| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60/50 |
| Registreeritud | 09.05.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60 |
| Sari | Kõrgendatud avaliku huviga alade dokumentatsioon |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Päästame Eesti Metsad MTÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Päästame Eesti Metsad MTÜ |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Vastused RMK metsatööde kavadele tehtud ettepanekutele KAH-aladel
Täname teid esitatud ettepanekute eest, mis on saadetud vastusena Riigimetsa Majandamise
Keskuse (edaspidi RMK) küsimusele, millele pöörata tähelepanu kõrgendatud avaliku huviga
(edaspidi KAH) riigimetsa aladel metsatööde plaanimisel.
Vastavalt metsaseadusele peab riigimetsa majandaja asustusüksuse lähedal asuva metsa
majandamisel kaasama metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või
elanikud.
Kuigi on keeruline MTÜ Päästame Eesti Metsad pidada üle vabariigi paiknevate KAH aladel
asuvate riigimetsade osas igal pool kohaliku kogukonna või elanike esindajaks vastame siiski ka
teie poolt esitatud ettepanekutele.
Kuna teie kirjad ettepanekute osas on sarnased vastame neile ettepanekutele ühise vastusega
kõigi alade osas välja arvatud Konati puhkekoha ja Koolmajärve metsa osas, kus vastuse koostab
kohalik metsaülem.
Vastame esitatud ettepanekutele ühise vastusega
Iira küla,
Kohila Prillimäe,
kõrgendatud avaliku huviga alade kohta ei ole te esitanud ühtki konkreetselt neid alasid
puudutavait ettepanekut.
Kuusalu aleviku ja terviseradade,
Koolmajärve metsa,
Mõisaküla kalmistu,
Konati puhkekoha ja
Tõrva Riiska-Tõrviku
kõrgendatud avaliku huviga aladel olete teinud ettepanekud 1) viia läbi VEP inventuur ja 2)
majandada puistuid ainult püsimetsana, st valikraiega, rakendades püsimetsa majandamise
põhimõtteid.
Farištamo Eller
Päästame Eesti Metsad MTÜ
Teie
21.05.2023
Meie
(digitaalalkirja kuupäev)
nr 3-1.60/2023/50
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
2
Vastame, et VEP inventuur aladel on tehtud ja VEP väärilised puistud määratud Konati
puhkekohas, Koolmajärve metsas ning töid (sh sanitarraiet) pole kavandatud potentsiaalsete
VEP aladele Tõrva Riiska-Tõrviku alal.
Teete ettepaneku puistuid majandada ainult püsimetsana, st valikraiega, rakendades püsimetsa
majandamise põhimõtteid.
Ettepaneku sisu, kas eelistada KAH aladel püsimetsandust või lageraie majandust, taandub
küsimusele, milline peab olema raieala väljanägemine ja kogu muu metsa olukord raietööde
järel.
Kõigi KAH-alade metsades lähtub RMK oma töid plaanides sellest, et neis metsades oleks
püsivalt nii noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest puutumata.
Metsa eluringist tulenevalt tuleb selleks, et ka puhkemets oleks püsivalt metsaga kaetud ja
temast oleks tänasega samalaadset rõõmu ja kasu inimestele ka tulevikus, teha mõistlikul määral
noortele ja keskealistele puudele ruumi, kus neil oleks piisavalt valgust ja toitaineid, mis annaks
puudele võimaluse kasvada suurteks ja tugevateks.
Mis raieliigi täpse nimetuse all viiakse läbi kohaliku kogukonnaga kokku lepitud, nende poolt
heaks kiidetud ja uue metsapõlve kasvatamiseks vajalikud tööd, ei omagi enam tähtsust.
Vastus Kõmmaste-Harju-Risti metsa osas:
• Alale olid registreeritud metsateatised enne, kui ala sai koos kohaliku omavalitsusega
KAH alaks määratud. Kohalike on eksitavatest metsateatistest teavitatud esimesel
koosolekul 17.veebruaril 2023.
• Kirjelduse ja kava projekti vahel on erinevused, sest kava koostamise
protsessikäigus teostati piirkonna täiendavad metsakorraldustööd litsentseeritud
taksaatori poolt.
• Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on teravdatud tähelepanu alla võtnud Natura
metsaelupaikade täiendava ülevaatamise ja peatanud raied kõigis teadaolevates
elupaigatüüpides. Kõnealustes metsades ei ole määratletud Natura metsaelupaiku ega
pole ka tulnud Kaskkonnaametilt ettepanekuid piirata metsa majandamist kuni
metsaelupaikade määramisprotsessi läbiviimise või muude loodusväärtuste hindamise
läbiviimiseks.
• Metsaomanik (incl riik) peab järgima ka - majandama metsa üksnes sellisel viisil, mis ei
ohusta metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas
ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite
levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma
metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Säästva kasutuse põhimõtted -
https://loodusveeb.ee/et/themes/metsandus-ja-elurikkus/saastlik-metsamajandus nt
Tulundusmetsades on eesmärgiks puistu kõrge tootlikkus ja tervislik seisnud ning raietelt
saadav kvaliteetne metsamaterjal. Selleks tuleb metsa seisundit jälgida ning seda
õigeaegselt korrastada. Kui metsa sanitaarne seisund on mitterahuldav või metsa
küpsusvanus pikemat aega ületatud, tekib oht, et omanik ei saa metsa müügist loodetud
tulu. Sellises metsas kasvavatel puudel väheneb süsiniku sidumise võime. Nii on
eesmärgistatud metsamajandus tulundusmetsades möödapääsmatu ja vajalik. Põhimõtted
tuginevad metsade majanduslikele, sotsiaalsetele, kultuurilistele ja ökoloogilistele
väärtustele ning riiklikult rakendatakse erinevaid meetmeid säästva metsanduse
tagamiseks läbi valdkondlike arengukavade ning seadusandluse (sh metsaseadus).
3
Tuletame täiendavalt teile meelde, et RMK saab arvestada nende ettepanekutega, mis puudutavad
planeeritud metsatöid ja mille puhul RMK-l on otsustusõigus (näiteks ala looduskaitse alla
võtmine või riigimetsa uuendusraiete mahu määramine ei ole RMK pädevuses). RMK kaalub
ettepanekuid kehtivate õigusaktide raames ja võimaluse korral arvestab ettepanekuid, mille
elluviimine ei kahjustaks oluliselt metsa kasvatamise ja kasutamise võimalusi.
Ettepanekuid oodatakse vastavalt metsaseaduse mõttele kohalike kogukondade või elanike käest
järgmiste teemade kohta:
1) kõrgendatud avaliku huviga metsaala ulatus ja paiknemine,
2) metsaalal asuvate objektide või metsaala kasutusviiside säilitamine (nt jalutamiseks ja
sportimiseks kasutatavad rajad),
3) raiealade sobitamine maastikku,
4) raietöödeks sobiv aeg (nädalapäev, kellaaeg, kuu, aasta kava kehtivuse perioodil),
5) raietööde järel kasvatatava noore metsa liigilisus (kasvukohale sobivad puuliigid),
6) raieala väljanägemine raietööde järel (allesjäävate puude arv ja paiknemine).
Olen valmis Päästame Eesti Metsad MTÜ esindajatega kohtuma, et täpsemalt arutada teid
huvitavaid küsimusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sepp
Peametsaülem