Lääne-Harju vallas Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 29.09.2022 nr 6 2/22/6133-3 Meie kuupäev allkirjas 6-1/107-9

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute arvesse võtmine

Esitame Teie 29.09.2022 kirjas nr 6 2/22/6133-3 esitatud märkuste alusel täiendatud detailplaneeringu seletuskirja ja joonise ülevaatuseks. Detailplaneeringu seletuskirja p 5.5.2 on täiendatud. Põhijoonisele on kantud kanalisatsioonirajatiste asukohad ja veeseaduse § 127 lõikest 1 tulenevad heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimise keelualad. Palume Teil saata võimalusel kahe nädala jooksul kinnitus, et Teie ettepanekutega on arvestatud ja

seetõttu vastavalt planeerimisseaduse § 138 lõikele 2 saaksime jätkata detailplaneeringu

kehtestamise menetlusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

abivallavanem

Lisa: 1. Seletuskiri 02.10.2022

2. Põhijoonis ja tehnovõrgud 02.10.2022

Sama kiri: Riigimetsa Majandamise Keskus

Põllumajandus- ja Toiduamet

Ado Pallase

[email protected]

KLOOGARANNA KÜLAS NURME, TUULE JA TUULEPUU

NING KÄESAKU KÜLAS OJA KATASTRIÜKSUSTE JA

LÄHIALA DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Lääne-Harju Vallavalitsus PlanID 106474

HUVITATUD ISIKUD: Tanel Lambing

(allkirjastatud digitaalselt

Katri Lambing

(allkirjastatud digitaalselt

PLANEERINGU KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Ruumilise keskkonna planeerija

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected]

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

TÖÖ NR HDP-10/2021

Tallinn 2022

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

2

I SELETUSKIRJA SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 4

2.1. Asukoht 4

2.2. Pinnas 5

2.3. Reljeef ja haljastus 5

2.4. Hoonestus 5

2.5. Teed 5

2.6. Tehnovõrgud 6

2.7. Kehtivad piirangud 6

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 6-7

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 7

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 7

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 7-8

5.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED 8-9

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 9-10

5.4. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI 10

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 10

5.5.1. Veevarustus 10

5.5.2. Kanalisatsioon 10-11

5.5.3. Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded 11

5.5.4. Elektrivarustus 11

5.5.5. Telekommunikatsioon 11

5.5.6. Soojavarustus 12

5.5.7. Juurdepääsuteed 12-13

6. HALJASTUSE JA KESKKONNAKAITSE ABINÕUD 13

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 13-14

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 14

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 14

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 14

11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD 14-15

II DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A4

Joonis_3_Tugiplaan

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega

Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

3

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (redaktsiooni jõustumise kp.13.01.2022);

• Ehitusseadustik (redaktsiooni jõustumise kp. 13.01.2022);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Keila valla üldplaneeringu, kehtestatud 13.10.2005 otsusega nr 259/1005;

• Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/78);

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 (vastu võetud Lääne-Harju valla volikogus 30. oktoobril

2018 );

• Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 (vastu

võetud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrus nr 16);

• Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018.a

määrusega nr 11);

3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud tööd:

• Topo-geodeetiline alusplaan, Tiit Ploompuu töö nr G-2203 30.03.2022

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tuulepuu katastriüksuse

(katastritunnusega 29501:001:0723) sihtotstarbe muutmiseks elamumaa sihtotstarbeks, Tuule

katastriüksuse (katastritunnusega 29501:001:0722) jagamine kolmeks elamumaa sihtotstarbega

katastriüksuseks, Nurme katastriüksuse (katastritunnusega 29501:007:0544) sihtotstarbe muutmine

elamumaa sihtotstarbeks ning Oja katastriüksuse (katastritunnus 29501:007:0543) sihtotstarbe muutmine

elamumaa sihtotstarbeks. Detailplaneeringuga määratakse hoonestusalad moodustatavatele elamumaa

kruntidele ning ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on

detailplaneeringu ülesanne detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike

ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja

liikluskorralduse põhimõtete määramine.

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

4

2. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Maa-ala, mille kohta on koostatud käesolev detailplaneering, asub Lääna-Harju vallas Kloogaranna ja

Käesalu külas Treppojast 450m kirdes. Planeeringuala suurus on ligikaudu 13,7 ha.

Detailplaneeringu ala hõlmab alljärgnevaid katastriüksuseid:

Kinnistu nimi

Katastriüksuse tunnus

Registri. Nr Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanikud

Tuulepuu 29501:001:0723 9773550 2,42ha Maatulundusmaa Katri Lambing ja Tanel Lambing

Tuule 29501:001:0722 5161450 6,50ha Maatulundusmaa Katri Lambing ja Tanel Lambing

Nurme 29501:007:0544 7054802 2,19ha Maatulundusmaa Katri Lambing ja Tanel Lambing

Oja 29501:007:0543 7054702 2,08ha Maatulundusmaa Tanel Lambing

Seoses juurdepääsuteemaa krundi moodustamisega on detailplaneeringu alasse kaasatud alljärgnevaid

katastriüksuseid:

Kinnistu nimi

Katastriüksuse tunnus

Registri. Nr Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanikud

Keila metskond 37

29501:007:0204 9357550 50,97ha Maatulundusmaa Riigiomand

Männituka 29501:007:0838 9919102 9491m² Maatulundusmaa Urmas Eha ja Vahur Eha

Metsanurga 29501:007:1249 11150202 5,21ha Maatulundusmaa Urmas Eha ja Vahur Eha

Kangru 29501:007:0546 7055102 2,19ha Maatulundusmaa Heini Raasman

Maa-ala piirnevad katastriüksused on:

• 29501:007:0545 Välja- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:1334 Voore- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:0475 Peetri- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:0476 Olluma- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:1717 Keila metskond 348- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:001:0724 Tuuleoja- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:0547 Kuusiku- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:0546 Kangru- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:1249 Metsanurga- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:0838 Männituka- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:0204 Keila metskond 37- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:0492 Tammekännu mets 1- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:1738 Lepalinnu- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:1746 Eeriku-Toomase- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:1037 Kullasmaa- maatulundusmaa sihtotstarbega

• 29501:007:0873 Kangru- maatulundusmaa sihtotstarbega

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

5

2.2. PINNAS

Väljavõte Maa-ameti mullakaardi kaardirakendusest.

Pinnakatte settetüübilt on planeeringu alas tegu meresetetega (mulla lõimises on klibud, liiv, möll, saviliiv,

liivsavi). Huumushorisondi tüsedus on kuni 30cm.

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kohaselt ei ole antud alal ega selle läheduses registrisse kantud

maavarasid. Planeeringuala jääb osaliselt keskmiselt kaitstud ja osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilate kaardile asub planeeringuala

peamiselt normaalse radooniriskiga alal.

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Maapind on kerge languga mere suunas (kirde-edela suunaline langus).

Tuulepuu katastriüksus (katastritunnus 29501:001:0723) suurusega 2,42ha, sihtotstarbega 100%

maatulundusmaa, millest metsamaad on 2,37 ha ja muu maa 0,05 ha.

Tuule katastriüksus (katastritunnus 29501:001:0722) suurusega 6,50ha, sihtotstarbega 100%

maatulundusmaa, millest looduslikku rohumaad on 0,91 ha, metsamaad 5,34 ha ja muu maa 0,25 ha.

Nurme katastriüksus (katastritunnus 29501:007:0544) suurusega 2,19ha, sihtotstarbega 100%

maatulundusmaa, millest looduslikku rohumaad on 1,97 ha, metsamaad 0,01 ha ja muu maa 0,21 ha.

Oja katastriüksus (katastritunnus 29501:007:0543) suurusega 2,08ha, sihtotstarbega 100%

maatulundusmaa, millest looduslikku rohumaad on 0,16 ha, metsamaad 1,86 ha ja muu maa 0,06 ha.

2.4. HOONED

Ehitisregistri andmetel kinnistutel hoonestus puudub.

2.5. TEED

Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud riigimaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 35,66

mööda Üleoja teed. Üleoja tee kuulub osaliselt Keila metskond 37 koosseisu. Juurdepääsutee osas üle

Kuusiku, Kangru ja Välja maaüksuste on seatud juurdepääsutee servituut.

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

6

2.6. TEHNOVÕRGUD

Planeeritavat alal puuduvad tehnovõrgud.

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Harju maakonnaplaneering 2030+ alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega

tuumalad).

Planeeringualal looduskaitsealuseid objekte ei esine.

Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid.

Planeeritav ala paikneb KEEVA, MM-1965 maaparandussüsteemi maa-alal ( 410980010050001). Tagada

maaparandussüsteemi kuivenduskraavides vee vaba vool tulenevalt maaparandusseaduse § 47.

3 SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneering 2030+ on määratud rohelise võrgustiku alad ning eelnevale tuginedes ei

paikne planeeritav ala rohevõrgustiku alal. Seega ei ole kavandatav tegevus vastuolus Harju

maakonnaplaneeringuga.

Keila valla üldplaneering

Vastavalt Keila valla üldplaneeringule paikneb planeeritav ala hajaasustus alal ja väljaspool rohekoridori.

Keila valla üldplaneeringus on mõiste elamugruppide rajamisel hajaasustusse sõnastatud vaid krundi

minimaalse krundi suurusena (3000 m²) ning kehtestatud detailplaneeringute alusel metsaalale rajatavate

väikeelamute kruntidel säilitatava kõrghaljastuse osatähtsus >75%. Detailplaneering on üldplaneeringu

kohane, kuna vastab hajaasustus tingimustele.

VÄLJAVÕTE KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Planeeritava ala piir

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

7

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala, mis on ca 13,19 ha suurune, asub Lääna-Harju vallas Kloogaranna küla kirde osas,

piirnedes maatulundusmaa sihtotstarvetega katastriüksustega.

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu kool, lasteaed, kauplused, apteek ning huviharidusega

tegelemiseks ja vabaaja veetmiseks mitmeid võimalusi on olemas Keila linnas, mis paiknevad kõik ca 10km

kaugusel.

Planeeritava ala peamisteks väärtusteks on privaatne looduslähedane keskkond ning linnulennult ca 2km

kaugusel asuv Läänemeri.

Planeeringu alast lõunas ca 230m kaugusel asub Treppoja ning planeeringu alast ca 250m kaugusel

paikneb Ficedula parva (Väike-Kärbsenäpp KL09127753) pesitsuskoht.

Kontaktvööndis olevaks hoonestustüübiks on väikeelamud. Kruntide suurused on väga vahelduvad,

rohkelt on 1000 - 3000 m² suuruseid kinnistuid, ent samas leidub ka üle 5000 m² kinnistuid, mis on

osaliselt kaetud metsaga.

Ühistranspordiliiklus on piirkonnas üsna hea. Treppoja poe juures (ca 1,971 km kaugusel) asub marsa- ja

bussipeatus, kust liigub ühistransport regulaarselt nii Keila kui Tallinna suunas. Lähim bussipeatus 11390

Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ääres, mis asub 1,75km kaugusel planeeritavast alast on Klooga

noortelaagri bussipeatus. Lähimad rongipeatused on Kloogal ja Kloogarannas.

5. DETAILPLANEERING

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tuulepuu katastriüksuse

(katastritunnusega 29501:001:0723) sihtotstarbe muutmiseks elamumaa sihtotstarbeks, Tuule

katastriüksuse (katastritunnusega 29501:001:0722) jagamine kolmeks elamumaa sihtotstarbega

katastriüksuseks, Nurme katastriüksuse (katastritunnusega 29501:007:0544) sihtotstarbe muutmine

elamumaa sihtotstarbeks ning Oja katastriüksuse (katastritunnus 29501:007:0543) sihtotstarbe muutmine

elamumaa sihtotstarbeks. Detailplaneeringuga määratakse hoonestusalad moodustatavatele elamumaa

kruntidele ning ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

8

Planeeringu ülesanne on:

• määrata maaüksuse taotletavad sihtotstarbed ja hoonestamise põhimõtted;

• lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust;

• lahendada planeeringuala juurdepääs;

• määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused.

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

P o

s. n

r

K ru

n d

i a ad

re ss

K ru

n d

i ka

su tu

so ts

ta rv

e D

P li

ig i j

är gi

K ru

n d

i p

la n

ee ri

tu d

su u

ru s

m ²

M o

o d

u st

at ak

se

ka ta

st ri

ü ks

u se

st

Li id

et av

at e/

la h

tu ta

va te

o sa

d e

p in

d al

a m

²

O sa

d e

se n

in e

si h

to ts

ta rv

e ka

ta st

ri ü

ks u

se

lii ki

d e

jä rg

i

1 Nurme EP 21872 29501:007:0544 -21872 Maatulundusmaa

2 Oja EP 20849 29501:007:0543 -20849 Maatulundusmaa

3 Tuulemetsa EP 21597 29501:001:0722 -21597 Maatulundusmaa

4 Tuulemaa EP 22430 29501:001:0722 -22430 Maatulundusmaa

5 Tuule EP 20929 29501:001:0722 -20929 Maatulundusmaa

6 Tuulepuu EP 22450 29501:001:0723 -22450 Maatulundusmaa

7 Tuulepuu tee LT 9061 29501:001:0723

29501:007:0546

29501:007:1249

29501:007:0838

29501:007:0204

-1761

-1558

-2105

-362

-3275

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

Krundi kasutusotstarve DP liigi järgi:

EP- üksikelamu maa; LT- tee ja tänava maa

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Näitajad kruntide kohta

P o

s. n

r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

m ²

H o

o n

es tu

sa la

s u

u ru

s

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d et

ai lp

la n

ee ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il (e

la m

u /a

b ih

o o

n e

)

Su u

ri m

e h

it is

ea lu

n e

p in

d m

² (m

aa p

ea ln

e /m

aa -a

lu n

e)

Su u

ri m

h o

o n

et e

kõ rg

u s-

kõ rg

u s

m aa

p in

n as

t (m

)

El am

u /a

b ih

o o

n e

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s-

el am

u /a

b ih

o o

n e

Tu le

p ü

si vu

s

P ar

ki m

is ko

h ta

d e

ar v-

n o

rm at

iiv n

e/ ka

va n

d at

av

1 21872 2358 EP 100 E 100 3(1/2) 400 9m/6m 2 TP3 3/3

2 20849 1536 EP 100 E 100 3(1/2) 400 9m/6m 2 TP3 3/3

3 21597 994 EP 100 E 100 2(1/1) 400 9m/6m 2 TP3 3/3

4 22430 1475 EP 100 E 100 3(1/2) 400 9m/6m 2 TP3 3/3

5 20929 1436 EP 100 E 100 3(1/2) 400 9m/6m 2 TP3 3/3

6 22450 1550 EP 100 E 100 3(1/2) 400 9m/6m 2 TP3 3/3

7 9061 - - L 100 - - - - - -

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

9

Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on ehitise

horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev osad).

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ §

19. Ehitisealune pind:

(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:

1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged väikeehitised:

• Ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged väikeehitised tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

• Ilma ehitusloata võib krundile rajada täiendavalt kuni kaks 20m² väikeehitis (nt kasvuhoone, lehtla, varjualune vms), mida võib rajada väljaspool hoonestusala, kuid piirdeaiaga piiratud õuemaa piiresse.

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete

projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust.

Hoonete planeerimisel arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega.

Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded:

• Hoonestusviis lahtine.

• Hooned projekteerida maksimaalselt kahe maapealse korrusega.

• Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m.

• Katusekalle: 15°-45º;

• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi kasutada

hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida erinevaid materjale

ja liigendatud fassaade. Lubatud on palkfassaadidega hoonete püstitamine, kuna palkmajad

sobivad antud piirkonda. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.

• Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.

• Katusekattematerjal vaba.

• Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane).

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

10

• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.

• Piirded kõrgusega max 1,5 meetrit. Eelistatud on looduslikule maastikule sobivad piirdeaiad.

Materjalidest puit, metall, pvc kattega võrk või hekk. Kivisokliga ja läbipaistmatuid plankaedu ei

ole lubatud rajada.

• Piirdeaiad rajada ümber õueala, mille suurus on max 3000m², mis on määratud detailplaneeringu

joonisel.

Täpne hoonete arhitektuurne lahendus määratakse hoonete projekteerimisstaadiumis. Hoone

eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga eskiislahenduse staadiumis.

5.4. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette

maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine

naaberkinnistutele. Vältides vee valgumist naaberkinnistutele on sademevesi ette nähtud juhtida kruntide

haljasalale, kus see immutada. Planeeringulahendusega ei suurene oluliselt ala sademevee vooluhulk.

Katuselt tulevad veed tuleb immutada pinnasesse või oma maaüksusele planeeritud sademevee

mahutisse. Võttes arvesse viimastel aastatel täheldatud äärmuslikke ilmastikunähtusi nagu pikaajalised

põuad, siis on vihmavee kogumine muutunud eriti oluliseks. Mahutisse kogutud vett võib kasutada

põuaperioodidel aiamaa kastmiseks.

Planeeringualas olevad kuivenduskraavid tuleb puhastada võsast, et tagada sademevete äravool ja maa-

ala kuivendus.

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad.

Tehnovõrkude lahendus täpsustatakse tehnilise projekti projekteerimise käigus.

5.5.1. VEEVARUSTUS

Planeeritud kruntide keskmine arvestuslik päevane veetarve on 3m3/d ning veevarustus lahendatakse

kruntidele rajatavate puurkaevude baasil, millele on määratud 10m hooldusala.

5.5.2. KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni 3m³/d.

Planeeritavate elamumaa kruntide juurde on ette nähtud reovee kogumine klaasplast-kogumismahutisse

min.7m³ või vastavalt põhjavee kaitstusele, kas biopuhastite või septikute baasil.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ §5 omapuhasti rajamise nõuded.

(1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:

1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti korral;

2) septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;

3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub

ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala;

4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

Omapuhastis tekkiv ja suublasse juhitav heitvesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr

61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

(edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Määruse nr 61 § 8 lõike1 punktis 4 on kehtestatud, et kui heitvee

juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2

tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib

heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud.

Vastavalt veeseaduse § 127 pole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

11

sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala

välispiirist.

Kanalisatsiooni lahendus täpsustatakse hooneprojekti käigus.

5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu alale

planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass

on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. (3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3- klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. (5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab: 1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri; 2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele

hoonele või rajatisele.

Siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lg 3 kohaselt veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel ning § 7 lg 6 kohaselt I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sellest tulenevalt on planeeringualale planeeritud kaks tuletõrjevee 30 m³ mahuti. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

5.5.4. ELEKTIVARUSTUS

Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ

väljastatud tehnilistele tingimustele nr 404307.

Detailplaneeringu alale on planeeritud komplektalajaamale, mille toide on planeeritud 10 kV õhukaabliga

olemasolevatel õhuliinipostidel ning edasi maakaabelliiniga alates olemasolevast keskpinge õhuliini

mastist nr. 21. Uuest planeeritud alajaamast on planeeritud uutele objektidele 0,4 kV maakaabelliinid.

Objektide elektrivarustuseks on planeeritud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu

sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON

Antud detailplaneeringuga pole kavandatud liitumist Telia sidekaabliga. Telekommunikatsioon

detailplaneeringu alal on tagatud mobiilside baasil

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

12

5.5.6. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas

elektrikütet, pelletikütet, gaasikütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms. Eesmärgiga kasutada

võimalikult keskkonnasõbralikku ning madalate kasutamis- ja hoolduskuludega küttesüsteeme.

Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et

müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM

määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

Kinnise süsteemiga soojuspuuraugu max sügavus võib olla 80m.

Soojuspuurauku on võimalik puurida majast 2m kaugusele, krundi piirist

5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m.

Kuna soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud ning temast vett ei võeta,

siis sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata.

Enne puuraukude rajamist tuleb Vallavalitsuselt taotled puuraukude asukoha kooskõlastus.

Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

5.5.7. JUURDEPÄÄSUTEED

Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud riigimaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 35,66

mööda Üleoja teed. Üleoja tee kuulub osaliselt Keila metskond 37 maaüksuse koosseisu ning osaliselt

Üleoja tee 11 (katastritunnusega 29501:007:1747) maaüksuse koosseisu.

Detailplaneeringuga on juurdepääsuks planeeritud elamumaa kruntidele moodustatud 9061m² suurune

avalikult kasutatav teemaakrunt Keila metskond 37, Männituka, Metsanurga, Kangru ja Tuulepuu

maaüksustest, kuna:

• Tee on kavandatud koostatavas üldplaneeringus.

• Tee on vajalik hajutamaks uusarendusega tekkivat täiendavat liikluskoormust. Olemasolev Üleoja

tee on osaliselt eratee (Üleoja tee 11 maaüksuse osas), mille omanik ei ole täiendava

liikluskoormuse lisandumisega nõus. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on detailplaneeringu

menetluse raames otsida võimalikult tasakaalustatud lahendust. Detailplaneeringuga kavandatav

uus teekoridor annab võimaluse metsa majandamisega seotud liikumiseks juhuks, kui teostatakse

metsamajandustöid muuhulgas Metsanurga, Keila metskond 348, Torni, Olluma, Vahtra, Taagi jne

kinnistutel.

• Uue tee trassikoridor on valitud täna juba moodustatud väljaveotee asukohas. KOV võtab selle

tee hooldamise ja korrashoiu kohutuse enda peale.

Moodustatud teemaale on planeeritud 5,5m laiune kruusakattega juurdepääsutee koos kahe möödasõidu

laiendiga. Teemaale planeeritud tee rajamine on huvitatud isik kohustus, mis tuleb pärast valmimist üle

anda Lääne-Harju vallale. Ülejäänud planeeringualale planeeritud 4m laiused teed jäävad erateeks ning

selles osas tuleb juurdepääs lahendatud servituutidega. Juurdepääsutee osas üle Kuusiku, Kangru ja Välja

maaüksuste on seatud juba juurdepääsutee servituudid kinnistute igakordse omaniku kasuks, kuid

juurdepääsud üle Nurme ja Oja maaüksuste tuleb servituut seada. Kõik teed on planeeritud sõidukiirusega

40km/h.

RMK kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimusel (kiri 30.06.2022 nr 3-1.1/2022/1933):

1. Keila metskond 348 katastriüksuste jagamise toimingud algatab ja korraldab RMK nõusolekul ning

koostöös RMKga arendaja. Jagamisega seotud tööd tellib ja kulud kannab arendaja.

2. Ligipääsutee, mis rajatakse Nurme, Tuule, Tuulepuu ja Oja katastriüksuste teenindamiseks ja on ette

nähtud ka nendest kaugemal olevate maaüksuste sh. Metsanurga, Keila metskond 348, Torni, Olluma,

Vahtra, Taagi teenindamiseks, peab olema projekteeritud ja ehitatud tugevusega, mis tagavad

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

13

liiklusseadusega lubatud autorongide täismassiga liiklemise.

3. Planeeritud tee ristmik Lõuna-Käesalu teega (tee number 2952620) peab olema projekteeritud

pöörderaadiustega, mis võimaldavad autorongide liiklemise.

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Olemasolev kõrghaljastus väljaspool hoonestusala säilitatakse maksimaalselt.

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6

lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust,

millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma

sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Kinni pidada kehtestatud kaitsevöönditest ja kujadest.

Ehituste alla jääv kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Mullatööde

käigus tuleb tagada alles jäävate puude ümbruses olemasoleva maapinna kõrgusarvude säilimine,

lähiümbruse maapinna täitmisel kasutada pinnase õhutamise võtteid (dreenimine).

Hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja selle lokaalsele tootmisele.

Hoonete kütmisel kasutada keskkonnasõbralikumaid kütteviise: puuküte, pelletiküte, maaküte,

päikeseenergial küte, elektriküte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete

energiatõhususe kohta ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned.

Vastavalt direktiivile on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded valitsuse määrusega nr 68

Energiatõhususe miinimumnõuded (Vabariigi valitsus 30.08.2012)

Jäätmed.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Jäätmeseadusega ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad

köögijäätmed tuleb kompostida oma kinnistul asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi biojäätmete

konteinerit.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja

haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on

kindlasti oodata elamu, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja

tervisekaitsenõuetest. Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning

hoone ja rajatiste ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja

headest tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud tingimusi.

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast

maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni

imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid

ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja

veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud,

ehitusmaterjalid.

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

14

Radoonist tulenev terviserisk

Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda tõestavad

nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon ja tema

tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui

sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine.

On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse

radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti

Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja

selle allikad järgi teha elamutele pinnase mõõtmised.

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid):

1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.

2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate

tehnovõrkude, -rajatiste projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine, ehitamine;

3. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.

Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile

kooskõlastamiseks.

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕ IMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude

all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms

samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6

lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust,

millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale puudub.

Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Hirundo OÜ töö nr HDP-10/2021

15

Majanduslikud mõjud

Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes.

Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne

mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid,

mistõttu ei ole alust eeldada, et ühepereelamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne

kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele

keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähi piirkonnas on juba

kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu kaitsealuseid

taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirneb peamiselt

planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei

põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi

kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine,

kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Vastavalt nimekirjale

Kuupäev allkirjas nr 6-1/107-17

Lääne-Harju vallas Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Informeerime Teid planeerimisseaduse § 139 lõike 6 punkti 4 alusel, et Lääne-Harju Vallavalitsuse 11.04.2023 korraldusega nr 249 kehtestati Kloogaranna külas Nurme, Tuule ja Tuulepuu ning Käesalu külas

Oja katastriüksuste ja lähiala detailplaneering. Planeeringuala piirneb läänes Kuusiku (katastritunnus

29501:007:0547), Kangru (katastritunnus 29501:007:0546) ja Välja (katastritunnus 29501:007:0545),

läänes ja põhjas Voore (katastritunnus 29501:007:1334), põhjas Peetri (katastritunnus 29501:007:0475),

idas Olluma (katastritunnus 29501:007:0476), lõunas Tuuleoja (katastritunnus 29501:001:0724)

maatulundusmaa katastriüksustega. Keila valla üldplaneeringu kaardi 1A põhjal asub ala hajaasustuses ja

väljaspool rohekoridori. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane, kuna vastab hajaasustuse

tingimustele.

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kuuele elamumaa krundile. Elamumaa kruntidele on

planeeritud summaarne ehitusõigus 400 m2 ühe elamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Hoonete lubatud

kõrgused on elamul 9 m ja abihoonel 6 m. Parkimine on lahendatud omal krundil. Kruntide veevarustus on

lahendatud lokaalselt puurkaevudega ja kanalisatsioon tuleb lahendada kogumismahutiga. Tulekustutuse

veevarustuseks rajatakse mahutiga veevõtukoht. Juurdepääsuks kruntidele tuleb huvitatud isiku(te)l rajada

avaliku kasutusega tee alates Keila metskond 37 maaüksusel asuvalt avaliku kasutusega Lõuna-Käesalu

teelt (teeregistri nr 2952620).

Detailplaneeringu kohase taristu väljaehitamise kohustus on vastavalt taristu lepingule (registreeritud

09.03.2023 nr 6-1/107-16) huvitatud isikul. Taristu rajamise nõude tagamiseks on Tallinna Notar Priidu

Pärna büroos sõlmitud leping, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatus nr 886 all, ning Lääne-

Harju valla kasuks on katastriüksustele seatud hoidumisservituudid millest tulenevalt planeeringu

kehtestamisega Lääne-Harju vallale täiendavaid rahalisi kohustusi ei kaasne. Planeeringul puudub oluline

mõju looduskeskkonnale. Detailplaneeringu majanduslik ja sotsiaalne mõju on positiivne.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda valla veebilehel https://laaneharju.ee/kehtestatud-

detailplaneeringud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

abivallavanem

Ado Pallase

[email protected]