RMK kooskõlastuse taotlus Räpina vald - Põlvamaa

1

Põlvamaa, Räpina vald

Koolmajärve metsa

majandamise kava aastateks 2023-2033

Koostaja: Tiit Timberg

märts-mai 2023

2

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamus Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud ning loodus

teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele

metsakasvatustööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puit raiutakse ja asemele kasvatatakse uus

mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega

luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid

tingimusi varem loonud põlengud ja tormid, mida täna aga esineb harvem ja väiksemal pindalal

kui sada aastat tagasi.

Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku materjali, mida kasutame energia

saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks. Lisaks luuakse

riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja kultuuriobjekte ning

toetatakse teadusuuringuid.

Selleks, et säilitada Koolmajärve metsade püsimine ja mitmekülgne kasutus ka tulevikus, oleme

kokku pannud riigimetsa majandamise kava aastateks 2023-2033.

3

I Ülevaade Koolmajärve küla lähiümbruse metsadest

Räpina valla üldplaneeringus on Koolmajärve küla lähiümbruse riigimets määratletud

puhkemetsana ja sellest tulenevalt ka kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsana.

Koolmajärve KAH metsa paiknemisest annab ülevaate kaart 1. Ala koosseisu kuuluvad

metsakvartalid: PW131 (riigi osa järvest, RMK puhkekoht); Rosma-Leevi maantee ääres

paiknev PW139; elektriliini-Kuulmajärve tee vahel asuv PW138 ja PW137 ning väike osa

PW140-st.

Koolmajärve KAH metsa pindala on kokku 70.1 ha (Tabel 1). Sellest 9.9 ha asub

Koolmajärve LKA sihtkaitsevööndis, kus mitte mingit metsa majandamist ei toimu.

Mittemetsamaad on alal 4.0 ha. Majandatavat metsa on alal 56.2 ha, kus metsa kasvatamine ja

uuendamine toimub arvestades seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest

tulenevate piirangutega.

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine (ha)

Rangelt kaitstav mets / Koolmajärve

LKA sihtkaitsevöönd 9.9

Mittemetsamaa / Kogrõjärve soo 2 ha

Kuulma järve - riigile kuuluv osa 2 ha 4

Kokku 13.9

Majandatav mets 56.2

Kõik kokku 70.1

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa 2023.aastal.

4

Koolmajärve metsadest enamuse moodustavad männikud, järgnevad kaasikud ja kuusikud.

Haavikud on esindatud vähesel määral (Joonis 2).

Metsade vanuselisest struktuurist annavad ülevaate joonised 2-5.

Joonis 1. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) 2023.aastal.

Joonis 2. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%) 2023.aastal.

5

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (ha) puuliikide kaupa 2023.aastal.

Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus (%) puuliikide kaupa 2023.aastal.

6

II Puhkekoht, matkarada, pärandkultuur, muinsuskaitse

RMK puhke-lõkkekoha paiknemisest, RMK Matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru

kulgemisest Koolmajärve külas annab ülevaate kaart 2. Samas on toodud ka muinsuskaitse all

olevate kääbaste paiknemine. Koolmajärve küla pärandkultuuri objektidest annab ülevaate

kaart 3.

Kaart 2. Kuulma järve äärne RMK puhke-lõkkekoht. Matkatee kulgemine (lilla joon).

Kääbaste paiknemine.

Kaart 3. Koolmajärve küla pärandkultuuri objektide paiknemine.

7

III Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist sihiga tagada puistute

ühtlasem jagunemine vanusegruppidesse.

• Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.

• Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb.

• Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva.

• Raielangid püütakse sobitada maastikku. Raiete puhul püütakse mitte tükeldada

väljakujunenud metsamassiive ning välditakse suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.

• Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata

lageraiega enne, kui kõrval oleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

• Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

• Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

8

IV Metsade majandamise kava aastateks 2023-2033

Raieid plaanime teha neljas etapis – aastatel 2023, 2024, 2028 ja 2033 (Tabel 2 / Kaart 2).

Arvestades majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi, on

metsade uuendamiseks vaja teha lähema 10 aasta jooksul lageraieid kokku 2.20 ha ja

aegjärkseid raieid 12.10 ha (Tabel 2). Sellise raiete mahuga ja metsa vanuselise struktuuriga on

võimalik liikuda raieküpsete, keskealiste ja noorte metsade osakaalu võrdsustamise suunas

(Joonis 2 / Joonis 7). Kümnendi lõpuks säilib noore metsa osakaal samas suurusjärgus (ca

20%), keskealiste metsade metsade osakaal väheneb ja raieküpsete metsade osakaal suureneb.

Tabel 2. Raiete pindala (ha) aastate lõikes.

Aasta Harvendusraie

(HR) Lageraie

(LR)

Aegjärkne raie

(AR)

2023 0 1.30 4.40

2024 19.50 0 0

2028 0 0 1.40

2033 0.30 0.90 6.30

Kokku 19.80 2.20 12.10

Lageraie (LR) kavandame 2023.aastaks äsja küpsusvanuseni jõudnud kuuse-männi segametsa

(PW137-37-1.30 ha), kus kuusk kooreüraski rüüstest ulatuslikult kahjustatud-kuivanud. Raie

käigus jätame ülepinnaliselt säilikpuudeks männid, kokku 25-30 puud. Lageraied on

2033.aastaks kavandatud väikesepinnalistesse (alla 0.5 ha) männikutesse, kus samuti

suurendatakse tavapärast (10 tk/ ha) säilikpuude hulka. Lageraie raiesmikud uuendatakse

männi istutusega (Kaart 2 / Tabel 3).

Aegjärkse raie (AR) kavandame valdavalt küpsetesse männikutesse. Esimese raiejärguga

harvendatakse männikut ülepinnaliselt ca poolte puude sh kõigi kuuskede-kaskede

väljaraiumisega. Maapind mineraliseeritakse männi loodusliku uuenduse tekke

soodustamiseks. Teine raiejärk on võimalik teostada ca 10 aasta möödudes, kui alale on

tekkinud ühtlane männi uuendus. Vaatasime veelkord üle eeldused ja otsustasime aegjärkse

raie rakendamise kasuks ka 2023.aastal raietel PW139-9, 26, mis paiknevad Rosma-Leevi

maantee / elektriliini vahelisel alal (Kaart 2-1 / Tabel 3). Kaitsealuse liigi elupaiganõudlust

arvestades, ei kavandata järgmisel kümnendil PW139-9,26 2023 aegjärksele raiele 2.raiejärku.

Harvendusraie (HR) eesmärgiks on parematele puudele soodsamate kasvutingimuste loomine

puistu ühtlase harvendamisega. (Kaart 2-2 / Tabel 3). Puhkemetsas on harvendusraie

kaasnevaks eesmärgiks, tihedate puistute (täiused 0.70-0.90) kujundamine parkmetsa-

ilmelisteks puistuteks.

9

Kaart 2. Kõik planeeritud raied aastateks 2023-2033.

Kaart 2-1. Aegjärksed raied (AR 2023) Rosma-Leevi maantee / elektriliini vahelisel alal

teostatakse 2023.aasta augustis-septembris.

10

Kaart 2-2. 2024.aastaks on kavandatud noorte-keskealiste männikute-kaasikute-kuusikute

hooldamiseks harvendusraied (HR 2024) kokku 19.5 ha

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga.

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav

puuliik

Pindala,

ha

PW137 8 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.6

PW137 11 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 1.6

PW137 18 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 7.3

PW137 19 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 3.6

PW137 24 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 0.5

PW137 26 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 1.1

PW137 27 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 0.6

PW137 29 Kuusikud Harvendusraie 2024 - 0.6

PW137 34 Kuusikud Harvendusraie 2024 - 2.2

PW137 37 Kuusikud Lageraie 2023 Mänd 1.3

PW137 38 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 0.7

11

PW137 41 Kuusikud Harvendusraie 2024 - 0.7

PW138 3 Männikud Aegjärkne raie 2033 Mänd 1.2

PW138 5 Männikud Aegjärkne raie 2033 Mänd 0.8

PW138 9 Männikud Aegjärkne raie 2028 Mänd 1.4

PW138 11 Männikud Lageraie 2033 Mänd 0.4

PW138 13 Männikud Aegjärkne raie 2033 Mänd 2.5

PW138 18 Männikud Aegjärkne raie 2033 Mänd 1.8

PW138 28 Männikud Harvendusraie 2033 - 0.3

PW139 9 Kuusikud Aegjärkne raie 2023 Mänd 3.2

PW139 26 Kuusikud Aegjärkne raie 2023 Mänd 1.2

PW140 16 Männikud Lageraie 2033 Mänd 0.5

Joonised 6-9 annavad ülevaate prognoositavast puuliikide osakaalust ja vanuselisest

struktuurist aastaks 2033.

Kaart 3 annab ülevaate metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa

aastaks 2033.

12

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) 2033.aastal.

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%) 2033. aastal.

13

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (ha) 2033.aastal.

Joonis 9. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus (ha) puuliikide kaupa 2033. aastal.

14

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa 2033.aastal.

15

V Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Noortes metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse suurde

metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Keskealistes metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Viisime käesoleva aasta märtsist kuni maini läbi Koolmajärve kõrgendatud avaliku huviga

(KAH) metsa majandamise kava koostamiseks kaasamisprotsessi. Avaldatud arvamused, tehtud

ettepanekud on koondatud tabelisse:

https://media.rmk.ee/files/Koolmajarve_mets_ettepanekud_vastused_22.03.2023.pdf

Saadame siinjuures valminud „Koolmajärve metsa majandamise kava aastateks 2023-2033“.

Palume vallavalitsuse kooskõlastust valminud kavale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Timberg

Põlvamaa metsaülem

Räpina Vallavalitsus

e-post: [email protected]

Koolmajärve metsa majandamise kava

kooskõlastamine

Meie 02.05.2023 nr 3-1.1/2023/2925

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

1 (1)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Räpina Vallavalitsus

Alus:

Vormistamise kuupäev:

Lõpptähtaeg:

RÄPINA VALLAVALITSUS

K O R R A L D U S

Räpina

03.05.2023 nr 2-3/294

Koolmajärve metsa majandamise kava (aastateks 2023-2033) kooskõlastus

Riigimetsa Majandamise Keskus on saatnud Räpina Vallavalitsusele tutvumiseks ja

kooskõlastamiseks Koolmajärve metsa majandamise kava aastateks 2023-2033.

Räpina Vallavalitsus tutvus Koolmajärve metsa majandamise kavaga aastateks 2023-2033.

Eeltoodust tulenevalt ja Räpina Vallavolikogu 13.04.2018 määruse nr 20 "Räpina valla

põhimäärus" § 20 lg 1 alusel annab Räpina Vallavalitsus korralduse:

1. Kooskõlastada Koolmajärve metsa majandamise kava aastateks 2023-2033.

2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

3. Hangete- ja keskkonnaspetsialistil teavitada korralduse adressaati.

4. Korralduse peale võib esitada Räpina Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Enel Liin

vallavanem

Piret Paulson

vallasekretär

1

Põlvamaa, Räpina vald

Koolmajärve metsa

majandamise kava aastateks 2023-2033

Koostaja: Tiit Timberg

märts-mai 2023

2

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamus Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud ning loodus

teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele

metsakasvatustööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puit raiutakse ja asemele kasvatatakse uus

mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega

luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid

tingimusi varem loonud põlengud ja tormid, mida täna aga esineb harvem ja väiksemal pindalal

kui sada aastat tagasi.

Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku materjali, mida kasutame energia

saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks. Lisaks luuakse

riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja kultuuriobjekte ning

toetatakse teadusuuringuid.

Selleks, et säilitada Koolmajärve metsade püsimine ja mitmekülgne kasutus ka tulevikus, oleme

kokku pannud riigimetsa majandamise kava aastateks 2023-2033.

3

I Ülevaade Koolmajärve küla lähiümbruse metsadest

Räpina valla üldplaneeringus on Koolmajärve küla lähiümbruse riigimets määratletud

puhkemetsana ja sellest tulenevalt ka kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsana.

Koolmajärve KAH metsa paiknemisest annab ülevaate kaart 1. Ala koosseisu kuuluvad

metsakvartalid: PW131 (riigi osa järvest, RMK puhkekoht); Rosma-Leevi maantee ääres

paiknev PW139; elektriliini-Kuulmajärve tee vahel asuv PW138 ja PW137 ning väike osa

PW140-st.

Koolmajärve KAH metsa pindala on kokku 70.1 ha (Tabel 1). Sellest 9.9 ha asub

Koolmajärve LKA sihtkaitsevööndis, kus mitte mingit metsa majandamist ei toimu.

Mittemetsamaad on alal 4.0 ha. Majandatavat metsa on alal 56.2 ha, kus metsa kasvatamine ja

uuendamine toimub arvestades seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest

tulenevate piirangutega.

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine (ha)

Rangelt kaitstav mets / Koolmajärve

LKA sihtkaitsevöönd 9.9

Mittemetsamaa / Kogrõjärve soo 2 ha

Kuulma järve - riigile kuuluv osa 2 ha 4

Kokku 13.9

Majandatav mets 56.2

Kõik kokku 70.1

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa 2023.aastal.

4

Koolmajärve metsadest enamuse moodustavad männikud, järgnevad kaasikud ja kuusikud.

Haavikud on esindatud vähesel määral (Joonis 2).

Metsade vanuselisest struktuurist annavad ülevaate joonised 2-5.

Joonis 1. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) 2023.aastal.

Joonis 2. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%) 2023.aastal.

5

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (ha) puuliikide kaupa 2023.aastal.

Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus (%) puuliikide kaupa 2023.aastal.

6

II Puhkekoht, matkarada, pärandkultuur, muinsuskaitse

RMK puhke-lõkkekoha paiknemisest, RMK Matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru

kulgemisest Koolmajärve külas annab ülevaate kaart 2. Samas on toodud ka muinsuskaitse all

olevate kääbaste paiknemine. Koolmajärve küla pärandkultuuri objektidest annab ülevaate

kaart 3.

Kaart 2. Kuulma järve äärne RMK puhke-lõkkekoht. Matkatee kulgemine (lilla joon).

Kääbaste paiknemine.

Kaart 3. Koolmajärve küla pärandkultuuri objektide paiknemine.

7

III Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist sihiga tagada puistute

ühtlasem jagunemine vanusegruppidesse.

• Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.

• Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb.

• Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva.

• Raielangid püütakse sobitada maastikku. Raiete puhul püütakse mitte tükeldada

väljakujunenud metsamassiive ning välditakse suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.

• Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata

lageraiega enne, kui kõrval oleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

• Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

• Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

8

IV Metsade majandamise kava aastateks 2023-2033

Raieid plaanime teha neljas etapis – aastatel 2023, 2024, 2028 ja 2033 (Tabel 2 / Kaart 2).

Arvestades majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi, on

metsade uuendamiseks vaja teha lähema 10 aasta jooksul lageraieid kokku 2.20 ha ja

aegjärkseid raieid 12.10 ha (Tabel 2). Sellise raiete mahuga ja metsa vanuselise struktuuriga on

võimalik liikuda raieküpsete, keskealiste ja noorte metsade osakaalu võrdsustamise suunas

(Joonis 2 / Joonis 7). Kümnendi lõpuks säilib noore metsa osakaal samas suurusjärgus (ca

20%), keskealiste metsade metsade osakaal väheneb ja raieküpsete metsade osakaal suureneb.

Tabel 2. Raiete pindala (ha) aastate lõikes.

Aasta Harvendusraie

(HR) Lageraie

(LR)

Aegjärkne raie

(AR)

2023 0 1.30 4.40

2024 19.50 0 0

2028 0 0 1.40

2033 0.30 0.90 6.30

Kokku 19.80 2.20 12.10

Lageraie (LR) kavandame 2023.aastaks äsja küpsusvanuseni jõudnud kuuse-männi segametsa

(PW137-37-1.30 ha), kus kuusk kooreüraski rüüstest ulatuslikult kahjustatud-kuivanud. Raie

käigus jätame ülepinnaliselt säilikpuudeks männid, kokku 25-30 puud. Lageraied on

2033.aastaks kavandatud väikesepinnalistesse (alla 0.5 ha) männikutesse, kus samuti

suurendatakse tavapärast (10 tk/ ha) säilikpuude hulka. Lageraie raiesmikud uuendatakse

männi istutusega (Kaart 2 / Tabel 3).

Aegjärkse raie (AR) kavandame valdavalt küpsetesse männikutesse. Esimese raiejärguga

harvendatakse männikut ülepinnaliselt ca poolte puude sh kõigi kuuskede-kaskede

väljaraiumisega. Maapind mineraliseeritakse männi loodusliku uuenduse tekke

soodustamiseks. Teine raiejärk on võimalik teostada ca 10 aasta möödudes, kui alale on

tekkinud ühtlane männi uuendus. Vaatasime veelkord üle eeldused ja otsustasime aegjärkse

raie rakendamise kasuks ka 2023.aastal raietel PW139-9, 26, mis paiknevad Rosma-Leevi

maantee / elektriliini vahelisel alal (Kaart 2-1 / Tabel 3). Kaitsealuse liigi elupaiganõudlust

arvestades, ei kavandata järgmisel kümnendil PW139-9,26 2023 aegjärksele raiele 2.raiejärku.

Harvendusraie (HR) eesmärgiks on parematele puudele soodsamate kasvutingimuste loomine

puistu ühtlase harvendamisega. (Kaart 2-2 / Tabel 3). Puhkemetsas on harvendusraie

kaasnevaks eesmärgiks, tihedate puistute (täiused 0.70-0.90) kujundamine parkmetsa-

ilmelisteks puistuteks.

9

Kaart 2. Kõik planeeritud raied aastateks 2023-2033.

Kaart 2-1. Aegjärksed raied (AR 2023) Rosma-Leevi maantee / elektriliini vahelisel alal

teostatakse 2023.aasta augustis-septembris.

10

Kaart 2-2. 2024.aastaks on kavandatud noorte-keskealiste männikute-kaasikute-kuusikute

hooldamiseks harvendusraied (HR 2024) kokku 19.5 ha

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga.

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav

puuliik

Pindala,

ha

PW137 8 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.6

PW137 11 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 1.6

PW137 18 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 7.3

PW137 19 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 3.6

PW137 24 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 0.5

PW137 26 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 1.1

PW137 27 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 0.6

PW137 29 Kuusikud Harvendusraie 2024 - 0.6

PW137 34 Kuusikud Harvendusraie 2024 - 2.2

PW137 37 Kuusikud Lageraie 2023 Mänd 1.3

PW137 38 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 0.7

11

PW137 41 Kuusikud Harvendusraie 2024 - 0.7

PW138 3 Männikud Aegjärkne raie 2033 Mänd 1.2

PW138 5 Männikud Aegjärkne raie 2033 Mänd 0.8

PW138 9 Männikud Aegjärkne raie 2028 Mänd 1.4

PW138 11 Männikud Lageraie 2033 Mänd 0.4

PW138 13 Männikud Aegjärkne raie 2033 Mänd 2.5

PW138 18 Männikud Aegjärkne raie 2033 Mänd 1.8

PW138 28 Männikud Harvendusraie 2033 - 0.3

PW139 9 Kuusikud Aegjärkne raie 2023 Mänd 3.2

PW139 26 Kuusikud Aegjärkne raie 2023 Mänd 1.2

PW140 16 Männikud Lageraie 2033 Mänd 0.5

Joonised 6-9 annavad ülevaate prognoositavast puuliikide osakaalust ja vanuselisest

struktuurist aastaks 2033.

Kaart 3 annab ülevaate metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa

aastaks 2033.

12

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) 2033.aastal.

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%) 2033. aastal.

13

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (ha) 2033.aastal.

Joonis 9. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus (ha) puuliikide kaupa 2033. aastal.

14

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa 2033.aastal.

15

V Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Noortes metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse suurde

metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Keskealistes metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Viisime käesoleva aasta märtsist kuni maini läbi Koolmajärve kõrgendatud avaliku huviga

(KAH) metsa majandamise kava koostamiseks kaasamisprotsessi. Avaldatud arvamused, tehtud

ettepanekud on koondatud tabelisse:

https://media.rmk.ee/files/Koolmajarve_mets_ettepanekud_vastused_22.03.2023.pdf

Saadame siinjuures valminud „Koolmajärve metsa majandamise kava aastateks 2023-2033“.

Palume vallavalitsuse kooskõlastust valminud kavale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Timberg

Põlvamaa metsaülem

Räpina Vallavalitsus

e-post: [email protected]

Koolmajärve metsa majandamise kava

kooskõlastamine

Meie 02.05.2023 nr 3-1.1/2023/2925

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX