Keskkonnaministeerium
[email protected]
17. aprill 2023
Lugupeetud Keskkonnaministeerium!
Edastame teile Eestimaa Looduse Fondi ja Keskkonnaõiguse Keskuse koostöös valminud õiguslikud analüüsid, millest ilmnevad olulised kitsaskohad RMK-d ja tema kohustusi puudutavas õiguslikus regulatsioonis, ning teeme ettepanekud õigusnormide ja praktika muutmiseks.
Analüüsid on leitavad ELFi kodulehel: https://elfond.ee/teoksil/mets/metsaotsused-kaasavaks-ja-labipaistvaks.
Analüüside esimest versiooni tutvustasime 18.01.23 ümarlaual, millel osalesid ka KeM ja KeA ning RMK esindajad. Pärast ümarlaua toimumist täiendasime analüüside järeldusi, ent põhiosas jäävad need samaks:
• RMK tegevustes on esiplaanil tuluteenimise eesmärk, ent tal on lisaks sellele seadusest tulenevalt ka muud avalikud haldusülesanded – tagada riigimetsa avaliku funktsiooni täitmine ja loodusväärtuste kaitse. RMK teeb metsakasutuse otsustusi, millel on oluline keskkonnamõju (nt metsamajandamiskavade ja metsatööde kavade koostamine, erinevad tegevuskavad kuivenduste ja tee-ehituste planeerimiseks jm), ent ei ole seni järginud nende otsuste tegemisel haldusõiguse nõudeid nagu huvitatud isikute kaasamine vastavalt haldusmenetluse nõuetele, samuti avalikkuse nõuetekohane teavitamine, erinevate huvide kaalumine, keskkonnamõjude hindamine ning otsuste põhjendamine. Leiame, et RMK tegevus riigiasutusena peab muutuma läbipaistvamaks ning arvestama lisaks tuluteenimise eesmärgile rohkem metsa muude väärtustega.
• Metsaseadusega on RMK-le pandud kohustus kõrgendatud avaliku huviga aladel kaasata metsatööde planeerimisse kohalikke kogukondi ja elanikke (MS § 43 lg 9). Kaasamiskohustus on reguleeritud läbi mitme määratlemata õigusmõiste – „asustusüksuse lähedal asuv mets“, „kaasamine“, „kohalik kogukond või elanikud“, mis ei ole ühemõtteliselt sisustatavad ega taga sisulist kaasamist. Kaasamise menetlus on korraldatud RMK üksteisele vastukäivate sisejuhiste alusel. Analüüsi järelduste kohaselt rikub MS § 43 lg 9 regulatsioon põhiseadusest tulenevat õigusselguse printsiipi, samuti põhiõigust menetlusele ja korraldusele. Selleks, et KAH-aladel metsatööde planeerimise regulatsioon põhiseadusega kooskõlla viia, tuleks neil aladel raiete planeerimise regulatsioon tervikuna ümber kujundada.
Juhime tähelepanu, et viimase aja praktikast on leida juba mitu näidet, milles RMK on tunnistatud haldusorganiks või RMK on ise käitunud haldusorganina – näiteks on Tallinna ringkonnakohus lugenud 2022. a juulis KAH-ala metsatööde planeerimise kava koostamise haldusmenetluseks ning lubanud seda kava kohtus vaidlustada, samuti on RMK rahuldanud 2023. a veebruaris ELFi ja Eesti Ornitoloogiaühingu vaide RMK metsaparandustööde kavandamise nimekirja 2023-2024 kehtestamise otsuse tühistamiseks.
See tähendab, et RMK poolt otsuste tegemine, sh KAH-aladel metsatööde kavandamine peab vastama haldusmenetluse nõuetele. Praktikas RMK üldjuhul oma otsuseid haldusotsustena ei käsitle ega vormista.
Analüüside järelduste pinnalt teeme järgmised ettepanekud:
1) viia läbi õiguslik analüüs või audit RMK siseaktide vastuvõtmise korra hindamiseks, selgitamaks välja, millised RMK aktidest on käsitletavad haldusvälise mõjuga aktidena. Seejärel tuleks välja selgitada, kas need RMK aktid vastavad praktikas haldusaktidele seatud nõuetele (eelkõige kaalutlemis- ja põhjendamiskohustusele) ning viia õigusaktidesse sisse muudatused, mis tagaksid RMK aktide vastavuse haldusmenetluse jm nõuetele;
2) vaadata üle metsaraiete planeerimise, lubamise ja mõjude hindamise regulatsioon tervikuna, et oleks tagatud otsuste keskkonnamõju hindamine ja neisse kaasamine, mis täna ei vasta EL direktiivide ega Aarhusi konventsiooni nõuetele;
3) algatada KAH-alade regulatsiooni terviklik ümbervaatamine ning töötada välja eelnõu selle muutmiseks. Eesmärgiks oleks vaja võtta kehtivas õiguses selgunud probleemide lahendamine ja sisulise, põhiõigustega arvestava ja kontrollitava kaasamise tagamine. KeM poolt varem välja töötatud eelnõu ei lahenda kahjuks regulatsiooni juurprobleeme.1 Alustada tuleks probleemide terviklikust kaardistusest ja koostada väljatöötamiskavatsus, mille põhjal välja töötada eelnõu seaduse muutmiseks. Probleemide kaardistamisel soovitame arvesse võtta ELFi õigusliku analüüsi järeldusi.
Leiame, et need muudatused on vajalik algatada juba käesoleval aastal ning viia vastavad muudatused õigusaktidesse sisse hiljemalt 2024. aastaks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tarmo Tüür
SA Eestimaa Looduse Fond juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
Tarmo Treimann
SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liige
Koopia: Keskkonnaamet,
[email protected], Riigimetsa Majandamise Keskus,
[email protected], Riigikontroll,
[email protected]
Kärt Vaarmari, 527 4761
Liis Keerberg, 520 8967