| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60/9 |
| Registreeritud | 03.05.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60 |
| Sari | Kõrgendatud avaliku huviga alade dokumentatsioon |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kuusalu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kuusalu Vallavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse riigimetsa
majandamise kava aastateks 2023-2030
kooskõlastamine
Austatud vallavanem
Anname teada, et RMK on valmis saanud Harjumaal Kuusalu vallas Kuusalu aleviku ja terviseraja
ümbruse riigimetsa majandamise kava aastateks 2023-2030 (lisatud käesolevale kirjale).
Kava koostamisel on vastavalt võimalustele arvestatud kava menetlemise käigus esitatud
ettepanekutega. Kohaliku kogukonna esindajate soovil on kavast välja jäetud kõik algselt
kavandatud uuendusraied. Kõik kavaga planeeritud hooldusraied on kavas teostada käesoleva
aasta sügisel.
Palume Teie poolset kooskõlastust nimetatud metsatööde kavale. Kooskõlastus palun saata e-posti
aadressile [email protected] võimalusel hiljemalt 26.05.2023.a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrus Kevvai
Ida-Harjumaa metsaülem
Sama: [email protected]
506 6931 [email protected]
Terje Kraanvelt
Kuusalu Vallavalitsus
Meie 03.05.2023 nr 3-1.60/2022/9-11
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
1
Harjumaa Kuusalu vald
Kuusalu aleviku ja terviseraja
ümbruse riigimetsa kava
aastateks 2023-2030
Koostaja: Andrus Kevvai
02. mai 2023
2
Sisukord
I Ülevaade Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruses kasvava metsa majandamise kavaga
hõlmatud riigimetsadest 4
II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 8
III Metsade majandamise kava Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse riigimetsades
aastatel 2023–2030 9
IV Mõisted 16
3
Hea lugeja!
Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas
vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,
uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega
noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega
kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse
tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.
Enamus Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud ning loodus
teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele
metsakasvatustööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puit raiutakse ja asemele kasvatatakse uus
mets.
Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest
tingimustest. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega
luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid
tingimusi varem loonud põlengud ja tormid, mida täna aga esineb harvem ja väiksemal pindalal
kui sada aastat tagasi.
Püsimetsamajandust pärsib Eestis enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade
viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid väheviljakates
männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.
Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku materjali, mida kasutame energia
saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks. Lisaks luuakse
riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja kultuuriobjekte ning
toetatakse teadusuuringuid.
Selleks, et säilitada Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruses kasvavate metsade püsimine ja
mitmekülgne kasutus ka tulevikus, oleme kokku pannud Kuusalu alevik ja terviserada
ümbruses kasvava riigimetsa majandamise kava aastateks 2023–2030.
4
I Ülevaade Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruses
kasvava metsa majandamise kavaga hõlmatud
riigimetsadest
Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruses on kavaga hõlmatud RMK hallatavat metsamaad 344,2
ha (tabel 1).
Kõik need metsad on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub
arvestades seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest ja kohaliku Rehatse
maastikukaitseala kaitse-eeskirjast tulenevate piirangutega.
Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Kuusalu
aleviku ja terviseraja ümbruses.
Rangelt kaitstav mets -
RMK otsusega mitte majandatav mets -
Mittemetsamaa -
Kokku 0.0
Majandatav mets 344.2
Kõik kokku 344.2
Kavaga hõlmatud metsadest enamuse moodustavad männikud. Ülejäänud puuliigid, kaasikud
ja kuusikud on esindatud vähesel määral (joonis 2).
5
Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse (%).
Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).
6
Üle poole ehk 65,3% (224 ha) Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse riigimetsadest
moodustavad keskealised metsad. Vanu metsi on 30,1% (104 ha) ja noori metsi 4,6% (16 ha)
(joonis 3 ja 4).
Vanade metsade hulka on arvestatud metsad, mis juba praegu on saavutanud või saavutavad
lähema 10 aasta jooksul vanuse, mis seadusest tulenevalt lubab metsas teha uuendusraiet.
Sõltuvalt puuliigist on see vanus erinev. Kuusalu väheviljakates männikutes on selleks
vanuseks 110-120 aastat.
Noorte metsade hulka on arvatud hiljuti istutatud ja sõltuvalt puuliigist kuni 40 aasta vanused
metsad. Neis metsades teeme vastavalt vajadusele valgustusraiet. Kuna noored metsad on
kiirema kasvuga ja muutuvad üsna ruttu, siis käesolevas kavas neid raieid ei käsitleta.
Valgustusraiete kavandamine toimub jooksvalt vastavalt noore metsa muutustele.
Keskealiste metsade hulka kuuluvad kõik metsad, mis on jõudnud noore metsa east välja ja ei
ole veel uuendusraie vanuseni jõudnud. Sellistes metsades teeme vastavalt vajadusele
harvendusraiet. Harvendusraie käigus raiutakse metsast välja nõrgemakasvulised ja kasvus
allajäänud puud, et soodustada allesjäävate puude kasvutingimusi.
7
Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%).
Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa (ha).
8
II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel
Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka
tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist sihiga tagada puistute
ühtlasem jagunemine vanusegruppidesse.
• Uus mets pannakse uuendusraielankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast
raiet.
• Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb.
• Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva.
• Raielangid püütakse sobitada maastikku. Raiete puhul püütakse mitte tükeldada
väljakujunenud metsamassiive ning välditakse suurte avatud vaadete tekkimist.
• Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.
• Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata
lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.
• Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70
tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.
• Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.
• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest
teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
9
III Metsade majandamise kava Kuusalu aleviku ja
terviseraja ümbruse riigimetsades aastatel 2023–2030
Selleks, et tagada Kuusalu aleviku ja terviseraja piirkonna metsade järjepidevus ja püsimine,
tuleb siinseid metsi jätkuvalt majandada ja järk-järgult uuendada. RMK uuendab metsi
põhimõttel, et alal saaks kasvama raiutud metsaga vähemalt samaväärne mets ja kohtades, kus
see on võimalik, kasutatakse selleks turberaiet. Valdav osa Kuusalu aleviku ja terviseraja
ümbruse riigimetsadest asub väheviljakatel muldadel, kus metsade uuendamiseks on võimalik
kasutada turberaieid, mis tagab uue samaväärse metsapõlve väljakasvatamise vana metsa all.
Valikraie kasutamine ei ole Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse riigimetsas mõistlik, sest
kõik need metsad on valdavalt ühevanuselised ja üherindelised.
Arvestades piirkonna majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ja kasvutingimusi
ning tulles vastu kohaliku elanikkonna soovidele, ei kavanda me järgnevaks seitsmeks aastaks
Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruses kasvavasse riigimetsa uuendusraiete tegemist.
Kavandame üksnes harvendusraieid, mida on Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse riigimetsa
kasvu ja tervisliku seisundi parandamiseks vaja teha kokku 10,9 ha. (Tabel 2).
Raied plaanime teha ühes etapis – aastal 2023 (tabel 2, kaart 2, tabel 3).
Tabel 2. Raiete pindala hektarites (ha) Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse riigimetsades
2023-2030.
Aasta Harvendusraie
2023 10.90
Kokku 10.90
10
Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.
11
Kaart 2. Alal planeeritud raied kava kehtivuse perioodil.
12
Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse
riigimetsades.
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav
puuliik
Pindala,
ha
QS052 3 Männikud Harvendusraie 2023 - 3
QS052 10 Männikud Harvendusraie 2023 - 0.5
QS053 7 Männikud Harvendusraie 2023 - 1.7
QS053 15 Männikud Harvendusraie 2023 - 3.5
QS053 19 Männikud Harvendusraie 2023 - 0.7
QS053 26 Männikud Harvendusraie 2023 - 1.2
QS054 12 Männikud Harvendusraie 2023 - 0.3
Kuusalu aleviku ja terviseradade ümbruse riigimetsas tööde tegemisel arvestame alljärgnevaga:
• Tööde käigus välditakse võimalikult olemasolevate radade kahjustamist. Kahjustada
saanud teed, sihid ja rajad taastatakse endises olukorras, kindlasti ei kasutata taastamiseks
jämeda fraktsiooniga killustikku.
• Metsamaterjali ladusid ei planeerita olemasolevate terviseradade äärde.
• Tagatakse kõigi teadaolevate pärandkultuuri objektide säilimine.
13
Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa aastal 2030 (%).
Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2030 (%).
14
Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2030 (ha).
15
Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2030.
16
IV Mõisted
Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada
meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige
paremini.
Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie
• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud
säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.
• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja
jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).
Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on
võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste
häiludena.
Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.
Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).
• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse
suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.
• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust
tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad
puud.
• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.
1
Harjumaa Kuusalu vald
Kuusalu aleviku ja terviseraja
ümbruse riigimetsa kava
aastateks 2023-2030
Koostaja: Andrus Kevvai
02. mai 2023
2
Sisukord
I Ülevaade Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruses kasvava metsa majandamise kavaga
hõlmatud riigimetsadest 4
II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 8
III Metsade majandamise kava Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse riigimetsades
aastatel 2023–2030 9
IV Mõisted 16
3
Hea lugeja!
Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas
vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,
uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega
noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega
kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse
tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.
Enamus Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud ning loodus
teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele
metsakasvatustööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puit raiutakse ja asemele kasvatatakse uus
mets.
Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest
tingimustest. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega
luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid
tingimusi varem loonud põlengud ja tormid, mida täna aga esineb harvem ja väiksemal pindalal
kui sada aastat tagasi.
Püsimetsamajandust pärsib Eestis enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade
viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid väheviljakates
männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.
Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku materjali, mida kasutame energia
saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks. Lisaks luuakse
riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja kultuuriobjekte ning
toetatakse teadusuuringuid.
Selleks, et säilitada Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruses kasvavate metsade püsimine ja
mitmekülgne kasutus ka tulevikus, oleme kokku pannud Kuusalu alevik ja terviserada
ümbruses kasvava riigimetsa majandamise kava aastateks 2023–2030.
4
I Ülevaade Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruses
kasvava metsa majandamise kavaga hõlmatud
riigimetsadest
Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruses on kavaga hõlmatud RMK hallatavat metsamaad 344,2
ha (tabel 1).
Kõik need metsad on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub
arvestades seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest ja kohaliku Rehatse
maastikukaitseala kaitse-eeskirjast tulenevate piirangutega.
Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Kuusalu
aleviku ja terviseraja ümbruses.
Rangelt kaitstav mets -
RMK otsusega mitte majandatav mets -
Mittemetsamaa -
Kokku 0.0
Majandatav mets 344.2
Kõik kokku 344.2
Kavaga hõlmatud metsadest enamuse moodustavad männikud. Ülejäänud puuliigid, kaasikud
ja kuusikud on esindatud vähesel määral (joonis 2).
5
Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse (%).
Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).
6
Üle poole ehk 65,3% (224 ha) Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse riigimetsadest
moodustavad keskealised metsad. Vanu metsi on 30,1% (104 ha) ja noori metsi 4,6% (16 ha)
(joonis 3 ja 4).
Vanade metsade hulka on arvestatud metsad, mis juba praegu on saavutanud või saavutavad
lähema 10 aasta jooksul vanuse, mis seadusest tulenevalt lubab metsas teha uuendusraiet.
Sõltuvalt puuliigist on see vanus erinev. Kuusalu väheviljakates männikutes on selleks
vanuseks 110-120 aastat.
Noorte metsade hulka on arvatud hiljuti istutatud ja sõltuvalt puuliigist kuni 40 aasta vanused
metsad. Neis metsades teeme vastavalt vajadusele valgustusraiet. Kuna noored metsad on
kiirema kasvuga ja muutuvad üsna ruttu, siis käesolevas kavas neid raieid ei käsitleta.
Valgustusraiete kavandamine toimub jooksvalt vastavalt noore metsa muutustele.
Keskealiste metsade hulka kuuluvad kõik metsad, mis on jõudnud noore metsa east välja ja ei
ole veel uuendusraie vanuseni jõudnud. Sellistes metsades teeme vastavalt vajadusele
harvendusraiet. Harvendusraie käigus raiutakse metsast välja nõrgemakasvulised ja kasvus
allajäänud puud, et soodustada allesjäävate puude kasvutingimusi.
7
Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%).
Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa (ha).
8
II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel
Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka
tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist sihiga tagada puistute
ühtlasem jagunemine vanusegruppidesse.
• Uus mets pannakse uuendusraielankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast
raiet.
• Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb.
• Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva.
• Raielangid püütakse sobitada maastikku. Raiete puhul püütakse mitte tükeldada
väljakujunenud metsamassiive ning välditakse suurte avatud vaadete tekkimist.
• Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.
• Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata
lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.
• Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70
tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.
• Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.
• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest
teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
9
III Metsade majandamise kava Kuusalu aleviku ja
terviseraja ümbruse riigimetsades aastatel 2023–2030
Selleks, et tagada Kuusalu aleviku ja terviseraja piirkonna metsade järjepidevus ja püsimine,
tuleb siinseid metsi jätkuvalt majandada ja järk-järgult uuendada. RMK uuendab metsi
põhimõttel, et alal saaks kasvama raiutud metsaga vähemalt samaväärne mets ja kohtades, kus
see on võimalik, kasutatakse selleks turberaiet. Valdav osa Kuusalu aleviku ja terviseraja
ümbruse riigimetsadest asub väheviljakatel muldadel, kus metsade uuendamiseks on võimalik
kasutada turberaieid, mis tagab uue samaväärse metsapõlve väljakasvatamise vana metsa all.
Valikraie kasutamine ei ole Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse riigimetsas mõistlik, sest
kõik need metsad on valdavalt ühevanuselised ja üherindelised.
Arvestades piirkonna majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ja kasvutingimusi
ning tulles vastu kohaliku elanikkonna soovidele, ei kavanda me järgnevaks seitsmeks aastaks
Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruses kasvavasse riigimetsa uuendusraiete tegemist.
Kavandame üksnes harvendusraieid, mida on Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse riigimetsa
kasvu ja tervisliku seisundi parandamiseks vaja teha kokku 10,9 ha. (Tabel 2).
Raied plaanime teha ühes etapis – aastal 2023 (tabel 2, kaart 2, tabel 3).
Tabel 2. Raiete pindala hektarites (ha) Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse riigimetsades
2023-2030.
Aasta Harvendusraie
2023 10.90
Kokku 10.90
10
Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.
11
Kaart 2. Alal planeeritud raied kava kehtivuse perioodil.
12
Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruse
riigimetsades.
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav
puuliik
Pindala,
ha
QS052 3 Männikud Harvendusraie 2023 - 3
QS052 10 Männikud Harvendusraie 2023 - 0.5
QS053 7 Männikud Harvendusraie 2023 - 1.7
QS053 15 Männikud Harvendusraie 2023 - 3.5
QS053 19 Männikud Harvendusraie 2023 - 0.7
QS053 26 Männikud Harvendusraie 2023 - 1.2
QS054 12 Männikud Harvendusraie 2023 - 0.3
Kuusalu aleviku ja terviseradade ümbruse riigimetsas tööde tegemisel arvestame alljärgnevaga:
• Tööde käigus välditakse võimalikult olemasolevate radade kahjustamist. Kahjustada
saanud teed, sihid ja rajad taastatakse endises olukorras, kindlasti ei kasutata taastamiseks
jämeda fraktsiooniga killustikku.
• Metsamaterjali ladusid ei planeerita olemasolevate terviseradade äärde.
• Tagatakse kõigi teadaolevate pärandkultuuri objektide säilimine.
13
Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa aastal 2030 (%).
Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2030 (%).
14
Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2030 (ha).
15
Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2030.
16
IV Mõisted
Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada
meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige
paremini.
Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie
• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud
säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.
• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja
jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).
Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on
võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste
häiludena.
Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.
Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).
• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse
suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.
• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust
tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad
puud.
• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.