TALLINNA NOTAR PRIIDU PÄRNA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

1494

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING

ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel kaugtõestamise teel Tallinna notar Priidu Pärna asendaja Eva-Ly Sepp, tegutsedes notari ülesannetes notaribüroos asukohaga Rävala pst 2 / Kivisilla tn 8, Tallinn, kaheksateistkümnendal mail kahetuhande kahekümne kolmandal aastal (18.05.2023.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Osaühing LANDEKER, registrikood 10647932, aadress Tornimäe tn 7-152, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Siim Markus, isikukood 37704240217, kelle isik on notariaalakti tõestajale tuntud, kes oma kinnituste kohaselt asub tehingu tõestamise hetkel Rae vallas, Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Kasutaja, tegutsedes Riigimetsa Majandamise Keskus, kui riigivara valitsema volitatud asutuse, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, registrikood 70004459, aadress Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected] mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Avo Jürissaar, isikukood 36711264914, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal, kes oma kinnituste kohaselt asub tehingu tõestamise hetkel Põltsamaa vallas, Omanik ja Kasutaja koos edaspidinimetatud Lepinguosalised, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE JA LEPINGUOSALISTE KINNITUSED 1.1. Lepingu esemeks on Saareala, Mõisamaa küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond ja

Alliku, Liivoja küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond ja Alliku, Liivoja küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond asuv kinnistu: katastritunnus 24802:001:0159, pindala 3,38 ha, aadress Saareala, Mõisamaa küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 24802:001:0158, pindala 18181,0 m², aadress Alliku, Liivoja küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 24802:001:0157, pindala 7926,0 m², aadress Alliku, Liivoja küla, Jõgeva

2

vald, Jõgeva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.

1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2450035. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Osaühing LANDEKER (registrikood 10647932, Tallinna linn). Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtub, et vastavalt Maa- ameti maakatastris registreeritud katastriüksuste andmetele kehtivad lepingu eseme suhtes järgnevad kitsendused: Katastriüksuse 24802:001:0157 kitsendused: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 7925,72 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 3764,58 m²; nähtus: Maardla (Jõgeva); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 7925,72 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Lentsi/TP684); seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 7925,72 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; ulatus: 7925,72 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Lentsi/TP684); seisund: kehtiv; ulatus: 3764,58 m²; nähtus: maardla (Jõgeva); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 24802:001:0158 kitsendused: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 18180,50 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 18180,50 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Lentsi/TP684); seisund: kehtiv.Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 1811,48 m²; nähtus: iI kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)); seisund: kehtiv; ulatus: 18180,50 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; ulatus: 18180,50 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa- ala (Lentsi/TP684); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 24802:001:0159 kitsendused: Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 33723,93 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Kurista uus); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 28,89 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Lentsi/TP684); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 33805,11 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 33805,11 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; ulatus: 33723,92 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Kurista uus); seisund: kehtiv; ulatus: 28,89 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Lentsi/TP684); seisund: kehtiv. Maa-ameti maakatastrist ei nähtu lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.

1.4. Lepingu eseme kohta E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtub, et vastavalt riikliku ehitisregistri andmebaasile ei paikne lepingu esemel ehitisi.

Kinnistusraamatust, maakatastrist ja ehitisregistrist nähtuvad andmed on notariaalakti

tõestaja kontrollinud kinnistusosakonnas käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.5. Omaniku esindaja kinnitab, et: 1.5.1. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, et seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate

3

isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 1.5.2. Lepingu eseme suhtes ei ole käesoleva lepingu sõlmimise hetkel kinnistusosakonnale

esitatud ega tehtud ühtegi kinnistamisavaldust. 1.5.3. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid

käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega - rajatisi.

1.5.4. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsutud, tema ametiaeg juhatuse liikmena ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud ning esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused, volitused, nõusolekud sõlmida käesolev leping, talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist ning esindatava suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust.

1.6. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 1.6.1. Kasutaja on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik lepingu eseme suurusest

ja piiridest ning kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

1.6.2. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist ning esindatava suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust.

2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE JA MUUD KOKKULEPPED 2.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks lepingu esemele esimesele

vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse teemaa kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil punase joonega ja millise ala pikkus on 18 meetrit (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).

2.2. Käesoleva lepingupunkti alusel seatava servituudi esemeks oleva teemaa hoiab korras ning hooldus, remondi-, rekonstrueerimistööde teostamisega seotud kulud kannab Kasutaja alates isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse sisse kandmisest.

2.3. Kolmandate isikute poolt on võimalik kõigi kasutusõigusest Kasutajale tulenevate õiguste teostamine. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omaniku nõusolekul on Kasutajal õigus kasutusõigus uuele kasutajale üle anda.

2.4. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et Kasutajal on: 2.4.1. kohustus mitte kahjustada lepingu eset; 2.4.2. kohustus hoida kasutusõiguse ala oma vahenditega ja omal kulul korras ning

seisundis, mis vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele, samuti kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

2.4.3. kohustus viivitamata teatada Omanikule kui teed kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu meetmeid;

2.4.4. õigus kasutusõiguse eset vallata ja kasutada, säilitades selle senise majandusliku sihtotstarbe;

2.4.5. õigus avariiremondi korral viivitamata alustada vajalike töödega, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule ning juhul kui ehitus-, hooldus- ja remonttööd,

4

millega kaasneb juurdepääsutee sulgemine lepingu esemele, kohustub Kasutaja eelnevalt Omanikuga kooskõlastama.

2.4.6. kohustus teavitada lepingu eseme igakordset omanikku isikliku kasutusõiguse lõpetamise soovist ette kuus (6) kalendrikuud.

2.5. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et: 2.5.1. Omanik on kohustatud mitte takistama Kasutajal ja/või Kasutaja poolt määratud

kolmandatel isikutel kasutusõiguse ala kasutamist isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamisel (sh teehoiu korraldamist, avalikku kasutamist);

2.5.2. Omanik on kohustatud teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala olemasolust ja sellel kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses;

2.5.3. Omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis halvendaks teemaa seisukorda ja mitte takistama sellele juurdepääsu nii jalgsi kui õigusaktidega lubatud sõidukitega isikliku kasutusõiguse teostamisel;

2.5.4. Omanikule jääb kohustus tasuda maamaksu ja teisi avalikke makse ning koormatisi. 2.6. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et: 2.6.1. Kasutaja annab Omanikule käesolevaga tagasivõetamatu nõusoleku koormata lepingu

eset kolmandate isikute õigustega (s.h piiratud asjaõigustega) tingimustel vastavalt Omaniku äranägemisel.

2.6.2. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et kasutusõiguse ala otsene valdus läheb Kasutajale üle käesoleva lepingu sõlmimisega.

3. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 3.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmises kokku

leppinud. Omanik lubab ning Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 2450035 all kantud kinnistu kolmandasse jakku esimesele järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Eesti Vabariigi kasuks teemaa kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks, vastavalt 18.05.2023.a sõlmitud lepingu punktidele 2.1. kuni 2.6. ja lepingu lisaks olevale plaanile.

4. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD

SELGITUSED 4.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega, ning lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust. 4.2. Asjaõigusseaduse §-de 225, 226 ja 228 sisu ja õiguslikku tähendust, sealhulgas seda, et

isiklik kasutusõigus, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, on üleantav, ning et isikliku kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või –rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

4.3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis kinnisasja oluline osa.

4.4. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

4.5. Notariaalaktis nimetatud riikliku ehitisregistri andmetel on vaid informatiivne ja statistiline tähendus ning selles sisalduvad andmed ei oma õiguslikku tähendust.

5

4.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

4.7. Asjaõigusseaduse §-des 172 kohaselt reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.

4.8. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 176 kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Valitseva kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette.

4.9. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 177 kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga.

4.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 178 annab reaalservituut õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist.

4.11. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 180 on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum. Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

6

4.12. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 181 kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

4.13. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

4.14. Vastavalt notari tasu seaduse § 10 lg 3 kohaselt reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 639 eurot.

4.15. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu

maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus (ehitusseadustiku § 71).

5. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 5.1. Käesolev leping on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris. Kaugtõestamise

korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne originaaldokument, mis on osalejatele tasuta kättesaadav Notarite Koja kodulehel www.notar.ee (E-notar

Iseteenindus › Notariaalsed dokumendid) või riigiportaalis www.eesti.ee (Minu andmed ›

Juriidika › Minu notariaalsed dokumendid). Lepinguosalistel on õigus nõuda paberil

ärakirja väljastamist. 5.2. Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud

ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 5.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja

kinnistusosakonnale. 6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 6.1. Lepinguosalised ei avaldanud isikliku kasutusõiguse seadmisel tehinguväärtust, seega

notari tasu seaduse § 10 lg 3 kohaselt tehinguväärtuseks on kuussada kolmkümmend üheksa (639) eurot.

6.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 6.3. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu kolme (3) tööpäeva arvates

lepingu sõlmimisest pangaülekandega tema e-postile saadetava arve alusel, notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notaril on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse §-le 38 on notari tasu maksmiseks kohustatud isikuteks isikud, kelle taotlusel või kelle huvides notar tegutses ning nimetatud isikud vastutavad sama notariaaltoimingu eest tasu maksmisel solidaarselt.

6.4. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole.

7

Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Kinnistusraamatuseaduse § 46 lg 2 kohaselt avaldus kinnistu võõrandamise, koormamise või märke tegemise kohta vaadatakse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast.

Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud.

Käesolevas dokumendis on 8 lehte. (8 Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: Notari tasu seaduse § 3, § 10, § 22, § 23 p 2). Notari tasu kokku 38,30 eurot. Käibemaks 7,66 eurot. Kokku 45,96 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: Riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 354; § 356 lg 7). Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.

Allkirjastatud digitaalselt

Siim Markus

Allkirjastatud digitaalselt

Avo Jürissaar

Allkirjastatud digitaalselt

Tallinna notar Priidu Pärna asendaja Eva-Ly Sepp