Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 20

Põdruse–Kunda–Pada km

16,914-28,357 asuva teelõigu

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/23/297

Tee ehitusloa andmise kuupäev 21.04.2023

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks“

lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Enne ehitustööde alustamist eraomandis olevatel katastriüksustel peavad kokkulepped

ehitustööde teostamiseks või maaüksuse osa võõrandamiseks olema maaomanikega

sõlmitud. 3. Kunda tee 10 katastriüksusel (90202:004:0072) ei tohi ehitustöödega alustada enne, kui

maakorraldustoimingud ja maa omandiküsimused on lahendatud. 4. Projekteerida ja ehitada Karjamaa katastriüksusele (90202:001:0360) jääv mahasõit

Karjamaa ja Urdamäe katastriüksuste piirile. Mahasõidult tuleb rajada ühendus kuni

olemasoleva Karjamaa juurdepääsuteeni, et tagada toimiv juurdepääs.

5. Projekteerida ja ehitada mahasõit Kunda tee 5a katastriüksusele (90202:004:0019).

Vajadusel tuleb mahasõidu projekteerimisel teha täiendavat koostööd maaomanikuga.

6. Projekteerida ja ehitada Pajuotsa katastriüksusele (90202:001:0033) ette nähtud mahasõit

katastriüksuse piirile lähemale. Koostöös maaomanikuga tuleb täpsustada mahasõidu

ühendamine olemasoleva juurdepääsuteega.

7. Avalikult kasutatava veekogu Kongla oja truubi ehitamiseks tuleb Keskkonnaametist

taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ning registreeringu saamiseks tuleb

esitada Keskkonnaametile vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist nõuetekohane

2

taotlus tegevuse registreerimiseks.

8. Veekogude kallastel veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie teostamise vajaduse korral

tuleb tegevuseks saada Keskkonnaametilt nõusolek.

9. Arheoloogiamälestiste aladel ja kaitsevööndites tuleb kõigil kaevetöödel tagada

arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel

arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava

pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70).

10. Asulakohas reg nr 10916 laiendada punktis 3 nimetatud arheoloogilist uuringut asulakoha

läänepiirist ca 50-100 m piki maanteed Kunda suunas, kuna arheoloog T. Jonuksi

uuringutes on kindlaks tehtud asula paiknemine ulatuslikumal alal.

11. Kui kaevetöödel leitakse kohapeal säilinud matused, siis nende lõhkumine ei ole antud

tööde kontekstis lubatud. Luustike ilmnemisel tuleb need arheoloogiliselt in situ läbi

uurida.

12. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise

ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

13. Tööde teostaja peab enne tööde teostamise algust taotlema Muinsuskaitseametist tööde

tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde

tegemise loa taotluse vorm).

14. Ehitustööde käigus vältida riigitee läheduses olevate pärandkultuuri objektide (Villavere

karjamõis, Kunda-Malla vallamaja, meremärk, Kongla Anne mälestuskivi) kahjustamist.

Riigitee 29 ja Malla-Villavere vana tee ristumiskoha ümberehitamisel lähtuda

ehitusprojektis toodud lahendusest ning vältida ajaloolisel teel rasketehnikaga ebavajalikku

sõitmist.

15. Ehituse käigus ning tulemusena peab olema tagatud maaparandusehitiste ja -rajatiste

korrashoid ning toimimisvõime (maaparandusseadus § 47 ja § 49 lg 1 p 1).

16. Ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus peavad

toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada kaugemale

kui 50 m vooluveekogudest ja kaevudest.

17. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

18. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks tuleb müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja

seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

19. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

20. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

21. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

22. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

3

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Viru-

Nigula valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega.

23. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed

tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida

omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

24. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km

16,914-28,357 asuv teelõik 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi RoadConsult OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12418510

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Katusepapi 6, 11412 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 518 8813

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,91-

28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number T21021

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Maa-amet

08.03.2023 kiri

nr 6-3/23/3670-2

Väljavõte Maa-ameti kirjast:

Maa-amet on nõustunud projekteerimistingimuste väljastamisega 03.09.2020 kirjaga nr 6-3/20/12088-2.

Rekonstrueeritav teelõik piirneb järgmiste riigi omandis olevate kinnisasjadega, mille valitseja on

Keskkonnaministeerium ja valitseja volitatud asutus Maa-amet:

 Väikeserva (tunnus 90202:001:0117) asendiskeemi kohaselt piirneb kinnisasi rekonstrueeritava

teelõiguga. Kinnisasi on koormatud kasutusvaldusega;

 Kunda tee 10 (tunnus 90202:004:0072), asendiskeemi kohaselt piirneb kinnisasi rekonstrueeritava

tee lõiguga. Olemasolev jalgtee kinnisasja kagu nurgas rekonstrueeritakse ning vähesel määral

muudetakse jalgtee asukohta. Projektiga koos ei ole edastatud äralõike plaani;

 Põlluveere (tunnus 90202:004:0080 ), asendiskeemi kohaselt piirneb kinnisasi rekonstrueeritava

teelõiguga. Maanteega piirnevale kraavile on projekteeritud uus truup. Kinnisasi on antud rendile.

Lisaks piirneb rekonstrueeritav teelõik Kunda tee 3 juurdelõige (tunnus 90301:001:0345) ja 20 Põdruse-

Kunda-Pada tee (tunnus 9 0301:001:0265) katastriüksustega, mille osas on maareformi toimingud lõpule

viimata. Maa-ameti reformimata maade kaardirakenduse kohaselt on Kunda tee 3 juurdelõige maaüksuse

puhul tegemist kinnisasjaga liitmiseks sobiva maaüksusega, Põdruse-Kunda-Pada tee osas on märgitud

eelvalikuna Transpordiamet.

Projekti kohaselt on vajalik raiete teostamine. Metsaseaduse § 43 lg 2 kohaselt majandab

Keskkonnaministeeriumi valitsetavat metsa Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), seega tuleb ka Maa-

ameti haldamisel olevatelt kinnisasjadelt lõigatud võsa ja metsamaterjali käitlemise osas pöörduda RMK

poole. Maa-amet nõustub RMK poolt raie korraldamisega.

Maa-amet nõustub projektlahendusega ja ehitusloa väljastamisega riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km

16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ning KMH algatamata jätmisega tingimusel, et

ehitamisega ei alustata Kunda tee 10 kinnisasjal enne kui maakorraldustoimingud ning maa

omandiküsimused on lahendatud. Palume esitada Maa-ametile esimesel võimalusel taotlus Kunda tee 10

kinnisasjast vajaliku maa võõrandamiseks.

Tulenevalt asjaolust, et Väikeserva kinnisasja osas on seatud kasutusvaldus, annab kinnisasja osas lõpliku

nõusoleku kasutusvaldaja.

Põhjendus:

Transpordiamet on ehitusloa menetluse kaasamiskirja saatnud ka Maa-ameti

kirjas välja toodud kasutusvaldajatele. Kasutusvaldajad menetluse käigus

arvamust ei esitanud ja tähtaja pikendamist ei taotlenud, mistõttu eeldame EhS

§ 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust

avaldada.

Transpordiamet on teadlik, et riigiomandis oleval maal tuleb raiete teostamine

korraldada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt. Võtame

teadmiseks, et Maa-amet nõustub RMK poolt raie korraldamisega.

Arvestame Maa-ameti tingimusega, et Kunda tee 10 katastriüksusel ei tohi

ehitamisega alustada enne, kui maakorraldustoimingud ja maa

omandiküsimused on lahendatud.

Otsus:

1. Lisada tee ehitusloa kõrvaltingimustesse punkt:

 Kunda tee 10 katastriüksusel (90202:004:0072) ei tohi ehitustöödega

alustada enne, kui maakorraldustoimingud ja maa omandiküsimused on

lahendatud.

2. Võtta teadmiseks, et Maa-amet nõustub RMK poolt raie korraldamisega

Maa-ameti haldamisel olevatel kinnisasjadel.

3. Lugeda ehitusloa eelnõu Maa-ameti poolt kooskõlastatuks.

4. Arvestada, et Maa-ametil puuduvad märkused keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise osas.

2 Põllumajandus- ja

Toiduamet

07.03.2023 kiri

nr 6.2-2/11641

Väljavõte Põllumajandus- ja Toiduameti kirjast:

Ehitusloa menetluse esemeks olev 20 Põdruse-Kunda-Pada tee (katastriüksus 90202:002:0590,

90202:005:1640 ja 90202:003:1440) kinnisasjad paiknevad osaliselt Nugeri 1 (MS 1107230010010/ehitis

001), Nugeri 2 (MS 1107230010010/ehitis 001), Nugeri 3 (MS 1107230020020/ehitis 001) ja Võrkla (MS

1107190010100/ehitis 001) maaparandusehitiste maa-alal ning riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu

Kongla oja (MS 2103000050140/ehitis 003) maaparandusehitise kaitsevööndis. Kavandatava tegevuse

eesmärk on olemasoleva riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada tee rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse

taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

PTA on tutvunud riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimise

ehitusloa eelnõuga ja KMH algatamata jätmise eelnõuga. KMH eelhinnangu kohaselt on Põdruse–Kunda–

Pada tee projekteerimisega arvestatud maaparandusseadusest tulenevate nõuetega. PTA-l puuduvad

ehitusloa eelnõu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta täiendavad ettepanekud või vastuväited.

Põhjendus:

Põllumajandus- ja Toiduamet on ehitusloa eelnõu kooskõlastanud.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2. Arvestada, et Põllumajandus- ja Toiduametil puuduvad märkused

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

3 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet pole tähtajaks seisukohta esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Põhjendus:

Muinsuskaitseametiga on projekti koostamise käigus tehtud koostööd ning

Muinsuskaitseamet on ehitusprojekti projekteerija taotluse alusel

kooskõlastanud 17.06.2022 (kooskõlastus number 43707). Transpordiamet

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

eeldab, et Muinsuskaitseametil puudusid ehitusloa menetluses täiendavad

märkused.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu EhS § 42 lg 9 alusel kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks.

2. Arvestada, et Muinsuskaitseamet ei ole esitanud märkuseid keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise osas.

4 Viru-Nigula

Vallavalitsus

Väljavõte Viru-Nigula Vallavalitsuse kirjast:

Ehitusloa juurde kuuluva RoadConsult OÜ töö nr T21021 „Riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,91

28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ osas on meil järgmised tähelepanekud:

1. Leht nr TL-1002 – Metsa Forest Eesti AS tee mahasõidu katendi lõpu mõõde ei ole piisav ja peaks

olema vastavuses olemasoleva katendi mõõtmega. Projektis näidatud 4,5m.

2. Leht nr TL-1005 – Kutsala saekaatri tee (kat. 90202:002:0107) mahasõidu katendi lõpu mõõde ei ole

piisav ja peaks olema vastavuses olemasoleva katendi mõõtmega. Projektis näidatud 4,5m.

3. Leht nr TL-1005 – Kutsala-Iila tee (kat. 90201:001:0423) mahasõidu katendi lõpu mõõde ei ole piisav

ja peaks olema vastavuses olemasoleva katendi mõõtmega. Projektis näidatud 4,5m.

4. Leht nr TL-1006 – Raketi tee (kat. 90202:002:0151) mahasõidu katendi lõpu mõõdet palume suurendada

vähemalt 4,5m. Projektis näidatud 3,5m.

5. Leht nr TL-1009 ja TL-1010– Flexa Eesti AS ees mitmes kohas märgitud haljastus kavandatava

kergliiklustee alale. See ei ole vajalik.

6. Leht nr TL-1011 – mahasõidu katendi lõpu laius tuleks viia vastavusse olemasoleva tee katendis

laiusega, mis on 7m. Projektis näidatud 6m.

7. Leht nr TL-1011 – kultuurimaja (kat. 90202:002:0041) põhjapoolse sissekäigu juurde tuleks kavandada

kõnnitee.

8. Leht nr TL-1011 – kirikuesine ala (kat. 90202:004:0061) asfaltkatte asemel võiks olla tehiskivist

sillutuskate.

9. Leht nr TL-1012 – surnuaia parkla asukoht ja selleni viiva mahasõidu mõõdet ning asukohta tuleks töö

käigus täpsustada.

10. Seletuskirja osas 2 on märgitud „Viru-Nigula vallavalitsuse tellimusel projekteeritakse riigitee 20 km

16,10-28,35 teelõigule eraldiseisvat kergliiklusteed“. Tegelikult on see projekteerimine juba lõpetatud ja

ehitusprojekt valmis, millele on ka viidatud punktis 1.3 seotud projektid.

11. Mahasõidud on projektis jagatud kolme erinevasse tüüpi. Tegelikkuses on mahasõitude reaalsed

olukorrad palju mitmekesisemad. Sellepärast palume tööde teostamisel olla mahasõitude väljaehitamisel

paindlikum ning lähtuda eelkõige tegelikust kohalikust olukorrast ja mitte nii kinni olla vähestes

tüüplahendustes.

Ehitusloa eelnõus on pikk loend kõrvaltingimustest. Sellele võiks olla lisatud selgitus, kuidas ja kelle poolt

teostatakse nende tingimuste täitmise üle järelevalvet.

Kuna töö mahus on osaliselt ka kergliiklusteed, tuleks kindlasti, lisaks omanikujärelevalvele, kaasata

ehitustegevuse juhtimisel (ehitusplatsi koosolekud, kuukoosolekud jne.) kohaliku omavalitsuse esindajat.

Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu (lisa 2) koos keskkonnamõju

eelhinnanguga (lisa 3) osas oleme nõus ning märkusi ei ole.

Põhjendus:

Punktides 1, 2, 3, 4, 6, 9 ja 11 toodud märkuste osas nõustume, et tee-ehitustöö

käigus tuleb mahasõitude lahendused üle vaadata ja põhjendatud vajaduse

korral muuta katte laiust vastavalt olemasolevale katte laiusele ja -tüübile.

Samas juhime tähelepanu, et kruuskattega tee kogulaiuse moodustavad

tugipeenar ja tee kate. Olukorras, kus riigiteega ristuv tee on kruuskattega, ei

saa asfaltkatte laius olla sama lai, kui kruuskattega tee, kuna asfaltkatte kõrvale

ette nähtud kruusast tugipeenar peab kokku minema kruuskattega tee

tugipeenraga.

Arvestades, et riigitee rekonstrueerimine ja vallavalitsuse tellimusel

projekteeritud kergliiklustee ehitamine toimub samaaegselt, siis võetakse

märkus nr 5 arvesse ning nimetatud asukohta haljastust ei kavandata.

Arvestame märkuses nr 7 toodud ettepanekuga – koostöös Viru-Nigula

Vallavalitsusega tuleb projekteerida ja ehitada kultuurimaja põhjapoolse

sissekäigu juurde ühendustee.

8. Kiriku esisel alal on olemasolev asfaltkate. Transpordiameti tellimusel

koostatud projektis on ette nähtud vaid olemasoleva katte taastamine ulatuses,

mis on vajalik riigitee äärde projekteeritud kergliiklustee ehitamiseks. Kiriku

esine plats asub munitsipaalomandis oleval maal, mistõttu on sellel alal teekatte

asendamine Viru-Nigula Vallavalitsuse ülesanne.

9. Kalmistu parkla on riigitee ehitusprojektis märgitud tingliku võimaliku

asukohana. Parkla väljaehitamine on kalmistu omaniku ülesanne.

Võtame teadmiseks, et punktis 10 nimetatud projekt on valmis. Seletuskirja

sõnastuse korrigeerimine ei muuda projektlahendust.

Transpordiamet võtab teadmiseks, et Viru-Nigula Vallavalitsus soovib olla tee-

ehitustööde etapis kaasatud.

Otsus:

1. Viru-Nigula Vallavalitsuse kirjas välja toodud mahasõitude/ ristmike

lahendused tuleb tee-ehitustööde kavandamisel üle vaadata ja

Transpordiameti nõusolekul muuta katte laiust vastavalt ristuva tee

olemasolevale katte laiusele ja -tüübile.

2. Mitte rajada haljastust kergliiklustee alale, kus kergliiklustee ehitatakse koos

riigitee rekonstrueerimisega.

3. Koostöös Viru-Nigula Vallavalitsusega tuleb projekteerida ja ehitada

kultuurimaja põhjapoolse sissekäigu juurde ühendustee.

4. Mitte muuta kiriku esise ala katet. Realiseerida olemasoleva katte taastamine

vastavalt ehitusprojektile.

5. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

6. Arvestada, et Viru-Nigula Vallavalitsusel puuduvad märkused

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

- Otsus: *

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2 Keskkonnaamet

13.03.2023 kiri

nr 7-9/23/3966-2

Väljavõte Keskkonnaameti kirjast:

Kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

Varasemalt on Keskkonnaamet andnud arvamuse 10.09.2020 kirjaga nr 7-9/20/14445-2 riigitee 20 Põdruse–

Kunda–Pada km 16,914–28,357 teelõigu rekonstrueerimise ja kergliiklustee projekteerimistingimuste eelnõudele.

Kirjas välja toodud märkustega on projektis arvestatud.

Lähtudes esitatud materjalidest, olemasolevast olukorrast, kavandatavast tegevusest, lähiümbrusest ning

looduslikest tingimustest on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ning KMH algatamine ei ole vajalik.

Keskkonnaamet, tutvudes esitatud materjalidega, toob välja järgmised tähelepanekud:

1. Projekti kohaselt ehitatakse olemasoleva Kongla oja (VEE1072300) ja maantee ristumiskohas betoonist

maanteetruubi (2x1250 mm) asemele ühine truubitoru (1800 mm) nii maantee kui kergliiklustee alla. Projekteeritud

truubi ristlõige on olemasolevast 4% suurem ja voolukiirused ojas ei muutu olemasolevaga võrreldes.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Kongla oja on avalikult kasutatav veekogu, mistõttu tuleb tee koosseisu

kuuluva silla või truubi ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul taotleda Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut ning registreeringu saamiseks tuleb esitada Keskkonnaametile vähemalt üks kuu enne

tegevuse alustamist nõuetekohane taotlus tegevuse registreerimiseks.

Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et kui osutub vajalikus projekti alale jäävate veekogude kallastel

veekaitsevööndis teostada puu- ja põõsarinde raiet, on selleks tegevuseks vajalik Keskkonnaametilt nõusolek.

Masinate hooldus ja tankimine ei ole veekaitsevööndis lubatud.

2. Eelhinnangu peatükis 4.3 „Mõju põhja-ja pinnaveele“ on kirjutatud, et sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja

pikikalletega teepeenrale. Lisaks on kirjutatud, et rekonstrueeritavale lõigule ulatub puurkaevu nr PRK0005315

sanitaarkaitseala. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud

veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

Puurkaevule määratud sanitaarkaitseala on võimalik vähendada kui puurkaevust võetav veehulk jääb alla 10

m3ööpäevas. Sellisel juhul on võimalik puurkaevule määrata 10 meetrine hooldusala.

Arvestades, et puurkaev nr PRK0005315 ei ole seotud keskkonnaloaga, siis on alust arvata, et veevõtt puurkaevust

jääb alla 10 m3/ööp ja saab kaaluda sanitaarkaitseala muutmist hooldusalaks.

Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada taotlus Keskkonnaagentuurile.

Taotlusesse tuleb märkida puurkaevu andmed ning andmed tegeliku veevõtu kohta(alla 10 kuupmeetri ööpäevas).

Taotlus tuleb saata e-posti aadressil [email protected] või [email protected].

3. Eelhinnangu peatükis 5 „Järeldus, keskkonnameetmed“ lk 20 esimeses punktis ning ka tee ehitusloa eelnõu

punktis 9 on kirjutatud „Ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus peavad

toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna-ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised

kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad

on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m vooluveekogudest ja kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine vooluveekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.“

Keskkonnaamet on seisukohal, et eelpool nimetatud reostusohtlike objektide asukohtade planeerimisel tuleks see

korraldada siiski selliselt, et nende paigutamine kaevude sanitaarkaitse- ja hooldusaladele oleks välistatud. Samuti

ei tohiks sellised objektid asuda veekaitsevööndis. Keskkonnaamet palub muuta ehitusloa eelnõu punkti 9 vastavalt.

Põhjendus:

1. Transpordiamet arvestab esitatud märkusega ning lisab Kongla oja

truubi ehitamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu ja

veekogude veekaitsevööndis raie teostamiseks Keskkonnaameti

nõusoleku taotlemise nõuded ehitusloa kõrvaltingimusteks.

2. Selgitame, et puurkaevu PRK0005315 sanitaarkaitsealal asuvatele

olemasolevatele teedele on projekteeritud

sademeveekanalisatsioon, mis tähendab, et puurkaevu

sanitaarkaitsealal ei toimu pärast riigitee rekonstrueerimist

sõiduteelt ja kergliiklusteelt koguneva vee pinnasesse juhtimist.

Täiendavalt uurime võimalust määrata puurkaevule 10 meetrine

hooldusala.

3. Rekonstrueeritav teelõigu pikkus on ca 11 km, mis annab piisavalt

võimalusi kavandada ehitusaegset tegevust vooluveekogudest ja

kaevudest kaugemal. Transpordiamet nõustub ehitusloa eelnõu

kõrvaltingimuse punkti nr 9 sõnastuse muutmisega ning seab

tingimuseks, et ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased,

töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada kaugemale kui 50 m

vooluveekogudest ja kaevudest.

4. Tegemist on õige tähelepanekuga. Korralduse pealkiri on

korrigeeritud enne korralduse andmist.

Otsus:

1. Lisada tee ehitusloa kõrvaltingimustesse punktid:

 Avalikult kasutatava veekogu Kongla oja truubi ehitamiseks

tuleb Keskkonnaametist taotleda veekeskkonnariskiga

tegevuse registreering ning registreeringu saamiseks tuleb

esitada Keskkonnaametile vähemalt üks kuu enne tegevuse

alustamist nõuetekohane taotlus tegevuse registreerimiseks.

 Veekogude kallastel veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie

teostamise vajaduse korral tuleb tegevuseks saada

Keskkonnaametilt nõusolek.

2. Korrigeerida tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimuse punkti 9

(korralduses punkt 16) sõnastust järgnevalt:

 Ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu

reostusohtlik tegevus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja

põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

4. Palun täiendada otsuse eelnõu pealkirja „Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-

28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks“, kuna lisaks ehitusloa andmisele, otsustatakse antud korraldusega jätta

algatamata ka kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine.

parkimiskohad tuleb rajada kaugemale kui 50 m

vooluveekogudest ja kaevudest.

3. Arvestada, et Keskkonnaametil puuduvad märkused

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

3 Elering AS

28.02.2023 e-kiri

Edastan Elering AS kooskõlastuse 12-9/2022/321 Riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva

teelõigu rekonstrueerimiseks. Põhjendus:

Elering AS on 14.06.2022 kooskõlastanud Hepta Group Energy OÜ

töö nr. 21165 "Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91-28,35

teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine", kooskõlastuse nr

12-9/2022/321.

Otsus:

1. Tee-ehitustööde teostaja peab lähtuma Elering AS projekti

kooskõlastuses nr 12-9/2022/321 toodud tingimustest.

2. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

4 Eesti Lairiba

Arenduse Sihtasutus

(edaspidi ELASA)

02.03.2023 e-kiri

ELASA sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

ELASA sidevõrgu haldaja on väljastanud antud teeprojekti tänavavalgustuse põhiprojekti ning side- ja elektri

välisvõrkude eelprojektile (Hepta Group Energy OÜ, töö nr 21165) kooskõlastuse KK3669LV.

Tööde teostamisel lähtuda projekti kooskõlastuse tingimustest.

Põhjendus:

ELASA sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti on kooskõlastanud

Hepta Group Energy OÜ töö nr. 21165. Kooskõlastuse nr KK3669LV.

Otsus:

1. Tee-ehitustööde teostaja peab lähtuma AS Connecto Eesti projekti

kooskõlastuses KK3669LV toodud tingimustest.

2. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

5 Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks seisukohta esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: *

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

6 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks seisukohta esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: *

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

7 Riigimetsa

Majandamise Keskus

01.03.2023 kiri

nr 3-1.1/2023/1435

Olete pöördunud Riigimetsa Majandamise Keskuse poole sooviga arvamuse avaldamiseks projektile riigitee 20

Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks. Antud projekti mõjuala ulatub RMK

halduses olevatele kinnistutele Kunda metskond 240 kat.nr. 90202:002:0169; Kunda metskond 241 kat.nr.

90202:001:0208; Kunda metskond 152 kat.nr. 90202:002:0163 ja Mätastarna kat.nr. 90202:001:0202.

RMK on tutvunud esitatud materjalidega ning esitab antud projektlahendusele järgmised ettepanekud:

• Kinnisasjadele juurdepääsu tagamiseks projekteerida ja ehitada mahasõidud ( soovitud asukohad lisatud

asendifailidel)

Põhjendus:

Katastriüksustele Kunda metskond 240 (90202:002:0169), Kunda

metskond 241 (90202:001:0208), Kunda metskond 152

(90202:002:0163) ja Mätastarna (90202:001:0202) puuduvad

käesoleval hetkel olemasolevad mahasõidud ning riigitee

rekonstrueerimisega olukorda ei muudeta. Katastriüksuste sihtotstarve

on 100% maatulundusmaa. Riigitee rekonstrueerimise projekti

koostamisel ei ole projekteerimistingimuste (antud Transpordiameti

õiguseellase Maanteeameti 15.10.2020 korraldusega nr 1-3/20/194)

punkti 5.2.3. alusel uusi mahasõite kavandatud.

Uue mahasõidu rajamine on arendustegevus, mida on katastriüksuse

omanikul võimalik kavandada eraldiseisvalt ehitusseadustikus ette

nähtud korras, mh kooskõlastades tegevuse Transpordiametiga.

Otsus:

Ettepanekut mitte arvestada ja mahasõite katastriüksustele Kunda

metskond 240 (90202:002:0169), Kunda metskond 241

(90202:001:0208), Kunda metskond 152 (90202:002:0163) ja

Mätastarna (90202:001:0202) riigiteelt 20 mitte ehitada.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Sinimäe 90202:004:0068 07.03.2023 e-kiri:

Seoses pealkirjas mainitud teelõigu rekonstrueerimisega saadame enda tähelepanekud:

Meile teeb muret kiiruse 90 km/h lubamine ja peatumise keelamise otsus, As Viru-Nigula

Saeveskiga piirneval lõigul, sest:

AS Viru-Nigula Saeveski väravast sõidab päevas kokku ca 32-35 veokit sisse ja samapalju

ka välja. Lisaks sõidab meie väravast sisse ca 40 sõiduautot päevas – töötajate transport.

Ettepanekud:

1. Jätta piirkiirus muutmata, ehk jääks Saeveski ja Flexa esisel lõigul samaks mis praegu,

ehk 70 km/h.

2. Saeveski värava esine tee osa tuleks teha piisavalt lai, et mõlemast suunast

territooriumile ja ka väljumine oleks ohutu.

3. Mitte kehtestama antud asukohas peatumise keeldu.

Põhjendus:

1. Olemasolevas olukorras on kiiruspiirang 70 km/h AS Viru-Nigula Saeveski

esisel alal jalakäijate tõttu, kes liiguvad Viru-Nigula alevikust saeveskisse ja

Flexa Eesti AS tootmishoonetesse. Hetkel eraldiseisev kergliiklustee puudub.

Kuna riigitee rekonstrueerimisega samaaegselt ehitatakse välja riigiteega

paralleelselt kulgev kergliiklustee, siis puudub riigitee rekonstrueerimise

järgselt vajadus kiiruspiirangu rakendamiseks.

Nimetatud teelõigul on riigitee 20 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

2021. aasta andmetel 734 autot ööpäevas. Maaomaniku kirjas välja toodud

sõidukite arv ei eelda kiiruse piiramist riigiteel.

2. Projekteeritud mahasõit on värava esisel alal 6 m lai ning projektlahenduse

sobivust on kontrollitud antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto

pöördekoridori šablooniga. Puudub vajadus projektlahendust muuta.

Vastavalt majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisale „Maanteede projekteerimisnormid“ on riigitee

20 olemasoleva liiklussageduse korral sobiv lihtristmik ning riigiteele

lisaradade projekteerimine pole riigitee rekonstrueerimise projekti koosseisus

põhjendatud.

3. Transpordiamet ei arvesta tehtud ettepanekuga, kuna riigiteel peatumine ja

parkimine on vastuolus liiklusohutuse põhimõtetega ning seab ohtu riigiteel

liiklejad. Juhul kui AS Viru-Nigula Saeveskit teenindaval transpordil on

vajadus ootamiseks, siis tuleb see võimalus lahendada katastriüksuse sees.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekutega. Tee-ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda

projekteeritud lahendusest.

2 Laoplatsi 90202:004:0262

3 Laoplatsi 90202:004:0263

4 Saeveski 90202:005:0492

5 Kivimäe 90202:005:0491 10.03.2023 e-kiri:

Olles tutvunud ehitusloa eelnõu ning sellele lisatud projekti asendiplaaniga (lk 9), soovin

enne kooskõlastamist Kivimäe ja Vahemetsa kinnistute osas teatada järgmist:

1. Asendiplaanilt on näha, et plaanitav kergliiklustee keerab Viru-Nigula aleviku poolt

tulles Kivimäe talu maa alguses tugevalt meie talu parki sisse. Plaanil on märgitud vaba

ruumi puhastamise alana meie krundi kaitseks rajatud valli osa ning selle taga olev meie

maale rajatud pargi osa, kust tahetakse maha lõigata mitmed meie pere poolt istutatud eri

liiki suured puud. Nende puude maha võtmisega ma nõus ei ole. Samuti on näha, et

planeeritakse maha võtta talu sissesõidutee kõrval metsatukas olevaid puid, mille hulka

lisaks pajudele jäävad ka väga ilusad kasepuud. Ka nende kaskede mahavõtmisega ma ei

nõustu. Seetõttu teen ettepaneku, et perspektiivne kergliiklustee jääks Kivimäe talu

sissesõiduteest Viru-Nigula Saeveskini tee kaitsevööndisse, st. ta ei keeraks maanteest

kaugemale meie maasse kui on Saeveski aiaga piirnev tulevase kergliiklustee osa. Sellisel

juhul ei peaks maha võtma puid meie istutatud pargis ja sissesõidutee kõrval olevast

metsatukast.

Alternatiivse võimalusena pakun välja, et kergliiklustee jätkaks kuni meie rajatud pargi

lõpuni (ligikaudu 40 m) samamoodi nagu Viru-Nigula Saeveski AS aia juures ning

keeraks sõiduteest eemale pärast pargiala. Kivimäe talu sissesõidu juures asuva metsaosa

juurest keeraks tee jälle üles sõidutee poole sama kaugele, nagu Saeveski aiaga piirnedes.

Vahetult enne sissesõidutee ülekäiku võib kergliiklustee siis uuesti maanteest eemale

Põhjendus:

Riigiteega paralleelne kergliiklustee on projekteeritud Viru-Nigula

Vallavalitsuse tellimusel ning kergliiklusteele annab ehitusloa vallavalitsus.

Transpordiameti poolt tellitud ehitusprojekti joonistel on kergliiklustee asukoht

näidatud perspektiivsena. Tuleb arvestada, et kergliiklustee asukoha muutmist ei

ole vallavalitsusel võimalik otsustada ilma Transpordiameti kooskõlastuseta.

Selgitame, et riigiteega paralleelselt kulgeva kergliiklustee kavandamisel tuleb

lähtuda Transpordiameti juhendist „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“,

mille alusel peab olema tagatud kergliiklustee ja sõidutee omavahelise ohutusriba

laius minimaalselt 9 m. Ohutusriba on vajalik teehoiutööde teostamiseks, sh lume

kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu

vähendamiseks. Erandjuhul on füüsilise takistuse (nt hoone, alajaam, õueala jms)

puhul lubatud Transpordiameti nõusolekul kergliiklustee ja sõidutee eraldada

sõidukipiirdesüsteemiga ning ohutusriba laiust vähendada. AS Viru-Nigula

Saeveski ja Flexa Eesti AS tootmisaladega piirneval alal on Transpordiamet

nõustunud erandliku lahenduse projekteerimisega.

1. Kivimäe katastriüksuse lõunapoolne nurk piirneb AS Viru-Nigula Saeveski

tootmisalaga, mille ulatuses on kergliiklustee projekteeritud sõiduteele

lähemale ning eraldatud sõiduteest sõidukipiirdesüsteemiga.

Maaomaniku poolt istutatud puude säilitamiseks tuleks muuta kergliiklustee

asukohta umbes 20 m pikkuses lõigus. Lähtudes maaomaniku ettepanekust

6 Vahemetsa 90202:005:0002

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

keerata. See võimaldaks jätta kasvama sissesõidutee läheduses olevad kased, mille

mahavõtmisega me nõus ei ole ning tagaks siiski turvalise ülekäigu sissesõiduteest.

2. Alates Kivimäe talu sissesõiduteest kuni Kunda poolse Vahemetsa talu piirini oleme

nõus asendiplaanil märgitud kergliiklustee asukohaga hoolimata sellest, et antud juhul

hõlmab see meie metsapiiri muutmist ning puude maha võtmist. Eeldan seejuures, et need

mahavõetud puud tuuakse tasuta mulle koju.

3. Kuidas on kavandatud põllutöömasinate pääsemine Kivimäe ja Vahemetsa talu

põldudele? Seni on masinad sõitnud maanteelt maha Kivimäe ja Vahemetsa kinnistute

vahelise piiri lähedalt, kivikünka juurest.

4. Kes teostab meie kinnistule jäävate puude mahavõtmise ning kuidas korraldatakse

nende puude tasuta kohalevedu meie kodumajani?

Palun arvestada tööde teostamisel minu tehtud ettepanekutega.

Muus osas mul ehitusloa väljastamisele vastuväiteid ei ole.

Palun vastata kirjas esitatud küsimustele. Palun saata muudetud asendiplaan või nõusolek

sellisteks muudatusteks ja tööde kava mulle tutvumiseks ning teavitada eelnevalt ka tööde

teostamise ajast Kivimäe ja Vahemetsa kinnistute piires.

ning asjaolust, et saeveski esisel lõigul on juba projekteeritud erandlik

lahendus, peab Transpordiamet võimalikuks pikendada põrkepiirde ulatust

umbes 25 m ulatuses Kunda suunas. Sellisel juhul on võimalik kergliiklustee

projektis tuua kergliiklustee maanteele lähemale, kuid tuleb arvestada, et

kergliiklustee peab Kivimäe katastriüksusel jääma samale kaugusele, kui on

saeveski esisel lõigul.

Maaomanik peab arvestama, et kõiki puid ei ole võimalik ka kergliiklustee

asukoha korrigeerimisel säilitada, kuid osaliselt on puude ja nende juurestiku

säilitamine võimalik.

Transpordiameti ehitusloa menetluses on võimalik otsustada

sõidukipiirdesüsteemide pikendamine, kuid kergliiklustee asukoha muutmine

on Viru-Nigula Vallavalitsuse kergliiklustee ehitusloa menetluse osa.

Vahemetsa katastriüksuse lõunapoolses osas Kivimäe katastriüksusele viiva

juurdepääsutee kõrval asuva metsatuka osas selgitame, et antud asukohas

puuduvad katastriüksusel takistused, mis põhjendaksid nõutud eraldusriba

laiuse (9 m) vähendamist.

Transpordiameti riigitee ehitusloa korralduses Vahemetsa katastriüksusele

kavandatud kergliiklustee osas otsust ei tehta.

2. Võtame teadmiseks, et maaomanik on nõus puude likvideerimisega

Vahemetsa katastriüksuse Kunda poolsest otsast. Tee-ehitustööde teostaja

korraldab puude mahavõtmise ning maaomanikuga lepitakse kokku puude

ladustamise asukoht krundi piires.

3. Juurdepääs riigiteega külgnevatele põldudele peab toimuma normidekohaselt

välja ehitatud mahasõidu kaudu, et tagada liiklejate ohutus ja riigitee

säilimine. Riigitee rekonstrueerimisel on ette nähtud Vahemetsa

katastriüksusel asuva kahe olemasoleva mahasõidu remont. Mahasõidud

tagavad juurdepääsu Kivimäe ja Metsakaevu katastriüksustel asuvatele

hoonetele.

Põllumajandustehnika juurdepääs Kivimäe ja Vahemetsa katastriüksustel

asuvatele põldudele tuleb maaomanikul kavandada olemasolevate

juurdepääsuteede ning riigitee rekonstrueerimisel välja ehitatavate

mahasõitude kaudu.

4. Tee-ehitustööde teostaja korraldab puude mahavõtmise ning maaomanikuga

lepitakse kokku puude ladustamise asukoht krundi piires.

Tee-ehitustööde teostaja teavitab maaomanikke, kui ehitustööde aeg on selgunud.

Otsus:

1. Kui Viru-Nigula Vallavalitsus teeb otsuse korrigeerida kergliiklustee

asukohta Kivimäe katastriüksuse idapoolses nurgas, siis pikendada

põrkepiiret vajalikus ulatuses.

2. Tee-ehitustööde teostajal tuleb likvideeritavate puude ladustamise asukoht

krundi piires leppida kokku maaomanikuga.

Pajuotsa 90202:001:0033 09.04.2023 e-kiri:

Seoses Riigitee 20 Põdruse–Kunda-Pada km 16,914-28357 asuva teelõigu

rekonstrueerimisega teatame, et soovime Pajuotsa kinnistu 90202:001:0033 /4102431

mahasõidu asukohta muuta sobilikumaks. Plaanil jääb hetkel mahasõidu ja kinnistu piiri

vahele kitsas põllumaa riba mida on võimatu harida tänapäevase põllumajandustehnikaga.

Soovime mahasõitu võimalikult Pajuotsa kinnistu äärde mis jääb Aru kinnistu

(90202:001:0039) poole, vahetult kiviaia äärde. Oleme kinnistus servas olnud võsa

Põhjendus:

Katastriüksuse omanik avaldas menetluse käigus soovi täiendavaks kohtumiseks

Transpordiameti esindajaga. 22.03.2023. a toimunud kohtumisel lepiti kokku, et

kui maaomanik soovib esitada ettepanekuid ehitusloa eelnõu osas, siis need tuleb

saata kirjalikult.

09.04.2023 e-kirjas tehtud ettepaneku alusel tuleks mahasõidu asukohta nihutada

umbes 5 meetri võrra. Lähtudes asjaolust, et mahasõidu nihutamine võimaldab

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

7

eemaldanud ja toonud kohale kivimaterjali tee jaoks mis jääb kinnistu piirile, et maad

ökonoomsemalt kasutada.

Pajuotsa katastriüksusel asuvat põllumaad ökonoomsemalt kasutada, nõustub

Transpordiamet mahasõidu asukoha muutmisega.

Otsus:

Lisada tee ehitusloa kõrvaltingimustesse punkt:

 Projekteerida ja ehitada Pajuotsa katastriüksusele (90202:001:0033) ette

nähtud mahasõit katastriüksuse piirile lähemale. Koostöös

maaomanikuga tuleb täpsustada mahasõidu ühendamine olemasoleva

juurdepääsuteega.

Kunda tee 5a 90202:004:0019 07.03.2023 e-kiri:

Projektil ei ole märgitud või pigem ettenähtud sissesõidu tee kinnistule Kunda tee 5 a.

Seda ennem ei olnud nüüd on ja kasutusel.

16.03.2023 e-kiri:

Kõrval (paremal) piirdaeda sektsioon ka samasuguselt käib lahti. Siia plaan rajada kahe

auto garaaži. Krundi piirjoon on teistsugune, kui piirdeaed.

Põhjendus:

Kunda tee 5a katastriüksus on 100% elamumaa, millel asub olemasolev elamu.

Olemasolevas olukorras toimub katastriüksuse juurdepääs riigitee peenralt.

Hoonestatud kinnistutele on sõidukitega juurdepääs vajalik igapäevaselt ning

riigitee katte säilimise tagamiseks ei ole olemasoleva olukorra säilimine

aktsepteeritav.

Transpordiameti esindaja palvel on maaomanik saatnud värava täpse asukoha

tuvastamiseks foto.

Riigiteel 20 kehtib katastriüksuse asukohas kiiruspiirang asulas 50 km/h.

Vastavalt majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisale „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi

Normid) on 50 km/h kiiruse korral lubatud rajada mahasõite vastavalt vajadusele.

Võttes arvesse, et Kunda tee 5a katastriüksus on hoonestatud, mahasõidu

rajamine on vastavalt Normidele lubatud ja olemasolevale hoonestusele ei ole

alternatiivset juurdepääsuvõimalust avalikult kasutatavalt teelt, teeb

Transpordiamet kaalutletud otsuse projekteerida ja ehitada Kunda tee 5a

katastriüksusele mahasõit maaomaniku poolt näidatud asukohta.

Otsus:

Lisada tee ehitusloa kõrvaltingimustesse punkt:

 Projekteerida ja ehitada mahasõit Kunda tee 5a katastriüksusele

(90202:004:0019). Vajadusel tuleb mahasõidu projekteerimisel teha

täiendavat koostööd maaomanikuga.

Koplipõllu 90202:003:1130 06.03.2023 e-kiri:

Alljärgnevalt esitan enda seisukohad.

Ehitusprojekt ei arvesta kohalikke olusid ja selle alusel ehitusloa andmine kahjustaks

oluliselt kohalike elanike elukvaliteeti ja Eesti kliimaeesmärkide saavutamist.

Selgitused

Viru-Nigula kalmistu äärde on planeeritud kergliiklustee ja seda sõiduteest eraldav

põrkepiire. Liiklusohutuse seisukohalt võib see olla hea lahendus, kuid lahendamata on

kalmistu külastajate transpordi parkimine. Projekteeritud on viis parkimiskohta, kuid see

ei lahenda vajadust mitme matuse puhul ja olukordades, kus kalmistul on palju külastajaid

(surnuaiapühad, jõulud, aastavahetus, Jaanipäev jne). Minu hinnangul ja kogemuslikul

vaatlusel peaks olema surnuaia eespool vähemalt 30 parkimiskohta. Seetõttu ei saa lugeda

piisavaks lahendust, mis oluliselt halvendab piirkonna olulise kultuurilise ja tavandilise

objekti kasutamist.

Põhjendus:

Riigitee rekonstrueerimise ehitusprojektis on Viru-Nigula kalmistu

põhjapoolsele küljele märgitud parkla tingliku võimaliku asukohana. Parkla

suuruse ja täpse asukoha määramine ning väljaehitamise korraldamine on

kalmistu omaniku ülesanne. Riigitee ehitusloa menetluses puudub

Transpordiametil alus otsustada kalmistu parklaga seonduva üle.

Transpordiameti õiguseellase Maanteeameti 15.10.2020 korraldusega nr 1-

3/20/194 antud projekteerimistingimuste punkti 5.2.6. alusel tuli riigitee

rekonstrueerimise projektis kavandada Viru-Nigula alevikus liikluse rahustamise

meetmed lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. Projekteeritud lahendus vastab

projekteerimistingimustele.

Lisaks selgitame, et liikluse rahustamise meetmed on konkreetses asukohas

vajalikud seetõttu, et mõlemast suunast liigutakse mööda sirget teed

maanteekeskkonnast asulakeskkonda, kus kehtib kiiruspiirang 50 km/h. Šikaanid

aitavad sõidukijuhtidel paremini tajuda keskkonna muutust ning soodustavad

kiiruse alandamist alevikku sisse sõitmisel ja lubatud sõidukiirusest

Kraavi 90202:003:0460

Nurgapõllu 90202:003:0891

Künka 90202:003:0910

Varjula 90202:004:0170

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

8

Mõlemale poole Viru-Nigula alevikku on projekteeritud šikaanid väitega "sõidukiirusest

kinni pidamiseks". Ei saa kuidagi nõustuda projekteerija seisukohaga, et sõidukiirusest

kinni pidamiseks on vaja rakendada just repressiivmeetodeid, et välistada kiirem sõit.

Tuleb arvestada, et Viru-Nigulas asub päästekomando, mille päästesõiduk omab

operatiivsõitude tegemiseks õigust ületada asulas lubatud sõidukiirust. Projekteeritud

šikaanid tekitavad nii operatiivsõidukeile kui ka suurele maanteetranspordile

liiklusohtlikke olukordi, mille näide oli hiljuti Võrumaal raskeveokiga juhtunud õnnetus,

mille käigus toimus ka keskkonnareostus. Viru-Nigula lähistel on puiduhakkega tegelev

ettevõte, mille hakkehaagised on kolme sillaga ja mis seetõttu šikaanidel tekitavad

täiendava keskkonnakahju ja tulenevalt liiklusoludest võivad tekitada oluliselt

ohtlikemaid olukordi, kui sellise sundusliku kiiruse maha võtmise meetodiga saavutataks

aleviku liiklusohutusele.

Soovides liiklusohutust tõsta, peaks tähelepanu suunama nähtavusele ja liiluskorraldusele

alevikus. Kuna aleviku keskel olevalt ristmikult kõrvalteelt Kalvi suunalt ei saa Põdruse–

Kunda–Pada maanteele sõita raskeveokid, mille liikuma hakkamine võiks olla eriti

aeglane, ei ole põhjendatud tekitada liilusohtlikke olukordi sikaanidega. Kui

rekonstrueerimise käigus rajatakse kergliiklusteed, väheneb risk ka jalakäijatele ja teistele

kergliiklejatel.

Viimase aja tähelepanekute kohaselt on liiklusohtlikud pigem olukorrad, kui liinibussid ei

kasuta sõitjate peale ja maha minekuks bussipeatuse ala, vaid peatuvad sõiduteel

jalakäijate ülekäigurajal. Selliseid olukordi, paraku, šikaaniga ei lahenda.

Tuginedes nendele argumentidele tuleb möönda, et projekteerija ei ole arvestanud

piirkonna ja kohalike oludega ning rekonstrueerimisprojekti ellu viimine sellisel kujul ei

ole õige.

Teen ettepaneku Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu

rekonstrueerimisel loobuda Viru-Nigula aleviku ette planeeritavatest šikaanidest ja

lahendada Viru-Nigula kalmistu külastajatele sõidukite parkimine.

28.03.2023 e-kiri:

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91-28,35 teelõigu rekonstrueerimise käigus

lähevad rekonstrueerimisele ka sellel teelõigul olevad truubid.

Peatükis 3.7.1 Truubid kirjeldatud 7. Pk 267+02. Truup Viru-Nigula aleviku piiril

kuivenduskraavil.

Truup peab läbi laskma vee, mis tuleb maaparandussüsteemist Võrkla (kood

1107190010100), mille rekonstrueerimise käigus aastal 2011 süvendati küll

maaparandussüsteemi kraave, kuid konkreetses kohas jäi vee voolu piiravaks truubi põhi.

Tollel ajal ei olnud võimalik truupi ümber ehitada selle põhja allapoole viimiseks.

Seetõttu taotlen tee ja truupide rekonstrueerimise käigus selle truubi põhja langetamist ca

0,3 meetrit, et tagada maaparandussüsteemi tõhus toimine.

kinnipidamist kuni alevikust väljumiseni. Sõidukitel on asulasse sisenedes

kohustus pidurdada ja kiirust alandada igal juhul, mistõttu on keskkonnamõju

mõlemas olukorras sama, kuid šikaanid omavad olulist mõju liiklusohutuse

suurenemisele. Viru-Nigula aleviku hoonestus ja tõmbekeskused paiknevad

mõlemal pool riigiteed, mistõttu ületatakse riigiteed hajusalt terve aleviku

ulatuses. Kuna riigiteel on suur raskeliikluse osakaal, siis on sõidukite kiiruse

ohjeldamine vajalik jalakäijate ohutuse tagamiseks. Transpordiameti tellimusel

on šikaane rajatud erinevatesse asukohtadesse ning projekteeritud lahendusega

sarnased šikaanid on mujal Eestis toimivad ja šikaanidest tulenevaid probleeme

ei ole täheldatud. Õnnetuste põhjuseks on olnud muud tegurid (nt liiga suur

sõidukiirus).

Transpordiamet jääb seisukohale, et šikaanide rajamine on liiklusohutuse

tagamiseks vajalik ning ei arvesta tehtud ettepanekuga.

Ehitusprojekti geodeetiliselt alusplaanilt on tuvastatav, et 28.03. esitatud

ettepanekus nimetatud truubi asukohas on tõesti kirjeldatud kõrguste erinevus.

Arvestades, et nimetatud truubi kaudu toimub kraavidest vee äravool Vereojja,

on Transpordiameti hinnangul põhjendatud truubi rekonstrueerimisel viia truubi

põhja kõrgus vastavusse kraavide põhjade kõrgustega. Lisaks tuleb vajadusel ette

näha allavoolu paikneva kraavi põhja puhastamine, et projekteeritud truup

toimiks eesmärgipäraselt.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga šikaanide loobumise osas. Tee-ehitustööde

teostamisel tuleb lähtuda projekteeritud lahendusest.

2. Arvestada märkusega truubi kõrguse muutmise osas. Projekteerida riigitee 20

km 26,702 asuva truubi kõrguse muutmine lähtudes kraavide kõrgustest ning

teostada ehitustööd vastavalt muudatusele. Vajadusel tuleb ette näha

allavoolu paikneva kraavi põhja puhastamine.

Piiri 90202:003:0078 - Põhjendus:

Maaomanik esitas 10.03.2023 e-kirjas täpsustavaid küsimusi projektlahenduse

kohta. Transpordiameti vastused saadeti 13.03.2023. Täiendavaid ettepanekuid

maaomaniku poolt pärast vastuste saamist ei esitatud.

Otsus:

Pädev asutus arvestab, et e-kirjas toodud küsimused said vastuse ning kinnisasja

omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas täiendavat arvamust esitada.

Kivinõmme 90202:001:0350 - Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

9

Maaomanik esitas 08.03.2023 e-kirjas täpsustavaid küsimusi projektlahenduse

kohta. Transpordiameti vastused saadeti 13.03.2023. Täiendavaid ettepanekuid

maaomaniku poolt pärast vastuste saamist ei esitatud.

Otsus:

Pädev asutus arvestab, et e-kirjas toodud küsimused said vastuse ning kinnisasja

omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas täiendavat arvamust esitada.

Sepa 90202:001:0069 Nagu selgub meile, kui puudutatud kinnisasja(de) omanikele saadetud riigitee 20

Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimise ehitusloa

menetlusse kaasamise kirjast. On projekti eesmärk on olemasoleva maantee

rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh mahasõidud,

bussipeatused, jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust.

Sepa ja Urdamäe kinnistutel puudub otsene ligipääs maanteele kuna ajalooline tee läbib

naaberkinnistut (Karjamaa) ja selle omanikud takistavad ligipääsu riigiteele, teeme

ettepaneku rajada uus mahasõit Urdamäe kinnistule riigiteelt, et võimaldada kinnistute

kasutamine, majandamine ja elutegevus, mis seni on olnud tugevalt piiratud.

Ettepanek, Kutsala bussipeatusest peaks olema võimalik jalgsi kõndida lähedalasuvate

külateedeni riigitee muldkeha laiendil, mitte kitsa ja tiheda liiklusega tee ääres.

Ettepanek rajada Ninametsa maaüksusele mahasõidud maanteelt nii kinnistu maanteest

põhjapoosele ja lõunapoolsele osale. Eriti oluline on tagada ligipääs kinnistu osale

90202:001:0095 kuna sellele puudub muu ligipääs ja kilomeetrite ulatuses pole teisi

mahasõite mida saaks kinnistu majandamisel kasutada.

Põhjendus:

Riigitee rekonstrueerimisel on ette nähtud olemasolevate mahasõitude, sh

Karjamaa katastriüksusele (90202:001:0360) viiva mahasõidu remont. Uute

mahasõitude projekteerimisel tuleb lähtuda Transpordiameti juhendis „Ristmike

vahekauguste ja nähtavusalade määramine“ toodud nõuetest, mille alusel peab

asulavälisel teel riigitee funktsiooni ja liiklussagedust arvestades olema antud

asukohas mahasõitude vaheline kaugus minimaalselt 100 m, kusjuures mõlemaid

sõidusuundi arvestatakse koos. Transpordiametil ei ole võimalik kaaluda

Urdamäe katastriüksusele mahasõidu lubamist, kuna nõutud vahekaugus pole

tagatud.

Lähtudes maaomaniku selgitustest peab Transpordiamet võimalikuks nihutada

olemasolev Karjamaa katastriüksusele viiv mahasõit katastriüksuste piirile, et

tagada mõlemale katastriüksusele juurdepääs ühise mahasõidu kaudu. Lähtudes

asjaolust, et mahasõidu nihutamisel Karjamaa katastriüksuse olemasolev

juurdepääs katkeb, tuleb projekteerida ja ehitada mahasõidult ühendus, mis tagab

toimiva juurdepääsu.

Kuna Urdamäe katastriüksusel puudub olemasolev juurdepääsutee, on tee

väljaehitamine katastriüksuse sees maaomaniku ülesanne.

Riigitee rekonstrueerimisel on sõidutee kõrvale ette nähtud 0,75 m laiune

kindlustatud peenar (asfalteeritud) ja 0,5 m laiune tugipeenar (kruusast), mida on

võimalik bussipeatusesse liikumiseks kasutada.

Ninametsa katastriüksustele (90202:001:0095 ja 90202:002:0088) puuduvad

käesoleval hetkel olemasolevad mahasõidud ning riigitee rekonstrueerimisega

olukorda ei muudeta. Katastriüksuste sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Riigitee rekonstrueerimise projekti koostamisel ei ole projekteerimistingimuste

(antud Transpordiameti õiguseellase Maanteeameti 15.10.2020 korraldusega nr

1-3/20/194) punkti 5.2.3. alusel uusi mahasõite kavandatud.

Uue mahasõidu rajamine on arendustegevus, mida on katastriüksuse omanikul

võimalik kavandada eraldiseisvalt ehitusseadustikus ette nähtud korras, mh

kooskõlastades tegevuse Transpordiametiga.

Otsus:

1. Lisada tee ehitusloa kõrvaltingimustesse punkt:

 Projekteerida ja ehitada Karjamaa katastriüksusele (90202:001:0360)

jääv mahasõit Karjamaa ja Urdamäe katastriüksuste piirile. Mahasõidult

tuleb rajada ühendus kuni olemasoleva Karjamaa juurdepääsuteeni, et

tagada toimiv juurdepääs.

2. Mahasõite Ninametsa katastriüksustele (90202:001:0095 ja 90202:002:0088)

riigiteelt 20 mitte ehitada.

Urdamäe 90202:001:0096

Ninametsa 90202:001:0095

Ninametsa 90202:002:0088

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

10

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi

Katastriüksuse

tunnus

Vallimäe 90202:001:0051

Vallimäe 90202:002:0066

Sireli 90202:003:0058

Vallimäe 90202:001:0051

Risti 90202:001:0131

Lillu 90202:001:0083

Linnaserva 90202:001:0017

Malle 90202:002:0056

Mallenaabri 90202:001:0042

Teeäärse 90202:002:0031

Talli 90202:001:0119

Talli 90202:002:0107

Kuivati 90202:004:0069

Laoplatsi 90202:004:0262

Laoplatsi 90202:004:0263

Saeveski 90202:005:0492

Sinimäe 90202:004:0068

Lepa 90202:002:0093

Väike-Penti 90202:003:0892

Linnupõllu 90202:003:1330

Kunda tee 3 90202:004:0140

Ristikheina 90202:004:0016

Jõeoru 90202:005:1922

Kunda tee 1 90202:004:0044

Kunda tee 6 90201:001:0392

Rataskaevu tn 2 90202:004:0077

Kirikaia tn 4 90202:004:0261

Metsakaevu 90202:005:1200

Kraaviääre 90202:001:0540

Sauna 90202:001:0129

Kõrtsi 90202:001:1001

Kõrtsi 90202:001:1002

Kõrtsi 90202:002:0660

Kunda tee 3a 90201:001:0369

Madala 90202:005:0134

Uudami 90202:001:0640

Lennuvälja 90202:002:0029

Klauksema 90301:001:0535

Männitalu 90202:003:1470

Selderi 90202:001:0006

Selderi 90202:001:0007

Selderi 90202:002:0011

Paju 90301:001:0586

Kivimäe 90202:005:0491

Vahemetsa 90202:005:0002

Koplimetsa 90202:002:0114

Põllu 90202:002:0113

Kunda tee 5c 90201:001:0368

Rahu 90202:003:0091

Karjamaa 90202:001:0360

Pajuotsa 90202:001:0033

Aida 90202:001:0126

Töömaa 90202:002:0109

Mikkeri 90202:002:0362

Mikkeri äri 90202:002:0363

Kunda tee 5a 90202:004:0019

Keldrimäe 90202:002:0460

Keldrioru 90202:001:0590

Künnapea 90202:001:0681

Künnapea 90202:002:0490

Koplipõllu 90202:003:1130

Kraavi 90202:003:0460

Künka 90202:003:0910

Nurgapõllu 90202:003:0891

Varjula 90202:004:0170

Suureniidu 90202:002:0131

Kraavi 90202:002:0091

Kraavi 90202:003:0069

Paju 90301:001:0586

Võsa 90202:003:0068

Võsa 90202:005:0133

Ojaääre 90202:003:0117

Parklapõllu 90202:004:0071

Kaevutamme 90202:001:0138

Põlluveere 90202:004:0080

Kunda tee 2a 90202:004:0070

Võrkla 90202:003:0210

Kunda tee 4a 90202:004:0048

Kunda tee 2 90202:004:0290

Kunda tee 5b 90202:004:0007

Kunda tee 4 90202:004:0047

Piiri 90202:003:0078

Vüringe 90202:001:0170

Lepikmäe 90202:001:0940

Lepikmäe 90202:002:0632

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada

km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 21003908 Tartu-Tallinn 2021

V e rs

io o n 2

9 .1

2 .2

0 2 1 /// T

Ö Ö

N R

2 1

0 0 3

9 0 8

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht

Juhan Ruut

Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU ............................................ 9

Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ..................................................................................................................9

Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 11

Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 15

Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 17

Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 17

Avariiolukorrad ............................................................................................................ 18

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 19

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada

km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojektile. Rekonstrueeritav lõik paikneb

Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula valla territooriumil (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti

tehniline kirjeldus ja Novarc Group AS poolt koostatud projekti joonised seisuga

november 2021.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (märgitud punase joonega). Allikas: Maa-amet

2021

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

5

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)

ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt

tehnilisele kirjeldusele toimub jalgtee rajamine olemasolevast teelõigust eemal ning Viru-

Nigula alevikus maantee telje osaline nihutamine paremale).

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatava lt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

6

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju h indamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks olemasoleva maantee

rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ja muldkeha remonti (sh bussipeatused,

olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada

katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine (vt joonis 3.1).

Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega haljasaladele. Viru-Nigula alevikus

kogutakse sademeveed restkaevudega kokku projektiga rajatavasse magistraaltorustikku

ning juhitakse seejärel magistraalkraavi.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

8

Joonis 3.1 Kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2021

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

9

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee 20

Põdruse-Kunda-Pada km 16,91-28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti) võimalikku

keskkonnamõju, mitte ilmtingimata praegusel sõiduteel juba olemasoleva liikluse

kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal ka ilma

projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse

taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja

inimese tervisele ka soodne mõju.

Kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kavandatav tegevus asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.

Kavandatav tegevus jääb osaliselt Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 4 „Väärtused,

konfliktid, riigikaitse“ kaardil märgitud rohelise võrgustiku konfliktalale (vt joonis 4.1).

Seletuskirjas on toodud välja üldised tingimused rohevõrgustiku alade toimimiseks:

koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride (põhimaanteed,

prügilad, jäätmehoidlad, mäetööstusalad) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on

möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja rakendada vajalikke

keskkonnameetmeid võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks; uue tehnilise taristu

(eelkõige joonehitised) kavandamisel tuleb konfliktikohti käsitleda igal konkreetsel juhul

eraldi. Seejuures on vajalik analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust ja kumulatiivsust.

Rohevõrgustiku konfliktalal on kavandatava tegevuse näol tegemist juba olemasoleva

sõiduteega, mille puhul planeeritakse olemasoleva teekatte uuendamist. Projektiga ei

nähta ette tee tarastamist. Samuti ei ole tee olulist laiendamist ega tõstmist ette nähtud,

mistõttu ei kaasne ka rohevõrgustiku jaoks olulist barjääri suurenemist. Tulenevalt

projekti olemusest rohekoridori piirkonnas (olemasoleva sõidutee rekonstrueerimine) ei

ole põhjust eeldada ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna rohevõrgustiku terviklikkusele.

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

10

Maakonnaplaneeringu „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kaardi alusel jääb kavandatav

tegevus vähesel määral ka väärtusliku maastiku (maakonna I klassi väärtusliku maastiku:

Malla-Iila-Kutsala-Padaorg) alale. Tulenevalt projekti olemusest (olemasoleva sõidutee

rekonstrueerimine) ei ole põhjust eeldada ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna

väärtuslik maastiku terviklikkusele.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on antud ka üldised tingimused maanteevõrgu

arendamisele. Tulenevalt projekti eesmärgist võib öelda, et kavandatav tegevus on

maakonnaplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna

projektiga parandatakse maanteevõrgu kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Viru-Nigula valla

üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud valla territooriumil Kunda linna, Aseri

ja endise Viru-Nigula valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne

ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala endises Viru-Nigula vallas,

mille üldplaneering on kehtestatud 2007. aastal.

Viru-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirja alusel peetakse vallas tähtsaks kohalike

teede seisukorra ja sõidetavuse parandamist. Tulenevalt projekti olemustest võib öeld a,

et kavandatav tegevus on kooskõlas ka Viru-Nigula valla üldplaneeringus määratud

eesmärkidega ja suunistega, kuna projektiga tõstetakse liiklusohutuse taset,

parandatakse sõidumugavust ning katendi kandevõimet.

Valla „Rohevõrgustiku“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus samuti osaliselt rohelise

võrgustiku koridori alale, mis ühtib ka maakonnaplaneeringu kaardil märgituga. Samuti

jääb „Viru-Nigula valla üldplaneeringu“ kaardi alusel kavandatav tegevus osaliselt

väärtusliku maastiku alale. Arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva

teelõigu rekonstrueerimine teemaa piirides), võib öelda, et projektiga ei ole ette näha

ebasoodsa mõju kaasnemist rohevõrgustiku ega ka väärtusliku maastiku terviklikkusele.

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel, ei kaasne sellega ka olulist mõju ala

maakasutusele.

Joonis 4.1 Väljavõte kehtivast Lääne-Viru maakonnaplaneeringu, „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kaardilt. Projektiala on tähistatud punase joonega.

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

11

MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jäävad lähimad

kultuurimälestised - Viru-Nigula kirikuaed (registri kood 5809), Viru-Nigula pastoraadi

park (registri kood 16060) ja Viru-Nigula kalmistu (registri kood 5810) kavandatavast

tegevusest mõne meetri kaugusele. Rekonstrueeritav lõik paikneb lisaks

kultuurimälestiste Asulakoht (registri kood 10916) ning Viru-Nigula kirikuaiale

kehtestatud kinnismälestise kaitsevööndis (vt joonis 4.2 ja 4.3). Rekonstrueeritavast

teelõigust jääb ca 50 m kaugusele kultuurimälestis kultusekivi (registri kood 10768),

millele kehtestatud kinnismälestise kaitsevöönd ulatub kavandatava teelõigu teemaa

alale.

Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud 29.09.2020 kirjas

nr 5.1-17.6/847-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas

järgmised tingimused:

Riigimaantee rekonstrueerimisega Viru-Nigula kalmistu lääneküljel ei tohi tee

katendi vertikaal ületada olemasolevat. Võimalusel langetada tee pinda kalmistu

ees oleva ajaloolise munakiviteega samasse tasapinda, et vältida veekogumite

tekkimist vastu kalmistu piirdemüüri ning hauaplatse. Riigimaantee ja kalmistu

vahelisele alale mitte kavandada lahtist kraavi. Sadevete ärajuhtimine

kavandada selliselt, et need ei valguks kalmistu piirdmüüri alla. Kavandada

ligipääsud maanteelt kalmistule.

Kuna Viru-Nigula alevikus lahendatakse jalakäijate liikumine riigimaantee

rekonstrueerimise projektiga, siis tuleb Viru-Nigula kirikuaia piirdemüüri (reg-nr

16058) ja Vabadussõja mälestussamba (reg-nr 27131) vahetus läheduses

tagada müüride ning monumendi stabiilsus. Kirikuaiaga piirneval maanteelõigul

mitte tõsta tee pinda. Sadevete ärajuhtimine kavandada selliselt, et need ei

valguks kirikuaia piirdmüüri alla.

Arheoloog Tõnno Jonuks on oma uuringutega kindlaks teinud, et asulakoht reg

nr 10916 on tegelikkuses paiknenud palju ulatuslikumal alal, mistõttu võib ta

lisaks maanteekoridorile (ja seda laiemalt, kui praegune kaitsevöönd) puudutada

ka kergliiklustee koridori (vahetult Viru-Nigula alevikust lääne poole). Asula võis

Jonuksi järgi ulatuda praegusest kaitsevööndi läänepiirist ca 50 -100 m piki

maanteed Kunda suunas. Sellest tulenevalt tuleb tagada arheoloogiline uuring

ka sellel alal. Täpsema kaardimaterjali saamiseks uuringute ala kohta võtta

projekteerijal ühendust Muinsuskaitseametiga.

Arheoloogiamälestiste aladel ja kaitsevööndites tuleb kõigil kaevetöödel tagada

arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel

arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava

pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Nõue

märkida asendiskeemidele.

Kui kaevetöödel leitakse koha peal säilinud matused, siis nende lõhkumine ei

ole antud tööde kontekstis lubatud. Luustike ilmnemisel tuleb need

arheoloogiliselt in situ läbi uurida.

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

12

Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool

mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg

1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama

sellest Muinsuskaitseametile. Tööde teostaja peab enne tööde teostamise algust

taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm).

Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul

võimalik Muinsuskaitseametist taotleda hüvitist uuringutele kulunud

maksumusest pooles ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1500 eurot. Projekti

koostamise käigus soovitame koostööd teha Muinsuskaitseameti nõunikega.

Projekt esitada kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile .

Käesoleva teelõigu rekonstrueerimise projektis on Muinsuskaitseameti tingimustega

võimaluste piires arvestatud.

Keskkonnaportaali andmetel jäävad lähimad pärandkultuuri objektid (Meremärk, Malla-

Villavavere vana tee, Villavere karjamõis) rekonstrueeritavast teelõigust ligikaudu kuni

20 m kaugusele (vt joonis 4.2 ja 4.3). Teised pärandkultuuri objektid jäävad juba

kaugemale. Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri

kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle

kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on.

Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt

kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse

küsimus 5 . Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida

pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on

religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovita tav

ehitustegevuse käigus võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist.

5 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

13

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine muinsuskaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

14

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine muinsuskaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

15

MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Kavandatav tegevus ristub Villavere ojaga (VEE1074000), Kongla ojaga (VEE1072300),

Vereojaga (VEE1071907). Nimetatud vooluveekogudel kehtivad erineva ulatusega

veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndid. Ehituskeeld ei laiene vastavalt

looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 10) avalikult kasutatavale

teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva teega (mis kajastub ka üldplaneeringus),

seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki .

Kongla oja kuulub Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistu“ alusel alates Põdruse -Kunda-Pada

mnt sillast lõhilaste veekogude nimekirja.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 10.09.2020 kirjaga

nr 7-9/20/14445-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab järgmised

tingimused:

Projekteerimisel tuleb arvestada, et kergliiklustee rajamisel üle Kongla oja ei tohi

veekogu ristlõiget vähendada. Eelistatud on projekteerida puitkonstruktsiooniga

sild. Ka maanteesilla remondil peab arvestama, et jõe ristlõige ei väheneks ning

voolukiirused ei suureneks. Villavere ojal võib kasutada truupidega lahendust,

kuid peab jälgima, et truubid paigaldatakse selliselt, et nende põhjad oleks

kaevatud veekogu sisse ning ei jääks astangut vooluveekogu põhja.

Teelõigu rekonstrueerimise projektis on Keskkonnaameti tingimustega arvestatud,

Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega teepeenrale. Teedelt ja tänavatelt

ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt

raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks

sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest

15 000 autot ööpäevas6. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem

(vastavalt ERC Konsultatsiooni OÜ poolt koostatud l iiklusuuringu 7 andmetele on

prognoositav liiklussagedus vahemikus 1000-1500 sõidukit päevas), pole põhjust eeldada

olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.

Rekonstrueeritav lõik piirneb maaparandussüsteemi registri andmetel mitmes kohas

maaparandussüsteemidega ning ristub NUGERI 1 (maaparandussüst. kood

1107230010010), KONGLA OJA (maaparandussüst. kood 1107230020000) ja VÕRKLA

(maaparandussüst. kood 1107190010100) eesvooludega (joonis 4.4). Lisaks kuulub

Kongla oja riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on käesoleva projekti raames andnud oma

14.09.2020 kirjaga nr 14.2-1/25123 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles

viitab sellele, et ehituse käigus ning tulemusena peab olema tagatud

maaparandusehitiste ja -rajatiste korrashoid ning toimimisvõime (maaparandusseadus,

edaspidi MaaParS § 47 ja § 49 lg 1 p 1). Lisavee juhtimine maaparandussüsteemi

kooskõlastada Põllumajandusameti Ida regiooni Rakvere esindusega (MaaParS § 53).

Tulenevalt MaaParS § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandusametile

kooskõlastamiseks.

Kavandatav tegevus paikneb osaliselt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev PRK0005315 jääb ca 25 m kaugusele

(vt joonis 4.4) ning puurkaevule on kehtestatud 50 m ulatuse sanitaarkaitseala, mis

6 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 7 Riigitee nr 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91-28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine. Liiklusuuring. Aruanne nr ERC/10/2021

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

16

paikneb ka rekonstrueeritaval lõigul. Teised piirkonda jäävad puurkaevud jäävad

kavandatavast tegevusest kaugemale.

Sanitaarkaitsealal on veeseaduse (VeeS) §151 lõike 2 kohaselt majandustegevus

keelatud, välja arvatud p 5 õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega

seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist.

Antud juhul on tegemist olemasoleva sõidutee (õiguspärase) rekonstrueerimisega ning

antud asukohas ei kavandata tegevusi olemasolevast teest eemal, lisaks jääb tee ja

puurkaevu vahele ka olemasolev ehitis (kuur). Seega sanitaarkaitsealaga ilmtingimata

konflikti ei teki, kui välditakse vee kvaliteedi halvenemist, selleks tuleb järgida alltoodud

meetmeid.

Arvestades, et tegemist on ka kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladega, peab

ehitustegevuse ajal ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik

tegevus toimuma kindlasti selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab

olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja

põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate

parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest ja kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul

kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu,

tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks

välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi

arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

17

MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Maa-Ameti teeregistri kaardirakenduse andmetel paiknevad lähimad elu- või

ühiskondlikud hooned (ETAK 474445, 6131827, 512347 ja 295156) teelõigust kuni mõne

meetri kaugusel, antud lõigus on kehtestatud piirkiirus 50 km/h. Samuti jääb teelõigust

mõne meetri kaugusele ETAK 474448 ning antud hoone lähistel kehtib sõiduteel

kiirusepiirang 70 km/h. Seega paikneb tee vahetus läheduses müra- vibratsiooni- ja

saastetundlikke objekte.

Käesoleva projektiga kavandatakse olemasoleva tee rekonstrueerimist, mille raames

teostatakse olemasoleva teekatte uuendamine. Kavandatava tegevuse käigus ei nihku

sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele. Seega ei kaasne

projekti elluviimise järgselt ebasoodsat mõju seoses müra levikuga.

Samuti ei ole antud liikluskoormuste ja korras tee puhul põhjust eeldada ülenormatiivse

vibratsiooni esinemist, pigem võib tee rekonstrueerimisega kaasneda vibratsiooni tekke

ja leviku vähenemine (tulenevalt teekonstruktsiooni paranemisest).

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks ümbritsevatele

aladele tuleb avestada eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Võimalike

ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks tuleb müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja

seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Liiklusest tingitud õhusaasteainete (sh lõhna) levik olulistes kontsentratsioonides piirdub

reeglina tee- ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt

suurusjärgus ca 10 000 sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi

piirväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes

toimub üldjuhul saasteainete efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine

nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas) välisõhus. Antud liikluskoormuste tingimustes

(riigimaanteede kontekstis on tegemist keskmisest pigem väiksema l iikluskoormusega

teega) ei ole põhjust eeldada õhukvaliteedi piirväärtuste lähedasi saasteainete

kontsentratsioone teest eemal. Samuti ei nähta projektiga otseselt ette tegevusi, mis

suurendaks saasteainete levikut projekti realiseerimise järgselt.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele

tuleb vältida õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse

tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks

mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

18

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

ning Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõ ttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

19

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35

teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel

lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva

projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja

määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise

keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete

töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Arheoloog Tõnno Jonuks on oma uuringutega kindlaks teinud, et asulakoht reg nr

10916 on tegelikkuses paiknenud palju ulatuslikumal alal, mistõttu võib ta lisaks

maanteekoridorile (ja seda laiemalt, kui praegune kaitsevöönd) puudutada ka

kergliiklustee koridori (vahetult Viru-Nigula alevikust lääne poole). Asula võis Jonuksi

järgi ulatuda praegusest kaitsevööndi läänepiirist ca 50-100 m piki maanteed Kunda

suunas. Sellest tulenevalt tuleb tagada arheoloogiline uuring ka sellel alal. Täpsema

kaardimaterjali saamiseks uuringute ala kohta võtta projekteerijal ühendust

Muinsuskaitseametiga.

◼ Arheoloogiamälestiste aladel ja kaitsevööndites tuleb kõigil kaevetöödel tagada

arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel

arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava

pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Nõue

märkida asendiskeemidele.

◼ Kui kaevetöödel leitakse koha peal säilinud matused, siis nende lõhkumine ei ole

antud tööde kontekstis lubatud. Luustike ilmnemisel tuleb need arheoloogiliselt in situ

läbi uurida.

◼ Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool

mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, §

60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile. Tööde teostaja peab enne tööde teostamise algust taotlema

Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm).

◼ Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole küll seadusandlikult tagatud, aga kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav ehitustegevuse käigus võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist.

◼ Ehituse käigus ning tulemusena peab olema tagatud maaparandusehit iste

ja -rajatiste korrashoid ning toimimisvõime (maaparandusseadus, edaspidi

MaaParS § 47 ja § 49 lg 1 p 1). Lisavee juhtimine maaparandussüsteemi

kooskõlastada Põllumajandusameti Ida regiooni Rakvere esindusega

(MaaParS § 53).

◼ Tulenevalt MaaParS § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandusametile

kooskõlastamiseks.

Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,91 - 28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

20

◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus

peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab

olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja

põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m

vooluveekogudest ja kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine vooluveekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.

◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks tuleb müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest , keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

KORRALDUS

21.04.2023 nr 1.1-3/23/297

Tee ehitusloa andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–

Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 27.02.2023 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 20 Põdruse–Kunda–

Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõigete 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuv

teelõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 90202:002:0590,

90202:005:1640, 90202:004:0430, 90202:003:1440) Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas

Viru-Nigula alevikus ning Malla, Villavere, Kutsala, Kanguristi, Vasta ja Võrkla külades.

Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane)1 15.10.2020 korraldusega nr 1-3/20/194 on antud

projekteerimistingimused riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 teelõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2023. aastal vastavalt RoadConsult OÜ tööle nr T21021 „Riigitee 20

Põdruse–Kunda–Pada km 16,91-28,35 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“. Projekti

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2023 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/iZ5v5nmeWdffAR1.

Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning

muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete

äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja

parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi

Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti

ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektis on ette nähtud uue

kergliiklustee rajamine Viru-Nigula alevikus.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,91-28,35 teelõigu

rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Viru-Nigula Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

3

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,91-28,35 asuva teelõigu

rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest

KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu

ehitamise ja korrashoiu osakonna ida üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning

avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba Kunda–Pada teelõik;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

4

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

projekteerimise üksus

Riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimise

ehitusloa menetluse arvamuse avaldamine

Austatud Kaie Kruusma

Olete pöördunud Riigimetsa Majandamise Keskuse poole sooviga arvamuse avaldamiseks

projektile riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914-28,357 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks.

Antud projekti mõjuala ulatub RMK halduses olevatele kinnistutele Kunda metskond 240 kat.nr.

90202:002:0169; Kunda metskond 241 kat.nr. 90202:001:0208; Kunda metskond 152 kat.nr.

90202:002:0163 ja Mätastarna kat.nr. 90202:001:0202.

RMK on tutvunud esitatud materjalidega ning esitab antud projektlahendusele järgmised

ettepanekud:

• Kinnisasjadele juurdepääsu tagamiseks projekteerida ja ehitada mahasõidud ( soovitud

asukohad lisatud asendifailidel)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Lavrenov

Lääne-Virumaa metsaülem

+372 505 0991 [email protected]

Kaie Kruusmaa

Transpordiamet

[email protected]

Teie 28.02.2023 nr 8-1/23-036/4659-1

Meie 01.03.2023 nr 3-1.1/2023/1435

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX