| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 1-7/2663 |
| Registreeritud | 19.04.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 1-7 |
| Sari | Juhtimisega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eestimaa Looduse Fond SA |
| Saabumis/saatmisviis | Eestimaa Looduse Fond SA |
| Vastutaja | Mikk Marran |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Eestimaa Looduse Fond <[email protected]> Sent: 19 April 2023 10:15:36 To: KeM Keskkonnaministeerium Cc: [email protected]; RMK; [email protected] Subject: Märgukiri RMK tegevuse regulatsiooni kohta
Tere!
Edastame teile Eestimaa Looduse Fondi ja Keskkonnaõiguse Keskuse koostöös valminud õiguslikud analüüsid RMK tegevuse regulatsiooni kohta ning teeme ettepanekud õigusnormide ja praktika muutmiseks.
Lugupidamisega
Kärt Mell sekretär Eestimaa Looduse Fond
[email protected] www.elfond.ee +372 742 8440
Vastus märgukirjale
SA Eestimaa looduse Fond ja SA Keskkonnaõiguse Keskus saatsid Keskkonnaministeeriumile
17.04.2023 kirja, milles leiavad, et RMK-d ja tema kohustusi puudutavas õiguslikus regulatsioonis
on mitmeid kitsaskohti. Kirja koopia saadeti ka Keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise
Keskusele (RMK) ja Riigikontrollile.
Kirja saatjad teevad mitmeid ettepanekuid, millest esimene on suunatud otseselt RMK-le.
Teete ettepaneku viia läbi õiguslik analüüs või audit RMK siseaktide vastuvõtmise korra
hindamiseks, selgitamaks välja, millised RMK aktidest on käsitletavad haldusvälise mõjuga
aktidena. Seejärel tuleks välja selgitada, kas need RMK aktid vastavad praktikas haldusaktidele
seatud nõuetele (eelkõige kaalutlemis- ja põhjendamiskohustusele) ning viia õigusaktidesse sisse
muudatused, mis tagaksid RMK aktide vastavuse haldusmenetluse jm nõuetele.
Vastuseks teatame, et RMK on alustanud juhatuse otsuste ja käskkirjade ning nendega
kinnitatavate juhendite ja nende kohaselt koostatavate tegevuskavade analüüsimisega selgitamaks
välja, millised neist on käsitletavad haldusevälise mõjuga aktidena.
Kui selgub, et on tegemist haldusevälise mõjuga aktidega, siis hindame, kas nende vastuvõtmisel
on jälgitud haldusaktide vastuvõtmisele kehtivaid nõudeid ja vajadusel viime sisse muudatused.
Oleme õigusliku analüüsi läbiviimisele kaasanud haldusõiguse asjatundja väljastpoolt RMK-d.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mare Hiiesalu
RMK õigusosakonna juhataja
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Riigikontroll
Tarmo Tüür
SA Eestimaa Looduse Fond juhatuse esimees
e-post: [email protected]
Tarmo Treimann
SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liige
e-post: [email protected]
Teie 17.04.2023
Meie 12.05.2023 nr 1-7/2023/2663
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
SA Eestimaa Looduse Fond
SA Keskkonnaõiguse Keskus
Teie 18.04.2023
Meie 18.05.2023 nr 1-17/23/1658-3
Vastuskiri
Olete oma kirjas teinud ettepanekud õigusnormide ja praktika muutmiseks. Anname
ettepanekutele vastused esitatud järjekorras.
Esmalt teete ettepaneku viia läbi õiguslik analüüs või audit Riigimetsa Majandamise
Keskuse (edaspidi RMK) siseaktide vastuvõtmise korra hindamiseks. Meile teadaolevalt on
RMK Teile vastanud, et on alustanud RMK juhatuse otsuste ja käskkirjade ning nendega
kinnitatavate juhendite ja nende kohaselt koostatavate tegevuskavade analüüsimisega,
selgitamaks välja, millised neist on käsitletavad haldusevälise mõjuga aktidena.
Teisena teete ettepaneku vaadata üle metsaraiete planeerimise, lubamise ja mõjude
hindamise regulatsioon tervikuna, et oleks tagatud otsuste keskkonnamõju hindamine ja
neisse kaasamine, mis täna Teie hinnangul ei vasta EL direktiivide ega Aarhusi
konventsiooni nõuetele.
Anname teada, et välja on töötatud keskkonnamõju hindamisest (KMH) eraldiseisev Natura
hindamise regulatsioon, mis võimaldab hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000
alale KMH-d algatamata, juhul kui muud keskkonnamõjud puuduvad. Vastav eelnõu on
esitatud Riigikogule menetlemiseks relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu koosseisus.
Samuti teete ettepaneku KAH-alade regulatsiooni terviklikuks ümbervaatamiseks ning selle
muutmiseks, tuues ühe põhjusena viite, et analüüsi järelduste kohaselt rikub metsaseaduse
§ 43 lg 9 regulatsioon põhiseadusest tulenevat õigusselguse printsiipi, samuti põhiõigust
menetlusele ja korraldusele.
Samas analüüsis on ka välja toodud, et Justiitsministeerium oma vastuskirjas SA Eestimaa
Looduse Fondi selgitustaotlusele on leidnud, et RMK kaasamismenetlus, mis on ette nähtud
kõrgendatud avaliku huviga alade juhendis, ei riiva põhiseaduse §-st 14 tulenevat põhiõigust
korraldusele ja menetlusele. Seega on metsaseaduse regulatsioon ka täna põhiseadusega
vastavuses.
Lisaks viitate mitmele määratlemata õigusmõistele, nagu „asustusüksuse lähedal asuv mets“,
„kaasamine“, „kohalik kogukond või elanikud“. Määratlemata õigusmõistete kasutamine
õigusnormides ei ole põhiseaduse vastane. Sellesisulist teemat on piisavalt käsitletud ka
õiguskirjanduses, sealhulgas kohtulahendites. Riigikohus on leidnud, et määratlemata
õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete
ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse
rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja loodud, tuleb seda sisustada
seadusandja juhiste ja eesmärkide abil (RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 16).
Õiguskantsler on varasemalt leidnud, et ühiskonna suhete mitmekesisus, komplekssus ja
keerukus on paratamatus, millest on tingitud ka määratlemata õigusmõistete kasutamine.
Kõiki võimalikke elulisi asjaolusid lihtsalt ei ole alati võimalik kasuistlikult õigusnormis
loetleda. Määratlemata õigusmõiste kasutamine muudab õigusnormi paindlikumaks ja peaks
tagama õiglase lahenduse konkreetsel juhul (11.11.2011 nr 6-1/111182/1105611).
Seega oleme nii metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise eelnõus kui ka selle
seletuskirjas lähtunud alade määramisel eelkõige vajaduse põhimõttest, kaasamisel lisanud
täiendava võimaluse kohaliku omavalituse juurde ning kohalik kogukonna mõistet
kasutanud nii, nagu planeerimisseadus seda ka käsitleb.
Meie hinnangul nende mõistete määratlemine seaduse tasandil ei pruugi anda soovitut
tulemust, kuid oleme nõus, et RMK peab kaasamise juhise muutma konkreetsemaks ning
üheselt mõistetavaks neile, kes seda kasutavad.
Viitate oma kirjas ka vajadusele KAH-alade regulatsiooni muutmiseks koostada
väljatöötamiskavatsus. Oleme seisukohal, et eelnõuga täpsustatakse täna kehtivat
regulatsiooni ja muudatus ei too kaasa sellist olulist õiguslikku muudatust või muud olulist
mõju, mis eeldaks VTK väljatöötamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marku Lamp
Asekantsler
Teadmiseks: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigikontroll
Maret Parv, 626 0726