Vastuskiri MTÜ Rohelise Pärnumaa ettepanekutele

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

21.aprillil 2023

MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ seisukohad Riigimetsa

Majandamise Keskuse raieplaanide kohta:

Kodumetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema metsi hoidev ja

kaitsev. Metsaseaduse järgi on üks metsamajandamisviis metsakaitse ning just metsakaitse on

metsamajandamisviis, mida tuleb kodumetsades, nn KAH-aladel viljeleda.

1. Mõned üldised põhimõtted, mida tuleks kõikide nö KAH-alade puhul rakendada (allpool on

ettepanekud konkreetse ala kohta):

1.1. kõigis kodumetsade, nn kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha sõltumatu

vääriselupaikade (VEP) inventuur, samuti Natura elupaikade inventuur ning inventeerida kõik

loodusväärtused (loomad, taimed, seened, sablikud);

1.2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni 2009.

a Metsaseadus) ning seni kuni kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses taastatakse, tuleb neid

metsi, nn KAH-alasid hoida ja kaitsta;

1.3. elamutega piirnevates puistutes tuleb hoiduda igasugustest raietest, mis metsa üldilmet

muudavad;

1.4. metsahoidmise kavandamisel tuleb jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud

(arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku

elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi.

2. Käesolevaga ei ole me nõus RMK kavandatud intensiivsete ja sobimatute raietega

kogukonnametsades.

2.1. peatada tuleb kõikide uuendusraiete kavandamine kodumetsades, nn KAH-aladel. Neid metsi

tuleb majandada metsi kaitstes.

2.2. tuleb taastada kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses;

3. Alapõhised seisukohad

3.1. Harjumaal, Lääne-Harju vallas Kõmmaste - Harju-Risti metsade majandamise kava projekt (21.

04.2023)

Kavas on ekslik väide sissejuhatuses: “Selleks, et säilitada Kõmmaste - Harju-Risti metsade püsimine

ja mitmekülgne kasutus ka tulevikus, oleme koostamas Kõmmaste - Harju-Risti ümbruses kasvava

riigimetsa majandamise kava aastateks 2023–2032.”

Vastuväide: metsa püsimise tingimus ei ole metsa (uuendus)raiumine, vaid vastupidi: raied rikuvad

puhkemetsa väärtuse, metsade ökosüsteemid ja liigirikkus hävivad, sealhulgas kahjustab

ökosüsteeme teistkordselt enne monokultuurset istutust praktiseeritav pinnase lõhkumine

(mineraliseerimine), kaotatud elurikkus on korvamatu kaotus. Eriti kui hinnata Eesti metsade

ökosüsteeme ja elurikkuse hävingut tänapäevase intensiivne ülearie kontekstis, raiutakse ka Natura

aladel, asulate ümbruse nn kaitsemetsades jne. Metsa tuleb hoida ja majandada metsa kaitse

põhimõttel püsimetsandusvõtetega.

MAK-is on metsaelupaikade soodsa seisundi saavutamise meetmena välja toodud vajadus tagada

nende kaitse ka väljaspool kaitstavaid alasid riigimaal. Samuti on MAK-is sõnastatud eesmärk, mis

tuleneb Euroopa Liidu elurikkuse strateegiast aastani 2030 ja metsastrateegiast aastani 2030 –

tagada veel säilinud loodus- ja põlismetsade kaitse. Hetkel on täpsustamisel nende metsade valiku

kriteeriumid.

Praegu kehtib veel Padise valla ÜP,

lk 17

Metsa kasutamise viisid on:

• kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse); • maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine (keskkonnakaitse); • inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning

ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse);

• inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste

loomine (rekreatsioon);

• puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja

nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude,

puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine

ja loomade karjatamine (kõrvalkasutus);

• teadus- ja õppetöö;

• puidu saamine; • jahindus; • riigikaitse. Metsas toimuva ja metsaga seotud inimtegevuse reguleerimiseks jagatakse

metsad kolme kategooriasse: hoiumetsad, kaitsemetsad (neis kahes kehtivad

metsakasutuse piirangud) ja tulundusmetsad.

Lk 32 Metsa säästlikul majandamise seisukohalt on oluline:

• rakendada metsades säästlikke metsandusvõtteid;

• luua valgaladel ja tundlikes ökosüsteemides majanduslikult kasutamatuid

metsareserve;

• bioloogilise mitmekesisuse praeguse taseme säilitamine. Käesoleva planeeringuga sätestatakse, et kõik lehtpuud (üksikud või gruppi-

dena), mille rinnasdiameeter on üle 40 cm on olulise tähtsusega põlispuud ja

kõik toimingud nendega tuleb kooskõlastada Padise Vallavalitsusega.

Oluliseks on valla lääneosa läbiva metsavööndi säilitamine massiivina, mis

oleks elupaigaks suurimetajatele, kotkastele jt ulatuslikul alal toitu hankivatele

loomadele.

Lk 32: Kaitsemetsa ala on kantud sinakasrohelise püstviirutusega üldplaneeringu

kaardile.

Lääne-Harju valla koostamisel oleva üldplaneeringu https://atp.amphora.ee/laaneharjuvv/index.aspx?itm=527415&af=562302 rohevõrgustiku analüüsist (LISA_6_L_H):

Lk 13: 3.2 Rohelise võrgustiku puhkefunktsioon vallas

Rohelise võrgustiku üheks eesmärgiks on tagada ökosüsteemide poolt pakutavad hüved pikaajalise sotsiaalmajandusliku arengu soodustamiseks. See tähendab eelkõige looduslähedase majandamise võimaldamist, traditsioonilise maalähedase elulaadi toetamist ja võrgustiku või selle osade funktsioneerimist vabaõhu puhkealadena. Rohelise võrgustiku vabaõhu puhkeala funktsioon on eriti oluline linnade läheduses ja traditsioonilistes väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes puhkepiirkondades.

Lääne-Harju valla rohevõrgustiku puhkefunktsiooni mõjutab Tallinna lähedus, mistõttu on eriti valla põhjaosas vabaõhu puhkealade kasutajaid rohkesti. Harju maakonnaplaneering 2030+ tähistab Tallinna linna rohevõrgu piiri piki raudteed, kavandades raudteest põhja poole jäävatele rohealadele olulisemat puhkeotstarbelist kasutust. Tallinna rohevööndi rohevõrgustiku aladest jääb 15% Lääne- Harju valda (koos Pakri saartega 22%). Maakonnaplaneering annab suunise Tallinna rohevööndisse jäävate rohelise võrgustiku aladel kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist ja võimalusel vältida lageraiet.

Lk.14: Üldplaneeringu olemust arvestades võeti fookusesse rohevõrgustiku kui võimaliku vabaõhu puhkeala ruumiline kättesaadavus. Lähtekohaks võeti „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis“ (Keskkonnaagentuur 2018) välja toodud suunised ja viidi läbi järgnevad sammud:

1) Asulates või nende vahetus läheduses asuvad rohealad (üldplaneeringu esialgse maakasutusplaani järgi kaitsemetsa, haljasala ja parkmetsa, puhke ja loodusliku haljasmaa alad) loeti potentsiaalseteks lähipuhkealadeks;

Lk.36: Mets ja raie

Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

Rohevõrgustiku aladel on tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Metsakorralduskavade koostamisel tuleb lähtuda printsiibist, et rohevõrgustiku aladele tuleb tagada võimalikult võrdses osas nooreealist keskealist, küpset metsa. Täiendavad piirangud metsa majandamisele tulenevad seadusandlusest.

Rohelise võrgustiku koridoride aladel tuleb võimalusel vältida lageraiet. Lageraiet võib kavandada selliselt, et säilitatava metsakoridori laius oleks vähemalt 200 m.

Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.

Kaart rohevõrgustiku kohta (LISA_6_1_Lääne-Harju_RV):

Järgneval kaardil on kaartide võrdlemise teel leitav RMK poolt käsitletava KAH-ala kattuvus RV

Pedase-Kurkse tugiala osaga ja kollane kommentaar näitab ühe plaanitud raie kohta seal:

KÜSIMUSED: Kuidas on RMK-l juba kehtivaid metsateatisi sel alal? (15.04.2023 seisuga) MIKS on metsateatised varem võetud kui kava ja avalik arutelu?

Aegjärkse raie metsateatis 50000574763 (31.08.2022). Kava projekt näeb osal eraldisel ette lageraiet, aga teisel eraldisel ei ole raiet üldse näha. Kas see tähendab, et aegjärkne raie on juba teostatud?

Aegjärkse raie metsateatised: 50000574765, 50000574767 ja 50000574769 (kõik 31.08.2023). Kas raied on juba tehtud?

Harvendusraie metsateatised: 50000574777 ja 50000574779 on mõlemad kuupäevaga 31.08.2022. Nemad on ka projekti kaval, aga miks enne KAH ala määramist? RMK metsatööde kaardil on KAH- ala on määratud 26.01.2023.

EELIS, seisuga 17.03.2023:

- Keskkonnaagentuur Natura metsaelupaikade esinemisalad (suure tõenäosusega et Natura metsaelupaik on olemas)

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=1bc1cdc2-7ab9-41a7-b098-274bb0f1d522

Kas Natura elupaikade inventuur on seal tehtud?

- VEP: Kas inventuur on tehtud?

- loomad: Kas inventuur on tehtud?

- taimed: Kas inventuur on tehtud?

- seened/samblikud: Kas inventuur on tehtud?

(Kaart ülalpoolne: kollased on Keskkonnaagentuuri tehtud "esinala_V2_sulam_sp" kaardikiht. Kui

Keskkonnaagentuuri Natura metsaelupaikade esinemisalad on olemas, siis suure tõenäosusega on Natura metsaelupaik on olemas. Saab lugeda siit: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=1bc1cdc2- 7ab9-41a7-b098-274bb0f1d522)

Projekt: 1,7 ha lageraie, 1,4 ha aegjärkne raie, 1,7 ha häilraie.

Kirjelduse ja kava projekti vahel on erinevused:

- Kaart 1: vanused (ja eraldised) on palju muutunud.

- Kirjelduses metsade vanused on: vana 41,1%, kesk 42,7%, noor 16,2%

Kava projekt: vanused on: vana 44,6%, kesk 39,3%, noor 16,1%

4. Lisame mõned lingid ka meediast:

Eesti inimesed toetavad riigi tulundusmetsades püsimetsandust: https://elfond.ee/mets/uuring- suurem-osa-eestimaalasi-toetab-riigimetsa-raiemahu-vahendamist-ja-pusimetsana-majandamist

Eestimaa Looduse Fondi ekspertide ja teiste metsaekspertide hinnangul: RMK ei majanda metsi

säästlikult.

METSASTATISTIKA UUED MUDELID: tagavara on 30 miljonit tihumeetrit seni arvatust väiksem,

suremus aga mitme miljoni jagu suurem. Kas mets on ikka säästlikult majandatud? (ÕL 4.02.2023):

Euroopa üks tähtsamaid säästva metsanduse kriteeriume nõuab, et raiemaht oleks väiksem kui majandatavate metsade netojuurdekasv. Viimane tähendab juurdekasvu, millest on looduslik suremus maha lahutatud. Senine ametlik metsastatistika, mis keskkonnaministeerium saatis metsanduse arengukava raames ka riigikogule, näitab, et Eestis on see kriteerium täidetud.[ ...] Uue suremuse hinnangu valguses kipub vägisi välja paistma metsade mittesäästev majandamine.

Metsapoliitika alusandmestikud, nt SMI, ei ole kooskõlas teiste metsaandmestikega ja andmeid on püütud salastada Keskkonnaministeeriumi tasandil.

Euroopa Liidu Kohus vaeb Eesti metsade andmestikku (PM 27.08.2022):

Riiklikku statistilist metsainventeerimist (SMI) viib läbi keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv keskkonnaagentuur. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast, SMI- andmetel baseeruv statistika annab ka olulise sisendi Eesti metsa arengukava koostamisse ja raiemahu määramisse. Juba aastaid on looduskaitsjatel kahtlus, et riik teeb metsastatistilisi andmeid käideldes sohki. Keskkonnaorganisatsioonide visa võitluse ja andmekaitseinspektsiooni toel on statistilise metsainventuuri (SMI) andmed avalikkusele suures osas kättesaadavaks saanud, kuid kuna selguse toomise asemel süvendas avaldatud teave hoopis kahtlusi, otsustati ülejäänud andmete kättesaamiseks riigi vastu kohtusse minna, sest riik keeldus nende väljaandmisest.

VESTLUSRING Kui palju siis Eestis metsa ikkagi on? (PM 9.06.2022):

SMI absoluutarve hakati käsitlema viimse instantsi tõena ja võtma nende alusel vastu metsapoliitilisi otsuseid. Asko Lõhmus: Kuna SMI kasutamine metsapoliitika tegemisel on järjest laialdasem, on vaja lahendada ebakõlad SMI ja teiste andmestike vahel – näiteks seesama Eesti metsade tagavara küsimus või küsimus, kus mida juurde kasvab.

____

Metsa tuleb majandada metsa kaitstes, milleks Metsaseadus ka võimaluse annab.

Soovime ettepanekutele vastuseid e-posti teel (lisaks võimalikele RMK kodulehel avaldatavatele

vastuste kokkuvõttele).

Lugupidamisega

Riina Georg,

MTÜ Roheline Pärnumaa (üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühendus) volitatud esindaja

[email protected]

Farištamo Eller,

Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja

[email protected], [email protected]

Vastused RMK metsatööde kavadele tehtud ettepanekutele KAH-aladel

Täname teid esitatud ettepanekute eest, mis on saadetud vastusena Riigimetsa Majandamise

Keskuse (edaspidi RMK) küsimusele, millele pöörata tähelepanu kõrgendatud avaliku huviga

(edaspidi KAH) riigimetsa aladel metsatööde plaanimisel.

Vastavalt metsaseadusele peab riigimetsa majandaja asustusüksuse lähedal asuva metsa

majandamisel kaasama metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või

elanikud.

Kuigi on keeruline MTÜ-d Roheline Pärnumaa pidada üle vabariigi paiknevate KAH aladel

asuvate riigimetsade osas igal pool kohaliku kogukonna või elanike esindajaks vastame siiski ka

teie poolt esitatud ettepanekutele.

Kuna teie kirjad ettepanekute osas on sarnased vastame neile ettepanekutele ühise vastusega

kõigi alade osas välja arvatud Konati puhkekoha ja Koolmajärve metsa osas, kus vastuse koostab

kohalik metsaülem.

Vastame esitatud ettepanekutele ühise vastusega

Iira küla,

Kohila Prillimäe,

kõrgendatud avaliku huviga alade kohta ei ole te esitanud ühtki konkreetselt neid alasid

puudutavait ettepanekut.

Kuusalu aleviku ja terviseradade,

Illuste/Illussaare,

Koolmajärve metsa,

Mõisaküla kalmistu,

Konati puhkekoha ja

Tõrva Riiska-Tõrviku

kõrgendatud avaliku huviga aladel olete teinud ettepanekud 1) viia läbi VEP inventuur ja 2)

majandada puistuid ainult püsimetsana, st valikraiega, rakendades püsimetsa majandamise

põhimõtteid.

Tiina Georg

MTÜ Roheline Pärnumaa

[email protected]

Teie

21.05.2023

Meie

(digitaalalkirja kuupäev)

nr 3-1.60/2023/18

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Vastame, et VEP inventuur aladel on tehtud ja VEP väärilised puistud määratud Illussaarel,

Konati puhkekohas, Koolmajärve metsas ning töid (sh sanitarraiet) pole kavandatud

potentsiaalsete VEP aladele Tõrva Riiska-Tõrviku alal.

Teete ettepaneku puistuid majandada ainult püsimetsana, st valikraiega, rakendades püsimetsa

majandamise põhimõtteid.

Ettepaneku sisu, kas eelistada KAH aladel püsimetsandust või lageraie majandust, taandub

küsimusele, milline peab olema raieala väljanägemine ja kogu muu metsa olukord raietööde

järel.

Kõigi KAH-alade metsades lähtub RMK oma töid plaanides sellest, et neis metsades oleks

püsivalt nii noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest puutumata.

Metsa eluringist tulenevalt tuleb selleks, et ka puhkemets oleks püsivalt metsaga kaetud ja

temast oleks tänasega samalaadset rõõmu ja kasu inimestele ka tulevikus, teha mõistlikul määral

noortele ja keskealistele puudele ruumi, kus neil oleks piisavalt valgust ja toitaineid, mis annaks

puudele võimaluse kasvada suurteks ja tugevateks.

Mis raieliigi täpse nimetuse all viiakse läbi kohaliku kogukonnaga kokku lepitud, nende poolt

heaks kiidetud ja uue metsapõlve kasvatamiseks vajalikud tööd, ei omagi enam tähtsust.

Vastus Kõmmaste-Harju-Risti metsa osas:

• Alale olid registreeritud metsateatised enne, kui ala sai koos kohaliku omavalitsusega

KAH alaks määratud. Kohalike on eksitavatest metsateatistest teavitatud esimesel

koosolekul 17.veebruaril 2023.

• Kirjelduse ja kava projekti vahel on erinevused, sest kava koostamise

protsessikäigus teostati piirkonna täiendavad metsakorraldustööd litsentseeritud

taksaatori poolt.

• Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on teravdatud tähelepanu alla võtnud Natura

metsaelupaikade täiendava ülevaatamise ja peatanud raied kõigis teadaolevates

elupaigatüüpides. Kõnealustes metsades ei ole määratletud Natura metsaelupaiku ega

pole ka tulnud Kaskkonnaametilt ettepanekuid piirata metsa majandamist kuni

metsaelupaikade määramisprotsessi läbiviimise või muude loodusväärtuste hindamise

läbiviimiseks.

• Metsaomanik (incl riik) peab järgima ka - majandama metsa üksnes sellisel viisil, mis ei

ohusta metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas

ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite

levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma

metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Säästva kasutuse põhimõtted -

https://loodusveeb.ee/et/themes/metsandus-ja-elurikkus/saastlik-metsamajandus nt

Tulundusmetsades on eesmärgiks puistu kõrge tootlikkus ja tervislik seisnud ning raietelt

saadav kvaliteetne metsamaterjal. Selleks tuleb metsa seisundit jälgida ning seda

õigeaegselt korrastada. Kui metsa sanitaarne seisund on mitterahuldav või metsa

küpsusvanus pikemat aega ületatud, tekib oht, et omanik ei saa metsa müügist loodetud

tulu. Sellises metsas kasvavatel puudel väheneb süsiniku sidumise võime. Nii on

eesmärgistatud metsamajandus tulundusmetsades möödapääsmatu ja vajalik. Põhimõtted

tuginevad metsade majanduslikele, sotsiaalsetele, kultuurilistele ja ökoloogilistele

väärtustele ning riiklikult rakendatakse erinevaid meetmeid säästva metsanduse

tagamiseks läbi valdkondlike arengukavade ning seadusandluse (sh metsaseadus).

Tuletame täiendavalt teile meelde, et RMK saab arvestada nende ettepanekutega, mis puudutavad

planeeritud metsatöid ja mille puhul RMK-l on otsustusõigus (näiteks ala looduskaitse alla

võtmine või riigimetsa uuendusraiete mahu määramine ei ole RMK pädevuses). RMK kaalub

ettepanekuid kehtivate õigusaktide raames ja võimaluse korral arvestab ettepanekuid, mille

elluviimine ei kahjustaks oluliselt metsa kasvatamise ja kasutamise võimalusi.

Ettepanekuid oodatakse vastavalt metsaseaduse mõttele kohalike kogukondade või elanike käest

järgmiste teemade kohta:

1) kõrgendatud avaliku huviga metsaala ulatus ja paiknemine,

2) metsaalal asuvate objektide või metsaala kasutusviiside säilitamine (nt jalutamiseks ja

sportimiseks kasutatavad rajad),

3) raiealade sobitamine maastikku,

4) raietöödeks sobiv aeg (nädalapäev, kellaaeg, kuu, aasta kava kehtivuse perioodil),

5) raietööde järel kasvatatava noore metsa liigilisus (kasvukohale sobivad puuliigid),

6) raieala väljanägemine raietööde järel (allesjäävate puude arv ja paiknemine).

Olen valmis MTÜ Rohelise Pärnumaa esindajatega kohtuma, et täpsemalt arutada teid

huvitavaid küsimusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sepp

Peametsaülem