. Nurmlauk kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti

ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohualdis liik. Ohuteguriks on ranna-alade

kinnikasvamine ja inimtegevus (ehitus, teede laiendamine). Ohuteguriks on liigile kasvukoha

liigne metsastumine, korjamine, taimede liigne tallamine või nendest üle sõitmine. Ka arendus-

ja ehitustegevus.

Lamav ristik (Trifolium campestre) kasvab rannaniitudel, kuivematel aruniitudel, looniitudel,

teeservadel. Eestis leidub liiki peamiselt Saaremaal, mandriosas harva tulnukana. Kaitsealal on

taim levinud u 0,03 ha-l. Lamav ristik kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide

punase nimestiku (2008) alusel ohulähedane liik. Ohuteguriks on arendus- ja ehitustegevus (sh

teede, mänguplatside jne rajamine), niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise

või/ja karjatamise katkemisel, lisaks liigne metsastumine, korjamine, taimede liigne tallamine

või nendest üle sõitmine.

Roomav öövilge (Goodyera repens) kasvab kuivades ja rabastuvates okas- ja segametsades.

Eestis leidub liiki üle Eesti, aga kaitsealal on väga esinduslik leiukoht, kuues leiukohas kokku

u 1200 taime. Roomav öövilge kuulub III kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide

punase nimestiku (2008) alusel ohuväline liik. Ohuteguriks on liigile metsa raie, tallamine või

nendest üle sõitmine. Ka arendus- ja ehitustegevus

Praegu kaitse-eesmärgiks olevaid III kategooria kaitsealuseid liike tumepunast neiuvaipa

(Epipactis atrorubens), rohekat käokeelt (Platanthera chlorantha), kahelehist käokeelt

(Platanthera bifolia), suurt käopõlle (Listera ovata), villast katkujuurt (Petasites spurius) (pole

enam kaitsealune liik) ja aas-karukella (Pulsatilla pratensis) enam kaitseala kaitse-eesmärkide

hulka ei panda. Nimetud liigid on Saaremaal suhteliselt laialt levinud. Kuigi Järve loodusala on

nendele liikidele sobilik elupaik (sh on alal esinduslikud kasvukohad), ei ole nende kaitse-

eesmärgiks jätmine/seadmine põhjendatud – need liigid ei ole Saaremaal ohustatud ning nende

kaitse maastikukaitsealal on tagatud ka teiste liikide ja elupaikade kaitsega. Taimeliikidest

esinevad kaitsealal veel II kaitsekategooria liigid valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) ja

väikeseõiene hiirehernes (Vicia lathyroides) ning III kaitsekategooria liigid pruunikas pesajuur

(Neottia nidus-avis), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) ja hall käpp (Orchis militaris).

Nimetatud liikide seadmine kaitseala kaitse-eesmärgiks ei ole vajalik, kuna eesmärgiks

seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab

kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-

eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse

kõikidele liikidele, mille elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele,

mille elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala

kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, mille kaitse jaoks on tegemist

esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise esinemisalaga.

Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, mille kaitse sellel alal on loodus- või

linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või mille soodsa seisundi pikaajaliseks

säilimiseks (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid

liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et

eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende

kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul

kaitse-eesmärk looduskaitseseaduse §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb

nende liikide puhul tegevustele nõusolekute andmist kaaludes kaitseala valitsejal arvestada, et

kavandatud tegevus ei oleks vastuolus looduskaitseseaduse §-s 55 sätestatud isendikaitse

põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist,

kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide

püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.

Kehtiv kaitse-eesmärk Kavandatav kaitse-eesmärk

Järve luidete maastikukaitseala kaitse-

eesmärk on: 1) tervikliku luidetesüsteemi

ja liivaranna kaitse;

2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisas nimetatud elupaigatüüpide –

eelluidete (2110)3 , rohttaimedega

kinnistunud rannikuluidete ehk hallide

luidete (2130*), liikuvate rand-

luidekaeraga rannikuluidete ehk valgete

Järve luidete maastikukaitseala kaitse-

eesmärk on:

1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas

nimetatud elupaigatüüpide püsitaimestuga

liivarannad (1640), eelluited (2110), valged

luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid

luidete (2120) ja metsastunud luidete

(2180) kaitse;

3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II

lisas nimetatud ja selles direktiivis

nimetamata kaitset vajavate liikide –

Gmelini kilbirohu (Alyssum montanum ssp.

Gmelinii ), mis on ühtlasi II kategooria

kaitsealune liik, ning nõmmnelgi

( Dianthus arenarius ssp. arenarius),

tumepunase neiuvaiba (Epipactis

atrorubens), roomava öövilke (Goodyera

repens), roheka käokeele

(Platantherachlorantha), kahelehise

käokeele (Platanthera bifolia), suure

käopõlle ( Listeraovata), villase katkujuure

(Petasites spurius ) ja aas-karukella

(Pulsatilla pratensis), mis on kõik III

kategooria kaitsealused liigid, kaitse.

luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*),

metsastunud luited (2180), nõmmed (4030)

ja vanad loodusmetsad (9010*) kaitse;

2) kaitsealuste liikide nõmmnelk (Dianthus

arenarius subsp. arenarius), Gmelini

kilbirohi (Alyssum montanum ssp.

Gmelinii), vitsosi (Equisetum x moorei),

nurmlauk (Allium vineale), lamav ristik

(Trifolium campestre), roomav öövilge

(Goodyera repens), nõmmelõoke (Lullula

arborea) ja nõmme-tähniksinitiib

(Phengaris arion) elupaikade kaitse.

Tehumardi nõmme hoiuala kaitse-eesmärk

on:

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide – eelluidete

(2110), hallide luidete ehk kinnistunud

rannikuluidete (2130*), metsastunud

luidete (2180), kuivade nõmmede (4030)

ning II lisas nimetatud taimeliigi –

nõmmnelgi (Dianthus arenarius ssp.

arenarius) elupaiga kaitse, samuti III

kaitsekategooria linnuliigi –

nõmmelõokese (Lullula arborea)

elupaikade kaitse.

2.2. Ohutegurid

Hoiuala kaitsekord tuleneb looduskaitseseaduse § 4 lõikest 3, mille järgi on hoiuala elupaikade

ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandavate

tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Sama seaduse § 32

lõike 2 järgi on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja

kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,

samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Seega on hoiualal võimalik kaitsta ainult neid elupaiku ja kasvukohti, mis on seatud hoiuala

kaitse-eesmärgiks. Ohuteguriks antud juhul on see, kui elupaik või kasvukoht pole kaitse-

eesmärgiks, sest siis pole võimalik nende kahjustamist vältida.

Metsaelupaigatüüpide peamine ohutegur on majandus- ja arendustegevus.

Metsaelupaigatüüpide kui põlisele metsale sarnaste metsade kaitseks on vajalik jätta need alad

majandamisest välja. Sellega kaitstakse elupaiku neile liikidele, kes ei suuda toime tulla

majandusmetsades ja keda leidub peamiselt ainult loodusmetsades. Paljud liigid vajavad enda

elutegevuseks vanu seisvaid puid või lamapuitu, mistõttu on bioloogilise mitmekesisuse

tagamiseks oluline säilitada vana metsa ja selle elemente. Seetõttu on väärtuslikud metsad

arvatud kaitseala koosseisus sihtkaitsevööndisse, kus majandustegevus (sh arendustegevus) on

keelatud.

Peamiseks ohuteguriks kaitstavatele liikidele peetakse kasvukohtade muutumist ja hävimist

erinevatel põhjustel. Suure tähtsusega ohuteguriteks on metsade raietegevus, arendustegevus,

võsastumine, elupaikade kinni kasvamine ja liigne tallamine.

Kaitseala maastikuilme säilimist ohustavad tallamine, prügistamine ning ehitustegevus.

Piirkonnas laiemalt on Kuressaare linna läheduse ja sobilike maastike (männimetsad) tõttu väga

suur ehitussurve. Maastikuilme säilitamiseks tuleb reguleerida ehitustegevust selliselt, et oleks

välistatud hoonete rajamine kohtades, mis kahjustaks kaitstavaid elupaigatüüpe ja liike. Liigse

tallamise ja prügistamise ärahoidmiseks on vaja seada mahulised piirangud rahvaürituste

korraldamisele, sõidukitega sõitmisele maastikul, telkimisele ja lõkke tegemisele, mis on kõige

enam ettetulevad juhtumid, kus liigse tallamise risk esineb. Kooslustele on ohuteguriks ka

liigsest tallamisest tekkinud maapinnakahjustused, mida võivad põhjustada nii rasked masinad,

mootorsõidukid (sh mootorrattad) kui ka suured rahvahulgad.

2.3. Kaitsekorra muutmise vajadus

Kaitsekorda tuleb muuta, et viia kaitse-eesmärgid kooskõlla tegelike kaitseväärtustega. Selleks

et tagada ka tulevikus puutumatute loodusmetsade säilimist alal, arvatakse kõik väärtuslikumad

loodusmetsale vastavad alad sihtkaitsevööndisse. Kaitse-eesmärgiks olevate metsakoosluste

soodsat seisundit ei ole võimalik tagada piiranguvööndi režiimis, sest piiranguvööndis on

lubatud majandustegevus (sh raie ja ehitustegevus), mis ei taga metsakoosluste puutumatut

arengut ega taga taimeliikide kasvukohtade ja loomaliikide elupaikade säilimist. Muudatused

on tinginud ka vajadus tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide, II lisas

nimetatud liikide ja teiste kaitstavate liikide kaitse. Kaitsekorra muudatuse tingib ka asjaolu, et

vana rannahoone (Rannahoone katastriüksus (34801:008:0034)) on varasemalt tsoneeritud

sihtkaitsevööndisse, aga uue kaitsekorraga tsoneeritakse see piiranguvööndisse, et võimaldada

hoone rekonstrueerimine.

3. Peamised muudatused kaitsekorras

3.1. Välispiir ja tsoneering

Kaitseala piir viiakse kooskõlla katastripiiride ja põhikaardiga ning hoiuala liidetakse

kaitsealaga. Järve luidete maastikukaitseala pindala suureneb hoiuala ja uue ala laienduse

arvelt.

Piiride ja vööndite määramisel on lähtutud kaitseväärtuste olemasolust ja kaitsekorrast

tulenevast ohutegurite vältimise võimalusest ning sellest, et piir oleks üheselt arusaadav ja

looduses tuvastatav. Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa, kus on loodusvarade

kasutamine ja majandustegevus keelatud vastavalt looduskaitseseadusest ja kaitse-eeskirjast

tulenevast korrast. Sihtkaitsevööndi üheks eesmärgiks on kaitsealal väljakujunenud või

kujundatavate koosluste säilitamine ja nende kaitse. Piiranguvööndisse jäävad majanduslikult

kasutatavad alad, kus on hoonestus ja muud rajatised ning kuhu kõrge loodusväärtusega

elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide olulisi elupaikasid ei jää, kuid mis toimib sihtkaitsevööndi

puhveralana ja tagab kaitseala sidususe.

3.2. Metsa majandamine, jahipidamine ja kalapüük

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord

Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd

Kaitseala valitseja nõusolekul on

kaitsealal lubatud:

1) koosluse kujundamine

vastavalt kaitse-eesmärgile;

2) kaitstavate liikide

elutingimuste säilitamiseks

vajalik tegevus.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on

kaitsealal keelatud:

1) väljastada

metsamajandamiskava;

2) kinnitada metsateatist.

Kaitseala valitseja vaatab talle

kooskõlastamiseks esitatud

metsateatise läbi ja annab kümne

tööpäeva jooksul pärast taotluse

saamist metsakoosluse liikide

ning vanuse mitmekesisuse

säilitamise eesmärgist tulenevalt

oma kirjaliku nõusoleku või seab

vajaduse korral omapoolsed

tingimused.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on

sihtkaitsevööndis

lubatud:

1) koosluse

kujundamine

vastavalt kaitse-

eesmärgile;

2) kaitsealuste liikide

elutingimuste

säilitamiseks vajalik

tegevus.

Kaitseala valitseja nõusolekul

on lubatud

aegjärkne- ja häilraie.

Keelatud on puhtpuistute

kujundamine ja energiapuistute

rajamine.

Keelatud on puidu kokku- ja

väljavedu külmumata pinnaselt.

Kaitseala valitseja võib lubada

puidu kokku- ja väljavedu, kui

pinnas seda võimaldab.

Kaitsealal on lubatud

jahipidamine 15. oktoobrist 1.

märtsini.

Kalapüüki kaitse-eeskiri ei

reguleeri, seega on keelatud.

Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.

Hoiuala

Keelatud on nende elupaikade ja

kasvukohtade hävitamine ja

kahjustamine, mille kaitseks

hoiuala moodustati ning

kaitstavate liikide oluline

häirimine, samuti tegevus, mis

seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate

liikide soodsa seisundi.

Metsaraie on keelatud, kui see

võib rikkuda kaitstava elupaiga

struktuuri ja funktsioone ning

ohustada elupaigale tüüpiliste

liikide säilimist.

Kui kavandatav uuendusraie on

kooskõlas kahe eelneva punktiga,

siis on lubatud lageraie langi

suurus kuni kaks hektarit ja laius

kuni 30 meetrit ning turberaie

langi suurus kuni viis hektarit.

Metsaseaduse kohase

metsateatise menetlemisel tuleb

arvestada hoiuala kehtestamise

eesmärki. Hoiuala valitseja võib

kohustada:

1) tegema kavandatavat

metsaraiet kindlaks määratud

ajal;

2) kasutama kavandatava raie

korral kindlaks määratud

tehnoloogiat.

Jahipidamine ja kalapüük on

lubatud.

Kaitseala sihtkaitsevööndis on parimaks kaitsemeetmeks metsakoosluste kujunemine

looduslike protsessidega ja seega on sihtkaitsevööndis majandustegevus (sh metsaraie)

keelatud. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud ainult kaitsealuste liikide

elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus ning koosluste kujundamine

vastavalt kaitse-eesmärkidele.

Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud aegjärkne- ja häilraie. Raie tüübi

reguleerimine on vajalik selleks, et muutused elupaiga struktuuris ei oleks järsud ega tugevad

ning metsas säiliks igal ajahetkel teatud hulk olulisi elemente. Aegjärkse raiega raiutakse metsa

järkude kaupa, mistõttu toimuvad keskkonnamuutused sujuvamalt ning seetõttu pole turberaie

mõju niivõrd järsk ja tugev kui näiteks lageraiel. Nii on liikidel rohkem aega muutustega

kohaneda. Häilraied on väikese pindalaga ja sarnasemad looduslikule häilule.

Piiranguvööndisse jääb metsa vähe, metsad on suures osas elamute läheduses, mis omavad

väärtust puhvriks olemisega väärtuslikumate metsakoosluste ümber, seega raied seal väärtusi

oluliselt ei mõjuta. Piiranguvöönd peab tagama eelkõige loodusliku mitmekesisuse säilitamise,

puistu võiks olla erivanuseline ja eriliigiline, seal võib koos kasvada peapuuliikidest nii 100-,

60- kui ka 20-aastased puud.

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks vajalik tegevus. Näiteks kaitse-eesmärgiks seatud taimeliikidele paremate

valgustingimuste tagamiseks võib vajadusel lubada kujundusraieid. Kaitsealuste liikide

elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused on tegevused, mis on vajalikud liikide

elupaikade seisundi parandamiseks ja liigilise mitmekesisuse suurendamiseks ning mille

tegemist kaitseala valitseja saab vastavalt vajadusele suunata.

Kuna kaitsekorda planeeritakse pikaks ajaks ning koosluste kujundamise vajalikkus kõikidele

kaitseala eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, siis pole võimalik ette näha kõigile

olukordadele sobivaid tingimusi, ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks

kaalutlusotsuseks.

Kalapüüki kehtiv kaitsekord ei reguleeri, seega on see LKS kohaselt keelatud. Alal kalapüügiks

sobilikud veekogud puuduvad. Uue kaitsekorraga kaitsealal kalapüük siiski lubatakse.

Tegemist pole väga külastatava kalapüügikohaga, aga kuna kalapüük ei kahjusta ala kaitse-

eesmärke, siis pole vajadust seda ka keelata. Kaitsealale otseselt ühtegi veekogu ei jää, välja

arvatud mereveetaseme tõusu ajal, aga kaitsealal loetakse kalapüügiks ka seda, kui kaldalt, mis

asub kaitsealal, püütakse kala veekogust, mis jääb väljapoole kaitseala. Selline tegevus ei ole

sage, kuid samas pole põhjust seda keelata.

Jahipidamine on kehtiva kaitsekorraga lubatud, aga ajaliselt piiratud (jahipidamine lubatud

15. oktoobrist 1. märtsini). Uue kaitsekorraga lubatakse kaitsealal jahipidamine ja sellele

kaitse-eeskirjaga täiendavaid tingimusi ei seata. Jahipidamine ei ole keelatud, kuna see ei sea

otseselt ohtu kaitseala elustikku, alal ei esine häirimistundlikke linnuliike, ega kahjusta olulisel

määral muid kaitseala loodusväärtusi.

3.3. Ehitamine, maaparandussüsteemi rajamine, olemasolevate maaparandussüsteemide

hoiutööd

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord

Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd

Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasa arvatud

ajutise ehitise püstitamine, aga lubatud on

tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala

tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

tootmisotstarbeta ehitise

püstitamine kaitseala

tarbeks ning tee ja

tehnovõrgu rajatiste

püstitamine kaitseala ja

kaitsealal paikneva

kinnistu tarbeks,

kusjuures kaitseala

tarbeks ehitise

püstitamisel ranna

ehituskeeluvööndisse ei

laiene rajatisele ranna

ehituskeeluvööndi

ehituskeeld.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

olemasolevate ehitiste

hooldustööd.

Keelatud on

majandustegevus ja

loodusvarade

kasutamine.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

uue ehitise

püstitamine.

Ehitiste hooldustööd

on lubatud

ehitusseadustiku

kohaselt.

Keelatud on uue

maaparandussüsteemi

rajamine.

Keelatud on majandustegevus ja loodusvarade

kasutamine.

Hoiuala

Keelatud on nende elupaikade ja

kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,

mille kaitseks hoiuala moodustati ning

kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti

tegevus, mis seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa

seisundi.

Kehtiv kaitse-eeskiri ei reguleeri

maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi

taastamist.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

olemasolevate

maaparandussüsteemide

hoiutööd ja veerežiimi

taastamine.

Kehtiva kaitsekorra järgi on kaitsealal keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise

püstitamine, aga lubatud on tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ja

olemasolevate ehitiste hooldustööd. Kehtiva hoiuala kaitsekorra järgi on hoiualal ehitustegevus

lubatud, kuid keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab

ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Majapidamisi ega

suuremaid teid kavandatavas sihtkaitsevööndis ei ole. Üldnormina sätestatakse, et uute ehitiste

püstitamine on sihtkaitsevööndis keelatud, et vältida seal paiknevate väärtuslike koosluste ja

kaitsealuste liikide elupaikade kahjustumist. Üldreeglina võib ehitamine pöördumatult hävitada

elupaiku ja kahjustada ala loodusväärtuseid. Erandina on kaitseala valitseja nõusolekul

sihtkaitsevööndis lubatud tee ja tehnovõrgu rajatiste püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva

kinnistu tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks. Kuna ehitamise

mõju kaitse-eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust,

tehnoloogiast, asukohast ja mahust, siis ei ole määrusega võimalik ette näha igasse olukorda

sobivaid tingimusi ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks.

Kaitseala tarbeks vajalike ehitiste alla kuuluvad eelkõige seal liikumiseks vajalikud rajatised

(sh ligipääsuteed) ning loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised (sh laudteed,

kuivkäimlad, infotahvlid). Samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud sihtkaitsevööndis

olemasolevate ehitiste hooldustööd. Teede hooldustöödele nagu langenud puude eemaldamine

ei ole vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Muudel juhtudel on vajalik kaitseala valitseja

nõusolek. Sihtkaitsevööndis uue tee rajamine kinnistu tarbeks ei ole vajalik ega põhjendatud,

kuid erandina võib vajalikuks osutuda läbi sihtkaitsevööndi piiranguvööndisse viivate teede

kapitaalsem korrastamine. Tehnovõrgu rajatiste püstitamine kinnistu tarbeks võib vajalikuks

osutuda maakaabli paigaldamiseks läbi sihtkaitsevööndi piiranguvööndisse või näiteks

olemasolevate hoonete tarbeks kanalisatsiooni või veevarustuse rajamiseks. Keskkonnaametil

puudub ülevaade, kas planeeritavas sihtkaitsevööndis (praegusel hoiualal ja laiendataval alal)

võib olla hoonetele tehnovõrke rajatud. Kaitseala tarbeks tootmisotstarbeta ehitise ranna

ehituskeeluvööndisse ehitamine ei nõua selle vähendamist kooskõlas LKS § 38 lõikega 7.

Kavandatava kaitsekorra järgi on piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul uue ehitise

püstitamine lubatud. Vajalikuks võib osutuda piiranguvööndis uute hoonete ja erinevate

kommunikatsioonide väljaehitamine varasemalt hoiualale jäävatel õuemaadel ja Rannahoone

katastriüksusel (varasemalt sihtkaitsevööndis) vana rannahoone taastamiseks. Kuna ehitamise

mõju kaitse-eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust,

tehnoloogiast, asukohast ja mahust, siis pole määrusega võimalik ette näha igasse olukorda

sobivaid tingimusi, ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks.

Piiranguvööndis saab kaaluda ehitiste püstitamist, mis ei sea ohtu kaitseala kaitse-eesmärke, ja

ehitiste püstitamisel puudub kaitseala tarbeks vajalikkuse nõue.

Kavandatava kaitsekorra järgi on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis jätkuvalt

lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd. Kaitseala valitseja nõusoleku nõue on seatud, et

seada vajaduse korral ajalisi piiranguid lähtuvalt linnustiku, taimestiku või elupaigatüüpide

kaitsest. Olemasolevate ehitiste hooldustööd on lubatud, et mitte välistada olemasolevate õppe-

ja loodusradade, teede, elektriliinide (maakaabli) ning kaitseala tarbeks püstitatud ja

püstitatavate tootmisotstarbeta ehitiste, kinnistu tarbeks rajatud tee ja tehnovõrgu rajatiste ja

muude ehitiste hooldustöid, mis kaitseala kaitse-eesmärke ei kahjusta. Sihtkaitsevööndis tuleb

olemasolevate teede hooldamise lubamisel arvestada, et lubatakse vajadusel ka ära koristada

pinnaseteedele murdunud puid ja eemaldada teeäärset võsa, kui tegemist on kohalikele olulise

kasutuses oleva teega. Vajalikuks võib osutuda õppe- ja loodusradade hooldustööna ka võsa

võtmine raja äärest. Piiranguvööndis on ehitiste hooldustööd lubatud ehitusseadustiku kohaselt.

Kavandatava kaitsekorra järgi lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis

olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine. Alale jääb näiteks

Laiaselja oja. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid lubatakse juhul, kui nende

hooldamine ei avalda ulatuslikku negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja see on vajalik, kui

maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele

aladele. Kaitseala valitsejale antud küsimuses kaalutlusõiguse andmise eesmärgiks on leida

kompromiss maaparandussüsteemi toimimise ning loodusväärtuste kaitse vahel. Hoiutööde

lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala

loodusväärtustele, teisalt kaalub kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala

asuvatele aladele. Maaparandussüsteemide hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja

nõusolek, on nt puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette

eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja

voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud kui voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena

üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi jne, samuti ei ole kaitseala

valitseja nõusolekut vaja rohttaimede niitmiseks. Samas on oluline, et ka nende tööde

teostamisel arvestataks ala kaitse-eesmärgiga ning ei kahjustataks loodusväärtusi. Kaitseala

valitseja saab maaparandussüsteemide hoiutöödele nõusoleku andmisel seada vajaduse korral

ajalisi jm piiranguid, et piirnevad loodusväärtused säiliksid soodsas seisundis. Kehtiva

kaitsekorra järgi on kaitsealal uute maaparandussüsteemide rajamine keelatud. Kavandatava

kaitsekorra järgi on piiranguvööndis jätkuvalt keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, et

piirnevad loodusväärtused säiliksid soodsas seisundis. Maaparandussüsteemid, mis rikuvad

looduslikku veerežiimi, on kaitstavatele elupaigatüüpidele kõige suuremaks ohuks ja on

oluline, et neid kaitsealale ei rajataks, sest muudetud veerežiim tingib ala kuivendamise ja

elupaigatüüpide seisundi halvenemise. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse

tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike

ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1

tähenduses. Üksikkraave saab Keskkonnaametiga kooskõlastatult rajada ehitustegevuse sätte

all.

Kehtiva kaitsekorra järgi on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade

kasutamine ning hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja

kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,

samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Kuna peamine sihtkaitsevööndi laiendus toimub hoiuala arvelt ja planeeritava kaitsekorra järgi

on sihtkaitsevööndis kooskõlas kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega keelatud majandustegevus

ja loodusvarade kasutamine, siis tagab see parema ja terviklikuma looduskoosluste kaitse.

Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt

teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud.

Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti

majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja

kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis

on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise

eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega

kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus.

Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärki või seisundit.

3.4. Rahvaürituste korraldamine, sõidukitega sõitmine, telkimine ja lõkke tegemine, biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord

Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd

Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga

rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades. Üle 50

osalejaga rahvaürituste korraldamine

selleks ettevalmistamata kohtades on

lubatud üksnes kaitseala valitseja

nõusolekul.

Lubatud on kuni 50

osalejaga rahvaürituse

korraldamine kaitseala

valitseja nõusolekul

selleks ettevalmistatud

kohas.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

rohkem kui 50 osalejaga

rahvaürituse

korraldamine ja

rahvaürituse

korraldamine selleks

ettevalmistamata kohas.

Rahvaürituse

korraldamine on

lubatud.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine

kattega teedel või kruusateedel.

Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool

kattega teid või kruusateid on lubatud

vaid kaitseala valitseja nõusolekul.

Sõidukiga sõitmine väljaspool kattega

teid või kruusateid ja maastikusõidukiga

sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta

on lubatud järelevalve- ja päästetöödel,

käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud

töödel, kaitseala valitsemisega seotud

töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul

tehtavas teadustegevuses.

Kaitsealal on lubatud:

1) sõidukiga sõitmine teedel;

2) jalgrattaga sõitmine radadel;

3) Eelnevates punktides 1 ja 2 nimetamata

juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise

või kaitse korraldamisega seotud tegevusel,

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud

töödel, sh metsa- ja põllumajandustöödel.

Hoiuala

Ei reguleeri sõidukitega sõitmist

(vaikimisi lubatud), kuid keelatud on

nende elupaikade ja kasvukohtade

hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning

kaitstavate liikide oluline häirimine,

samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa

seisundi.

Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd

Telkimine ja lõkke tegemine on keelatud. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud

õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja

nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud.

Telkimine ja lõkke tegemine selleks

ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud

kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega

seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel ja metsamajandustöödel.

Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise

kasutamist kaitse-eeskiri ei reguleeri,

seega on keelatud.

Keelatud. Lubatud on biotsiidi,

väetise ja

taimekaitsevahendi

kasutamine õuemaal.

Muudel juhtudel

keelatud.

Kehtiv kaitse-eeskiri ei reguleeri adru

varumist.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

adru varumine.

Kehtiva kaitsekorra kohaselt on kaitsealal lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine

selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kavandatava

kaitsekorraga seatakse erisused sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis rahvaürituse

korraldamisele. Kavandatava kaitsekorra järgi on sihtkaitsevööndis lubatud kuni 50 osalejaga

rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine

ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Piirang võimaldab väiksemate

rahvaürituste korraldamist ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, kuid osalejate piirarvu

seadmine väldib suuremaid rahvakogunemisi, millega võib kaasneda elustiku liigne häirimine.

Väikese osalejate arvuga rahvaürituse korraldamine ei tekita kaitsealal olulist kahju, kuid

osalejate arvu piiramine on vajalik liigse inimkoormuse ohjamiseks. Suur inimhulk võib

kahjustada elupaiku ja pinnast, suurendada reostuskoormust ning häirida kaitsealuseid liike.

Nõusoleku võib küsida ka mingi perioodi peale, kui tegemist on regulaarsete rahvaüritustega,

mida saab pikemalt ette planeerida. Rahvaüritus on organiseeritud üritus, näiteks matk,

orienteerumis-, jalgratta- vm spordiüritus, õppus, meelelahutus-, kaubandus- vm üritus. Suured

rahvaüritused kaitsealal võivad ohustada näiteks nõmmnelki ja Gmelini kilbirohtu, sest liigne

tallamine võib liigi säilimise ohtu seada. Liigne tallamine ei mõju soodsalt ka luiteelupaikadele

tervikuna. Järve luidete maastikukaitsealal on väga suur tõenäosus, et kaitseala külastamisel

viibib sihtkaitsevööndis selleks ettevalmistatud ja ettevalmistamata kohas korraga üle 50

inimese, ilma, et tegemist oleks määruse järgse kaitseala valitseja nõusolekut vajava

rahvaüritusega. Tavapärast kaitseala külastamist ei ole siiski põhjendatud piirata.

Kavandatava kaitsekorra järgi piiranguvööndis rahvaürituse korraldamisele piiranguid ei seata.

Piiranguvööndisse jäävad peamiselt õuemaad ja sinna olulisi loodusväärtusi ei jää.

Kehtiva kaitsekorra järgi on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine kattega teedel või

kruusateedel. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool kattega teid või kruusateid on lubatud

vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool kattega teid või kruusateid ja

maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja

päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel

ja kaitseala valitseja nõusolekul tehtavas teadustegevuses. Kehtiv hoiuala kaitsekord

sõidukitega sõitmist otseselt ei reguleeri, kuid keelatud on nende elupaikade ja kasvukohtade

hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline

häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa

seisundi. Kavandatava kaitsekorra järgi on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine teedel,

jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või

loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga sõitmisele

kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et

maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st

jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole

mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane

liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige

toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud

ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või

muud sellised tegevused). Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel

(sh liigikaitselised tööd, teadustööd, liinirajatiste hooldustööd, metsa- ja põllumajandustööd,

olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning jahipidamise käigus lastud suurulukite

väljavedu maastikult), sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel. Muudel

tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste

liikide kasvukohti. Erisused väljaspool teed sõitmisele on seatud, sest vältida tuleb kaitsealuste

elupaigatüüpide pinnasekahjustusi ja kaitsealuste taimeliikide liigset tallamist. Need erisused

tulenevad osaliselt LKS § 30 lõikest 3. Kuna LKS teeb metsa- ja põllumajandustööde puhul

erandi piiranguvööndis ainult maatulundusmaale (LKS § 31 lõike 2 punkt 10), siis selleks, et

ka väljaspool maatulundusmaad saaks piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel

sõidukiga sõita, on need tööd eraldi välja toodud. Erisust pilliroo varumisele ei tehta, sest

pilliroogu kaitsealal ei kasva ja selle kogumiseks sobiv rand puudub.

Kehtiva kaitsekorra järgi on sihtkaitsevööndis telkimine ja lõkke tegemine keelatud.

Kavandatava kaitsekorra järgi on kaitsealal lubatud telkimine ja lõkke tegemine õuemaal ning

kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Telkimine ja

lõkke tegemine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise

või kaitse korraldamisega seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja

nõusolekul teostataval teadustegevusel ja metsamajandustöödel. Reguleerimata telkimine ja

lõkke tegemine kaitsealal seavad ohtu kaitseväärtuste säilimise, kuna suureneb negatiivne mõju

kooslustele (tallamine, prahistamine, koosluste paigutine hävitamine, puude raie või lamapuidu

kasutamine lõkke tegemise eesmärgil jne) ja kaitsealuste liikide elupaikadele. Telkimine ja

lõkke tegemine õuemaal on lubatud, kuna seal ei kahjusta need tegevused kaitse-eesmärkide

saavutamist. Kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohti telkimiseks ja

lõkke tegemiseks kaitsealale ei jää, kuid planeeritav kaitsekord võimaldab nende rajamist

kaaluda. Ettevalmistamata kohas võib lõket teha muu hulgas kaitse korraldamisega seotud

tegevustel, näiteks koosluste hooldustöödel raiejäätmete põletamisel. Ettevalmistamata kohas

on telkimine erandkorras kaitseala valitseja nõusolekul lubatud näiteks teadustöödel (sh

seiretöödel).

Kehtiva kaitsekorra järgi on kaitsealal keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise

kasutamine. Kavandatava kaitsekorraga lubatakse piiranguvööndi õuemaal biotsiidi, väetise ja

taimekaitsevahendi kasutamine. Muudel juhtudel keelatud. Biotsiidi, väetise ja

taimekaitsevahendi kasutamine on lubatud vaid õuemaal, et ained ei kahjustaks väljaspool neid

alasid olevaid tundlikke ökosüsteeme. Lisaks vähendavad need ained liigilist mitmekesisust,

kuna mõjuvad surmavalt või elu pärssivalt suuremale hulgale liigirühmadest, mitte ainult

kahjuritele ja umbrohule. Seega võimaldab planeeritav kaitsekord piiranguvööndi õuemaal

näiteks lillepeenras lillede väetamist, kuid mujal piiranguvööndis biotsiidi, väetise ja

taimekaitsevahendi kasutamist ei lubata.

Kehtiv kaitsekord adru varumist ei reguleeri. Adru varumine on agariku ehk furtsellaaria ja adru

kogumine rannalt. Kaitsealal olulisi adru varumise kohti ei ole, kuid kaitsekorraga jäetakse

võimalus kaitseala valitsejal adru varumise lubamist vajadusel kaaluda. Kui tulevikus peaks

adru varumine päevakorda tõusma, saab kaitseala valitseja seada nimetatud tegevusele

tingimusi ja suunata adru kogujaid nii, et see ei kahjustaks kaitseala kaitseväärtusi. Näiteks saab

kaitseala valitseja seada tingimusi adru kogumise kohale või viisile, et tegevuse käigus ei

kahjustataks rannikuäärseid kaitsealuseid elupaigatüüpe. Samuti saab kaitseala valitseja seada

adru varumisel tingimusi sõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmisele väljaspool teid.

3.5. Piirangute tehnilised ajakohastamised ja looduskaitseseaduse § 14 sätted

Sihtkaitsevööndis on jätkuvalt keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.

Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud

vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta

katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha

maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise

kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba,

rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning lisasööta jahiulukeid. Tulenevalt

looduskaitseseaduse muudatustest ei reguleerita kaitse-eeskirjaga enam metsamajandamiskava

väljastamist. Roo varumist ei reguleerita, sest alal puuduvad rooalad. Ujuvvahendiga sõitmist

ei reguleerita, sest selleks sobilikud veekogud puuduvad. Vajaliku tegevusena poollooduslike

koosluste majandamist ei reguleerita, sest kaitsealale ei jää poollooduslikke kooslusi.

Veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist ei reguleerita, sest piiranguvööndisse

veekogusid ei jää.

4. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud

Lisatakse pärast avalikustamist.

5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused

Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis määruse muutmisega kaasneksid.

5.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse

maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab

maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu

ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50%

maamaksumäärast. Kaitse-eeskirja muutmisega on plaanis arvata hoiualalt piiranguvööndisse

u 1 ha eramaad, hoiualalt sihtkaitsevööndisse u 21,6 ha eramaad ja sihtkaitsevööndist

piiranguvööndisse u 1,4 ha eramaad. Ülejäänud eramaade osas muudatusi ei toimu.

Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule antakse toetust, et kompenseerida Natura 2000

metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Erametsaomanikel on võimalus taotleda Natura

alal paikneva metsaala majandamisel saamata jäänud tulu kompensatsiooni. Toetust võib

taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse, taotleja omandis oleva metsaala kohta, mis asub Natura 2000

võrgustiku alal ja on kantud metsaalana keskkonnaregistrisse. Toetuse määr Natura 2000

piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva ühe hektari metsaala kohta on kuni 60

eurot aastas (seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku raha kõikide taotluste

rahuldamiseks), sihtkaitsevööndis 134 eurot hektari kohta aastas.

5.2 Muudatuste mõju kohalikule omavalitsusele ja riigile

Kaitseala laieneb 35,2 ha võrra riigimaa arvelt, 23,4 ha hoiualale jäävat ala arvatakse kaitseala

koosseisu, kus hakkab suures osas (21,8 ha) kehtima sihtkaitsevööndi kaitsekord ja ühtlasi

100% maksusoodustus. Moodustatava kaitseala pindala on kokku 153,6 ha. Maamaksuseaduse

§ 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva

aasta 1. jaanuaril. Kokkuvõttes väheneb Saaremaa Vallavalitsuse maamaksutulu u 725 euro

võrra aastas.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada

kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele

vastava tasu eest. Kuna hoiualalt arvatakse täiendavalt maad sihtkaitsevööndisse, mistõttu

nende maa sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, võib kaasneda riigile maa

omandamisega riigieelarvele täiendavaid kulusid.

Kaitse-eeskirja muutmisega arvatakse sihtkaitsevööndisse täiendavalt juurde 27,3 ha

riigimetsa. Vastavalt RMK arvutustele vähendab range kaitse Saaremaal puidukasutuse tulu

keskmiselt 100 eurot hektari kohta aastas. Suure osa ala puhul on tegemist küpse metsaga.

Arvestades alal asuva küpse metsa osakaalu, kus lähima 10 aasta jooksul oleks võimalik

piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 2700

eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel

väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud,

puiduturu olukord jne).

6. Menetluse korraldaja seisukohad tutvustamisel vastuseta jäänud küsimustele

Täiendatakse pärast avalikustamist.

Arvamuse avaldamine

Saatsite kirja Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise ja Tehumardi nõmme

hoiuala kaitsealaga liitmise väljatöötamise kavatsusest teavitamise kohta.

Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise ja Tehumardi nõmme hoiuala kaitsealaga

liitmise väljatöötamise kavatsuses seisab kirjas: Kaitseala (välis) piir viiakse kooskõlla

katastripiiride ja põhikaardiga ning hoiuala liidetakse kaitsealaga. Järve luidete maastikukaitseala

pindala suureneb hoiuala ja uue ala laienduse arvelt.

Palume viia katastriüksuse 34801:008:0141, Jahimaja piir ja piiranguvööndi piir kooskõlla.

Järve luidete MKA ja sellega liidetav ala on Saaremaa mastaabis rekreatiivselt ülioluline. Siin

asuvad RMK Mändjala Loodusmaja https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-

puhkeala/1696 , Mändjala õpperada https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-

puhkeala/mandjala-opperada-1-6-km , Taimeaia puhkekoht

https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-puhkeala/taimeaia-puhkekoht ,

Keskranna puhkekoht https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-puhkeala/9409 ,

Järve puhkekoht https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-puhkeala/jarve-

puhkekoht . Inimesed liiguvad väljaspool nimetatud külastusobjekte mööda ala ka jalgratastel ja

jalgsi. Arvestades möödunudtalviseid ekstreemseid ilmaolusid ja nendest tingitud kahjusid

metsastunud luidetel (2180) ja vanades loodusmetsadas (9010*), kus maha sadanud lumi vaalis ja

murdis ning jäi rippesse väga suuri oksi ja vanu mände, mis on külastajale potentsiaalseks ohuks,

oleks vajalik lisada nii piirangu- kui sihtkaitsevööndisse lubatud tegevusena ohtlike puude raie.

Kavatsuses ei leia viiteid lubatud ega keelatud tegevustele seoses Mändjala supelrannaga,

Saaremaa Hotelli ja mere vahelise alaga.

Kavatsuses on kirjas: Erisust pilliroo varumisele ei tehta, sest pilliroogu kaitsealal ei kasva ja selle

kogumiseks sobiv rand puudub.

Kaitsealaga liidetaval alal on Mändjala ranna eelluiteid (2110) randaalitud pilliroo tõrjumise

eesmärgil.

Lugupidamisega

Keskkonnaameti

Kuressaare kontor

Tallinna 22 Kuressaare linn 93819

[email protected]

Teie 18.05.2023 nr 7-4/23/10290-2

Meie digitaalallkirja kuupäev

nr 3-1.1/2023/3294

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaan Prants

RMK Saaremaa metsaülem