| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/3048 |
| Registreeritud | 05.05.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Bert Holm |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Bert Holm
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 17.04.2023
Meie 05.05.2023 nr 7-11/23/7752-2
Lähteülesanne (Laidevahe LKA Metsaküla
tee) kooskõlastamine
Soovite Keskkonnaameti kooskõlastust lähteülesandele nr 1697 „Laidevahe LKA Metsaküla
tee“, millega on kavandatud Saaremaal Metsakülas Laidevahe looduskaitseala 17 maaüksusel
(katastritunnus 59201:001:0722) endise kokkuveotee katmine kruusaga, et tagada ligipääs
hooldatavatele poollooduslikele kooslustele. Keskkonnaamet on varasemalt seisukoha andnud
11.01.2022 kirjaga nr 7-9/21/26356-2 ja 21.04.2022 kirjaga nr 7-11/22/6522-2.
Lähteülesande kohaselt on kavandatud endiselt väljaveoteelt pealmise kihi eemaldamine ja
täitmine kruusaga (kasutatakse alusena geotekstiili) ning vähemalt ühe nõva tegemine (138 m
pikkune, osaliselt tee põhjapoolses küljes), et tagada teetammi ja kraavi valli vahele jääva vee
ära juhtimine (vastasel juhul hakkab pinnavesi teed lõhkuma). Tee tasapind tõstetakse
ümbritsevast pinnasest kõrgemaks ning tee äärde nõvasid ei rajata. Tee ületab kuivenduskraavi,
kuhu paigutatakse truup. Vajalik on ka üksikute puude raie kitsastest ja käänukohtadest. Tee
kruusakatte laius on 3,5 m. Ehitustegevus toimub vahemikus 01.08 kuni 14.02. Täpsemad
detailid on toodud lähteülesandes.
Tee asub Laidevahe looduskaitseala Sandla-Silma sihtkaitsevööndis. Laidevahe
looduskaitseala kaitsekorra aluseks on looduskaitseseadus (LKS) ja vastav kaitse-eeskiri1.
Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta Laidevahe lahte, saarestikku ja
jäänukjärvi, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku,
looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Sandla-Silma
sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste, kaitstavate liikide
ning nende elupaikade kaitse.
Endise kokkuveotee katmist kruusaga tõlgendab Keskkonnaamet uue ehitise püstitamisena
ehitusseadustiku § 3 ja 4 tähenduses. LKS § 30 lg 2 p 3 kohaselt on üldnormina
sihtkaitsevööndites uute ehitiste püstitamine keelatud. Erandina võib kaitse-eeskirjaga lubada
tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu,
kaitseala või riigikaitse tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid (LKS § 30 lg 4 p 6).
Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja § 12 p 4 alusel on Laidevahe looduskaitseala
sihtkaitsevööndites Keskkonnaameti nõusolekul lubatud kaitsealal asuva kinnistu tarbeks tee
ehitamine ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks.
1 Vabariigi Valitsuse 20.01.2023 määrus nr 5 „Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/124012023010
2 (2)
Tulenevalt sellest on Keskkonnaameti hinnangul tee ehitamine põhjendatud ning
kooskõlastab lähteülesande kaitse-eeskirja § 12 lg 4 alusel. Keskkonnaamet esitab selleks
järgmised selgitused ja tingimused:
1. tee on vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Piirkonnas esinevad poollooduslikud
kooslused (puisniidud, liigirikkad madalsood), mille hooldamine sõltub kvaliteetsest
ligipääsu teest. Hooldaja sõnul muud ligipääsuteed alale ei ole. Kaitsealal asuvate
poollooduslike koosluste hooldamine on vajalik ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja
juurdepääsutee on seetõttu vajalik rajatis. Juurdepääsutee tagab hooldamise
jätkusuutlikkuse;
2. piirkonnas esinevad lisaks kaitstavatest kooslustest soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*) ja vanad laialehised metsad (9020*). Eelduslikult negatiivset mõju nendele
kooslustele ei ole. Oluline on jälgida, et tee rajamine ei põhjustaks negatiivset mõju
koosluste veerežiimile. Lähteülesande kohaselt on see minimeeritud, kuna tee
lõunapoolsele küljele nõva ei rajata ning teetamm takistab pinnavee liikumist
põhjapoole olemasolevasse kraavi. Keskkonnaamet lisab kõrvalmärkusena, et
tõenäoliselt on pinnavee peamine liikumissuund lõuna- ja idapoole (Oessaare lahe
suunas). Teatud määral võib mõju esineda teest põhjapoole jäävale soostuvale metsale.
Kui edaspidi selgub, et nõval võib olla negatiivne mõju, siis tuleb rakendada meetmeid,
mis seda mõju vähendavad. Tõenäoliselt liigub pinnavesi kraavi ka praegu, kuid nõva
võib teatud aastaaegadel (suurveeajal) seda liikumist kiirendada;
3. üksikpuude raie mõjude minimeeriseks tuleb kõik raiutavad suuremad saared
(läbimõõduga üle 15 cm) jätta metsa alla lamapuiduks;
4. rasketehnikaga sõita vaid tööde alal, et minimeerida pinnasekahjustuste teket
ümbritsevatele loodusväärtustele;
5. tööde käigus tekkiv materjal (pinnas, raiejäätmed) alalt eemaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Kesküla
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Allar Liiv 5770 2448