JUHATUSE O T S U S
Tallinn
Kuupäev digiallkirjas nr 1-25/486
Projektide nr 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 „RMK looduskaitselised tegevused“ ja 2014-2020.7.02.16-0003 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ finantskorrektsiooni otsus
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK või toetuse saaja) viib Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamisel ja Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) vahendusel ellu projekte nr 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 ja nr 2014-2020.7.02.16-0003. Projekti nr 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 „RMK looduskaitselised tegevused“ meetme tegevus on 8.1.1 “Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“. Projekti rahastatakse keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 460 (muutmine keskkonnaministri 13.02.2017 käskkiri nr 1-2/17/194; muutmine keskkonnaministri 10.08.2017 käskkiri nr 1-2/17/813; muutmine keskkonnaministri käskkiri 25.03.2019 nr 1-2/19/257; muutmine keskkonnaministri käskkiri 21.01.2020 nr 1-2/20/36; muutmine keskkonnaministri käskkiri 20.04.2021 nr 1-2/21/200; muutmine keskkonnaministri käskkiri 27.12.2021 nr 1-2/21/527; muutmine keskkonnaministri käskkiri 15.08.2022 nr 1-2/22/257) alusel. Projekti nr 2014-2020.7.02.16-0003 meetme tegevus on 7.2.3 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“. Projekti rahastatakse keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636 alusel (muutmine 14.12.2020 keskkonnaministri käskkirja-ga; muutmine 22.01.2021 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/21/46, muudetud 27.12.2021 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/21/526).
Faktilised asjaolud
1. Projekti nr 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 abikõlblike kulude kogumaksumus on 19 467 333,59 eurot, millest toetuse summa 16 260 675,95 eurot ja toetuse maksimaalne määr 85% projekti abikõlblike kulude maksumusest, minimaalne omafinantseeringu osakaal 15% projekti abikõlblike kulude maksumusest. Projekti nr 2014-2020.7.02.16-0003 abikõlblike kulude kogumaksumus on 3 664 320,00 eurot, millest toetuse summa 3 006 886,17 eurot ja toetuse maksimaalne määr 85% projekti abikõlblike kulude maksumusest, minimaalne omafinantseeringu osakaal 15% projekti abikõlblike kulude maksumusest.
2. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lõikes 1 on nimetatud alused, mille järgi võib hankija hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata. Samas on vastavalt direktiivi 2014/24 artikli 33 lõike 2 kolmandale lõigule ja artiklile 72 lubatud vaid raamlepingu muudatused, mis ei ole olulised.
3. Euroopa Kohtu otsustes C-216/17 Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato – Antitrust and Coopservice ja C-23/20 Simonsen & Weel on korduvalt nimetatud, et riigihanke alusdokumentides hankija poolt määratud raamlepingu maksumuse või mahu/koguse saavutamisel kaotab raamleping kehtivuse.
4. KIK saatis 27.06.2022 RMK-le teate maksetaotluste menetluse peatamisest seoses kahtlusega, et sõlmitud hankelepingute maksumus ületab raamlepingute eeldatavat maksimaalset kogumaksumust ning palus RMK-l esitada täiendavad dokumendid.
5. RMK vastas 8.09.2022. Vastuses andis RMK teada, et raamlepingu 199581 maht täitus 14.06.2022. Kuna RMK vastusest ei olnud täpselt aru saada, mis hetkel kõigi päringus küsitud raamlepingute mahud täitusid saatis KIK 17.10.2022 uue järelepärimise. KIK saatis sama päringu uuesti 9.11.2022. RMK vastas päringule 9.11.2022. Oma vastuses andis RMK teada, et raamlepingute 201203 ja 201766 maht ei ole täitunud, ning raamlepingu 208312 maht täitus 2020. aasta juunikuus.
6. KIK saatis 17.11.2022 veel täiendava päringu, kuna RMK poolt esitatud info ei olnud kooskõlas riigihangete registris (edaspidi RHR) vastavate raamhangete juures oleva infoga. RMK vastas päringule 28.11.2022.
7. KIK saatis toetuse saajale 30.01.2023 ärakuulamiskirja, millele toetuse saaja vastas 22.02.2023.
8. Ärakuulamise vastuses tõi toetuse saaja välja, et raamhanke 199581 sõlmitud lepingute maht täitus 5.05.2021, mitte 14.06.2022, nagu RMK oli teada andnud 8.09.2022 saadetud kirjas. Ning toetuse saaja soovib, et raamlepingute täitumise mahtu arvutatakse lepingute sõlmimise kuupäevade järgi.
9. KIK saatis 19.04.2023 toetuse saajale läbi projekti nr 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 e-toetuste postkasti ümberarvutatud mitteabikõlblike summade ülevaate. Toetuse saaja vastas 25.04.2023, et on ümberarvutatud summadega nõus.
10. KIK saatis 26.04.2023 toetuse saajale läbi projekti nr 2014-2020.7.02.16-0003 e-toetuste postkasti ümberarvutatud mitteabikõlblike summade ülevaate. Toetuse saaja vastas 27.04.2023, et on ümberarvutatud summadega nõus.
Raamhange 208312
11. RHR-is on raamhanke 208312 kohta 6.12.2022 seisuga info, et eeldatav maksimaalne raamlepingute või hankesüsteemide alusel sõlmitavate hankelepingute maksumus on 1 000 000,00 EUR, sõlmitud hankelepingute maksumus on 1 000 000,00 EUR ja lõpetatud hankelepingute tegelik maksumus on 2 580 169,99 EUR.
12. Oma 9.11.2022 vastuskirjas andis RMK teada, et lepingute täitmine ületas eeldatava mahu 2020. aasta juuni kuus. Peale eeldatava mahu täitumist on RMK sõlminud hankelepingud TÖÖVÕTU RAAMLEPING (1-3) ja TÖÖVÕTU RAAMLEPING nr 3-2.5.4/2021/114 (2-1).
13. Sõlmitud hankelepingute alusel on RMK esitanud kuludokumendid nr 72, 237, K220401 ja K220402 summas 8 828,45 eurot, millest toetus moodustab 7 504,12 eurot ja omafinantseering 1 324,33 eurot. Kuludokumendid on täies mahus välja makstud.
Raamhange 199581
14. RHR-is on raamhanke 199581 kohta 6.12.2022 seisuga info, et eeldatav maksimaalne raamlepingute või hankesüsteemide alusel sõlmitavate hankelepingute maksumus on 200 000,00 EUR, sõlmitud hankelepingute maksumus on 349 692,47 EUR ja lõpetatud hankelepingute tegelik maksumus on 150 343,31 EUR.
15. 22.02.2023 ärakuulamiskirja vastuskirjas andis RMK teada, et lepingute täitmine ületas eeldatava mahu 5.05.2021 seisuga. Peale eeldatava mahu täitumist on RMK sõlminud hankelepingud TÖÖVÕTULEPING nr 3-6.11/2021/75 (2-4); MÄRGALADE TAASTAMISE PROJEKTEERIMISTÖÖDE TÖÖVÕTULEPING nr 3-6.11/2021/130 (3-17), TÖÖVÕTULEPING nr 3-6.11/2021/138 (3-18) ja TÖÖVÕTULEPING nr 3-6.11/2021/58 (3-16) (projekt 2014-2020.7.02.16-0003).
16. Sõlmitud hankelepingute alusel on RMK esitanud kuludokumendid nr MA2200017 summas 5454 eurot, millest toetus moodustab 4635,89 eurot ja omafinantseering 818,11 eurot, kuludokumendi nr 2201202 summas 11 641,69 eurot, millest toetus moodustab 9895,44 eurot ja omafinantseering 1746,25 eurot. Kuludokumendid on välja makstud. Lisaks on esitatud kuludokument nr 221097 summas 27 160,15 eurot, millest toetus moodustab 23 086,13 eurot ja omafinantseering 4074,02 eurot. Ning kuludokumendid nr 220359, 220360 ja 230211 summas 34 837,01 eurot millest toetus moodustab 29 611,43 eurot ja omafinantseering 5225,58 eurot. Kuludokumendid on välja maksmata.
Projekt 2014-2020.8.01.001.02.15-0076
Projekt 2014-2020.7.02.16-0003
Õiguslik hinnang
17. Raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel peab hankija lähtuma raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud korrast, sealjuures raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata (lõige 1). Seega saab raamlepingut muuta üksnes siis, kui selle tulemusena ei suurene riigihanke alusdokumentides hankija poolt määratud raamlepingu maksimaalne maksumus või maht/kogus.
18. Euroopa Kohtu otsuses C-216/17 Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato - Antitrust and Coopservice, mis on küll tehtud direktiivi 2004/18/EÜ pinnalt (uues direktiivis ei ole need sätted muutunud), leidis kohus, et vaatamata direktiivis kasutatud sõnastusele, mille kohaselt on raamlepingu eesmärgiks kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas, tuleb siiski mitmest direktiivi sättest hankija kohustus raamlepingu maht kindlaks määrata.
19. Sama otsuse punktis 61 leidis kohus, et ühe täitjaga raamlepingute puhul võetakse sellel põhinevate lepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused, mis tähendab, et hankija saab võtta kohustusi üksnes teatava mahu piires ja kui see maht on saavutatud, on see leping oma kehtivuse kaotanud. Kuigi nimetatud kaasuse puhul oli tegemist ühe pakkujaga raamlepinguga, viitas kohus mitmele sättele, mis kehtivad kõikide raamlepingute puhul, sh mitme pakkujaga raamlepingutele, mille alusel sõlmitakse hankelepingud alati minikonkursi tulemusena. Sellest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et eelviidatud kohtu seisukoht on kohaldatav kindlasti vaid ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingutele.
20. Eeltoodud seisukohti on Euroopa Kohtus täpsustanud kohtuasjas C-23/20 Simonsen & Weel A/S. Kõnealuses kohtuasjas asus kohus seisukohale, et raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates tuleb märkida raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatav kogus ja/või maksumus ning maksimaalne kogus ja/või maksumus. Sealjuures täpsustas kohus, et raamlepingu alusel ostetavate asjade maksimaalne kogus või maksumus võib olla ära näidatud kas hanketeates või hanke alusdokumentides. Viimastele peab hankija võimaldama elektrooniliste vahendite abil piiramatut ja täielikku tasuta juurdepääsu alates hanketeate avaldamise kuupäevast. Kohus märkis, et hankija poolt raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatava koguse ja/või maksumuse ning maksimaalse koguse ja/või maksumuse esitamine on pakkuja jaoks olulise tähtsusega, kuna just selle hinnangu põhjal saab ta hinnata oma suutlikkust täita raamlepingust tulenevaid kohustusi. Kohus asus seisukohale, et kui hanketeates märgitud ülemmäär on saavutatud, siis kaotab raamleping oma kehtivuse.
21. Raamlepingut on võimalik muuta RHS §-s 123 toodud alustel. Samas on vastavalt direktiivi 2014/24 artikli 33 lõike 2 kolmandale lõigule ja artiklile 72 lubatud vaid raamlepingu muudatused, mis ei ole olulised. Sama põhimõte on kirjas RHS § 30 lõikes 1.
22. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikas (EKo C-23/20, kuid ka EKo C-216/17) avaldatud seisukohtadest peab raamlepingu maksimaalne kogus või maksumus olema avaldatud raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates või muus riigihanke alusdokumendis. Selle põhjal saab ettevõtja hinnata oma suutlikkust täita raamlepingust tulenevaid kohustusi ja otsustada pakkumuse esitamise üle. Kui hankija ei ole avaldanud maksimaalset kogust või maksumust, kuid on avaldanud eeldatava maksumuse, on ettevõtja lähtunud raamlepingu eeldatavast maksumusest. RHS § 23 lg-s 4 sätestatust tuleneb, et raamlepingu eeldatava maksumuse määramise aluseks on raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus. Seetõttu tuleb sellises olukorras pidada raamlepingu eeldatavat maksumust raamlepingu eeldatavaks maksimaalseks kogumaksumuseks, st seda hankija ületada ei tohi.
23. RHS § 23 lõike 4 kohaselt tuleb raamhanke korraldamisel määrata sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus. RHS § 30 lõike 1 kohaselt ei tohi raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel raamlepingu tingimusi oluliselt muuta. Eelpool tsiteeritud kohtulahendite valguses tuleb neid sätteid kohaldada viisil, et eeldatavat maksimaalset kogumaksumust ei tohi ületada kuna tegemist on raamlepingu tingimuste olulise muutmisega. Ja selliseks oluliseks muudatuseks (maksimaalse maksumuse ületamiseks) RHS § 123 alust ei sisalda.
Finantskorrektsiooni alused
24. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lõike 1 kohaselt on hankijast toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust. STS § 2 punkti 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas õigusaktidega, sh RHS-iga. STS § 45 lõike 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud täitmata kohustuse ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.
25. Raamlepingu eeldatavat maksimaalset kogumaksumust ületava hankelepingu maksumuse ulatuses on kulu mitteabikõlblik, kuna selle kulu aluseks on selles osas kehtivuse kaotanud leping. Mitteabikõlblikuks loetav summa on kokku 87 921,30 eurot, millest toetus moodustab 74 733,01 eurot ja omafinantseering 13 188,29 eurot. Toetus on osaliselt välja makstud. Välja maksmata toetuse osas jäetakse mitteabikõlblikke kulusid sisaldavad maksetaotlused täies mahus rahuldamata (välja maksmata).
26. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile.
Resolutsioon
27. Eeltoodud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel rakendusüksus otsustab:
27.1 vähendada projektile 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 eraldatud toetust 41 751,44 eurot ja omafinantseeringut 7 368,02 eurot ehk kokku loetakse mitteabikõlblikuks 49 119,46 eurot. Vähendada projekti kogumaksumust tagasinõutava toetuse ja mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu summa ulatuses vastavalt kehtiva eelarve proportsioonile;
27.2 vähendada projektile 2014-2020.7.02.16-0003 eraldatud toetust 32 981,57 eurot ja omafinantseeringut 5 820,27 eurot ehk kokku loetakse mitteabikõlblikuks 38 801,84 eurot. Vähendada projekti kogumaksumust tagasinõutava toetuse ja mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu summa ulatuses vastavalt kehtiva eelarve proportsioonile;
27.3 nõuda tagasi projekti 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 „RMK looduskaitselised tegevused“ toetusest 12 140,01 eurot ja projekti 2014-2020.7.02.16-0003 “Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ 9 895,44 eurot (kokku 22 035,45 eurot), mis tuleb kanda ühele Rahandusministeeriumi järgnevatest kontodest:
Swedbank - EE 93 2200 2210 2377 8606
SEB pank – EE 89 1010 2200 3479 6011
Luminor Bank - EE 70 1700 0170 0157 7198
LHV Pank - EE777700771003813400;
27.4 antud makse puhul on viitenumber 2800082909 ning selgitusse märkida projekti number;
27.5 jätta menetluses olevad projektiga 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 seotud kuludokumendid 2778, 2780 ja 3049 (summas 29 611,43 eurot) ja projektiga 2014-2020.7.02.16-0003 seotud kuludokument 733 (summas 23 086,13 eurot) täies mahus välja maksmata;
27.6 jätta välja maksmata tulevikus esitatavad kulud, mis on tekkinud eeldatava maksimaalse kogumaksumuse ületanud raamlepingu alusel.
28. STS § 48 lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates 60 kalendripäeva jooksul.
29. Käesoleva otsuse saab vaidlustada haldusmenetluse seaduse § 71 alusel ja § 75 kohaselt 30 päeva jooksul teatavakstegemisest vaidemenetluses vastavalt STS §-le 51, esitades vaide KIKile.
Lisa 1: arvutustabel
(allkirjastatud digitaalselt)
Gunnar Vaikmaa
riskiosakonna juht