Avaldus metsa raadamiseks Rüütja liivakarjäär maaüksusel

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-518293

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ

Registrikood / Isikukood

11349875

Tegevuskoha andmed

Nimetus Rüütja liivakarjäär

Aadress Kõnnu metskond 2, Selja küla, Kehtna vald, Rapla maakond

Katastritunnus(ed) 29203:001:0410

Territoriaalkood EHAK

7531

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Alt-Rüüta (29203:001:0633), Ees- Rüüta (29301:001:0088), Käru metskond 137 (29201:001:0862), Kõnnu metskond 2 (29203:001:0410), Kootja (29203:001:0321), Kootja (29203:001:0322), Kootja-Uuetalo (29203:001:0310), Rüüta (29203:001:0022), Säärekõnnu (29301:001:0019), Ülevalt-Rüüta (29301:001:0087), Väike-Kootja (29301:001:0372), Väike-Rüüta (29203:001:0632). Puudutatud veekogud: Nimi teadmata (VEE1113105), Nimi teadmata (VEE1113110), Nimi teadmata (VEE1113111), Nurtu jõgi (VEE1113100), Valguta jõgi (VEE1113200), Velise jõgi (VEE1112700), Veskioja (VEE1113000), Vihakuoja (VEE1113101).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

28.02.2023

Lõppemise kuupäev

28.02.2033

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Rüütja liivakarjäär 1

Väljalaskme kood RA052

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Nimi teadmata

Suubla kood VEE1113111

Veekogumi nimetus Nurtu lähtest Kõnnu jõeni

Veekogumi kood 1113100_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6515792, Y: 544246

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2023 49 791 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2/7

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2023 Heljum HEL 40

2023 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2023 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2023 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Rüütja liivakarjäär 2

Väljalaskme kood RA053

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Nimi teadmata

Suubla kood VEE1113105

Veekogumi nimetus Nurtu lähtest Kõnnu jõeni

Veekogumi kood 1113100_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6515758, Y: 544871

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2023 16 597 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2023 Heljum HEL 40

2023 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2023 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2023 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

3/7

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks peab proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Rüütja liivakarjäär 1 RA052 X: 6515792, Y: 544246 Nurtu lähtest Kõnnu jõeni 1113100_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Rüütja liivakarjäär 2 RA053 X: 6515758, Y: 544871 Nurtu lähtest Kõnnu jõeni 1113100_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused4/7

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Nurtu jõe seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused.

Vajadusel

2. Toimingud avarii korral Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Asuda likvideerima avariid ja teavitada viivitamatult.

3. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Juhul kui karjääris toimub veetaseme alandamine ja ümbruskonna kaevudes toimub seetõttu veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud. Seire tuleb teostada ühe aasta jooksul (üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3, NO2 ja NH4. Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile.

Olukorra tekkimisel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Pidada arvestust karjäärist ärajuhitava karjäärivee koguste kohta (arvutuslik). Karjäärivee koguste arvutused dokumenteerida ning nõudmisel esitada see Keskkonnaametile.

2. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire tulemused (karjäärivee analüüsiaktid) tuleb esitada Keskkonnaametile tärkandmetena ja lisatud dokumendina esimesel võimalusel kahe nädala jooksul pärast seire teostamist keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS.

Üks kord kvartalis.

3. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele

Liivakarjäärist ärajuhitav karjäärivesi peab vastama vee erikasutusloas kehtestatud piirväärtustele. Pidev

4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 5. Veekasutuse aastaaruanne Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 6. Muu vajalik informatsioon Teavitada keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja muudest töödest, mis ei ole käesoleva loaga haaratud loa andjat ja esitada

keskkonnaloa muutmise taotlus Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Olukorra tekkimisel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused 5/7

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 854

Maardla nimetus Rüütja

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara kruus

Mäeeraldise nimetus Rüütja liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 23.71

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.98

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 65

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 24

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teede ehitus, üldehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 36

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

5 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 129 tuh m³ 31.12.2022

6 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 162 tuh m³ 31.12.2022

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, täitepinnas 2023 2033 tuh m³ 287 tuh m³

6/7

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022)

Geoloogiafondi number 9582

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1013

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.05.2022

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2023 2033 0293 Kehtna vald

Kõrvaltingimused

1. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 20.06.2022 kirjale nr 6.2-2/28852 ei ole lubatud kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Rüütja liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. 2. Müra ja tolmu leviku vähendamiseks rajada katendivallid mäeeraldise äärealadele. Katendivallid säilitada hilisema mäeeraldise korrastamise tarbeks. 3. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada puistanguid, karjäärisiseseid teid ja platse. 4. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada lindude peamisel pesitsusajal ehk 15.03-31.07. 5. Kaevandamisega kaasneva müra negatiivse mõju vältimiseks/vähendamiseks Nõlva metsise püsielupaigas on vajalik ajavahemikul 15. märtsist kuni 15. maini vältida mürarikkaid töid, kella 17.00-st kuni kella 10.00-ni karjääri diagonaalis poolitavast joonest loodes.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

7/7

K Ä S K K I R I

Tallinn 15.04.2020 nr 1-2/20/171

Volituse andmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 ja § 52 lõike 1, riigivaraseaduse § 8 lõike 71 ning

Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus” § 10

punktide 7 ja 26 alusel, arvestades riigivaraseaduse § 15 lõiget 5, § 18, § 19 lõiget 1, § 20, § 21

lõiget 1, § 22, § 23, § 24, § 25, § 28, § 37 lõiget 1, § 43, § 48, § 60 lõikeid 2 ja 3, § 61, § 62, § 64

lõiget 1, § 65 lõiget 1, § 66 lõiget 2, § 68, § 69 lõiget 1, § 70 ja § 71 ning keskkonnaministri

28.04.2010 määruse nr 14 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks

andmise ja võõrandamise kord“ § 17 lõiget 1:

1. Volitan Maa-ameti peadirektorit Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara osas,

mille valitseja volitatud asutus on Maa-amet:

1.1 määrama kinnisvara kasutamiseks andmise või võõrandamise tingimused;

1.2 otsustama kinnisvara kasutamiseks andmise või võõrandamise avaliku enampakkumise viisi;

1.3 määrama teistkordsel või enamal avalikul enampakkumisel kinnisvara kasutamiseks andmisel

või võõrandamisel alghinna, osavõtutasu ja menetluse või lepingu täitmise tagatise;

1.4 otsustama kasutamise eest laekunud raha arvelt kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt

seotud dokumentaalselt tõendatud kulude katmise;

1.5 otsustama avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise, sealhulgas

nurjunuks tunnistamise ning tasutud tagatisraha tagastamise või tagastamata jätmise;

1.6 otsustama korraldada korduv enampakkumine, lükata enampakkumine edasi või loobuda

uuest enampakkumisest;

1.7 määrama riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise lepingu sõlmimiseks tähtaja ja

vajadusel pikendama seda;

1.8 otsustama lepingu sõlmimise paremuselt teise pakkumise teinud isikuga;

1.9 otsustama avaliku enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamise.

2. Volitan Maa-ametit Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara osas, mille

valitseja volitatud asutus on Maa-amet:

2.1 korraldama kinnisvara kasutamiseks andmist ja võõrandamist;

2.2 sõlmima otsuse alusel riigivara võõrandamise või kasutamiseks andmise lepinguid, sealhulgas

piiratud asjaõigustega koormamise lepinguid;

2.3 määrama kasutustasu maksmise korra ja tasu muutmise tingimused;

2.4 otsustama kinnisvara kasutuslepingu või piiratud asjaõigusega koormamise lepingu

tingimuste muutmise ning lepingu lõpetamise;

2.5 andma kinnisvara kasutajale allkasutuslepingu sõlmimiseks nõusoleku või keelduma sellest;

2.6 otsustama kasutaja poolt asja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise, sealhulgas kulude

tasaarvestamise kasutustasuga;

2.7 täitma kasutuslepingu sõlmimise, lepingu täitmise ja lepingupoolte vastutusega seotud

ülesandeid.

3. Tunnistan kehtetuks keskkonnaministri 24.01.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/46 „Volituse

andmine“ antud volitused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rene Kokk

Minister

Saata: Maa-amet

Riigile kuuluva Rüütja liivakarjäär

katastriüksuse maavara kaevandamiseks

rendile andmine

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 28.02.2023 korralduse nr DM-120958-19 „Rüütja

liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-518293 andmine“ (edaspidi Keskkonnaameti korraldus) alusel

on Marina Minerals OÜ-le (äriregistri kood 11349875) välja antud maavara kaevandamise

keskkonnaluba nr KL-518293 Rüütja liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal pindalaga 24,98 ha,

sh mäeeraldise pindala 23,71 ha.

Rüütja liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa paikneb Rapla maakonnas Kehtna vallas

Ahekõnnu külas asuval, Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval ja Maa-ameti hallataval

Rüütja liivakarjäär katastriüksusel (katastritunnus 29301:001:0626).

Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara

kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ (edaspidi Kord) § 1 lõike 1 alusel

antakse riigile kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks kasutada maavara kaevandamise loa

andmise otsuses määratud loa kehtivusajaks. Maavara kaevandamise keskkonnaluba

nr KL-518293 kehtib kuni 28.02.2033. Kaevandamistööde lõppedes korrastatakse kaevandatud

maa metsamaaks.

Kuni 31.12.2023 kehtiva maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 90 lõike 7 esimese lause kohaselt

on kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär 5% maa

maksustamise hinnast, või kui on tehtud maa erakorraline hindamine, siis 5% maa erakorralisel

hindamisel määratud maa maksumusest.

MaaPS § 90 lõike 7 teine lause sätestab täiendavalt tingimused riigile kuuluva kinnisasja

kaevandamiseks kasutada andmise tasu suuruse muutumiseks maa maksustamishinna muutumisel

maa korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel.

Rüütja liivakarjäär katastriüksuse kasutamiseks andmise tasu määratakse maa maksustamishinna

alusel.

MaaPS § 90 lõigete 4-7 alusel ja lähtudes Korrast, keskkonnaministri 15.04.2020 käskkirjast

nr 1-2/20/171 „Volituse andmine” ning Keskkonnaameti korraldusest:

1. Sõlmida maarendileping riigile kuuluva, Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva ja

Maa-ameti hallatava, Rapla maakonnas Kehtna vallas Ahekõnnu külas asuva

Rüütja liivakarjäär katastriüksuse (kinnistu registriosa nr 23049050, katastritunnus

29301:001:0626, pindala 24,99 ha, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV111617) kaevandada kasutada andmiseks

Marina Minerals OÜ-ga (äriregistri kood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, 11312 Harju maakond).

KORRALDUS

19. aprill 2023 nr 1-17/23/888

2

2. Maarendileping sõlmitakse järgmistel tingimustel:

2.1. leping jõustub selle allkirjastamisest lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 28.02.2033;

2.2. rendilepingu sõlmimise ajal on rendi suuruseks 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot

aastas, mis moodustab 5% kehtivast maa maksustamishinnast 7800 (seitse tuhat

kaheksasada) eurot;

2.3. ühe aasta eest tasumisele kuuluv rent makstakse arve alusel kahes võrdses osas hiljemalt

1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest;

2.4. rendi suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise

hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõikes 7

sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks andmise tasu

regulatsioon;

2.5. renditasu muutumisel kajastub uus renditasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei

sõlmita;

2.6. rendi maksmise kohustus algab rendilepingu mõlemapoolse allkirjastamise päevast;

2.7. rentnik kohustub tasuma katastriüksuse maamaksu maksuteate saamisel selles ettenähtud

summas ja korras;

2.8. rentnik sõlmib Riigimetsa Majandamise Keskusega lepingu katastriüksusel kasvava metsa

raadamise korraldamiseks;

2.9. rentnik kasutab katastriüksust täiteliiva ja täitepinnase kaevandamiseks;

2.10. rentnik kohustub tegema mäetöid kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega;

2.11. rentnik tagab kaevandamisega rikutud maa korrastamise vastavalt maavara kaevandamise

keskkonnaloas ja korrastamisprojektis sätestatule;

2.12. rendileandja nõudmisel kohustub rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise rendileandjale;

2.13. rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute

kasutusse;

2.14. sõlmitav leping tuleb Maa-ametil registreerida riigi kinnisvararegistris.

3. Vastutus käesoleva korralduse täitmise eest panna Maa-ameti maatoimingute osakonna

juhatajale Mai Linnule.

4. Teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele,

Marina Minerals OÜ-le ja Kehtna Vallavalitsusele.

Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest,

esitades vaide Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor

VÄLJAVÕTE MAAKATASTRI ANDMETEST Mõõtkava 1:5000 Väljavõtte koostamise aeg 20.04.2023

MAA-AMET

Katastritunnus 29301:001:0626 Koha-aadress Rapla maakond, Kehtna vald, Ahekõnnu

küla, Rüütja liivakarjäär Sihtotstarve Mäetööstusmaa 100%

Pindala 24,99 ha Ruumikuju pindala 24.99 ha Kõlvikuline koosseis Metsamaa 24,47 ha

Muu maa 0,52 ha

Katastrisse kandmise aeg 28.03.2023 Moodustamise viis mõõdistatud, L-EST Eellane 29203:001:0410 Rapla maakond, Kehtna

vald, Selja küla, Kõnnu metskond 2

Katastripidaja märked -

Mõõdistusandmed

Piiri jrk

Algus punkti nr

Punkti nr toimikus

Alguspunkti koordinaadid

Piiri-punkti liik

Moodustamis- viis

Piirimärgi vorm

Lõpp- punkti nr

Lõpp-punkti koordinaadid

Piirilõigu kulgemise viis

1 1 10 X=6516109.09 Y=544300.29

metalltoru mõõdistatud, L- EST

9 X=6515710.01 Y=544231.88

sirgjooneliselt punktist punkti

1 2 9 X=6515710.01 Y=544231.88

metalltoru mõõdistatud, L- EST

8 X=6515609.18 Y=544800.83

sirgjooneliselt punktist punkti

1 3 8 X=6515609.18 Y=544800.83

metalltoru mõõdistatud, L- EST

7 X=6515711.23 Y=544863.71

sirgjooneliselt punktist punkti

1 4 7 X=6515711.23 Y=544863.71

metalltoru mõõdistatud, L- EST

6 X=6516001.84 Y=544906.99

sirgjooneliselt punktist punkti

1 5 6 X=6516001.84 Y=544906.99

metalltoru mõõdistatud, L- EST

5 X=6516004.26 Y=544907.35

sirgjooneliselt punktist punkti

1 6 5 X=6516004.26 Y=544907.35

veekogu telg mõõdistatud, L- EST

25 X=6516017.38 Y=544832.36

veekogu telg (migreeritud)

1 7 25 X=6516017.38 Y=544832.36

veekogu telg mõõdistatud, L- EST

24 X=6516029.35 Y=544766.78

veekogu telg (migreeritud)

1 8 24 X=6516029.35 Y=544766.78

veekogu telg mõõdistatud, L- EST

4 X=6516042.05 Y=544695.25

veekogu telg (migreeritud)

1 9 4 X=6516042.05 Y=544695.25

veekogu telg mõõdistatud, L- EST

3 X=6516043.1 Y=544689.31

sirgjooneliselt punktist punkti

1 10 3 X=6516043.1 Y=544689.31

metalltoru mõõdistatud, L- EST

2 X=6516045.97 Y=544669.73

sirgjooneliselt punktist punkti

1 11 2 X=6516045.97 Y=544669.73

metalltoru mõõdistatud, L- EST

23 X=6516058.68 Y=544596.99

veekogu telg (migreeritud)

1 12 23 X=6516058.68 Y=544596.99

veekogu telg mõõdistatud, L- EST

22 X=6516068.19 Y=544541.85

veekogu telg (migreeritud)

1 13 22 X=6516068.19 Y=544541.85

veekogu telg mõõdistatud, L- EST

21 X=6516090.99 Y=544409.28

veekogu telg (migreeritud)

1 14 21 X=6516090.99 Y=544409.28

veekogu telg mõõdistatud, L- EST

20 X=6516110.21 Y=544300.86

veekogu telg (migreeritud)

1 15 20 X=6516110.21 Y=544300.86

veekogu telg mõõdistatud, L- EST

1 X=6516110.26 Y=544300.49

veekogu telg (migreeritud)

1 16 1 X=6516110.26 Y=544300.49

veekogu telg mõõdistatud, L- EST

10 X=6516109.09 Y=544300.29

sirgjooneliselt punktist punkti

MAARENDILEPING NR 7-8/23/128

Keskkonnaministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi Rendileandja), keda esindab

keskkonnaministri 15.04.2020 käskkirja nr 1-2/20/171 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti

peadirektor Tambet Tiits, ja Marina Minerals OÜ (äriregistri kood 11349875) (edaspidi

Rentnik), keda esindab juhatuse liige Caspar Rüütel, edaspidi Rendileandja ja Rentnik eraldi

nimetatud Lepingupool ja koos Lepingupooled, sõlmivad käesoleva maarendilepingu (edaspidi

Leping) alljärgnevas:

1. LEPINGU ALUS JA EESMÄRK

1.1. Leping on sõlmitud juhindudes maapõueseadusest (edaspidi MaaPS), riigivaraseadusest,

võlaõigusseadusest, Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva

kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ja

Maa-ameti peadirektori 19.04.2023 korraldusest nr 1-17/23/888 „Riigile kuuluva

Rüütja liivakarjäär katastriüksuse maavara kaevandamiseks rendile andmine“ (Lisa 2).

1.2. Rendileandja annab Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktis 2.1. nimetatud

maad Lepinguga määratud tingimustel ja tähtaja jooksul.

1.3. Lepinguga annab Rendileandja Rentnikule maakasutusõiguse vastavalt maa kasutamise

sihtotstarbele.

1.4. Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Rendile antakse Eesti Vabariigile kuuluv Rapla maakonnas Kehtna vallas

Ahekõnnu külas asuv Rüütja liivakarjäär katastriüksus (kinnistu registriosa

nr 23049050, katastritunnus 29301:001:0626, pindala 24,99 ha, sihtotstarve 100%

mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV111617) (edaspidi Objekt).

Objekt on määratletud maakatastri väljavõttega (Lisa 3).

2.2. Objekti kasutatakse täiteliiva ja täitepinnase kaevandamiseks.

3. LEPINGU TÄHTAEG

Leping jõustub selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 28.02.2033.

4. RENDI SUURUS JA TASUMISE KORD

4.1. Lepingu sõlmimise ajal on rendi suuruseks 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot aastas,

mis moodustab 5% kehtivast maa maksustamishinnast 7800 (seitse tuhat kaheksasada)

eurot.

4.2. Rentnik kohustub maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi arve alusel kahes

võrdses osas hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.

4.3. Rendi suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise

hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõikes 7

sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks andmise

tasu regulatsioon.

4.4. Renditasu muutumisel kajastub uus renditasu arvel ning sellekohast Lepingu lisa ei sõlmita.

2

4.5. Ajavahemiku eest Lepingu jõustumisest kuni esimese maksetähtpäevani tasub Rentnik

proportsionaalse osa aasta rendist kümne kalendripäeva jooksul Rendileandja poolt

Rentnikule arve esitamise päevast arvates.

4.6. Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist

0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud

kalendripäeva eest.

4.7. Oma arveldusarve muutmisest teatab Rendileandja Rentnikule kirjalikult.

4.8. Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja vajadusel Rentnikule lõpparve hiljemalt

14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse

Lepingupooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei

esitata, kui Lepingupooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes

nõudeid ega pretensioone.

4.9. Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lõpparve

saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja

nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused.

Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse

Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates.

5. KOMMUNIKATSIOONID JA EHITISED

5.1. Leping ei kohusta Rendileandjat varustama Rentnikku veevärgi, kanalisatsiooni, elektri,

telefoni, juurdepääsutee ja muude kommunikatsioonidega.

5.2. Rentnikul on õigus rajada Objektile tema tegevuse arendamiseks vajalikke

kommunikatsioone, tasudes kõik selleks tehtavad kulutused. Rentnik on kohustatud

kommunikatsioonide rajamisest, neis tehtavatest ümberehitustest ja täiendustest teavitama

Rendileandjat 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nimetatud töödega alustamisest

arvates. Lepingu lõppemisel on Rentnik kohustatud rajatud kommunikatsioonid, mille

säilitamiseks on Rendileandja andnud kirjaliku nõusoleku, tasuta Rendileandjale üle

andma.

5.3. Rentnikul on õigus rajada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi (hooneid ja

rajatisi).

6. RENDITAVA VARA TAGASTAMINE

Lepingu lõppemise päeval tagastab Rentnik kogu Objekti korrastatuna Rendileandjale.

7. RENDILEANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7.1. Rendileandjal on õigus:

7.1.1. takistamatult pääseda Objektile tööpäevadel ajavahemikus 8.00 kuni 17.00, teatades sellest

Rentnikule 24 tundi ette;

7.1.2. kontrollida Objekti sihipärast kasutamist, kaitserežiimide, kasutuspiirangute ja teiste

kohustuste täitmist;

7.1.3. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema

poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;

7.1.4. muuta ühepoolselt Lepingu punktis 4.1. nimetatud rendi suurust Eesti Vabariigi

õigusaktidest tulenevatel juhtudel;

7.1.5. nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile

tekitatud kahju hüvitamist.

7.2. Rendileandja kohustub:

3

7.2.1. andma Objekti Rentniku kasutusse vastavalt Lepingule;

7.2.2. vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute saamiseks

kirjalikult 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest

keeldumise korral esitama Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud seisukoha loa või

nõusoleku andmisest keeldumise kohta;

7.2.3. registreerima Lepingu riigi kinnisvararegistris.

8. RENTNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

8.1. Rentnikul on õigus:

8.1.1. kasutada Objekti ainult oma majandustegevuseks Lepinguga ettenähtud tingimustel,

ulatuses ja korras;

8.1.2. püstitada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi, teha mullatöid, paigaldada

kommunikatsioone, kaableid ja veevärki ning teha muid töid, mis on vajalikud Objekti

otstarbekaks ja sihipäraseks kasutamiseks, vastavalt Lepingu punktis 8.2.6. esitatud

tingimustele ning arvestades Lepingu punktis 5.2. sätestatuga.

8.2. Rentnik kohustub:

8.2.1. kasutama Objekti sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult, järgides kõiki maavara

kaevandamise keskkonnaloas nr KL-518293 toodud nõudeid ning kandma kõik Objekti

korrashoiu ja korrastamisega seotud kulud;

8.2.2. kõrvaldama kõik Lepingu punkti 7.1.1. ja 7.1.2. alusel teostatud kontrolli käigus avastatud

puudused, mille kõrvaldamiseks Rendileandja on Rentnikku Lepingu punkti 7.1.3. alusel

kohustanud;

8.2.3. hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või

maa saastamist, muud ohtu või kahju üldsuse huvidele, tagades väljastatud

keskkonnalubadega kehtestatud nõuete täitmise;

8.2.4. Rendileandja nõudel kohustub Rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise Rendileandjale;

8.2.5. sõlmima kasvava metsa raadamise vajaduse korral Riigimetsa Majandamise Keskusega

lepingu Objektil kasvava metsa raadamise korraldamiseks;

8.2.6. enne Lepingu lõppemist likvideerima tema poolt Objektile rajatud ehitised;

8.2.7. korrastama kogu Objekti kooskõlas maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr KL-518293

ning vastavalt korrastamisprojektis sätestatule. Vähemalt kolm aastat enne Lepingu

lõppemise päeva kohustub Rentnik esitama Keskkonnaametile avalduse Objekti

korrastamistingimuste saamiseks;

8.2.8. tasuma Lepingu Objekti maamaksu ning kandma kõik muud katastriüksusega seotud

koormised. Rentnikul säilib maamaksu ja muude koormiste tasumise kohustus kuni

Objekti täieliku tagastamiseni Rendileandjale;

8.2.9. viivitamatult teavitama juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel nimetatud asjaolust

Rendileandjat, samuti on õigusjärglane kohustatud esitama Rendileandjale oma andmed

ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;

8.2.10. teatama Lepingu täitmist takistavate asjaolude (sealhulgas maksejõuetus) ilmnemisel

sellest kohe Rendileandjale kirjalikult, samuti on ta kohustatud teatama takistavate

asjaolude lõppemisest;

8.2.11. tagama piirimärkide säilimise, kui Objekti piirile on paigaldatud piirimärgid. Samuti on

keelatud piirimärke kahjustada või ümber paigutada;

8.2.12. kandma kõik Lepingu sõlmimisega seotud kulud.

8.3. Rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma Rendileandja nõusolekuta kolmandate

isikute kasutusse.

4

9. LEPINGUPOOLTE VASTUTUS

9.1. Lepingupooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingu tingimuste täitmata

jätmisega või mittekohase täitmisega teisele Lepingupoolele tekitatud kahju eest.

9.2. Lepingu punktides 6, 8.2.6 ja/või 8.2.7 nimetatud Rentniku kohustuste täitmata jätmise või

mittekohase täitmise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi ühe aasta

eest tasumisele kuuluva rendi suuruses summas igal aastal, kuni kohustuse täitmiseni.

Leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema kohustuste täitmisest.

9.3. Lepingu punktides 8.2.1 kuni 8.2.5 ja/või 8.3 nimetatud kohustuste rikkumisel või

Rendileandja poolt määratud tähtajaks rikkumise kõrvaldamata jätmisel on Rendileandjal

õigus igakordse rikkumise eest nõuda Rentnikult leppetrahvi kuni 25% ühe aasta rendi

summast, kuni kohustuse täitmiseni. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema

kohustuste täitmisest.

9.4. Lepingu punktides 8.2.8 kuni 8.2.10 nimetatud Rentniku kohustuste rikkumisel on

Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi kuni 100 eurot igakordse rikkumise eest.

10. LEPINGU MUUTMINE, LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE

10.1. Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

Lepingu punktides 4.6. ja 7.1.4. sätestatud juhul või muudel juhtudel, kui

lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest.

10.2. Ühe Lepingupoole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Lepingupool läbi

30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Keeldumise

korral teatatakse sellest teisele Lepingupoolele, esitades kirjaliku põhjenduse.

10.3. Lepingu punktides 4.6. ja 7.1.4. sätestatud juhul või Eesti Vabariigi õigusaktidest tuleneval

lepingutingimuste muutmisel teatab Lepingupool teisele Lepingupoolele Lepingu

muutmisest kirjalikult vähemalt 10 (kümne) kalendripäeva ette.

10.4. Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja

möödumist.

10.5. Lepingupooled võivad Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda Eesti Vabariigi

õigusaktides toodud alustel ja korras, teatades sellest kirjalikult teisele Lepingupoolele

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

10.6. Rendileandjal on ühepoolselt õigus Leping lõpetada ennetähtaegselt, teatades sellest

Rentnikule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette, kui Lepingu sõlmimise aluseks oleva

maavara kaevandamise loa väljaandmisel on rikutud loa väljaandmise menetlust.

10.7. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses

sätestatud korras.

11. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED

11.1. Objekti valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale jääb Leping jõusse ka uue

valitseja suhtes, kui Eesti Vabariigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

11.2. Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema Lepingust tulenevad õigused ja kohustused

üle tema õigusjärglasele, selle puudumisel aga Vabariigi Valitsusele või tema poolt

volitatud valitsusasutusele.

11.3. Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (sh jagunemise, ühinemise või

ümberkujundamise teel) lähevad kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle

Rentniku õigusjärglasele vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

5

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1. Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse

läbirääkimiste teel.

12.2. Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad vaidlused, mida ei suudeta lahendada

läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus.

13. LEPINGU DOKUMENDID JA VASTUTAVAD ISIKUD

13.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, pärast Lepingu sõlmimist

Lepingupoolte poolt alla kirjutatud Lepingu dokumentide muudatustest ja täiendustest ning

Lepingu punktide 4.6. ja 7.1.4. alusel teisele Lepingupoolele saadetud Lepingu muutmise

teadetest.

13.2. Lepingul on järgmised lisad:

13.2.1. Lisa 1. Keskkonnaministri 15.04.2020 käskkiri nr 1-2/20/171 „Volituse andmine“;

13.2.2. Lisa 2. Maa-ameti peadirektori 19.04.2023 korraldus nr 1-17/23/888 „Riigile kuuluva

Rüütja liivakarjäär katastriüksuse maavara kaevandamiseks rendile andmine“;

13.2.3. Lisa 3. Maakatastri väljavõte.

13.3. Kumbki Lepingupool määrab Lepingu täitmise eest vastutava isiku. Vastutava isiku

vahetumisest tuleb teist Lepingupoolt viivitamatult kirjalikult teavitada.

13.4. Rendileandja esindaja Lepingu täitmisel on Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja

Mai Lind, telefon 665 0771, e-post [email protected].

13.5. Rentniku esindaja Lepingu täitmisel on ja Marina Minerals OÜ juhatuse liige

Caspar Rüütel.

Rendileandja:

Maa-amet

Registrikood 70003098

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

Tel 665 0600

E-post [email protected]

Rahandusministeerium

A/a nr EE891010220034796011

SEB Pank

(allkirjastatud digitaalselt)

Tambet Tiits

Rentnik:

Marina Minerals OÜ

Registrikood 11349875

Jalgpalli tn 21

11312 Tallinn

Tel 5698 7373

E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Caspar Rüütel