Hülge küttimismahu kehtestamine 2023/2024. jahiaastaks

K O R R A L D U S

14. aprill 2023 nr 1-3/23/145

Hülge küttimismahu kehtestamine 2023/2024.

jahiaastaks.

1. OTSUS

Arvestades punktis 2 ja punktis 3 esitatud asjaolusid ja põhjendusi ning keskkonnaministri

30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud “Keskkonnaameti põhimääruse” § 7 lõike 2 punkti 6 ja

§ 9 lõike 2 punkti 3 alusel,

OTSUSTAN:

1.1. Kehtestada 2023. aasta hallhülge (Halichoerus grypus) küttimismahuks Eesti Vabariigi

territooriumil kokku 57 isendit ja määran küttimismahu ohjamisaladel ja ohjamisalade

kontaktisikud järgmiselt:

1.1.1. Harju ja Lääne maakond. Küttimismaht 5 isendit, ohjamisalasse kuuluvad Nõva, Padise,

Paldiski, Keila, Vääna, Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkonnad ning nende

jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala

kontaktisik Rein Sõitja, tel 5027 098.

1.1.2. Hiiu maakonna põhja- ja läänerannik. Küttimismaht 6 isendit, ohjamisalasse kuuluvad

Emmaste, Leluselja, Kõrgessaare, Tahkuna, Määvli ja Pühalepa jahipiirkonnad ning nende

jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala

kontaktisik Anu Sarapuu, tel 5088 618.

1.1.3. Ida-Viru maakond. Küttimismaht 2 isendit, ohjamisalasse kuuluvad Kiviõli, Kohtla-

Nõmme, Ontika, Voka, Vaivara, Sillamäe ja Narva jahipiirkonnad ning nende

jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala

kontaktisik Marko Vinni, tel 522 5905.

1.1.4. Lääne-Viru maakond. Küttimismaht 3 isendit, ohjamisalasse kuuluvad Ida-Lahemaa,

Ranna, Kunda ja Mahu jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa,

mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Jaan Villak, tel 516 5612.

2 (5)

1.1.5. Pärnu maakond ja Saare maakonna lõunarannik (Liivi laht). Küttimismaht 35 isendit,

ohjamisalasse kuuluvad Orajõe, Tahkuranna, Audru, Kihlepa-Lindi, Seliste, Tõstamaa,

Saulepi, Vana-Varbla ja Kihnu jahipiirkonnad Pärnumaal ning Liiva, Tornimäe, Laimjala,

Kallemäe, Pihtla, Laugi, Kaavi ja Salme jahipiirkonnad Saaremaal ning nende

jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala

kontaktisik Eero Nõmm, tel 529 6428.

1.1.6. Saare maakonna põhja ja läänerannik. küttimismaht 6 isendit, ohjamisalasse kuuluvad

Salme, Lümanda, Kihelkonna, Mustjala, Kuumi, Võhma, Metsküla, Tamse ja Orissaare

jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole

jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Ive Kuningas, tel 523 3947.

1.1.7. Vastavalt hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava punktile 5.3.2. (joonis 11) on

keelatud p-des 1.1.1-1.1.6 ära toodud ohjamisalaldel hallhülgeid küttida kaitstavatel aladel

(s.h hoiualadel), kus hallhülge kaitse on kaitse-eesmärgiks.

1.2. Tagamaks hallhülge küttimismahust kinnipidamine, kehtestan hülge küttimisest

teavitamise korra:

1.2.1. Hallhülge küttimisest tuleb teavitada viivitamatult ohjamisala kontaktisikut, saates tema

telefoninumbrile lühisõnumi ehk SMS-i (sõnumi sisu „hüljes kütitud”, küti nimi ja

jahipiirkonna nimi, kus isend kütiti).

1.2.2. Ohjamisala kontaktisik on kohustatud pidama arvestust tema vastutuses oleval ohjamisalal

kütitud hallhüljeste kohta. Kui ohjamisalal on küttida jäänud veel üks isend, teavitab

ohjamisala kontaktisik SMS-i teel kõiki ohjamisalasse jäävaid jahipiirkondi kohustusest

registreerida sõnumi saatmise hetkest alates viimase hallhülge jaht ohjamisala kontaktisiku

juures. SMS saadetakse infosüsteemis „JAHIS“ olevale jahipiirkonna

kontaktelefoninumbrile.

1.2.3. Küttimismahu täitumisel teavitab ohjamisala kontaktisik viivitamatult kõiki ohjamisalal

olevaid jahipiirkonna kasutajaid SMS-i teel (sõnumi sisu: „jaht lõppenud“). SMS

saadetakse infosüsteemis „JAHIS“ olevale jahipiirkonna kontakttelefoninumbrile.

1.3. Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud:

1.3.1. korraldama jahti viisil, mis tagaks kehtestatud küttimismahust kinnipidamise ja välistaks

küttimise kaitstavatel aladel, kus hallhülge jaht on keelatud;

1.3.2. edastama ohjamisala kontaktisiku poolt saadetud info viivitamatult jahipiirkonnas

hülgejahti pidavatele jahimeestele;

1.3.3. teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise

nõuetest;

1.3.4. saatma teavituse ühe ööpäeva jooksul kütitud hallhülgest Keskkonnaameti üldmeilile

[email protected].

1.4. Teha korraldus teatavaks jahipiirkondade kasutajatele.

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

3 (5)

2. ASJAOLUD

2.1 Keskkonnaagentuuri aruandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022”1

(edaspidi Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruanne) on toodud, et hallhülge arvukus on nii

Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres olnud pikemat aega stabiilses tõusutrendis. Hallhülge

(Halichoerus grypus) kaitse tegevuskavas2 (edaspidi hallhülge kaitse tegevuskava) on

kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1%

loendatud isenditest. Kuigi hallhülge populatsioon kannataks arvatavasti selle seisundit

halvendamata märksa kõrgemat küttimissurvet, ei ole senist küttimishuvi ja võimekust

arvestades vaja hallhülge kaitse tegevuskavas kokku lepitud küttimismahtu muuta.

2.2 Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande hilisemas lisas „Ettepanek hallhülge küttimise

korraldamiseks 2023. aastal”3 (edaspidi ulukiseire aruande lisa) on toodud, et 2022. aasta

jahihooajal kütiti lubatud kvoodist (55) kokku esialgsetel andmetel alla poole ehk 18

isendit.

2.3 Hallhülge jahi küttimiskvoodiks on vastavalt liigi kaitse tegevuskavale kokku lepituna

pakutud 1 % eelmisel aastal loendatud isendite arvust. Samas võivad peamiselt loenduse

ajal valitsenud ilmastikuoludest tingituna olla loendustulemuste aastased kõikumised üsna

suured. Leevendamaks ühe aasta loendustulemustest sõltuvaid võimalikke

küttimiskvootide suuruse olulisi erinevusi, on alates 2020. aastast küttimisettepanekutes

küttimislimiidi arvutamisel kasutatud viimase kolme aasta loenduste keskmist väärtust.

Viimasel kolmel aastal loendati hallhülgeid nende lesilates kokku keskmiselt 5696 isendit,

millest tulenev küttimiskvoot oleks 57 isendit. Arvestades loendatud isendite hulka,

kalandusele tekitatud kahjude levikut ning möödunud jahihooaja küttimise piirkondlikku

jaotust, on Keskkonnaagentuuri ettepanek küttimismaht jaotada järgmiselt:

Liivi laht (piirkond 1): 35 isendit;

Saarte põhja- ja läänerannik (piirkond 2): 12 isendit;

Soome laht (piirkond 3): 10 isendit.

Eelmärgitud piirkondade lõikes määrab Keskkonnaamet hallhülge kaitse tegevuskavast ja

ulukiseire aruande lisast tulenevad küttimise keelualad4. Kuna hallhülge populatsioon ei

ole ülalpoolmainitud piirkondades paikne ning tehtud jaotus põhineb paljuski kohalike

inimeste huve silmas pidades, on Keskkonnaametil õigus jahiaja lõpuosas küttimismaht

vajadusel piirkondade vahel ümber jagada.

1 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_11072022.pdf, 12.04.2023. 2 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad, 12.04.2023. 3 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/hallhülge %20 kuttimisettepanek_2023.pdf, 12.04.2023. 4 Kättesaadav Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel aadressil: https://www.ejs.ee/wp-

content/uploads/2017/04/Hallhylgejahi_keelualade_kaart_2016.pdf, 12.04.2023

4 (5)

3. KAALUTLUSED

3.1 Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 8 kohaselt on hallhüljes suuruluk. Vastavalt

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” (edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le

8 võib hallhülgele pidada varitsus- või hiilimisjahti 15. aprillist kuni 31. detsembrini.

Looduskaitse seaduse § 55 lg 9 alusel on Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega nr 56

kinnitatud III kaitsekategooria loomaliikide nimekiri, mille isendi surmamine on lubatud

väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala. Eelmainitud nimekirja on arvatud ka hallhüljes.

3.2 JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab hallhülge küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet,

lähtudes JahiS § 21 lg 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. JahiS

§ 21 lg 4 ja sama paragrahvi lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.05.2013 määruse

nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud

asutus” (edaspidi määrus nr 27) § 1 tulenevalt lähtub Keskkonnaamet hallhülge

küttimismahu kehtestamisel lisaks jahindusnõukogu ettepanekule Keskkonnaagentuuri

ulukite seire aruandest. Jahindusnõukogude protokollid koos hallhülge küttimise

ettepanekutega on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt5. Protokollides kajastatud

küttimismahtude ettepanekud edastas Keskkonnaamet 15.03.2023 e-kirjaga

Keskkonnaagentuurile, paludes analüüsida ja vajadusel arvestada neid ettepanekuid

küttimismahu ettepaneku tegemisel (vastavalt määruse nr 27 § 1 lg 1 korraldab jahiulukite

seiret ja analüüsib seireandmeid Keskkonnaagentuur).

3.3 Keskkonnaamet nõustub Keskkonnaagentuuri ettepanekuga kehtestada 2023. aasta

hallhülge küttimismaht vastavalt ulukiseire aruande lisas esitatule. Keskkonnaameti

hinnangul on Keskkonnaagentuuri soovitused hallhülge küttimiseks asjakohased,

arvestades varasemate aastate hallhülge küttimist Eestis. Küttimisettepaneku puhul on

Keskkonnaagentuur arvestanud ka jahindusnõukogude ettepanekuid, mis suures osas

kattuvad Keskkonnaagentuuri soovitustega ning seetõttu kehtestab Keskkonnaamet

hallhülge esialgseks küttimismahuks Eestis kokku 57 isendit. Vajadusel (kahjustuste

esinemisel ja küttimismahu täitumisel) saab Keskkonnaamet eraldatava küttimismahu

jahiaja lõpuosas ohjamisalade vahel ümber jagada.

3.4 Küttimise korraldamisega seotud kohustuste (nt hallhülgejahi registreerimine ja ohjamisala

kontaktisiku määramine) sätestamisel arvestab Keskkonnaamet jahindusnõukogude

esitatud ettepanekutega. Ohjamisalade kontaktisikud vahendavad hallhülge küttimise ja

küttimismahu täitumisega seotud informatsiooni. Jahindusnõukogudes kokkulepitud ja

Keskkonnaameti poolt määratavad kontaktisikud on Keskkonnaametile varasemalt andnud

kirjaliku nõusoleku kontaktisikuks olemise kohta ning isikuandmete (ees- ja

perekonnanimi ning telefoninumber) avaldamiseks. Küttimismahust kinnipidamiseks on

vajalik kehtestada küttimisandmete esitamise kohustuslikkus ja viimase isendi küttimisel

ka jahi registreerimise kohustus ohjamisala kontaktisiku juures. Võimaldamaks kiiret

infovahetust, mis samas oleks taas esitatav ka hiljem, määrab Keskkonnaamet kütitud

isendist teavitamise ja jahi registreerimise vormiks lühisõnumi (SMS).

3.5 Jahipidamisel veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda, tuleb lähtuda

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 29 „Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval

loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas

või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda“ § 3 lg 1 ja 2 ning §

4 lg 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetest.

5 Jahindusnõukogude protokollid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel aadressil:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/jahipiirkonnad-ja-jahindusnoukogud, 12.04.2023.

5 (5)

3.6 Punktis 3.5 viidatud hallhülge küttimise lubade eest makstav tasu tuleb kanda Rahandus-

ministeeriumi arveldusarvetele:

SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, LHV Pank

EE567700771003819792, Luminor Bank EE221700017003510302. Viitenumbriks

(konto) märkida: 2900081677 ja selgituseks „tasu hallhülge küttimise lubade eest“.

3.7 JahiS § 21 lg 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud

teostama ulukite seiret. Vastavalt määruse nr 27 § 41 lg 1-4 hõlmab see kohustus kütitud

hallhülge kohta andmete esitamise ja bioproovide kogumise kohustust.

3.8 Euroopa Liidu Läänemere-äärsete liikmesriikide (sealhulgas Eesti) jaoks on kõige tähtsam

hüljeste kaitset ja majandamist puudutav legaalselt siduv dokument EL Loodusdirektiiv

(Habitats Directive). Hallhüljes on nimetatud direktiivi II ja V lisas, mis tähendab, et

tegemist on liigiga, kelle ekspluateerimine on lubatud tingimusel, et populatsiooni

kaitsestaatus on soodne (Favorable conservation status). Nii Eesti punase nimestiku kui ka

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda

hinnatud ohuväliseks ehk soodsaks. Direktiivi artikkel 14 sätestab sealjuures millised

tingimused peavad olema täidetud. Nende hulka kuuluvad jahipidamise keeluajad ja täpsed

nõuded jahipidamisviisidele, samuti jahi litsentseerimine või kvoteerimine. Nagu eelpool

(p 2.1) on mainitud, on hallhülgele koostatud kaitse tegevuskava ning küttimine toimub

ulukiseire aruande lisas ära toodud ettepaneku alusel. Keskkonnaamet rõhutab, et

tulenevalt eeltoodust ja hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava punktist 5.3.2.

(joonis 11) ei või käesoleva korralduse alusel hallhülgeid küttida kaitstavatel aladel, kus

hallhülge kaitse on kaitse-eesmärgiks (vt ka korralduse p 2.3).

3.9 HMS § 40 lg 3 p 5 sätestab, et menetluse võib ära kuulamata läbi viia juhul, kui

menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka

isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik. Eeltoodut

arvestades viib Keskkonnaamet haldusmenetluse läbi menetlusosaliste arvamust ja

vastuväiteid ärakuulamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Eesti Jahimeeste Selts [email protected], Keskkonnaagentuur,

Keskkonnaministeerium

Margo Tannik

jahinduse peaspetsialist

looduskaitse korraldamise osakond