| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/3294 |
| Registreeritud | 19.05.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Jaan Prants |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
nimekirja alusel
18.05.2023 nr 7-4/23/10290-2
Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja
muutmise ja Tehumardi nõmme hoiuala
kaitsealaga liitmise väljatöötamise kavatsusest
teavitamine
Keskkonnaamet annab teada, et kavandamisel on Järve luidete maastikukaitseala kaitse-
eeskirja muutmine ja Tehumardi nõmme hoiuala kaitsealaga liitmine. Valminud on määruse
eelnõu väljatöötamise kavatsus (käesoleva kirja lisa), kus selgitatakse muudatuste vajadust.
Väljatöötamise kavatsuse dokumentidega on võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel
https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/kaitse-eeskirjade-
eelnoude-avalik-valjapanek.
Järve luited on kaitse all 1959. aastast, mil Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee otsusega nr
71 „Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” võeti kaitse alla Järve luidestik.
Tehumardi nõmme hoiuala moodustati Vabariigi Valitsuse 2006. a vastu võetud määruse nr 176
„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” 2007. a jõustunud redaktsiooniga. Järve
luidete maastikukaitseala ja Tehumardi nõmme hoiuala kuuluvad üle-euroopalisse kaitsealade
võrgustikku Natura 2000 Järve loodusalana.
Plaanis on laiendada Järve luidete maastikukaitseala Tehumardi nõmme hoiuala ja seni kaitseta
riigimaa arvelt. Samuti täiendatakse kaitse-eesmärke lähtuvalt uutest teadmistest. Kaitsekord
viiakse vastavusse kehtivate õigusaktidega. Muudatuse on tinginud ka vajadus tagada nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50; edaspidi ka loodusdirektiiv) I lisas nimetatud
elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide kaitse.
Saadame väljatöötamise kavatsuse Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Ootame
põhjendatud ettepanekuid ning kutsume aktiivselt osalema Järve luidete maastikukaitseala
kaitse-eeskirja väljatöötamises. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös
maaomanike ja huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline.
Põhjendatud parandusettepanekud ja vastuväited palume esitada kirjalikult Keskkonnaameti
aadressil Tallinna 22, Kuressaare, 93819 Saare maakond
või [email protected] hiljemalt 07.06.2023.
Kui Te hiljemalt 07.06.2023 ei ole parandusettepanekuid või vastuväiteid esitanud, arvestame,
et olete meie esitatud väljatöötamise kavatsuse ettepanekuga nõus.
2 (2)
Pärast tutvustamisperioodi lõppu esitatakse väljatöötamise kavatsus keskkonnaministrile
määruse eelnõu menetluse algatamiseks. Määruse eelnõu kohta on võimalik arvamust avaldada
ka menetluse algatamisele järgneval avalikustamise perioodil.
Küsimuste korral palume pöörduda Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna
vanemspetsialisti Kadri Paomehe poole ([email protected], 5343 6313).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Nele Saluveer
juhtivspetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
Lisa: Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise ja Tehumardi nõmme hoiuala
kaitsealaga liitmise väljatöötamise kavatsus
Kadri Paomees 5343 6313
Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise ja Tehumardi nõmme hoiuala
kaitsealaga liitmise
VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS
1. Sissejuhatus
Järve luidete maastikukaitseala ja Tehumardi nõmme hoiuala asuvad Saare maakonnas
Saaremaa vallas Mändjala, Järve, Keskranna ja Tehumardi külas ning Salme alevikus. Järve
luited on kaitse all 1959. aastast, mil Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee otsusega nr 71
„Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” võeti kaitse alla Järve luidestik.
Tehumardi nõmme hoiuala moodustati Vabariigi Valitsuse 2006. a vastu võetud määruse nr 176
„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” 2007. a jõustunud redaktsiooniga. Järve
luidete maastikukaitseala ja Tehumardi nõmme hoiuala kuuluvad üle-euroopalisse kaitsealade
võrgustikku Natura 2000 Järve loodusalana.
Joonis 1. Olemasolevad kaitstavad loodusobjektid – Järve luidete maastikukaitseala ja
Tehumardi nõmme hoiuala.
Plaanis on laiendada Järve luidete maastikukaitseala (edaspidi ka MKA) Tehumardi nõmme
hoiuala ja seni kaitseta riigimaa arvelt. Seni kaitseta riigimaal on inventeeritud
II kaitsekategooria liigid nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius), Gmelini kilbirohi
(Alyssum montanum ssp. Gmelinii) ja vitsosi (Equisetum x moorei), samuti väärtuslikud
metsaelupaigatüübid metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (9010*). Lisaks
täiendatakse kaitse-eesmärke lähtuvalt uutest teadmistest. Kaitsekord viiakse vastavusse
kehtivate õigusaktidega ning muudetakse tsoneeringut. Muudatuse on tinginud ka vajadus
tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50; edaspidi ka loodusdirektiiv) I lisas
nimetatud elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide kaitse.
Järve luidete maastikukaitseala pindala on 95 ha, Tehumardi nõmme hoiuala pindala on 23,4
ha, laiendus riigimaade arvelt on 35,2 ha. Projekteeritava ala pindala on kokku 153,6 ha.
Maaomandilt jaguneb planeeritav Järve luidete maastikukaitseala järgmiselt: u 37,3 ha kuulub
eraomandisse, u 1,6 ha munitsipaalomandisse ja u 112,9 ha riigiomandisse, u 1,8 ha rannajoont
on katastrisse kandmata.
Joonis 2. Järve luidete maastikukaitseala planeeritav tsoneering.
Joonis 3. Järve luidete maastikukaitseala tsoneering koos maaomandiga.
Kaitseala piiride ja kaitsekorra muutmine ning planeeritava Järve luidete maastikukaitseala
kaitse-eesmärkide täpsustamine on vajalik, et kaitsta paremini alal asuvaid väärtuslikke
kooslusi ja kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti on vaja korrigeerida maastikukaitseala piire,
sest aluskaart on täpsustunud. Enamus alast tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse, kuid õuemaad
tsoneeritakse piiranguvööndisse. Kaitsekorra muudatuse tingib ka asjaolu, et vana rannahoone
on varasemalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kuid seal ei leidu ranget kaitset vajavaid
väärtusi, mistõttu ei ole sihtkaitsevöödi kaitsekord seal põhjendatud ja see ala arvatakse uue
kaitsekorraga piiranguvööndisse.
Kaitseala maastikuilme määravad peamiselt rannaastang ja metsastunud liivaluited. Luited on
valdavalt madalad, keskmiselt 1,5 m kõrgused ja ebamäärase kujuga. Kõrgeimad luited on ligi
5 m kõrgused. Suurem osa loodusalast on metsastunud või metsastatud. Valitsevad sambliku ja
pohla kasvukohatüübi männikud. Nii nagu luited järgivad rannajoone kuju, on ka
taimekoosluste paiknemisele siin iseloomulik vööndilisus alates eelluidetest mere ääres kuni
metsastunud luideteni Kuressaare-Sääre riigimaantee lähedal.
Tehumardi nõmme hoiualal kehtib praegu 50% maamaksusoodustus. Kaitseala
moodustamisega arvatakse hoiuala suures osas sihtkaitsevööndisse ja hakkab kehtima 100%
maamaksusoodustus. Õuealadel, mis tsoneeritakse piiranguvööndisse, hakkab kehtima 50%
maamaksusoodustus. Järve luidete maastikukaitseala jääb praegu tervenisti sihtkaitsevööndisse
ja maamaksu seal ei maksta. Tsoneeringu muudatusega arvatakse osa Rannahoone
katastriüksusest (34801:008:0034) piiranguvööndisse ja seal hakkab edaspidi kehtima 50%
maamaksusoodustus.
2. Väärtused
2.1. Väärtuste kirjeldus
Järve luidete maastikukaitseala kehtiv kaitse-eesmärk on tervikliku luidetesüsteemi ja
liivaranna kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
eelluidete (2110), rohttaimedega kinnistunud rannikuluidete ehk hallide luidete (2130*),
liikuvate rand-luidekaeraga rannikuluidete ehk valgete luidete (2120) ja metsastunud luidete
(2180) kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud ja selles direktiivis
nimetamata kaitset vajavate liikide – Gmelini kilbirohu (Alyssum montanum ssp. Gmelinii), mis
on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, ning nõmmnelgi (Dianthus arenarius ssp. arenarius)
(alates 2014. a on II kaitsekategooria liik), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens),
roomava öövilke (Goodyera repens), roheka käokeele (Platanthera chlorantha), kahelehise
käokeele (Platanthera bifolia), suure käopõlle (Listera ovata), villase katkujuure (Petasites
spurius) (pole alates 2014. a enam kaitsealune liik) ja aas-karukella (Pulsatilla pratensis), mis
on kõik III kategooria kaitsealused liigid, kaitse. Tehumardi nõmme hoiuala kehtiv kaitse-
eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade
ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas, need on eelluited (2110),
hallid luited ehk kinnistunud rannikuluited (2130*), metsastunud luited (2180) ja kuivad
nõmmed (4030). Eesmärgiks on ka II kaitsekategooria taimeliigi – nõmmnelgi (Dianthus
arenarius ssp. arenarius) elupaiga kaitse ja III kaitsekategooria linnuliigi – nõmmelõokese
(Lullula arborea) elupaikade kaitse. Järve loodusala moodustati järgmiste Nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II
lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks: I lisas nimetatud elupaigatüübid on
püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited –
2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*), metsastunud luited (2180) ja lood
(6280*); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on nõmmnelk (Dianthus
arenarius subsp. arenarius).
Planeeritava Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks seatakse püsitaimestuga
liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited
(kinnistunud rannikuluited – 2130*), metsastunud luited (2180), nõmmed (4030) ja vanad
loodusmetsad (9010*). Liikidest seatakse kaitse-eesmärgiks nõmmnelk (Dianthus arenarius
subsp. arenarius), Gmelini kilbirohi (Alyssum montanum ssp. Gmelinii), vitsosi (Equisetum x
moorei), nurmlauk (Allium vineale), lamav ristik (Trifolium campestre), roomav öövilge
(Goodyera repens), nõmmelõoke (Lullula arborea) ja nõmme-tähniksinitiib (Phengaris arion).
Joonis 4. Järve luidete maastikukaitseala planeeritav tsoneering koos väärtustega.
Loodusala eesmärgiks seatud püsitaimestuga liivarandasid (1640) ja valgeid luiteid (liikuvad
rannikuluited – 2120) alal inventeeritud ei ole, kuid need jäetakse siiski kaitse-eesmärkideks.
Tegemist on kiiresti muutuvate elupaigatüüpidega, millele mõjuvad eelkõige looduslikud
protsessid, mistõttu nende tekkimine ja kadumine on loomulik protsess. Valged luited (liikuvad
rannikuluited – 2120) on kaasnevaks elupaigatüübiks elupaigatüübile eelluited (2110), sest on
eraldi raskesti eristatav. Püsitaimestuga liivarandasid (1640) on tihtipeale raske eristada
eelluidetest ja valgetest luidetest. Loodusala eesmärgina nimetatud elupaigatüüp lood (6280*)
on tegelikkuses kuivad nõmmed (4030), seega ei ole põhjendatud loopealsete kaitse-eesmärgina
nimetamine ning muuta tuleb ka loodusala kaitse-eesmärke. Kaitseala laiendusel on
inventeeritud elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*), mis tuleb lisada kaitseala kaitse-
eesmärkide hulka. Laiendataval alal inventeeritud vanad loodusmetsad (9010*) on osaliselt
kujunenud metsastunud luidetest (2180) ning pikas perspektiivis võivad ka ülejäänud
metsastunud luited areneda vanadeks loodusmetsadeks.
Eelluiteid (2110), sh ka valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120) ja püsitaimestuga
liivarannad (1640), esineb kaitsealal 16,3 ha esinduslikkusega B. Halle luiteid (kinnistunud
rannikuluited – 2130*) esineb kaitsealal 15,3 ha esinduslikkusega A. Metsastunud luiteid
(2180) esineb kaitsealal 93,1 ha esinduslikkusega A ja C. Nõmmesid (4030) esineb kaitsealal
6,5 ha esinduslikkusega A. Vanu loodusmetsi (9010*) esineb kaitsealal 7,1 ha esinduslikkusega
A ja C.
Tehumardi nõmme hoiuala kaitse-eesmärgina on nimetatud III kaitsekategooria linnuliigi –
nõmmelõokese (Lullula arborea) elupaikade kaitse. eElurikkuse andmetel on 2017. aastal
Mändjalas vaadeldud nõmmelõokest planeeritaval laiendataval alal ja 2019. a Tehumardil.
Tehumardi nõmm on liigile tüüpiline ja omane elupaik, mistõttu liiki kaitse-eesmärkide seast
välja ei arvata (vaatleja oli ornitoloog Margus Ellermaa). Lisaks asub Järve maastikukaitsealal
ka mujal sobilikke elupaiku.
Kaitsealustest loomaliikidest elab Tehumardi nõmmel teiste seas ka üle-euroopaliselt ohustatud
III kaitsekategooria liik nõmme-tähniksinitiib (Phengaris arion). See liblikaliik kuulub ka
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk nn loodusdirektiivi IV lisasse kui eriti ranget kaitset vajav
liik. Nõmme-tähniksinitiib on liivalembene liik, kes elab liivikutel, liivaluidetel,
nõmmemetsades ja mujal kuivades, madala taimkattega elupaikades, kus kasvab rööviku
toidutaim nõmm-liivatee (toitub veel ka käbiheinast ja punest). Kaitsealal on liiki leitud u 6,2 ha
suurusel alal. Seega tuleb liik lisada kaitseala kaitse-eesmärkide hulka.
Gmelini kilbirohi (Alyssum montanum ssp. Gmelinii) on Eestis oma areaali loodepiiril ja tema
suurimad kasvukohad on Saaremaal, lisaks leidub taime veel Harjumaal. Järve
maastikukaitsealal on taim levinud u 27 ha-l. Gmelini kilbirohi kuulub II kaitsekategooriasse ja
on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohualdis liik. Ohuteguriks on liigile
kasvukoha metsastumine, lisaks korjamine, taimede liigne tallamine või nendest üle sõitmine,
arendus- ja ehitustegevus (elupaiga hävitamine).
Nõmmnelk (Dianthus arenarius) on Eestis oma areaali loodepiiril. Järve-Mändjala piirkond on
üks kuuest suuremast leiukohast Eestis. Nõmmnelk on levinud praktiliselt kogu kaitsealal, v.a
tihedamad metsaalad, kokku ligi 75 ha-l. Nõmmnelk kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohualdis liik. Ohuteguriks on liigile kasvukoha
liigne metsastumine, korjamine, taimede liigne tallamine või nendest üle sõitmine, samuti
arendus- ja ehitustegevus (elupaiga hävitamine).
Vitsosi (Equisetum × moorei) kasvab rannikuluidetel, nõmme- ja palumännikutes. Eestis leidub
liiki Saaremaal , Pärnumaal ja Vormsi saarel. Kaitsealal on taim levinud u 3 ha-l. Vitsosi kuulub
II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohulähedane
liik. Ohuteguriks on liigile metsa raie, tallamine või nendest üle sõitmine, samuti arendus- ja
ehitustegevus (elupaiga hävitamine).
Nurmlauk (Allium vineale) kasvab kuivadel lubjarikastel ning klibustel ja liivastel niitudel,
peamiselt mererannal. Eestis leidub liiki Saaremaal, Hiiumaal ja Ruhnus. Kaitsealal on taim
levinud u 0,01 ha-l, taimi oli üle 100 isendi. Nurmlauk kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohualdis liik. Ohuteguriks on ranna-alade
kinnikasvamine ja inimtegevus (ehitus, teede laiendamine). Ohuteguriks on liigile kasvukoha
liigne metsastumine, korjamine, taimede liigne tallamine või nendest üle sõitmine. Ka arendus-
ja ehitustegevus.
Lamav ristik (Trifolium campestre) kasvab rannaniitudel, kuivematel aruniitudel, looniitudel,
teeservadel. Eestis leidub liiki peamiselt Saaremaal, mandriosas harva tulnukana. Kaitsealal on
taim levinud u 0,03 ha-l. Lamav ristik kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide
punase nimestiku (2008) alusel ohulähedane liik. Ohuteguriks on arendus- ja ehitustegevus (sh
teede, mänguplatside jne rajamine), niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise
või/ja karjatamise katkemisel, lisaks liigne metsastumine, korjamine, taimede liigne tallamine
või nendest üle sõitmine.
Roomav öövilge (Goodyera repens) kasvab kuivades ja rabastuvates okas- ja segametsades.
Eestis leidub liiki üle Eesti, aga kaitsealal on väga esinduslik leiukoht, kuues leiukohas kokku
u 1200 taime. Roomav öövilge kuulub III kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide
punase nimestiku (2008) alusel ohuväline liik. Ohuteguriks on liigile metsa raie, tallamine või
nendest üle sõitmine. Ka arendus- ja ehitustegevus
Praegu kaitse-eesmärgiks olevaid III kategooria kaitsealuseid liike tumepunast neiuvaipa
(Epipactis atrorubens), rohekat käokeelt (Platanthera chlorantha), kahelehist käokeelt
(Platanthera bifolia), suurt käopõlle (Listera ovata), villast katkujuurt (Petasites spurius) (pole
enam kaitsealune liik) ja aas-karukella (Pulsatilla pratensis) enam kaitseala kaitse-eesmärkide
hulka ei panda. Nimetud liigid on Saaremaal suhteliselt laialt levinud. Kuigi Järve loodusala on
nendele liikidele sobilik elupaik (sh on alal esinduslikud kasvukohad), ei ole nende kaitse-
eesmärgiks jätmine/seadmine põhjendatud – need liigid ei ole Saaremaal ohustatud ning nende
kaitse maastikukaitsealal on tagatud ka teiste liikide ja elupaikade kaitsega. Taimeliikidest
esinevad kaitsealal veel II kaitsekategooria liigid valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) ja
väikeseõiene hiirehernes (Vicia lathyroides) ning III kaitsekategooria liigid pruunikas pesajuur
(Neottia nidus-avis), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) ja hall käpp (Orchis militaris).
Nimetatud liikide seadmine kaitseala kaitse-eesmärgiks ei ole vajalik, kuna eesmärgiks
seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab
kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-
eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse
kõikidele liikidele, mille elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele,
mille elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala
kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, mille kaitse jaoks on tegemist
esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise esinemisalaga.
Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, mille kaitse sellel alal on loodus- või
linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või mille soodsa seisundi pikaajaliseks
säilimiseks (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid
liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et
eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende
kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul
kaitse-eesmärk looduskaitseseaduse §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb
nende liikide puhul tegevustele nõusolekute andmist kaaludes kaitseala valitsejal arvestada, et
kavandatud tegevus ei oleks vastuolus looduskaitseseaduse §-s 55 sätestatud isendikaitse
põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist,
kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide
püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.
Kehtiv kaitse-eesmärk Kavandatav kaitse-eesmärk
Järve luidete maastikukaitseala kaitse-
eesmärk on: 1) tervikliku luidetesüsteemi
ja liivaranna kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisas nimetatud elupaigatüüpide –
eelluidete (2110)3 , rohttaimedega
kinnistunud rannikuluidete ehk hallide
luidete (2130*), liikuvate rand-
luidekaeraga rannikuluidete ehk valgete
Järve luidete maastikukaitseala kaitse-
eesmärk on:
1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas
nimetatud elupaigatüüpide püsitaimestuga
liivarannad (1640), eelluited (2110), valged
luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid
luidete (2120) ja metsastunud luidete
(2180) kaitse;
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II
lisas nimetatud ja selles direktiivis
nimetamata kaitset vajavate liikide –
Gmelini kilbirohu (Alyssum montanum ssp.
Gmelinii ), mis on ühtlasi II kategooria
kaitsealune liik, ning nõmmnelgi
( Dianthus arenarius ssp. arenarius),
tumepunase neiuvaiba (Epipactis
atrorubens), roomava öövilke (Goodyera
repens), roheka käokeele
(Platantherachlorantha), kahelehise
käokeele (Platanthera bifolia), suure
käopõlle ( Listeraovata), villase katkujuure
(Petasites spurius ) ja aas-karukella
(Pulsatilla pratensis), mis on kõik III
kategooria kaitsealused liigid, kaitse.
luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*),
metsastunud luited (2180), nõmmed (4030)
ja vanad loodusmetsad (9010*) kaitse;
2) kaitsealuste liikide nõmmnelk (Dianthus
arenarius subsp. arenarius), Gmelini
kilbirohi (Alyssum montanum ssp.
Gmelinii), vitsosi (Equisetum x moorei),
nurmlauk (Allium vineale), lamav ristik
(Trifolium campestre), roomav öövilge
(Goodyera repens), nõmmelõoke (Lullula
arborea) ja nõmme-tähniksinitiib
(Phengaris arion) elupaikade kaitse.
Tehumardi nõmme hoiuala kaitse-eesmärk
on:
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – eelluidete
(2110), hallide luidete ehk kinnistunud
rannikuluidete (2130*), metsastunud
luidete (2180), kuivade nõmmede (4030)
ning II lisas nimetatud taimeliigi –
nõmmnelgi (Dianthus arenarius ssp.
arenarius) elupaiga kaitse, samuti III
kaitsekategooria linnuliigi –
nõmmelõokese (Lullula arborea)
elupaikade kaitse.
2.2. Ohutegurid
Hoiuala kaitsekord tuleneb looduskaitseseaduse § 4 lõikest 3, mille järgi on hoiuala elupaikade
ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandavate
tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Sama seaduse § 32
lõike 2 järgi on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja
kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,
samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Seega on hoiualal võimalik kaitsta ainult neid elupaiku ja kasvukohti, mis on seatud hoiuala
kaitse-eesmärgiks. Ohuteguriks antud juhul on see, kui elupaik või kasvukoht pole kaitse-
eesmärgiks, sest siis pole võimalik nende kahjustamist vältida.
Metsaelupaigatüüpide peamine ohutegur on majandus- ja arendustegevus.
Metsaelupaigatüüpide kui põlisele metsale sarnaste metsade kaitseks on vajalik jätta need alad
majandamisest välja. Sellega kaitstakse elupaiku neile liikidele, kes ei suuda toime tulla
majandusmetsades ja keda leidub peamiselt ainult loodusmetsades. Paljud liigid vajavad enda
elutegevuseks vanu seisvaid puid või lamapuitu, mistõttu on bioloogilise mitmekesisuse
tagamiseks oluline säilitada vana metsa ja selle elemente. Seetõttu on väärtuslikud metsad
arvatud kaitseala koosseisus sihtkaitsevööndisse, kus majandustegevus (sh arendustegevus) on
keelatud.
Peamiseks ohuteguriks kaitstavatele liikidele peetakse kasvukohtade muutumist ja hävimist
erinevatel põhjustel. Suure tähtsusega ohuteguriteks on metsade raietegevus, arendustegevus,
võsastumine, elupaikade kinni kasvamine ja liigne tallamine.
Kaitseala maastikuilme säilimist ohustavad tallamine, prügistamine ning ehitustegevus.
Piirkonnas laiemalt on Kuressaare linna läheduse ja sobilike maastike (männimetsad) tõttu väga
suur ehitussurve. Maastikuilme säilitamiseks tuleb reguleerida ehitustegevust selliselt, et oleks
välistatud hoonete rajamine kohtades, mis kahjustaks kaitstavaid elupaigatüüpe ja liike. Liigse
tallamise ja prügistamise ärahoidmiseks on vaja seada mahulised piirangud rahvaürituste
korraldamisele, sõidukitega sõitmisele maastikul, telkimisele ja lõkke tegemisele, mis on kõige
enam ettetulevad juhtumid, kus liigse tallamise risk esineb. Kooslustele on ohuteguriks ka
liigsest tallamisest tekkinud maapinnakahjustused, mida võivad põhjustada nii rasked masinad,
mootorsõidukid (sh mootorrattad) kui ka suured rahvahulgad.
2.3. Kaitsekorra muutmise vajadus
Kaitsekorda tuleb muuta, et viia kaitse-eesmärgid kooskõlla tegelike kaitseväärtustega. Selleks
et tagada ka tulevikus puutumatute loodusmetsade säilimist alal, arvatakse kõik väärtuslikumad
loodusmetsale vastavad alad sihtkaitsevööndisse. Kaitse-eesmärgiks olevate metsakoosluste
soodsat seisundit ei ole võimalik tagada piiranguvööndi režiimis, sest piiranguvööndis on
lubatud majandustegevus (sh raie ja ehitustegevus), mis ei taga metsakoosluste puutumatut
arengut ega taga taimeliikide kasvukohtade ja loomaliikide elupaikade säilimist. Muudatused
on tinginud ka vajadus tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide, II lisas
nimetatud liikide ja teiste kaitstavate liikide kaitse. Kaitsekorra muudatuse tingib ka asjaolu, et
vana rannahoone (Rannahoone katastriüksus (34801:008:0034)) on varasemalt tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse, aga uue kaitsekorraga tsoneeritakse see piiranguvööndisse, et võimaldada
hoone rekonstrueerimine.
3. Peamised muudatused kaitsekorras
3.1. Välispiir ja tsoneering
Kaitseala piir viiakse kooskõlla katastripiiride ja põhikaardiga ning hoiuala liidetakse
kaitsealaga. Järve luidete maastikukaitseala pindala suureneb hoiuala ja uue ala laienduse
arvelt.
Piiride ja vööndite määramisel on lähtutud kaitseväärtuste olemasolust ja kaitsekorrast
tulenevast ohutegurite vältimise võimalusest ning sellest, et piir oleks üheselt arusaadav ja
looduses tuvastatav. Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa, kus on loodusvarade
kasutamine ja majandustegevus keelatud vastavalt looduskaitseseadusest ja kaitse-eeskirjast
tulenevast korrast. Sihtkaitsevööndi üheks eesmärgiks on kaitsealal väljakujunenud või
kujundatavate koosluste säilitamine ja nende kaitse. Piiranguvööndisse jäävad majanduslikult
kasutatavad alad, kus on hoonestus ja muud rajatised ning kuhu kõrge loodusväärtusega
elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide olulisi elupaikasid ei jää, kuid mis toimib sihtkaitsevööndi
puhveralana ja tagab kaitseala sidususe.
3.2. Metsa majandamine, jahipidamine ja kalapüük
Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord
Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd
Kaitseala valitseja nõusolekul on
kaitsealal lubatud:
1) koosluse kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärgile;
2) kaitstavate liikide
elutingimuste säilitamiseks
vajalik tegevus.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on
kaitsealal keelatud:
1) väljastada
metsamajandamiskava;
2) kinnitada metsateatist.
Kaitseala valitseja vaatab talle
kooskõlastamiseks esitatud
metsateatise läbi ja annab kümne
tööpäeva jooksul pärast taotluse
saamist metsakoosluse liikide
ning vanuse mitmekesisuse
säilitamise eesmärgist tulenevalt
oma kirjaliku nõusoleku või seab
vajaduse korral omapoolsed
tingimused.
Kaitseala valitseja
nõusolekul on
sihtkaitsevööndis
lubatud:
1) koosluse
kujundamine
vastavalt kaitse-
eesmärgile;
2) kaitsealuste liikide
elutingimuste
säilitamiseks vajalik
tegevus.
Kaitseala valitseja nõusolekul
on lubatud
aegjärkne- ja häilraie.
Keelatud on puhtpuistute
kujundamine ja energiapuistute
rajamine.
Keelatud on puidu kokku- ja
väljavedu külmumata pinnaselt.
Kaitseala valitseja võib lubada
puidu kokku- ja väljavedu, kui
pinnas seda võimaldab.
Kaitsealal on lubatud
jahipidamine 15. oktoobrist 1.
märtsini.
Kalapüüki kaitse-eeskiri ei
reguleeri, seega on keelatud.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.
Hoiuala
Keelatud on nende elupaikade ja
kasvukohtade hävitamine ja
kahjustamine, mille kaitseks
hoiuala moodustati ning
kaitstavate liikide oluline
häirimine, samuti tegevus, mis
seab ohtu elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate
liikide soodsa seisundi.
Metsaraie on keelatud, kui see
võib rikkuda kaitstava elupaiga
struktuuri ja funktsioone ning
ohustada elupaigale tüüpiliste
liikide säilimist.
Kui kavandatav uuendusraie on
kooskõlas kahe eelneva punktiga,
siis on lubatud lageraie langi
suurus kuni kaks hektarit ja laius
kuni 30 meetrit ning turberaie
langi suurus kuni viis hektarit.
Metsaseaduse kohase
metsateatise menetlemisel tuleb
arvestada hoiuala kehtestamise
eesmärki. Hoiuala valitseja võib
kohustada:
1) tegema kavandatavat
metsaraiet kindlaks määratud
ajal;
2) kasutama kavandatava raie
korral kindlaks määratud
tehnoloogiat.
Jahipidamine ja kalapüük on
lubatud.
Kaitseala sihtkaitsevööndis on parimaks kaitsemeetmeks metsakoosluste kujunemine
looduslike protsessidega ja seega on sihtkaitsevööndis majandustegevus (sh metsaraie)
keelatud. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud ainult kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus ning koosluste kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärkidele.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud aegjärkne- ja häilraie. Raie tüübi
reguleerimine on vajalik selleks, et muutused elupaiga struktuuris ei oleks järsud ega tugevad
ning metsas säiliks igal ajahetkel teatud hulk olulisi elemente. Aegjärkse raiega raiutakse metsa
järkude kaupa, mistõttu toimuvad keskkonnamuutused sujuvamalt ning seetõttu pole turberaie
mõju niivõrd järsk ja tugev kui näiteks lageraiel. Nii on liikidel rohkem aega muutustega
kohaneda. Häilraied on väikese pindalaga ja sarnasemad looduslikule häilule.
Piiranguvööndisse jääb metsa vähe, metsad on suures osas elamute läheduses, mis omavad
väärtust puhvriks olemisega väärtuslikumate metsakoosluste ümber, seega raied seal väärtusi
oluliselt ei mõjuta. Piiranguvöönd peab tagama eelkõige loodusliku mitmekesisuse säilitamise,
puistu võiks olla erivanuseline ja eriliigiline, seal võib koos kasvada peapuuliikidest nii 100-,
60- kui ka 20-aastased puud.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus. Näiteks kaitse-eesmärgiks seatud taimeliikidele paremate
valgustingimuste tagamiseks võib vajadusel lubada kujundusraieid. Kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused on tegevused, mis on vajalikud liikide
elupaikade seisundi parandamiseks ja liigilise mitmekesisuse suurendamiseks ning mille
tegemist kaitseala valitseja saab vastavalt vajadusele suunata.
Kuna kaitsekorda planeeritakse pikaks ajaks ning koosluste kujundamise vajalikkus kõikidele
kaitseala eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, siis pole võimalik ette näha kõigile
olukordadele sobivaid tingimusi, ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks
kaalutlusotsuseks.
Kalapüüki kehtiv kaitsekord ei reguleeri, seega on see LKS kohaselt keelatud. Alal kalapüügiks
sobilikud veekogud puuduvad. Uue kaitsekorraga kaitsealal kalapüük siiski lubatakse.
Tegemist pole väga külastatava kalapüügikohaga, aga kuna kalapüük ei kahjusta ala kaitse-
eesmärke, siis pole vajadust seda ka keelata. Kaitsealale otseselt ühtegi veekogu ei jää, välja
arvatud mereveetaseme tõusu ajal, aga kaitsealal loetakse kalapüügiks ka seda, kui kaldalt, mis
asub kaitsealal, püütakse kala veekogust, mis jääb väljapoole kaitseala. Selline tegevus ei ole
sage, kuid samas pole põhjust seda keelata.
Jahipidamine on kehtiva kaitsekorraga lubatud, aga ajaliselt piiratud (jahipidamine lubatud
15. oktoobrist 1. märtsini). Uue kaitsekorraga lubatakse kaitsealal jahipidamine ja sellele
kaitse-eeskirjaga täiendavaid tingimusi ei seata. Jahipidamine ei ole keelatud, kuna see ei sea
otseselt ohtu kaitseala elustikku, alal ei esine häirimistundlikke linnuliike, ega kahjusta olulisel
määral muid kaitseala loodusväärtusi.
3.3. Ehitamine, maaparandussüsteemi rajamine, olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutööd
Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord
Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd
Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasa arvatud
ajutise ehitise püstitamine, aga lubatud on
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala
tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd.
Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud
tootmisotstarbeta ehitise
püstitamine kaitseala
tarbeks ning tee ja
tehnovõrgu rajatiste
püstitamine kaitseala ja
kaitsealal paikneva
kinnistu tarbeks,
kusjuures kaitseala
tarbeks ehitise
püstitamisel ranna
ehituskeeluvööndisse ei
laiene rajatisele ranna
ehituskeeluvööndi
ehituskeeld.
Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud
olemasolevate ehitiste
hooldustööd.
Keelatud on
majandustegevus ja
loodusvarade
kasutamine.
Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud
uue ehitise
püstitamine.
Ehitiste hooldustööd
on lubatud
ehitusseadustiku
kohaselt.
Keelatud on uue
maaparandussüsteemi
rajamine.
Keelatud on majandustegevus ja loodusvarade
kasutamine.
Hoiuala
Keelatud on nende elupaikade ja
kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,
mille kaitseks hoiuala moodustati ning
kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti
tegevus, mis seab ohtu elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa
seisundi.
Kehtiv kaitse-eeskiri ei reguleeri
maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi
taastamist.
Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud
olemasolevate
maaparandussüsteemide
hoiutööd ja veerežiimi
taastamine.
Kehtiva kaitsekorra järgi on kaitsealal keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise
püstitamine, aga lubatud on tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ja
olemasolevate ehitiste hooldustööd. Kehtiva hoiuala kaitsekorra järgi on hoiualal ehitustegevus
lubatud, kuid keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Majapidamisi ega
suuremaid teid kavandatavas sihtkaitsevööndis ei ole. Üldnormina sätestatakse, et uute ehitiste
püstitamine on sihtkaitsevööndis keelatud, et vältida seal paiknevate väärtuslike koosluste ja
kaitsealuste liikide elupaikade kahjustumist. Üldreeglina võib ehitamine pöördumatult hävitada
elupaiku ja kahjustada ala loodusväärtuseid. Erandina on kaitseala valitseja nõusolekul
sihtkaitsevööndis lubatud tee ja tehnovõrgu rajatiste püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva
kinnistu tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks. Kuna ehitamise
mõju kaitse-eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust,
tehnoloogiast, asukohast ja mahust, siis ei ole määrusega võimalik ette näha igasse olukorda
sobivaid tingimusi ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks.
Kaitseala tarbeks vajalike ehitiste alla kuuluvad eelkõige seal liikumiseks vajalikud rajatised
(sh ligipääsuteed) ning loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised (sh laudteed,
kuivkäimlad, infotahvlid). Samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud sihtkaitsevööndis
olemasolevate ehitiste hooldustööd. Teede hooldustöödele nagu langenud puude eemaldamine
ei ole vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Muudel juhtudel on vajalik kaitseala valitseja
nõusolek. Sihtkaitsevööndis uue tee rajamine kinnistu tarbeks ei ole vajalik ega põhjendatud,
kuid erandina võib vajalikuks osutuda läbi sihtkaitsevööndi piiranguvööndisse viivate teede
kapitaalsem korrastamine. Tehnovõrgu rajatiste püstitamine kinnistu tarbeks võib vajalikuks
osutuda maakaabli paigaldamiseks läbi sihtkaitsevööndi piiranguvööndisse või näiteks
olemasolevate hoonete tarbeks kanalisatsiooni või veevarustuse rajamiseks. Keskkonnaametil
puudub ülevaade, kas planeeritavas sihtkaitsevööndis (praegusel hoiualal ja laiendataval alal)
võib olla hoonetele tehnovõrke rajatud. Kaitseala tarbeks tootmisotstarbeta ehitise ranna
ehituskeeluvööndisse ehitamine ei nõua selle vähendamist kooskõlas LKS § 38 lõikega 7.
Kavandatava kaitsekorra järgi on piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul uue ehitise
püstitamine lubatud. Vajalikuks võib osutuda piiranguvööndis uute hoonete ja erinevate
kommunikatsioonide väljaehitamine varasemalt hoiualale jäävatel õuemaadel ja Rannahoone
katastriüksusel (varasemalt sihtkaitsevööndis) vana rannahoone taastamiseks. Kuna ehitamise
mõju kaitse-eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust,
tehnoloogiast, asukohast ja mahust, siis pole määrusega võimalik ette näha igasse olukorda
sobivaid tingimusi, ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks.
Piiranguvööndis saab kaaluda ehitiste püstitamist, mis ei sea ohtu kaitseala kaitse-eesmärke, ja
ehitiste püstitamisel puudub kaitseala tarbeks vajalikkuse nõue.
Kavandatava kaitsekorra järgi on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis jätkuvalt
lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd. Kaitseala valitseja nõusoleku nõue on seatud, et
seada vajaduse korral ajalisi piiranguid lähtuvalt linnustiku, taimestiku või elupaigatüüpide
kaitsest. Olemasolevate ehitiste hooldustööd on lubatud, et mitte välistada olemasolevate õppe-
ja loodusradade, teede, elektriliinide (maakaabli) ning kaitseala tarbeks püstitatud ja
püstitatavate tootmisotstarbeta ehitiste, kinnistu tarbeks rajatud tee ja tehnovõrgu rajatiste ja
muude ehitiste hooldustöid, mis kaitseala kaitse-eesmärke ei kahjusta. Sihtkaitsevööndis tuleb
olemasolevate teede hooldamise lubamisel arvestada, et lubatakse vajadusel ka ära koristada
pinnaseteedele murdunud puid ja eemaldada teeäärset võsa, kui tegemist on kohalikele olulise
kasutuses oleva teega. Vajalikuks võib osutuda õppe- ja loodusradade hooldustööna ka võsa
võtmine raja äärest. Piiranguvööndis on ehitiste hooldustööd lubatud ehitusseadustiku kohaselt.
Kavandatava kaitsekorra järgi lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine. Alale jääb näiteks
Laiaselja oja. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid lubatakse juhul, kui nende
hooldamine ei avalda ulatuslikku negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja see on vajalik, kui
maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele
aladele. Kaitseala valitsejale antud küsimuses kaalutlusõiguse andmise eesmärgiks on leida
kompromiss maaparandussüsteemi toimimise ning loodusväärtuste kaitse vahel. Hoiutööde
lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala
loodusväärtustele, teisalt kaalub kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala
asuvatele aladele. Maaparandussüsteemide hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja
nõusolek, on nt puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette
eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja
voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud kui voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena
üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi jne, samuti ei ole kaitseala
valitseja nõusolekut vaja rohttaimede niitmiseks. Samas on oluline, et ka nende tööde
teostamisel arvestataks ala kaitse-eesmärgiga ning ei kahjustataks loodusväärtusi. Kaitseala
valitseja saab maaparandussüsteemide hoiutöödele nõusoleku andmisel seada vajaduse korral
ajalisi jm piiranguid, et piirnevad loodusväärtused säiliksid soodsas seisundis. Kehtiva
kaitsekorra järgi on kaitsealal uute maaparandussüsteemide rajamine keelatud. Kavandatava
kaitsekorra järgi on piiranguvööndis jätkuvalt keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, et
piirnevad loodusväärtused säiliksid soodsas seisundis. Maaparandussüsteemid, mis rikuvad
looduslikku veerežiimi, on kaitstavatele elupaigatüüpidele kõige suuremaks ohuks ja on
oluline, et neid kaitsealale ei rajataks, sest muudetud veerežiim tingib ala kuivendamise ja
elupaigatüüpide seisundi halvenemise. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse
tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike
ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1
tähenduses. Üksikkraave saab Keskkonnaametiga kooskõlastatult rajada ehitustegevuse sätte
all.
Kehtiva kaitsekorra järgi on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade
kasutamine ning hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja
kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,
samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Kuna peamine sihtkaitsevööndi laiendus toimub hoiuala arvelt ja planeeritava kaitsekorra järgi
on sihtkaitsevööndis kooskõlas kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega keelatud majandustegevus
ja loodusvarade kasutamine, siis tagab see parema ja terviklikuma looduskoosluste kaitse.
Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt
teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud.
Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti
majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja
kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis
on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise
eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega
kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus.
Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärki või seisundit.
3.4. Rahvaürituste korraldamine, sõidukitega sõitmine, telkimine ja lõkke tegemine, biotsiidi,
taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.
Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord
Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd
Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades. Üle 50
osalejaga rahvaürituste korraldamine
selleks ettevalmistamata kohtades on
lubatud üksnes kaitseala valitseja
nõusolekul.
Lubatud on kuni 50
osalejaga rahvaürituse
korraldamine kaitseala
valitseja nõusolekul
selleks ettevalmistatud
kohas.
Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud
rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse
korraldamine ja
rahvaürituse
korraldamine selleks
ettevalmistamata kohas.
Rahvaürituse
korraldamine on
lubatud.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine
kattega teedel või kruusateedel.
Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool
kattega teid või kruusateid on lubatud
vaid kaitseala valitseja nõusolekul.
Sõidukiga sõitmine väljaspool kattega
teid või kruusateid ja maastikusõidukiga
sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta
on lubatud järelevalve- ja päästetöödel,
käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud
töödel, kaitseala valitsemisega seotud
töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul
tehtavas teadustegevuses.
Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) Eelnevates punktides 1 ja 2 nimetamata
juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise
või kaitse korraldamisega seotud tegevusel,
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud
töödel, sh metsa- ja põllumajandustöödel.
Hoiuala
Ei reguleeri sõidukitega sõitmist
(vaikimisi lubatud), kuid keelatud on
nende elupaikade ja kasvukohtade
hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning
kaitstavate liikide oluline häirimine,
samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa
seisundi.
Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd
Telkimine ja lõkke tegemine on keelatud. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud
õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud.
Telkimine ja lõkke tegemine selleks
ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud
kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega
seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel ja metsamajandustöödel.
Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise
kasutamist kaitse-eeskiri ei reguleeri,
seega on keelatud.
Keelatud. Lubatud on biotsiidi,
väetise ja
taimekaitsevahendi
kasutamine õuemaal.
Muudel juhtudel
keelatud.
Kehtiv kaitse-eeskiri ei reguleeri adru
varumist.
Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud
adru varumine.
Kehtiva kaitsekorra kohaselt on kaitsealal lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine
selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kavandatava
kaitsekorraga seatakse erisused sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis rahvaürituse
korraldamisele. Kavandatava kaitsekorra järgi on sihtkaitsevööndis lubatud kuni 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine
ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Piirang võimaldab väiksemate
rahvaürituste korraldamist ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, kuid osalejate piirarvu
seadmine väldib suuremaid rahvakogunemisi, millega võib kaasneda elustiku liigne häirimine.
Väikese osalejate arvuga rahvaürituse korraldamine ei tekita kaitsealal olulist kahju, kuid
osalejate arvu piiramine on vajalik liigse inimkoormuse ohjamiseks. Suur inimhulk võib
kahjustada elupaiku ja pinnast, suurendada reostuskoormust ning häirida kaitsealuseid liike.
Nõusoleku võib küsida ka mingi perioodi peale, kui tegemist on regulaarsete rahvaüritustega,
mida saab pikemalt ette planeerida. Rahvaüritus on organiseeritud üritus, näiteks matk,
orienteerumis-, jalgratta- vm spordiüritus, õppus, meelelahutus-, kaubandus- vm üritus. Suured
rahvaüritused kaitsealal võivad ohustada näiteks nõmmnelki ja Gmelini kilbirohtu, sest liigne
tallamine võib liigi säilimise ohtu seada. Liigne tallamine ei mõju soodsalt ka luiteelupaikadele
tervikuna. Järve luidete maastikukaitsealal on väga suur tõenäosus, et kaitseala külastamisel
viibib sihtkaitsevööndis selleks ettevalmistatud ja ettevalmistamata kohas korraga üle 50
inimese, ilma, et tegemist oleks määruse järgse kaitseala valitseja nõusolekut vajava
rahvaüritusega. Tavapärast kaitseala külastamist ei ole siiski põhjendatud piirata.
Kavandatava kaitsekorra järgi piiranguvööndis rahvaürituse korraldamisele piiranguid ei seata.
Piiranguvööndisse jäävad peamiselt õuemaad ja sinna olulisi loodusväärtusi ei jää.
Kehtiva kaitsekorra järgi on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine kattega teedel või
kruusateedel. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool kattega teid või kruusateid on lubatud
vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool kattega teid või kruusateid ja
maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel
ja kaitseala valitseja nõusolekul tehtavas teadustegevuses. Kehtiv hoiuala kaitsekord
sõidukitega sõitmist otseselt ei reguleeri, kuid keelatud on nende elupaikade ja kasvukohtade
hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline
häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa
seisundi. Kavandatava kaitsekorra järgi on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine teedel,
jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või
loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga sõitmisele
kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et
maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st
jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole
mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane
liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige
toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud
ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või
muud sellised tegevused). Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel
(sh liigikaitselised tööd, teadustööd, liinirajatiste hooldustööd, metsa- ja põllumajandustööd,
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning jahipidamise käigus lastud suurulukite
väljavedu maastikult), sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel. Muudel
tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste
liikide kasvukohti. Erisused väljaspool teed sõitmisele on seatud, sest vältida tuleb kaitsealuste
elupaigatüüpide pinnasekahjustusi ja kaitsealuste taimeliikide liigset tallamist. Need erisused
tulenevad osaliselt LKS § 30 lõikest 3. Kuna LKS teeb metsa- ja põllumajandustööde puhul
erandi piiranguvööndis ainult maatulundusmaale (LKS § 31 lõike 2 punkt 10), siis selleks, et
ka väljaspool maatulundusmaad saaks piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel
sõidukiga sõita, on need tööd eraldi välja toodud. Erisust pilliroo varumisele ei tehta, sest
pilliroogu kaitsealal ei kasva ja selle kogumiseks sobiv rand puudub.
Kehtiva kaitsekorra järgi on sihtkaitsevööndis telkimine ja lõkke tegemine keelatud.
Kavandatava kaitsekorra järgi on kaitsealal lubatud telkimine ja lõkke tegemine õuemaal ning
kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Telkimine ja
lõkke tegemine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise
või kaitse korraldamisega seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel ja metsamajandustöödel. Reguleerimata telkimine ja
lõkke tegemine kaitsealal seavad ohtu kaitseväärtuste säilimise, kuna suureneb negatiivne mõju
kooslustele (tallamine, prahistamine, koosluste paigutine hävitamine, puude raie või lamapuidu
kasutamine lõkke tegemise eesmärgil jne) ja kaitsealuste liikide elupaikadele. Telkimine ja
lõkke tegemine õuemaal on lubatud, kuna seal ei kahjusta need tegevused kaitse-eesmärkide
saavutamist. Kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohti telkimiseks ja
lõkke tegemiseks kaitsealale ei jää, kuid planeeritav kaitsekord võimaldab nende rajamist
kaaluda. Ettevalmistamata kohas võib lõket teha muu hulgas kaitse korraldamisega seotud
tegevustel, näiteks koosluste hooldustöödel raiejäätmete põletamisel. Ettevalmistamata kohas
on telkimine erandkorras kaitseala valitseja nõusolekul lubatud näiteks teadustöödel (sh
seiretöödel).
Kehtiva kaitsekorra järgi on kaitsealal keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise
kasutamine. Kavandatava kaitsekorraga lubatakse piiranguvööndi õuemaal biotsiidi, väetise ja
taimekaitsevahendi kasutamine. Muudel juhtudel keelatud. Biotsiidi, väetise ja
taimekaitsevahendi kasutamine on lubatud vaid õuemaal, et ained ei kahjustaks väljaspool neid
alasid olevaid tundlikke ökosüsteeme. Lisaks vähendavad need ained liigilist mitmekesisust,
kuna mõjuvad surmavalt või elu pärssivalt suuremale hulgale liigirühmadest, mitte ainult
kahjuritele ja umbrohule. Seega võimaldab planeeritav kaitsekord piiranguvööndi õuemaal
näiteks lillepeenras lillede väetamist, kuid mujal piiranguvööndis biotsiidi, väetise ja
taimekaitsevahendi kasutamist ei lubata.
Kehtiv kaitsekord adru varumist ei reguleeri. Adru varumine on agariku ehk furtsellaaria ja adru
kogumine rannalt. Kaitsealal olulisi adru varumise kohti ei ole, kuid kaitsekorraga jäetakse
võimalus kaitseala valitsejal adru varumise lubamist vajadusel kaaluda. Kui tulevikus peaks
adru varumine päevakorda tõusma, saab kaitseala valitseja seada nimetatud tegevusele
tingimusi ja suunata adru kogujaid nii, et see ei kahjustaks kaitseala kaitseväärtusi. Näiteks saab
kaitseala valitseja seada tingimusi adru kogumise kohale või viisile, et tegevuse käigus ei
kahjustataks rannikuäärseid kaitsealuseid elupaigatüüpe. Samuti saab kaitseala valitseja seada
adru varumisel tingimusi sõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmisele väljaspool teid.
3.5. Piirangute tehnilised ajakohastamised ja looduskaitseseaduse § 14 sätted
Sihtkaitsevööndis on jätkuvalt keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha
maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba,
rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning lisasööta jahiulukeid. Tulenevalt
looduskaitseseaduse muudatustest ei reguleerita kaitse-eeskirjaga enam metsamajandamiskava
väljastamist. Roo varumist ei reguleerita, sest alal puuduvad rooalad. Ujuvvahendiga sõitmist
ei reguleerita, sest selleks sobilikud veekogud puuduvad. Vajaliku tegevusena poollooduslike
koosluste majandamist ei reguleerita, sest kaitsealale ei jää poollooduslikke kooslusi.
Veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist ei reguleerita, sest piiranguvööndisse
veekogusid ei jää.
4. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud
Lisatakse pärast avalikustamist.
5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused
Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis määruse muutmisega kaasneksid.
5.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50%
maamaksumäärast. Kaitse-eeskirja muutmisega on plaanis arvata hoiualalt piiranguvööndisse
u 1 ha eramaad, hoiualalt sihtkaitsevööndisse u 21,6 ha eramaad ja sihtkaitsevööndist
piiranguvööndisse u 1,4 ha eramaad. Ülejäänud eramaade osas muudatusi ei toimu.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule antakse toetust, et kompenseerida Natura 2000
metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Erametsaomanikel on võimalus taotleda Natura
alal paikneva metsaala majandamisel saamata jäänud tulu kompensatsiooni. Toetust võib
taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse, taotleja omandis oleva metsaala kohta, mis asub Natura 2000
võrgustiku alal ja on kantud metsaalana keskkonnaregistrisse. Toetuse määr Natura 2000
piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva ühe hektari metsaala kohta on kuni 60
eurot aastas (seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku raha kõikide taotluste
rahuldamiseks), sihtkaitsevööndis 134 eurot hektari kohta aastas.
5.2 Muudatuste mõju kohalikule omavalitsusele ja riigile
Kaitseala laieneb 35,2 ha võrra riigimaa arvelt, 23,4 ha hoiualale jäävat ala arvatakse kaitseala
koosseisu, kus hakkab suures osas (21,8 ha) kehtima sihtkaitsevööndi kaitsekord ja ühtlasi
100% maksusoodustus. Moodustatava kaitseala pindala on kokku 153,6 ha. Maamaksuseaduse
§ 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva
aasta 1. jaanuaril. Kokkuvõttes väheneb Saaremaa Vallavalitsuse maamaksutulu u 725 euro
võrra aastas.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele
vastava tasu eest. Kuna hoiualalt arvatakse täiendavalt maad sihtkaitsevööndisse, mistõttu
nende maa sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, võib kaasneda riigile maa
omandamisega riigieelarvele täiendavaid kulusid.
Kaitse-eeskirja muutmisega arvatakse sihtkaitsevööndisse täiendavalt juurde 27,3 ha
riigimetsa. Vastavalt RMK arvutustele vähendab range kaitse Saaremaal puidukasutuse tulu
keskmiselt 100 eurot hektari kohta aastas. Suure osa ala puhul on tegemist küpse metsaga.
Arvestades alal asuva küpse metsa osakaalu, kus lähima 10 aasta jooksul oleks võimalik
piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 2700
eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel
väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud,
puiduturu olukord jne).
6. Menetluse korraldaja seisukohad tutvustamisel vastuseta jäänud küsimustele
Täiendatakse pärast avalikustamist.
Arvamuse avaldamine
Saatsite kirja Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise ja Tehumardi nõmme
hoiuala kaitsealaga liitmise väljatöötamise kavatsusest teavitamise kohta.
Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise ja Tehumardi nõmme hoiuala kaitsealaga
liitmise väljatöötamise kavatsuses seisab kirjas: Kaitseala (välis) piir viiakse kooskõlla
katastripiiride ja põhikaardiga ning hoiuala liidetakse kaitsealaga. Järve luidete maastikukaitseala
pindala suureneb hoiuala ja uue ala laienduse arvelt.
Palume viia katastriüksuse 34801:008:0141, Jahimaja piir ja piiranguvööndi piir kooskõlla.
Järve luidete MKA ja sellega liidetav ala on Saaremaa mastaabis rekreatiivselt ülioluline. Siin
asuvad RMK Mändjala Loodusmaja https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-
puhkeala/1696 , Mändjala õpperada https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-
puhkeala/mandjala-opperada-1-6-km , Taimeaia puhkekoht
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-puhkeala/taimeaia-puhkekoht ,
Keskranna puhkekoht https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-puhkeala/9409 ,
Järve puhkekoht https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-puhkeala/jarve-
puhkekoht . Inimesed liiguvad väljaspool nimetatud külastusobjekte mööda ala ka jalgratastel ja
jalgsi. Arvestades möödunudtalviseid ekstreemseid ilmaolusid ja nendest tingitud kahjusid
metsastunud luidetel (2180) ja vanades loodusmetsadas (9010*), kus maha sadanud lumi vaalis ja
murdis ning jäi rippesse väga suuri oksi ja vanu mände, mis on külastajale potentsiaalseks ohuks,
oleks vajalik lisada nii piirangu- kui sihtkaitsevööndisse lubatud tegevusena ohtlike puude raie.
Kavatsuses ei leia viiteid lubatud ega keelatud tegevustele seoses Mändjala supelrannaga,
Saaremaa Hotelli ja mere vahelise alaga.
Kavatsuses on kirjas: Erisust pilliroo varumisele ei tehta, sest pilliroogu kaitsealal ei kasva ja selle
kogumiseks sobiv rand puudub.
Kaitsealaga liidetaval alal on Mändjala ranna eelluiteid (2110) randaalitud pilliroo tõrjumise
eesmärgil.
Lugupidamisega
Keskkonnaameti
Kuressaare kontor
Tallinna 22 Kuressaare linn 93819
Teie 18.05.2023 nr 7-4/23/10290-2
Meie digitaalallkirja kuupäev
nr 3-1.1/2023/3294
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
2
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaan Prants
RMK Saaremaa metsaülem