Seisukoha küsimine Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

08.07.2024 nr 6-3/24/13186-3

Lehtma sadama akvatooriumi ja

sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja

süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju

hindamise aruande avalikustamisest

teavitamine ja seisukoha küsimine

Anname teile teada, et avalikustamisel on Lehtma sadama akvatooriumi ja

sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju

hindamise (KMH) aruanne.

KMH aruandega on võimalik tutvuda ajavahemikul 16.07 – 15.08.2024 Keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee (avalehel valida „KMH avalik

väljapanek“) või kasutades otselinki https://kotkas.envir.ee/kmh/index.

Seoses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

muudatustega toimub KMH aruande avalikustamisega samaaegselt ka asjaomastelt asutustelt

seisukoha küsimine.

Seega palume teil esitada oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht KMH aruande

asjakohasuse ja piisavuse kohta, esitades oma seisukoht hiljemalt 15.08.2024. Juhime

tähelepanu, et KeHJS-s tehtud muudatused ei võimalda enam pikendada seisukoha esitamise

tähtaega. Kui eelpool nimetatud tähtajaks ei ole asjaomane asutus oma seisukohta esitanud, siis

jätkub KMH aruande menetlus ilma konkreetse asutuse seisukohata.

KMH aruande avalik arutelu toimub 29.08.2024 kell 16:00 Hiiumaa Vallavalitsuse

ruumides (Keskväljak 5a, 92413, Kärdla, Volikogu saal) ja veebikeskkonnas Microsoft

Teams. Palume veebikeskkonnas osaleda soovijatel eelnevalt registreerida, andes teada

osalemissoovist e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 27.08.2024. Veebikeskkonnas

aruteluga liitumiseks olev link edastatakse registreerunutele enne avaliku arutelu toimumist.

Protokolli koostamise eesmärgil palume veebikoosolekuga liitudes kasutada oma täisnime.

KMH osapooled ja nende kontaktandmed:

- Otsustaja on Keskkonnaamet (aadress Kopli 76, 10416 Tallinn), kontaktisikud Karin

Sisask (KMH teemadel), tel nr 5193 1960, [email protected] ja Kai Ginter (loa

menetlus), tel nr 5699 4373, [email protected].

- Arendaja on Direct Consulting AS (Peterburi tee 2F, 11415 Tallinn), kontaktisik Tõnu

Kõuhkna, tel nr 603 0700, [email protected].

- Keskkonnamõju hindaja on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (Tõnismägi

3A-15, 10119 Tallinn), juhtekspert Toomas Pallo tel nr 611 7691, [email protected].

2 (3)

Taustainfo:

Keskkonnaamet algatas KMH 06.11.2019 kirjaga nr 14-6/19/640-2. Kavandatava tegevuse

eesmärgiks on Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Lehtma külas asuvas Lehtma sadamas (vt

allolev joonis) eemaldada kogunenud liiv sadama akvatooriumist ja sissesõidukanalist ning

kaadata süvendatud pinnas Tareste lahte samas mahus. Lisaks tuleb süvendada

kompensatsiooniala kaist idas, et vältida sissesõidukanali kohest ja kiiret täitumist ning hoida

sissesõidukanal selle võtta kauem vajaliku sügavusega. Lehtma sadama sissesõidukanali ja

kompensatsiooniala süvendamine toimub iga-aastaselt, süvendatavaks pinnaseks on liiv, mille

ümberpaigutamise maht on kuni 50 000 m3 aastas.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht ja kaadamisala alternatiivide asukohad.

KMH viiakse läbi keskkonnaloa (tegevusloa) andmise üle otsuse tegemiseks, sh loatingimuste

määramiseks. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju

keskkonnale, tuuakse välja selle olulisus ning võimalikud leevendusmeetmed negatiivse mõju

vähendamiseks või vältimiseks. Keskkonnamõju hindab KMH juhtekspert ja eksperdirühm

koos arendajaga.

KMH aruanne võtab kokku kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete lahenduste

keskkonnamõju hindamise tulemused. Kõigil on õigus osaleda KMH aruande avalikul

väljapanekul ja avalikul arutelul, tutvuda KMH aruandega, esitada aruande kohta ettepanekuid,

märkusi ja küsimusi ning saada nendele vastuseid.

3 (3)

Esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi analüüsitakse ning asjakohaste märkuste alusel

täiendatakse KMH aruannet. Lisainfot KMH protsessi kohta leiab siit1.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Sama: Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Maa-amet ([email protected]),

Transpordiamet ([email protected]), Muinsuskaitseamet ([email protected]),

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ([email protected])

Karin Sisask 5193 1960

[email protected]

1 Lähiajal värskendatakse kodulehel esitatud KMH menetluse infot vastavalt 21.06.2024 jõustunud

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muudatustele (redaktsioon RT I,

11.06.2024, 7).

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

26.05.2022 nr 6-3/22/6640-4

Lehtma sadama vee erikasutuse keskkonnaloa

keskkonnamõju hindamise programmi

avalikustamise teade

Anname Teile teada, et avalikustamisel on Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali

regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise (KMH)

programm.

KMH programmiga on võimalik tutvuda 27.05.2022-09.06.2022 Keskkonnaameti

veebilehel aadressil https://keskkonnaamet.ee/ alalehel Keskkonnateadlikkus,

avalikustamised > Räägi kaasa! > Keskkonnamõju hindamiste avalik väljapanek.

Kõigil on õigus esitada kirjalikult ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH

programmi kohta kuni 09.06.2022 (k.a) otsustaja kontaktide kaudu.

KMH programmi avalik arutelu toimub 10.06.2022 kell 10.00 veebikeskkonnas Google

Meet. Koosolekuga saab liituda aadressil: https://meet.google.com/nfn-dbrm-ngs. Protokolli

koostamise eesmärgil palume veebikoosolekuga liitudes kasutada oma täisnime. Eelnevalt

kokku leppides on veebikoosolekuga võimalik liituda ka Keskkonnaameti Kärdla kontoris

(Kõrgessaare mnt 18, Kärdla). Palume sellest teada anda hiljemalt 08.06.2022 (kontaktisik

Kadri Tamm, tel 5300 2210).

Taustainfo:

Aktsiaselts Direct Consulting taotleb tähtajatut keskkonnaluba, et süvendada Lehtma sadama

sissesõidukanalit ja kaadata süvendatud pinnast Tareste lahte mahus kuni 50 000 m3 aastas.

Lehtma sadam asub Tahkuna poolsaarel Hiiumaa vallas Lehtma külas.

Süvendamiseks kavatsetakse kasutada nii ühe- kui paljukopalist ekskavaatorit ning

pinnasepump-süvendajat. Ammutatud materjal kavatsetakse teisaldada pinnasepraamidega

kaadamiskohale Tareste lahes või pumbatakse kaldale. Süvendatavaks pinnaseks on liiv.

2 (3)

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukohakaart (Allikas: Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali

regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm)

KMH viiakse läbi keskkonnaloa andmise üle otsustamiseks, sh loatingimuste määramiseks.

KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju keskkonnale, tuuakse

välja selle olulisus ning võimalikud leevendusmeetmed negatiivse mõju vältimiseks või

vähendamiseks. Keskkonnamõju hindab KMH juhtekspert ja eksperdirühm koos arendajaga.

KMH protsess koosneb mitmest etapist. Esmalt koostatakse KMH programm ning hiljem KMH

aruanne. Programm on KMH lähteülesanne, milles pannakse paika raamistik ja ulatus, mis osas

KMH korraldatakse, milliseid mõjusid hakatakse hindama, samuti lisauuringute vajadus,

eksperdirühma koosseis jne. KMH programmi käigus ei hinnata mõjusid, vaid see on aluseks

KMH aruande koostamisele. KMH tulemused võetakse kokku KMH aruandes. KMH protsess

on avalik ja kõigil on võimalik esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi

ning KMH aruande koha ning saada nendele vastused. Esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja

küsimusi analüüsitakse ning asjakohaste märkustega alusel täiendatakse KMH programmi ning

aruannet. Lisateavet KMH protsessi kohta leiab siit.

3 (3)

Kontaktandmed:

 Otsustaja (keskkonnaloa andja) on Keskkonnaamet1, kontaktisik Kadri Tamm

(keskkonnakorraldus), tel 5300 2210 ja Kai Ginter (vesi) 5699 4373, e-post

[email protected].

 Arendaja on Aktsiaselts Direct Consulting2, kontaktisik Tõnu Kõuhkna, 603 0700, e-

post [email protected].

 Keskkonnamõju hindaja on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ3,

juhtekspert Toomas Pallo (litsents KMH0090), kontaktisik Kadi Jette Tamjärv, tel 611

7695, [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5300 2210

[email protected]

1 Roheline 64, 80010Pärnu 2 Peterburi tee 2F, 11415 Tallinn, 3 Tõnismägi 3a-15 10119 Tallinn

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee

/ Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

11.05.2023 nr 6-3/23/9014-2

Seisukoha küsimine Lehtma sadama

akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse

süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise

keskkonnamõju hindamise eksperdirühma

koosseisulise piisavuse kohta

Keskkonnaamet on 21.12.2022 kirjaga nr 6-3/22/6640-15 tingimuslikult nõuetele vastavaks tunnistanud

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise

keskkonnamõju hindamise programmi (manuses).

Tingimusliku nõuetele vastavaks tunnistamise põhjuseks oli asjaolu, et programmis ei olnud nimeliselt

kõiki eksperdirühma liikmeid välja toodud. Kui programmis puuduvad ekspertgrupi liikmete nimed, kuid

programm vastab muus osas kõigile KeHJS-s ette nähtud nõuetele, saab Keskkonnaamet teha programmi

osas tingimusliku nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse vastavalt Keskkonnaministeeriumi 30.04.2021

juhendile1. See tähendab, et KMH programm tunnistati nõuetele vastavaks kõrvaltingimusega, mille

kohaselt otsus jõustub pärast seda, kui Keskkonnaamet on andnud nõusoleku täiendatud KMH

programmile, milles on nimetatud ka eksperdirühma liikmete nimed (st kõrvaltingimus on täidetud).

Arendaja (AS Direct Consulting) ja ekspert (ELLE OÜ) esitasid Keskkonnaametile 03.05.2023 kirjaga

(manuses) eksperdirühma liikmed ning nende poolt hinnatavad valdkonnad.

KeHJS § 151 lg 4 kohaselt peab asjaomane asutus mh kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust,

mistõttu edastab Keskkonnaamet Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise

ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise eksperdirühma koosseisu ja palub seisukohta

selle piisavuse osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo Lisad:

1. Tingimuslikult nõuetele vastavaks tunnistatud Lehtma KMH programm.pdf

2. ELLE OÜ kiri Lehtma KMH ekspertrühma kooskõlastamine ELLE 270423.asice

Sama: Muinsuskaitseamet ([email protected]), Transpordiamet ([email protected]),

Rahandusministeerium ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]) Teadmiseks: Lea Jalukse ([email protected]) Karin Sisask 5193 1960

[email protected]

1 „KMH/KSH programmis eksperdirühma liikmete nimetamine“

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise

keskkonnamõju hindamise programm

Nõuetele vastavaks tunnistamisele

Projekt number 21LJ23

Tallinn

2022

2

Nimetus Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Versioon Nõuetele vastavaks tunnistamisele

Töö nr 21LJ23

Aeg November 2022

Arendaja Direct Consulting AS

Registrikood: 10575472

Peterburi tee 2F, 11415 Tallinn

Telefon: (+372) 6030700 Kontaktisik: Tõnu Kõuhkna e-post: [email protected]

Keskkonnamõjude hindaja

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Reg nr 10705517

Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn

Telefon: 6117690

E-post: [email protected]

Osalejad Toomas Pallo, MSc (KMH litsents nr 0090)

Lea Jalukse, MSc

Pille Antons, MSc

Kadri Kipper, MSc

Kadi Jette Tamjärv, MSc

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS................................................................................ 5

2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED .................. 6

2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht ................................ 6

2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................ 6

2.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid ..................................... 7

3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................................... 9

3.1 Kavandatava tegevuse ala üldiseloomustus ....................................... 9

3.2 Pinnavesi ............................................................................... 9

3.3 Looduskeskkond ...................................................................... 10

3.4 Kaitsealused objektid ................................................................ 10

4 NATURA EELHINDAMINE .................................................................... 12

4.1 Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ........................................... 12

4.2 Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 võrgustiku alade

kaitsekorraldusega ......................................................................... 13

4.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused ....................... 13

4.4 Tõenäoliste mõjude määratlemine ja hindamine ............................... 14

4.5 Natura eelhindamise järeldused ................................................... 14

5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........... 16

6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ................... 19

7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA TEAVE VAJALIKE UURINGUTE KOHTA ................. 21

8 KMH JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA .................................... 22

8.1 Ülevaade programmi avalikustamisest ............................................ 26

9 KMH OSAPOOLED, EKSPERDIRÜHM, ASJAOMASED ASUTUSED JA HUVIPOOLED ............. 28

9.1 KMH osapooled........................................................................ 28

9.2 Eksperdirühm ......................................................................... 28

9.3 Asjaomased asutused ja huvipooled ............................................... 29

KASUTATUD MATERJALID ....................................................................... 30

LISAD .......................................................................................... 32

Lisa 1. Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja

süvendamispinnase kaadamise keskkonnaloa taotlus koos lisaga ................... 32

Lisa 2. Tagasiside KMH programmile asjaomastelt asutustelt ja vastused ......... 33

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 4

Lisa 3. Avaliku arutelu protokoll ......................................................... 47

Lisa 4. Avalikustamise ajal saabunud kirjad koos vastustega ........................ 55

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5

1 SISSEJUHATUS

Aktsiaselts Direct Consulting soovib tähtajatut keskkonnaluba, et süvendada Lehtma sadama sissesõidukanalit ja kaadata süvendatud pinnast Tareste lahte mahus kuni 50 000 m3 aastas. Keskkonnamõju hindamine (KMH) on algatatud 06.11.2019 Keskkonnaameti poolt koos veeloa taotluse menetlusse võtmisega (kiri nr 14-6/19/640-2). AS Direct Consulting poolt kavandatav tegevus kuulub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) §6 lg1 p17 olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka (mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3), mille puhul on KMH kohustuslik ning sellise tegevuse korral algatatakse KMH selle vajadust põhjendamata. Aktsiaseltsil Direct Consulting oli tähtajaline veeluba nr L.VV/325744, mis aegus 31.12.2021. Tähtajatu keskkonnaloa taotlus on esitatud programmi lisas 1.

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Käesolev keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programm on koostatud, järgides keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (RTI, 24.03.2005, 15, 87). KMH protsess viiakse läbi vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele ja heale tavale.

KMH programmis kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise ulatust ja hindamismetoodikat ning esitatakse KMH protsessi kirjeldus ja ajakava. Lisaks nimetatakse programmis KMH huvitatud osapooled.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 6

2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED

2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht

Lehtma sadam asub Tahkuna poolsaarel, Tareste lahe ääres, Lehtma külas Hiiumaa vallas Hiiu maakonnas.

Lehtma sadama akvatooriumi koordinaadid on: 59°04,100' N, 22°41,653'E; 59°03,978' N, 22°41,979' E;59°03,898' N, 22°41,972' E; 59°03,894' N, 22°42,203' E; 59°03,934' N, 22°42,206' E; 59°03,935' N, 22°42,155' E.

Tahkuna poolsaare rannikumeres on domineerivaks aktiivsed hüdrodünaamilised protsessid (lainetus ja hoovused), mis põhjustavad intensiivset meresetete ümberpaiknemist ulatuslikul merealal. Lehtma sadama sissesõidukanal ja kompensatsiooniala asub aktiivses liivade liikumise piirkonnas ning olemasolevad tehnilised meetmed ei ole piisavalt efektiivsed takistamaks laevatee liivaga täitumist. Lehtma sadamakai valmimisega 1985. aastal seostatakse Tareste lahe läänekaldal paikneva liivaranna erosiooni.1

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on eemaldada kogunenud liiv sadama akvatooriumist ja kaadata süvendatud pinnas Tareste lahte samas mahus. Sadama süvendamine võimaldab sadamat sihtotstarbeliselt kasutada. Lehtma sadama süvendamine toimub iga-aastaselt nii sadama akvatooriumis kui ka sadama sissesõidukanalis. Süvendatavaks pinnaseks on liiv, mille ümberpaigutamise maht on kuni 50 000 m3 aastas.

Piirkonnas läbi viidud uuringud1 on näidanud, et seni kasutusel olnud kaadamiskoht ei ole sobilik Tareste lahe läänekaldal viimastel kümnenditel toimunud ulatusliku pinnaseerosiooni peatamiseks. Senise veeloaga võrreldes on uuringutele tuginedes kaadamiskohta muudetud, et leevendada sadamakai negatiivset mõju luidetele. Planeeritava kaadamiskoha koordinaadid on:

59° 3’ 38.646“ N, 22° 41. 54.576“ E

59° 3’ 38.022“ N, 22° 42’ 41.928“ E

59° 3’ 11.538“ N, 22° 42’ 40.614“ E

59° 3’ 12.162“ N, 22° 41’ 53.268“ E

Kavandatava tegevuse täpne asukoht on nähtav Joonis 2-1.

2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Kavandatavaks tegevuseks on Lehtma sadama sissesõidukanali süvendamine ja süvendatud pinnase kaadamine.

Süvendamiseks kavatsetakse kasutada nii ühe- kui paljukopalist ekskavaatorit ning pinnasepump-süvendajat. Ammutatud materjal kavatsetakse teisaldada pinnasepraamidega kaadamiskohale Tareste lahes.

Süvendatavaks pinnaseks on liiv, mille ümberpaigutamise maht on kuni 50 000 m3 aastas.

1 Noormets, et al., 2018. Tareste Lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju rannaerosioonile ja selle leevendamise

võimalused. Uuring on programmi Lisas 1 koos veeloa taotlusega.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7

Joonis 2-1. Kavandatava tegevuse asukohakaart

2.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid on erinevad lahendused arendaja poolt soovitud tegevuse ellu viimiseks.

Kavandatava tegevuse reaalsete võimalike alternatiividena saab käsitleda asukohaalternatiive ning tehnoloogilisi alternatiive.

Ebareaalsed alternatiivid. Alternatiivina ei hinnata tegevusi, mis ei ole vastavuses arendaja poolt soovitud eesmärkidega. Selle alla kuulub näiteks sadama käitamine mõnes teises asukohas. Samuti ei hinnata Lehtma sadama likvideerimist, kai lammutamist ja/või ümber ehitamist.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 8

Nullalternatiivina käsitletakse olukorda, kus vee erikasutustöid ei tehta, kuid kai jääb alles endisel kujul.

Alternatiiv 1 on kavandatav tegevus, mida on kirjeldatud eespool. Planeeritava kaadamiskoha koordinaadid on:

59° 3’ 38.646“ N, 22° 41. 54.576“ E

59° 3’ 38.022“ N, 22° 42’ 41.928“ E

59° 3’ 11.538“ N, 22° 42’ 40.614“ E

59° 3’ 12.162“ N, 22° 41’ 53.268“ E

Alternatiiv 2 on kaadamine olemasolevale kaadamisalale asukoha koordinaatidega:

59° 3’ 23.418“ N 22° 44’ 16.146“ E

59° 3’ 17.418“ N 22° 45’ 4.146“ E

59° 2’ 44.418“ N 22° 44’ 52.146“ E

59° 2’ 59.418“ N 22° 44’ 4.146“ E

Peamine erinevus kavandatava tegevusega ehk Alternatiiviga 1 on kaadamiskoha asukoht.

Alternatiiv 3 on süvendatud setete paigutamine erosiooni all kannatavale rannale. Asukoht täpsustub KMH aruande koostamise käigus.

Lisaks eelpool loetletud alternatiividele hinnatakse ka teisi asukohaalternatiive juhul, kui need osutuvad KMH käigus läbi viidud analüüsi tulemusel asjakohasteks.

Samuti hinnatakse vajadusel eelpool nimetatud alternatiivide alamalternatiividena erinevaid tehnilisi lahendusi süvendamis- ja kaadamistööde läbiviimiseks, s.t. ekskavaatoriga süvendamine ja praamiga kaadamine ning pumpamine, kui nende keskkonnamõjus seisneb olulisi erinevusi.

Käesoleva KMH protsessi raames ei hinnata kai lammutamist ja/või ümber ehitamist. Kai ümberehitamise lahendus ei ole kooskõlas arendaja poolt kavandatava tegevusega ning seda kaalub arendaja ainult juhul kui leevendavad meetmed süvendamise ja kaadamise mõjude vähendamiseks ei ole piisavad ja vee erikasutusloa taotlust ei rahuldata. Selle võimaluse kaalumine on mahukas eraldiseisev projekt ja seda käsitletakse vajadusel käesolevast KMH-st eraldiseisva järgmise etapina.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9

3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.1 Kavandatava tegevuse ala üldiseloomustus

Lehtma sadam asub Lehtma külas, Hiiumaa vallas (end Kõrgessaare vald), Tahkuna poolsaare kirdeosas.

Lehtma sadamat ümbritseb valdavas osas Tareste laht, läänest piirneb sadam peamiselt tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Sadam asub 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistul (katastritunnus: 39201:004:0937), mille pindala on 2,83 ha2. Sadamas on 7 kaid, üldpikkusega 532 m. Sadama akvatoorium hõlmab 126 600 m2 maa-ala ja 89 000 m2 veeala. Sadam teenindab kalalaevu.3

Lehtma külas elas 2020. aasta seisuga 4 inimest.4

Lehtma sadamasse viib Lehtma sadama tee (mustkate). 2020. aastal oli keskmine ööpäevane liiklussagedus Lehtma sadama teel (lõik 0-6,98 km) 202 sõidukit (sõiduautode osakaal 93%, veoautode ja autobusside osakaal 3%, autorongid 4%).

Kärdla linn asub Lehtma sadamast ca 12 km kaugusel (mööda maanteed).5

Kavandatava tegevuse ala jääb Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemere alarajooni 29 (väike kalapüügiruut 271).6 Piirkonnast püüti ajavahemikul 2011-2020 keskmiselt 7,2 tonni kala aastas.7

3.2 Pinnavesi

Tareste laht on Hiiumaa kirderannikul asuv avalaht. Laiemas mõttes on tegemist Lehtma ja Hiiesaare vahelise merealaga. Tareste laht on avalik veekogu, mida iseloomustab mesohaliinne, madal, lainetusele avatud rannikuvesi.

Tareste lahte suubuvad Ussisoo peakraav (VEE1600004), Tareste jõgi (VEE1163800), Rannametsa oja (VEE1600025), Nuutri jõgi (VEE1164000), Lehtma jõgi (VEE1163700) ja Liivajõgi (Kärdla oja, VEE1163900).8

Kavandatava tegevuse ala paikneb Lääne-Eesti vesikonnas, Hiiu madala rannikuveekogumis (veekogumi kood EE_7). Veekogumi koondseisund on hinnatud 2019. a seisuga halvaks. Halva koondseisundi põhjuseks on halb keemiline seisund (Hg sisaldus kalas 2011. a seireandmete alusel). Veekogumi ökoloogiline seisund on hinnatud kesiseks (mittehead seisundinäitajad on fütoplanktoni biomass, klorofüll a, üldfosfori, üldlämmastiku ja Secchi läbipaistvus 2017. a seireandmete alusel).9

2 Maa-ameti kaardirakendus: Maainfo (seisuga 26.04.21)

3 Sadamaregister: Lehtma sadam https://www.sadamaregister.ee/sadam/311 (seisuga 16.04.21)

4 Statistikaameti kaardirakendus https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (seisuga 29.04.21)

5 Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 29.04.21)

6 Läänemeri, ICESi alarajoonid ja väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/6010/VV_65m_lisa6.pdf#

7 Eesti mereala planeeringu kaardirakendus. 2021. http://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (seisuga 19.04.2022)

8 Keskkonnagentuur: EELIS infoleht

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=4;1588747579;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=534406079 (seisuga 16.04.21)

9 Keskkonnaagentuur, 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 10

3.3 Looduskeskkond

Kavandatava tegevuse piirkonna mereala põhjataimestik on suhteliselt liigi- ja biomassivaene10, põhjasubstraadiks on valdavalt liiv.

Tahkuna poolsaar on aga liigirikas ja seal on mitmeid olulisi elupaiku.

3.4 Kaitsealused objektid

Kavandatava tegevuse ala paikneb väljaspool kaitsealasid ja kaitsealuste liikide elupaiku.

Tahkuna poolsaarele jääb aga mitmeid kaitsealuste looma-, taime- ja samblikuliikide leiukohti ning kaitsealasid. Kaitsealustest liikidest leidub seal lisaks paljudele teistele näiteks kirjuhahk, roheline hiidkupar, harilik ungrukold, rand-seahernes, erinevad käpalised ja nahkhiired.

Tareste lahe kaitsealused alad ja üksikobjektid on Kärdla rändrahn (KLO4000515), Tareste maastikukaitseala (KLO1000601). Lisaks asub Tahkuna poolsaarel Tahkuna looduskaitseala (KLO1000290).11

Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad: Tareste loodusala (RAH000579), Tahkuna loodusala (RAH000089). Tahkuna ja Tareste loodusalade puhul on kaitstavateks väärtusteks rannikuelupaigad, näiteks püsitaimestuga liivarannad, eelluited, hallid luited, metsastunud luited, luidetevahelised niisked nõod. Enam kui 6 km kaugusele jääb ka Väinamere loodusala (RAH0000605) ja Väinamere linnuala (RAH0000133), millele kavandatav tegevus eeldatavasti mõju ei avalda. Natura 2000 alasid on täpsemalt käsitletud KMH programmi peatükis 4 Natura-eelhindamine.

Tareste maastikukaitseala kuulub ühtlasi loodusalana (RAH0000579) Natura 2000 võrgustikku. Vastavalt kaitse-eeskirjale kaitstakse Tareste maastikukaitsealal:

1) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas, - rukkirääku (Crex crex) ja sookurge (Grus grus), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, - ning I ja II kaitsekategooria liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on laiad madalad abajad ja lahed (1160), rannikulõukad (1150*), rannaniidud (1630*), luidetevahelised niisked nõod (2190), hallid luited (2130*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning vanad loodusmetsad (9010*);

3) karedat jürilille (Cardamine hirsuta), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), rohekat käokeelt (Platanthera chlorantha), suurt käopõlle (Listera ovata), tumepunast neiuvaipa (Epipactis atrorubens), ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäppa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi-sõrmkäppa (Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dacthylorhiza incarnata), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica) ja halli käppa (Orchis militaris), mis kõik on III kaitsekategooria liigid, ning II kaitsekategooria liike.

Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks (Tareste ja Rannametsa) ja üheks piiranguvööndiks (Tareste lahe). Rannametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste liikide ja vanuse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kujundamine puhke- ja õppe-eesmärkidel. Tareste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes

10 Sipelgas, L., Raudsepp, U., Lessin, G., Kolesova, N., Alari, V., Kõuts, M., 2009. Lehtma sadama süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne

11 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11

loodusliku protsessina. Tareste lahe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste linnuliikide elupaikade kaitse.12

Tahkuna looduskaitseala kuulub loodusalana (RAH000489) Natura 2000 võrgustikku. Tahkuna looduskaitseala kaitse-eesmärk on:

1) inimmõjuta või vähese inimmõjuga põlismetsade, soode ja kinnikasvavate järvede kaitse, luidete ja luitemetsade säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;

2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, kaitse;

3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;

4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ning II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse.

Tahkuna looduskaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks loodusreservaadiks (Lehtma) ja kuueks sihtkaitsevööndiks (Lepaniidi SKV, Järidemetsa SKV, Lõimastu SKV, Kodeste soo SKV, Kauste SKV, Kodeste metsa SKV). Lepaniidi, Järidemetsa ja Kodeste soo SKV kaitsmise eesmärk on ökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Lõimastu, Kauste ja Kodeste metsa SKV kaitse eesmärk on metsakoosluste tüübi ning elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.13

12 Tareste maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 150

https://www.riigiteataja.ee/akt/12832149?leiaKehtiv

13 Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 22.09.2006 määrus nr 207 https://www.riigiteataja.ee/akt/13295625

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 12

4 NATURA EELHINDAMINE

Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad: Tareste loodusala (RAH000579) ja Tahkuna loodusala (RAH000089).

Enam kui 6 km kaugusele jääb ka Väinamere loodusala (RAH0000605) ja Väinamere linnuala (RAH0000133). Kuna alad paiknevad väljaspool kavandatava tegevuse mõjupiirkonda, siis kavandatav tegevus neile mõju ei avalda.

Tareste loodusalale ja Tahkuna loodusalale on käesolevas peatükis läbi viidud Natura eel- hindamine.

Natura 2000 alade puhul on oluline vältida kõikide selliste tegevuste, mis ei ole seotud kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisega, negatiivset mõju kaitse eesmärgiks olevatele väärtustele, sh liikidele ja elupaigatüüpidele.

KMH menetluse osana tuleb läbi viia ka Natura hindamine. Natura hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura-eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda negatiivne mõju Natura alale ning asjakohase hindamise vajadus.

Hindamine on viidud läbi vastavalt juhendmaterjalidele „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“14, „Juhised loodusdirektiivi artikli 6.4 rakendamiseks Eestis“15 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted.“16

4.1 Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus17

Tareste loodusala (RAH0000579)

Tareste loodusala (EE0040124) Hiiu maakonnas kaitstavad elupaigatüübid on:

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Tareste loodusalal kehtib Tareste maastikukaitseala kaitsekord.

Tahkuna loodusala (RAH000489)

Tahkuna loodusala (EE0040133) Hiiu maakonnas kaitstavad elupaigatüübid on: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on soohiilakas (Liparis loeselii).

14 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:

Keskkonnaamet.

15 Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet, 40 lk.

16 Euroopa Komisjoni teatis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“. Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final

17 Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615

https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13

Tahkuna loodusalal kehtib Tahkuna looduskaitseala kaitsekord.

4.2 Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega

Tegevus ei ole ühegi Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on süvendada sadama akvatooriumit ja kaadata süvendatud pinnas Tareste lahte samas mahus. Tegevus on seotud rannikuprotsessidega ja rannajoone muutustega, seega on mõju rannikuelupaikadele.

Kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustike aladel kehtivad alljärgnevad kaitse-eeskirjad:

• Tareste maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri18,

• Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri19.

Kavandatava tegevuse korral tuleb arvestada järgmiste, alade kaitseks loodud looduskaitsealade ja maastikukaitsealade, kaitsekorralduskavadega:

• Tareste maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-202220,

• Tahkuna looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-202421.

Kavandatav tegevus ei tohi kavades toodud eesmärkide saavutamist takistada.

4.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused

Kavandatava tegevuse puhul tuleb tähelepanu pöörata eelkõige rannikelupaikadele, seotuna setete liikumisega.

Kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda jäävad rannikuelupaigad on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (*1130), püsitaimestuga liivarannad (91640), eelluited (2110), hallid luited (*2130), metsatunud luited (2180) ja luidetevahelised niisked nõod (2190).

Kokkuvõttev ülevaade kaitse-eesmärkide ja võimaliku ebasoodsa mõju osas on esitatud järgnevates tabelites.

Tabel 4-1. Tareste loodusalal kaitse-eesmärkide paiknemine kavandatava tegevuse eeldatava mõjuala suhtes.

Kaitstav elupaigatüüp Mõjupiirkond*

liivased ja mudased pagurannad (1140) +

rannikulõukad (*1150) +

laiad madalad lahed (1160) +

püsitaimestuga liivarannad (1640) +

eelluited (2110) +

hallid luited (*2130) +

metsatunud luited (2180) +

luidetevahelised niisked nõod (2190) +

vanad loodusmetsad (*9010) -

18 https://www.riigiteataja.ee/akt/13292886

19 https://www.riigiteataja.ee/akt/13295625

20 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=699916582

21 https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-1365997911

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 14

Kaitstav elupaigatüüp Mõjupiirkond*

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) - (*) Mõjupiirkond: „+“ elupaik jääb kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda, „-“ elupaik ei jää kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda.

Tabel 4-2. Tahkuna loodusalal kaitse-eesmärkide paiknemine kavandatava tegevuse eeldatava mõjuala suhtes

Kaitstav elupaigatüüp Mõjupiirkond* Kaitstav liik Mõjupiirkond*

esmased rannavallid (1210) - Soohiilakas (Liparis loeselii)

-

püsitaimestuga liivarannad (1640)

-

eelluited (2110) -

hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130)

-

metsastunud luited (2180) -

luidetevahelised niisked nõod (2190)

-

siirde- ja õõtsiksood (7140) -

vanad loodusmetsad (*9010) -

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

-

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) - (*) Mõjupiirkond: „+“ (liigi) elupaik jääb kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda, „-“ (liigi) elupaik ei jää kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda.

4.4 Tõenäoliste mõjude määratlemine ja hindamine

Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Tareste loodusala.

Kavandatav tegevus ei mõjuta Tareste loodusala metsaelupaiku (*9010, *9080), mis jäävad väljapoole mõjupiirkonda.

Rannikuelupaikade puhul on mõju ilmnemine võimalik. Rannikuelupaiku võivad mõjutada setete liikumise muutus (seoses kaadamiskoha muutusega). Tareste lahe läänekaldal toimub ulatuslik erosioon. Endine liivarand on hävinenud. Olemasoleva olukorra jätkumine võib kahjustada Tareste loodusala esmatähtsaid elupaigatüüpe halle luiteid ning rannikulõukaid, samuti teisi kaitstavaid elupaigatüüpe. Kavandataval tegevusel on eeldatavalt positiivne mõju rannikuelupaikadele, sest sellega muutub eeldatavalt setete liikumine Tareste lahes.

Tareste loodusala puhul viiakse täpsem hindamine läbi KMH käigus läbiviidavas Natura asjakohases hindamises.

Nii Tahkuna loodusala metsaelupaigad (7140, *9010, *9080, *91D0) kui Tahkuna loodusala rannikuelupaigad jäävad väljaspoole Lehtma sadama eeldatavat mõjupiirkonda. Seega ei ole ette näha negatiivset mõju Tahkuna loodusala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele.

4.5 Natura eelhindamise järeldused

Lähtudes EELIS-est ja kaitsekorralduskavadest saadud informatsioonist, võib eelhindamise põhjal välistada võimaliku mõju Tahkuna loodusala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Samuti jäävad võimalikust mõjupiirkonnast välja Väinamere linnu- ja loodusalad ning võimaliku ebasoodsa mõju neile aladele saab välistada.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15

Käesolevas etapis ei ole KMH eksperdil võimalik välistada võimalikku ebasoodsat mõju Tareste loodusalale. Mõju avaldumine ja selle ulatus selgitatakse välja KMH aruande koostamise etapis läbiviidava Natura asjakohase hindamise käigus. Seejuures töötatakse vajadusel välja leevendavad meetmed.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 16

5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+22 on püstitatud järgmised eesmärgid: Eesti on avatud merele. Riigi rahvusvahelise konkurentsivõime üheks põhiteguriks olev reisi-, kauba- ja väikesadamate võrgustik toimib tegusalt ning on muu taristuga hästi ühendatud. Tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline. Sobivate planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse, riigikaitse ja majandustegevuse vahel. Nii linnades kui ka maal Eesti maastikku hästi ilmestavad ja ruumi eripära esile tõstvad veekogud ja rannaalad on aktiivses ja kestlikus avalikus kasutuses. Planeeritav tegevus toetab eelmainitud eesmärke.

Hiiumaa valla uus üldplaneering23 algatati 2018. a oktoobris, mille lähteseisukohtade ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta on vallale esitatud hulk ettepanekuid, mille töögrupp koos konsultantidega on läbi kaalunud ning vajadusel dokumenti täiendanud. Käesoleva KMH programmi koostamise ajal on Hiiumaa valla kodulehel kättesaadavad üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse dokument koos esitatud ettepanekutega. Üldplaneeringu järgmist tööversiooni ega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet ei ole käesoleva KMH programmi kirjutamise ajal avaldatud.

Hiiumaa valla arengukava 2035+24 rõhutab sadamate arengu tähtsust, kuid sätestab ühe keskkonnahoiu ja -teadlikkuse eesmärgina Lehtma ja Sõru sadama rajatiste (nt kai) ümberehitamise, vältimaks ranna-alade erosiooni. Kai ümberehitamine ei ole KMH raames reaalne alternatiiv majanduslikel põhjustel, kuid käesoleva KMH protsessi eesmärk on leida Lehtma sadama kaadamisest tingitud rannaerosiooni leevendamiseks, seega kavandatav tegevus on üldjoontes arengukavaga kooskõlas.

Hiiu maakonna merealade planeeringu25 mõistes on Lehtma sadam oluline sadam. Planeeringu üheks eesmärgiks on tagada sadamate võimalikult mitmekesine kasutamine. Eelisarendada tuleb sadamaid, mis võimaldavad turistidele ligipääsu. Turismiga seotud laevade sissesõidu eesmärgiks on vajalik süvendamine 3,5 meetrini, kaubalaevadega seotus sissesõidu eesmärgil 5 meetrini. Lehtma sadama puhul on planeeringus välja toodud olemasolevateks kasutusviisideks: kaubavedu, kalapüük ja mereturism. Kavandatav tegevus seostub positiivselt antud eesmärkidega.

Kõrgessaare valla üldplaneeringus23 (kehtestatud 2010. a) on Lehtma nimetatud ühena kolmest valla suuremast sadamast. Sadama ala on planeeringu kaardil märgitud tootmisettevõtete ja ladude maana ning äri- ja teenindusettevõtete reservmaana. Lehtma sadamast lõuna poole mööda rannajoont on hoiumets kuni valla piirini v.a. RMK Tõrvanina Paradiisiranna telkimisala. Hoiumetsa piiril sisemaa poole kulgeb tugimaantee, mis suundub lõuna poolt sadamani välja. Üks eratee ja üks metsatee viivad tugimaanteelt randa. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist tööstus- ja kalasadamaga. Lehtma sadamasse on planeeritud jettide ja skuutritega randumine. Lehtma sadam on üks neljast valla tiheasustusaladest, kus rakendub detailplaneeringu kohustus. Kalanduse ühe arengusuunana näeb üldplaneering Lehtma sadama detailplaneeringu muutmist ja elluviimist, kuid seda ei ole

22 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 2013. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf

23 Hiiumaa vallas kehtivad üldplaneeringud. Kõrgessaare osavald. https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering

24 Hiiumaa valla arengukava 2035+.

http://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/27607563/Hiiumaa+valla+arengukava+2035%2B%20eeln%C3%B5u.pdf/5bd612bd-c4fb-4997-957f-

d7f5b5a17ace

25 Hiiu maakonna merealade planeering. 2016. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17

läbi viidud. Lehtma sadama detailplaneering aastast 199726 kehtib Lehtma sadamas siiani. Kuna valla üheks arengueelduseks loetakse sadamate olemasolu ja kavandatav tegevus hoiab sadama läbitavana, siis kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 203027 on toodud järgnev: ligi 17% ehk u 14 000 tonni Eesti kutselise kalapüügi saagist püütakse ranna- ja sisevete püügil, kus opereerib ligemale 1400 loa omanikku u 2400 loale kantud kaluri näol. Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Kalasadamad ja lossimiskohad vajavad investeeringuid infrastruktuuri parandamiseks, seadmetega varustamiseks ja multifunktsionaalsuse edendamiseks. Kavandatav tegevus parandab sadama infrastruktuuri ja toetab eelmainitud eesmärke.

Eesti mereala planeeringu28 (kehtestamisel) suunistes on välja toodud: säilitada/luua vaba juurdepääs kalastusaladele (rannikupüük ja traalpüük), kalasadamatele ja lossimiskohtadele kalavarude efektiivseks kasutamiseks. Ranniku sobivaimad sadamakohad on enamasti selleks otstarbeks juba kasutusel. Kuigi kauba- ja reisisadamate võrgustik on valdavalt välja arenenud toimub nende sadamate laiendamine vastavalt vajadustele. Areneb väikesadamate võrgustik: korrastatakse vanu sadamaid ja ehitatakse ka päris uusi. Looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige suuri kulusid (nt korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, vajadus ohtrama navigatsioonimärgistuse järele vms). Kavandatav tegevus toetab eesmärki säilitada vaba juurdepääs kalasadamale (lossimiskohale).

Mereplaneeringuga uusi kaadamisalasid ei kavandata. Prioriteediks on olemasolevate kaadamisalade kasutus, millest üks asub Lehtma sadamas. Uute kaadamisalade määramist (kavandatava tegevuse puhul alternatiivid 1 ja 3) ei loeta mereplaneeringu muutmiseks, juhul kui järgitakse mereplaneeringuga seatud tingimusi. KMH käigus arvestatakse mereplaneeringu kaadamise suuniste ja tingimustega.

Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegias 2015-202529 on toodud järgnev: traalpüügi sektorit esindab Hiiumaal AS Hiiu Kalur. 2014. aastal oli Hiiu Kaluri püügivõimaluseks 3870 tonni räime (Eesti kogupüügivõimalus vastavalt 16 553 tonni) ning 7330 tonni kilu (Eestis 30 126 tonni). Lisaks veel 208 tonni turska (Eestis 1520). Kuigi Hiiu Kalurile kuulub märkimisväärne osa Eesti kvoodist, lossiti 2014. aastal Hiiumaal Lehtma sadamas sellest vaid väikene osa 1804 tonni kilu ning 504 tonni räime. Hiiumaal lossimine on logistiliselt keerukam ning kulukam. Kohalikule elanikkonnale toob traalipüük kala lauale ajal, mil suurem osa rannapüügist on talvepuhkusel või on püütavad kogused väga väikesed. Kavandatav tegevuse tagajärjel paraneb Lehtma sadama võimekus teenindada kalalaevu, seega on tegevusel eeldatavalt positiivne mõju eelmainitud strateegiale.

Koostatava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava30 järgi kuulub Tareste laht Hiiu madala rannikuveekogumisse. Rannikumere veekogumi seisundi koondhinnang oli nimetatud rannikuveekogumi kohta 2019. aasta seisuga halb. 2021. aastaks ei ole saavutatud koondseisundi eesmärki hea seisund. Veemajanduskava eesmärk aastaks 2027 on samuti mainitud veekogumis saavutada hea seisund. Kavandatav tegevus võib ohustada

26 Lehtma sadama detailplaneering, 1997, Dagopen OÜ, Äri-,tootmis-, liiklus-, riigikaitse ja jäätmekäitlusmaa, Lehtma küla.

27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-

taistekst.pdf

28 Eesti mereala planeering. 2021. http://mereala.hendrikson.ee/lahendus-kehtestamisel.html

29 Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia 2015-2025.

http://www.hiiukala.org/uploads/ADMINFILES/yldkoosolekud/STRATEEGIA_2016_03_muudatused_november%202018_I.pdf

30 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 18

veemajanduskava eesmärkide täitmist. Keskkonnamõju hindamise käigus võetakse veemajanduskava eesmärke arvesse.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19

6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Sadama akvatooriumi süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise võimalikeks mõjuallikateks on:

− pinnase süvendamisel ja kaadamisel tekkiv heljum; − setete liikumise muutus Tareste lahes ja lahe rannikul; − liikuvad allikad, mida kasutatakse süvendamis- ja kaadamistöödel; − vahetu tegevuse mõju ehk mattumine pinnase alla kaadamisel/väljakaevamine

süvendamisel.

Kavandatav tegevus mõjutab Tareste lahte ja selle rannikut. Lisaks otsesele mõjule arvestatakse ka kaudset mõju sadama süvendamisest.

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt riigipiire ületavat keskkonnamõju.

Olulisemad kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud on:

− mõju veele – mere seisundile; − mõju maastikule ja pinnasele; − mõju looduslikule mitmekesisusele ja kaitsealadele; − mõju kaadamisala elustikule ja elupaikadele.

Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse KMH aruandes, mille hulka kuulub ka vajadusel seireprogrammi väljatöötamine.

Mõju keskkonnale hinnatakse tegevuse erinevates etappides, arvestades kavandatava tegevuse eripäradega. Süvendamine ja kaadamine toimub regulaarselt. Rajamisetappi ning likvideerimisetappi ei ole kavandatava tegevuse korral asjakohane välja tuua, seega hinnatakse kavandatava tegevuse mõju käitamisaegsete mõjudena.

Aruandes arvestatakse vähemalt järgnevalt kirjeldatud mõjuvaldkondadega:

− Mõju pinnaveele. Süvendamise ja kaadamise mõju pinnaveele seisneb setete ja heljumi paiskamises merevette. Keskkonnamõjude hindamisel tuleb vaadata tegevusega kaasnevate setete ja heljumi liikumist ja vee läbipaistvuse muutust. Selgitatakse välja, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida või vähendada.

− Mõju pinnasele. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju rannaprotsessidele ja setete kogunemisele rannal.

− Mõju maastikule. Piirkond asub aktiivsete rannaprotsesside piirkonnas ja kavandatav tegevus on seotud setete liikumisega Tareste lahes ning mõjutab seda otseselt. KMH peamiseks eesmärgiks on hinnata kavandatava kaadamiskoha mõju rannaprotsessidele ja maastikule rannal.

− Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja loomadele. Hinnatakse setete ja heljumi mõju kohalikele populatsioonidele nii meres kui rannikul – rannikuelupaikadele, taimestikule, kalastikule, sh kudealadele ja linnustikule. Mõjude hindamiseks linnustikule kaasatakse ornitoloog ning kasutatakse varasemate inventuuride, avalike andmebaaside ja kohalike ornitoloogide andmeid (vt ptk 9.2).

− Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele. Piirkonnas esineb kaitsealuseid liike ning kaitsealasid. KMH käigus hinnatakse tegevuse mõju nendele.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 20

Mõjude hindamiseks linnustikule kaasatakse ornitoloog ning kasutatakse varasemate inventuuride, avalike andmebaaside ja kohalike ornitoloogide andmeid (vt ptk 9.2).

− Mõju Natura 2000 aladele. Kavandatava tegevus ei toimu Natura alal, kuid mõju Natura 2000 alale võib esineda kaudse mõjuna. Natura eelhindamine on toodud programmis peatükis 4.

− Mõju hädaolukordadest. Hädaolukorrad on sündmused, mille toimumine on prognoosimatu, kuid mille esinemist saab heade juhtimistavadega vähendada. Hädaolukorrad võivad olla seotud ilma ning meresõiduga. Võimalikke hädaolukordadest tulenevaid mõjusid hinnatakse KMH käigus.

− Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule, varale, eri huvialadele merel ja piirkonna puhkemajandusele. Senised süvendus- ja kaadamistööd on oluliselt mõjutanud rannikuprotsesse ja seetõttu ka otseselt mõjutatavale alale jäävate eramaade omanikke. Mõjutatavasse piirkonda jääb ka Riigimetsa Majandamise Keskuse Tareste puhke- ja telkimisala koos supluskohaga, samuti Kärdla suplusrand.

− Mõju kultuuripärandile, sh militaarobjektidele. Kavandatava kaadamisala sisse jääb purjelaeva vrakk.

− Kaudne mõju. Kaudse mõjuna käsitletakse mõju, mis tegevuse tulemusel avaldub mõnes teises asukohas või mõne teise keskkonnaelemendi kaudu. Kaudse mõjuna käsitletakse sadama tegevusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis ei avaldu otseselt, nt tööhõive või laevade saabumise ja lahkumisega seotud müra ja lainetus.

Tulenevalt olulise keskkonnamõju eeldatavast puudumisest ei käsitleta keskkonnamõju hindamise aruandes järgmisi mõjuvaldkondi:

− Mõju põhjaveele. Tegevusel puudub oluline mõju põhjaveele. − Mõju kliimale. Kavandatava tegevusega seoses ei ole eeldatavalt ette näha olulist mõju

kliimale. − Mõju välisõhu kvaliteedile. Kavandatava tegevusega seoses ei rajata heiteallikaid, mis

võiksid välisõhu seisundit mõjutada. Liikuvad heiteallikad, mida kasutatakse süvendamisel ja kaadamisel võib lugeda välisõhu kvaliteedi seisukohast väheolulisteks mõjuallikateks, seetõttu mõju välisõhule ei hinnata.

− Mõju müratasemele. Müratase kavandatava tegevuse puhul olemasolevaga võrreldes eeldatavasti ei muutu. Kaadamiskoha muudatusega seotud mürataseme muutust võrreldes olemasoleva olukorraga võib pidada väheoluliseks.

− Mõju vibratsiooni tasemele. Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha olulisi vibratsiooni taseme muutusi.

− Mõju maavaradele. Kavandatav tegevus ei mõjuta maavarade kasutamist või kaevandamisväärsena säilimist.

− Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse, soojuse või kiirguse tasemes.

− Koosmõju teiste tegevustega. Koosmõju olemasolevate või planeeritavate tegevustega ei ole piirkonnas ette näha.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21

7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA TEAVE VAJALIKE UURINGUTE KOHTA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid.

Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui keskkonnamõju hindaja poole.

Mõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Nt müra levik ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on elanikkond ning elusloodus.

Lehtma sadama muuli paiknemisega ning akvatooriumi süvendamisega seotud keskkonnahäiringuid on mitmel korral uuritud järgnevates töödes:

• 2008. aastal viis TTÜ Meresüsteemide Instituut läbi uuringu „Setete liikumise ja seda põhjustavate faktorite pilootuuring Lehtma sadama laevatee läheduses“.

• 2018. aasta suvel viidi läbi põhjalik uuring „Tareste lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused.“

• Kaarel Orviku on uurinud Tahkuna poolsaare randade lito- ja morfodünaamikat, see on avaldatud raamatus „Rannad ja rannikud“ (Orviku, 2018).

• 2009. aastal viis TTÜ Meresüsteemide instituut läbi Lehtma sadama süvendustööde keskkonnamõju hindamise, mille käigus viidi läbi mitmed ulatuslikud uuringud, mille tulemused on endiselt asjakohased.

Lisaks ülal loetletud töödele, on KMH ekspert tuvastanud järgnevate täiendavate uuringute läbi viimise vajaduse, mille sisu on kooskõlastatud Keskkonnaametiga31:

• hüdrodünaamika, setete liikumise uuringud ja setete transpordi modelleerimine

• põhjaelustiku uuring

• allveearheoloogiline uuring

• rannikuelupaikade inventuur (nii meres kui maismaal) Natura täismahulise hindamise raames

KMH aruande etapis võetakse arvesse nii asjaomastelt asutustelt kui avaliku arutelu raames saadud tagasisidet uuringute sisu ja ulatuse kohta.

31 Kiri Keskkonnaametilt ELLE OÜ-le, 02.03.2022 nr 6 3/21/9811 13 „Arvamus Lehtma sadama keskkonnamõju hindamise programmi täpsustuste kohta“.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 22

8 KMH JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA

Tabel 8-1 annab ülevaate KMH protsessist ning orienteeruvast ajakavast arvestatuna programmi koostamise hetkest. Ajakavas võib esineda muutusi seoses eksperdist sõltumatute asjaoludega või hindamistööde eeldatavate mahtude kasvuga.

Tabel 8-1. KMH protsessi eeldatav ajakava

Tegevus Põhivastutaja/läbiviija

2021 2022 Märkused

Apr Mai Juu ni

Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept

KMH programm

KMH programmi koostamine KMH ekspert

Otsustaja kontrollib programmi vastavust õigusaktidele

14 päeva jooksul

Seisukoha küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt Otsustaja

30 päeva jooksul

Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab oma seisukoha programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta

21 päeva jooksul

Tehtud ettepanekutega arvestamine/ mittearvestamise põhjendamine KMH ekspert, arendaja

Täiendatud KMH programmi esitamine otsustajale Arendaja

KMH programmi kontrollimine ja avalikust väljapanekust teavitamine Otsustaja

14 päeva jooksul

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23

Tegevus Põhivastutaja/läbiviija

2021 2022 Märkused

Apr Mai Juu ni

Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept

KMH programm

KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja

14 päeva jooksul

KMH programmi avalik arutelu KMH ekspert, arendaja

1 päev

Avalikul väljapanekul ja arutelul tehtud ettepanekutega arvestamine/ mittearvestamise põhjendamine KMH ekspert, arendaja

30 päeva jooksul

KMH programmi täiendamine (KMH ekspert, arendaja) ja esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks (arendaja)

KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Otsustaja

30 päeva jooksul

KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine Otsustaja

14 päeva jooksul

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 24

Tegevus Põhivastutaja /läbiviija

2022 2023 Märkused

Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Aprill Mai

KMH aruanne

KMH aruande koostamine KMH ekspert

Otsustaja kontrollib KMH aruande nõuetele vastavust Otsustaja

14 päeva jooksul

Seisukoha küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt Otsustaja

30 päeva jooksul

Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab oma seisukoha aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta

21 päeva jooksul

Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine, vastamine KMH ekspert, arendaja

Täiendatud aruande esitamine otsustajale Arendaja

KMH aruande kontrollimine ja väljapaneku toimumisest teavitamine Otsustaja

14 päeva jooksul

KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja

Vähemalt 30 päeva

KMH aruande avalik arutelu KMH ekspert, arendaja

1 päev

Tehtud ettepanekutega arvestamine/ mittearvestamise

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25

Tegevus Põhivastutaja /läbiviija

2022 2023 Märkused

Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Aprill Mai

KMH aruanne

põhjendamine, vastamine KMH ekspert, arendaja

KMH aruande esitamine nõuetele vastavuse kontrollimiseks Arendaja

Kooskõlastuse küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt Otsustaja

30 päeva jooksul

Otsustaja kontrollib aruande vastavust, tuginedes asjaomastelt asutustelt saadud kooskõlastustele ja teeb otsuse KMH aruande nõuetele vastavuse osas

30 päeva jooksul

Otsustaja teavitab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest

21 päeva jooksul

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 26

8.1 Ülevaade programmi avalikustamisest

KMH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikus 27.05.2022-09.06.2022 ning avalik arutelu toimus virtuaalselt Google Meet keskkonnas 10.06.2022 algusega kell 10:00. Arutelu protokoll on esitatud käesoleva dokumendi lisas nr 3). KMH programmiga oli võimalik tutvuda elektrooniliselt Keskkonnaameti kodulehel või TTJA dokumendiregistris.

Avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teavitati Keskkonnaameti kodulehel32, maakonnalehes Hiiu Leht (27.05.2022), Kärdla keskväljaku infotahvlil (vt Foto 8-1 ja Joonis 8-1) ja kohalikke elanikke kirja teel. Avaliku väljapaneku käigus esitati üks kirjalik seisukoht, mille esitajaks olid ühed kohaliku kinnistu omanikud. Kui kirjades oli vastamist nõudvaid punkte, koostasid arendaja koostöös KMH eksperdiga küsimustele vastused ning edastasid need küsijatele. Esitatud küsimused ja ettepanekud ning nende vastus on lisatud programmile (lisa 4). KMH programmi avalikul arutelul oli 9 osalejat. Arutelul esitatud küsimustele ja seisukohtadele vastati kohapeal suuliselt.

Foto 8-1. Teade avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust Kärdla keskväljaku infotahvlil üleval vasakus nurgas. 26.05.2022.

32 Keskkonnaamet. 2022. Lehtma sadama vee erikasutuse keskkonnaloa KMH programmi avalikustamine. https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi- kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek#lehtma

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27

Joonis 8-1. Kärdla keskväljaku infotahvli asukoht kaardil.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 28

9 KMH OSAPOOLED, EKSPERDIRÜHM, ASJAOMASED ASUTUSED JA HUVIPOOLED

9.1 KMH osapooled

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased KMH protsessi osapooled on arendaja, ekspert, otsustaja (Tabel 9-1. ).

Tabel 9-1. KMH osapooled

Arendaja

KMH ekspert

Otsustaja

AS Direct Consulting Peterburi tee 2f Lasnamäe linnaosa, Tallinn Harju maakond 11415

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Tõnismägi 3a-15 10119 Tallinn

Keskkonnaamet Roheline 64 80010 Pärnu

Kontaktisik: Tõnu Kõuhkna [email protected]

Kontaktisik: Kadi Jette Tamjärv Tel: 6117695 [email protected]

Kontaktisik: Kadri Tamm Tel: 53002210 [email protected]

9.2 Eksperdirühm

Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt litsentseeritud KMH eksperdi Toomas Pallo (litsents nr KMH0090) juhtimisel. Eksperdirühma kuuluvad vähemalt allpool toodud liikmed, loeteluna on toodud eksperdi poolt hinnatavad valdkonnad:

Toomas Pallo, KMH ekspert (litsents nr KMH0090), KMH juhtekspert: KMH aruande vastutav koostaja (eksperdirühma töö korraldamine, KMH aruande koostamine).

Kadi Jette Tamjärv, ekspert-projektijuht: mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule, varale, eri huvialadele merel ja piirkonna puhkemajandusele; kaudne mõju, milles on tal varasematest projektidest hindamise kogemus. Ekspert on omandanud magistrikraadi keskkonnateaduses praktika-aastaga Yorki Ülikoolist Suurbritannias. Eksperdi põhitegevusvaldkonnad on keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaekspertiis, kliima, veemajandus, loodushoid.

Lea Jalukse, MSc keskkonnatehnoloogia: mõju hädaolukordadest, milles on tal varasematest projektidest hindamise kogemus. Eksperdil on keskkonnaalane kõrgharidus spetsialiseerumisega heitmete töötlemise tehnoloogia suunale. Ta on töötanud keskkonnaeksperdina aastast 2010.

Pille Antons, MSc, vanem keskkonnaekspert: kaitsealad, kaitsealused üksikobjektid ja liigid; loomastik; bioloogiline mitmekesisus. Eksperdil on enam kui 15-aastane kogemus KMH-de ja KSHde läbi viimisel, s.h sisulise eksperdina välja toodud mõjuvaldkondades ning taristuprojektides (üld- ja maakonnaplaneeringute KSH-d juhteksperdi rollis; kaitsekorralduskavade koostamine, rohevõrgustiku analüüsid; erinevate veekogude kaitse- ja kasutamisega seotud projektide teostamine (sh vesikondade veemajanduskavade koostamine)).

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29

Lisaks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ töötajatele kaasatakse eksperdirühma järgnevate valdkondade eksperdid, kooskõlas Keskkonnaameti tagasisidega KMH programmile, kes kinnitatakse Keskkonnaametiga esimesel võimalusel ja esitatakse nimeliselt KMH aruande etapis:

• mereelustiku ekspert(-did): mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja loomadele.

• meregeoloogia ekspert: setete liikumine ja rannaprotsesside mõju pinnaveele, pinnasele ja maastikule.

• allveearheoloog: mõju kultuuripärandile, sh militaarobjektidele

• Natura hindamise ekspert: mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele, mõju Natura 2000 aladele.

• Ornitoloog Leho Luigujõe: mõjud merelindudele, sh nende pesitsus-, rände- ja toitumistingimustele, ning vajadusel leevendus- ja seiremeetmete määratlemine. Hinnang antakse kameraalse tööna tuginedes eksperdi käsutuses olevatele eelnevatele loendusandmetele.

9.3 Asjaomased asutused ja huvipooled

Allpool on loetletud asjaomased asutused, keda KMH menetlusse kaasatakse koos kaasamise põhjendusega:

• Keskkonnaamet – otsustaja, lisaks kuulub asjaomaste asutuste hulka lähtuvalt KeHJS §23 lg (2);

• Rahandusministeerium – maakonnaplaneeringute ning merealaplaneeringuga tegelev asutus;

• Muinsuskaitseamet – mälestiste ja muinsuskaitsealade järelvalve;

• Riigimetsa Majandamise Keskus – metsa ja loodusväärtuste hoidmine;

• Transpordiamet – inimeste ning sõidukite liikuvuse kavandamine, ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine;

• Hiiumaa Vallavalitsus – kavandatava tegevuse alaga seotud kohalik omavalitsus;

• Muud avaliku menetluse käigus oma huvi üles näidanud isikud ja asutused.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 30

KASUTATUD MATERJALID

1 Noormets, et al., 2018. Tareste Lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused. Uuring on programmi Lisas 1 koos veeloa taotlusega.

2 Maa-ameti kaardirakendus: Maainfo (seisuga 26.04.21) 3 Sadamaregister: Lehtma sadam https://www.sadamaregister.ee/sadam/311 (seisuga

16.04.21) 4 Statistikaameti kaardirakendus https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (seisuga

29.04.21) 5 Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 29.04.21) 6 Läänemeri, ICESi alarajoonid ja väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/6010/VV_65m_lisa6.pdf# 7 Eesti mereala planeeringu kaardirakendus (seisuga 29.04.21) 8 Keskkonnagentuur: EELIS infoleht

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=4;1588747579;est;eelisand;;&com p=objresult=veekogu&obj_id=534406079 (16.04.21 seisuga)

9 Keskkonnaagentuur, 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang

10 Sipelgas, L., Raudsepp, U., Lessin, G., Kolesova, N., Alari, V., Kõuts, M., 2009. Lehtma sadama süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne

11 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. 12 Tareste maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse

18.05.2007 määrus nr 150 https://www.riigiteataja.ee/akt/12832149?leiaKehtiv 13 Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 22.09.2006 määrus nr 207

https://www.riigiteataja.ee/akt/13295625 14 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 15 Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis:

Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet, 40 lk. 16 Euroopa Komisjoni teatis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 sätted“. Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final 17 Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 korraldus nr 615 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/13292886 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/13295625 20 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=699916582 21 https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-1365997911 22 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 2013.

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eest i2030.pdf

23 Hiiumaa vallas kehtivad üldplaneeringud. Kõrgessaare osavald. https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering

24 Hiiumaa valla arengukava 2035+. http://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/27607563/Hiiumaa+valla+arengukava+20 35%2B%20eeln%C3%B5u.pdf/5bd612bd-c4fb-4997-957f-d7f5b5a17ace

25 Hiiu maakonna merealade planeering. 2016. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/

26 Lehtma sadama detailplaneering, 1997, Dagopen OÜ, Äri-,tootmis-, liiklus-, riigikaitse ja jäätmekäitlusmaa, Lehtma küla.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31

27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030- taistekst.pdf

28 Eesti mereala planeering. 2021. http://mereala.hendrikson.ee/lahendus- kehtestamisel.html

29 Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia 2015-2025. http://www.hiiukala.org/uploads/ADMINFILES/yldkoosolekud/STRATEEGIA_2016_03_m uudatused_november%202018_I.pdf

30 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do

31 Kiri Keskkonnaametilt ELLE OÜ-le, 02.03.2022 nr 6 3/21/9811 13 „Arvamus Lehtma sadama keskkonnamõju hindamise programmi täpsustuste kohta“.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 32

LISAD

Lisa 1. Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvendamispinnase kaadamise keskkonnaloa taotlus koos lisaga 33

33 Kaks faili: Lisa 1 Lehtma sadam veeloa taotlus ELLE 181019.pdf ja Lisa 1 Taotluse lisa Tareste Lahe põhjasetete koostis ja dynaamika v5[1].pdf

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33

Lisa 2. Tagasiside KMH programmile asjaomastelt asutustelt ja vastused

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 34

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 36

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 38

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 40

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 42

Teie: 26.07.2021 nr 6-3/21/9811-9

Meie: 06.04.2022

Vastused saadud tagasisidele

Käesolevaga edastame Teile vastused AS Direct Consulting Lehtma sadama vee erikasutuse

keskkonnaloa keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi kohta esitatud

seisukohtadele. Vastused on antud arendaja esindajate ning keskkonnamõju hindaja Estonian,

Latvian and Lithuanian Environment OÜ koostöös.

Sisulisi ettepanekuid on programmis arvesse võetud ja programmi vastavalt täiendatud. Kui

esitatud märkustega pole programmis arvestatud, on seda allpool olevas kirjas põhjendatud.

Väljavõte saadud tagasisidest Vastus/kommentaar

Keskkonnaamet 26.07.2021 nr 6-3/21/9811-9

1. Joonisel 1 tuleb täpsustada, et sinisega on märgitud planeeritav uus kaadamisala. Seni kasutuses olev ala (KMH programmis nullalternatiivina käsitletud kaadamiskoha asukoht) paikneb kaugemal lahes ning ka see tuleb joonisel näidata.

Täpsustus on programmi lisatud.

2. Lk 7 kohaselt: „Nullalternatiivina käsitletakse olemasoleva olukorra jätkumist, mille kohaselt süvendamine toimub kehtiva veeloaga määratud mahus ning kaadamine toimub endise veeloaga määratud asukohta koordinaatidega“. Keskkonnaamet rõhutab, et olemasolev vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/325744 kehtib kuni 31.12.2021. Piirkonnas läbi viidud uuringud on näidanud, et seni kasutusel olev kaadamisala ei ole sobilik, tegevusega kaasneb negatiivne mõju (see on välja toodud ka KMH programmi lk 5: „seni kasutusel olnud kaadamiskoht ei ole sobilik Tareste lahe läänekaldal viimastel kümnenditel toimunud ulatusliku pinnaseerosiooni peatamiseks“, lk 13: „Olemasoleva olukorra jätkumine võib kahjustada Tareste loodusala esmatähtsaid elupaigatüüpe halle luiteid ning rannikulõukaid, samuti teisi kaitstavaid elupaigatüüpe“). Seega on oluline leida alternatiiv, millega ei kaasne oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise teoorias ja praktikas tähendab alternatiivide hulka loetav 0-alternatiiv

Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Programmi on täiendatud.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43

Väljavõte saadud tagasisidest Vastus/kommentaar

tegevusvariantidest loobumist. Seega, antud juhul on nullalternatiiv olukord, kus vee erikasutustöid ei tehta. Senise kaadamisala kasutamine võib olla käsitletud ühe alternatiivina, et saada võrdlevat ülevaadet.

3. Hiiumaa valla arengukavas 2035+ (lk 50) ja Hiiumaa üldplaneeringu koostamise lähteseisukohtades (lk 9) on märgitud võimaluseks kai ümberehitamine vältimaks ranna-alade erosiooni. Soovitame seda varianti käsitleda ühe alternatiivina. See ei ole otseselt ebareaalne alternatiiv nagu näiteks kai lammutamine.

Seisukohta on kaalutud. Arendaja kinnitab, et kai suuremahuline ümberehitus on majanduslikel põhjustel välistatud. Seega kai ümberehitamist ei käsitleta võimaliku alternatiivina.

4. Lk 9 on esitatud väide: „Kavandatava tegevuse piirkonna mereala põhjataimestik on suhteliselt liigi- ja biomassivaene“. Palume lisada viide allikale.

Täname tähelepaneku eest, programmi on viitega täiendatud.

5. Lk 17 on välja toodud olulisemad kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud. Keskkonnaamet rõhutab, et kaadamisega kaasnevaks mõjuks on ka kaadamisala elupaikade ja elustiku hävimine/oluline muutus. Seda käesolevalt selgelt välja toodud ei ole. Palume KMH programmi vastavalt täpsustada.

Täpsustus on programmi lisatud.

6. Lk 19 on välja toodud, et KMH ekspert ei ole tuvastanud täiendavate uuringute läbiviimise vajadust. Keskkonnaamet rõhutab, et mõju hindamiseks on oluline teave kaadamisala põhjaelustiku kohta – kui vastavaid uuringuid alal varasemalt teostatud ei ole (nagu kavandatav kaadamiskoht), on need KMH raames vaja läbi viia. Lisaks ei ole KMH programmis käsitletud heljumi levikut uuel kaadamisalal, st võib olla vajalik heljumi leviku mudeldamine. Nimetatud mõjud ja uuringud peab programmis välja tooma ja vastavalt KMH aruandes käsitlema.

Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Programmi on täiendatud.

7. Lk 25 on nimetatud eksperdirühma kuuluvad liikmed ja toodud eksperdi poolt hinnatavad valdkonnad. Muuhulgas on nimetatud ka valdkonnad, mida KMH programmi lk 18 kohaselt hindamisel ei käsitleta. Näiteks on eksperdi Lea Jalukse valdkonnaks nimetatud muu hulgas välisõhk, kuigi varem on KMH programmis mainitud, et KMH hindamise aruandes ei käsitleta mõju välisõhu kvaliteedile. Iga eksperdi juures tuleb nimetada ja põhjendada, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab ekspert kõnealuse KMH käigus hindama.

Täname tähelepaneku eest. Programmi on täiendatud.

8. KMH ekspertrühma ei kuulu ühtegi mereelustiku ja rannaprotsessidega tegelevat isikut. KMH läbivaks küsimuseks on, kas väljapakutav uus kaadamiskoht on sobiv: milline on uude kohta kaadamise mõju elustikule; kas kogu kaadatav pinnas (arvestades, et taotletakse tähtajatut luba) liigub looduslike protsesside tulemusel edasi ega teki madalikku; kuidas levib kaadamise tekkiv heljum ning milline on heljumi

Mereelustiku eksperdi otsimine on käimas. Kinnitame eksperdi ja tema pädevuse Keskkonnaametiga esimesel võimalusel.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 44

Väljavõte saadud tagasisidest Vastus/kommentaar

leviku võimalik mõju elustikule, sh kalade kudealadele. Seega on oluline vastava eksperdi hindamisse kaasamine.

9. KMH algatamise otsuse kohaselt peab KMH käsitlema ka järgnevaid teemasid: kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Seega tuleb ka need teemad KMH programmi lisada.

Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Programmi on täiendatud.

10. Lk 8 on öeldud, et Tareste laht on avalikult kasutatav veekogu. Keskkonnaamet täpsustab, et Tareste laht on mere osa, seega on tegemist avaliku veekoguga, mitte avalikult kasutatava veekoguga.

Täname tähelepaneku eest. Programmi on parandatud.

11. Lk 18 on öeldud, et tulenevalt olulise keskkonnamõju eeldatavast puudumisest ei käsitleta KMH aruandes mõju kultuuripärandile, kuna kavandatava tegevuse alal ega lähiümbruses ei ole teada ühtki veealust mälestist ega kultuuriväärtusega leidu. Juhime tähelepanu, et piirkonnas ei leidu küll ühtki kaitse alla olevat mälestist, kuid on väga palju Hiiumaa Militaarajalooseltsi poolt kaardistatud militaarobjekte. Valdav osa piirkonda jäävatest objektidest on osa aastatel 1940-1941 rajatud Sarve- Lehtma kaitseliinist. Kuna mitmed nendest objektidest asuvad vahetult rannikul (rannaprotsessidest tulenevalt juba ka vees), siis tuleb käsitleda tegevuse mõju ka sellistele objektidele.

Täname tähelepaneku eest. Programmi on militaarobjektide osas täiendatud.

12. Lk 18 on öeldud, et tulenevalt olulise keskkonnamõju eeldatavast puudumisest ei käsitleta KMH aruandes mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule ja varale ning asjakohasel määral käsitletakse tegevuse mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale kaudsete mõjudena. Keskkonnaamet on seisukohal et kuna senised süvendus- ja kaadamistööd on oluliselt mõjutanud rannikuprotsesse, siis mõjutab see otseselt alale jäävate eramaade (kolm elamumaa kinnistut) omanikke – väheneb nende maade pindala, varsti võib meri hakata ohustama ka hooneid (hetkel jäävad lähimad hooned merest ca 20 m kaugusele). KMHs tuleks käsitleda ka seda teemat. Lisaks võib tegevusel olla mõju piirkonna puhkemajandusele – mõjutatavale alale jääb Riigimetsa Majandamise Keskuse Tareste puhke- ja telkimisala koos supluskohaga, samuti Kärdla supelrand.

Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Programmi on täiendatud.

13. KMH programm käsitleb mõjude hindamist kalastikule, sh kudealadele. Keskkonnaameti hinnangul tuleb KMH käigus suuremat tähelepanu

Viidates Keskkonnaameti kirjale 02.03.2022 nr 6 3/21/9811 13 „Arvamus Lehtma sadama

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45

Väljavõte saadud tagasisidest Vastus/kommentaar

pöörata just Lehtma jõele ning selle suudmealale ning samuti vajab põhjalikku käsitlemist mõju räime kudealadele ning meriforelli sigimisaladele liikumine (Nuutri jõgi).

keskkonnamõju hindamise programmi täpsustuste kohta“: Keskkonnaamet on arvamusel, et kalastiku osas ei ole täiendavaid uuringuid vaja teha, piisab kui modellerimise käigus antakse hinnang kuidas mõjutab kaadamisala muutmine Lehtma oja suuet ning Tareste oja. Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Mõjusid kalastikule hinnatakse KMH etapis nagu kirjeldatud programmi peatükis 6.

14. Peatükis 5 on käsitletud kavandatava tegevuse seost strateegiliste planeerimisdokumentidega. Käsitlemata on koostatav Hiiumaa valla üldplaneering ning alal kehtivad Kõrgesaare üldplaneering ja asjakohased detailplaneeringud.

Programmi peatükki 5 on täiendatud.

15. Ptk-s 9.2 nimetatud asjaomaste asutuste nimekirja tuleb korrigeerida. Keskkonnaamet on otsustanud asjaomaste asutustena kaasata Hiiumaa Vallavalitsuse, Rahandusministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Transpordiameti. Ülejäänud menetlusosalised kaasatakse KeHJS § 16 sätestatud korras.

Programmi peatükki 9.2 on täiendatud.

Muinsuskaitseamet 05.07.2021 nr 6-3/21/9811-7

Muinsuskaitseamet teatas, et KMH programmi tuleb täiendada kultuuripärandi osa. Kavandatava kaadamisala sisse jääb purjelaeva vrakk ning seetõttu tuleb KMH programmi lisada mõjude hindamine kultuuripärandile ja vajalike uuringute juurde allveearheoloogiline uuring. Eksperdirühma koosseisu tuleb lisada vastavat pädevust omav allveearheoloog. Keskkonnaameti hinnangul tuleb KMH programmi täiendada vastavalt Muinsuskaitseameti kirjas toodud märkustele ning kaasata ekspertrühma vastavat pädevust omav allveearheoloog.

Oleme aruannet täiendanud (ptk 6, 7 ja 9.2).

Transpordiamet 02.07.2021 nr 6-3/21/9811-6

Transpordiamet esitas oma kirjas küsimuse ja ettepaneku: „Miks praegusel juhul plaanitakse setete kaadamist rannast eemale merre, kust nende randa jõudmine on raskem, mitte vahetult erosiooni all kannatavale rannale? Soovitame kaaluda ühe setete paigutamise alternatiivina ka nende pumpamist vm moel viimist sadamast „allavoolu“ lainete mõju all olevale rannaalale.“

Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Programmi on täiendatud.

Rahandusministeerium 21.06.2021 nr 6-3/21/9811-5

Rahandusministeerium juhtis oma kirjas tähelepanu, et KMH programmis on nimetatud menetlusse

Täname tähelepaneku eest. Programmi on parandatud.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 46

Väljavõte saadud tagasisidest Vastus/kommentaar

kaasatava asjaomase asutusena nimetatud Veeteede Amet, kuid 01.01.2021 loodi Veeteede Ameti, Lennuameti ja Maanteeameti ühendamisel ning nende õigusjärgsena Transpordiamet. Keskkonnaamet on seisukohal, et Rahandusministeeriumi märkus on asjakohane ja KMH programmis peab nimetama korrektse asutuse.

Lugupidamisega,

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

/Allkirjastatud digitaalselt/

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47

Lisa 3. Avaliku arutelu protokoll

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 48

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju

hindamise avalik arutelu

Koht: Google Meet videokõnede keskkond

Aeg: 10. juuni 2022 kell 10:00 – 11:15

Protokollija: Lea Jalukse (ELLE OÜ)

Arutelu salvestatati protokollimise eesmärgil diktofoniga. Osalejate nimed on lisatud Google Meet keskkonna andmetel: Kadi Jette Tamjärv (ELLE OÜ), Lea Jalukse (ELLE OÜ), Kadri Tamm (Keskkonnaamet), Kai Ginter (Keskkonnaamet), Tõnu Kõuhkna (arendaja esindaja), Igor Prigoda, Riko Noormets, Märt Kesküla (Keskkonnaamet) ja Meeli Kesküla (Keskkonnaamet).

Koosoleku juhatab sisse ning KMH programmist annab ülevaate Kadi Jette Tamjärv (ELLE OÜ, edaspidi KJT).

KJT: kommenteerib avalikustamise kestel saabunud tagasisidet – Lia ja Igor Prigoda kirja, tuues välja ja kommenteerides kaheksat olulisemat punkti kirjast, omapoolseid kommentaare lisas Tõnu Kõuhkna (edaspidi TK). Kirjale on vastatud kirjalikult. Saadud kirja ja vastuskirja koopia on lisatud programmile.

Arutelu:

Kai Ginter (Keskkonnaamet, edaspidi KG): Täiendan Tõnu Kõuhkna seisukohta, et eelmise loaga oli lubatud vaid kaadamine, tegelikult oli ka pinnase paigutamine kaldale loas olemas.

TK: Toimisime vastavalt loale, pumpasime ka kaldale, aga seal oli täpselt määratud, kuhu pumpamine lubatud oli. Kui me oleksime kaldale pumbates omavoliliselt rannajoont hakanud kujundama, siis kuidas Keskkonnaamet sellesse suhtunud oleks? Võibolla seletasin segaselt.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49

KG: Teiseks, mis puudutab mainitud planeeringuid, siis kavandatavas Hiiumaa üldplaneeringus arutatakse ka kai ümberehitust. Arendaja sõnul pole see majanduslikult mõistlik. Kas seoses kohalike elanike ettepanekutega tasuks analüüsida, et kui kaadamiskohta pole võimalik leida, siis tuleks kaaluda kas nullalternatiiv või kai ümberehitus? Või oleks see mingi tulevane protsess?

KJT: Palub edastada andmed uue koostatava üldplaneeringu kohta, eksperdile polnud viimast versiooni kättesaadaval. Alternatiivide hindamisel hinnatakse kõiki alternatiive.

TK: Kui ümberehitamine alternatiivina kaasata, siis peaks sellele eelnema mahukas eeltöö, me seda alternatiivina pole läbi mänginud. See peaks eraldiseisva uuringuga toimuma. Siis peaks lisanduma teine KMH süvendamisele lisaks.

KG: Just mõtlesingi, et kui jõutakse järeldusele, et ühtki sobivat kaadamisala ei ole, siis oleks see järgmine samm.

TK: Kui veeluba ei väljastata, siis säilib sama olukord – nullalternatiiv – sest ümber ehitama ei saa keegi sundida. Ja kui siis tehakse uus analüüs võidakse ikkagi jõuda järeldusele, et ümberehitamine pole mõistlik.

KJT: Olen nõus, et siis tekiks üks etapp juurde. Kui luba ei väljastata, tehakse uus plaan ja hindamine ja alles siis saaks luba väljastama hakata. See on ka meie arusaam. Praegu oleme hinnanud kai ümberehitust majanduslikel põhjustel ebareaalseks alternatiiviks.

Riko Noormets (edaspidi RN): Mina olen meregeoloogia professor ja üks 2019. aastal koostatud uurimustöö kaasautoritest. Näha on, et uus soovituslik kaadamisala programmis on võetud üksühele uurimustööst. Taustast niipalju, et esialgses töö versioonis seda ei olnud sel kujul esitatud. Töö tulemused saadeti laiali Keskkonnaametile ja sadama omanikele ja siis sadama omanikud võtsid ühendust ja palusid teha ettepanek parema kaadamisala kohta. Üks põhjustest, miks see ala sai sinna joonistatud oli see, et toonane süvendamis- ja kaadamistehnoloogia ei võimaldanud pinnast rannale lähemale viia ja seetõttu on see lõdva randmega sinna 3,5 m sügavusele joonistatud. Kindlasti on vaja täiendavaid uuringuid, sest asjad on paari aastaga muutunud ja läinud konkreetsemaks.

Oluline on see, et luba taotletakse praegu tähtajatult, st läbivaatamisele luba ei tule. Loasse tuleks kindlasti seireprogramm sisse kirjutada, ükski hinnang ja modelleerimine ei anna 100% garantiid, et lahendus ka tööle hakkab. Kindlasti tähtajatu loa puhul mingi 5-aastane seireperiood, kus me käime ja vaatame, kas asi töötab nagu arvatakse.

Teine asi, et need süvendamismahud on väga suured, 50 000 m3, see on kohalikus skaalas, Lehtmast Tõrvaninani on 5 km, kui me jagame selle mahu sinna rannajoonele ära, see on iga jooksva meetri kohta 10 m3 liiva. Me räägime väga suurtest mahtudest, peab olema väga ettevaatlik, et mis me teeme ja et see mis me teeme ka nii töötaks nagu me plaanime.

TK: Kas keegi on hinnanud erosiooni tegelikku suurust aastas? Tegelikult me oleme jooksvalt süvendanud aastas keskmiselt 20 000 m3, praegu on paus sisse jäänud ja kui süvendama hakata, siis võibolla tuleks 50 000 m3 välja võtta. Kas keegi on hinnanud, kui suur on see erosioon kantides aastas? Et oleks võimalik hinnata, kui palju me mõjutame seda üldse oma süvendamisega.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 50

RN: Detailselt vist uuritud ei ole, aga see Lehtma rand on osa Eesti Geoloogiateenistuse poolt tehtavast rannaseire programmist, nii et nad on teinud regulaarseid rannaseire profiile juba vist kümneid aastaid. Ja rannaseire põhjal saab kindlasti erosiooni ulatuse välja arvutada.

TK: Ma tahakski teada, et kui palju see süvendamine seda mõjutab. See et sadam ja kai seda mõjutab, siin ei ole vaidlustki, ma saan inimeste murest aru. Aga koguseliselt kas 50 000 m3 või kui palju ta peaks olema? Ja kui palju see üldse mõjutab, seda oleks huvitav aru saada.

RN: Just seda tuleb uurida, sest nende setete mahtude kohta kuidas setted liiguvad ja millises mahus, seda me ei tea. 2019. aasta uuringus me vaatlesime põhjakihi hüdrodünaamilist aktiivsust, me nägime seda, et mõõteperioodi osas, mis kestis ligikaudu aasta välja arvatud suvekuud, mis polegi niivõrd olulised, sest suvel on ilmastik vaikne, liiva liigub vähe...

TK: Ma võin kogemusest öelda, et suvel liigub ka liiva.

RN: Jah, liigub seal rannanõlva ülemises otsas veepiiri lähedal, seal liigub kogu aeg, aga mis sügavamal on, liigub sügiseste-talviste tormide ajal, siis on kõige aktiivsem periood. Siit tulebki see, et ideaalis tuleks liiv panna rannanõlva sellesse ossa tagasi, kust ta võetakse. Süvendamine toimub ikka kai otsa juures kompensatsioonialal ja see on veepiirist meetri sügavusel või veidi rohkem, nii et liiv tuleks sinna sügavusele tagasi panna. Toona kui me seda uut ala joonistasime 3,5 meetri sügavusele, – mis on tunduvalt rannale lähemal kui vana ala ja see on igapidi parem alternatiiv - võimalused, et mingi liiv tuleb randa tagasi on suuremad, aga seda, kui palju tuleb, seda me ei tea, seda tuleb uurida.

TK: Ma võin kommenteerida tehnilise poole pealt, et kuidas süvendamine käib. On see siis meie tehnika või kellegi teise tehnika, poolemeetrisesse vette seda muud moodi kui pumpamisega ei saa, see tähendaks muidu, et tuleb sisse kaevata kanal, see on omakorda keskkonnamõjuga, igale poole kaevata ei ole võimalik. Pumpamisel ka on omad asjad, distantsid ja asjad, see ei ole päris nii... Paberil on see ilus, et pumpame sinna, aga tegelikult peab seda töö teostamist ka planeerima, kui seda ala hinnata. Ma ei välista seda, aga seal on omad suured agad.

RN: Täitsa nõus ja see peabki olema osa neist tehnoloogilistest hinnatavatest asjadest. Kai ümberehitus võiks olla, hüdropumpamine, ja kui me nüüd tõesti hakkame praeguses faasis välistama kõiki neid – hüdropumpamist ja kai osalist ümberehitamist kui ebareaalseid alternatiive, siis lõpptulemuseks ongi nullalternatiiv – me ei saa süvendada kui me ei leia kaadamiskohta, mis seda tohutut keskkonnakahju leevendaks või väldiks. Selle põhjust me ju näeme, see alternatiiv, kus kaadamine toimuks edasi senisesse kaadamiskohta ei olegi alternatiiv, sest inimestel hakkavad siis majad minema, Igoril hakkab laine tuppa lööma. Nii et mingisugune lahendus tuleb leida.

TK: Kui nullalternatiiv on ja mitte midagi ei tehta, kas me saame väita, et erosioon ei jätku?

RN: Kui me ei süvenda, siis looduslikud protsessid jätkuvad, liiv hakkab faarvaatrit täitma ja lõpuks ta täidab selle ära ja tuleb sealt edasi. Liiv leiab uue tee, see võib aastakümneid võtta aga ta hakkab sealt edasi liikuma, selles ei ole mitte mingisugust

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51

kahtlust. Muidugi võivad seal tekkida mingisugused liivaninad nagu Tõrvaninas, seda saab mudelarvutustega läbi mängida. Praeguse KMH käigus võib olla mõistlik lihtsalt ka need alternatiivid panna sisse, nii ümberehitus kui hüdropumpamine teistele aladele, et leida optimaalne ala kaadamiseks. Selle praegu joonistatud ruudu piires tuleks kindlasti teha setete transpordi ja kiiruse kohapealsed uuringud, sest mudelid on globaalsed ja aitavad meil mõista üldiseid protsesse, aga konkreetsete mahtude puhul kui mudelarvutused ei ole kalibreeritud, nad võivad suurusjärgu võrra olla erinevad. Seda tuleks uurida.

TK: See /hüdropumpamise/ alternatiiv on praegu sees.

RN: Ja peakski olema. Ujuvad torujuhtmed, mida Norras kasutatakse ja pumbatakse kilomeetrite kaugusele, see on tehiliselt teostatav.

TK: Siin hakkab jälle majanduslik külg peale.

Igor Prigoda (edaspidi IP): Ma kuulasin teie diskussiooni head kaasteelised, niimoodi võib teid vist nimetada, sest sama probleemi juures me oleme: Lehtma sadam, tema mõjud, plussid ja miinused. Siin oli teema praegu. Käisin, vabandust, Tõnu, luba küsimata, sadama kai otsas ja konsulteerisin ka inimestega kes kalapaatidega sõidavad piirkonnas, siis tegelikult on kai otsast praegu võimalik minna Riko juurde randa selliselt, et vee sügavus on 70 cm. Nii et kui mitte sekkuda siis väga kiiresti hoovus toob setted randa tagasi. Aasta tagasi oli Tare kinnistult vette minnes ühtlaselt süvenev, praegu on aastaga tekkinud liivavall 10 m kaugusele rannast, ja see tuleb juba pikapeale randa. See on visuaalne vaatlus.

Ma olen Tareste lahe ääres olnud 60 aastat väikesest poisist peale kala püüdes ja praegu omanikuna teatud piirkonnas, olen kogu aeg olnud aktiivselt nende protsesside tunnistajaks. Kõige kurvem seda protsessi jälgides, et kui me selliselt ei sekku, et setted ja liivad ei tule randa tagasi vaid erosioon jätkub ja hoovus võtab pinnast juurde, uskuge mind, mingi hetk see sete ja liiv jõuab Kärdla sadama faarvaatrisse ja siis me oleme sunnitud juba süvendama kaht sadamat. Rand, mis oli ilus, vabriku ajast supelsakste rajatud supelrajatised on juba kõik paksu liiva all. See liiv tuleb niiviisi. Kui me saame sellesse protsessi sekkuda, et hoovuses leiduv sete ja liiv jõuaks randa.

TK: Olen nõus, siin tuleb ekspertide hinnanguid arvesse võtta. Ma ei oska hinnata, kuidas see mõjuda võib, seda tuleb uurida. Olen päri, et need asjad tuleb selgeks teha.

IP: Ja kui seda protsessi ei õnnestu peatada, siis ma inimlikult palun, et leitaks kompensatsioonimeetmed, et seda ranna ala kaitsta nii, et 3-4-5 aasta pärast ei ole meie hooned juba vees.

TK: Jah.

IP: Ja me ju ei vaidle praegu selle üle, et seda negatiivset mõju ei ole. Negatiivne mõju on, eks ole. Ja tarkade inimestena me leiame kindlasti selle lahenduse ka, et kõik kinnisvaraomanikud, riik, RMK ja Kärdla kogukond, kes mereäärt on kasutanud ja oma tegevust laiendanud taastatud Kärdla sadamasse, et ka see vastuolu ei muutuks selliseks, et ühel päeval kõik laiutame käsi. See oht on kindlasti olemas, kui me

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 52

mõistlikult ei sekku sellesse protsessi. Ja te vastate kõigile meie ettepanekutele ja küsimustele, mis me tegime, sain ma nii aru, jah?

KJT: Jah, kirjalikult vastame, tänase päeva jooksul vist ei jõua, kiri saabus eile hilisel pärastlõunal, oleme kiiresti jõudnud läbi lugeda ja arutada, aga lähipäevil. Täiendan seda, mida Tõnu ütles, et KMH eesmärgiks on kõiki neid teemasid käsitleda, kaasata eksperdid, teha uuringud ja sellised asjad, et saaks neid mõjusid adekvaatselt hinnata. Kaasaarvatud sotsiaalmajanduslik mõju on üks neist mõjudest, mida me KMH aruandes käsitleme. Üks vahemärkus mitu kommentaari tagasi, kui Riko alustas oma kommentaaridega. Ma lisan seireprogrammi kohta, eriti tähtajatu loa puhul, et seireprogrammi väljatöötamine ja selle vajaduse hindamine on ka KMH aruande osa.

TK: Seiret on ka eelmise loa ajal tehtud. Jube tüütu oli seda mõnikord teha, aga sai tehtud.

RN: Seda on väga huvitav kuulda, mis Igor rääkis, et see liiv seal nii kiiresti liigub, see näitab mulle, et loodus on võimeline liiva seal väga suures mahus liigutama. Kas see on päris 50 000 m3 suuruses mahus, sellele peab see KMH vastuse andma.

TK: Mind huvitab ka just see, et kui suur see hulk on.

RN: See on jah võtmeküsimus. Me peame lähtuma taotluses antud mahtudest, see 50 000 m3. Võibolla me ei leia üht sobivat kaadamisala vaid mitu ala sõltuvalt sellest, kus see erosioon kõige hullem seal on. Me peame asja vaatama veidi laiemalt. Üks asi on mõõtmised teha sadamast lõunas, kus see liivade liikumine on aktiivne, kus praegu põhiline kaadamiskoht on märgitud programmi järgi. ma usun, et see on parim ala, sest erosioon on küll kõige aktiivsem Tõrvaninas, aga kogu sadamast lõunapoole jääv ala on erosiooniline, kuna seal on liiva defitsiit. Aga sellele saab uurimise käigus vastuse anda. Seda on hea teada, et liiva seal nii palju liigub. Tuleb leida sobiv kaadamisala, et liiv tuleks randa tagasi. 70datel oli Tõrvanina Hiiumaa kõige suurem rand ja see kõik on ju praeguseks kadunud.

TK: Küsin Kadi Jette käest, kas liiva hulga mõõdistused, või kuidas nimetada, modelleerimine, oli meie tööde nimekirjas.

KJT: See peaks olema tööde osa, nii detailselt me ei ole veel arutanud. Aga see on kirjas küll ja me räägime võimaliku eksperdiga ka sellest.

IP: Kui programmiga edasi minna, pange sotsiaalmajanduslik mõju oluliste asjade hulka. Praegu on kaudsete hulgas.

KJT: Sotsiaalmajanduslik mõju on hinnatava mõjuna sees. Kaudsed mõjud on eraldi. Sotsiaalmajanduslikku mõju hinnatakse kindlasti.

RN: Üks kommentaar veel ekspertide ja eksperdikandidaatide kohta. 2009. a KMHs puudus rannaprotsesside ekspert. See tehti ekspertgrupi poolt kus modelleerimise osa oli väga tugev. See 2009. a tehtud KMH on väga hea ja väga tugev, ma lugesin seda just ise hiljuti uuesti. Aga rannaprotsesse puudutav osa võeti seal kokku ühel leheküljel ja suurim rõhk oli hõljumi modelleerimisel ja rõhud olid seal selles mõttes paigast ära. Hõljum ei ole seal tegelikult suur probleem. Sest süvendatakse ikkagi liiva, sorteeritud luiteliiva, mis on vanad kulutatavad rannaluited, tuule poolt läbi pestud ja mere poolt läbi pestud ja seda näitab ka setete lõimis. See on väga ühtlane peenliiv, natuke on seal jämedamaid fraktsioone ja 1-2 maksimum 5 % on seal seda peenemat osa, mis

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53

moodustaks hõljumi. Liiva settimiskiirus on ju peenemas osas mõni kuni viis sentimeetrit sekundis ja jämedamas osas 20 cm sekundis. Kui see pumpata meetrisesse vette, see settib seal loetud minutite jooksul, hõljumit tekkib nii vähe ja mõjud jäävad väga lokaalsed, seda näitavad 2009. a tehtud modelleeringud ka, hõljumi pilv seal aruandes piltidel on küll suur, aga kui kontsentratsioone vaadata, siis need jäävad tükk maad alla looduslikku fooni. Igaüks kes on seal rannas elanud teab, et igasugune tuuline ilm seal rannanurga ülemises otsas lööb põhjast peenema osa üles ja vesi muutub häguseks. Hõljumi teke on osa looduslikust protsessist ja vältimatu ka süvendamisel, aga et tekiks mingit arvestatavat keskkonnamõju, arvestades setete koostist tareste lahes, see levib sealt mõne kümne võibolla 100 m kaugusele süvendamiskohast või kaadamisalast mitte kaugemale. Eelmisest KMH hinnangust jäi mulje, et hõljum on põhiprobleem, aga hõljum ei ole probleem. Probleem on, kuhu pannakse see 95-97 % süvendatavast settest. Vot see on probleem, kui me viime selle rannast ära siis tulemus on see, mis ta on.

KJT: Kas Kadri või Kai tahavad ka kommenteerida? Keskkonnaameti seisukohad, mis tulid enne avalikustamist täpsutasid ka seda, et rannikuprotsesside ekspert tuleb kaasata ja programmi täiendati vastavalt.

RN: Tahtsin küsida Tõnult, et kust see 50 000 m3 on võetud, kas kogemuste põhjal?

TK: Praegu on see ikkagi kalalaevade sadam, esialgu kavandati ka kaubalaevadele, aga alla 5 m süvendada ei õnnestu, vastu tuleb moreen. Ja Heltermaa sadama arendus on võtnud kaubalaevade teendindamise üle. Esialgu taheti süvendada 6 m. Nüüd on sellest loobutud. Kui nüüd ühekorraga oleks pidanud selle välja võtma, või kompensatsiooniala ära puhastama, siis oleks 50 000 m3 vaja olnud. Muidu me saame iga-aastaselt 20 000 hakkama. Kui nüüd just ei ole tormi, kus ta viskab mingi kuu ajaga sadama täis. Me süvendame võibolla kokku kolm kuud. See 50 000 m3 on võetud varuga, aga see võib olla vajalik mingites eriolukordaddes, jaanuaritorm 2005 vms.

RN: Jah, siis on selge, ma mõtlen lihtsalt praktilises mõttes, et kui me hakkame seda modelleerima, siis tuleb kasutada maksimumkoguseid.

TK: Ma ei tea, kui keskkonnaluba antaks välja mingite prim tingimustega, et erandkorras võib rohkem võtta, siis võib ka väiksem olla.

RN: Kui KMH hinnangu alus on võetud selle koguse peale, siis modelleerimisel tuleb seda arvestada ja liiva transpordi arvutustes, see on ikka suur kgous, kogu Tahkuna rand saab paksu liivakihi peale.

TK: Ikka oleks huvitav teada, et mis see erosioon on seal üldse.

IP Usaldage loodust, loodusega ei ole mõtet võidelda. kaaluda tuleks rohkem selliseid alternatiive, kus inimene ja loodus arvestavad teineteisega rohkem, kui praegu selle kunagi valesti ehitatud sadama puhul. Miks me kõiki neid lisameetmeid praegu otsime, on sellst sadamast tulenev kahju.

TK: Luba siin jääda eriarvamusele, nagu sa ise oma kirjas kirjutad, et igaühel meil on õigus oma vara kaitseks. Sadam on meil olemas ja väljavaateid sellele sadamale on kalalaevade baassadamana. Hiiu Kaluril on praegu 15 laeva. Lisaks laevad juurde, kes seal võiksid käia. Seda sadamat me soovime siiki võimalust mööda kasutada. See et paneme sadama kinni ja loodame, et see toob ranna tagasi, see on selline...

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 54

IP: Ma saan sinust väga hästi aru. Aga võibolla ongi õigem see sadam kinni panna ja teha väikene investeering või minna Kärdlasse, kus on vana kaubasadam taastatud, kus ei ole selliseid probleeme. Piisab ainult poolteist aastat ja loodus on juba võtnud oma asendi sisse ja setted tulevad randa tagasi.

TK: Jah, seda tuleb uurida.

RN: Võibolla on võimalik siiski alternatiivina jätta sisse see kai osaline ümberehitamine vaiadele. Kui see liiva liikumine oleks sealt lahti, siis süvendusvajadus võibolla kaob ära või jääb 10% peale praegusest. Sinna liiv enam ei tule vaid pääseb liikuma piki randa lõuna poole. Ma arvan ,et seda tasuks alternatiiivina päris läbi mängida kasvõi modelleerimise tasemel ja vaadata, mis need tulemused on. Ma saan aru, et ehitamine on kallis töö ja majanduslikult peab äriplaan olema taga.

TK: Kõige rohkem ma kardan sellist asja, et tehakse modelleerimine pool kaid vaiade peale nagu sa ütlesid ja siis keset kaid hakkab liiv kogunema. Seal on veel hunnik probleeme, mis võib tekkida.

RN: See võib jah väga keeruliseks minna ja see ongi väga keeruline.

TK: Jah, kui kai uuesti ehtiataks, siis võiks arvestada selle kõigega. Ringi ehitamine on suur risk.

IP: Kui oleks vanasti kuulda võetud vanade meremeeste ja kalameeste seisukohti, et kinnise kaina ei oleks tohtinud seda kaid ehitada vaid kastide peale, siis poleks sellist olukorda tekkinud. Alternatiiv on olemas.

TK: Mis see alternatiiv siis oleks?

IP: Võtta sadamakai lahti ja ehitada kastide peale. Ma saan aru, et tagantjärgi tarkusega oleks meil kõigil Nobeli preemia, aga kaua me peame seda looduse ja keskkonna suhtes tehtavat ülekohut kannatama.

KJT: Seda kastisüsteemi me rääkisime Tõnuga.

TK: See et liiv sealt vabalt läbi tuleks, eeldaks uue kai ehitamist. Me räägime praegu 5- 10 miljonist eurost. 20 miljonist eurost. Ma utreerin praegu selle hinnaga, aga hinnad muutuvad praegu nädalatega. Seda ei toeta miski. Aga see selleks. Käime praegused alternatiivid läbi, algame tegevustega ja lähme sealt edasi.

Rohkem kommentaare ei ole.

Arutelu lõppeb kell 11:15.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55

Lisa 4. Avalikustamise ajal saabunud kirjad koos vastustega

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 56

Keskkonnaamet

Narva mnt 7a

Tallinn

[email protected]

08.06.2022 nr. 1

Ettepanekud, kommentaarid ja vastuväited „Lehtma sadama vee erikasutuse

keskkonnaloa keskkonnamõju hindamise programmile“, mis on avalikustatud

26.05.2022 ja registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 6-

3/22/6640-4.

Keskkonnaamet avalikustas Lehtma sadama vee erikasutuse keskkonnaloa

keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH programm), millele soovime

tegevuse mõjupiirkonda jääva kinnistuomanikena esitada oma ettepanekud ja

vastuväited. On kahetsusväärne, et ehkki Lehtma sadama tegevusest tingitud negatiivne

keskkonnamõju on silmaga nähtav nii Lehtma- Tõvanina rannas kui ka Tare kinnistul,

siis ometigi ei ole KMH programmi koostamisel seda arvestatud ning lähtutud on

pelgalt Arendaja huvidest.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava

tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi

valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning

edendada säästvat arengut34. Praegusel juhul on aga KMH programmiga juba osa

võimalusi välistatud ning seda pelgalt põhjusel, et tegemist on tähtajatut veeluba

taotleva isiku jaoks „ebareaalse alternatiiviga“35. Tare kinnitu omanikena ei pea me

ebareaalseks alternatiiviks kai ümberehitamist, mis jättes kõrvale kai lammutamise,

oleks selgelt reaalne alternatiiv ning minimeeriks tulevikus ka sadama pideva

süvendamise vajalikkust (Lehtma sadama taastamise käigus 80.aa. juhtisid sadama

täiskai ehitamise puudustele tähelepanu vanad kalamehed ja meremehed ning selline

võimalik negatiivne mõju oli algselt sadama omanikule teada ja sellest räägiti ka

eelmise KMH arutelu käigus (vt. ettepanekud eelmise KMH hindamise programmile

05.06.2009) .

Asjaolu, et täna on Lehtma sadam olemas, ei tähenda, et keskkonnamõju hindamisse

võiks suhtuda pealiskaudselt ning keskkonnamõju hindamine saaks toimuda üksnes

tingimusel, et sadam sellisel kujul ning ilma ümberehitusteta peaks igal juhul säilima.

Meie hinnangul ei ole avalikustatud KMH programmi alusel võimalik täita KeHJS § 31

sätestatud eesmärki ning anda tegevusloa (tähtajatu veeloa) andjale adekvaatset pilti

kavandatava tegevuse mõjudest ning võimalikest alternatiividest. Avalikustatud

programmi alusel ei saa tegevusloa andja sisuliselt hinnata, milline lahendusvariant

võiks olla tegevuse lubamisel parim alternatiiv ega otsustada ka leevendusmeetmete

üle. Keskkonnamõju hindamine ei saa toimuda viisil, et kuna arendajale sobib tegevuse

elluviimine konkreetsel viisil, siis muid alternatiive ei kaalutagi ning neid nimetatakse

„ebareaalseks alternatiiviks“. On oluline tähele panna, et varasemalt on tegevus

34 KeHJS § 31 35 Vt programmi punkt 2.3.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57

toimunud tähtaegsete lubade alusel, ent praegusel juhul soovitakse luba saada

tähtajatult. Arvestades tegevuse senist negatiivset keskkonnamõju, siis ei saa tegevuse

lubamisse suhtuda kergekäeliselt või veelgi enam, mõjualasse jäävate kinnistuomanike

arvelt.

Alljärgnevalt esitame oma vastuväited ja ettepanekud:

1. Programmi koostamise käigus ei ole arendaja ega programmi koostaja meiega

kui Tareste küla Tare kinnistuomanikega (I.P. ja L.P.36) ühendust võtnud,

olenemata sellest, et nimetatud KMH programm ja selle alusel väljastatav

tähtajatu veeluba puudutab otseselt meie perekonna heaolu, vara ja tulevikku.

KMH programmis on seatud esikohale arendaja huvi ning jäetud tähelepanuta

tegevusest mõjutatud kinnistuomanike huvid ning omandi kahjustamisega

kaasnevad tagajärjed. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja

võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult

seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese

hüvituse eest.37. Õigusaktidest ei tulene, et arendaja õigus omandile on

võrreldes meie õigusega omandile enam kaitstud või et meie peaksime

arendaja huvides taluma meile kuuluva kinnistu iga-aastast vähenemist.

Tegemist ei ole loodusliku prosessiga, vaid selgelt Lehtma sadamast tingitud

negatiivse keskkonnamõjuga Tare kinnistule. KMH programmi koostamisel ei

ole sellega arvestatud.

2. Uue KMH programmi koostamise käigus tehtava analüüsi tulemusel tuleb

saavutada olukord, kus rannaerosioon peatub ja Arendaja edasine tegevus ei

mõjuta negatiivselt looduslikke rannaprotsesse. Mitte mingil juhul ei tohi

jätkuda olemasolev olukord ehk nn. nullalternatiiv lk. 7 kohaselt.

Juba eelmisel Lehtma sadama KMH arutelul, mis toimus 2009. aastal, pakkus

T. Kõuhkna välja ühe võimaliku süvendamise variandina setete pumpamise ja

sette ladustamise või uhtumise sadama lõunapoolsesse ossa selliselt, et liiv

jõuaks looduslikku ringlusse. Jääb arusaamatuks, mis seda ei ole seni ajani

proovitud ning miks seda ei ole toodud alternatiivina välja KMH programmis.

Jääb arusaamtuks, mida tähendab programmis toodud mõte „Lisaks eelpool

loetletud alternatiividele hinnatakse ka teisi asukohaalternatiive juhul, kui need

osutuvad KMH käigus läbi viidud analüüsi tulemusel asjakohasteks. Samuti

hinnatakse vajadusel eelpool nimetatud alternatiivide alamalternatiividena

erinevaid tehnilisi lahendusi süvendamis- ja kaadamistööde läbiviimiseks, kui

nende keskkonnamõjus seisneb olulisi erinevusi“. Jääb arusaamatuks, mille

järgi need otsused, kas midagi hinnatakse või mitte, tehakse.

Tähelepanek: Visuaalsete vaatluste põhjal on hetkel Lehtma sadama sissesõidu

akvatoorium/faarvaater ja kai ots täitunud liivaga ja liiv on osaliselt pääsenud

oma loomulikku ringlusse. Vee sügavus Lehtma sadama kai otsast ehk

faarvaatris ja sealt kuni rannaalani on sõltuvalt vee seisust 10-70 cm. Tare

kinnistult on näha ka esimene sadamaala faarvaatri liivaga täitumise positiivne

mõju, mis väljendub ja nähtub liiva jõudmisega Tare kinnistu ees olevasse

36 Nimed asendatud nimetähtedega isikuandmete kaitseks 37 PS § 32

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 58

randa. Kui selline liiva ja setete liikumise protsess saab jätkuda, siis kindlasti

jõuab see liiv kaldaribale ja selliselt hakkab randunud liiv ja sete taastama

ärauhutud kaldariba või kallast ning rannaerosioon lõpuks peatub (lisatud on

4 fotot LF nr.1 (21.03.2022) ja LF nr.2, LF nr.3 ja LF nr.4 (24.03.2022).

3. KMH programmi peatükk 4.4. „Tõenäoliste mõjude määratlemine ja

hindamine“, selles sisaldub lause: „Kavandataval tegevusel on eeldatavalt

positiivne mõju rannikuelupaikadele, sest sellega muutub eeldatavalt setete

liikumine Tareste lahes.“. Sooviks teada, milline see positiivse mõjuala ulatus

täpsemalt on ja kas sellega rannaerosioon lõpeb. Arvestades punkti 4.4

sõnastust, siis jääb arusaamatuks, millel selline positiivne järeldus põhineb,

kuivõrd tegevuse alternatiividest nähtuvalt suurt midagi muuta ei soovita.

Samuti jääb arusaamatuks, millel põhineb väide, et „Kavandatav tegevus ei

mõjuta Tareste loodusala metsaelupaiku (*9010, *9080), mis jäävad

väljapoole mõjupiirkonda.“. Arvestades asjaolu, et tänaseks on Lehtma

sadama mõju Tare kinnistule olnud ulatuslik ning iga-aastaselt hävineb

olemasolev mets, siis ei saa välistada, et tegelikult omab tegevus mõju ka

Tarest loodusala38 metsaelupaikadele ja liivaluidetele. Seejuures märgib

avaldaja, et ühelgi juhul ei hinnata KMH programmi kohaselt tegevuse mõju

avaldaja metsamaale. Avaldaja soovib selget ja täpset kirjalikku vastust ning

viidet allikale, millel see väide põhineb.

4. Peatükk 6 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju”

on välja toodud vähemalt arvestatavad mõjuvaldkonnad ning mõju pinnasele

ja maastikule. Kui maastiku mõju osas on välja toodud, et vajadusel

töötatakse välja seireprogramm ning hinnatakse erinevaid alternatiive ja

leevendusmeetmeid, et setete liikumise mõju maastikule minimeerida, siis

mõju pinnasele on täiesti abstraktne ning ei arvesta kuidagi Tareste ja Tare

kinnistu ranna erosiooniga seonduvat. Ka selle juures tuleb hinnata erinevaid

alternatiive ja leevendusmeetmeid, et minimeerida süvendamisest põhjustatud

ranna erosioon sellisel kujul nagu see praegu toimub ning töötada välja

lahendused protsessi peatamiseks. KMH programmi punktis 6 ei ole ei

programmi koostaja ega Arendaja välja pakkunud ühtegi meedet, kuidas sellist

negatiivset mõju vähendada ja leevendada. KMH programmi tuleb selles osas

täiendada ja täpsustada. Isegi kui möönda tegevuse võimalikkust, siis tuleb

ette näha leevendusmeetmed mõjupiirkonda jäävate maaomanike vara ja kalda

kindlustamiseks, et ei häviks nii Tare kui ka teiste merega piirnevate

kinnistuomanike ja riigi vara. KMH programm ning hilisem keskkonna

mõjude hindamine peab seda kajastama. Seejuures märgime, et välistatud ei

ole, et praeguses programmis märgitud ebareaalne alternatiiv “kai

38 Tareste loodusala Hiiumaal hõlmab nii metsa- ja niidualasid kui ka liivaluiteid Tõrvanina poolsaarest kuni Kärdla linna läänepiirini ning rannikumerd Tareste lahes. Loodusala pindala on 452,5 ha, mis hõlmab nii maismaad kui mereala (248,9 ha). Tareste-Tõrvanina piirkond on elupaigatüüpidelt mitmekesine ja vaheldusrikas ala, mida aktiivselt kasutatakse puhke- ja õppeeesmärkidel. Tareste laht ja rannikuala on rände- ja pesitsuspaigaks rohkearvulistele vee- ja rannikulindudele. Alale jäävad ka kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ning nahkhiirte elupaigad. Läbi elupaikade säilimise kaitstakse loodusalal kaitsealustest liikidest alpi võipätakat (Pinguicula alpina), kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), loim-vesipaunikut (Eryngium maritimum), rand-ogaputke (Eryngium maritimum), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), harilikku porssi (Myrica gale), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia) ja kuradi-sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata).

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59

ümberehitamine” võib osutuda oluliselt mõistlikumaks alternatiiviks, kui kogu

mõjualasse jääva kalda kindlustamine selliselt, et mõjualasse jäävate

kinnistuomanike vara väärtus ja vara koosseis ei väheneks.

5. Peatükk 6 “Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju” väidab: “Kavandatava tegevusega ei ole ette näha

olulist mõju kliimale.” (lk 19). Arvestades teema aktuaalsust ning seda, et

taotletakse tähtajatut süvendusluba, tuleks seda siiski käsitleda. Sõltuvalt

süvendamiseks ja kaadamiseks kasutatava tehnoloogia valikust võib mõju

kliimale olla kordades erinev. Seda nii (pikaajalise) ressursikasutuse kui ka

CO2 ja muude heitgaaside õhku paiskamise läbi.

6. Programmis puudub peatükk sotsiaalmajanduslik mõju, ehkki KeHJS

sellise mõju hindamist ette näeb. Praegusel juhul on sotsiaalmajanduslikku

mõju peetud vaid kaudseks, kuid arusaamatuks jääb, millel selline väide

tugineb. Meie hinnangul on mõju otsene, kuna Tareste laht ning selle ümbrus

on oluline nii sotsiaalsest kui ka majanduslikust aspektist. Ei saa olla vaidlust,

et Tareste „laulvad liivad“ omavad rekreatiivset mõju, samuti on Tõrvanina

rand Hiiumaa elanike, külaliste ja turistide seas oluline. Seega on mõju otsene,

mitte kaudne nagu programm praegusel kujul seda käsitleb. Vastupidiselt

KMH programmi koostajatele ning Arendajale oleme seisukohal, et nii seni

lubatud kui ka täna tähtajatult kavandatav tegevus on suure

sotsiaalmajandusliku mõjuga piirkonnale Lehtmast kuni Kärdlani. Ehkki meile

teadaolevalt ei ole selles osas uuringuid tehtud (ehkki peaks), siis lisan siia

oma tähelepanekud:

a. Tareste lahe või Lehtma-Kärdla rannajoone ökosusteem on (olnud) üks tervik

ja kuni Lehtma sadama valmimiseni toimis looduslik ja loomulik piirkonna

keskkonnaareng selliselt, et ka selles piirkonnas Hiiumaa pindala suurenes

rannaala loomuliku ökoloogilise protsessi tulemusel. Kui see terviksüsteem

(setete ja liiva loomulik ringlus Tareste lahes) aga sadamaga lõhuti, hakkas

kaldaala kahanema ja rannaerosioon muutus nähtavaks. Kuigi jääb üle küsida,

kas sadama teistsugune ehituslik lahendus oleks selle keskkonnakahju ära

hoidnud, siis arvestades arendaja taotlust, on viimane aeg selle küsimusega

tegeleda ja sellele küsimusele vastata ning seda tuleb teha KMH programmi

raames.

b. Lehtma sadama olemasolu ning lisaks selle süvendamine mõjutab kõiki

Tareste lahega piirnevaid kinnistuomanikke, kuna rannaerosioon kahjustab

nende omandit ja vähendab kinnistu suurust. Nt on Tare kinnistu tänaseks juba

osaliselt meres. Lisatud 8 fotot.

c. Iga-aastase rannaerosiooni tõttu hukkuvad puud, mille vanus on 70 aastat ja

rohkem. Kui Tare kinnistul (omandamise ajal 1991.a.) olev hoone oli merest

eemal ca 70 meetrit, siis täna on see kaugus vaid ca 20 meetrit. Kui see ei ole

otsene negatiivne mõju, siis mis see on? Kuidas seda kahju minimeerida ja

leevendusmeetmetega kompenseerida? Selle küsimusega KMH programm ei

tegele, mistõttu ei anna sellele vastust ka KMS programmi alusel tulevikus

koostatav KMH aruanne, ehkki see on selge probleem, millega KMH

läbiviimisel tuleb tegeleda.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 60

d. RMK Tõrvanina puhkeala osas on mere pealetung ja rannaerosioon olnud

kõige ulatuslikum. Merre on uhutud ca 70–80 meetrit rannaala. Ehkki sellele

sai juhitud tähelepanu ka eelmise, 2009. aasta KMH aruandes, siis vahepealsel

ajal on kahju ulatus vaid kasvanud ja liivarand jätkuva erosiooni tõttu

kahanenud (vt. KMH Lisa nr. 1). Märgitud RMK rannaalalt ja seal toimunud

rannaerosiooni tõttu on suurim osa kadunud või merreuhutud setetest ja liivast

jõudnud Kärdla-Tareste randa või rannaalale.

e. Lehtma sadam ja seal toimuv avaldab mõju ka Kärdla sadamale ning rannale.

Aastatest 80.aa. lõpp kuni 2022 on toimunud rannaala osas väga oluline

muudatus, sest Tareste lahe hoovuse poolt Lehtma-Tareste rannaalalt

ärauhutud liiv (kuhugi peab see liiv ja sete uuesti jõudma) on olulise osana

jõudnud Kärdla rannaalale ja supelranda. Tareste-Kärdla mereäärne piirkond

soostub, sest loomulikust ringlusest Lehtma-Tareste rannaalalt äravõetav liiv

ja sete ei ladestu ühtlaselt Kärdla-Tareste rannaalale (Tareste lahe hoovus

ilmselt ei ulatu seda ala aktiivselt mõjutama ja setete kuhjumine ongi

ebaühtlane).

f. Vahepeal on jahisadamana valminud/taastatud Kärdla (vana kauba)sadam.

Lehtma-Tareste rannaalalt hoovuse poolt ärauhutud või äravõetav liiv

(rannaerosiooni tõttu, et loomulikust ringlusest liiva ja setteid ei lisandu) on

jõudnud praktiliselt Kärdla supelranda ja Kärdla sadama akvatooriumini ja

faarvaatrini ning hakkab loogiliselt pea sedagi täis kandma ja siis kui see

juhtub, tuleb ühe Lehtma sadama süvendamise asemel hakata süvendama 2

sadamat. Seega oleme jõudnud tänaseks sellisesse punkti, kus Arendaja huvid

paraku põrkuvad järjest enam kogukonna heaolu, vara ja huvidega, sh.

piirkonna kinnistuomanike huvidega.

Seega tuleb selles osas programmi kindlasti täiendada.

7. KMH programmi peatükk 2.3 käsitleb kai ümberehitamist kui “ebareaalset

alternatiivi” arendaja poolt soovitud tegevuse elluviimiseks. Selline käsitlus

jääb arusaamatuks, kuivõrd arendaja eesmärgiks on taotleda tähtajatut veeluba

väga suurte settemahtude teisaldamiseks. Seega peaks erinevate lahenduste,

kaasa arvatud kai ümberehitus, analüüs (sh. Sotsiaal-majanduslik analüüs)

hõlmama vähemalt 20-30 aastast perioodi. Sellist ajavaadet arvestades ei saa

pidada kai ümberehitamist ebareaalseks alternatiiviks. Seda enam, et praegusel

juhul mitte millegi tegemine on keskkonnale oluliselt paremaks alternatiiviks

kui süvendamise lubamine. Kai kohandamist ja osalist ümberehitamist ei saa

pidada ebareaalseks alternatiiviks ilma argumenteeritud ja põhjendatud

võrdleva analüüsita. Arendaja väide, et see ei ole pelgalt majanduslikel

kaalutlustel otstarbekas, ei ole piisav põhjendus, et see jätta kõrvale

analüüsitavate võimalike variantide hulgast. See looks kallutatud eeldused

objektiivse analüüsi läbiviimiseks seades arendaja kasumiteenimise kõrgemale

avalikule ruumile olulise keskkonnakahju tekitamisest omaniku

majandustegevuse tulemusel. Kui näiteks KMH käigus tehtud analüüsi

tulemusel ilmneb, et sadama käigus hoidmise kõige väiksema

keskkonnamõjuga tehniline lahendus sisaldab kai kohandamist siis tuleb seda

teha.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61

8. Peatükk 7 “Hindamismetoodika kirjeldus ja teave vajalike uuringute

kohta” loetleb täiendavate uuringute hulgas ka hüdrodünaamika ja setete

transpordi modelleerimise vajalikkust. Ehkki tegemist on väga olulise

punktiga, siis on tegemist pooliku lahendusega. Lisaks modelleerimisele on

vajalik ka kohapeal setete liikumise transpordi (kiiruse ja mahu) uuringud, mis

on äärmiselt olulised mudelarvutuste kalibreerimiseks ja valideerimiseks.

Valideerimata mudelarvutused võivad olla kordades erinevad looduslikest

protsessidest. Olemasolevad mõõtmised (Noormets 2018) Tareste lahes

annavad võimaluse põhjalähedase hüdrodünaamika mudelarvutuste

kalibreerimiseks, kuid setete liikumise kiirust ja mahtu ei ole Tareste lahes

seni mõõdetud. On oluline konkreetsetel andmetel põhinevate arvutustega, k.a.

mudelarvutused, veenduda, et süvendatud liiva kaadamisel KMH programmis

soovitatud kaadamisalale see sealt lainetuse ja hoovuste mõjul ka täies mahus

randa tagasi liiguks. Kui looduslikud protsessid ei ole selleks võimelised, siis

jätkub süvendamisega seotud negatiivne keskkonnamõju ning rannaerosioon

süveneb. Arvestades väga suuri soovitud süvendamise mahtusid (50,000 m3

aastas), on see kriitilise tähtsusega. Kui soovitatud kaadamisalalt liiv

looduslikku ringlusse ei naase või see naaseb valesse kohta, siis tuleb

täiendavate uuringutega leida sobivam kaadamisala (või kaadamisalad) ning

kaaluda alternatiivseid tehnoloogiaid, mis võimaldaks liiva kaadamist

sadamast lõunasse jääva rannanõlvale selliselt, et see lainete poolt taas

looduslikku ringlusse kaasataks. Samuti tuleks sisse seada seireprogramm, mis

teeks regulaarselt kordusmõõtmisi ja vaatlusi, ning vastavalt tulemustele peaks

olema valmidus ka konkreetset kaadamiskohta kas muuta või siis teostada

kaadamist mitmele erinevale alale kust liiv looduslike protsesside poolt kõige

optimaalsemalt taas ringlusse kaasatakse.

Lõpetuseks

KMH programmi eesmärk on keskkonnakahjude hindamine ja tekkida võivate kahjude

ärahoidmine või nende väljatoomine, mitte arendajale soodsa äritegevuse

võimaldamine. On ilmne, et iga tegevus toob endaga kaasa keskkonnamõju ning

äärmuslikel juhtudel, nagu praegu, ka keskkonnakahju või varakahju teistele isikutele,

kuid KMH programmi koostaja ülesanne on sellised asjad ära tunda ja need programmis

välja tuua, et KMH aruande koostaja saaks nendega arvestada, neid hinnata ning

tegevuse kaasnevat kahju minimeerida ja kahju saajatele leevendusmeetmetega

kompenseerida. Praegusel juhul KMH programm sellistest eeldustes ei lähtu. Arendaja

huvi ei võrdu KeHJS § 31 sätestatud keskkonnamõju hindamise eesmärgiga.

Täna ootavad Tareste küla kinnistuomanikud ning Tare kinnistu omanikud adekvaatset

keskkonnamõjude hindamise protsessi läbiviimist, kus arendaja huvid ei oleks

kõrgemal tema tegevusest mõjutatud teiste kinnistuomanike huvidest või kui see nii

peaks olema, siis tuleks vähemalt välja töötada kohesed leevendusmeetmed, mis

tagaksid teiste või kolmandate isikute õiguste kaitse. Juhtisime antud asjaolule

tähelepanu 2009.a. eelmise KMH programmi arutelul, kuid siis meid ei kuulatud ja

mitte midagi negatiivse mõjuga või tekitatud kahjuga ette ei võetud.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 62

On tähelepanuväärne, et tänaseks on Lehtma sadama kai sisuliselt maha jäetud ja

majandustegevust seal ei toimu. AS Hiiu Mets andmetel toimus viimane puidulaeva

laadimine 04.03.2021. Sellest ajast alates ei ole toimunud ka sadama süvendustöid ning

tänaseks on loodus näidanud, kuidas ta selles piirkonnas ilma inimese sekkumiseta

toimetab. Sadama kaiots on liiva täis kantud ning see liiv, mis sadama taha enam ei jää,

see kandub ilusti mööda Tareste lahte laiali. Kõik see tõendab, et Lehtma sadam on

ehitatud valesse asukohta ning jääb üle vaid küsida, miks sellist keskkonnavaenulikku

tegevust täna tolereerima peab (vt. LF fotod 4 tk. Lehtma sadama kai otsast)

Puidu väljavedu toimub nüüdseks Heltermaa sadama kaudu ning alternatiivina on

piirkonnas olemas keskonnakahjuta Kärdla sadam, mille kaudu on väiksemahuline

majandustegevus kindlasti võimalik. Seega majanduslikku tähtsust Lehtma sadamal

enam ei ole või on selle tähtsus saare majandusele olematu. Lehtma sadamast tingitud

keskkonnakahju ja teiste isikute varale tekitatud kahju on aga tohutu ning selle

likvideerimiseks kulub väga palju raha ja vahendeid ning aega.

Tänaseks on algatatud ettepanekuna ka Hiiumaa rahvuspargi moodustamine. Moodustatav rahvuspark ja selle alad puudutavad otseselt Lehtma-Kärdla rannaala.

Looduskaitseseadus LKS seab sellest tulenevalt ka Lehtma sadama KMH programmile

uued nõuded ja kindlasti ei tohiks täna enam tähtajatu veeloa väljastamisega kiirustada.

Käesoleva avaldaja ettepanekute lahutamatuks lisaks on järgmised dokumendid:

1.Teie kiri: 16.12.2019 nr 14/-6/19/640-6; Meie kiri: 15.01.2020; Teie kiri: 29.01.2020

nr DM-107435-7; Meie kiri: 27.02.2020 (kirjavahetus on Keskonnaametile saadetud ja

siia ei lisata);

2.I.P39 (eraisik) 05.06.2009 a.-1 kiri Keskkonnaministeeriumile eelmise KMH kohta;

3.Lisa 4 fotot LF nr.1 (21.03.2022) ja LF nr.2, LF nr.3 ja LF nr.4 (24.03.2022)

4.Lisa 8 fotot Tareste rannast Tare kinnistult vaadates (alates 80aa. lõpust kuni aprill 2022)

Lugupidamisega

[nimed eemaldatud isikuandmete kaitse seadusele vastavalt]

/allkirjastatud digitaalselt/

39 Nimi asendatud initsiaaldiega isikuandmete kaitseks

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63

LF nr.1 (21.03.2022)

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 64

LF nr.2 (24.03.2022)

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65

LF nr.3 (24.03.2022)

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 66

LF nr.4 (24.03.2022)

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67

fotod Tareste rannast Tare kinnistult vaadates (alates 80aa. lõpust kuni aprill 2022)

1980ndate lõpp

10.01.1990

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 68

24.04.1993

25.03.1995

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69

03.07.2006

16.01.2021

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 70

12.02.2022

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71

26.04.2022

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 72

Eraisikud L. Ja I.P Teie: 08.06.2022 nr. Saadetud e-posti aadressile Meie: 14.06.2022

Vastus kirjale “Ettepanekud, kommentaarid ja vastuväited „Lehtma sadama vee erikasutuse keskkonnaloa keskkonnamõju hindamise programmile“, mis on avalikustatud 26.05.2022 ja registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 6-3/22/6640-4.”

Keskkonnaamet on edastanud avalikustamise ajal saabunud kirjad arendajale ja keskkonnamõju hindajale. Alljärgnevalt on arendaja koostöös eksperdiga vastanud teie kirjas esitatud küsimustele ja kommentaaridele kirjas tõstatatud väidetega samas järjestuses. Lõigud, mis ei sisaldanud küsimusi või ei eeldanud kommenteerimist, on selguse huvides altpoolt välja jäetud. Oleme tutvunud kõigi teie seisukohtadega.

Sisulisi ettepanekuid on programmis arvesse võetud ja programmi vastavalt täiendatud. Kui esitatud märkustega pole programmis arvestatud, on seda allpool olevas kirjas põhjendatud.

Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas

oleva nummerdatud punktiga,

olemasolul

Vastus/kommentaar

Praegusel juhul on aga KMH programmiga

juba osa võimalusi välistatud ning seda

pelgalt põhjusel, et tegemist on tähtajatut

veeluba taotleva isiku jaoks „ebareaalse

alternatiiviga“ . Tare kinnitu omanikena ei

pea me ebareaalseks alternatiiviks kai

ümberehitamist, mis jättes kõrvale kai

lammutamise, oleks selgelt reaalne

alternatiiv ning minimeeriks tulevikus ka

sadama pideva süvendamise vajalikkust

Käesoleva KMH protsessi raames ei hinnata

kai lammutamist ja/või ümber ehitamist. Kai

ümberehitamise tasuvust on hinnatud ja see

ei ole arendaja jaoks majanduslikult võimalik.

KMH raames ei ole asjakohane käsitleda

lahendusi, mida tegevuse teostaja ellu ei viiks.

Põhimõte, et keskkonnamõju hindamises

käsitletakse üksnes reaalseid alternatiive, on

sätestatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS).

Seda põhimõtet on selgitatud ka

keskkonnamõju hindamise juhendis, tuues

välja, et tegevuse kõrvalejätmise põhjus võib

olla ebamõistlikult kõrge hind.

Ümberehitustööde planeerimine oleks

mahukas projekt, millel on omad positiivsed ja

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73

Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas

oleva nummerdatud punktiga,

olemasolul

Vastus/kommentaar

negatiivsed mõjud, kuid nende hindamine

väljub praeguse KMH algatamise aluseks

olnud veeloa taotluse ulatusest. Juhul, kui

praeguse KMH käigus välja pakutavad

leevendavad meetmed süvendamise ja

kaadamise mõjude vähendamiseks ei ole

piisavad ja vee erikasutusloa taotlust ei

rahuldata, siis kaalutakse muid võimalusi, kuid

neid käsitletakse käesolevast KMH-st

eraldiseisvana.

1. Programmi koostamise käigus ei

ole arendaja ega programmi koostaja

meiega kui Tareste küla Tare

kinnistuomanikega (I.P ja L.P) ühendust

võtnud, olenemata sellest, et nimetatud

KMH programm ja selle alusel väljastatav

tähtajatu veeluba puudutab otseselt meie

perekonna heaolu, vara ja tulevikku.

Osapoolte kaasamine KMH protsessis toimub

vastavalt KeHJS § 16 „Keskkonnamõju

hindamise programmi avalikustamine“ ja § 17

„Keskkonnamõju hindamise programmi

avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

tulemuste arvestamine“. KMH programmi

avalik väljapanek toimus 27.05.2022-

09.06.2022, mille käigus olid ettepanekud

oodatud kõigilt huvitatud osapooltelt, ja avalik

arutelu 10.06.2022. Avalikust väljapanekust ja

avaliku arutelu toimumisest teavitati

Keskkonnaameti kodulehel, maakonnalehes

Hiiu Leht (27.05.2022), Kärdla keskväljaku

infotahvlil ja kohalikke elanikke kirja teel.

Avalikustamisel olnud programmi versioon ei

ole lõplik ja seda täiendatakse vastavalt

tagasisidele. Arvestades, et olete esitanud nii

kirjaliku seisukoha kui ka osalenud avalikul

arutelul, saame järeldada, et info avalikust

väljapanekust jõudis Teieni ning olete saanud

KMH programmiga tutvuda ja arvamust

avaldada.

KMH programmis on seatud esikohale

arendaja huvi ning jäetud tähelepanuta

tegevusest mõjutatud kinnistuomanike

huvid ning omandi kahjustamisega

kaasnevad tagajärjed. Põhiseaduse

kohaselt on igaühe omand puutumatu ja

võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku

nõusolekuta võõrandada ainult seaduses

sätestatud juhtudel ja korras üldistes

huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.

Õigusaktidest ei tulene, et arendaja õigus

Mõjutatud kinnistuomanikud saavad KMH

protsessis kaasa rääkida nii KMH programmi

kui KMH aruande etapis avaliku väljapaneku ja

avaliku arutelu käigus, et nende tagasisidega

KMH programmis ja KMH aruandes arvestada

saaks.

Vastavalt KMH programmi ptk 6 välja toodule,

on sotsiaalmajanduslik mõju üks

hinnatavatest mõjuvaldkondadest, millega

KMH aruandes arvestatakse: Mõju

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 74

Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas

oleva nummerdatud punktiga,

olemasolul

Vastus/kommentaar

omandile on võrreldes meie õigusega

omandile enam kaitstud või et meie

peaksime arendaja huvides taluma meile

kuuluva kinnistu iga-aastast vähenemist.

Tegemist ei ole loodusliku prosessiga, vaid

selgelt Lehtma sadamast tingitud

negatiivse keskkonnamõjuga Tare

kinnistule. KMH programmi koostamisel ei

ole sellega arvestatud.

sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh

inimese tervisele, heaolule, varale, eri

huvialadele merel ja piirkonna

puhkemajandusele. Mõju hindamisel võtame

arvesse, et senised süvendus- ja

kaadamistööd on oluliselt mõjutanud

rannikuprotsesse ja seetõttu ka otseselt

mõjutatavale alale jäävate eramaade

omanikke.

2. Uue KMH programmi koostamise

käigus tehtava analüüsi tulemusel tuleb

saavutada olukord, kus rannaerosioon

peatub ja Arendaja edasine tegevus ei

mõjuta negatiivselt looduslikke

rannaprotsesse. Mitte mingil juhul ei tohi

jätkuda olemasolev olukord ehk nn.

nullalternatiiv lk. 7 kohaselt.

KMH programmi eesmärgiks on määrata

teostatava KMH ulatus, olles nii-öelda

tööplaaniks. Senise veeloaga võrreldes on

kavandatava tegevuse jaoks uuringutele

tuginedes kaadamiskohta muudetud, et

leevendada sadamakai negatiivset mõju

luidetele. Selle saavutamiseks hinnatakse

KMH programmi kohaselt nelja erinevat

asukohaalternatiivi ja tehnoloogilisi

alternatiive. Eesmärgiks on leida lahendus,

mis mõjutaks looduslikke rannaprotsesse

võimalikult vähe.

Käsitletavate alternatiivide hulka kuulub ka nn

0-alternatiiv, mis tähendab kavandatavast

projektist mis tahes kujul loobumist40.

Nullalternatiivi käsitlus on muuhulgas vajalik

selgitamiseks, millised arengud toimuksid ilma

kavandatavata tegevuseta. Seega, antud juhul

on nullalternatiiv olukord, kus vee

erikasutustöid ei tehta.

Nullalternatiiv on KMH programmis

sõnastatud vastavalt Keskkonnaameti

tagasisidele ja keskkonnamõju hindamise

üldlevinud teooriale ja praktikale.

2. Juba eelmisel Lehtma sadama KMH

arutelul, mis toimus 2009. aastal, pakkus T.

Kõuhkna välja ühe võimaliku süvendamise

variandina setete pumpamise ja sette

ladustamise või uhtumise sadama

lõunapoolsesse ossa selliselt, et liiv jõuaks

Süvendustöid on seni teostatud vastavalt

kehtivale vee erikasutusloale, mis võimaldas

süvendatud liiva kaadamist kaadamisalale

meres või pumpamist rannaalale, mis ulatub

sadama territooriumilt kuni lõunapoolsele

alale. Täpne asukoht on kirjeldatud veeloas.

40 Põder, T. "Keskkonnamõju hindamise käsiraamat" (uuendatud 2018). https://envir.ee/media/1381/download

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75

Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas

oleva nummerdatud punktiga,

olemasolul

Vastus/kommentaar

looduslikku ringlusse. Jääb arusaamatuks,

mis seda ei ole seni ajani proovitud ning

miks seda ei ole toodud alternatiivina välja

KMH programmis.

Eelnevate tööde käigus on arendaja sõnul

proovitud ka setete pumpamist rannale.

Setete paigutamist erosiooni all kannatavale

rannale, kuigi see on tehniliselt kaadamisest

raskemini teostatav, käsitletakse KMH

programmis alternatiivina nr 3.

2. Jääb arusaamtuks, mida tähendab

programmis toodud mõte „Lisaks eelpool

loetletud alternatiividele hinnatakse ka

teisi asukohaalternatiive juhul, kui need

osutuvad KMH käigus läbi viidud analüüsi

tulemusel asjakohasteks. Samuti

hinnatakse vajadusel eelpool nimetatud

alternatiivide alamalternatiividena

erinevaid tehnilisi lahendusi süvendamis-

ja kaadamistööde läbiviimiseks, kui nende

keskkonnamõjus seisneb olulisi erinevusi“.

Jääb arusaamatuks, mille järgi need

otsused, kas midagi hinnatakse või mitte,

tehakse.

Erinevad alternatiivsed lahendused võidakse

KMH jooksul välja kujundada tulenevalt

uuringute tulemustest, vajadusest

leevendada mingit konkreetset selgunud

olulist keskkonnamõju vms. Kõiki neid

võimalikke olukordi/vajadusi on KMH

programmi etapis keeruline ette

näha/täpsustada. Asukohaalternatiive võib

juurde tekkida näiteks juhul, kui uuringute

tulemusena selgub, et ühe kaadamiskoha

(alternatiivid 1 ja 2) asemel tuleks süvendatud

liiv kaadata mitmesse kohta, et see rannikule

kanduks.

Otsus selle kohta, kas midagi hinnatakse või

mitte tehaksegi lähtuvalt lahenduse

potentsiaalselt erinevast keskkonnamõjust.

2. Tähelepanek: Visuaalsete vaatluste

põhjal on hetkel Lehtma sadama

sissesõidu akvatoorium/faarvaater ja kai

ots täitunud liivaga ja liiv on osaliselt

pääsenud oma loomulikku ringlusse. Vee

sügavus Lehtma sadama kai otsast ehk

faarvaatris ja sealt kuni rannaalani on

sõltuvalt vee seisust 10-70 cm. Tare

kinnistult on näha ka esimene sadamaala

faarvaatri liivaga täitumise positiivne

mõju, mis väljendub ja nähtub liiva

jõudmisega Tare kinnistu ees olevasse

randa. Kui selline liiva ja setete liikumise

protsess saab jätkuda, siis kindlasti jõuab

see liiv kaldaribale ja selliselt hakkab

randunud liiv ja sete taastama ärauhutud

kaldariba või kallast ning rannaerosioon

lõpuks peatub (lisatud on 4 fotot LF nr.1

Täname Teie tähelepanekute ja fotode eest,

võtame need teadmiseks.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 76

Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas

oleva nummerdatud punktiga,

olemasolul

Vastus/kommentaar

(21.03.2022) ja LF nr.2, LF nr.3 ja LF nr.4

(24.03.2022).

3. KMH programmi peatükk 4.4.

„Tõenäoliste mõjude määratlemine ja

hindamine“, selles sisaldub lause:

„Kavandataval tegevusel on eeldatavalt

positiivne mõju rannikuelupaikadele, sest

sellega muutub eeldatavalt setete

liikumine Tareste lahes.“. Sooviks teada,

milline see positiivse mõjuala ulatus

täpsemalt on ja kas sellega rannaerosioon

lõpeb. Arvestades punkti 4.4 sõnastust, siis

jääb arusaamatuks, millel selline positiivne

järeldus põhineb, kuivõrd tegevuse

alternatiividest nähtuvalt suurt midagi

muuta ei soovita.

Lehtma sadama muuli paiknemisega ning

akvatooriumi süvendamisega seotud

keskkonnahäiringuid on mitmel korral

uuritud:

• 2008. aastal viis TTÜ Meresüsteemide

Insitituut läbi uuringu „Setete liikumise ja

seda põhjustavate faktorite pilootuuring

Lehtma sadama laevatee läheduses“,

• Kaarel Orviku on uurinud Tahkuna

poolsaare randade lito- ja

morfodünaamikat, mis on ka hiljuti

avaldatud raamatus ”Rannad ja rannikud”

(Orviku, 2018),

• 2019. aasta suvel viidi läbi põhjalik uuring

„Tareste lahe põhjasetete koostis ja

dünaamika. Lehtma sadama süvendamise

mõju rannaerosioonile ja selle

leevendamise võimalused.“ Noormets, R.

et al.

Eelpoolmainitud allikatest viimane teeb

ettepaneku sadamakai negatiivse mõju

leevendamiseks valida mere põhjast

süvendatavatele setetele kaadamispaik, mis

kompenseeriks sadamakai negatiivset mõju

ning võimaldaks setetel liikuda endist

looduslikku rada mööda lõuna suunas.

Veeloa taotluse alusel taotletav uus

kaadamiskoht on valitud vastavalt nimetatud

uuringu ja eksperthinnangu ettepanekule.

Mõjude täpsem analüüsimine (mõju

avaldumise ja ulatuse selgitamine) toimub

KMH aruande koostamise etapis.

3. Samuti jääb arusaamatuks, millel

põhineb väide, et „Kavandatav tegevus ei

mõjuta Tareste loodusala metsaelupaiku

(*9010, *9080), mis jäävad väljapoole

mõjupiirkonda.“. Arvestades asjaolu, et

Kuigi metsaelupaigad (*9010, *9080) jäävad

Natura eelhindamise põhjal mõjupiirkonnast

välja, siis mõjudega metsale kui kooslusele on

arvestatud, näiteks hinnates mõjusid

elupaigatüüpidele püsitaimestuga liivarannad

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77

Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas

oleva nummerdatud punktiga,

olemasolul

Vastus/kommentaar

tänaseks on Lehtma sadama mõju Tare

kinnistule olnud ulatuslik ning iga-

aastaselt hävineb olemasolev mets, siis ei

saa välistada, et tegelikult omab tegevus

mõju ka Tarest loodusala

metsaelupaikadele ja liivaluidetele.

Seejuures märgib avaldaja, et ühelgi juhul

ei hinnata KMH programmi kohaselt

tegevuse mõju avaldaja metsamaale.

Avaldaja soovib selget ja täpset kirjalikku

vastust ning viidet allikale, millel see väide

põhineb.

(1640) ja metsatunud luited (2180). Mõju

avaldumine Tareste loodusalale ja selle ulatus

selgitatakse välja KMH aruande koostamise

etapis läbiviidava Natura asjakohase

hindamise käigus. Natura täismahulise

hindamise raames teostatakse ka

rannikuelupaikade inventuur välitööde

käigus.

4. Peatükk 6 Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju” on

välja toodud vähemalt arvestatavad

mõjuvaldkonnad ning mõju pinnasele ja

maastikule. Kui maastiku mõju osas on

välja toodud, et vajadusel töötatakse välja

seireprogramm ning hinnatakse erinevaid

alternatiive ja leevendusmeetmeid, et

setete liikumise mõju maastikule

minimeerida, siis mõju pinnasele on

täiesti abstraktne ning ei arvesta kuidagi

Tareste ja Tare kinnistu ranna erosiooniga

seonduvat. Ka selle juures tuleb hinnata

erinevaid alternatiive ja

leevendusmeetmeid, et minimeerida

süvendamisest põhjustatud ranna

erosioon sellisel kujul nagu see praegu

toimub ning töötada välja lahendused

protsessi peatamiseks. KMH programmi

punktis 6 ei ole ei programmi koostaja ega

Arendaja välja pakkunud ühtegi meedet,

kuidas sellist negatiivset mõju vähendada

ja leevendada. KMH programmi tuleb

selles osas täiendada ja täpsustada.

Isegi kui möönda tegevuse võimalikkust,

siis tuleb ette näha leevendusmeetmed

mõjupiirkonda jäävate maaomanike vara

ja kalda kindlustamiseks, et ei häviks nii

Tare kui ka teiste merega piirnevate

kinnistuomanike ja riigi vara. KMH

KMH aruandes arvestatakse mõju pinnasele,

sh hinnatakse kavandatava tegevuse mõju

rannaprotsessidele ja setete kogunemisele

rannal.

Nii nagu kõigi teiste mõjuvaldkondade puhul,

töötatakse ka pinnase puhul vajadusel

(oluliste mõjude ilmnemise tõenäosuse

korral) välja negatiivsete mõjude

leevendamise võimalused. Kuna tegu on KMH

üldise ülesandega, ei ole peetud vajalikuks

seda iga mõjuvaldkonna juures eraldi

rõhutada.

KMH programmi etapis leevendavate

meetmete välja töötamist ei toimu, see on

KMH aruande osa.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 78

Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas

oleva nummerdatud punktiga,

olemasolul

Vastus/kommentaar

programm ning hilisem keskkonna mõjude

hindamine peab seda kajastama.

4. Seejuures märgime, et välistatud ei ole,

et praeguses programmis märgitud

ebareaalne alternatiiv “kai

ümberehitamine” võib osutuda oluliselt

mõistlikumaks alternatiiviks, kui kogu

mõjualasse jääva kalda kindlustamine

selliselt, et mõjualasse jäävate

kinnistuomanike vara väärtus ja vara

koosseis ei väheneks.

Vt. kõige esimene vastus siin tabelis kai

ümberehitamise kohta.

5. Peatükk 6 “Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju”

väidab: “Kavandatava tegevusega ei

ole ette näha olulist mõju kliimale.” (lk 19).

Arvestades teema aktuaalsust ning seda,

et taotletakse tähtajatut süvendusluba,

tuleks seda siiski käsitleda. Sõltuvalt

süvendamiseks ja kaadamiseks kasutatava

tehnoloogia valikust võib mõju kliimale

olla kordades erinev. Seda nii (pikaajalise)

ressursikasutuse kui ka CO2 ja muude

heitgaaside õhku paiskamise läbi.

Kaadamise ja süvendamise käigus kasutatakse

tõepoolest energiaressursse. Samas,

nullalternatiivi korral jäävad need

kasutamata. KMH käigus hinnatakse siiski

ainult olulise mõjuga valdkondi.

Kasvuhoonegaaside emissioonid, mis tekivad

mõned korrad aastas süvendamise korral, on

Eesti riikliku süsinikuemissioonide tootmise

foonil ja võrreldes nt ressursimahukate

pikaajaliste taristuprojektidega marginaalsed.

Seetõttu ei pea KMH läbiviija vajalikuks

hinnata kavandatava tegevuse mõju kliimale.

6. Programmis puudub peatükk

sotsiaalmajanduslik mõju, ehkki KeHJS

sellise mõju hindamist ette näeb.

Praegusel juhul on sotsiaalmajanduslikku

mõju peetud vaid kaudseks, kuid

arusaamatuks jääb, millel selline väide

tugineb. Meie hinnangul on mõju otsene,

kuna Tareste laht ning selle ümbrus on

oluline nii sotsiaalsest kui ka

majanduslikust aspektist.

Oleme nõus, et sotsiaalmajandusliku mõju

hindamine on antud tegevuse puhul väga

oluline. Parandasime sõnastust programmis,

et see oleks paremini välja toodud. Vastavalt

KMH programmi ptk 6: „Mõju

sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh

inimese tervisele, heaolule, varale, eri

huvialadele merel ja piirkonna

puhkemajandusele. Senised süvendus- ja

kaadamistööd on oluliselt mõjutanud

rannikuprotsesse ja seetõttu ka otseselt

mõjutatavale alale jäävate eramaade

omanikke.“

Sotsiaalmajanduslikku mõju ei ole seejuures

kitsendatud üksnes kaudseks mõjuks.

Kaudse mõju sõnastust on KMH programmis

tagasiside põhjal selgemalt sõnastatud

järgnevalt:

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79

Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas

oleva nummerdatud punktiga,

olemasolul

Vastus/kommentaar

− Kaudne mõju. Kaudse mõjuna käsitletakse

mõju, mis tegevuse tulemusel avaldub

mõnes teises asukohas või mõne teise

keskkonnaelemendi kaudu. Kaudse

mõjuna käsitletakse sadama tegevusest

tulenevaid sotsiaalmajanduslikke

mõjusid, mis ei avaldu otseselt, nt

tööhõive või laevade saabumise ja

lahkumisega seotud müra ja lainetus.

6. a. Kui see terviksüsteem (setete ja liiva

loomulik ringlus Tareste lahes) aga

sadamaga lõhuti, hakkas kaldaala

kahanema ja rannaerosioon muutus

nähtavaks. Kuigi jääb üle küsida, kas

sadama teistsugune ehituslik lahendus

oleks selle keskkonnakahju ära hoidnud,

siis arvestades arendaja taotlust, on

viimane aeg selle küsimusega tegeleda ja

sellele küsimusele vastata ning seda tuleb

teha KMH programmi raames.

Senise veeloaga võrreldes on uuringutele

tuginedes kaadamiskohta muudetud, et

leevendada sadamakai negatiivset mõju

luidetele. Selle saavutamiseks hinnatakse

KMH programmi kohaselt nelja erinevat

asukohaalternatiivi ja tehnoloogilisi

alternatiive.

Antud KMH on algatatud sissesõidukanali

süvendamisele ja süvendatud pinnase

kaadamisele. Sadama terviklik ümber

ehitamine väljub KMH käsitlusulatusest ning

seda ei ole arvestatud tegevuse reaalseks

alternatiiviks eespool selgitatud põhjustel.

6.a-6.f Täname oma tähelepanekute esitamise eest.

Võtame need KMH läbi viimisel ja KMH

aruande koostamisel teadmiseks.

6. c. Iga-aastase rannaerosiooni tõttu

hukkuvad puud, mille vanus on 70 aastat ja

rohkem. Kui Tare kinnistul (omandamise

ajal 1991.a.) olev hoone oli merest eemal

ca 70 meetrit, siis täna on see kaugus vaid

ca 20 meetrit. Kui see ei ole otsene

negatiivne mõju, siis mis see on? Kuidas

seda kahju minimeerida ja

leevendusmeetmetega kompenseerida?

Selle küsimusega KMH programm ei

tegele, mistõttu ei anna sellele vastust ka

KMS programmi alusel tulevikus koostatav

KMH aruanne, ehkki see on selge

probleem, millega KMH läbiviimisel tuleb

tegeleda.

Mõju rannaelupaikadele, s.h sealsetele

puudele, hinnatakse mõjuvaldkonna „mõju

bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja

loomadele“ all. Kaldajoone taandumist

arvestatakse asjakohases ulatuses ka

sotsiaalmajandusliku mõju all.

Kõiki mõjusid käsitletakse täpsemalt KMH

aruande etapis, ühtlasi selgitatakse KMH

aruande etapis ka leevendavate meetmete

rakendamise vajadused ja võimalused.

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 80

Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas

oleva nummerdatud punktiga,

olemasolul

Vastus/kommentaar

7. KMH programmi peatükk 2.3 käsitleb

kai ümberehitamist kui “ebareaalset

alternatiivi” arendaja poolt soovitud

tegevuse elluviimiseks. Selline käsitlus

jääb arusaamatuks, kuivõrd arendaja

eesmärgiks on taotleda tähtajatut veeluba

väga suurte settemahtude teisaldamiseks.

Seega peaks erinevate lahenduste, kaasa

arvatud kai ümberehitus, analüüs (sh.

Sotsiaal-majanduslik analüüs) hõlmama

vähemalt 20-30 aastast perioodi. Sellist

ajavaadet arvestades ei saa pidada kai

ümberehitamist ebareaalseks

alternatiiviks. Seda enam, et praegusel

juhul mitte millegi tegemine on

keskkonnale oluliselt paremaks

alternatiiviks kui süvendamise lubamine.

Kai kohandamist ja osalist ümberehitamist

ei saa pidada ebareaalseks alternatiiviks

ilma argumenteeritud ja põhjendatud

võrdleva analüüsita. Arendaja väide, et see

ei ole pelgalt majanduslikel kaalutlustel

otstarbekas, ei ole piisav põhjendus, et see

jätta kõrvale analüüsitavate võimalike

variantide hulgast.

Vt. kõige esimene vastus siin tabelis kai

ümberehitamise kohta.

8. Peatükk 7 “Hindamismetoodika

kirjeldus ja teave vajalike uuringute

kohta” loetleb täiendavate uuringute

hulgas ka hüdrodünaamika ja setete

transpordi modelleerimise vajalikkust.

Ehkki tegemist on väga olulise punktiga,

siis on tegemist pooliku lahendusega.

Lisaks modelleerimisele on vajalik ka

kohapeal setete liikumise transpordi

(kiiruse ja mahu) uuringud, mis on

äärmiselt olulised mudelarvutuste

kalibreerimiseks ja valideerimiseks.

Valideerimata mudelarvutused võivad olla

kordades erinevad looduslikest

protsessidest.

Vastav kompetentne mereelustiku ekspert(-

did) kaasatakse eksperdirühma, kelle

ülesandeks on vastavalt KMH programmi ptk

6 täita mõjude hindamise vajadus järgnevates

valdkondades: Mõju pinnaveele, Mõju

pinnasele, Mõju maastikule. Selleks viiakse

läbi hüdrodünaamika ja setete transpordi

modelleerimine ning põhjaelustiku uuring

(KMH programmi ptk 7).

KMH aruande etapis võetakse arvesse nii

asjaomastelt asutustelt kui avaliku arutelu

raames saadud tagasisidet uuringute sisu ja

ulatuse kohta. Võtame arvesse ka teie

kommentaari ning edastame selle uuringu

teostajale. Uuringu teostaja ja uuringu sisu

kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Täpsem 8. Olemasolevad mõõtmised (Noormets

2018) Tareste lahes annavad võimaluse

põhjalähedase hüdrodünaamika

Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81

Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas

oleva nummerdatud punktiga,

olemasolul

Vastus/kommentaar

mudelarvutuste kalibreerimiseks, kuid

setete liikumise kiirust ja mahtu ei ole

Tareste lahes seni mõõdetud. On oluline

konkreetsetel andmetel põhinevate

arvutustega, k.a. mudelarvutused,

veenduda, et süvendatud liiva kaadamisel

KMH programmis soovitatud

kaadamisalale see sealt lainetuse ja

hoovuste mõjul ka täies mahus randa

tagasi liiguks.

metoodika valik jääb siiski uuringu teostaja kui

oma ala eksperdi pädevusse.

8. Samuti tuleks sisse seada

seireprogramm, mis teeks regulaarselt

kordusmõõtmisi ja vaatlusi, ning vastavalt

tulemustele peaks olema valmidus ka

konkreetset kaadamiskohta kas muuta või

siis teostada kaadamist mitmele erinevale

alale kust liiv looduslike protsesside poolt

kõige optimaalsemalt taas ringlusse

kaasatakse.

Nagu on kirjeldatud KMH programmi ptk 6, on

KMH ja selle aruande osaks vajadusel (olulise

keskkonnamõju ilmnemise tõenäosuse korral)

ka seireprogrammi väljatöötamine. Uuringu

teostajal palutakse teha vastavad

ettepanekud.