Vastuskiri

From: Eestimaa Looduse Fond <[email protected]> Sent: 19 April 2023 10:15:36 To: KeM Keskkonnaministeerium Cc: [email protected]; RMK; [email protected] Subject: Märgukiri RMK tegevuse regulatsiooni kohta

Tere!

Edastame teile Eestimaa Looduse Fondi ja Keskkonnaõiguse Keskuse koostöös valminud õiguslikud analüüsid RMK tegevuse regulatsiooni kohta ning teeme ettepanekud õigusnormide ja praktika muutmiseks.

Lugupidamisega

Kärt Mell sekretär Eestimaa Looduse Fond

[email protected] www.elfond.ee +372 742 8440

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

SA Eestimaa Looduse Fond

SA Keskkonnaõiguse Keskus

Teie 18.04.2023

Meie 18.05.2023 nr 1-17/23/1658-3

Vastuskiri

Olete oma kirjas teinud ettepanekud õigusnormide ja praktika muutmiseks. Anname

ettepanekutele vastused esitatud järjekorras.

Esmalt teete ettepaneku viia läbi õiguslik analüüs või audit Riigimetsa Majandamise

Keskuse (edaspidi RMK) siseaktide vastuvõtmise korra hindamiseks. Meile teadaolevalt on

RMK Teile vastanud, et on alustanud RMK juhatuse otsuste ja käskkirjade ning nendega

kinnitatavate juhendite ja nende kohaselt koostatavate tegevuskavade analüüsimisega,

selgitamaks välja, millised neist on käsitletavad haldusevälise mõjuga aktidena.

Teisena teete ettepaneku vaadata üle metsaraiete planeerimise, lubamise ja mõjude

hindamise regulatsioon tervikuna, et oleks tagatud otsuste keskkonnamõju hindamine ja

neisse kaasamine, mis täna Teie hinnangul ei vasta EL direktiivide ega Aarhusi

konventsiooni nõuetele.

Anname teada, et välja on töötatud keskkonnamõju hindamisest (KMH) eraldiseisev Natura

hindamise regulatsioon, mis võimaldab hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000

alale KMH-d algatamata, juhul kui muud keskkonnamõjud puuduvad. Vastav eelnõu on

esitatud Riigikogule menetlemiseks relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu koosseisus.

Samuti teete ettepaneku KAH-alade regulatsiooni terviklikuks ümbervaatamiseks ning selle

muutmiseks, tuues ühe põhjusena viite, et analüüsi järelduste kohaselt rikub metsaseaduse

§ 43 lg 9 regulatsioon põhiseadusest tulenevat õigusselguse printsiipi, samuti põhiõigust

menetlusele ja korraldusele.

Samas analüüsis on ka välja toodud, et Justiitsministeerium oma vastuskirjas SA Eestimaa

Looduse Fondi selgitustaotlusele on leidnud, et RMK kaasamismenetlus, mis on ette nähtud

kõrgendatud avaliku huviga alade juhendis, ei riiva põhiseaduse §-st 14 tulenevat põhiõigust

korraldusele ja menetlusele. Seega on metsaseaduse regulatsioon ka täna põhiseadusega

vastavuses.

Lisaks viitate mitmele määratlemata õigusmõistele, nagu „asustusüksuse lähedal asuv mets“,

„kaasamine“, „kohalik kogukond või elanikud“. Määratlemata õigusmõistete kasutamine

õigusnormides ei ole põhiseaduse vastane. Sellesisulist teemat on piisavalt käsitletud ka

õiguskirjanduses, sealhulgas kohtulahendites. Riigikohus on leidnud, et määratlemata

õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete

ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse

rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja loodud, tuleb seda sisustada

seadusandja juhiste ja eesmärkide abil (RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 16).

Õiguskantsler on varasemalt leidnud, et ühiskonna suhete mitmekesisus, komplekssus ja

keerukus on paratamatus, millest on tingitud ka määratlemata õigusmõistete kasutamine.

Kõiki võimalikke elulisi asjaolusid lihtsalt ei ole alati võimalik kasuistlikult õigusnormis

loetleda. Määratlemata õigusmõiste kasutamine muudab õigusnormi paindlikumaks ja peaks

tagama õiglase lahenduse konkreetsel juhul (11.11.2011 nr 6-1/111182/1105611).

Seega oleme nii metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise eelnõus kui ka selle

seletuskirjas lähtunud alade määramisel eelkõige vajaduse põhimõttest, kaasamisel lisanud

täiendava võimaluse kohaliku omavalituse juurde ning kohalik kogukonna mõistet

kasutanud nii, nagu planeerimisseadus seda ka käsitleb.

Meie hinnangul nende mõistete määratlemine seaduse tasandil ei pruugi anda soovitut

tulemust, kuid oleme nõus, et RMK peab kaasamise juhise muutma konkreetsemaks ning

üheselt mõistetavaks neile, kes seda kasutavad.

Viitate oma kirjas ka vajadusele KAH-alade regulatsiooni muutmiseks koostada

väljatöötamiskavatsus. Oleme seisukohal, et eelnõuga täpsustatakse täna kehtivat

regulatsiooni ja muudatus ei too kaasa sellist olulist õiguslikku muudatust või muud olulist

mõju, mis eeldaks VTK väljatöötamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marku Lamp

Asekantsler

Teadmiseks: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigikontroll

Maret Parv, 626 0726

[email protected]