Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla

km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme

rekonstrueerimiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 72704:002:0241, 72704:002:0294, 72601:001:0041,

72601:001:0040, 72704:001:0009, 72701:001:1143,

72704:002:0222, 72704:001:0241, 72601:001:0732,

72701:001:1144, 72701:001:1258, 72601:001:1445,

72701:001:1256, 72704:001:0166, 72704:001:0159,

72704:001:0160, 72704:001:0161, 72704:001:0162,

72704:001:0163, 72704:001:0164, 72704:002:0193,

72704:001:0048, 72704:001:0049, 72703:002:0079,

72704:001:0121, 72704:001:0141, 72704:001:0255,

72704:001:0256, 72704:001:0257, 72704:001:0258,

72704:001:0259, 72704:001:0158, 72704:001:0261,

72703:002:0080, 72704:001:0032, 72704:001:0165,

72701:001:1259

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald (Ääsmäe ja Pällu külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla

km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 1

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla kuulub rahvusvahelise

Trans-European Network Transport (TEN-T) põhivõrku (core

network).

Ääsmäe liiklussõlmena käsitletakse projekti koostamisel

põhimaantee 4 km 26,7-28,5 lõiku. Ääsmäe liiklussõlme

rekonstrueerimiseks arvestatakse lõigu sisse projekteerimiseks

vajaminevas mahus Ääsmäe sõlmes asuvad põhimaantee 9

ning kõrvalmaanteede 11402, 11404, 11406 ja 11247 lõigud

koos Ääsmäe liiklussõlme kohalike teede, rampide ja

ühendusteedega.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju

maakonnaplaneeringusse integreeritud teemaplaneeringuga

"Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" (edaspidi

teemaplaneering).

Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemaplaneeringut.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti koostamise eesmärgiks on Saue vallas asuva

olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse

vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning

liiklusohutuse taseme tõstmine.

Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimine, mis sisaldab uute

teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist, tee katendi ning

muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud

ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi

kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Põhimaanteel 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 120 km/h

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Ristlõige/

Sõidurada

Põhimaanteel nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 2+2

Lähtuda juhisest „Riigiteede liikluskorralduse juhis“

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.

5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike

rekonstrueerimine.

5.2.3. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.4. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt

mahasõidu tüüplahendustele või mahasõidu likvideerimine, kui mahasõit on

ebavajalik või dubleeriv (näiteks: samale kinnistule mitu mahasõitu). Täiendavaid

mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.2.5. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja

ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate

mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla

km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 1

5.2.6. Juhul, kui ehitusprojekti tulemusena kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale

juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs.

5.2.7. Vajadusel kavandada liikluskorralduslikud meetmed tee ohutuse parandamiseks (sh

kiirusrežiimi muutmine).

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse

vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. Koostöös kohalike omavalitsuste ja

ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad.

5.3.2. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad,

tunnelid jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse

nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1

lõikest (3).

5.4.2. Kergliiklusteede laiused tuleb täpsustada projekteerimise käigus võttes arvesse

eeldatavat kasutajate arvu ja võrgustikulist tähtsust.

5.5. Parklad ja puhkekohad

5.5.1. Projekteerida puhkekoht ja veokite turvaparkla („“Safe and Secure Truck Parking

Area) lisa 3 oleval eskiislahendusel näidatud asukohta.

5.5.2. Sisse- ja väljasõit tuleb kavandada üksteisest eraldatuna.

5.5.3. Alale tuleb kavandada üksteisest füüsiliselt eraldatuna veokite, busside, matkaautode

ja sõiduautode parkimisalad. Parkimisalade kujundamisel arvestada vähemalt 10

sõiduauto (sh 1 inva koht), 30 raskeveoki (sh 5 kohta 25,25 m pikkustele eriveostele),

2 bussi ja 2 matkaauto parkimiskohaga (täpne arv selgub projekti koostamise käigus).

5.5.4. Arvestada, et puhkekohas peab olema vähemalt: valgustus kogu territooriumil,

tualett- ja pesemisruumid (meestele ja naistele eraldi) koos sooja vee ja valgustusega,

lõõgastus- ja võimlemisala, laste mänguväljak, lume ja jää eemaldamise võimalus,

jalgrattaparkla, varjualusega lauad ja pingid, prügikonteinerid. Nimekiri

täpsustatakse projekti koostamise käigus.

5.5.5. Veokite parkla peab vastama Euroopa Komisjoni juhise „Standard for safe and

secure truck parking areas“ baas ja pronks taseme nõuetele.

5.5.6. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.6.Teega seotud rajatised

5.6.1. Projekteerida rajatised lisas 3 oleval eskiislahendusel näidatud asukohtadesse,

arvestades seejuures lisas 2 tehtud otsuseid. Projekteerimise käigus võib teha

ettepanekuid täiendavate rajatiste projekteerimiseks (nt jalakäijate tunnel).

5.6.2. Rajatiste kavandatav eluiga: vähemalt 100 aastat.

5.6.3. Koormused: KM-1 ja KM-3 (3600 kN).

5.6.4. Pakkuda projekteerimise käigus välja rajatistele erinevaid lahendusi, mis

võimaldavad valida tehniliselt, majanduslikult ja liiklusohutuse seisukohalt

optimaalseimaid lahendusi.

5.7.Teevalgustus

5.7.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.8.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.8.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla

km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 1

5.8.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.8.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.9.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.9.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.9.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.9.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5

asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“.

5.9.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.10. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.10.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.10.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.11. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☐ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.12. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus.

☒ Mürauuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus.

5.13. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla

km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 1

Koostas: Kaarel Ilustrumm, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad:

1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Teemaplaneeringu väljavõte

3. Ääsmäe liiklussõlme eskiislahendus

Lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlm

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme

rekonstrueerimiseks“

lisa 1

Lisa 2. Teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" väljavõte

Lisa 3. Ääsmäe liiklussõlme esialgne eskiislahendus

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

Käesolevas dokumendis kasutatakse pädeva asutuse põhjendustes läbivalt järgmisi lühendeid

nr Õigusakt, dokument või muu viide Tekstis kasutatav lühend

1 Majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Projekteerimisnormid

2 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Linnatänavate standard

3 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0- 44,0".

Teemaplaneering on kehtestatud Harju maavanema 14.11.2014. a korraldusega nr 2133 ja integreeritud kehtivasse Harju maakonnaplaneeringusse. Teemaplaneering

4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.12.2013. a määrus (EL) 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta TEN-T määrus

5 Põhimaantee nr 9 Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla ja Ääsmäe ühendustee nr 3535 ristmikule kavandatav ringristmik RR1

6 Ääsmäe ühendustee nr 3535 ja kõrvalmaantee nr 11247 Ääsmäe – Hageri ristmikule kavandatav ringristmik RR2

1. ARVAMUSED

1.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 AS Connecto Eesti

22.12.2022

nr

8-1/22-057/28789-2

(TRAM

dokumendiregistris)

Eesti Lairiba Arendus Sihtasutus (ELA SA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab projekteerimistingimuste

eelnõu.

Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise projekti alasse jäävad ELA SA

sidevõrgu trassid.

Projekteerimisel taotleda ELA SA sidevõrgu haldajalt, AS Connecto Eesti, projekteerimise tehnilised tingimused ja

projekti valmides see kooskõlastada.

Põhjendus/selgitus:

ELA SA sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, on

25.11.2022 väljastanud tehnilised tingimused nr TT2138HR

Otsus:

1. Arvestada ehitusprojekti koostamisel tehniliste tingimustega

nr TT2138HR

2. Ehitusprojekt kooskõlastada Eesti Lairiba Arenduse SA

haldusega.

2 Muinsuskaitseamet

23.12.2022

nr

5.1-17.6/2028-1

Transpordiamet saatis Muinsuskaitseametile arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu Riigitee 4 Tallinn–

Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Projekteeritaval lõigul ei asu kultuurimälestisi. Samuti ei ole seal piirkonnas teada arheoloogilisi leiukohti. Lähedusse

ulatub kultuurimälestise Ääsmäe mõisa park, 18.-20. saj. (reg-nr 2956) kaitsevöönd, millele ei avalda ristmiku

rekonstrueerimine olulist mõju.

Palume projekti seletuskirja lisada järgmine hoiatus:

Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala

ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta

ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Projekti kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga ei ole vajalik.

Otsus:

1. Lisada projekti seletuskirja arvamuses toodud hoiatav lõik.

2. Võtta kirjas toodud info teadmiseks.

3 Põllumajandus- ja

Toiduamet

12.01.2023

nr

6.2-1/505-1

Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile arvamuse avaldamiseks

projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme

rekonstrueerimiseks.

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas, et eelnõus käsitletud projekteeritaval alal maaparandusseaduse mõistes

maaparandusehitisi ei paikne.

Tulenevalt eespool toodust ei ole Põllumajandus- ja Toiduametil projekteerimistingimuste kohta täiendavaid ettepanekuid

ega vastuväiteid.

Otsus:

1. Võtta kirjas toodud info teadmiseks.

2. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

projekteerimistingimuste eelnõule.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

2

4 Milko Milatskov

Kernu Lasteaed-Kooli

hoolekogu esimees

13.01.2023

nr

8-1/22-057/28798-3

(TRAM

dokumendiregistris)

Käesoleva ettepanekute tegija arvates antud liiklussõlme isoloomustab keskmiselt mõõdukas liikluskoormus mis n.ö

tipuaegadel muutub suureks ning mis on võrreldav Topi liiklusõlmega1. Lisaks sõidukite arv igal aastal teedel suureneb.

1. Kernu-Muusika-Ääsmäe suunal sõidab koolibuss S9 mis viib lapsi Ääsmäe kooli.

Ettepanek:

 Projekteerida lühikene kiirendusrada, et sujuvamalt ühineda Haapsalu poolt tuleva liiklusvooluga.

2. Ääsmäe-Muusika-Kernu suunal sõidab koolibuss S9 mis viib lapsi Ääsmäe koolist koju.

Ettepanek:

 Projekteerida vasakpöörde sooritajatele lühikene lisarada, et sõidukid ei takistaks liikumist nendele kes soovivad

liikuda Haapsalu suunal Ääsmäe/Pärnu poolt.

3. Ääsmäe/Maidla - Tallinna suunal liiklemine.

Ettepanek:

 Projekteerida n.ö. Turbo ringi põhimõttel Ääsmäe küla/Maidla-Tallinna suunal liikumiseks eraldi rida, et

vähendada ringile pealesõitu ootavate sõidukite arvu.

4. Kergliiklusteed.

Ettepanek:

 Ühendada Tallinna pool olev ja Haapsalu pool olev kergliiklustee tagamaks kergliiklejatele võimalikult sujuv

liiklemine.

1 Ettepanekute esitaja kasutas andmeid mis on nähtavad antud interneti viitelt: https://www.transpordiamet.ee/liiklussageduse-statistika seisuga 08.01.2023. Autor

ise kasutab Topi liiklussõlme igapäevaselt ning tipuaegadel on ringide peale saamine raskendatud. Statistikast on näha, et nii Ääsmäe-Haapsalu kui Topi

liiklussõlme (tee 11420) läbib keskmiselt umbes 8000 autot ööpäevas.

Põhjendus/selgitus:

1. Kavandatavad ringristmikud on plaanis ühendada 1+1 teega

(50 km/h), mille sõidusuundasid eraldab liiklussaar.

Kavandatav lahendus viib liikumiskiirused alla ning

liiklusvooga on võimalik sujuvalt ühineda.

2. Vasakpöörded toimuvad ohutult läbi ringristmike.

Täiendavat vasakpööret põhimaanteele ei projekteerita.

3. Turboringi tüüpi ringristmiku pole antud asukohta

otstarbekas projekteerida (turboringil satuks ühele rajale

vasakpööre Haapsalu – Tallinn ja parempööre Ääsmäe –

Tallinn). Alternatiivina on võimalik kaaluda ringristmiku

kaetud parempöörde põhimõttel (lisaradadega lahendust).

Liiklustehniliselt selleks täna vajadust ei ole ning see eeldab

Hageri tee 1 kinnisasjalt täiendava maa võõrandamist.

Otsus:

1. Ettepanekut, projekteerida lühikene kiirendusrada, mitte

arvestada.

2. Ettepanekut, projekteerida vasakpöörde sooritajatele

lühikene lisarada, mitte arvestada.

3. Ettepanekut, projekteerida turboringi põhimõttel Ääsmäe

küla/Maidla-Tallinna suunal liikumiseks eraldi rada, mitte

arvestada.

4. Projekteerida Harutee bussipeatuse ja kavandatava

ringristmiku RR1 vahelisele lõigule kergliiklustee.

5 MTÜ Ääsmäe

Külakogu

25.01.2023

Saadan Ääsmäe KK poolt sellised ettepanekud:

1. Koosolekul pidevalt kõlanud väitega, et rahastamine on väga raske e. raha tegelikult pole: loobuda poolikust

projektist kui sellisest üldse.

Põhjendus:

1. Riigitee ümberehitamise alusdokument on Vabariigi

Valitsuse poolt 01.12.2022 kinnitatud teehoiukava (THK)

aastateks 2023-2026. Koos THK-ga kinnitab Vabariigi Valitsus

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

3

nr

8-1/22-057/28789-5

(TRAM

dokumendiregistris)

2. Kui p.1 ettepanek tagasi lükatakse siis loobuda esitatud ideekavandist, kui mittesobivast ja teha uus ideeprojekt,

kus Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Haapsalu/Virtsu (saared) peamised liiklusvoolud üksteisest eraldatakse (mitme silla

või kolmetasandilise ristmikuga. Lisaks peab projekt kaasama Keila/Tuula ja Vana-Pärnu mnt. ristmiku

liiklusvoo. Koosolekul kõlanud Transpordiameti põhjendus, et liiklusintensiivsus on selleks naeruväärne ei ole

aktsepteeritav, sest näiteks Mäo ristis ning K.-Järve ning Jõhvi vahel on rajatud mitu viadukti ja ulatuslikke

teedevõrgustikke - hoolimata nende suundada "naeruväärsest" liiklusvoost. Vt lisatud l.-voolude

kaardiväljavõtted.

3. Kui p.2 ettepanek tagasi lükatakse siis loobuda planeeritud miniringikeste kaskaadist ja selle asemel renoveerida

olemasolev suur ringi. Sama loogikaga, mis Tallinna ringtee ja Peterburi rist või Tallinna ringtee ja Tartu mnt rist.

4. Saarte ja Haapsalu suund on tänu oma tsüklilise praamide poolt põhjustatud hüppelise koormuse kasvu tõttu

ristmikele eriline kogu Eestis. Sellega arvestamine on projektis meie hinnangul puudu. Palun selgitust ja

põhjendust?

5. Kui p.3 ettepanek tagasilükatakse siis parandada esitatud eskiisis pooliku lahendusega kergliiklusteed ja

ühistranspordi peatused, kus kaks tunnelit oli välja mõeldud, aga viimane (üle Tallinnast välja suunaga Haapsallu)

jäi lihtsalt ära ning lapsed ja elanikud ning rekkajuhid peavad silkama üle kahesuunalise (ilma ülekäigukohata)

6. Parandada Vana-Pärnu mnt. ristmiku lahendus, kus Keilasse saamiseks peab läbima mõlemad ringid vastasuunas

ja veel hullem, et Pärnu mnt. Pärnu suuna pealesõidu kiirendusrajale tekitatakse uus Vana-Pärnu mnt. ristmik -

oluliselt suurema kahepoolse liiklusega kui täna (praegu on kolm teeotsa selleks, mis hajutavad liiklusvoolude

ristumist). Kui juba ringitamiseks läks siis teha nagu Keilas täna, et Tuula tee otsa veel üks ring ja Vana-Pärnu

mnt. sinna välja tuua.

7. Pärnu mnt. Pärnu suuna kogujatee kõvakattena olemasoleva kõvakattega kogujateeni välja ehitada.

8. Lahendada olemasolevas eskiis projektis probleem, et piirkonnas tuuakse paljusid inimesi (lapsed/vanurid)

autodega bussipeatusse. Esitatud lahenduses tuleb pärast seda Pärnu mnt. välja sõita ning alles ~4km kaugusel

(Jõgisool) saaks Keila jõe silla alt Ääsmäele tagasi Kokku lisaks 8km!? Tänase liikluskorralduse juures on toimiv

lahendus olemas mõlemal suunal.

9. Ettepanek - mitte rajada planeeritav rekkade parklat asumi ja liiklussõlme keskele. See suurendab ühe

otseväljasõiduga ringristmikule oluliselt selle koormust! Väide, et ring laseb läbi 1'500 autot/tunnis (1 auto läbib

ringi siis 2,4 sek???) on väheusutav, sest arvutustes ei ole arvestatud tipukoormusi ning reaalselt koormavaid

suundasid - praamide põhjustatud hetkelisi ja korduva tsükliga liiklusvoo kasvu kordades.

10. Ettepanek rajada suur rekkade parkla olemasolevasse kohta (vana Harutee "miilitsaputka parkla", puhkekoht)

Pärnu mnt. kõrvale. See on Haruteest ainult 900m kaugusel e. teenused on täiesti kättesaadavad. Kasutada on

selleks olemasoleva lahenduse kõrval olevat hektarite kaupa tühja heinamaad

11. Müraseinte lahendused on tehtud "mürakaartide" ning "normide" järgi ning ei arvesta, et iga müra suurenemine

(+120 km/h kõrge silla peal) on kohalikele elanikele häiriv - olenemata numbritest, mida nagu peaks taluma.

Kaaluda mujal maailmas kasutatava lahenduse lisamist projekti, kus sildadel olev liiklus eraldatakse kohalikest

põhimõtteliselt sillapealse "kanaliga" (seinad mõlemal pool).

12. Kaasata projekti arutellu saartele sõitvad tallinlased ja Tallinna sõitvad saarlased/hiidlased eraldi teavitusena

kasvõi praamidel - seal aega tutvuta ja mõelda.

kõikide teehoiumeetmete indikatiivsed rahalised mahud ning

ehitus- ja rekonstrueerimise meetmete objektide nimekirjad.

Rahalised mahud kinnitatakse üldjuhul neljaks aastaks, ehk

viimase teehoiukavaga kuni aastani 2026. Lisaks on THK

peatüki 5 tabelis 2 esitatud TEN-T määruse nõuetele vastavaks

ümberehitamist vajavate maanteede teelõikude nimekiri, mille

ehitustööde valmimise tähtaeg on 31.12.2030. Topi-Ääsmäe

lõigu ümberehitamine on ettenähtud ehitada aastatel 2029-2030

ning sellesse perioodi veel rahastust ette nähtud pole.

2. Riigil on kohustus ehitada aastaks 31.12.2030 TEN-T

võrgustiku teed nõuetekohaseks. Riigi põhimaantee nr 4

Tallinn-Pärnu-Ikla, ehk E67 Via Baltica, kuulub TEN-T

põhivõrgustikku (TEN-T teede hierarhias kõrgeim tase). Sellest

tulenevalt on projekti peamine eesmärk Ääsmäe liiklussõlmes

põhimaanteele 2+2 lahenduse kavandamine. Muud projektiga

kavandatavad tegevused on vajaduspõhised. Kavandatav

lahendus põhineb 4 erineva eskiislahenduse võrdlemisel ja

analüüsil. Projektiga kavandatakse vajalik liiklusvoogude

üskteisest eraldamine. Ka täna on Tallinn-Pärnu ja Tallinn-

Haapsalu/Virtsu suunalised liiklusvoolud üksteisest eraldatud

eritasandiliselt ning nende täiendav eraldamine mitme silla või

kolmetasandilise ristmikuga pole põhjendatud.

Projekteerimisnormide p 5.1.7 kohaselt tuleb ristmiku tüübi

esmasel valikul lähtuda joonisest 5.1:

Tähised joonisel:

1 - lihtristmik;

2 - osaliselt kanaliseeritud ristmik, koos suunavate saartega madalama

liiklussagedusega maanteel;

3 - täielikult kanaliseeritud ristmik, koos suunavate saartega mõlemal teel,

kiirendus- ja aeglustusradadega, teekattemärgistusega;

4 - ringristmiku konkureerivad variandid: a) keskmise saarega (D=25÷100 m); b)

väikese saarega(D≤25 m); c) suure saarega (D≥100 m) kui lõikuvaid harusid on

rohkem kui 5;

5 - konkureerivad variandid: a) ringristmik, mis annab paremad eeldused

peasuunale (elliptiline saar); b) eritasandiline ristmik; c) etapiviisiline

realiseerimine (I etapp - ringristmik; II etapp - eritasandiline ristmik);

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

4

6 - konkureerivad variandid: a) ringristmik (väikese saarega); b) eritasandiline

ristmik;

7 - konkureerivad variandid: a) etapiviisiline realiseerimine (I etapp - ringristmik;

II etapp - eritasandiline ristmik); b) eritasandiline ristmik;

8 - eritasandiline ristmik.

RR1 puhul on liiklusuuringu kohaselt kahe suurema suuna

2050. a perspektiivsed liiklussagedused 6888 a/ööp ja 5232

a/ööp. Tabelis paigutub see alasse 6, ehk konkureerivad

variandid on ringristmik ja eritasandiline ristmik.

RR2 puhul on liiklusuuringu kohaselt kahe suurema suuna

2050. a perspektiivsed liiklussagedused 6312 a/ööp ja 2090

a/ööp. Tabelis paigutub see alasse 4, ehk konkureerivad vaid

erineva suurusega ringristmike variandid ning eritasandilist

ristmikku kavandada ei saa.

Eelnevast tulenevalt on valitud mõlema ristmiku tüübiks

keskmise saarega (D=25:100 m) ringristmikud.

3. Eelnevas punktis nr 2 on toodud põhjendused, miks on

valitud ringristmikud.

Muuhulgas analüüsiti eskiiside koostamise käigus ka võimalust

säilitada olemasolev liiklusskeem. See variant ei osutunud nelja

variandi seast valituks, sest selle teekonnad olid pikimad ning

ehituskulud kõige suuremad. Suured ehituskulud olemasoleva

lahenduse säilitamise korral on tingitud vajadusest rajada 4 uut

viadukti, samas kui valitud variandis on vaid 2 viadukti.

Lisaks ei vasta olemasolev ringikujuline tee kaasaegsetele

ringristmikele esitatud nõuetele. Kitsamas kohas (viaduktide

all) on vahekaugus ca 200 m. Projekteerimisnormide kehtivas

versioonis pole toodud täpseid nõudeid ringristmiku

diameetrile peale eelmises punktis toodud viite.

Projekteerimisnormide uustöötluses (hetkel veel ei kehti) on

kirjeldatud ringristmiku diameetriga vähemalt 40 m.

Linnatänavate standard toob välja maksimumina kuni 60 m.

Olemasoleva suure ringristmiku diameeter on 2-5 korda

suurem, kui erinevates normdokumentides toodud soovituslik

diameeter.

4. Projektis arvestatakse teostatud liiklusuuringu tulemustega.

Parvlaevadest tingitud tsükliline liiklus on olemas, kuid

Ääsmäeni jõudes on see juba märgatavalt hajunud.

Projekteerime ringide vahelise tee kiirusele 50 km/h, mis tagab

võimaluse ohutult liiklusvooga liituda ning rajame jalakäijatele

ohutussaartega teeületused.

5. Punkti sisu ei puutu kokku kirjas viidatud 3. punktiga.

Küsimus teeületuse ohutuses. Projekteeritud lahenduses on

rakendatud piirkiirust 50 km/h. Kui Ääsmäe-Tallinn suunal on

tegu kiireneva liiklusvooga, siis Tallinna-Haapsalu suunal

aeglustava liiklusvooga. Eeldatav teed ületavate kergliiklejate

arv antud kohas on väiksem kui Tallinna suunalisel rambil.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

5

Haapsalu poolsele ringristmikule luuakse samuti

teeületusvõimalus. Arvestades eelnevale lisaks ka ehituslikke

tinigmusi on antud asukohta mõistlik rajada samatasandiline

teeületuskoht. Uus lahendus tuleb kindlasti ohutum kui tänane

olukord.

Turvaparkla kõrvale, Tuula tee uue haru kõrvale, kavandame

teenindusjaama ning tänase olemasoleva tankla juurde otseselt

parkla kasutajatel asja pole.

6. Kavandatud ei ole ühtegi lahendust, kust keegi peaks läbi

vastassuuna kuhugi sõitma. Pärnu suuna pealesõidu

kiirendusrajale ei tekitata samuti uut Vana-Pärnu mnt.

ristmikku. Vana-Pärnu mnt liiklussagedus on muu liiklussõlme

liiklusega väike (2021. a andmetel vaid 415 a/ööp). Teekond

pikeneb kahel suunal, Vana Pärnu mnt-Haapsalu ca 700 m ja

Haapsalu-Vana-Pärnu mnt ca 500 m) ning muudel suundade

jääb samaks või väheneb. Kolmanda ringristmiku rajamine pole

põhjendatud.

7. Projekteeritakse kogujateed.

8. Saab eristada kahte suunda. Kui on soov sõita edasi Tallinna

suunal, siis saab inimese otse bussipeatusse viia.

Saue valla poolt on info, et lähiaastatel võiks valmida Kopli tee

arendusala. Seega kui vaja tagasi Ääsmäe sõlme suunda autoga

liikuda, saab inimesed viia Kopli teele, kust saab mööda

valgustatud kergliiklusteed minna edasi bussipeatusse (ca

100m).

Võimalik on ka liiklussõlme keskele pargi ja reisi parkla

rajamine, kuid see väljub hetkel selle projekti skoobist.

9. Valitud asukoht ei ole asumi keskel, vaid liiklussõlme servas

ning Pällu ja Ääsmäe külade piirialal. Lähima elamuni on

linnulennult vähemalt 100 m ning parkla ja lähima elamu

vahele mahub veel kõrge müravall, kergliiklustee ja eraldav

metsatukk.

Usul ei ole mingit seost teede läbilaskvusega. Järgnevalt toodud

erinevatest normdokumentidest väljavõtted ringristmike

läbilaskvuse kohta.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

6

Et veenduda on teostatud liiklusuuringu käigus läbilaskvuse

arvutused 2050. a perspektiivis kavandatavatele ringidele.

Väljavõte uuringu arvutusest RR1 kohta:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

7

Tööst selgus, et mõlema ringristmiku puhul on kõikide

suundade teenindustase A ning läbilaskvusega probleeme pole.

10. Vastavalt projekteerimisnormidele ei tohi parempöördega

maha- ja pealesõit kiirteedel ja I klassi maanteedel paikneda

ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1 km). See juba

välistab välja pakutud asukoha.

Lisaks tekib välja pakutud asukohas konflikt ühe projekti

eesmärgiga kehtestada piirkiiruseks 120 km/h. Aeglustus- ja

kiirendusraja vähim pikkus kiirusel 120 km/h (arvestades rambi

kiirusega 20 km/h) on vastavalt 285 m ja 635 m. Seega peaks

kiirendusrada ulatuma kaugemale kui Ääsmäele suunduva

aeglustusraja algus. See tähendab, et sinna oleks vaja tekitada

põimumisala, mille soovitatav pikkus on kaasaegsete normide

kohaselt vähemalt 800 m. Sellises olukorras tuleks rajada juba

Maidla sillad 2+2 asemel 3+3 laiusele ning parklast Pärnu

suunas jätkamine peaks toimuma ikkagi läbi Ääsmäe sõlme.

Parklate rajamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et teenused

peavad olema kättesaadavad mõlemast sõidusuunast. See

tähendab, et välja pakutud asukoha vastasküljele (kus on täna

elumajad) tuleks samuti rajada parkla koos vajalike

kiirusmuuteradadega. See tooks kaasa ebamõistlikult suured

majanduslikud kulud ja ka maavajaduse.

11. Projekt arvestab mürauuringu tulemustega. Meetmed müra

vähendamiseks projekteeritakse norme ületavatele

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

8

olukordadele. Täiendavaid meetmeid (müratõke viaduktil)

rakendatakse võimalusel.

12. Tegu ei ole projekti eesmärke puudutava sisulise

kommentaariga.

Otsus:

1. Ettepanekut, loobuda projektist, mitte arvestada

2. Ettepanekut, koostada uus ideeprojekt, mitte arvestada

3. Ettepanekut, loobuda ringristmike rajamisest ja selle

asemel renoveerida olemasolev suur ring, mitte arvestada

4. Selgitatud, ettepanek puudub

5. Projekteerida Harutee bussipeatuse ja Ääsmäe keskuse

poole suunduva kergliiklustee vahele teeületuskoht.

6. Ettepanekut, rajada kolmas ringristmik Tuula tee

olemasolevale ristmikule, mitte arvestada.

7. Projekteerida riigiteelt 11404 kuni Kaasiku kinnisasjani

kõvakattega kogujatee ning viia kokku järgneva koguajtee

lõiguga.

8. Selgitatud, TRAM hinnangul probleem puudub.

9. Ettepanekut, mitte rajada veokite turvaparkla

kavandatavasse asukohta, mitte arvestada

10. Ettepanekut, rajada veokite turvaparkla olemasoleva

parkla asukohta, mitte arvestada

11. Kaaluda võimalusi viaduktil ja kõrgel muldel täiendavate

müraleevendavate meetmete rakendamiseks ning sobivuse

korral need projekteerida.

12. Ettepanekut, kaasata projekti arutellu saarte ja Tallinna

vahet sõitvad liiklejad, mitte arvestada

6 Saue Vallavalitsus

25.01.2023

nr

8-1/22-057/28789-6

(TRAM

dokumendiregistris)

1. Valla poolt leiame, et ühe puudutatud isikuna on vajalik Transpordiameti poolt arvestada Kuusemäe 72704:001:0017

maaüksuse välja kujunenud elukeskkonnaga ning näha ette meetmeid nende kinnistuga külgnevas puhveralas, mis tagaks

kinnistuomanikele sarnased elamistingimused ja kinnistu kasutamise. Selleks siis näiteks puhverala parkla poolsele piirile

näha ette näiteks väljakaevatud pinnasest müravalli rajamine ehitaja poolt.

2. Valla poolt esitame ka ettepaneku muuta Tuula teed ühendava jalgtee asendit nii et (projekteeritav muudetav lõik punase

joonega) Harutee poolt tulles oleks nö hoonestusest eemalduv lauge kurv ja ühtlasi Tuula tee ühenduskoht oleks natuke

lääne suunal teises kohas, sest Pällu küla inimestele kavandame sealt ilmselt ületuskoha(roheline joon) ja ühendava jalgtee

Põhjendus:

1. Arvestame võimaluste piires puhverala loomise ja

pinnasevalli projekteerimisega. Kinnistu kasutamist projektiga

täiendavalt ei piirata.

2. Kergliiklustee paiknemise täpsustame koostöös Saue vallaga

projekteerimise käigus.

3. Kergliiklustee paiknemise täpsustame koostöös Saue vallaga

projekteerimise käigus.

4. Teostatud on liiklusuuring, mille kohaselt vastavad 2050. a

perspektiivis mõlema ringristmiku kõik suunad

teenindustasemele A. Tapsem info toodud antud tabeli p 1.1 jrk

5 põhjenduses nr 9. Projektis esitame vastavad selgitused.

Vastavalt projekteerimise tehnilisele kirjeldusele on töövõtja

ülesandeks koostada visualiseering videona, tutvustamaks

projektlahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda.

Videos tuleb näidata pindade katted - haljastus, katend ja

rajatiste pinnad. Videost peab olema võimalik tuvastada

ristmike üldist lahendust, bussipeatuste asukohti, sõiduradade

arvu, jalg- ja jalgrattateid ning kogujateid. Antud video tehakse

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

9

kuni Hindreku teeni.

3.Koosolekul küsiti ühe proua poolt et kuidas saab tema bussipeatusest kõndida üle ringi rambi Haapsalu suunale ja

soovime ka valla poolt et Transpordiamet võtaks töösse esialgselt plaanilt puudunud jalgrattateed Haapsalu suunal ning

mõlemal (nii põhja kui lõuna poolsel) riigitee küljel (näidatud siniste joontega Ääsmäe-Rohuküla mnt äärsed

jalgrattateed.png-l).

4. Ääsmäe inimestel, keda oli kogunenud ka PT avaliku arutelu koosolekule rohkesti põhimure on tipptundidel ringide

läbilaskvus. Palume vallale ja ka pöördujatele selgitada nende ringide läbilaskvusega seonduvat. Üks ring on teisest

oluliselt väiksem, seega tuleks keskenduda eelkõige väiksema ringi läbilaske võimekusele tipp hetkedel ning

probleemipüstitus peaks olema fokusseeritud valla nägemusel sellele, kas väiksema ringi diameetrit oleks vaja suurendada,

et ühtlustada kahe ringi liikluse läbilaske võimekust(et üks ei oleks 1500 ja teine 1000 autot tunnis), mis võib tähendada

kahe ringi vahelise ala autodega täitumist ehk pudelikaela väiksemale ringile. Meie nägemus oleks ka see, et

Kanama ja Ääsmäe liiklussõlmede eelprojekti lahendusele ja

eelprojekti detailsusega.

5. Vastavalt maanteede projekteerimisnormidele ei ole lubatud

liiklussõlme rambile kavandada ristmikke. Nõuet ei kohaldata

juurdepääsu rajamisel parklale, mis on ette nähtud

ühistranspordi kasutajate transpordiks.

See oleks võimalik vaid siis, kui seal poleks läbivat liiklust.

Tulevikus võiks kaaluda hoopis liiklussõlme keskse ala poole

pargi-reisi parkla rajamist, kuid see väljub antud projekti

skoobist.

Autoga bussipeatusse inimeste toomise osas on papsem info

toodud antud tabeli p 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 8.

6. Mõlemas suunas näeme ette kergliiklusteed. Valgustuse osa

tuleb täpsustada projekteerimise käigus.

Otsus:

1. Projekteerida puhverala turvaparkla poolsele piirile

müratõkkevall.

2. Projekteerida kergliiklustee ettepanekus toodud asukohta

või viia see veelgi kaugemale Kuusemäe maaüksusest.

Asukoht täpsustada koostöös Saue vallaga.

3. Projekteerida uued kergliiklustee lõigud:

a. Harutee bussipeatusest üle Tuula tee uue haru Haapsalu

suunal;

b. 3534 Ääsmäe ühendustee algusest kuni RR2-ni.

Kergliiklustee asukohad ning algus- ja lõppunktid täpsustada

koostöös Saue vallaga.

4. Projekti seletuskirjas tuua välja ringide läbilaskvuse

arvutused ja analüüs.

5. Ettepanekuga, rajada Ääsmäe-Tallinn suuna rambile uus

ramptee, mitte arvestada.

6. Projekteerida ettepanekus toodud suundadel

kergliiklusteed. Valgustuse rajamise ja teede omandi

väljaselgitamise osas projekteerimise käigus teha koostööd

kohaliku omavalitsusega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

10

Transpordiamet võiks lasta projekteerijal koostada 3D video, kus on ka sõitvad autod ringidel videos, kust inimesed saaks

reaalsete liikluskoormustega näha sealt videost, kuidas need autod sealt ringilt läbi saavad ja kui sujuvalt (video siis

loomulikult inimestele avalikustamiseks).

5. Kuna arendaja poolt valmib lähiaastatel Kopli tee arendusala tee (näidatud punasega Kopli tee + uus ramp.png), siis

teeme ettepaneku Transpordiametile kaaluda uue ramptee kiirendusraja lisamist algusega Kopli teelt (näidatud sinisega

Kopli tee + uus ramp.png). Selle uue ramptee kiirendusraja äärde saaks ka ehk teha suletud taskuga peatumisala, et külast

keegi bussi peale ära viia.

6. Oleme varasemalt saatnud ka valgustuse osas märkuse, kuid rõhutame veel üle kaks olulist suunda, kus valla inimesi

liigub rohkem ja mis peaksid olema kindlasti koos kavandatava jalgrattatee valgustusega:

-Ääsmäe keskuse jalgtee kuni Tuula tee (koos valgustatud tunnelitega)

-Ääsmäe keskus-Muusika küla(Vana-Pärnu mnt)

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

11

7 Riigimetsa

Majandamise Keskus

Riigimetsa Majandamise Keskus pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

8 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

9 Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

10 Aktsiaselts KOVEK Aktsiaselts KOVEK pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

12

11 Kaitseministeerium Kaitseministeerium pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

12 Mittetulundusühing

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja

pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

13 OÜ Alexela Tanklad OÜ Alexela Tanklad pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

14 Maa-amet Maa-amet pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

15 A.S

19.01.2023 nr 8-1/22-057/1651-1

Küsimused Ääsmäe liiklussõlme eskiislahenduse kohta.

1. Jäi arusaamatuks ja ega osatud vastata kuidas on võimalik viia inimest bussile ja vastu tulla Tallinna suuna??

Praegu on võimalus teha teeserva peatus ning mööda praegust ringteed tagasi tulla. Uue lahenduse korral ainuke

võimalus Ääsmäel või lähi-ümbruskonda tagasi pöörduda sõita Jõgisoole ja sealt tagasi.

2. Projekteeritavate ringteede vajalikus??. Minu arvates tekitavad need ringi ummikuid, eriti reede ja pühapäeval.

Varasemalt, kui tervel praegusel suurel ringil oli peatee terves ulatuses siis Tallinn – Haapsalu suunal oli

ummikuid. Hiljuti muudeti ära, Tallinnast tuleval suunal peatee. Praegu on see liiklus enamasti sujuv igas suuna.

Väideti et rajatavad ringteed tagavad liiklus ohutuse. Ei saa aru millest jutt, üksikud plekimõlkimised. Rasked

õnnetused on üleval viaduktil juhtunud.

3. Vaidetakse et haapsalu poolt tulles on juhtidel kiirus suur, selleks ei pea ringteed tegema. Kui paigaldada 50km/h

mõõtev kiirus kaamera nagu Põltsamaal . Kui raha pole selle kaamera jaoks siis paar km haapsalu poolt kaamera

ümber tõsta!!

4. Müra!!! Uuest müra kaardist jäi mulje et müra levib kollase tsooniga Ääsmäe külasse ainult Kasesalu tänavani ja

mitte kaugemale. Millegi pärast Salu tänava inimesed suvel lahtise aknaga juba praegu magada ei saa. Paluks

täiendavaid mõõtmisi just Kasesalu tänaval, ja erinevate ilmadega – külm/ vaikne!!!. Uuele viaduktile oli

planeeritud Keila poole müratõkke, kas sealt ei hakka müra peegeldama täiendavalt Ääsmäe külale????

5. Milline on uue liiklus sõlme „jalajälg“ palju kahjustab keskkonda rohkem see muutus kui praegu?? Uued ringteed

– lisa peatus, lisa kiirendus, uued ummikud????

6. Üldse miks peaks 120 kiirusega tulevikus Pärnu saama??? Mida selle võidetud ajaga teha??? Mujal maailmas on

teed head aga „rohelised“ piiravad kiirust juba. Tallinnast – Pärnu sõites 120km/h võtab keskmine auto ilmselt 1-

2 liitrit kütust rohkem, palju „co“ lisandub auto kohta ja palju see kogu autode hulga kohta kokku teeb???

Põhjendus:

1. Korduv küsimus. Selgitus tabeli punkt 1.1 jrk 5

põhjenduses nr 8.

2. Olemasolev ringikujuline tee ei vasta kehtivatele normidele

ja nõuetele. See on vaja ümber projekteerida ja viia vastavusse

kehtivate normidega. Täiendav selgitus kavandatavate

ringristmike sobivuse osas tabeli punkt 1.1 jrk 5 põhjenduses

nr 9.

3. Eelistatud on lahendus, kus ohutus tagatakse passiivsete

meetmetega, mitte inimesi trahvides. Kui passiivsetest

meetmetest jääb väheks on võimalik rakendada täiendavaid

meetmeid, näiteks lisades kiiruskaamera.

4. Vastavalt tabeli punkt 1.1 jrk 5 otsusele nr 11 kaalume

projekti koostamise käigus võimalusi viaduktil ja kõrgel

muldel täiendavate müraleevendavate meetmete

rakendamiseks ning sobivuse korral need projekteeritakse.

5. Kavandatavate tegevust osas koostatakse keskkonnamõjude

eelhinnang, mis on ehitusloa andmise eelduseks.

Projektlahendusest tingitud ummikuid ei teki. Täiendav

selgitus kavandatavate ringristmike sobivuse osas tabeli punkt

1.1 jrk 5 põhjenduses nr 9.

6. Tee funktsioon tingib kiirema ühenduse vajaduse.

Teemaplaneering ütleb:

Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee näol on tegemist riigi ühe

olulise põhimaanteega, mis ühendab pealinna teiste suurte

linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktiga. Lähtuvalt põhimaantee

funktsioonist on põhimaanteel prioriteetseks läbiv liiklus

ning kiire ühenduse tagamine regioonide vahel. Tallinn-Pärnu-

Ikla maantee on tuntud Balti riike ühendava maanteena Via

Baltica, mis kulgeb põhja-lõunasuunaliselt Helsingist Berliini

läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Via Baltica on sotsiaal- ja

majandusruumi oluline telg, mis ühendab Eesti ühelt poolt

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

13

Läti, Leedu ja Poola kaudu Kesk- ja Lääne-Euroopaga, teiselt

poolt Põhja-Euroopaga, eelkõige Soome ja Rootsiga.

Tallinn-Pärnu-Ikla maantee kuulub rahvusvahelise Trans

European Network Transport (TEN-T) põhivõrgustikku.

Lisaks seab teemaplaneering nõuded tehnilistele

parameetritele:

 projektkiirus 120 km/h;

 minimaalne plaanikõvera raadius 1430m;

 minimaalne plaanikõveriku raadius lubatud kahepoolse

põikkalde korral 4000 m.

Otsus:

1. Selgitatud. Tegu on küsimusega ning ettepanek puudub.

2. Selgitatud. Tegu on küsimusega ning ettepanek puudub.

3. Ettepanekuga, paigaldada kiiruskaamera, mitte arvestada.

4. Selgitatud. Tegu on küsimusega ning ettepanek puudub.

5. Selgitatud. Tegu on küsimusega ning ettepanek puudub.

6. Selgitatud. Tegu on küsimusega ning ettepanek puudub.

16 M.B

Isik esitas täpsustavaid küsimusi 19.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/1458-1, millele vastati 20.01.2023 e-kirjaga nr 8-1/22-

057/1458-2

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

17 K.J.J Isik esitas täpsustavaid küsimusi 14.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/1200-1, millele vastati 23.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-

057/1200-2 Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

18 E.T 18.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/28798-6 esitatud arvamus:

Täname arvamuse avaldamise võimaluse eest!

1. Väga tänuväärne on Haapsalu-Tallinn suunal asuva bussipeatuse juures jalakäijate turvalise teeületuse jaoks tunneli

rajamine. Et Tallinn-Haapsalu suunal asuva bussipeatuse juures on teeületus ehk veel ohtlikumgi, palun ka sinna

samaväärselt ohutu teeületusvõimalus luua. Eelistatult samuti kahetasandiline, nt tunnel või sild.

2. Samuti tuleb lahendada mõlema bussipeatuse juures autoga bussipeatusse liikujate peatumise, parkimise ja

ümberpööramise võimalus. Seda nii selleks, et oleks võimalik kedagi bussile viia/vastu tulla või jätta auto bussipeatuse

lähedale parklasse ja liikuda edasi ühistranspordiga.

Põhjendus:

1. Korduv ettepanek. Selgitus tabeli punkt 1.1 jrk 5

põhjenduses nr 5.

2. Korduv ettepanek. Selgitus tabeli punkt 1.1 jrk 5

põhjenduses nr 8.

Otsus:

1. Ettepanekuga, rajada kahetasandiline teeületus, mitte

arvestada. Ühtib tabeli punkt 1.1 jrk 5 otsusega nr 5.

2. Ettepanekuga mitte arvestada. Ühtib tabeli punkt 1.1 jrk 5

otsusega nr 8.

19 M.L 19.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-4

1. Palun leida võimalik parem lahendus veokiparklale.

Metsal ei ole seal midagi viga, kui teedevalitsuse platsi ei oleks, oleks täiesti korralik metsatukk. Mingil ajal oli see

rohekaitsevöönd, just autode saastamise vastu. Kitsed käivad seal söömas. Müra takistus jne. tulevikus on meil juurde

tulemas sinna Rehe tee ja vana Pärnu maanteega seotud mitmeid majapidamisi.

Ehk oleks ikka parem lahendus, kui ära kasutada viadukti ümbrust või seda maad, mis jääb sinna Muusika küla tee otsa

poole mille projektis likvideerite, seal sama moodi riigimets, kitsed aga sinna ei käi, sest seal tihe liiklus Haapsalu

maanteel.

Põhjendus:

1. Veokiparkla tuleb kavandada sinna, kus on sobivad

tingimused soovitud funktsiooni täitmiseks. Muusika küla tee

otsa juures asuv asukoht on oluliselt kaugemal põhimaanteest

ning liiklussõlme keskses osas ja Ääsmäe küla pool pole selleks

piisavalt ruumi. Peame oma tegevustes jääma

teemaplaneeringu koridori. Lahendust täpsustatakse

projekteerimise käigus.

2. Tegu kommentaariga. Võtame arvamuse teadmiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

14

Teisel pool viadukti (Ääsmäe poolne) jääb ka ju ala mida saaks kasutada, kui üks viadukt üldse kinni pannakse.

2. Väide, et me oleme oma maja liiklussõlme ehitanud on täiesti alusetu, kui meie maja ehitati 1958a siis ei olnud seal

mingit liiklussõlme ega Via-Baltikast aimugi. Liiklussõlm on ilma meilt luba küsimata lihtsalt sinna tekitatud.

Otsus:

1. Ettepanekuga, kaaluda veokite turvaparkla rajamist

Muusika küla tee otsa, mitte arvestada.

2. Võtta teadmiseks.

20 Heino Märks

Maidla küla elanik

Saue valla volikogu

liige

Margus Reintam

Maidla külavanem

25.01.2023 nr 8-1/22-057/2085-1

Täname võimaluse eest öelda oma arvamus Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise projekteerimistingimuste kohta.

Kohe alguses mainime, et meile jääb täiesti arusaamatuks, milliseid probleeme püütakse sellisel moel lahendada. Nii ei

saa me aru, et milleks on vaja projekteerida kaks ringteed, mis tõenäoliselt vähendab tee läbilaskvust. Kui täna Haapsalu

poole suunduvad autod liiguvad ühtlaselt 50 km/h, siis tekib ringtee rajamisega ilmselt liiklusvoo takistus. Haapsalu poolt

Tallinna suunda liikuvad autod läbivad anud sõlme 70 km/h ja Hageri poolt sõitjatel ei ole praktiliselt vaja oodata, et

pääseda liikkuma Tallinna või Haapsalu suunda.

Veoauto parkla rajamise koht on kergelt öeldes kummaline. Ca 30% vedajatest on kodumaised ja neil nii lähedal peatust

vaja ei ole. Läti, Leedu või Poola vedajatel on peale kauba peale laadimist üldjuhul veel aega sõita Märjamaale. Mõttekas

oleks rajada veoauto parkla peale Kernut, kus teoreetiliselt võib osadel vedajatel tööaeg täis saada. Kernu parkla ei leia

korralikku kasutust kuna on oht maha sõidul eksida, seetõttu eelistavad juhid jätkata teekonda ja ööbida maantee äärsetes

taskutes. Tänaseks on Ääsmäe küla ja Ääsmäe mõisa teede ristmikku rajatud nurisünnitusena ringristmik, mis on

oluliselt halvendanud liiklust ja tekitab probleeme veoautodele kaubaveol Kadarbiku köögiviljast, Balsnackist ja ka

kohalikku kauplusse toiduainete toomisel. Nüüd soovitakse suunata veoautod Pärnu maanteelt Haapsalu maanteele, siis

ummistatakse tee kaha mõttetu ringristmikuga. Nädalavahetustel on prognoositavad ummikud Reedel Jõgisoolt ja

pühapäeviti Laitsest alates kuni nimetatud kunstlike takistusteni.

Töötav lahendus oleks Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Haapsalu/Virtsu (saared) peamiste liiklusvoolude täielik eraldamine

(mitu silda või kolme tasandiline ristmik, koos Keila/Tuula teeotsaga). Kui Transpordiamet ei leia raha ainuõige

lahenduse teostamiseks, siis sellist õhinapõhist "teeme midagi ära" - poolikut käkki pole vaja! Pigem tuleks olemasolevat

lahendust natuke parendada.

Põhjendus:

Projekteeritud lahendus (ringristmikud) ei mõjuta läbilaskvust

vaid see aitab liiklust korrastada. Täpsem selgitus toodud antud

tabeli p 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 9. See, et autod läbivad teie

hinnangul Tallinna suunal sõlme kiirusel 70 km/h näitab, et

midagi on valesti. Hageri ristmiku juures asuv kurv ei vasta täna

isegi sõidukiirusele 50 km/h ning seda on soovitatav läbida

kiirusel 40 km/h (vastav liiklusmärk).

Veoautode parkla asukoht on meie hinnangul optimaalne ja

võimaldab teenindada erinevaid liikumissuundasid. Topi-

Ääsmäe lõigul likvideeritakse teeäärsed olemasolevad ohtlikud

parklad ning Kernu jääb juba antud lõigust kaugele. Vt lisaks

ka 1.1 jrk 5 põhjendust nr 10.

Ääsmäe küla ja Ääsmäe mõisa teede ringristmiku ühe haru

koormus muutub oluliselt väiksemaks antud projektiga (jääb

vaid juurdepääsuteeks). Samuti pole võimalik seda võrrelda

kavandatavate ringristmikega, sest jääb oma mõõtmetelt

märgatavalt alla.

Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Haapsalu/Virtsu (saared) peamiste

liiklusvoolude täielik eraldamine pole majanduslikult ega ka

keskkonna mõttes mõistlik. Lisaks ehitusele on sellise

lahenduse maavajadus ja hoolduskulud oluliselt suuremad.

Otsus:

Võtta kirjas toodud info teadmiseks, sest konkreetsed

ettepanekud puuduvad.

21 K.P 25.01.2023 nr 8-1/22-057/2057-1

Pällu külas elavatel lastel on tee jalgsi või jalgrattaga Ääsmäe kooli olnud koguaeg suhteliselt ohtik. Ületada tuleb nii

Haapsalu maantee kui ka Pärnu maantee. Nüüd on veel eskiislahendusse lisatud meie küla elanike kodude juurde veokite

puhkekoht. Ma ei oska öelda, kas planeerijate seas on lapsevanemaid kes peavad selles ohtlikus maailmas mõtlema

koguaeg, kuidas nende lastel turvaline oleks. Minu ja paljude teiste meelest meie külas ei ole rekkameeste parklast igapäev

väikestel lastel mööda jalutamine turvaline, ma ei taha olla ette süüdistav, aga ma arvan, et te saate aru mida ma mõtlen

selle mure all.

Mujal maailmas on veokite puhkealad kiirteede ääres, küladest ja linnadest eemal, mitte inimeste kodude tagahoovis.

Lisaks oleme ju kõik näinud, et need puhkealad ei ole väga puhtad. Ei aita see, kui väljas on silt "Prügi mahapanek

keelatud".

Palun mõistke ja säilitage meie normaalne elukeskond!

Põhjendus:

Veoautode parkla asukoht on meie hinnangul optimaalne ja

võimaldab teenindada erinevaid liikumissuundasid. Vt lisaks

ka 1.1 jrk 5 põhjendust nr 10. Kavandatav veokiparkla ala on

suletud territoorium, kuhu peale teenindava personali ja

veokijuhtide pole muudel isikutel asja. Kogu ala saab olema

videovalvega.

Laste turvalisuse aitavad tagada projekteeritud ohutud

kergliiklusteed, teeületused ja valgustus.

Puhtuse osas on tähelepanekud teadmiseks võetud ning seetõttu

teemegi asja teisiti. Kogu alale on kavas leida teenuspakkuja

kes vastutab ka ala korrashoiu eest

Otsus:

Võtta kirjas toodud info teadmiseks, sest konkreetsed

ettepanekud puuduvad.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

15

1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Kuusemäe

72704:001:0017

Kinnistu omanik esitas täpsustavaid küsimusi 22.12.2022 kirjaga nr 8-1/22-057/28798-7 (registreeritud Transpordiameti

dokumendiregistris), millele vastati e-kirjaga 12.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-8

25.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/28798-15 esitatud arvamus:

1. Täname võimaluse eest öelda oma arvamus Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise projekteerimistingimuste kohta. Kohe

alguses mainime, et meile jääb täiesti arusaamatuks, milliseid probleeme püütakse sellisel moel lahendada. Nii ei saa me aru,

et milleks on vaja projekteerida kaks ringteed, mis tõenäoliselt vähendab tee läbilaskvust ja üks neist tekitab tõenäoliselt meie

kodu juurde täiendavaid ummikuid. Kui ringteede rajamise eesmärgiks on liikluse rahustamine, siis ehk oleks lahenduseks

kiirusemõõtjate, kiirusetõkete vms paigaldamine. Juba käesoleval ajal on probleemiks, et Alexela tankla juurest ei ole

võimalik ohutult teed ületada. Pakutav lahendus teeks olukorra mingitel kellaaegadel täiesti võimatuks.

2. Projekteerimistingimuste eelnõus olevast, antud täiendavast selgitusest ning eskiislahenduse tutvustamisest hoolimata jääb

mõistmatuks, mis tingis veokite turvaparkla kavandatava asukoha. Projekteerimistingimuste eelnõus on ilma mingisuguste

põhjendusteta öeldud, et projekteeritakse puhkekoht ja veokite turvaparkla eskiislahendusel näidatud asukohas. Olete oma

kirjas selgitanud, et kaalusite põhjalikult erinevaid variante, kuid teema ei näi olevat sügavalt läbimõeldud, sest mõlemad

vaatluse all olevad kohad olid Ääsmäe liiklussõlme piirkonnas. Miks ei kaalutud parkla rajamisel Jõgisoo või Kernu vms

piirkonda ning turvaparklate rajamist Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel mõlemale poole teed? Meie arvates on näiteks Kernus juba

loodud kõik vajalik – on olemas bensiinijaam, oma pood, rajatud parkla ning kõik vajalikud maha- ja pealesõidud maanteele.

Olete oma vastuses selgitanud, et parkla rajamine Ääsmäe liiklussõlme võimaldab teenindada mõlemat põhimaanteed (nr-d 4

ja 9), kuid Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee pikkus on vaid ca 80 kilomeetrit ning ilmselt saavad väheste sinna

suunduvate veokite teenindamisega hakkama Turba Olerexi ja Riisipere Alexela juures olevad parklad. Eskiislahenduse

tutvustamisel rääkisite, et turvaparkla võiks olla iga 50 kilomeetri järel ning meist lähim on Venekülas. Venekülast Haruteele

on ca 38 kilomeetrit, seega on asjakohane võimalikku parkimiskoha otsinguruumi laiendada ning see ei pea piirduma üksnes

Ääsmäe liiklussõlmega.

Veokite turvaparkla rajamine Haruteele on iseäranis veider seetõttu, et juba täna on tee ületamine keeruline. Nimelt ei järgi

Haruteel enamik sõidukeid 50-piirangu märki, liiklus on tipptunnil ja iseäranis reedeti väga tihe ning Harutee tankla juures

tee ületamine on omaette väljakutse. Seni on aidanud väledad jalad, aga kui tervis enam nii hea ei ole, siis aetakse meid ühel

päeval lihtsalt alla. Seega on üllatav, et liikluse rahustamise asemel soovivad projekteerijad tuua Harutee piirkonda täiendava

veokitevoolu, mis muudaks tee ületamise veelgi suuremaks katsumuseks.

3. Planeeritava kergliiklustee asukoha järgi võiks arvata, et projekteerijad on palganud Alexela tanklakett. Miks muidu peavad

bussi pealt tulijad suunduma tanklapoe eest mööda ning Ääsmäelt tanklani on loodud tunnelid, sealt edasi aga mitte. Lihtsalt

teadmiseks, et Alexela eest läbi käia ei ole lihtne, sest seal ei ole kõnniteed, on ainult autode parkimisrajad. Mingi meetrilaiune

kõrgem koht on, aga seal on prügikastid ja reklaamtahvel. Inimesed liiguvad seal, kus autodest parasjagu tee vaba. Seega

turvalisuse kaalutlusel soovitaksin selle tee rajada hoopis Alexela tankla tagant.

Hoopis arusaamatuks jääb kergliiklustee rajamise kavatsus otse Kuusemäe kinnistu äärele. Selgituseks – seda kohta ei ole

kunagi läbikäiguteena kasutatud, see ei ole otsem tee bussi pealt Pällu külla suundujate jaoks, tee jätaks meid ilma vähesestki

privaatsusest (tee läheks otse meie sauna tagant) ning sellise tee rajamine oleks meie kõrvalhoonetele otseseks ohuks (tee

läheks puukuuri tagant, piisab vaid ühest mahavisatud suitsuotsast ning kogu kupatus läheb põlema). Pealegi, kui kavatsetakse

tee valgustada, siis ei saabu öö meie kinnistule mitte kunagi. Kui soov on ühendada Ääsmäe keskust, sh bussipeatusi Pällu

küla põhjapoolse osaga, siis kõige parem variant oleks projekteerida kergliiklustee bussipeatusest liinide juures. Meie arvates

peaks kergliiklustee meelitama inimesi seda kasutama. Tee meie kinnistu ääres, kus kaks koera haukumas, seda eesmärki

kindlasti ei teeni. Säärase kergliiklustee rajamine oleks senisest pikem tee Rehe teele või Keila teele suundujate jaoks, sest

seni kasutavad nad otsemat metsarada. Seega kui suunata kergliiklustee liinide juurest otse Tuula teele, siis see oleks kõigi

jaoks lihtsam ja mugavam lahendus.

4. Teie vastuses üllatas meid see, et müratõke kavatsetakse rajada ainult kahe naaberkinnistu ette ja meie kinnistule ei ole seda

ette nähtud. Meie teada on kolm eramaja rajatud praktiliselt paralleelsest Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teega ning ülevalt

Põhjendus:

1. Projekteeritud lahendus (ringristmikud) ei mõjuta

läbilaskvust vaid see aitab liiklust korrastada. Täpsem

selgitus toodud antud tabeli p 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 9.

Samuti parendab kavandatav lahendus teeületamise

võimalusi.

2. Jõgisoo piirkond ei ole kaalumisel, sest pole mõistlik

kavandada sinna kus pole toetavat infrastruktuuri. Lisaks ei

ole mõeldav kavandada sellist parklat jõe piirkonda.

Jõgisoo-Ääsmäe lõigul on ka rohekaitsevöönd, millest

tulenevalt on õhus ka looduskaitselised aspektid. Vt lisaks

ka 1.1 jrk 5 põhjendust nr 10.

Topi-Ääsmäe lõigul likvideeritakse teeäärsed olemasolevad

ohtlikud parklad ning Kernu jääb juba antud lõigust kaugele.

Järgmine suurem peatumisvõimalus asub Orgita külas km

64-65. Seal on kahe tankla poolt väljaehitatud juba korralik

infrastruktuur ning on kavandamisel ka uued

parklavõrgustikku toetavad objektid.

3. Projekteerimisleping on Transpordiameti ja Reaalprojekt

OÜ vahel. Alexela tanklaketil antud projektid seost ei ole.

Kergliiklustee paiknemise täpsustame projekti koostamise

käigus. Esialgse plaani kohaselt oli kavas ära kasutada

riigimaale omavoliliselt rajatud teeotsa. Ei ole mõistlik teha

juba rajatud tee kõrvale teist teed, vaid need ühildada.

Eesmärk on rajada majanduslikult mõistlik ja kasutatav

kergliiklusteede lahendus. Täpsustame projekteerimise

käigus.

4. Kavandatav mürasein ulatub ka Kuusemäe kinnistu ette,

kuni mahasõiduni. Vastavalt mürauuringu tulemustele pole

Kuusemäe kinnistule otseselt vajalik müratõkkeseina

pikendada. Vimma kinnistul asuv eluhoone on sõiduteele

lähemal kui Kuusemäe kinnistu eluhoone, sellest ka erinev

vajadus. Tasub arvestada, et kui Vimma kinnistu peaks

mingil põhjusel loobuma müratõkkeseina soovist, siis

eraldiseisvat müraseina Kuusemäe kinnistu kaitseks

Transpordiameti poolt ei rajata.

5. Loigu kinnistu tarbeks kavandame juurdepääsutee kuni

Uue-Hindreku kinnistul asuva teeni. Täpsustame seda veel

kinnistu omanikega. Vimma kinnistu mahasõitu esialgu

kavas muuta ei ole. Uue-Hindreku kinnistul asuva eratee

mahasõidu sulgemise otsustame koostöös kohaliku

omavalitsusega projekteerimise käigus.

6. Tuleb arvestada, et projektiga kavandatakse tegevused

2014. a kinnitatud Via-Baltica teemaplaneeringu maantee

trassi koridori piires. Trassi koridoris ja selle läheduses

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

16

jookseb kõigil ühtemoodi Tallinn-Pärnu-Ikla maantee. Ometi vajavad mürauuringu järgi müratõket kaks esimest kinnistut

ning meie krundil ei ole seda enam tarvis. Kuhu müra meie kinnistult kaob ning kuidas naabri kinnistu ette pandud müratõke

võiks leevendada meie olukorda, see jääb jälle meile tabamatuks. Seega palun kaaluda müratõkke rajamist ka meie kinnistu

ette.

5. Eskiislahenduse tutvustamisel jäi lahtiseks küsimus, kuidas planeeritakse Loigu ja Vimma kinnistute väljasõidud või kuidas

Vimma kinnistu elanikud üleüldse tee peale võiksid saada. Kui plaan on suunata neid meie krundi väljasõidu juurde, siis

muudab see olukorra meie kinnistu elanike jaoks senisest veelgi kehvemaks.

6. Lõpetuseks – soetasime Kuusemäe kinnistu 23 aastat tagasi hoopis teistsugustes tingimustes. Sel ajal oli liiklus vähene,

Alexela asemel väike burgeriputka ja kaks/kolm kütusetünni tankimiseks ning kolmandaks naabriks riigimets. Nüüd on tankla

teenindajaks Alexela, kes Transpordiameti toel laiendab oma teenindusala, kitsuke tanklaterritoorium on täisvalguses ning

hommikust õhtuni kõlab reklaam, mis kutsub kliente tanklapoodi ostlema. Nüüd kavandate veel meie krundi taha tee, mis

peaks ühendama kergliiklustee võrgustikku ning ca 60 meetri kaugusele täisvalgustuses parklat 30le raskeveokile, 10le

sõiduautole, bussidele ja matkaautodele. Kõigest hoolimata leiab Transpordiamet, et elu sellises piirkonnas on veel küllalt hea

ning mingisugust müratõket me ei vaja. Meie ootasime maale (Pällu külla) elama asudes rahulikku ja vaikset keskkonda.

Nüüd näib, et oleme sattunud justkui taldrikule, kus müra segab igal sammul ja igasugune privaatsus on kadunud. Selline

asjade kulgemine ei saanud olla ootuspärane ning tekib küsimus, kes meile kinnistu väärtuse vähenemise hüvitab.

Võimalik, et Transpordiametil on suured eesmärgid. Selle nimel ei saa aga eirata väiksemate kinnistuomanike huve, kes niigi

on häiritud üha laienevast tanklast, rääkimata Transpordiameti juba äpardunud teeehitusest seal lähedal, mis on sirge ja

allamäge ning liikluskorraldus lausa kutsub juhte lubatud kiirust ületama. Samas ei lase see lahendus meid kasutada tankla

juurde rajatud kõnniteed ja tekitab suuri raskusi tee ületamisel.

lubatakse üksnes tegevusi, mis ei välista I klassi maantee ja

selle toimimiseks vajalike liiklusrajatiste väljaehitamist.

Otsus:

1. Ettepanekuga, paigaldada ringristmike kavandamise

asemel kiirusemõõtjad, mitte arvestada.

2. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud

puuduvad.

3. Arvestada osaliselt. Leida võimalus kergliiklustee

eemale viimiseks Kuusemäe kinnistust.

4. Mitte arvestada müratõkke rajamisega terve Kuusemäe

kinnistu pikkuses. Kuusemäe kinnistule kavandada

müratõkkesein kuni mahasõiduni, kui Vimma kinnistu

omanik on nõus müratõkkeseina rajamisega.

5. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud

puuduvad.

6. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud

puuduvad.

2 Harutee

72704:001:0003

Kinnistu omanik esitas täpsustavaid küsimusi 05.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/28798-2 (registreeritud Transpordiameti

dokumendiregistris), millele vastati e-kirjaga 17.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-5.

23.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-10

Jätkuvalt ei ole absoluutselt nõus Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise planeeringuga.

Viadukt liigub eluhoonetele lähemale, mitte eemale. Te sõidate sõna otseses mõttes inimestest üle, et saavutada üht sirgjoont.

Ehitate viadukti tagaaeda, tuues lähemale müra ja heitgaasid. Kõige märkimisväärsem on vari, mille viadukt endaga kaasa

toob, vähendades päikese/päevavalgust aeda ja krundile üleüldse. Te langetate viadukti ehitusega märkimisväärselt minu

elukeskkonna kvaliteeti ja ka krundi hinda!

Esimeseks lahenduseks pakun, et olge inimlikud ja joonestage viadukt eluhoonetest kaugemale arvestades inimesi, kes seal

elavad. Kui see pole võimalik, pakun teiseks lahenduseks, et ostke minu krunt ära selle praeguses vääringus.

Põhjendus:

Teise niidi rajamine on vajalik Via Baltica 2+2 lahenduse

tagamiseks. Algselt ehitatigi Ääsmäe liiklussõlmes välja

Tallinna-suunaline niit ning Pärnu-suunaline niit jäi

tulevikku. Selline asjade käik on tee plaaniraadiusi

arvestades ainus loogiline käik. Teisele poole uue niidi

rajamine tooks endaga kaasa oluliselt suuremad

ehitusmahud.

Transpordiamet lähtub maade võõrandamisel kindlatest

eeskirjadest. Praeguse teadmise kohaselt pole vajalik

Harutee kinnistut võõrandada.

Otsus:

1. Ettepanekuga, rajada maantee teine niit Ääsmäe küla

poole, mitte arvestada.

2. Ettepanekuga, võõrandada terve Harutee kinnisasi, mitte

arvestada (kui see pole tehniliselt vajalik).

3 Hageri tee 2

72704:002:0241

19.01.2023 nr 8-1/22-057/28796-2

Käesoleva kirjaga edastame endapoolsed ettepanekud Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme

projektile.

I OSA (kõige olulisem)

Seoses Pärnu poolt tuleva Ääsmäe mahasõidu rambi ümberehitusega palume kaaluda olemasoleva olukorra säilitamist ja

aeglustusraja pikendamise planeerimist pigem maantee äärde enne mahapööret. Seal on ka juba kõik vajalik infra välja

ehitatud - müratõkkeseinad jne.

Põhjendus:

I osa.

Hageri 2 kinnistul asuv eluhoone asub kinnistu ida poolses

servas. Olemasolevas olukorras paikneb hoonest ca 35 m

kaugusel põhimaantee ramp. Põhimaanteele on

projekteeritud uus ramp, mis paikneb hoonest ca 113 m

kaugusel ehk ca 3x kaugemal, kui täna olemasolev ramp.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

17

Ramp ise polekski ehk nii suur probleem (liiklus on seal võrdlemisi hõre). Aga planeeritava rambi ehituse tulemusena

suurenevad oluliselt nii Hageri tee 2 kui ka kogu Ääsmäe küla õhusaastatus ja müra. (Viimane jääb Teie sõnul kahjuks lubatu

piiridesse ja müratekkeseina ei nõua. Õhusaaste on ilmselt nii abstraktne aspekt, et seda isegi ei arvestata.)

Miks meie arvates müra ja õhusaaste suureneb? =>

* Praegu seal suure tee ääres olev võsa ja ka suuremad puud toimivad edukalt nii müratõkkena kui ka võtavad endale suure

osa saastest (eriti suvel!).

* Kui seal kõik lagedaks lükatakse ja ka veel ramp juurde ehitatakse, tuleb see kiirtee praktiliselt meie hoovi peale. Enam

poleks mitte midagi, mis kaitseks nii müra kui õhusaaste eest ja säilitaks mingitki privaatsust.

Lubatud plankaed, mis ehitataks Hageri tee 2 kinnistu kõrgusele kaitseks mõnevõrra rambi liikluse eest, kuid nagu juba öeldud

- probleem ei ole mitte rambi, vaid kiirtee liiklus.

* Ühesõnaga - kõige suurem probleem, mida hetkel näeme on ehituse käigus ümbritsevale haljastusele tekitatud kahju, mis

mõjutab nii Hageri tee 2 kinnistut kui kaudselt ka tervet Ääsmäe küla.

Seega palume tungivalt kaaluda rambi olemasolevasse kohta jätmist. Argument, et autod külast mööda juhitakse ei päde, sest

teiselt poolt loote praktiliselt keset meie külasid rekate parkimisplatsi, mis tähendab, et juhite Tallinna poolt tulevad rekad

samamoodi suurelt teelt alla majade vahele. See kaks Pärnu poolt tulevat rekat, mis Ääsmäele keeravad, ei suurenda liiklust

nii olulisel määral, et seda sõlme nii kardinaalselt ümber ehitama peaks. Näiteks ka Mõisa teel on mitmed tootmised, kuhu

igapäevaselt liiklevad rekad niikuinii.

II OSA (ülejäänud teemad, mis olid arutlusel, ja millele palume tähelepanu pöörata)

* Tallinna poole suunduva bussi peatuse juurest Ääsmäele tagasi sõitmine autoga on hetkel lahendamata. Seda kasutatakse

üsna palju, kuna käiakse oma lastel, elukaaslastel, vanematel bussi vastas. NB! Lisaks võimalusele Ääsmäe poole tagasi

keerata oleks suur boonus, kui seal oleks ka koht, kus autoga ohutult oodata.

* Kaks rajatavat ringteed aeglustavad Tallinn <> Haapsalu suunalist liiklust ja tekitavad tulevikus üsna arvestatavaid

ummikuid. Probleem kujuneb eriti teravaks reede ja pühapäeva õhtuti. Võibolla on ikkagi võimalik lahendada olukorda

kasvõi osaliselt nii, et see liiklus suuremate takistusteta liiklussõlmest läbi saaks?

* Kes hakkab vastutama planeeritava parkimis- ja puhkeala heakorra eest? Te ütlete, et see küsimus on projekti skoobist

väljas, ja olen osaliselt nõus. Küll aga palun, et mõtleksite natuke laiemalt teemadele enne kui planeerite eramajade

lähedusse läbikäiguhoovi.

Mujal maailmas on puhkealad planeeritud suurte teede äärde (nende osana) - kuhu need ka kuuluvad. Puhkeala rajamine

suurelt teelt alla eramajade vahele lihtsalt sellepärast, et see on "odavam" tundub kuidagi lühinägelik ja kohalike elanikega

mittearvestav. Neid teid ehitatakse ju (vähemalt osaliselt) Euroopa rahadega? Miks me peaks oma riigi elanike arvelt kokku

hoidma? Pigem võiks planeerida natuke suuremalt - aga normaalset elukeskkonda säilitavalt. Planeerige puhkealad kiirtee

äärde. Mõlemale poole teed. Maha- ja pealesõitudega. (ehk: kogu raha eest!)

* Planeeritavate kergliiklusteede puhul palun mõelge läbi loogilised käigurajad ja see, kes/kuidas/kuhu nendel liigeldes

välja jõuab ja kas see on ka turvaline. (Üsna palju on nähtud neid kergliiklusteid, mis lõppevad "eikusagil")

Võrreldes rambi asukohtasid tänase ja projekteeritud

variandiga on ilmselge ka asjaolu, et kui täna paikneb

kinnistu rambi siseküljes, s.t, et kinnistu on avatud

põhimaantee liiklusmürale kahest küljest. (vt punane joon)

Projekteeritud lahenduse korral aga vaid ühest küljest.

(roosakas joon)

Sellest tulenevalt on ilmne, et tingimused antud kinnistul

muutuvad paremaks võrreldes tänase olukorraga.

Haljasaldele tekitatavat kahju on võimalik minimeerida

tehes asendusistutusi. Projekteerimisel kaalume ka

meetmeid põhimaanteelt leviva müra leevendamiseks.

II osa.

Bussivastas käimine - korduv küsimus. Selgitus tabeli

punkt 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 8.

Läbilaskvus - korduv küsimus. Selgitus tabeli punkt 1.1 jrk

5 põhjenduses nr 9.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

18

Veoautode parkla asukoht on optimaalne ja võimaldab

teenindada erinevaid liikumissuundasid. Seejuures mõtleme

kindlasti ka parkla heakorra peale. „Kogu raha eest“

planeerimine on raiskamine nii maksumaksja raha kui ka

keskkonna vaatest. Antud olukorras pole ka tehniliselt

võimalik tänasesse asukohta uusi nõuetele vastavaid

parklaid rajada. Vt lisaks ka 1.1 jrk 5 põhjendust nr 10.

Kergliiklusteede planeerimisel on projekteeritud nende

asukohad parima ära nägemise järgi. Mis puutub „eikusagil“

lõppevatesse kergliiklusteedesse, siis igal projektil on algus

ja lõpp ning loodevasti edaspidi saab kergliiklusteede võrk

ka laieneda loogiliselt.

Otsus:

1. Ettepanekuga, jätta Pärnu-Ääsmäe ramp tänasesse

asukohta, mitte arvestada.

2. Ettepanekuga, kavandada puhkealad põhimaantee äärde

koos peale- ja mahasõitudega, mitte arvestada.

4 Vimma

72704:001:0018

Kinnistu omanik esitas täpsustavaid küsimusi 20.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/1760-1, millele vastati e-kirjaga 23.01.2023

kirjaga nr 8-1/22-057/1760-2.

NB! Parema loetavuse eesmärgil on kirjas algselt toodud kiri jagatud järjest nummerdatud lõikudeks.

26.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-14

1. Lähteülesanne ja projekti läbiviimine.

Taustainfo.

21.12.2022 Transpordiametist saadetud e-mailiga tehti projektiga seotud kinnistuomanikele kättesaadavaks järgnev

informatsioon:

 Projekteerimistingimuste eelnõu failis “Lisa 1. Projekteerimistingimused Aasmae li... .pdf

Eelnõu ettevalmistamise aeg ja dokumendi viide Transpordiameti dokumendiregistrisse puudub.

 Ääsmäe liiklussõlme asendiplaani skeem failis “P22014-5_EP_TL_Skeem.pdf”

Skeem on ette valmistatud Reaalprojekti poolt. Informatsioon esitatud asendiplaani valmimise aja kohta puudub.

Lisaks ülalnimetatule:

 Korraldas Transpordiamet 18.01.2023 Ääsmäel projekti tutvustava kahetunnise tutvustuse, millest umbes pool oli

Transpordiameti poolne esitlus ja teine pool küsimused ja vastused.

Edastatud dokumentides ja koosolekutel esitatud informatsiooni detailsus ei olnud piisav, et saada aru:

 millised on projektist lähtuvad mõjud ja kitsendused allakirjutanu kinnistule ja selle lähiümbrusele (kitsam vaade),

 kuidas Transpordiamet pakutud lahenduseni jõudis – milline oli detailne lähteülesanne, milliseid probleeme

soovitakse lahendada, milliseid alternatiive kaaluti, milliste valikukriteeriumite alusel konkreetsed

lahendusvariandid valiti, kuidas pakutud lahendus sobitub “suurema pildiga” (laiem vaade)

 Eriti puudutas selline info nappus just Ääsmäe liiklussõlme uut liikluskorraldust ning planeeritavat puhkeala ning

veokite parklat.

Ülalnimetatud põhjustel soovisin saada lisainfot:

Põhjendus:

1. Tegu on projekteerimistingimuste menetlusega, mis

eelneb projekti koostamisele. Koostatud on muuhulhas

liiklusuuring ja veokite parkla ning liiklussõlme

eskiislahendused. Eskiislahenduste koostamisel analüüsiti

ka erinevaid asukohti. Rõhutame, et tegu ei ole veel

ehitusprojektiga ning sellises täpsusastmes nagu vastuseid

soovitakse, pole neid võimalik ilmselt anda. Täpsustused

tulevad projekti koostamise käigus. Projekti koostatakse

vastavalt riigihankele. Riigihanke dokumendid on avalikult

kättesaadavad riigihangete registris, otsides viitenumbrit

243798.

2.1. Vastavalt seadusele on projekteerimistingimuste

menetlusse kaasamiseks aega ettenähtud 10 päeva.

Dokumentide saatmine jäi pühade-eelsesse perioodi

(21.12.2022). Sellest tulenevalt võimaldasime arvamust

avaldada oluliselt pikema aja vältel (kuni 25.01.2023), ehk

koguni 35 päeva. Täiendavalt koostati tegevuse avalik

tutvustamine 18.01.2023. Meie hinnangul on juba antud

täiendavat aega seisukohtade esitamiseks. Täiendavaid

ettepanekuid peale esialgse tähtaja saabumist pole

25.04.2023 seisuga laekunud.

2.2. Kinnistu omanikelt ja muudelt huvilistelt laekunud

ettepanekud ja kommentaarid ei kao, vaid

dokumenteeritakse käesolevas dokumendis.

3. Detailsem planeering ja negatiivse mõju vähendamise

meetmed selguvad projekti koostamise käigus.

3.1 Veokite puhkeala rajamise otsus on tehtud enne

käesoleva riigihanke väljakuulutamist. Käesoleva hanke

suhtes on lähteülesanne projekteerida puhkekoht Ääsmäe

liiklussõlme piirkonda. Seda põhjusel, et olemasolevasse

asukohta ja sh ka teemaplaneeringus toodud asukohta, pole

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

19

 Allakirjutanu saatis 20.01.2023 e-kirjaga infopäringu, millele Transpordiamet (Kaarel Ilustrumm) vastas 23.01.2023.

Vastus suuremat selgust ei toonud. Ei saanud kinnitust, et veokiparkla osas Transpordiameti poolt langetatud otsus

põhineb laiemal visiooni, sellest lähtuval tegevusplaanil ja iga konkreetse juhtumi jaoks läbi viidud detailanalüüsil.

Katke vastusest:

“Hetkel avalikku dokumenti Pärnu-Ikla, Haapsalu, Paldiski suunaliste veokiparklate osas jagada pole. Täpsem

parklate ja puhkekohtade arendamise tegevuskava on koostamisel ning loodetavasti saab see ka lähiaastatel

avalikuks.”

Allpool järgnevate kommentaaride ja küsimuste puhul eeldan, et lisaks seaduse täitmisele järgib Transpordiamet ka hea

valitsemise tava. Allikana kasutasin Riigikontrolli kodulehel leitavat dokumenti:

https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=8MHlj6Yytmw%3D&language=et-EE&forcedownload=true

Tooksin välja mõned hea valitsemise printsiipide punktid mida ise oluliseks pean:

- Hea valitsemine tähendab eesmärgipäraste ja läbipaistvate otsuste tegemist

- Mõistetakse ametlikku ja mitteametlikku aruandmise kohustust

- Avalikkusega peetakse planeeritult ja aktiivselt dialoogi

- Kodanikud ja teenusekasutajad teavad eesmärke ja kavandatud tulemusi

2. Üldised projektiga seotud ettepanekud, küsimused ja kommentaarid

2.1.Dokumendid saadeti kinnistuomanikele tutvumiseks otse enne jõulupühi. Inimestelt, kellel on nii igapäevatöö kui ka

aastavahetuse puhkuseplaanid oodatakse et 2-3 nädala jooksul viiksid nad ennast kurssi konkreetse projektiga kitsamalt

ja teedeehituse planeerimise teemaga laiemalt ning et üks kuu pärast dokumentide saamist peaksid nad olema valmis

andma oma sisulist, mitte formaalset sisendit.

Pakutud ajaraam võib küll vastata seadusele, aga kindlasti ei ole see parim näide hea valitsemise printsiipidest ja

huvigruppide positiivsest kaasamisest.

Soovin, et nii minule kui teistele antud projektiga seotud kinnistuomanikele antaks võimalus lisasisendit anda kuni

28.02.2023 2.2.Soov on, et antud projekti käigus kinnistu omanikelt ja muudelt huvilistelt laekunud ettepanekud ja kommentaarid ei

kaoks „musta auku“, vaid oleks reaalne tagasiside millisel viisil neid täpsustatud ja korrigeeritud projektis arvesse võeti.

Pakun välja, et pärast projekti täpsustamist võiks seda kõigile huvilistele uuesti tutvustada.

3. Veoautode parkla ja puhkeala

Antud teemal oskan kaasa mõelda ja sisendit anda siis kui olen täpsemalt aru saanud milliste valikukriteeriumite lausel

parkla just Ääsmäe liiklussõlme rajati.

Lisaks sellel on soov teada milline on parkla detailsem planeering ning milliste meetmetega kavatsetakse vähendada

negatiivset mõju ümbritsevatele kinnistutele.

3.1.Kuidas kulges analüüsi ja otsustusprotsess mille alusel määrati et parkla ja puhkeala peavad tulema just Ääsmäe

liiklussõlme?

Eeldan et analüüsi aluseks olid mingid üldisema tasandi visioonid. Lisaks veel olemasolevad liiklusvoogude andmed

ning tulevikuhinnangud mille alusel sõeluti välja 2-3 alternatiivset varianti, mille hulgast mingite valikukriteeriumite

alusel langes valik lõpuks Ääsmäe liiklussõlme kasuks.

Palun edastada dokumendid, mille alusel on see otsustusprotsess jälgitav.

Kui osad või kõik dokumendid on mingil põhjusel asutusesiseseks kasutamiseks, siis palun edastage põhjus miks see nii

on.

3.2.Kas veoautode parkla rajamist kaaluti ka Kernu ja Saue/Kanama liiklussõlmede projekteerimisel? Palun edastage

dokumendid kus on jälgitav otsustusprotsess miks ei kaalutud või miks lõpuks loobuti parkla rajamisest.

3.3.Millised on viimase 5 aasta jooksul Transpordiameti poolt planeeritud ja rajatud veoautode parklad? Kas on jälgitud

nende kasutamist ning kogutud andmete alusel tehtud järeldusi planeerimis- ja projekteerimisprotsessi täiustamiseks?

võimalik tehnilistel põhjustel enam parklaid kavandada.

Teemaplaneering ütleb „Planeeringuga kavandatav maantee

koos kõigi tee ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike

rajatistega (tee mulle, katend, kraavid, müratõkked,

valgustus, jalgratta- ja jalgtee jne) tuleb üldjuhul ehitada

planeeringu põhijoonisel esitatud tee ja teekaitsevööndi

alale. Põhimaantee täpne asukoht 150 meetri laiuse tee ja tee

kaitsevööndi ala sees, tee tehnilised näitajad ja sellest

tulenevad piirangud (tee kaitsevööndi ja sanitaarkaitse

vööndi ulatused, omandatava tee ulatus) täpsustatakse

hilisemate tee-ehitusprojektidega.“

Veoautode parklast lähtuva müra- ja muu reostuse

vähendamisega tegeletakse projekti koostamise käigus. Vt

lisaks ka 1.1 jrk 5 põhjendust nr 10.

3.2 Küsimus ei puuduta käesolevat

projekteerimistingimuste menetlust.

3.3 Küsimus ei puuduta käesolevat

projekteerimistingimuste menetlust.

3.4 Kavas on rajada müravall parkla ja elamute vahelisele

alale. Detailsem planeering ja negatiivse mõju

vähendamise meetmed selguvad projekti koostamise

käigus.

4. Detailsem lahendus selgub projekti koostamise käigus.

4.1. Seisukoht registreeritud. Riigimaantee suhtes on siiski

vaja antud mahasõit sulgeda.

4.2. Vimma kinnistu ees ei ole plaanis muutusi, mis

takistaks müratõkkeseina rajamist. Muu liiklusskeem seda

ei mõjuta.

4.3. Vimma kinnistu suhtes ei ole hetkel näha

märkimisväärseid muutusi peale Uue-Hindriku tee

mahasõidu sulgemise. Tulenevalt müraseina ehitamisest

võib tee laieneda kinnistu suunas. Täpsemalt oskame öelda

peale projekti valmimist.

4.4. Kommentaar selge. Ei puuduta otseselt käesolevat

projekti

4.5 Kui peate silmas Tallinna suunast tulevat liiklussõlme

rampi, siis seal ei ole kavas kehtestada 90 km/h. Kinnistute

väljasõiduteede likvideerimine ei ole antud olukorras

seotud kiirusega, vaid pigem sellega, et tegu on

liiklussõlme rambiga ja rampidele mahasõite üldjuhul ette

ei nähta. Eelistatud on kinnistutele juurdepääsu tagamine

läbi muude teede.

4.6. Periood täiendavate märkuste esitamiseks lõppes

25.01.2023 ning märkuseid 25.04.2023 seisuga esitatud

pole.

Kogu Ääsmäe liiklussõlmega seotud küsimused

4.7 Riigihanke dokumendid, koos projekti tehnilise

kirjeldusega on avalikult kättesaadavad riigihangete

registris, otsides viitenumbrit 243798.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

20

3.4.Millised meetmed on planeeritud veoautode parklast lähtuva müra- ja muu reostuse vähendamiseks või

likvideerimiseks?

4. Ääsmäe liiklussõlme uus liiklusskeem

Sarnaselt veokiparkla teemaga oskaks kaasa mõelda ja sisendit anda siis kui olen täpsemalt aru saanud milline on

lähteülesanne mille alusel pakutud lahendus välja pakuti. Mis on olemasoleva liiklusskeemi probleemid ja milliste

lahendustega neid likvideeritakse. Kohati jääb mulje, et rajatav parkla on paljuski määratlenud ka välja pakutud

liiklusskeemi.

Kitsamalt Vimma kinnistuga seotud küsimused

4.1.Pooldan Uue-Hindreku kinnistul oleva eratee Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteele väljasõidu säilitamist

olemasolevas kohas.

4.2.Mina ise müraprobleemi sama teravalt ei tunneta kui naaber Kuusemäe kinnistul. Ilmselt olen müra eest paremini

kaitstud tänu minu kinnistust maantee poole jäävale puudereale.

Soovin näha milliseks kujuneb lõplik liiklusskeem ja otsustaks siis kas ja millist müratõket soovin. Kindlasti ei soovi

läbipaistmatut müratõket.ˇ

4.3.Palun kirjeldage, kas on veel Vimma kinnistuga või Vimma kinnistu ja Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee vahelise

alaga seotud muudatusi mida toob kaasa Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimine. Näiteks nagu puude maha raiumine,

tee laiemaks ehitamine Vimma kinnistu suunas jne.

4.4.Oma Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteele viinud väljasõidu taastamise osas olen küsimused juba Transpordiametile

saatnud.

4.5.Milline on Transpordiameti seisukoht Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee „Harutee“ osas. Kas soov on seal pikemas

perspektiivis saavutada olukord kus saaks kehtestada kiiruseks 90 km/h, mille üheks eelduseks on praeguste maanteega

piirnevate kinnistute väljasõiduteede likvideerimine või ümberkujundamine?

4.6.Järgneva kahe nädala jooksul visandan omapoolse pakkumise enda kinnistuga piirneva liiklusskeemi parandamiseks –

millised on minu tähelepanekud probleemide osas ja kuidas neid võiks lahendada.

Kogu Ääsmäe liiklussõlmega seotud küsimused

4.7.Palun edastage lähteülesanne, lahendamist vajavate probleemide nimekiri mille alusel kujunes välja praegu pakutud

liiklusskeemi lahendus.

4.8.Isiklikult pooldan olemasoleva liiklusskeemi puuduste „välja ravimist“ mitte praegust põhjaliku muutust.

Üks näide kuidas pakutud liiklusskeem on olemasolevaga võrreldes isegi ohtlikum. Praegu on Ääsmäelt ja Pärnu

maanteelt Harutee bensiinijaama suunas ja sealt ära viivad liiklussuunad üksteisest eraldatud ja vastassuundadest

tulevate sõidukite kokkupõrkeohtu ei ole. Uue liiklusskeemi järgi sõidavad Ääsmäelt ja Pärnu maanteelt tulevad

sõidukid vastu Haapsalu poolt tulevatele sõidukitevoole ja vastavalt suureneb ka vastassuundades liikuvate sõidukite

kokkupõrkeoht.

4.9.Vana-Pärnu maantee (11406) suuna liiklusskeem ei ole esitatud eskiiside põhjal arusaadav – kuidas see on mõeldud

lahendada?

4.10. Järgneva kahe nädala jooksul visandan omapoolse pakkumise olemasoleva liiklusskeemi parandamiseks – millised

on minu tähelepanekud probleemide osas ja kuidas neid võiks lahendada.

5. Kergliiklusteed ja kergliikluse ning jalakäiate teedeületuskohad

5.1.Ettepanek on rajada kergliiklustunnel ka Haapsalu suuna sõidutee alla.

4.8 Ka täna sõidavad liiklusvood üksteisele vastu. Sisuliselt

sõidavad veokid kahes suunas kuni Haapsaluni alates all

olevast joonest. Sellest tulenevalt ei näe kuidas situatsioon

oluliselt muutuks

Täiendavalt antud enne ringristmiku on planeeritud

sõidusuunasid eristavad ohutussaared, mis ei ole käesoleval

hetkel veel projekteeritud. Skeemina selgitus all.

4.9 Vana-Pärnu maantee (11406.) Säilib sisuliselt

olemasoleval kujul.

4.10 Periood täiendavate märkuste esitamiseks lõppes

25.01.2023 Märkuseid 25.04.2023 seisuga esitatud pole.

Kergliiklusteed ja kergliikluse ning jalakäiate

teedeületuskohad

5.1. Korduv ettepanek. Selgitus tabeli punkt 1.1 jrk 5

põhjenduses nr 5.

5.2. Kujundame trassi vastavalt Saue valla ettepanekutele.

6. Pärnu maantee trass on varasemalt kavandatud selliselt

et välja on ehitatud vasakpoolne niit. (Pärnu – Tallinn)

Käesoleva projektiga ehitame täiendavalt juurde

parempoolse niidi. All ka geodeetilisel plaanil

illustreerivalt uue niidi asukoht.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

21

5.2.Ettepanek on Kuusemäe kinnistu kõrvale planeeritud kergliiklustee nihutada kaugemale – näiteks sinna kus praegu on

elektriliini trass. Minu arusaamist mööda kaob see trass ära siis kui Elektrilevi õhuliinid maakaablitega asendab.

Maakaablitega asendamise projekt valmis juba aasta-kaks tagasi ja tööd oleks pidanud algama juba 2022 aastal.

6. Pärnu maantee trass

Pärnu maantee puhul torkab silma, et lahenduses rajatakse uus sõidurida terves pikkuses paremale poole, ehk siis veel

lähemale kõikidele Haruteel olevatele majadele.

Viadukti Tallinna poolses otsas ei ole vasakul pool ühtegi elamut – pakun et selles otsas võiks lisaraja alguse pigem

vasakule poole teha.

Otsus:

1. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud

puuduvad.

2.1 Selgitatud. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed

ettepanekud puuduvad ja täiendavaid ettepanekuid ei ole

esitatud.

2.2 Edastada projekteerimistingimuste korraldus koos

arvamuste ja kooskõlastuste tabeliga kõikidele kaasatutele

ning ning avalikul koosolekul osalenutele.

3. Selgitatud. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed

ettepanekud puuduvad.

3.1 Selgitatud. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed

ettepanekud puuduvad.

3.2 Selgitatud. Küsimus ei puuduta käesolevat menetlust.

3.3 Selgitatud. Küsimus ei puuduta käesolevat menetlust.

3.4 Selgitatud. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed

ettepanekud puuduvad.

4. Selgitatud. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed

ettepanekud puuduvad.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

22

4.1 Teadmiseks võetud. Kaaluda projekti koostamise

käigus koostöös Saue vallaga, Uue-Hindreku kinnistu

mahasõidu avatuks jätmist.

4.2 Teadmiseks võetud. Võtta projekteerimise käigus

ühendust Vimma kinnistu omanikuga, et kokku leppida

võimaliku müratõkkeseina lahendus.

4.3 Selgitatud. Konkreetsed ettepanekud puuduvad.

4.4 Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud

puuduvad.

4.5 Selgitatud. Konkreetsed ettepanekud puuduvad.

4.6 Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud

puuduvad ja täiendavaid ettepanekuid ei ole esitatud.

4.7 Selgitatud. Konkreetsed ettepanekud puuduvad.

4.8 Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud

puuduvad.

4.9 Selgitatud. Konkreetsed ettepanekud puuduvad.

4.10 Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud

puuduvad ja täiendavaid ettepanekuid ei ole esitatud.

5.1 Ettepanekuga, rajada Tallinn-Haapsalu rambile

kergliiklusteetunnel, mitte arvestada.

5.2 Projekteerida kergliiklustee ettepanekus toodud

asukohta või viia see veelgi kaugemale Kuusemäe

maaüksusest. Asukoht täpsustada koostöös Saue vallaga.

6. Ettepanekuga, rajada maantee teine niit Ääsmäe küla

poole, mitte arvestada.

5 Kaasiku

72501:001:0212

23.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-9

18.01.2023 Ääsmäel toimunud koosolekult jäi kõlama, et antud eskiisprojekti kogujateede osa on veel lõplikult paika

panemata, aga olemasoleval eskiisil on välja jäänud jälle ca 200 m - alates meie tee suletavast osast (mis tõstetakse ümber

Pähkli kinnistu kõrvale) kuni pilootprojektiga rajatud 2+1 raames kogujateeni.

Rajasime selle sissesõidutee Maanteeameti kooskõlastusega 1988 (tegemist on ajalooliselt vana Pärnu mnt põhjaga) ja

sellele teele on umbes 1997 seatud meie kasuks ka servituut. Kuna täna kasutavad seda projektist välja jäetud lõiku kõik,

kes kogujateel liiguvad, siis on tee muutunud mudaauguks ja minul ei ole võimekust ega ka soovi seda oma vahenditega

korras hoida. Soovin, et antud rekonstrueerimise käigus saab ka see lõik korda tehtud.

Teine ettepanek puudutab müratõkkeid. Kui meile saadeti väga palju aastatid tagasi Via Baltica 2+2 projekti tutvustavad

materjalid, siis oli seal olemas ka Kaasiku kinnistu pool müratõke. 2+1 pilootprojektist jäeti see välja põhjendusega, et

tegemist on teise projektiga. Tänane olukord on selline, et teisele poole Pärnu mnt-d Pirni kinnistu äärde rajatud müratõkkelt

peegeldub nüüd müra tagasi meie kinnistu poole ja olukord on muutunud seda halvemaks. Modelleeritud mürakaart ei

peegelda tegelikku olukorda. Soovin reaalset müra mõõtmist ja vastavalt siis tulemusele ka lahendust.

Põhjendus:

1. Korduv ettepanek. Projekteerime kogujatee rajamise.

2. Mürauuringus on arvestatud olemasoleva

müratõkkeseinaga teisel pool teed maanteed. Väljavõte

uuringust:

Eelneva skeemi peal on toodud perspektiivne 2050. a

müraolukord päevasel ajal ning Kaasiku kinnisasja eluhoone

faasadil on müratase mürauuringu kohaselt 62 dB. See on

küll suhteliselt kõrge tase, kuid ei kohusta Transpordiametit

antud asukohas müra leevendusmeetmeid rakendama.

Elamu maa-alal on kehtestatud liiklusmüra piirväärtuseks

elamu teepoolsel küljel päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 60

dB ning segaaladel vastavalt 70 dB ning 60 dB. Uute

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

23

ulatuslike teelõikude, ristmike ja liiklussõlmede puhul ei ole

võimalik müra mõõta ja hinnangu aluseks võetakse

modelleerimine.

Antud teelõigu müraolukord vaadatakse üle 5-aastase

vahega ning vajadusel kavandatakse meetmed müra

leevendamiseks. Täpsemalt saab lugeda:

https://transpordiamet.ee/mura#liiklusmura-seire

Otsus 1. Projekteerida riigiteelt 11404 kuni Kaasiku kinnisasjani

kõvakattega kogujatee ning viia kokku järgneva kogujatee

lõiguga.

2. Ettepanekuga, teostada projekteerimise käigus

täiendavad liiklusmüra mõõtmised, mitte arvestada.

6 Remontla

72704:001:0001

25.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-13

1. Soovime, et Kinnistule sissesõit tehtaks nõuetele vastavaks - hetkel suur probleem

sissesõiduteele ette parkivad sõidukid.

Meie nägemuse kohaselt tuleks tee teha eristatavaks, asfalteerida kuni Remontla

kinnistu piirini ning liikluskorralduslike vahenditega piirata parkimine nii, et ei

häriks meie ning klientide sissesõitu territooriumile. Tulevikus plaanime ka

oma “platsi” asfalteerida, et pääseks ligi ka raskeveokid. (joonisel punasega

märgitud ala)

2. Alexela juures paikneva sõidutee ääres tuleks korraldada parkimine ning

jalakäiatele eraldatud ala - hetkel valitseb seal segadus, eriti talvel, kui lumi

lükatakse nö valli ning jalakäiatele ruumi ei jagu. Antud asukohta kasutavad paljud

sõiduauto omanikud oma logistilise keskpunktina - näiteks paljud need, kes

suunduvad edasi ühe autoga tööpostile. (joonisel märgitud mustaga).

3. Alajaamale ligipääs - soovime, et alajaamale ligipääs oleks lahendatud nii, et see ei toimuks tulevikus läbi Remontla

kinnistu.

4. Tulevaselt kergliiklusteelt mahasõit/sissesõit Remontla kinnistule - täpse asukoha suhtes peame eraldi kokku leppima, et

kuhu see ka teie poolt mõistlik ja võimalik teha oleks

25.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-17

Projekteerimistingimustega hõlmatavas alas oleva Remontla kinnistu (72704:001:0001) omanikena teeme projekti

põhieesmärke arvestades alljärgnevad ettepanekud:

5. Jalakäijate ja kergliiklejate ohutuks juurdepääsuks Remontla kinnistule palun näha ette mahasõidu ehitamine kinnistuga

piirnevalt projekteeritavalt kergliiklusteelt.

Põhjendus:

1. Hindame olukorda projekteerimisel. Vastavalt

projekteerimistingimuste punktile 5.2.4. nähakse ette

projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude

remontimise vastavalt mahasõidu tüüplahendustele.

Punasega märgitud juurdepääsutee asfalteerimise osas

teeme otsuse projekteerimise käigus.

2. Hindame olukorda projekteerimisel ning näeme

vajadusel ette meetmed kergliiklustee ohutustamiseks.

3. Hindame olukorda projekteerimise käigus. Võimalusel

tagame juurdepääsu alajaamale ilma Remontla kinnistut

läbimata.

4. Juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt

projekteerimistingimuste punktile 5.2.4. ei kavandata

projektiga täiendavaid mahasõite.

Remontla kinnistule on tagatud juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt. Kui kinnistu omanik soovib asukohta

muuta, täpsustada kinnistu liikluslahendust, tuleb see tal

projekteerida ja kooskõlastada Transpordiametiga. Täpsem

info Transpordiameti kodulehel:

https://transpordiamet.ee/mahasoidud

5. Juurdepääs on tagatud, täiendavat ühendust antud

projektiga ei projekteerita (vt ka eelmine punkt).

6. Korduv ettepanek. Vt täpsemalt punkti nr 1 põhjendust.

Erilahenduse korral vt täpsemalt punkti nr 4 põhjendust.

7. Hindame olukorda projekteerimise käigus. Vajadusel

näeme projektiga ette kõrghaljastuse likvideerimise ja

vajalikud heakorratööd.

Otsus:

1. Projekteerida mahasõidu remont vastavalt

tüüplahendusele. Hinnata juurdepääsutee olukorda ning

vajadusel näha ette selle asfalteerimine.

2. Projekteerida vajalikud meetmed, et kergliiklustee oleks

ohutu ja muust liikluskeskkonnast eristatav.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

24

6. Remontla kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa ja kinnistul paikneb omandireformi eelselt kasutusel olev

autoremonditöökoja hoone. Ka käesoleval hetkel toimub hoones autode remont. Hoone teenindab muu hulgas trassil

liiklejaid. Juurdepääs Remontla kinnistule 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teelt toimub 1110 Ääsmäe ühendustee

/72704:001:01664/ ja Tallinn-Pärnu-Ikla tee L19 /72704:001:0158/ kaudu. Riigimaantee maa-alal paiknev olemasolev

mahasõit ja juurdepääsutee pärinevad omandireformi eelsest ajast ja ei vasta kaasaja nõuetele.

Palun projekteerida riigimaantee maa-alale kaasaja nõuetele vastav mahasõit ja juurdepääsutee arvestades kahepoolse

liiklusega kuni 10 sadulautorongi ööpäevas ja kuni 50 sõiduautot ööpäevas.

7. Remontla kinnistu idapiiril riigimaantee teemaa-alal on väljakasvanud kuusehekk Remontla kinnistul olevale hoonele

ohtlikult lähedal (ca 2,5m).

Palume projektiga näha ette riigimaantee alal oleva kõrghaljastuse eemaldamine skeemil näidatud asukohas.

3. Hinnata lahendusi projekteerimise käigus. Võimalusel

projekteerida ligipääs alajaamale Remontla kinnistut

läbimata.

4. Ettepanekuga, rajada Remontla kinnistule täiendav

mahasõit, mitte arvestada.

5. Ettepanekuga, rajada Remontla kinnistule täiendav

kergliiklustee ühendus kavandatavalt kergliiklusteelt, mitte

arvestada.

6. Projekteerida mahasõidu remont, vastavalt

tüüplahendusele. Ettepanekuga, rajada mahasõit ja

juurdepääsutee arvestades kahepoolse liiklusega kuni 10

sadulautorongi ööpäevas ja kuni 50 sõiduautot ööpäevas,

mitte arvestada.

7. Projekteerimisel hinnata kõrghaljastuse olukorda.

Vajadusel näha ette selle likvideerimine ja maa-ala

heakorrastamine.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

25

6 Kärneri

72704:002:0570

25.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-16

Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva Ääsmäe liiklussõlme ümberehitamine koos põhimaantee nr 4 km

26,7-28,5 maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine.

Palun selgitage kuidas on lahendatud näiteks Kärneri kinnistule välja ja sissesõit kiirusreziimil 120 km/h. Juba praegu on

väljasõiduks aega mõni sekund kuna sissesõidutee asub kurvi taga ja vaade on piiratud, kiiruse suurenedes kuni 120

km/h turvalisus ja ohutus kindlasti ei tõuse nagu korduvalt esitlusel 18.01.2023 kinnitati.

25.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-12

Oleme nimelt mures oma väljasõidu/sissesõidutee ohutuse pärast, sest meie teeots asub just peale peale teekurvi ja peale

Pärnu- Haapsalu tee ühinemiskohta.

Juba praegu on meil kiirusel 110km/h või lumisel teel sissesõiduga probleeme olnud et palun nihutage see 110km/h

märk edasi juba nüüd meie teeotsast.

Kui teie plaanid on teha sellel teelõigul nüüd kiiruseks 120/kmh, siis palun selgitage kuidas lahendate meie kinnistule

ligipääsu võimalikult turvaliselt nagu 18.01 koosolekul lubati?

Põhjendus:

Küsimus põhjendatud ning kuna teemaplaneering ega ka

üldplaneering pole seda täpsemalt kajastanud. Kinnisasjale

tuleb leida alternatiivne ligipääs projekteerimise käigus.

Kinnistuomanikuga on ühendust võetud 14.02.23 telefoni

ja e-kirja teel ning pakutud välja võimalikud lahendused.

Eelistust või täpsustatud ettepanekut kinnisasja omanik

23.03.23 seisuga esitanud pole.

Otsus:

Sulgeda km 26,6 asuv mahasõit põhimaanteele. Kärneri ja

Reomäe kinnisasjadele projekteerida alternatiivne

juurdepääs. Lahendus ja juurdepääsutee paiknemine

täpsustada projekteerimise käigus koos kinnistuomanike ja

kohaliku omavalitsusega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“

lisa 2

26

1.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Hageri tee 2a 72704:002:0294

Hageri tee 2b //

Kodurahu

72704:002:0295

Hageri tee 3 72501:001:0264

Hageri tee 5 72704:002:0223

Haljasmäe 72704:001:0008

Harutee 3 72704:001:0228

Harutee alajaam 72704:001:0036

Kernu metskond 114 72701:001:1259

Kernu metskond 113 72701:001:1257

Kernu metskond 28 72701:001:1255

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Kernu metskond 29 72704:001:0400

Kirsi 72501:001:0561

Kruusiaugu 72601:001:1086

Lainurme 72704:001:0250

Loigu 72704:001:0026

Marjametsa 72601:001:0789

Männimetsa 72704:002:0292

Männituka 72701:001:1421

Pirni 72601:001:0041

Ploomi 72601:001:0040

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Pähkli 72704:001:0009

Pärtle 72704:001:0375 Pärtlepõllu 72704:001:0415

Reomäe 72704:002:0230 Siugunurga 72704:001:0135 Siugunõmme 72704:001:0134 Tagametsa bensiinijaam

2 72704:001:0270 Tagametsa tankla 72704:001:0037 Tarve 72704:001:0193

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Toome 72701:001:1143

Tõru 72501:001:0213

Uue-Hindreku 72704:001:0189

Uuskami 72704:002:0636

Vanapärtle 72704:001:0376

Viljapõllu 72704:001:0378

Väiketüki 72704:002:0014

Väljavahi 72701:001:1774

Väljavahi 72704:002:0222

Väljavahi 72704:001:0241

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

04.05.2023 nr 1.1-3/23/331

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4

Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe

liiklussõlme rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks

Transpordiamet algatas 21.12.2022. a projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 4

Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks

ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 27 ja § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

Transpordiameti ja Saue Vallavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel viis Transpordiamet läbi

projekteerimistingimuste andmise menetluses puudutatud isikute kaasamise tervikprojekti osas, sh

avalikult kasutavate kohalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede osas.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse ese paikneb riigi kinnisasjadel (1110 Ääsmäe ühendustee

72704:001:0166, 72704:001:0159, 72704:001:0160, 72704:001:0161, 72704:001:0162,

72704:001:0163, 72704:001:0164, 11247 Ääsmäe-Hageri tee 72704:002:0193, 11404 Ääsmäe

traktori tee 72704:001:0048, 72704:001:0049, 72704:001:0050, 72704:001:0051, 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla tee L11 72703:002:0079, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L13 72704:001:0141, 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla tee L14 72704:001:0255, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L15 72704:001:0256, 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla tee L16 72704:001:0257, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L17 72704:001:0258, 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla tee L18 72704:001:0259, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L19 72704:001:0158, 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla tee L20 72704:001:0261, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L21 72703:002:0080, 9 Ääsmäe-

Haapsalu-Rohuküla tee 72704:001:0032, Haru kergtee L11 72501:001:0265, Harutee tankla

72704:001:0165, Kernu metskond 114) Harju maakonnas Saue vallas Ääsmäe külas ja Pällu külas.

Projekteerimistingimused antakse Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k

kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ täpsustamiseks.

Projekti koostamise eesmärgiks on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu

liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme

2

tõstmine. Lisaks kavandatakse Ääsmäe liiklussõlme piirkonda puhkekoht ja veokite turvaparkla

(„Safe and Secure Truck Parking Area“).

Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimine, mis sisaldab uute teerajatiste, teede ja kogujateede

rajamist, tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja

mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt),

et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt

vajaliku teemaa määramine.

Projekti koostamisel tuleb arvestada tee ehitustööde etapiviisilise elluviimise võimalusega -

liiklussõlme rekonstrueerimine ja puhkekoha ning turvaparkla rajamine, peavad olema teostatavad

ka eraldiseisvalt.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel käsitletakse

teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku

planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4

alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud

projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib

täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette

nähtud koridori osa piires.

Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata

maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste

täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,

kergliiklusteed, kogujateed, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms).

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse

käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib

projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:

Jrk Kinnistu nimi Katastritunnus Kavandatavad tööd kinnistul ja sellega piirneval alal

1 Hageri tee 2 72704:002:0241 liiklussõlme rambi rajamine

2 Hageri tee 2a 72704:002:0294 kogujatee rajamine

3 Hageri tee 3 72501:001:0264 kergliiklustee rajamine

4 Kruusiaugu 72601:001:1086 kergliiklustee rajamine

5 Pirni 72601:001:0041 põhimaantee mahasõidu sulgemine, kogujatee rajamine

3

Jrk Kinnistu nimi Katastritunnus Kavandatavad tööd kinnistul ja sellega piirneval alal

6 Ploomi 72601:001:0040 kogujatee rajamine

7 Pähkli 72704:001:0009 kogujatee ehitamine

8 Toome 72701:001:1143 kergliiklustee rajamine

9 Väljavahi 72704:002:0222 liiklussõlme rambi rajamine

10 Väljavahi 72704:001:0241 kogujatee rajamine, ristmiku sulgemine

Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Transpordiamet korraldas projekteerimistingimuste menetluse käigus eskiislahenduse tutvustuse

18.01.2023 kell 18.00-20.00 Ääsmäe Külakeskuses (Kopli tee 2, Ääsmäe, Saue vald, Harjumaa,

76402). Osalejate registreerumislehe kohaselt osales kokku 36 isikut. Üritusel räägiti projektist

laiemalt ning tutvustati kavandatavat lahendust eskiismudeli abil. Osalejatel oli võimalik koha peal

esitada täpsustavaid küsimusi suuliselt. Täpsed ettepanekud ja täiendavad küsimused paluti osalejatel

esitada kirjalikult. Käesolev korraldus koos lisadega edastatakse muuhulgas isikutele kes üritusel oma

kontaktandmed andsid.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse § 13 lõiked 2 ja 4, EhS § 27, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020

määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja

taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja

projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe

liiklussõlme rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

4

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme

rekonstrueerimise projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

projekteerimise üksus

EELNÕU

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme

rekonstrueerimiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 72704:002:0241, 72704:002:0294, 72601:001:0041,

72601:001:0040, 72704:001:0009, 72701:001:1143,

72704:002:0222, 72704:001:0241, 72601:001:0732,

72701:001:1144, 72701:001:1258, 72601:001:1445,

72701:001:1256, 72704:001:0166, 72704:001:0159,

72704:001:0160, 72704:001:0161, 72704:001:0162,

72704:001:0163, 72704:001:0164, 72704:002:0193,

72704:001:0048, 72704:001:0049, 72703:002:0079,

72704:001:0121, 72704:001:0141, 72704:001:0255,

72704:001:0256, 72704:001:0257, 72704:001:0258,

72704:001:0259, 72704:001:0158, 72704:001:0261,

72703:002:0080, 72704:001:0032, 72704:001:0165,

72701:001:1259

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald (Ääsmäe ja Pällu külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla kuulub rahvusvahelise

Trans-European Network Transport (TEN-T) põhivõrku (core

network).

Ääsmäe liiklussõlmena käsitletakse projekti koostamisel

põhimaantee 4 km 26,7-28,5 lõiku. Ääsmäe liiklussõlme

rekonstrueerimiseks arvestatakse lõigu sisse projekteerimiseks

EELNÕU

vajaminevas mahus Ääsmäe sõlmes asuvad põhimaantee 9

ning kõrvalmaanteede 11402, 11404, 11406 ja 11247 lõigud

koos Ääsmäe liiklussõlme kohalike teede, rampide ja

ühendusteedega.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju

maakonnaplaneeringusse integreeritud teemaplaneeringuga

"Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" (edaspidi

teemaplaneering).

Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemaplaneeringut.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva

olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse

vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning

liiklusohutuse taseme tõstmine.

Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimine, mis sisaldab uute

teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist, tee katendi ning

muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud

ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi

kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Põhimaanteel 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 120 km/h

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Ristlõige/

Sõidurada

Põhimaanteel nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 2+2

Lähtuda juhisest „Riigiteede liikluskorralduse juhis“

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.

5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike

rekonstrueerimine.

5.2.3. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.4. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt

mahasõidu tüüplahendustele või mahasõidu likvideerimine, kui mahasõit on

ebavajalik või dubleeriv (näiteks: samale kinnistule mitu mahasõitu). Täiendavaid

mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.2.5. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja

ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate

mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil.

5.2.6. Juhul, kui ehitusprojekti tulemusena kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale

juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs.

5.2.7. Vajadusel kavandada liikluskorralduslikud meetmed tee ohutuse parandamiseks (sh

kiirusrežiimi muutmine).

5.3.Bussipeatused

EELNÕU

5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse

vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. Koostöös kohalike omavalitsuste ja

ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad.

5.3.2. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad,

tunnelid jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse

nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1

lõikest (3).

5.4.2. Kergliiklusteede laiused tuleb täpsustada projekteerimise käigus võttes arvesse

eeldatavat kasutajate arvu ja võrgustikulist tähtsust.

5.5. Parklad ja puhkekohad

5.5.1. Projekteerida puhkekoht ja veokite turvaparkla („“Safe and Secure Truck Parking

Area) lisa 3 oleval eskiislahendusel näidatud asukohta.

5.5.2. Sisse- ja väljasõit tuleb kavandada üksteisest eraldatuna.

5.5.3. Alale tuleb kavandada üksteisest füüsiliselt eraldatuna veokite, busside, matkaautode

ja sõiduautode parkimisalad. Parkimisalade kujundamisel arvestada vähemalt 10

sõiduauto (sh 1 inva koht), 30 raskeveoki (sh 5 kohta 25,25 m pikkustele eriveostele),

2 bussi ja 2 matkaauto parkimiskohaga (täpne arv selgub projekti koostamise käigus).

5.5.4. Arvestada, et puhkekohas peab olema vähemalt: valgustus kogu territooriumil,

tualett- ja pesemisruumid (meestele ja naistele eraldi) koos sooja vee ja valgustusega,

lõõgastus- ja võimlemisala, laste mänguväljak, lume ja jää eemaldamise võimalus,

jalgrattaparkla, varjualusega lauad ja pingid, prügikonteinerid. Nimekiri

täpsustatakse projekti koostamise käigus.

5.5.5. Veokite parkla peab vastama Euroopa Komisjoni juhise „Standard for safe and

secure truck parking areas“ baas ja pronks taseme nõuetele.

5.5.6. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.6.Teega seotud rajatised

5.6.1. Projekteerida rajatised lisas 3 oleval eskiislahendusel näidatud asukohtadesse.

Projekteerimise käigus võib teha ettepanekuid täiendavate rajatiste projekteerimiseks

(nt jalakäijate tunnel).

5.6.2. Rajatiste kavandatav eluiga: vähemalt 100 aastat.

5.6.3. Koormused: KM-1 ja KM-3 (3600 kN).

5.6.4. Pakkuda projekteerimise käigus välja rajatistele erinevaid lahendusi, mis

võimaldavad valida tehniliselt, majanduslikult ja liiklusohutuse seisukohalt

optimaalseimaid lahendusi.

5.7.Teevalgustus

5.7.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.8.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.8.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.8.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.8.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.9.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

EELNÕU

5.9.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.9.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.9.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5

Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste korraldusele).

5.9.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.10. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.10.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.10.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.11. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☐ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.12. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus.

☒ Mürauuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus.

5.13. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Kaarel Ilustrumm, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad:

1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Teemaplaneeringu väljavõte

3. Ääsmäe liiklussõlme eskiislahendus (veebilink lisatud kaasamiskirja)

EELNÕU

Lisa 1. Asukohaskeem

Põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlm

EELNÕU

Lisa 2. Teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" väljavõte

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

21.12.2022 nr 8-1/22-057/28789-1

Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5

asuva Ääsmäe liiklussõlme

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste

menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km

26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks.

Projekteerimistingimustega täpsustatakse Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut

"Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0 -

44,0" (edaspidi teemaplaneering). Teemaplaneering on kehtestatud Harju maavanema 14.11.2014.

a korraldusega nr 2133 ja integreeritud kehtivasse Harju maakonnaplaneeringusse.

Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva Ääsmäe liiklussõlme ümberehitamine

koos põhimaantee nr 4 km 26,7-28,5 maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine

kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine. Lisaks kavandatakse Ääsmäe

liiklussõlme piirkonda puhkekoht ja veokite turvaparkla („Safe and Secure Truck Parking Area“).

Transpordiameti tellimusel on Reaalprojekt OÜ poolt koostamisel töö nr P22014 „Riigitee 4

Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine“, mille üheks

osaks on Ääsmäe liiklussõlme eskiisi ja eelprojekti koostamine. Eskiislahendus on kuni

31.03.2023. a leitav: https://pilv.mkm.ee/s/uAjQJvQznbf73RY .

Ääsmäe liiklussõlme eskiislahenduse tutvustamine toimub 18. jaanuaril 2023. a kell 18.00-20.00

Ääsmäe Külakeskuses (Kopli tee 2, Ääsmäe, Saue vald, Harjumaa, 76402).

Ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

projekteerimistingimuste eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 25.01.2023 e-posti

aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta

arvamust avaldada.

2 (2)

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kaarel Ilustrumm (tel +372 5557 8458, e-post [email protected])

poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

projekteerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisa: 1. Projekteerimistingimused Ääsmäe liiklussõlm (eelnõu)

Adressaadid: Maa-amet

Riigimetsa Majandamise Keskus

Elektrilevi OÜ

Eesti Lairiba Arenduse SA

Telia Eesti AS

AS Kovek

Põllumajandus- ja Toiduamet

Muinsuskaitseamet

Kaitseministeerium

Saue Vallavalitsus

MTÜ Ääsmäe Külakogu

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus

OÜ Alexela Tanklad

55578458, [email protected]