Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine

Saatja: Merilin Kraun <[email protected]>

Saadetud: 15.09.2022 09:22 Adressaat: <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>;

keskkonnaministeerium <[email protected]>; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; <[email protected]>; Rahandusministeerium <[email protected]>; info <[email protected]>; Terviseamet

<[email protected]>; <[email protected]>; SiM info <[email protected]>; Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]>; Päästeamet <[email protected]>; Hiiumaa

Vallavalitsus <[email protected]> Teema: Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Manused: kiri_digiallkirjaga_16-7_22-11290-004.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-7_22-11290-

004.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Edastame teile 14.09.2022 dokumendi nr 16-7/22-11290-004 seoses hoonestusloa taotlusega.

Lugupidamisega

Merilin Kraun

ehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

667 2039

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Hiiumaa Vallavalitsus [email protected]

1

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet 09.08.2022

Endla 10A, Tallinn, 10122

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vetikate kasvatamiseks ja

merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega

Käesolevaga esitab Hiiumere Farm OÜ (edaspidi nimetatud taotleja) hoonestusloa taotluse

Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala (PV 2) alale

vetikate kasvatamiseks ja merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleksi rajamiseks, milles

on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini (kaart ja koordinaadid on lisatud

taotlusele).

Taotlus on koostatud vastavalt Ehitusseadustik §113’3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

Hiiumaa mereplaneeringus on ettenähtud kohad vesiviljelusaladele, mis on oluliselt suurema

pindalaga, kui antud taotluses küsitud ala, kuid praegusel menetluse etapis veel ei ole võimalik

täpsemalt määrata taotluses küsitud tegevuste konkreetseid asukohti – need täpsustatakse

edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus. Edasise protsessi käigus

täpsustuvad kasutusele võetav tehnoloogia, seadmed ning nende täpsed mõõdud.

Samale alale on Eesti Sinitaristu OÜ esitanud hoonestusloa taotluse Eesti avamerre

kalakasvatuse rajamiseks. Hiiumere Farm OÜ ja Eesti Sinitaristu OÜ taotlused ei konkureeri

üksteisega, vaid mõlemad valdkonnad on üksteist toetavad, kuna üks valdkond tegeleb teise

keskkonnamõju vähendamisega. Hea koostöö mõlema ettevõtte vahel tähendab seda, et

vajadusel on võimalik mõningaid vajaminevaid uuringuid ühildada.

1. Üldinfo

1.1.Arendaja taust

2

Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte,

mis peamiselt tegeleb erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava

ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna

arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamisprojektide

juhtimisele, oleme suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse

valdkonnas. Selleks oleme alustamas uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning

merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres.

Hiiumere Farm OÜ on pere-ettevõte, mille omanikud on hiidlased: Georg Linkov ja Kristi

Linkov. Mõlemad omavad 3-aastast töökogemust vesiviljelussektoris, töötades Eesti Avamere

Vesiviljeluse Ühistus ning arendades koos teiste kalakasvatajatega Eestis vesiviljelust. Georg

Linkov omab kalakasvataja IV kutsetaset Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning on Eesti

Avamere Vesiviljelusühistu kaasasutaja ja juhatuse liige. Samuti omavad mõlemad omanikud

rannakaluri 4. kutsetaset ning ettevõte omab kalapüügilube Hiiumaa rannikuvetes kala

püüdmiseks 12 nakkevõrgu ning 6 rivimõrraga. Mõlemad omavad magistrikraadi Tallinna

Ülikoolist sotsiaalteadustes. Lisaks õpib üks juhatuse liige, Kristi Linkov, Eesti Maaülikoolis

magistratuuris vesiviljeluse suunal.

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist planeeritakse rahastada

osanike omavahenditest (EhS § 113³ lg 2 p 9).

Kinnitame, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta

on täielikud ja tõesed (EhS § 113³ lg 2 p 8).

1.2.Sotsiaalmajanduslik mõju

Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga

kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, mis vajab oma kõrvale ökoloogilise jalajälje

kompenseerimismeetmeid; säästev sinimajanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered.

Sotsiaalmajanduslike huvide arendamine: säästev sinimajandus aitab kasutada olemasolevat

ressurssi kauem ja efektiivsemalt, samamoodi suurendab see investeeringuid Eesti majandusse,

seeläbi tõuseb majanduskasv ja tööhõive, see omakorda edendab teadus- ja arendustegevust.

3

Vesiviljelusega tegelemine toetab Eesti riigi toiduga kindlustatust ja elanike varustamist

toiduainetega. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades

kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti

vesiviljeluse mitmeaastane tegevuskava 2030 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik

panustada ka kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on

üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes

veest fosforit ja lämmastikku.

1.3.Vajalikud load

1.3.1. Hoonestusluba

Vastavalt Ehitusseadustiku §113’1 (1) on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata

avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei

ole püsivalt ühendatud kaldaga. Hoonestusluba on vajalik, kuna soovitakse meres

karbi- ja vetikakasvatamiseks mõeldud liine ankurdada merepõhja ehk siinkohal on

tegemist põhjaga ühendatud rajatisega. Loa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelvalve Amet.

1.4. Üldinformatsioon projekti kohta

Kasvatatavaks vetikaks: Furcellaria Lumbricalis

Vetikakasvatamise põhjused

Vetikakasvatamise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle

tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks vetikaid Läänemeres kasvatama

(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).

Põhjuseid vetikate kasvatamiseks Läänemeres on mitmeid: kuna need on kõrge toiteväärtusega

taimed, sobivad nad suurepäraselt inimtoiduks, lisaks on neil suurepärased omadused

4

bioväetistena, söödalisandina, kosmeetika-, biokeemia ja terapeutilistes rakendustes energia

tootmiseks ning ka tuleviku meditsiinis.

Vastvalminud Tartu Ülikooli uuring 2022: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud

toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel“ on välja toonud, et kalatootmist on võimalik muuta säästvamaks, kui

suurendada söödas primaarprodutsentide (maismaataimed ja vetikad) osakaalu. Oluline osa on

ka kohalikul toorainel, so väljapüütud kaladel, merekarpidel ja suurvetikatel põhineva

kalasööda kasutamisel. Selliste mereorganismide väljapüügil eemaldatakse merekeskkonnast

toitaineid ning kasutatakse neid samu toitaineid merekeskkonnas kalade tootmiseks.

Vetikate kasvatamine aitab kaasa kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna

kasvatusprotsessi tagajärjel seotakse süsinikku. Lisaks absorbeerivad merevetikad veesambast

toitaineid, pakuvad väiksematele kaladele ja selgrootutele kaitsevarju ja toitu, suurendades läbi

selle bioloogilist mitmekesisust. Vaatamata vetikakasvatuse positiivsetele keskkonnamõjudele

puuduvad sisuliselt Läänemere piirkonnas suurvetikate kasvatamise ja kasutamise

traditsioonid.

Samas on vetikatoodete järele tekkimas meie regioonis kasvav nõudlus. Eestlased on maailmas

ainukesed punavetikast toodetud unikaalse tekstuuriandva lisaaine – furcellarani tootjad.

Lisaks saab kasutada vetikate tootmist kalakasvanduste toitainete jalajälje kompenseerimiseks,

mida toob välja ka EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku

keskkonnasurve ohjamiseks“ tulemus:

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse praegu kogu Väinamere piirkonnast keskmiselt tonn

lämmastikku ja pool tonni fosforit aastas. Ühe ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on aga

võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvanduse keskkonnamõju leevendamiseks tuleb merevetikaid kasvatada palju suuremal

alal ja suurema tihedusega kui näiteks merekarpe.

Värske Tartu Ülikooli poolt tellitud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud

toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel,“ lisab: Kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja

fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste

5

põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt. Pikaealised põhjaloomad on toitainete tohutult

suureks looduslikuks reservuaariks, kust toitainete vabastamine toimub vaid elupaiga (nt

karide) täielikul hävinemisel (mida pole viimase 50a jooksul ava-Läänemere regioonis

täheldatud). Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal

ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit.

Vetikakasvatuse asukoht

Rajatiste piirkondade valikul on arvestatud, et need asuksid kehtestatud Hiiumaa

mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Kuna järgitakse kehtestatud Hiiumaa

mereala planeeringut, välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste

valdkondadega. Üldine ülevaade kavandatavatest kasutusele võetud piirkondadest on esitatud

joonistel 2, taotlus on esitatud Hiiumaa merealade planeeringu vesiviljeluse piirkonnale PV2.

Vetikakasvatuse tehnoloogia

Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruvat tehnoloogiat, võttes

arvesse keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast

allpool asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse

võetavast kohast, aga on orienteeruvalt 30 meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad ning on

ankurdatud mere põhja.

Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5

kg/m3, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat märgkaalus ning seega

maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate

kasvatamisel piiratud alal, merepõhjas, ei kasutata mingeid lisatoitaineid. Furcellaria

Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel merest ning asetatakse rajatud

aedadesse kasvama. Vetika massi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt

tingimustest 50-200% aastas.

Püütavaks karbiks: söödav rannakarp Mytilus Edulis.

Rannakarbi püüdmise põhjused

6

Rannakarpide püüdmise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle

tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks rannakarpe Läänemeres püüdma.

(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).

Rannakarpide püüdmine on uus, perspektiivikas ning arenev vesiviljeluse haru Läänemeres.

Söödavad rannakarbid on olnud inimkonna toidulaual juba aastatuhandeid ning neid võib

looduslikult kohata nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika rannikuvetes, peamiselt Atlandi

ookeani põhjaosas. Suurimad tootjad Euroopa Liidus on: Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia.

Kui maailmas on karbikasvatus väga arenenud, siis Läänemeres on seda tehtud pigem

pilootprojektide tasemel. Väärtusahela positiivne keskkonnamõju avaldub just karpide

kasvatamise faasis, kuid kogu väärtusahela majanduslik tasuvus sõltub enam karpide

järeltöötlusest ja edasistest kasutusvõimalustest.

Karbid on tooraineks toiduainetetööstusele ja looma- ning linnusööda tootmisele. Lisaks on

nendest võimalik toota väetist. Rannakarbid on positiivse mõjuga Läänemere toitainetest

puhastamisele, eriti suures osas mõjutab seda just karpide püüdmine. Sellekohase uuring on

läbi viidud EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku

keskkonnasurve ohjamiseks“ ning tulemustena võib välja tuua järgmist:

Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline piirata kuid karbikasvatus maandab

sellist keskkonnariski hästi. Lisaks toitainete eemaldamisele suurendab karbifarm märgatavalt

vee läbipaistvust ja vähendab kalakasvatusest tingitud lokaalsete vetikaõitsengute ohtu.

Seepärast on mõistlik paigutada rannikumeres paiknevate kalakasvatuste lähiümbrusesse

karbikasvatusi, kuna sellisel kooskasutusel on võimalik kompenseerida kalakasvatustest merre

vabaneva toitainete voogu ning hoida lähiümbruse vesi läbipaistvana.

Tartu Ülikooli läbiviidud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete

voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel“ lk 28 kinnitab: Merekarpide kasvatuste rajamise kaudu on võimalik

merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja

suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas

Tagalahe karbikasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda,

et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada

2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg

lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse

7

424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse:

peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni

karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni).

Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt

suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbikasvatusi käsitleda

kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe kasvatustest ei eemaldata.

Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbikasvatusetel väga suur perspektiiv

kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju.

Rannakarbi püüdmise tehnoloogia

Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt kasutusesolevat tehnoloogiat,

mida kasutavad ka teised Läänemere-äärsed riigid nagu seda on Soome, Rootsi ja Taani.

Planeeritavaks püügilahenduseks on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks

kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta,

millel on 3 meetri pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200m pikkusest

põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5

meetri pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud

ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega

nurkades.

Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse

võimekusega laevaga, mis saab lähtesadamana kasutatada piirkonnas asuvaid sadamaid.

Hiiu maakonnaga piirneval merealal selle jaoks eraldi välja toodud potentsiaalsetele

vesiviljeluse aladele PV2 on arendaja planeerinud paigaldada vetikate ja merekarpide

kasvatamiseks vajalikud rajatised.

Joonis 1: Hiiumaa merealade planeeringu joonis

8

9

Joonis 2: Planeeritav vesiviljeluskompleksi ala PV2-s Hiiu maakonnaga piirneval merealal on vesiviljeluseks planeeritud ala PV2 tähistatud kollaka

ovaaliga, mille sees olev punane ruut tähistab käesolevas taotluses planeeritava vesiviljelusala

kompleksi.

Aluskaardina on kasutatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu põhijoonist.

Arvestades lubade menetlusaega on planeeritav lubade kasutuselevõtmise aeg orienteeruvalt

2024. aasta.

Karpide püügivahendite paigaldamise osas tuleb hinnata ning kaaluda sellele tegevusele

hoonestusloa andmise vajadust, kuna tegemist ei ole püsiva rajatisega, karpe eraldi ette ei

kasvatata ning liinide külge ei kinnitata, toimub karpide loodusest püüdmine, pakkudes neile

veesambas kinnitamise võimalust. Karbiliinidel ei ole sisulist vahet võrrelduna näiteks

kastmõrraga, mille paigaldamiseks ei ole täna vajalik hoonestusluba taotleda.

10

1.4.1. Rajatise kasutamise otstarve

Vetikate kasvatamise rajatiste eesmärgiks on kasvatada toorainet tehastele,

mis toodab lisandeid toiduainete-, kosmeetika ja meditsiinitööstustele.

Kasvatamine tagab stabiilse ressursi ning annab võimaluse parandada

sisendtooraine kvaliteeti ja puhtust.

Karbiliine kasutatakse söödava rannakarbi püüdmiseks, mis on sisendiks

lemmikloomdade ning lindude toidutootmisele, aga samuti kasutatakse

toorainet ka inimtoidu tootmises.

Mõlema tegevuse teiseks, aga mitte vähemtähtsaks eesmärgiks on

Läänemeres kalakasvatuste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine.

1.4.2. Rajatise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised

andmed

Vetikakasvatuses on planeeritud kasutada põhjaaedadel baseeruvat

tehnoloogiat. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast allpoololev osa) on

orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetsest asukohast,

aga on orienteeruvalt min 30m ning võib ulatuda kuni 1130. meetrini. Aiad

paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi

keskmiseks paksuseks põhjas ligikaudu 0,2m, vetika tiheduseks ligikaudu 5

kg/m3 kohta, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat

märgkaalus ning seega maksimaalne kogus vetikat kõikides aedades (10tk)

kokku on orienteeruvalt 10 000 tonni.

Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas ei kasutata mingeid

lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi

alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv

toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas.

Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt levinud

tehnoloogiat, mida kasutatakse ka teistes Läänemereäärsetes riikides, nagu

11

seda on Taani, Rootsi, Soome jne. Planeeritava püügilahendus on nn long

line püügivahend, millega on võimalik tänaseks teostatud testide põhjal

Läänemere oludes püüda kuni 3000kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta,

millel on 3m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu

200m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid.

Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 meetri pikkused ja paiknevad

põhiliinil ligikaudu 0,5 meetriste vahedega. Liinid paigaldatakse ligikaudu

3-meetriste vahedega kompleksi, milles iga liin on tähistatud ankrupoidega

otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste

toodritega nurkades.

1.4.3. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala

suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste

ehitusalane pindala

Hoonestusluba taotletakse Hiiumaa lähistel meres, Hiiumaa mereplaneeringuga

planeeritud vesiviljelusalale PV2, vetikate kasvatamise ning rannakarpide

püüdmise komplekside rajamiseks, milles on kokku kuni 10 vetikate kasvatuse

sumpa (rajatist) ja kuni 200 karpide püüdmise liini.

Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane

pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000m2.

Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5

hektarit ehk 125 000m2.

Käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad on

pindalalt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus.

Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud

alljärgnevalt:

Vesiviljelusala PV2 kompleksi piiripunktide koordinaadid ja asukoht tabelis:

12

PV2 ala nurgapunktide koordinaadid

punkt Y X 1 407908.9 6547473.2 2 407908.9 6546473.2 3 406908.9 6546473.2 4 406908.9 6547473.2

Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast lahendusest, rajatiste arvust ja

insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava

ala pindala.

1.4.4. Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha

Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada

täiendavaid uuringuid.

Karbiliinide osas tuleb kaaluda hoonestusloa andmise vajadust, sest tegemist ei ole

püsiva rajatisega, vaid püügivahendiga sarnaselt mõrdade jms kalapüügist tuntud

püügivahenditega.

Lisaks tuleb välja selgitada ka vee erikasutusloa vajadus, mille osas on otsustajaks

ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet.

1.4.5. Hoonestusloa taotletav kestvus

Hiiumere Farm OÜ taotleb hoonestusluba 50. aastaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristi Linkov

Juhatuse liige

5184300

Hiiumere Farm OÜ

Nimekirja alusel 14.09.2022 nr 16-7/22-11290-004

Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) esitas 11.08.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Taotluse alusel kavandatakse rajada Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala PV2 alale vetikate kasvatamiseks ning merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleks, milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini. TTJA palus 06.09.2022 kirjaga hoonestusloa taotlust täiendada esitades kinnituse, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed ning lisades teabe finantsallikate kohta. Hiiumere Farm OÜ esitas 06.09.2022 TTJA-le täiendatud taotluse, mis on lisatud käesolevale kirjale.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. EhS § 1135 lõike 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.

Eeltoodust tulenevalt edastame Hiiumere Farm OÜ 06.09.2022 täiendatud hoonestusloa taotluse arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Vastuses palume käsitleda EhS § 1135 lg 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita ega vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et te ei soovi antud materjalide kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: Adressaatide nimekiri Hoonestusloa täiendatud taotlus

Merilin Kraun +372 667 2039 [email protected]

Nimekirja alusel 14.09.2022 nr 16-7/22-11290-004

Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) esitas 11.08.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Taotluse alusel kavandatakse rajada Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala PV2 alale vetikate kasvatamiseks ning merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleks, milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini. TTJA palus 06.09.2022 kirjaga hoonestusloa taotlust täiendada esitades kinnituse, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed ning lisades teabe finantsallikate kohta. Hiiumere Farm OÜ esitas 06.09.2022 TTJA-le täiendatud taotluse, mis on lisatud käesolevale kirjale.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. EhS § 1135 lõike 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.

Eeltoodust tulenevalt edastame Hiiumere Farm OÜ 06.09.2022 täiendatud hoonestusloa taotluse arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Vastuses palume käsitleda EhS § 1135 lg 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita ega vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et te ei soovi antud materjalide kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: Adressaatide nimekiri Hoonestusloa täiendatud taotlus

Merilin Kraun +372 667 2039 [email protected]