Otsus

EELNÕU

Lk 1 / 7

Kastre Vallavalitsuse XX.XXX 2024 korralduse nr XX

Lisa 1

Lähteseisukohad Männi tee ja selle lähiala detailplaneeringu koostamiseks

ja vormistamiseks

Lähteseisukohad on kehtivad nende väljastamisest kuni Kastre valla üldplaneeringu

kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 12 kuud. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kastre

Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kastre

Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada või lõpetada detailplaneeringu

koostamine.

1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja koostaja

Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad

planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles

planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja

ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise

eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute

tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kastre

Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja

vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kastre Vallavalitsuse maaspetsialist Kati Kala.

2. Detailplaneeringu eesmärk, arvestamisele kuuluvad planeeringud, õigusaktid ja muu

alusmaterjal

Planeeringualaks on Männi tee 13a katastriüksus (kinnistu registriosa nr 18682150,

katastritunnus 29101:001:1027, pindala on 2063 m2, sihtotstarve 100% elamumaa), Männi tee

13b katastriüksus (kinnistu registriosa nr 18682250, katastritunnus 29101:001:1028, pindala

on 2049 m2, sihtotstarve 100% elamumaa), Männi tee 15 katastriüksus (kinnistu registriosa nr

3925004, katastritunnus 29101:001:1029, pindala on 2899 m2, sihtotstarve 100% elamumaa),

Männi tee 17 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 3926804, katastritunnus 18501:001:0851,

pindala on 2437 m2, sihtotstarve 100% elamumaa), Männi tee 19 katastriüksus (kinnistu

registriosa nr 3925504, katastritunnus 18501:001:0850, pindala on 2337 m2, sihtotstarve

100% elamumaa), Männi tee 21 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 3927904, katastritunnus

18501:001:0849, pindala on 2185 m2, sihtotstarve 100% elamumaa), Männi tee 23

katastriüksus (kinnistu registriosa nr 3928204, katastritunnus 18501:001:0848, pindala on

1989 m2, sihtotstarve 100% elamumaa), Männi tee 25 katastriüksus (kinnistu registriosa nr

3924004, katastritunnus 18501:001:0847, pindala on 1842 m2, sihtotstarve 100% elamumaa),

Männi tee 27 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 3925404, katastritunnus 18501:001:0846,

pindala on 2032 m2, sihtotstarve 100% elamumaa), Männi tee 29 katastriüksus (kinnistu

registriosa nr 3924904, katastritunnus 18501:001:0845, pindala on 2015 m2, sihtotstarve

100% elamumaa), Männi tee 31 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 3927804, katastritunnus

18501:001:0844, pindala on 1956 m2, sihtotstarve 100% elamumaa), Männi tee 33

katastriüksus (kinnistu registriosa nr 3927404, katastritunnus 18501:001:0843, pindala on

1983 m2, sihtotstarve 100% elamumaa), Männi tee 35 katastriüksus (kinnistu registriosa nr

3927304, katastritunnus 18501:001:0842, pindala on 3795 m2, sihtotstarve 100% elamumaa)

ja Männi tee katastriüksus (kinnistu registriosa nr 3925604, katastritunnus 18501:001:0855,

EELNÕU

Lk 2 / 7

pindala on 12979 m2, millest hõlmatakse planeeringualasse ca 3672 m2 suurune maa-ala,

sihtotstarve 100% transpordimaa). Detailplaneeringu eesmärk on kehtiva detailplaneeringu

muutmine, ehitustingimuste määramine. Planeeritava ala pindala on ligikaudu on 3,38 ha.

Männi tee lähiümbruses kehtib Haaslava Vallavolikogu 11.12.2006 otsusega nr 59

kehtestatud Raamatu maaüksuse detailplaneering (planeeringus märgitud POS 37, POS 38,

POS 39, POS 40, POS 41, POS 42, POS 43, POS 44, POS 45, POS 46, POS 47 ja POS 50) ja

Kastre Vallavalitsuse 09.07.2020 korraldusega nr 403 kehtestatud Männi tee 4 ja Männi tee

13 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering (planeeringus märgitud POS 4 ja POS 5).

Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu

muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes

planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 140 lõike 8

kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem

kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Haaslava valla üldplaneeringu põhikaardil on

planeeringuala maakasutuse juhtotstarve elamumaa maa-ala. Koostamisel oleva Kastre valla

üldplaneeringu (vastu võetud Kastre Vallavolikogu 28.11.2023 otsusega nr 130) on

planeeringuala maakasutuse juhtotstarve elamu maa-ala. Detailplaneeringu algatamine ei ole

vastuolus kehtiva üldplaneeringuga ehk detailplaneering ei sisalda Haaslava valla

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

 Haaslava valla üldplaneering (seletuskiri ja joonis);

 Koostamisel oleva Kastre valla üldplaneering (vastu võetud Kastre Vallavolikogu

28.11.2023 otsusega nr 130);

 Raamatu maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 11.12.2006 otsus nr 59);

 Männi tee 4 ja Männi tee 13 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering (kehtestatud

Kastre Vallavalitsuse 09.07.2020 korraldusega nr 403);

 Planeerimisseadus;

 Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026;

 Kastre valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;

 Tartu maakonnaplaneering 2030+;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

 Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määrus nr 23 "Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord";

 ja muud asjakohased õigusaktid.

EELNÕU

Lk 3 / 7

Joonis 3. Katastriüksusele ulatuvad kitsendused

(Allikas: Maa-amet)

Joonis 4. Planeeringuala, mis on kantud valla

detailplaneeringute avalikustamise

keskkonda EVALD. Planeeringuala suurus

on 3,38 ha Kontaktvööndina tuleb käsitleda

planeeringuala lähiümbrust (vähemalt ~50

meetrine raadius planeeringualast).

Planeeringuala

3. Nõuded maa-ala planeerimiseks

Detailplaneeringu ülesannete lahendamisel võtta aluseks PlanS § 126 lõige 1. Planeeritavatel

kruntidel määrata ehitusõigus PlanS § 126 lõike 4 kohaselt ning välja tuua ka hoonestusala

pindala (m2). Detailplaneeringu raames on vajalik teostada planeeritava maa-ala geodeetiline

mõõdistus. mis peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, et võimaldada hinnata

planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

3.1 Krundi ehitusõiguse määramisel arvestada alljärgnevate näitajatega:

Näitajad

Krundi kasutamise

sihtotstarve

Elamumaa, EP (üksikelamu maa)

Krundi minimaalne

suurus (m2)

1200 m²

Hoonete (sh ehitusloa-

kohustuseta hooned)

suurim ehitisealune pind

krundi pindalast

20% krundi pindalast, kuid mitte rohkem kui 400 m2

Joonis 1. Väljavõte Haaslava valla

üldplaneeringu põhikaardist

Joonis 2. Väljavõte Raamatu maaüksuse

detailplaneeringu põhijoonisest

EELNÕU

Lk 4 / 7

Hoonete (sh

ehitusloakohustuseta

hooned) suurim lubatud

arv krundi kohta,

3

Hoonestusala

minimaalne kaugus

krundi piirist

hoonestusala määramisel arvestada teekaitsevööndit, krundi piire,

tuleohutuskujasid, tehnovõrke, juurdepääsuteid. Hoonestusala

kaugus krundi piirist minimaalselt 4 m. Määrata kohustuslik

ehitusjoon ja tagada, et tekiks hoonestuse ühtlane rütm. Näidata

võimalikud hoonete asukohad (sh abihooned). Sätestada tingimus,

et väljaspoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike kui ka

ehitusloakohustuseta hoonete püstitamine keelatud.

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

põhihoone 8,5, abihoone 5

Hoonete maapealne

/maa-alune korruselisus

põhihoone 2, abihoone 1, maa-alune korrus keelatud

Hoonete tuleohutus Määrata planeeringuga. Kajastada tingimused tuleohutuskuja

tagamiseks.

Hoonete katuse tüübid põhihoone viilkatus, abihoonel määrata planeeringuga

Hoone katusekalle määrata planeeringuga

Hoone ±0.00 määrata planeeringuga

Elekter elektripaigaldised (kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne)

tuleb projekteerida, ehitada ja kasutada elektriohutusseaduse

nõudeid järgides.

Veevarustus,

kanalisatsioon

planeeringulahenduse kavandamisel arvestada ASi Emajõe

Veevärk tingimuste ja seisukohtadega.

Sademevesi Lahendada sademevee kogumine ja ärajuhtimine.

Küte lahendada planeeringuga. Õhksoojuspumpasid,

ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole

lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need tuleb paigutada

sisehoovi ja kasutada varjestust.

Hoone tuleohutus määrata planeeringuga

Hoonete

arhitektuurilised,

ehituslikud ja

kujunduslikud

tingimused

määrata planeeringuga, kuid arvestades olemasoleva

väljakujunenud keskkonnaga/lähipiirkonna hoonestust. Arvestada

olemasoleva väljakujunenud ruumilise keskkonnaga/ lähipiirkonna

hoonestuslaadiga st hoone arhitektuurset lahendust kavandades

tuleb arvestada, et kavandatav hoonestus sobituks olemasolevasse

keskkonda ega erineks järsult juba väljakujunenud olustikkust.

Selleks tuleb arvestada nii hoone mahtu, ehitusjoont,

katusekaldeid, kui ka arhitektuursete lahendustega, sest

läbimõeldud, harmoneeruv ja terviklik ruumiline keskkond

väärtustab nii olemasolevat hoonestust kui ka lisanduvat

hoonestust ning loob ühtse visuaalse identiteedi.

Detailplaneeringus näha ette transpordi müra leevendavad

meetmed hoone projekteerimiseks/müra leevendusmeetmed.

EELNÕU

Lk 5 / 7

3.2 Planeeringu ala tuleb valida piisava ulatusega, tagamaks tänava ruumilist arengut

terviklikult ning ühtsetel põhimõtetel. Antud juhul on planeeringualas kehtivate

detailplaneeringuga määratud hoonestusalad riigimaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla

äärest sama kaugele ning kõikidele kruntidele on lubatud hoonete suurimaks arvuks 1.

Detailplaneeringu muutmisel tuleb tagada planeeringualas terviklik lahendus st

planeeringualale rajatavad hooned peavad olema nii põhiplaanis kui ka mahus,

naaberkinnistute hoonetele sarnaste gabariitide, katusekuju ning katusekalletega.

Detailplaneeringu järgset ehitusõigust ellu viies ei ehitata ainult hoonet, vaid kujundatakse

ka ruumilist keskkonda. Piirkondlik ühtne hoonete arhitektuur loob ühtse visuaalse

identiteedi ja tugevdab kogukonna tunnetust.

3.3 Tehnovõrkudega liitumise kavandamisel või olemasolevate liitumispunktide asukoha

muutmisel tuleb taotleda tehnovõrgu omaniku/valdaja tehnilised tingimused. Väljastatud

liitumistingimused tuleb esitada vallale.

3.4 Tagada liikluse korraldamine planeeringualal st kajastada liikluskorralduse põhimõtted

(autoliikluse sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad), kavandada liiklusmärkide,

teemärgiste, ülekäiguradade ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtestatud

nõuetele.

3.5 Planeeringuga lahendada lumekoristusel lume ladustamise kohad kruntidel, kruntide

teenindamise (nt päästetehnika, prügiveo) lahendamine.

3.6 Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine (detailplaneeringu koostamisel hinnata üleujutusega kaasneda

võivaid riske ning samuti pakkuda välja üleujutusest tulenevate kitsenduste ning

võimalike leevendavate meetemed/erilahendused).

4. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

PlanS § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lg 2 kohaselt

kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad

Transpordiamet Männi tee 6 - naaberkinnisasi

Põllumajandus- ja Toiduamet Männi tee 8- naaberkinnisasi

Päästeamet Lõuna päästekeskus Männi tee 10 - naaberkinnisasi

AS Emajõe Veevärk Männi tee 12- naaberkinnisasi

AS Gaasivõrk Männi tee 14- naaberkinnisasi

Adven Eesti AS Männi tee 16- naaberkinnisasi

Elektrilevi OÜ Männi tee 18 - naaberkinnisasi

Telia Eesti AS Männi tee 20- naaberkinnisasi

Männi tee 37- naaberkinnisasi

Kase tee 7- naaberkinnisasi

Kase tee 5- naaberkinnisasi

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste

asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud

krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse

originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta). Planeerija teeb

koostööd tehnovõrkude valdajatega ning edastab kirjavahetuse ja muu

EELNÕU

Lk 6 / 7

dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) e-kirja teel Kastre Vallavalitsuse

maaspetsialistile.

5. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu

menetlustoimingute kestvusest. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatakse

kirjalikult arvamusi, mida planeeringu koostamisel ei arvestata, tuleb planeering vastavalt

planeerimisseaduse § 138 esitada heakskiitmiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. Pärast heakskiitmist saab detailplaneeringu kehtestada ja

seetõttu pikeneb menetluse kestvus.

Tegevus Toimumise eeldatav aeg

Detailplaneeringu algatamine veebruar 2024

Detailplaneeringu koostamine märts 2024

Detailplaneeringu kontrollimine Kastre

Vallavalitsuse poolt (vastavus

lähteseisukohtadele)

mai 2024

Detailplaneeringu kooskõlastamine juuni-juuli 2024

Detailplaneeringu vastuvõtmine august 2024

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja

avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu

korraldamine

september- oktoober 2024

Detailplaneeringu kehtestamine november 2024

6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine

Planeeringu koostamise ajal tuleb hinnata ja seletuskirja lisada planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid vajadusel seiremeetmed. Detailplaneeringu koosseisus esitada

kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.

Detailplaneeringu koostamisel arvestada ja välja tuua kooskõla Haaslava valla

üldplaneeringuga, koostamisel oleva Kastre valla üldplaneeringuga ning kontaktvööndis

kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega. Kastre valla haldusterritooriumil

jääb suuremas osas radoonitase pinnaseõhus 50 kuni 100 kBq/m³ vahele, mida loetakse

kõrgeks. Planeeringusse lisada, et KOV ei võta endale kohustusi maanteeliikluse mürast

põhjustatud häiringu leevendusmeetmete rakendamiseks. Detailplaneeringus näha ette

transpordi müra leevendavad meetmed hoone projekteerimiseks. Kui detailplaneeringu

koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha

täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse

lisada.

7. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Kastre

Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega. Juhul kui planeeritava

tegevusega kaasnevad vajalikud ehitustööd väljaspool planeeringuala, jäävad ka need

tegevused huvitatud isiku finantseerida. Planeeringus anda elluviimise ajakava ja tegevuste

loetelu/kokkulepped, mis tagavad planeeringu elluviimise. Planeeringu elluviimiskava

etappide järjestamisel lähtuda Kastre vallavolikogu 25.01.2023 määrust nr 23. Ajakavasse

märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale

EELNÕU

Lk 7 / 7

detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud

detailplaneering kehtetuks. Samuti kajastada planeeringus planeeringu kehtestamisest

tulenevate võimalike kahjude hüvitamist.

8. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks,

detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Joonistest

on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvööndi skeem koos naaberplaneeringute

lahendustega, tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkatastiüksuste

piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast

situatsioonist, põhijoonis, planeeringu joonis peab kajastama liikluskorraldust, illustreeriv

joonis, tehnovõrkude plaan ning tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja kehtetuks

muutuva detailplaneeringu joonis. Digitaalsed failid peavad olema L-EST

koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha koordinaatidele.

Planeeringu vormistamisel kasutada ruumilise planeerimise leppemärke (2013). Planeering

vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Esitada planeeringuala ruumilise arengu

eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks,

sealhulgas vastavus kõrgema taseme planeeringutele. Esitada valitud planeeringulahenduse

kaalutlused ja põhjendused. Detailplaneeringu koosseisus esitada andmed ja dokumendid

PlanS § 41 lõike 6 kohaselt. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kastre Vallavalitsus.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Detailplaneering esitatakse Kastre Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal

tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks,

vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Avalikule

väljapanekule suunamiseks tuleb planeeringuga esitada ka kooskõlastuste ja koostöö

koondtabel. Detailplaneeringu koosseisus tuleb esitada vähemalt üks planeeringulahenduse

ruumiline illustratsioon, mille alusel on võimalik hinnata planeeringulahenduse sobivust antud

piirkonda.

Planeerija vormistab nii koostatava kui ka sellega muudetavad planeeringud (Raamatu

maaüksuse detailplaneering, mis on kehtestatud Haaslava Vallavolikogu 11.12.2006 otsusega

nr 59 ja Männi tee 4 ja Männi tee 13 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu, mis on

kehtestatud Kastre Vallavalitsuse 09.07.2020 korraldusega nr 403) vastavalt nõuetele, et

muudatused saaks kanda planeerigute andmekogusse. Planeerija esitab Kastre Vallavalitsusele

detailplaneeringu materjalid kehtestamise otsuse tegemiseks digitaalselt allkirjastatud

konteinerina ja lisab juurde PLANK automaatkontrolli tulemused ning kahes identses

eksemplaris planeeringu ka paberkandjal (koos kehtetuks muutuva Raamatu maaüksuste

detailplaneeringu ja Männi tee 4 ja Männi tee 13 ning lähiala detailplaneeringu joonisega),

mille juurde on köidetud/lisatud planeering CD-l või USB mälupulgal ning muudetava

planeeringu materjali, mis on vastavalt nõuetele vormistatud, et kõik muudatused saaks

planeeringute andmekogusse sisse kanda.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kastre Vallavalitsus

[email protected]

Vallamaja

62113, Tartu maakond, Kastre vald,

Kurepalu küla

Teie 19.01.2024 nr 6-3/88

Meie 14.02.2024 nr 7.2-2/24/933-2

Seisukohtade väljastamine Männi tee ja

selle lähiala detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid ettepanekust algatada Haaslava külas asuva Männi tee ja selle lähiala

detailplaneering ning küsite meie seisukohti planeeringu koostamiseks. Planeeringuala suurus on

vastavalt eelnõule (Lisa) ca 3,38 ha ning planeeringuala hõlmab 13 elamumaa sihtotstarbega

kinnistut (täpne loetelu vt Lisa p 2) ning kinnistutega piirnevat Männi teed.

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust planeeringualal kehtivates detailplaneeringutes

määratud ehitusõiguse muutmiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee (edaspidi riigitee) km 3,88-

4,38. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 3855 sõidukit ning kehtib kiiruspiirang

70 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat riigitee ja Männi tee (kohalik tee nr 1850074)

ristmikku riigitee km 4,164. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Luua ruumilised eeldused kergliiklustee jätkuvuse tagamiseks, so riigitee ääres olemasolevate

kergliiklustee lõikude ühendamiseks planeeringualal asuvate Männi tee 13a, 13b, 15, 17, 19,

21, 23 ja 25 ning planeeringualaga külgneva Männi tee 13 (katastritunnus 29101:001:1026)

kinnistu lõikes. Kergliiklustee kavandamiseks soovitame moodustada eraldi maaüksuse. Kui

eraldi maaüksuse moodustamine ei ole sobilik, määrata nimetatud kinnistutele servituudi

seadmise vajadus.

Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklustee eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille

minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

Kergliiklustee rajamine hetkel puuduolevas lõigus tagab ka ohutuma juurdepääsu

2 (3)

bussipeatustele.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada riigitee ristmiku nähtavuskolmnurgad vastavalt

normide lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

11. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Männi tee ja selle lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]