“Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhisele" esitatud ettepanekutest

Vastuskiri

Austatud Anne Sula

Saatsite 07.02.2023 läbivaatamiseks ja seisukohtade ning ettepanekute esitamiseks

Keskkonnaameti tellimusel ja kliimarahastu toel Tartu Ülikooli töögrupi poolt koostatud

„Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus-ja kompensatsioonimeetmete

rakendamise juhise“ (edaspidi juhis). Juhise eesmärk on anda ülevaade maaparanduse ning sellega

kaasnevate rekonstrueerimis- ja hoiutööde mõjust keskkonnale; koondada olemasolevad

juhismaterjalid ja teemakohased avaldatud teadusartiklid kuivendussüsteemide negatiivsete

mõjude võimalikest vältimis-, leevendus- ja kompensatsioonimeetmetest, nende toimimisest ning

puudujääkidest veekaitse seisukohast nii metsa- kui põllumajandusmaastikes; ning kirjeldada,

olemasolevast kirjandusest lähtuvalt, Eesti tingimustesse sobivaid kompleksseid vältimis-,

leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Märgime, et kahjuks tugineb juhis valdavalt väljaspool Eestit läbiviidud teadustöödel, mistõttu

on tagasiside andjal vajalik juhise sisuliseks läbitöötamiseks ja analüüsimiseks viia ennast esmalt

kurssi erinevate riikide metsandus- ja põllumajanduspoliitikatega, metsakasvatuslike ja

maaparanduslike praktikatega ning klimaatiliste tingimustega. Seetõttu on kahetsusväärne, et

juhisega tutvumiseks ja seisukohtade ning ettepanekute esitamiseks on antud niivõrd lühike aeg.

Sellegipoolest täname Teid selle võimaluse eest ja loodame, et RMK tähelepanekud on abiks

parimate lahenduste leidmisel.

RMK ettepanekud

Mõistete kasutamine

Maaparandusalal tegutsevad isikud, kellel on erialane haridus ja pädevus (MATER). Tööde

teostamisel lähtutakse erialaspetsiifilisest terminoloogiast, igal mõistel on kindel tähendus ja

eesmärk. Olulise puudusena tuleb märkida, et juhises ei kasutata mõisteid olemasolevast

valdkonna mõistete- ja õigusruumist või tehakse seda hektiliselt. Seetõttu jääb läbivalt

arusaamatuks, miks ja millistest leevendusmeetmetest räägitakse. Näide: Maaparandusseadus

defineerib keskkonnarajatised – juhises antud mõistetes puudub. Maaparandussüsteemide- ja muid

Anne Sula

Keskkonnaamet

[email protected]

[email protected]

Teie 06.02.2023 nr 7-9/23/2580

Meie 08.03.2023 nr 3-2.1/2023/1526

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

rajatisi defineeritakse ja kasutatakse juhises sageli seosetult ja ebatäpselt. Näide: vagukraavitus ja

vesivagu. Tulenevalt eelnevast ei ole juhise ettepanekud üheselt mõistetavad.

Ettepanek: Kaasata juhise täiendamise protsessi isik või isikud, kes omavad praktilist

maaparandusalast pädevust.

3. Rahvusvahelised kohustused ning Euroopa Liidu direktiivid

Juhise koostaja viitab KOHAK punktile 3.3.2. millest teeb järelduse, et edaspidi hakatakse veel

intensiivsemalt maaparandussüsteeme rekonstrueerima. Juhises on jäetud välja KOHAK punkt,

mis pöörab tähelepanu keskkonnaprobleemidele, millega peame tegelema siis, kui me

maaparandussüsteeme korras ei hoia. Kliimamuutused koosmõjus kuivendussüsteemide seisundi

halvenemisega (amortiseerumisega) hakkavad omakorda põhjustama muutusi maakasutuses –

liigniisked alad laienevad ning võivad kasutusest välja jääda, sest saagikus või selle koristatavus

väheneb. Kasvatatavate kultuuride valik hakkab sõltuma nii liigniiskuse kui ka põua taluvusest.

Kõrgemat lisandväärtust andvate põllukultuuride jaoks sobilike põllumaade vähenemine võib

näiteks kaasa tuua kartuli, rapsi ja teraviljade külvipindade vähenemise ja seetõttu rohumaade

pindala suurenemise. Siinkohal on oluline märkida, et Keskkonnaministeeriumi kodulehel välja

toodud kliimamuutuste prognoosi kohaselt on Eestis oodata sademete hulga suurenemist.

Prognoositud on sademete hulga suurenemist vastavalt 10 protsenti või 14 protsenti aastatel 2041–

2070 ning 16 protsenti või 19 protsenti aastatel 2071–2100. Samuti prognoositakse hoogvihmade

suurenemist st. 24–65 protsenti suureneb tõenäosus, et suvekuudel sajab ühes ööpäevas suur hulk

sademeid (>30 mm).

Juhises viidatud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030, kus tõdetakse,

et maaparandusalased õigusaktid ja praktikad peavad senisest paremini arvestama

kliimamuutuste- ja keskkonnaaspektidega. Antud tähelepanek on toodud välja just seetõttu, et ka

tulevikus oleks korras maaparandussüsteemid. Soovitakse täpsustada seadusandlust selliselt, et

oleks parem maaomanike koostöö ning maaparandusseire peab andma ülevaatlikumaid ja

täpsemaid andmeid maaparandussüsteemide tehnilise seisundi ja kuivendusseisundi kohta ning

kuivendatud maatulundusmaa kasutuse keskkonnamõju kohta (Punkt 119).

Juhises on toodud viide Riigikontrolli auditile (Maaparandussüsteemide korrastamise

jätkusuutlikkus 2020), mis juhtis tähelepanu maaparandussüsteemide mõju veekogude ja põhjavee

kaitsele kui loodusväärtustele. Keskkonnaprobleemide jätkuva teravnemise tõttu on ka senise

maaparanduspraktika muutused vältimatud. Riigikontroll on auditis juhtinud tähelepanu just

sellele, et põllumajanduse jaoks maaparandusseire käigus ei koguta andmeid maaparanduse

keskkonnamõju kohta, mistõttu pole täpsemat teavet, millistest piirkondadest ja allikatest

põllumajanduse hajureostus pärineb, mis tingimustel põllult enam toitaineid leostub ning kas seni

ehitatud settebasseinid ja lodud ning märgalapuhastid suudavad setted ja toitained piisavas

ulatuses kinni püüda. Auditis juhitakse tähelepanu, et riiklikud süsteemid peaksid paremini

kajastama maaparandussüsteemide olemasolu ja seisukorda ning teeb ettepanekuid, kuidas on

võimalik paremini koguda infot vajaliku teabe kogumiseks, kuid toonitab, et lähtudes

keskkonnamuutustest on ka oluline, et maaparandussüsteemid oleksid korras ja toimivad.

Direktiivide kohaldamine ja erinevate asutuste hinnangud kokku võetuna (Euroopa Kohus, KeM,

KeA): Euroopa Liidu direktiivid ei ole enamasti vahetult kohaldatavad. Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikkel 288 sätestab, et direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga

liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku liikmesriigi

otsustada. Seega tuleb direktiivides sätestatud eesmärkide saavutamiseks tugineda siseriiklikule

õigusele. Loodusdirektiivi artiklis 6 sätestatud kohustused tuleb üle võtta siseriiklikku õigusesse.

Artikkel 6 sätete üle võtmine tähendab sisuliselt seda, et liikmesriigid on kohustatud kavandama

kõigi erikaitsealade suhtes kaitsemeetmed ning võtma vastu asjakohased õiguslikud, halduslikud

3

või lepingulised meetmed. Täpne õiguslike, halduslike või lepinguliste meetmete valik on

liikmesriikide enda teha. Küll aga tähendab see seda, et igale Natura 2000 alale tuleb kaitse-

eesmärk kehtestada ning seda kõikidele alal olulisel määral esinevate liikide ja elupaigatüüpide

lõikes.

Eesti praktikas on loodusdirektiivi artikkel 6 kohustused üle võetud 05.08.2004 Vabariigi

Valitsuse korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“. Korralduses on kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade

– linnualade ja loodusalade nimekiri (edaspidi Natura 2000 alad). Korralduse eesmärk on

määratleda Euroopa Komisjonile esitatud Natura alade piirid ja üldised kaitse-eesmärgid

(milliseid liike ja elupaigatüüpide kaitseks ala esitatakse). Euroopa Liidu

looduskaitsedirektiividele tugineva Natura 2000 võrgustiku kujundamise eesmärk on pigem

toetada säästvat arengut kui välistada igasugune majandustegevus. Samas nõuab Euroopa Liidule

oluliste elupaigatüüpide ja liikide elupaikade säilitamine adekvaatse õigusliku kaitserežiimi

kehtestamist ja selle tagamise toimiva mehhanismi loomist.

Kaitsekord kehtestatakse selliselt, et lisaks siseriiklikele eesmärkidele on tagatud ka Natura ala

eesmärkide täitmine ning väärtuste seisundi säilimine ja paranemine. Kehtestatud kaitsekord peab

tagama selle, et kaitse-eeskirjaga lubatud ja piisavalt täpselt reguleeritud tegevustel (sh metsaraie)

ei ole negatiivset mõju neile väärtustele, mille kaitseks konkreetne ala on moodustatud. Kui tööala

ei asu Natura 2000 alal ja ei ole kuidagi nähtav oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku

ala kaitse-eesmärgile, on alusetu Natura 2000 alast väljapoole jäävatel aladel rakendada sarnast

kaitserežiimi kui Natura 2000 alade ja seal paiknevate kaitstavate loodusobjektide puhul, sh

mõju hindamise kontekstis.

Ettepanekud:

1. Juhise peatükis 3 on tsiteeritud rahvusvahelisi kohustusi valikuliselt. Valikuline tsiteerimine ei

võimalda juhise lugejal mõista kogu kohustuse ulatust ega konteksti.

2. Juhise koostajad ei oma ülevaadet EL direktiivide kohaldamise kohta siseriiklikus õiguses ega

too välja ühtegi tähelepanekut, millist rahvusvahelist õigust siseriiklikus õiguses ei kohaldata.

3. Palume juhise koostamisel kirjeldada selle vastavus ja seosed siseriiklike õigusaktide osas.

Märgime, et meie hinnangul võib juhise mõnede ettepanekute rakendamine olla osaliselt või

täielikult vastuolus Eesti Vabariigi seadustega (näiteks, Metsaseadus §42 lg 2).

4. Kuna antud peatükk ei aita sellisel kujul kaasa juhise laiema eesmärgi saavutamisele, siis teeme

ettepaneku kaaluda 3. peatüki juhisest eemaldamist.

4. Kraavide rekonstrueerimise majanduslik tasuvus

Leheküljel 24, lõigus 2 käsitletakse kuivendussüsteemide mõju puistu juurdekasvule.

Kahetsusväärselt ei ole juhises viidatud hiljuti Eestis avaldatud selle teemalisele teadustööle.

2022. aastal lõppes KIK tellitud projekt „KUIVENDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMISE

MÕJU PUISTU JUURDEKASVU NING PÕHJAVEE TASEME DÜNAAMIKALE“, mille

vastutav täitja oli Eesti Maaülikooli dotsent Maris Hordo. Lähtudes antud projekti järeldustest,

siis tänu metsakuivendusele on Eestis lisanduv juurdekasv keskmiselt 2,5-3 tm hektarile aastas.

Võttes arvesse antud juhises välja toodud kuivendusmahud, siis kogu Eesti peale on meil lisanduv

juurdekasv tänu maaparandusele metsamaal ligikaudu 1,8-2,25 miljonit tm ja ainuüksi riigimetsas

1,1-1,35 miljonit tm. Seeläbi toome välja, et antud juhises on selgelt alahinnatud metsaparanduse

mõju meie metsade juurdekasvule. Lisandaval juurdekasvul on selge mõju LULUCF eesmärkide

täitmisele. Siinkohal on oluline rõhutada, et metsanduse osas on välja toodud ainult tüve

juurdekasv, süsiniku sidumise osas lisandub sellele veel kogu maapealne ja maa-alune

produktsioon (so. juurte ja okste produktsioon). Peale selle tuleb töö tulemustest välja, et esimese

kümne aasta jooksul on kraavide rekonstrueerimise mõju suurem ning seeläbi lisanduv juurdekasv

4

omakorda suurem. Projekti aruandes on välja toodud, et nt keskmine aastane juurdekasv

intensiivistus rekonstrueerimisjärgselt ligikaudu 1,8 m3/ha/a võrra puistus kus tagavara on 50

m3/ha, kuid efekt langeb kuni 1,0 m3/ha/a olukorras kui tagavara on 150 m3/ha. Mis näitab, et

peale selle, et me hoiame metsaparandusega juba lisanduvat juurdekasvu, me ka intensiivistame

juurdekasvu läbi kraavide rekonstrueerimise. Samuti on töös välja toodud, et antud näitajad on

suuremad kui Soomes läbi viidud uuringute puhul, mis näitab, et me ei tohiks teiste riikide

tulemusi üks-ühele Eestisse üle kanda.

Ka juhise lehekülje 24 kolmanda lõigu kohta soovime täpsustada, et teiste riikide tulemusi ei saa

üks-ühele Eesti tingimustesse üle kanda. Antud lõigus on selgelt välja toodud temperatuuride ja

kasvukoha viljakuse mõju ning võrreldes Soome või Rootsiga on Eesti metsad viljakamad ning

keskmine tempreatuur kõrgem. Kuivendamise kasumlikkust ei peaks hindama ainult puidu

tootlikkuse suurenemise põhjal, vaid on oluline, et tänu kuivendusele saame metsast varuda

oluliselt kvaliteetsemat puitu ning seeläbi suunata rohkem puitu pikaajalistesse toodetesse. Oluline

on arvestada kliimamuutuste seisukohalt ka asendusefektiga. Leskinen jt (2018) on teinud puidu

asendusefekti kohta väga põhjaliku uurimuse, nt asendamaks 1 t betooni kasutuse puiduga hoiame

kokku ligikaudu 2,4 t CO2. Ka antud juhises on välja toodud kuivendatud metsatüüpide kliimat

jahutav mõju, mis võimendub veelgi läbi puidu asendusefekti. Puidust kestvustooted panustavad

meie LULUCF eesmärkide saavutamisse.

Juhises puudub arusaam kuivendussüsteemide eesmärgipärasest kasutamisest ja nende hoiu

vajadusest. Kuivendussüsteem ei ole asi iseeneses, vaid abinõu maaviljeluseks, sealhulgas metsa

kasvatamiseks ja majandamiseks. Näide -metsa majandamisel on olemasolev hooldatav kraav ja

selle mulle oluline ka mustika kasvukohatüübis. Muldeid kasutatakse metsamaterjali transpordiks

ja seeläbi välditakse kokkuveoteede rajamist metsamuldadele ning nende võimaliku kahjustamist.

Oluline on märkida, et mullete kasutamine aitab vähendada metsamasinate CO2 heidet.

Ettepanekud:

1. Vaadata üle ja täiendada antud peatükki, võttes sealjuures arvesse Eestis avaldatud

teaduskirjandust.

2. Soovitame täpsustada peatüki pealkirja. Kas räägitakse kitsalt kraavidest või siiski

kuivendussüsteemidest?

5. Metoodika

Juhises on valdavalt viidatud välismaisele kirjandusele. 194-st maaparanduse leevendusmeetmeid

käsitlevast teadustööst enamus (136) olid läbi viidud Euroopas, neist 85 Soomes. Enim uuringuid

oli tehtud kuivendatud metsa- või turbaaladel ning 50 põllumajandusmaastikus.

Eelnevalt oleme juhtinud tähelepanu, et võrreldes Soome või Rootsiga on Eesti metsad viljakamad

ning keskmine temperatuur kõrgem. Ka kuivendussüsteemide mõju puistu juurdekasvule on

võrreldes põhjanaabritega märgatavalt erinev.

Juhises ei ole analüüsitud, välja toodud ega ka arvesse võetud riigiti erinevaid metsakasvatuslike

praktikaid. Näiteks Skandinaaviamaades on metsade väetamine tavapärane metsakasvatuslik

meede, millega suurendatakse puistu juurdekasvu. Paraku kaasneb sellega oht, et toitained võivad

sattuda veekogudesse. Juhises soovitatakse metsamaastikel jätta lageraielankide ja

vooluveekogude vahele kaldapuhver laiusega 50m, mille eesmärk on toitainete talletamine

taimestikus. Kaldapuhvris tuleks hoiduda metsade majandamisest (v.a sanitaarraie). Soovitus

tugineb kahel Soomes ja USA-s valminud teadusartiklil (Väänänen jt 2008 ja Mayer jt 2007).

Tundub kohatu soovitust rakendada Eestis, kus metsa väetamine mineraalväetisega on keelatud ja

puhvrit läbiva vee voolukiirus on väike.

Juhisest ei selgu, milliste projekteerimisnormide alusel olid erinevates riikides

maaparandussüsteemid rajatud ning milliseid juba meil seadusest tulenevaid leevendusmeetmeid

antud riikides kasutatakse või ei kasutata. Ilma selle teadmiseta ei ole õige teiste riikide

5

teadustööde tulemusi võtta Eesti tingimustes otsekohalduvatena, kuna riigiti on

maaparandussüsteemide projekteerimisnormid erinevad.

Võrdlemisi vähe on juhises hinnatud, milline on Eesti kuivendatud metsade mõju süsiniku

sidumisele. See on kahetsusväärne, kuna Eestis on sellealane kompetents täiesti olemas. Mainime,

et hetkel on käimas kaks aegreas süsinikubilansi uuringut kuivendatud metsades, seda nii

kuusikute kui männikute puhul. Antud projektide tulemused on väga olulised hindamaks, milline

on meie kuivendatud metsade mõju süsiniku sidumisele.

Ettepanekud:

1. Selgitada välja ja täienda juhist erinevates riikides kasutatavate maaparandussüsteemide

projekteerimisnormidega. Antud info on vajalik hindamaks, kas teadustöö soovitusi on

asjakohane Eesti tingimustes rakendada.

2. Hinnata ja välja tuua, kui palju erinevad riigiti ilmastikutingimused ja kas need on Eestiga

võrreldavad.

3. Hinnata ja välja tuua, kas metsakasvatuslikud praktikad (nt. metsade väetamine) on võrreldavad

Eestis rakendatavate praktikatega.

4. Kaasata juhise täiendamise protsessi metsandus- ja maaparandusteadlased.

7. Nõuded melioratsioonisüsteemidele ja ettepanekud kuivendusmõjude leevendusmeetmete

tõhustamiseks Eestis

Ettepanek 1. Keelustada uute kraavisüsteemide rajamine olemasolevast kuivendusvõrgust

mõjutamata märgades metsades või teistel looduslikel märgaladel.

RMK kommentaar: RMK maadel on meie hinnangul antud printsiipi rakendatud juba 10 aastat.

Vajab defineerimist, mida tähendab: uute kraavisüsteemide rajamine; olemasolevast

kuivendusvõrgust mõjutamata märg mets; looduslik märgala.

Ettepanek 2. Kraavide rekonstrueerimine tuleb keelustada kaitsealade sihtkaitsevööndites.

RMK kommentaar: RMK on üldreeglina antud printsiipi juba rakendanud. Tuleb märkida, et

sihtkaitsevööndis tehtavaid töid reguleerib eelkõige kaitse-eeskiri. Teatud juhtudel võib

eesvoolude puhul tööde tegemine osutuda hädavajalikuks.

Ettepanek 3. Kraavide rekonstrueerimine tuleb kaitsealade piiranguvööndites ning hoiualadel

keelustada juhul, kui see mõjutab kas kaitsealal olevaid väärtuslikke märgalasid (sh märgi metsi

ja soid), mis kuuluvad EL loodusdirektiivi elupaigatüüpide (nn Natura elupaigatüüpide) hulka

(märjad metsaelupaigad: *9080, *91D0,*91E0, 91F0; sood: 7110, 7140, 7150, 7160, 7210, 7230;

märjad niidud: 1630*, 6430, 6450) või on kaitsealuste liikide elupaigaks (sh kopra üleujutusala).

Samuti juhul kui märgaladega seotud liikide ja nende elupaikade kaitse on seatud kaitseala kaitse

eesmärgiks.

RMK kommentaar: Vt vastuskirja punkti 3.

Ettepanek 4. Kaitse- või hoiuala vahetus läheduses asuvate maaparandussüsteemide

rekonstrueerimisele, kui see võib negatiivselt mõjutada kaitsealal asuvaid väärtuslike märgalasid

ja nendega seotud kaitsealuseid liike, peab eelnema keskkonnamõjude või Natura hindamine (vt

joonis 6). Juhul kui oluline mõju ilmneb, tuleb kaitseala ja rekonstrueeritava maaparandussüsteemi

vahele jätta vähemalt 125 m laiune rekonstrueerimata ala.

RMK kommentaar: Nõue, et EL loodusdirektiivi elupaiku ei tohi negatiivselt mõjutada on juba

tänases seadusandluses rakendatud. Kaitstavatel objektidel asuvate märgalade puhul jätab RMK

rekonstrueeritavate kraavide ja kaitseala piiri vahele juba täna 150 m puhvri või alternatiivina jääb

väiksema puhvri korral rekonstrueeritavate kraavide ja kaitseala vahele vähemalt 1 kraav (võib

olla piirikraav), mis jääb rekonstrueerimata ja välistab rekonstrueerimise mõju kaitseala

6

pinnaveele. Juhisest jääb arusaamatuks, kas objekti ümber 125 m puhvri säilitamisel ei pea mõju

Natura alale hindama. Ettepanek vajab täpsustamist ja täna Eestis rakendatavate meetmetega

ühtlustamist.

Ettepanek 5. Kõikidel kraavidel, mis suubuvad eesvoolu või looduslikku veekogusse (jõgi, järv,

oja), tuleb kasutada alale sobivaid ja tõhusaid veekaitsemeetmeid (viidatud lisa 1 ja 2).

RMK kommentaar: Ettepanek on arusaadav, eeldades, et leevendusmeetmete all peetakse silmas

samas töös esitatud ettepanekuid. RMK-l on selles osas tänaseks arvestatav praktiline kogemus

ja meetmete kirjeldamisel tuleks Eestis saadud kogemusi maksimaalselt arvestada.

Veekaitsemeetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed võimaliku mõjuga.

Ettepanek 5. Ühegi veel looduslikuna säilinud või selleks ajapikku uuesti tagasi kujunenud

vooluveekogu (ka kitsad lähteojad*) või selle lõiku ei tohiks kraaviga asendada.

RMK kommentaar: Ka täna ei rekonstrueerita ühtegi looduslikus olekus säilinud vooluveekogu.

Ettepaneku teise osa rakendamine peaks olema kaalutlusotsus. Vaja on täpsustada karakteristikud,

kuidas hinnatakse, kas kraav on kujunenud looduslähedaseks. Lähteoja mõiste vajab definitsiooni.

Ettepanek 6. Väheproduktiivsetel soomuldadel ning aladel, kus esmakordne kuivendus suurendab

puistu juurdekasvu vaid vähesel määral (näiteks karusambla ja sinika, kasvukohatüüpides), tuleb

kuivenduskraavide rekonstrueerimine ja uuendamine keelustada või lubada seda vaid minimaalses

ulatuses, kui kogu kuivendusobjekti toimimine sõltub viidatud ala läbivast kraavist ning seda pole

võimalik ümber projekteerida. Samuti ei ole vaja kraave rekonstrueerida aladel, kus on ülekaalus

(rohkem kui 50% maaparandussüsteemi pindalast) juba piisavalt kuivad kasvukohatüübid nagu

mustika, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa ning sinilille. Seejuures tuleb arvestada, et

kuivendusalad on tihtipeale väga heterogeensed ning hõlmavad endas erineva veejuhtimisvõimega

alasid, seega peab ka otsustusprotsess olema ala spetsiifiline (nt erineva vanusega puistute asukoht

valgalal) ning on seetõttu raskesti üldistatav.

RMK kommentaar: Ettepanek on raskesti mõistetav, kuna pole defineeritud, mida tähendab

„väheproduktiivne soomuld“. Praktikas RMK kaalub juba praegu kraavide rekonstrueerimisest

loobumist juhtudel, kus paksudel turvasmuldadel asub V ja Va boniteedi puistuid ning see ei too

kaasa märgatavat liigniiskuse tõusu kõrgema boniteediga puistutes.

Ettepanek 7. Kuna suure tagavaraga (> 120 m3/ha) puistu kuivendab evapotranspiratsiooni tõttu

piisavalt, on paljudel aladel kraavide korrashoid tarbetu. Soome ja Kanada uuringud on näidanud,

et ka metsa uuendamine on võimalik ilma olulise veetõusuta, kui kasutada lageraie alternatiive.

Vajalik on koostada metsakasvatuslik kuivendussüsteemi korrashoiu planeerimismudel, mis võtab

evapotranspiratsiooni arvesse ning tarbetust kraavide uuendamisest loobuda.

RMK kommentaar: Meie hinnangul ei ole see efektiivselt rakendatav, kuna me ei majanda metsa

massiividena vaid eraldistena ja seetõttu ei saa kraavide hooldusotsuseid siduda ümbritsevate

üksikute puistute tagavaraga. Ettepanek ignoreerib ka kuivendussüsteemi kui terviku logistilist

rolli metsade majandamisel.

Ettepanek 8. Igale riigimetsas kavandatavale rekonstrueerimisprojektile peab eelnema lähi- ja

kaugmõjude hindamine (KMH) seda nii elustiku kui ka elupaikade seisukohast lähtuvalt,

arvestades ka võimalikku mõju põhjavee kvaliteedile (vt joonis 6).

RMK kommentaar: Ettepanek väljub kehtivast seadusandlikust ruumist. See tundub liialt suure

halduskoormuse tekitamisena olukorras, kus mõjud ja leevendavad meetmed on teada ning samuti

on tegevus allutatud riiklikule kontrollile. Mõju põhjavee kvaliteedile ilmselt polegi võimalik

korrektselt teaduslikult hinnata mõistlike kuludega.

Ettepanek 9. Kõige kulutõhusam lahendus settereostuse kontrollimiseks on osade kraavide või

kraavilõikude puhastamata jätmine, millega vähendatakse allavoolu kanduvate osakeste hulka.

7

RMK kommentaar: RMKs juba rakendatakse kraavide puhastamata jätmist meetmena. Küsimus

on rakendamise detailides, mis vajavad konkretiseerimist.

Ettepanek 10. Kuna vee voolu kiirus ja erosioonikoormus on suurem kollektorkraavides , tuleb

need vähemalt osaliselt puhastama jätta, et vähendada koguerosiooni.

RMK kommentaar: Terminoloogiliselt jääb segaseks, mida täpselt silmas on peetud. Kui on

mõeldud avatud eesvoole, siis on ettepanek arusaadav.

Ettepanek 11. Puhastamist vältida suure erosiooniriskiga kraavide puhul, milleks on väga

lagunenud turbaga (st von Post-i skaalal väärtus H5 või enam) või peenfraktsiooniliste

mineraalmuldadel (liivadel ja saviliivadel) olevad kraavid. Erosiooniriski peenfraktsiooniliste

alusmuldade puhul aitab vähendada ka kraavide sügavuse reguleerimine, nii et need

minraalpinnast ei avaks.

RMK kommentaar: Projekteerimisel tuleb igal kraavilõigul hinnata ja arvestada puhastamisega

seotud erosiooniriski. Kindlasti vajab praegusest detailsemat täpsustamist, millistel juhtudel

peetakse erosiooniriski kõrgeks. Praegu on see reguleeritud kehtivate normidega, juhis peaks

ütlema, kas ja millises ulatuses on vaja norme muuta.

Ettepanek 12. Elustiku toetamiseks tuleb loodusliku ilmega kraavilõikude (nähtava vooluga,

veesisese taimestikuga), õgvendatud ojade ja kraavide suudmelähedaste lõikude puhastamisest

hoiduda.

RMK kommentaar: Vaja on määratleda loodusliku ilmega kraavilõikude karakteristikud.

Ettepanek 13. Raiejärgse liigniiskuse vältimiseks kasutada kraavide rekonstrueerimise asemel

raiesmikel vagukraavitust ehk vesivagusid.

RMK kommentaar: Ettepanek on segane, kuna töös toodud vagukraavide definitsioon ei ühti

Eestis kasutusel olevaga. Vajab täpsustamist, mida töös vesivagude ja vagukraavituse all

mõeldakse. Vesivagude rajamine on täna RMK-s lubatud, kuid ainult kindlates kasvukohatüüpides

ja tingimusel, et peale valgustusraieid vesivagude otsad suletakse.

Ettepanek 14. Settetiikide asemel tuleb settekoormuse vähendamiseks kasutada tõhusamalt

toimivaid settevälju (vajadusel kombinatsioonis suurvee kontrollsüsteemiga).

RMK kommentaar: Ettepanek on arusaadav, kuid on siiski rakendatav kohaspetsiifiliselt ega saa

asendada settetiike. Tuleb kaaluda ka teisi meetmeid sette liikumise pidurdamisel, rohkem

panustada sette tekkimise esimestele kraavimeetritele, mitte kraavi viimastele meetritele, kus

vooluhulgad on suured ja seetõttu sette liikumise pidurdamine väheefektiivsem. Ka peab kaaluma

meetmete rakendamist majanduslikust aspektist ja leidma kuluefektiivsemad lahendused vastavalt

olustikule. Juhise mustandis on seos looduslike tingimuste ja meetmete kuluefektiivsuse osas

läbivalt sisuliselt katmata.

Ettepanek 15. Uuendusraielankide ja looduslike (voolu)veekogude vahele (raiepoolsele kaldale)

tuleb jätta raietest puutumata (va sanitaarraied) kaldapuhver (sh veekaitsevöönd), et vähendada

veekogu toitainete (sh heljumosakeste ja fosfori) koormust ning suurendada veekogu bioloogilist

mitmekesisust. Kaldapuhvri laius peaks olema vähemalt 50 m, et minimeerida setete ja toitainete

sattumist veekokku ning säilitada veekogu ja selle kaldaala elustik.

RMK kommentaar: Ettepanek on viidetega korrektselt sisustamata ja jääb arusaamatuks, kas nii

laia puhvrit (50m) on vaja metsade majandamisel elustiku jaoks või hoopis toitainete kande

pidurdamiseks. Osad viidatud teadustööd on üles ehitatud pigem puhastuslodule sarnaste

lahenduste efektiivsuse mõõtmisele (nt Väänanen et al 2008) ega ole võrreldavad Eestis

8

rakendatavate lausaliste puhvervöönditega raielankidelt lähtuva toitainete sissekande

pidurdamisel. Põllumajandusmaastikus on ka Eesti uuringud (nt Ü. Mander Porijõe valgala

uuringud) hästi näidanud, et kitsad puhverribad toimivad sette- ja toitainete pidurdamisel väga

efektiivselt. Loogiline on, et see toimib analoogselt ka metsamaastikus, kus toitainete koormus on

kordades väiksem. Kui laiad võiksid olla puhverribad elustiku toetuseks veekogude kallastel ja

kuidas neid majandada, vajab täiendavat arutelu. Võimalik, et puhvrite määramisel peab lähtuma

veekogu oru geomorfoloogilisest tüübist ja jõeäärsest kasvukohatüübist ning seadma piiranguid

raieliigile ja sellele kui lähedale võib veekogule tehnikaga minna. Vaja oleks täiendavaid

omamaiseid uuringuid, et hinnata toitainete sissekannet raiesmikelt vooluveekogudesse.

Ettepanek 17. Maaparandussüsteemide hoolduse ja rekonstrueerimise käigus tuleb säilitada juba

olemasolevaid veekogusid ja/või märgalasid, sh näiteks kraavimulde taha kogunenud veekogud

(neid veeviimarite rajamisega mitte kuivendada), allikad, tiigid ja väikesed ojad ning osa

kraavilõike (eriti neid, mis on looduslikuks kujunenud) jätta rekonstrueerimisest puutumata.

RMK kommentaar: Ettepanek on arusaadav, kuid vajab täpsustamist. RMK nõustub, et

rekonstrueerimisel ei tohiks mõjutada olemasolevaid looduslikke märgi metsafragmente, kuid

samas tuleb vältida kraavimulde taha rekonstrueerimisel tekkivat püsivat uut üleujutust, mis võib

metsa kahjustada.

Ettepanek 18. Maaparandussüsteemide hoolduse või rekonstrueerimise käigus tuleb igale

rekonstrueeritavale alale projekteerida ja rajada alltoodud negatiivseid elustikumõjusid

leevendavaid rajatisi:

• leevendustiike väikeveekogudest sõltuva elustiku säilimiseks;

• kraavilaiendeid kraavide mikroelupaikade heterogeensuse suurendamiseks;

• nähtava vooluga kraavidesse kärestikke, põhjavalle ja väikeseid paise (nt paigutades

veekogusse suuremaid kive või puutüvesid), mille abil tekivad ülesvoolu aeglasema ja

allavoolu kiirema vooluga lõigud;

• erineva kaldakaldega lõike, sh väga madala kaldaga lõike, kuhu saaksid tekkida väikesed

üleujutusalad.

RMK kommentaar: Leevendusveekogud ja muud rajatised on vajalikud ja RMK-l on nende

rajamisega kogemusi. Neid tuleb kavandada ja rajada sõltuvalt iga tööobjekti eripärast. Töö

koostajad peaksid meetmete väljapakkumisel arvestama ka juba Eestis omandatud kogemusi.

Ettepanek 19. Maaparanduslike keskkonnarajatiste hulka kuuluvad Eestis ka kohalikke

veevarusid säästvad ning metsapõlengu ja tuule poolt pinnase ärakande (deflatsiooni) kahjusid

vähendavad rajatised nagu kuivendusvee korduvkasutuse tiik ja tuletõrjetiik (Keskkonnarajatiste

kavandamise juhis 2007). Tuletõrjetiikide ja vee korduvkasutuse tiikide projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb arvestada ka nende sobivust elustikule (vt ptk 6.2.1).

RMK kommentaar: tuletõrjetiikide kohandamine leevendusveekogudeks on lihtne ja arusaadav

meede. Jääb arusaamatuks, mida mõeldakse „metsapõlengu ja tuule poolt pinnase ärakande

(deflatsiooni) kahjusid vähendavad rajatised“ all.

Ettepanek 20. Leevendusmeetmete tõhusust on vaja hinnata pärast nende rakendamist, selleks

spetsiaalset seiresüsteemi kasutades. Seire tuleb kavandada rekonstrueerimise eesmärkidest

lähtuvalt ning jätkuma kuni eesmärgid on saavutatud. Seiresüsteem peaks sisaldama nii elustiku,

mulla kui ka veerežiimi muutuste hindamist. Lähtuvalt eesmärkidest on võimalik elustiku osas

keskenduda ühe või mõne taksonirühma seirele. Sellist leevendusmeetmete tõhususe

seiresüsteemi Eestis veel ei ole, kuid selle loomine, riikliku seire osana, on väga vajalik.

RMK kommentaar: Leevendusmeetmete tõhususe tehniliste parameetrite ja elustiku seire

teostamine võiks olla valimipõhine ja piisav, et see võimaldaks seiretulemuste üldistamist. Seda

võiks teostada konkreetse uurimisprojekti või programmina.

9

Ettepanek 21. Arvestades kuivenduse negatiivset mõju meie looduslikele veekogudele tuleb need

riiklikult korrastatavate eesvoolude nimistust välja arvata.

RMK kommentaar: Ettepanek ei ole RMK-le suunatud, kuid siinkohal vajab selgitamist, mis on

looduslik veekogu. Kui suurest veekogust me räägime ja kas suures osas kraavitatud kunagist oja

loetakse looduslikuks jne. Ilma selge definitsioonita jääb ettepanek arusaamatuks.

Ettepanek 22. Juhul kui eesvool on kujunenud looduslähedaseks ja isetoimivaks, tuleb selle

õgvendamist ja voolutakistustest puhastamist vältida.

RMK kommentaar: On vaja määratleda loodusläheduse karakteristikud. Voolutakistuste

eemaldamise keelamist üldprintsiibina ei saa kehtestada, sest teatud juhtudel on voolutakistuste

eemaldamine hädavajalik, et tagada ülejäänud süsteemi toimimine.

Ettepanek 23. Eesvooludeks olevad kraavid tuleks kujundada ümber kahetasandilisteks.

RMK kommentaar: Üldnõudena ei ole see mõistlik. Konkreetsed veekaitsemeetmed peavad

lähtuma lokaalsetest looduslikest oludest ning neist lähtuvast efektiivseimast lahendusest.

Ettepanek 24. Veekaitserajatised tuleb rajada ka neile eesvooludele, mis suubuvad alla 10 km2

valgalaga vooluveekogusse või järve, kuna väärtuslikeks elupaikadeks pole sugugi mitte üksnes

> 10 km2 valgalaga jõed ja järved vaid ka oluliselt väiksemad veekogud.

RMK kommentaar: Nõus, et settekannet ja toitainete sissekannet pidurdavaid meetmeid on vaja

rakendada ka väikese valgalaga veekogude kaitseks. Vaja täpsustada, mida mõeldakse

veekaitserajatiste all.

Ettepanek 25. Eesvooludest setete eemaldamisel tuleb lähtuda dokumendist

Kuivendussüsteemide eesvoolude veekeskkonda säästva hoiu põhimõtetest. Sette

eemaldamisel tuleb kasutada tehnoloogiat, mis minimeerib sette kandumise allavoolu (sette-

ekraanid jne; sh puhastuslodu rajamine enne sette eemaldamist). Sete eemaldatakse ühelt kaldalt,

säilitades taimestik vastaskaldal, -nõlval ja -nõlvajalamil. Sette eemaldamisel tuleb vältida suurvee

perioodi ja lõhejõgede nimistusse kantud veekogude korral ka lõhilaste kudemisaega (töid ei

teostata ajavahemikul septembrist – mai lõpuni). Sete tuleb paigaldada kaldale selliselt, et oleks

välditud selle tagasivalgumine eesvoolu.

RMK kommentaar: Ettepanek on kohe rakendatav ja osaliselt juba rakendatud. Eraldi peab

kaaluma viidatud juhise enda uuendamist.

Kokkuvõte

Kommenteerimiseks ja seisukohtade ning ettepanekute esitamiseks saadetud töö annab ülevaate

erinevatest kuivendusega seotud keskkonna aspektidest, kuid kindlasti ei saa seda käsitleda

juhisena, mida oleks koheselt võimalik praktikas rakendada. Töö teeb ettepanekuid eri tüüpi

meetmete rakendamiseks, kuid jääb sageli liiga üldiseks ja terminoloogiliselt hägusaks. Seetõttu

pole mitmed töös toodud ettepanekud üheselt mõistetavad. Töös pole eraldi analüüsitud ega

kriitiliselt hinnatud peamiselt välismaiste teadustööde rakendatavust Eesti oludes, ning samuti

puudub ülevaade teiste riikide regulatsioonides rakendatud meetmetest. Töö puuduseks on ka

asjaolu, et ettepanekute koostamisel pole meile teadaolevalt üldse konsulteeritud Eestis

maaparandusega seotud praktikutega, et arvestada nende kogemusi erinevate meetmete

rakendamisel. Kokkuvõtvalt leiame, et antud töö teoreetiline osa vajab põhjalikumat lähenemist

ja kriitilisemat allikakäsitlust, üheselt mõistetavat terminite kasutust ning Eesti enda kogemuse

ja teadmiste paremat kaasamist ettepanekute vormistamisel. Antud töö võib täiendamisel olla

abivahendiks täiendavate juhendite väljatöötamise üle otsustamisel.

10

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Tõnisson

juhatuse liige

Olavi Andres

[email protected]

Toomas Kivisto

[email protected]

Kaupo Kohv

[email protected]