RMK seisukohad ja ettepanekud Kadrina Vallavalitsuse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuss

RMK seisukohad ja ettepanekud Kadrina Vallavalitsuse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõusse

Kadrina Vallavalitsus korraldab vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 82 üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelnõude avaliku väljapaneku 14. aprillist 2023 kuni 15. maini 2023. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust. Riigimetsamajandamise keskus (edaspidi RMK) on materjalidega tutvunud ja esitab järgnevalt seisukohad ja ettepanekud kavandatud kohta.

 5.18 Põllu- ja metsa maa-ala (MP JA MM) kirjeldatud kasutus- ja ehitustingimused p.2 „Metsade majandamisel arvestada Eesti Metsaseltsi eesvedamisel loodud Metsa Majandamise Hea Tava reegleid (viide 13)“- Antud link ei toimi, mistõttu ei ole võimalik saada viidatule informatsioonile juurdepääs. RMK ettepanek: Metsade majandamisel arvestada RMK loodud Metsa Majandamise Hea Tava reegleid Metsamajandamise hea tava | RMK . Antud tava on detailne ning aktsepteeritud erinevate majandus- ja loodushoiu/kaitse organisatsioonide ning tunnustatud rahvusvaheliste sertifitseerimise süsteemide poolt.

 6.2.3 Pärandkultuuriobjektid kirjeldatud kaitse- ja kasutamistingimused p.2 „Teed (nt taliteed) hoida läbitavana, erinevad rajatised on võimalusel soovitatav heakorrastada.“ Kadrina vallas on ÜP koostamise hetkel loendatud 345 pärandkultuuri objekti. RMK ei pea põhjendatuks kohustust kõikidele objektidele teede läbivuse tagamise kohustuste loomist, kuna osade tähtsus külastusobjektina on olematu. RMK ettepanek kasutada järgnevat printsiipi: Soovitatav on teed (nt taliteed) hoida läbitavana ning erinevad rajatised on võimalusel soovitatav heakorrastada.

 6.2.4 Väärtuslikud maastikud kirjeldatud kasutus- ja ehitustingimused väärtuslikel maastikel p1. „Väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee

Kadrina Vallavalitsus [email protected]

Teie 29.03.2023 nr 7-1/26-34

Meie 12.05.2023 nr 3-1.1/2023/4322

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XX

2

renoveerimise käigus ei õgvendata, v.a riigi põhi- ja tugimaanteed kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest.“ Vatsavalt üldisele tavale RMK ei õgvenda metsateede klassi kuuluvaid teid vaid üritab säilitada võimalikult palju ajaloolist tee kulgemise joont. Teede sirgestamise vajadus tekib vajadusest liiklemine ohutumaks muuta või vastavalt tee klassile esitatud normidest. RMK ettepanek on kasutada järgnevat printsiipi: Väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus võimalusel ei õgvendata, v.a kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest.

 6.2.4 Väärtuslikud maastikud kirjeldatud kasutus- ja ehitustingimused väärtuslikel maastikel p2. „Poollooduslikke kooslusi (PLK) tuleb taastada ja järjepidevalt hooldada.“ PLK- ja PLK potentsiaaliga on tekkinud inimtegevuse ning looduse koosmõjul. PLK alade üle peab arvestust Keskkonnaamet, kes määrab igale alale vastavalt teadusuuringute tulemustele vajaduspõhised tööd ning omaniku nõusolekul korraldab või aitab omanikul korraldada vastavaid töid. RMK ei näe põhjendatust , miks peaks määrama KOV läbi ÜP hooldamise ja taastamise kohustuse maa omanikule. RMK ettepanek on: jätta üldplaneeringust antud kohustus välja.

 6.3.2 Roheline võrgustik p7. Rohelise võrgustiku ja majandatavate metsade kattumisel: 7.3. „Rohevõrgustiku koridorides vältida neid täielikult läbilõikavaid lageraieid, kuna see halvendaks niigi ümbritsevate kultuurmaastike surve all olevate metsaribade koridoridena toimimist. Soovitatavalt ei tohi lagedaks raiuda rohkem kui poolt koridori laiusest (võimalusel jätta raiumata vähemalt 100 m laiune riba). Uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel ei tohiks teha enne, kui raiesmik on uuenenud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavate puuliikidega, mis on keskmiselt vähemalt 2 m kõrgused.“ Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on riigitulundusasutus, kes riigimetsa majandajana tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas metsaseaduse, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. RMK põhiülesanne on riigimetsa majandamine. RMK tegevusalad on: 1) riigimetsa korraldamine, majandamine ja kasutusse andmine; 2) kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müük; 3) metsasaaduste töötlemine ja töötlemissaaduste müük; 4) riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine; 5) loodusväärtuste kaitse; RMK arvamusel jääb tavapärase metsamajanduse tegevuste käigus (järgides head metsamajandamise tava) roheline võrgustik soovitult toimima. Loeme meelevaldseks ÜP- s märgitud arvamust „kuna see halvendaks niigi ümbritsevate kultuurmaastike surve all olevate metsaribade koridoridena toimimist.“, kuniks puuduvad antud väidet toetavad teadustöö tulemused või faktid. „Rohevõrgustiku koridorides vältida neid täielikult läbilõikavaid lageraieid, kuna see halvendaks niigi ümbritsevate kultuurmaastike surve all olevate metsaribade koridoridena toimimist. Soovitatavalt ei tohi lagedaks raiuda rohkem kui poolt koridori laiusest (võimalusel jätta raiumata vähemalt 100 m laiune riba).“ Metsaraied kavandades ja teostades lähtutakse mitmetest looduslikest-, sotsiaalsetest- ja majanduslikest tingimustest millega arvestamist käesolev osa takistab. Vajalike tingimustega mittearvestamine tekitab olukorra, mille tagajärjeks looduskeskkonnale, ühiskonnale või ettevõttele kahju olemus. Antud tulemus on vastuolus RMK ja kogu metsanduse sektori heale tavale.

3

„Uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel ei tohiks teha enne, kui raiesmik on uuenenud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavate puuliikidega, mis on keskmiselt vähemalt 2 m kõrgused.“ RMK arvates on majandusmetsades antud punkti rakendamine vastuolus tänaste metsanduse printsiipidega, regulatsioonidega, metsakasvatuslike teadmiste ja -kogemustega ning olemuselt põhjendamatu. Käesoleva tingimuste rakendamine majandusmetsades takistab ka RMK-le Eesti Vabariigi poolt seatud ülesannete täitmist. RMK ettepanek on sõnastada käesolev punkt 7.3 järgnevalt: Rohevõrgustikus teostatavad lageraied kavandada ja teostada loodusele võimalikult vähe häirivamal moel järgides metsaseaduses ja metsaeeskirjas märgitud nõudeid ning punktis 5.18 märgitud RMK loodud Metsa Majandamise Hea Tava reegleid.

 6.3.4 Väärtuslik põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused p1. „Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses, vältida väärtusliku põllumajandusmaa võsastumist ja metsastumist ja väärtuse vähenemist. Põldude sööti jätmisel tuleb tagada niitmine, et säilitada maastiku avatus.“ RMK määrab iga tema halduses olevale maatükile eesmärgi. Tava kohaselt kasutame majandatavaid maatulunduse maid s.h. põllumaa, mida ei soovita täna ega prognoositult ka tulevikus erinevatel põhjustel kasutada eesmärgipäraselt metsa kasvatamiseks. Täna omame alasid, kus oleme juba kultiveerinud puud, kuid mille kõlvik muutub vastavalt takseerimise korrale hiljem. Lisaks tulevad jätkuvalt riigi omandis olevad maad, mille kõlvikuks rohumaa või põllumaa aga need juba metsastunud. Erisuste all võivad olla ka seemlate rajamine põllumaa kõlvikule jmt. RMK ettepanek on sõnastada antud punkt järgnevalt: Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses, vältida võimalusel väärtusliku põllumajandusmaa võsastumist ja metsastumist ning väärtuse vähenemist. Põldude kasutusotstarbe muutmine metsastamise soovil kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Andres Lavrenov metsülem Tel +372 505 0991 E-post [email protected]

KADRINA VALLAVALITSUS

Rakvere tee 14 telefon 322 5600 arvelduskonto

Kadrina e-post: [email protected] EE762200001120184216 Swedbank

45201 Lääne-Viru maakond www.kadrina.ee EE201010502009479007 SEB Pank

rg-kood 75007824

Adressaatide nimekirja alusel

29. märts 2023 nr 7-1/26-34

Üldplaneeringu teavitus

Kadrina Vallavalitsus korraldab vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 82 üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelnõude avaliku väljapaneku 14. aprillist 2023

kuni 15. maini 2023. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu

kohta arvamust. Arvamused palume saata Kadrina Vallavalitsusele elektrooniliselt aadressile

[email protected] või postiga aadressile Rakvere tee 14, Kadrina alevik, Kadrina vald, Lääne-

Virumaa, 45201.

Avaliku väljapaneku jooksul on planeeringu materjalid elektrooniliselt kättesaadavad Kadrina

valla veebilehel https://www.kadrina.ee/ . Paberkandjal on kättesaadavad üldplaneeringu

seletuskiri ja KSH aruanne Kadrina vallamajas (Rakvere tee 14, Kadrina alevik, Kadrina vald,

Lääne-Virumaa, 45201). Planeeringu joonis on kättesaadav aadressil:

https://hendrikson.ee/maps/Kadrina-vald/ .

Kadrina Vallavalitsus korraldab PlanS § 83 lõike 1 kohaselt üldplaneeringu eelnõu avaliku

väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 20. juunil 2023. Arutelu toimub Kadrina rahvamajas kell

18.00 (Viru 14, Kadrina alevik).

Avalikul arutelul tutvustab Kadrina Vallavalitsus avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke

arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud

lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele.

Kadrina valla üldplaneering hõlmab kogu valla territooriumi (pindala 354 km²). Planeeringuala

piiriks on Kadrina valla piir.

Üldplaneering on aluseks ruumiga seotud otsuste langetamisel. Üldplaneeringuga lahendatakse

valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt PlanS § 75 toodud ülesanded. Üldplaneering määrab

ruumilise arengu üldised põhimõtted, maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ning

täpsemad tingimused edasiseks detailsemaks planeerimiseks ja projekteerimiseks.

Üldplaneeringu lahendus põhineb valla väärtustel ja Kadrina valla arengukavas 2018-2035

määratud valla visioonil ning visioonist lähtuvatel ruumilistel vajadustel.

Kadrina valla ruumilised vajadused on:

1) Kadrina aleviku kui keskuse tugevdamine ja mitmekesistamine;

2) maakasutusreeglite seadmine elu- ja ettevõtluskeskkonna parendamiseks;

3) traditsioonilise maastikuilme säilitamine avatud maastikel ning

4) Kadrina aleviku sidumine tagamaaga kergliiklusteede kaudu.

Üldplaneering määrab maakasutuse täpsemalt tiheasustusaladel Kadrina ja Hulja alevikes ning

seab väljaspool tiheasustusega alasid hajaasustuses üldisemad ruumilist arengut suunavad

tingimused. Tiheasustusega aladel eelistatakse paindlikku, mitmekesist maakasutust võimaldavat

lähenemist – määratakse mitmeid nn segakasutusega alasid. Olulisi muudatusi juba

väljakujunenud asustusstruktuuris üldplaneeringus ei kavandata. Hajaasustusega aladel

võimaldab üldplaneering rajada uusi elamuid ning arendada ettevõtlust hajaasustuse põhimõttel,

ulatuslikke uusi arendusalasid ei planeerita.

Võrreldes kehtiva üldplaneeringuga on üle vaadatud Kadrina valla kui terviku ruumilise

arendamise põhimõtted, suundumused ja vajadused. Ühtlustatud on planeeringuala kasutus- ja

ehitustingimused kogu valla üleselt. Olulise muudatusena antakse planeeringuga suunised

taastuvenergeetika (kuni 30 m tuulikute ja päikeseparkide) arendamiseks.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH. KSH ülesanne on selgitada, kirjeldada

ja hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrata vajadusel

leevendusmeetmed. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses läbi maakasutus- ja

ehitustingimuste. KSH tulemusel selgus, et Kadrina valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne

olulist negatiivset keskkonnamõju.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairit Pihlak

vallavanem

Aivar Aruja

518 7119, [email protected]