| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/2556 |
| Registreeritud | 14.04.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Andres Sepp |
| Originaal | Ava uues aknas |
K O R R A L D U S
14. aprill 2023 nr 1-3/23/143
Kaitsekorralduskavade muutmine
Maaeluministri 23.12.2022 määrusest nr 79 „Perioodi 2023‒2027 pärandniidu hooldamise
toetus” muutmise järgselt ei ole ilma mõjuva põhjuseta (kaitsealuse liigi konkreetne elu- või
leiukoht) ajalised piirangud pärandniitude hooldamisele enam vajalikud. Põhitegevusi viiakse
ellu nimetatud määruse § 8 lõikes 2 nimetatud kaitsekorra alusel, välja arvatud juhul, kui
kaitsekord või kaitsekorralduskava ei näe ette ajalisi piiranguid. Vältimaks olukorda, kus
kaitsekorralduskavades kajastatud niitmise alguskuupäevad on seatud lähtuvalt kehtetuks
tunnistatud päraniitude hooldamise toetuse määruse kaitsekorrast, muudetakse käesoleva
korralduse punktis 1 toodud kaitsekorralduskava. Kavast eemaldatakse niitude hooldamisele
seatud ajalised piirangud, mis ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalikud.
Keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise
kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 6 järgi kehtivad enne nimetatud määruse
jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni,
olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist. Sellele tuginedes kustutatakse
kaitsekorralduskava tiitellehelt kaitsekorralduse periood.
OTSUS
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47
„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:
1. muudan järgmised kaitsekorralduskavad:
a) Keskkonnaameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes 05.08.2016. a
käskkirjaga nr 1-2/16/4 kinnitatud Kääpa maastikukaitseala kaitsekorrladuskava aastateks 2016
- 2025;
b) Keskkonnaameti peadirektori 27.03.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/163 kinnitatud
Maalasti looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024;
c) Keskkonnaameti peadirektori 12.03.2015.a käskkirjaga nr 1-4.2/15/138 kinnitatud
Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015 – 2024;
d) Keskkonnaameti peadirektori 27.01.2015.a käskkirjaga nr 1-4.2/15/65 kinnitatud
Saarjärve looduspargi kaitsekorralduskava aastateks 2015 – 2024.
2 (2)
2. Asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala
kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,
kinnitatud kaitsekorralduskavaga.
3. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava
avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel
(allkirjastatud digitaalselt)
Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus
Jaotuskava: Taavi Tattar, Sander Laherand, Gunnar Sein, Kaidi Jakobson, Marju Erit,
Maris Taul, Eike Tammekänd, Märt Holtsmann
Reet Reiman
spetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
1
KINNITATUD
05.08.2016
käskkirjaga nr 1-2/16/4
Keskkonnaamet 2016
Kääpa maastikukaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
14.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/143
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................ 5
1.1. ALA ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................. 5
1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................................... 6
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ....................................................................................................................... 21
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ............................................................... 60
3.2. RAJAD ...................................................................................................................................................................... 64
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE .................................................................... 72
4.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD ........................................................................................................................ 72 4.2. HOOLDUS, TAASTAMINE, OHJAMINE ..................................................................................................................... 75 4.3. TARISTU .................................................................................................................................................................. 78 4.4. KAVAD, EESKIRJAD .................................................................................................................................................. 82
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .............................................................................................. 88
KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................................................. 90
LISAD .......................................................................................................................................................................... 92
TARISTU ......................................................................................................................................................................... 101 KAVAD ........................................................................................................................................................................... 102 KAITSEALA TUTVUSTAMINE ................................................................................................................................................. 102 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................................... 104 TABEL 3. KAITSEKORRALDUSKAVA 2004-2015 TÖÖPLAANI TÄITMINE ........................................................................................ 106
MAAKASUTUS ............................................................................................................................................................ 7 1.2. HUVIGRUPID ............................................................................................................................................................ 10 1.3. KAITSEKORD ............................................................................................................................................................ 10 1.4. UURITUS .................................................................................................................................................................. 12
1.4.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ................................................................................................................. 12 1.4.2. Riiklik seire ............................................................................................................... ....................................... 14 1.4.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ........................................................................................... ........................ 18
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .............................................................................................................. 20
2.1. ELUSTIK ................................................................................................................................................................... 20 2.1.1. Kaitsealused linnuliigid .......................................................................................................... ......................... 20 2.1.2. Kaitsealused taimed ................................................................................. ........................................................ 25 2.1.3. Kalad. Hink, võldas ja vingerjas ............................................................................................ .......................... 30 2.1.4. Imetajad ........................................................................................................................................................... 31 2.1.5. Putukad. Männisinelane ...................................................................................................... ............................. 33
2.2. ELUPAIGAD .............................................................................................................................................................. 34 2.2.1. Elupaikade ülevaade ........................................................................................................................................ 34 2.2.2. Metsakooslused .............................................................................................................. .................................. 37 2.2.3. Niidukooslused .............................................................................................................. ................................... 45
2.3. VEESTIK ................................................................................................................................................................... 51
3
2.3.1. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) ............................................................................. ........ 51 2.3.2. Kääpa ja Uhmardu jõgi. ............................................................................................................... ................... 54
2.4. LOODUS- JA PÄRANDKULTUURMAASTIK .................................................................................................................. 55 2.4.1. Maastik ..................................................................................................................... ........................................ 55 2.4.2. Pärandkultuuri objektid ............................................................................................................................. ...... 55
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .................................... 58
3.1. VISIOON JA EESMÄRK ............................................................................................................................................... 58 3.2. RAJAD ...................................................................................................................................................................... 62 3.3. LÕKKEKOHAD .......................................................................................................................................................... 64
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE .......................................... 70
4.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD .............................................................................................................. 70 4.1.1. Elupaigatüüpide ja palu-karukella kordusinventuur ....................................................................................... 70 4.1.2. Metsade looduslikkuse taastamisalade püsiproovitükkide seire ...................................................................... 70 4.1.3. Riiklik seire .................................................................................................................... .................................. 72 4.1.4. Männisinelase inventuur .................................................................... .............................................................. 72 4.1.5. Külastusobjektide seisundiseire ............................................................................................. .......................... 72
4.2. HOOLDUS, TAASTAMINE, OHJAMINE ............................................................................................................ 73 4.2.1. Väikekiskjate ja metssea asurkondade ohjamine ............................................................................... .............. 73 4.2.2. Tammeluha hooldamine .......................................................................................................... ......................... 73 4.2.3. Kääpa jõe luhtade taastamine ja hilisem hooldamine................................................... ................................... 73 4.2.4. Uhmardu jõe luhtade taastamine ja hilisem hooldamine ........................................................................ ........ 74 4.2.5. Väikeluhtade taastamine ja hilisem hooldamine ............................................................................................. 75 4.2.6. Metsakoosluse kujundamine palu-karukella kasvukohtades ............................................................................ 75 4.2.7. Koprapesade eemaldamine eesvooluks olevatelt kraavidelt ............................................................................ 76 4.2.8. Kaiu järve kaldalt suurtaimetsiku eemaldamine ............................................................................... ............... 76
4.3. TARISTU ..................................................................................................................... ........................................... 76 4.3.1. Matka- ja rattaradade hooldamine .................................................................................................................. 76 4.3.2. Lõkkekohtade hooldamine ..................................................................................................... ........................... 77 4.3.3. Infotahvlite paigaldamine. Tahvlite ja viitade hooldamine ............................................................................. 77 4.3.4. Kaitseala tähistamine ....................................................................................................... ................................ 78 4.3.5. Puhkekoha rajamine kaitseala lõunaosasse .................................................................................... ................ 79
4.4. KAVAD, EESKIRJAD ......................................................................... .................................................................. 80 4.4.1. Kaitsekorralduskava uuendamine .............................................................................................. ...................... 80 4.4.2. Kaitsekorra uuendamine .................................................................................................................................. 80 4.4.3. Metsakoosluste kujundamise kava koostamine .................................................................................. .............. 81
4.5. KAITSEALA TUTVUSTAV E-TRÜKIS ........................................................................................................................... 81 4.5. EELARVE .................................................................................................................................................................. 82
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................................................ 85
KASUTATUD ALLIKAD ............................................................................................................................................... 87
LISAD ............................................................................................................................................................................... 89
LISA 1. KÄÄPA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI .................................................................................................. 89 LISA 2. KÄÄPA MAASTIKUKAITSEALA KAART ................................................................................................................ 93
4
LISA 3. KAITSE TULEMUSLIKKUSE ARUANNE 2006-2015 ............................................................................................... 94 LISA 4. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL ............................................................................................................................... 104 LISA 5. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMISE MATERJALID ............................................................................... 108 LISA 6. KÄÄPA MAASTIKUKAITSEALA VANADEL KAARTIDEL ....................................................................................... 112 LISA 7. KÄÄPA MAASTIKUKAITSEALA KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED. TARISTU. TÄHISED ............................. 115
5
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava (edaspidi KKK või kava) kaitstavate
loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks.
Käesoleva, Kääpa MKA järjekorras teise KKK kinnitab Keskkonnaameti (edaspidi KeA) peadirektor.
Teave KKK kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Kääpa maastikukaitseala KKK eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast – selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest,
rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust
seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike
tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruva
maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
KKK koostamisel viidi läbi kaasamiskoosolek, mis toimus 16.02.2016. a Vara vallamajas. Toimunud
koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri on esitatud lisas 5.
Kava koostas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris
Paju (tel: 740 7138, e-post: [email protected]). Kava koostamisele aitas kaasa
Riigimetsa Majandamise Keskuse loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna külastusjuht Malle
Oras (tel: 676 7427; e-post: [email protected]). Metsade looduslikkuse taastamise teemade
käsitlemisel andis sisendi Diana Laarmann Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudist
(tel: 5665 1233; e-post: [email protected]), Kaiu järvestiku seisundi osas oli konsultant
Ingmar Ott ([email protected]) Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusest, andmed kotkaste kohta
pärinevad Joosep Tuvilt (e-post: [email protected]) Eesti Ornitoloogiaühingust, Keskkonnaameti
Jõgeva-Tartu regioonist andsid sisendi vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko (e-post:
[email protected]) ja metsahoiu spetsialist Priit Pääslane (e-post:
[email protected]). Kavas kasutatud fotod on teinud Maris Paju, kui ei ole märgitud
teisiti.
6
1. SISSEJUHATUS
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Kääpa maastikukaitseala (edaspidi ka mka või kaitseala; Keskkonnaregistri kood KLO1000287) asub
Jõgevamaal Saare vallas Pedassaare ja Vanassaare külas, Tabivere vallas Uhmardu külas ning
Tartumaal Vara vallas Välgi ja Mustametsa külas. Kaitseala piirneb põhjas Saare-Pala-Kodavere
kõrvalmaanteega ja lõunas Pataste-Välgi-Alatskivi kõrvalmaanteega, muus osas on piiriks
maaparanduskraavid, metsakvartalite vahelised sihid ja lääneosas ka maaüksuste piirid (joonis 1).
Kaitseala tuumiku moodustavad Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa ja Vooremaa vahelises orundis asuvad
Kaiu, Jõemõisa ja Papijärv (ehk Jõemõisa-Kaiu järvestik) ning Kääpa jõgi. Eelnimetatud Jõemõisa-
Kaiu järvestik ning Kaiu mõhnastik (Sõõru mäed) on ürglooduse objektid.1
Kaitseala pindala Keskkonnaregistris on 2296,2 ha, millest järvede – Kaiu, Jõemõisa, Papijärv ja
Särgjärve – veepeegel katab 256,4 ha2.
Joonis 1. Kääpa maastikukaitseala asukoht. Ererohelisega on piiritletud kaitseala luhaalad.
1 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=67;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=1044970262
(20.11.2015) 2 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPEaa4NYgbohtjYfUes1i99rsxWHkqrs (14.12.2015)
7
Aluskaart: Maa-amet 2015.
Kaitseala territoorium on osaliselt olnud kaitse all alates 1961. aastast, mil Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee 28. juuni otsuse nr 88 „Looduskaitse maa-alade kinnitamisest rajoonis“ punkti 4 alusel
võeti kaitse alla Kaiu järve kaldal asuv massiiv „Tammeluht“ pindalaga 34,99 ha. Sama objekt võeti
taaskord kaitse alla Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuni 1964. aasta otsuse nr 94 „Looduse
kaitsest Jõgeva rajoonis“ lisa 1 p 36 ja 1968. aasta Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuli otsuse
nr 113 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonis“ lisa 1 alusel maastikulise üksikobjektina.
Kääpa mka kaitse-eeskiri (lisa 1) kinnitati Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. aasta määrusega nr
238. Kaitseala eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv või LoD) I lisas nimetatud
elupaigatüüpide vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), lamminiitude (6450), vanade
loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi
linnudirektiiv või LiD) I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi ka I ja II kategooria kaitsealused liigid,
kaitse. Kaitseala jaguneb neljaks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks3.
Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 149 kohaselt kuulub Kääpa mka täies ulatuses
ka üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 Kääpa loodusalana (Keskkonnaregistri kood
RAH0000136, rahvusvaheline kood EE0080108; edaspidi ka LoA). LoA kinnitati 12.12.2008 ja selle
eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved
(3140), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (9010*),
rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ja loodusdirektiivi II lisa
liikide nagu palu-karukell (Pulsatilla patens), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus qobio),
hink (Cobitis taenia) ja saarmas (Lutra lutra) kaitse. Natura standardandmebaasis on eesmärgina
kirjas ka LiD I lisas nimetatud liikide väike-konnakotkas (Aquila pomarina) ja metsis (Tertao
urogallus) kaitse.
Kaitseala on väärtuslik maastikulise tervikkompleksina, kus on oluline säilitada looduslikke
pinnavorme (Selgise-Välgi mõhnastiku serv kaitseala lõunaosas, Kaiu mõhnastik e Sõõru mäed ala
põhjaosas) neil kasvavate metsakoosluste, järvede ja luhakooslustega. Mõhnastikus kaootiliselt
paiknevad mõhnad on moreenkatteta, mistõttu neid ei ole põllustatud. Vett kergesti läbilaskvate
liivade ja kruusade tõttu muutuvad siin veeolud kallakutel vähe, isegi nõgudes võivad olla kuivad
kasvukohad. Kujult on kaitsealal olevad mõhnad enamasti nn vallmõhnad, s.t vallilaadsed
kõrgendikud, mille pikkus ületab laiuse üle kahe korra.4 Kaitseala luhad ja järvede äärsed sood on
osaliselt kuivendatud ning kaitseala piirikraavid toimivad eesvooluna (Kanasaare oja e Kogreküla
kraav ja Ristimurrukraav). Kaitseala paikneb põllumajandusmaastikus – seda ümbritsevad
läänesuunalt Vooremaa ajaloolised põllumaad ning idast Pala-Alatskivi piirkonna külade põllud,
3 Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määrus nr 238 Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskiri 4
Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
8
seega on kaitsealal suur kompenseeriv mõju inimtegevusele. Kääpa mka on rohelise võrgustiku
kontekstis maakondlikul tasandil elustiku jaoks oluline tuumala.
Ala on pärandkultuuri projektide raames läbi uuritud ja siin on registreeritud pärandkultuuriobjekte
nagu vaigutuslangid, kaitseväe onnid, vanad metsakultuurid, ja metsavahikordonid, piiritee jne, millel
puudub juriidiline kaitse. Alal asub kultuurimälestis Kabelimägi.
Lisaks loodusväärtuste säilitamisele on väga oluline ka kaitseala puhkemajanduslik roll. Maastikulise
ilu tõttu oli see juba nõukogude ajal arvatud vabariikliku tähtsusega puhkepiirkonnaks ning kaitsealal
kasvavaid palumännikuid on majandatud puhkemetsadena. Mitmekesise reljeefiga metsamaastikul
asuvad head kalajärved, seenemetsad ja matkarajad, mistõttu on see Jõgeva ja Tartu ümbruse elanike
üks meelispuhkepaiku. Alal asuvad Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) Tartu-Jõgeva
puhkeala viis lõkkekohta, mis kõik on ka osaks RMK Peraküla-AegviiduÄhijärve matkateest. Ala
põhjaosa läbib Kaiu rattarada ning ala piirneb lõunaosas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti ühisprojektina
valminud jalgrattamarsruudiga Tour de LatEst.4
Alal asuvad ka metsade looduslikkuse taastamisalade EMÜ teadusliku uurimise püsiproovitükid.
Kääpa mka esimene kaitsekorralduskava (edaspidi esimene KKK) koostas Metsahoiu SA (Rein
Drenkhan) 2004. aastal, kuid see kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga alles 27. septembril 2006.
aastal. Käeoleva KKK vastavates peatükkides on kirjeldatud toimunud muutusi. Ülevaade esimese
KKK täitmisest on esitatud lisas 3. Käesoleva KKK koostamisel lähtuti olemasolevatest andmetest,
s.h ala hinnati ortofotode alusel ja visuaalselt looduses, inventuure läbi ei viidud.
1.2. MAAKASUTUS
Kääpa maastikukaitseala pindala on 2296,2 ha (EELISe kaardil 2284 ha), millest eramaad on 214 ha
(9,4%; sellest 8 ha Tartumaal), jätkuvalt riigi omandis olevat maad (edaspidi JRO) on ca 2 ha (0,1%),
riigimetsamaad, mis jaguneb Jõgevamaa (604 ha) ja Tartumaa (980 ha) metskonna ning Luua
Metsanduskooli (490 ha) vahel kokku 2074 ha (90,5%) (joonis 2). Võrreldes esimese KKK
koostamise ajaga on maareformi tõttu muutunud JRO ja eramaade pindala.
Kõlvikuliselt on kaitseala 70% ulatuses (1616 ha) kaetud erinevat tüüpi metsaga (joonis 3). Järved
katavad 256,4 ha (12%; EELISes 253,8 ha), avatud rohumaid on alal 420 ha (18%), põllumaad
(haritavat maad) 0,7 ha (0,03%) ning teid 0,1 ha (0,004). Kõvakattega teid kaitsealal ei ole, kuid seda
läbivad mitmed pinnaseteed. Kaitsealal on vähe eluhooneid, kus aastaringselt elatakse (n Jõemõisa),
kuid on mitmeid suvemaju. Kaiu järve idakaldal on nõukogude ajal ehitatud ja aktiivses kasutuses
olnud peamiselt kalasportlasi teenindanud ca 20 erineva suuruse ja otstarbega hoonest koosnev
puhkekompleks, mis on KKK koostamise ajal jaotunud kümne elamumaa sihtotstarbega
eramaaüksuse (kokku 1,65 ha), mille pindala on 0,01 – 0,99 ha, vahel.
4 http://old.vidzeme.com/faili/visoest/pdf/[email protected]
9
Kaitsealaga on seotud Jõgeva maakonnaplaneering (1998), kus on öeldud, et maakonna kõikides
piirkondades peaks säilima nii suur looduslähedaste ökosüsteemide osakaal, et säiliks piirkonna
looduslik mitmekesisus ja eriilmelisus ning looduslähedased ökosüsteemid moodustaksid tervikliku
ökoloogilise võrgustiku. Looduskaitseliselt väärtuslikel looduslikel ja looduslähedastel aladel, s.h
Sõõru (Kääpa mka) piirkonnas tuleb tagada alade kasutamine turismi eesmärgil vastavalt nende
koormustaluvusele. Samuti juhitakse tähelepanu väärtuslike mõhnastike kaitse vajadusele.56
Jõgevamaa teemaplaneeringule “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (2004)
tuginedes on kaitseala üks osa Kaiu-Sõõru piirkondliku tähtsusega tugialast (T2).7 Tabivere valla
üldplaneeringu kaardil on Kääpa mka märgitud piirkondliku tugialana (T2) ja piirkondliku koridorina
(K2).8 Saare valla üldplaneeringus on ala märgitud nii kaitsealana kui ka väärtusliku maastikuna
tuginedes eelnimetatud teemaplaneeringule, kuid Heinasaarele ja Kaiu järve kagu osasse on märgitud
võimaliku kohaliku turbamaardla asukoht.9
Tartu maakonnaplaneeringus kaitseala ei mainita. Tartumaa teemaplaneeringule “Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (2004) tuginedes on Kääpa jõgi ökoloogilise võrgustiku
tugiala (T31). 10 Vara valla üldplaneeringus on Kääpa jõgi (koos luhaaladega) määratud
rohekoridoriks (K-21).11
RMK tellimisel koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ kaitsealal asuva Kaiu rattaraja puhkerajatiste
rekonstrueerimise põhiprojekt (töö nr IB 31/2015), mis on kooskõlastatud KeA Jõgeva-Tartu regiooni
09.09.2015 kirjaga nr JT 14-4/15/18722-3. Projektis nähakse ette nelja ujuvsilla paigaldus Jõemõisa
ja Kaiu järve kaldale Jõemõisa, Kukeseene ja Kaiu järve lõkkekohta. Sillad on KKK koostamise ajal
ka paigaldatud.
5 http://jogeva.maavalitsus.ee/documents/182803/1065245/Maakonnaplaneeringu+seletuskiri.pdf/9e43cf42-0ac8-4424- 6 ca-ae8c2848c0f7?version=1.0 7 http://jogeva.maavalitsus.ee/documents/182803/1065245/seletuskiri.pdf/982f65c7-c065-4102-
8eaac0b385794f36?version=1.0 (7.12.2015) 8
http://tabivere.kovtp.ee/documents/1122589/6731919/Lisa_4._T%C3%A4psustatud+rohev%C3%B5rgustiku_kaart.pdf/
f9f5b686-4cc7-43dd-b5f2-c10b6b86b74f?version=1.0 (7.12,2015)
9 http://saarevv.kovtp.ee/documents/1123777/1257341/saareypm25-valda0.pdf/1e08a12a-b246-432c-a29bc5c1bca286e9
(02.02.2016) 10 http://tartu.maavalitsus.ee/documents/181903/496638/keskkonnatingimuste_planeeringu_tekst.pdf/22392a96-
98a04921-bc80-ec6a7c69a10b (7.12.2015) 11 http://www.varavald.ee/images/stories/failid/yldplaneering/uldplaneeringu_seletuskiri.pdf (7.12.2015)
Joonis 2. Maaomandi jaotus Kääpa mka-l. Joonis 3. Kõlvikuline jaotus Kääpa mka-l. Joonis 4. Kääpa mka jagunemine Aluskaart: Maa-amet
2015. Aluskaart: Maa-amet 2015. vöönditeks. Aluskaart: Maa-amet 2015.
11
1.3. HUVIGRUPID
Võrreldes esimese KKK-ga on grupeerimise põhimõtte muutumisega muutunud ka huvigruppide
jaotus selgemaks. Muutus on toimunud ka looduskaitsega tegelevate organisatsioonide
struktuurimuutusega seoses.
• Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. KeA eesmärk on tagada kaitseala eesmärgiks olevate
väärtuste soodne seisund.
• Riigimetsa Majandamise Keskus – praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel, s.h
piiritähiste, keelumärkide ja infotahvlite paigaldamine ning hooldamine, ja ala külastuse
korraldamine kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning tutvustamiseks.
• Muinsuskaitseamet – eesmärk on tagada arheoloogiamälestise „Kabelimägi“ säilimine.
• Saare, Tabivere ja Vara vallavalitsus – on huvitatud puhta ning mitmekesise
looduskeskkonna säilimisest ning puhkemetsade ja puhkerajatiste heast seisundist.
Vara Vallavalitsus soovib seoses loodushuviliste arvu kasvuga, et ehitatakse välja matkarada
ja puhkekoht, mis olid ette nähtud eelmises KKK-s. Kuna aktuaalseks on kerkinud Kääpa jõe
alguses paikneva Alajõe paisjärve paisu likvideerimise / ümberehituse küsimus, siis tasuks
kaaluda, kas oleks mõistlik (olenemata tuleviku KMH läbiviimisest) uurida, kuidas mõjutab
üks või teine tegevus Kääpa jõe seisundit selle suubumisel Kaiu järve. Tabivere ja Saare
valdadel ei ole teadaolevalt kaitsealaga seotud arendushuvisid.
• Kohalikud elanikud – on huvitatud metsa kõrvalkasutusest (marjad, seened) kaitsealal,
matkaradade ning metsade ja järvede heast seisukorrast.
• Maaomanikud – on huvitatud maaomandi kasutamisest, maaomandi tuludest, korrastatud
maastikest.
• Luua Metsanduskool – on huvitatud majandusmetsade majandamisest õppe eesmärgil ning
koprakahjude likvideerimisest.
1.4. KAITSEKORD
Kääpa maastikukaitseala piir ja kaitse-eeskiri (edaspidi ka KE) kehtestati Vabariigi Valitsuse 15.
septembri 2005. a määrusega nr 238 (lisa 1). Kaitseala tüüp – maastikukaitseala – viitab, et peamine
eesmärk peaks olema maastike kaitse, kuid kaitseala üldised kaitse-eesmärgid on seatud üksnes
kaitsealustele kooslustele ja liikidele nagu looduskaitsealade puhul. Elustiku mitmekesisuse ja
maastike ilme kaitse on seatud piiranguvööndite eesmärgiks.
Kaitseala, loodusala ja Natura standardandmebaasis nimetatud kaitse-eesmärkides on erinevusi:
Kääpa maastikukaitseala eesmärkideks on:
1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe-
kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), lamminiitude (6450), vanade
12
loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja
soolehtmetsade (9080*) kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi
linnudirektiiv) I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi ka I ja II kategooria kaitsealused
liigid, kaitse.
Kääpa loodusala kaitse eesmärgiks on Keskkonnaregistris12:
1) loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede
(3140), lamminiitude (6450), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), vanade loodusmetsade
(9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soolehtmetsade (9080*)
kaitse;
2) loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide saarmas (Lutra lutra), palu-karukell (Pulsatilla
patens), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja harilik vingerjas
(Misgurnus fossilis).
Natura standardandmebaasis on LoA eesmärgiks samuti elupaigatüüp niiskuslembesed kõrgrohustud
(6430; mis ei ole selle suhteliselt madala väärtuse (C/C) ja väikese pindala (3,5 ha) tõttu kaitseala
eesmärgiks seatud) ning palu-karukell, vingerjas, võldas, hink ja saarmas, kes ükski pole kaitseala
kaitse-eesmärk.
Lisaks on Natura standardandmebaasis LoA eesmärgina nimetatud väike-konnakotkas, kelle
pesapaika alal ei teata, kuid kaitseala läheduses asub Uhmardu väike-konnakotka püsielupaik
(KLO3101098). Kaitsealal on seevastu teada kalakotka ja merikotka pesapaigad, mille kaitse pole
LoA eesmärgiks seatud. Seega ei taga hetkel KE-ga kehtestatud piirangud tingimata kõigi kaitsealal
esinevate loodusväärtuste säilimist, mistõttu on vaja uuendada kaitse-eeskirja ja korrigeerida LoA
eesmärke.
Kääpa mka jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Elistvere
(160,5 ha), Sõõru (125,8 ha), Kivinõmme (395,9 ha) ja Pedassaare (12,4 ha) sihtkaitsevööndiks ning
Välgi (265,7 ha) ja Tammeluha (1336 ha) piiranguvööndiks (joonis 4).
Pedassaare, Elistvere ja Sõõru sihtkaitsevööndi (edaspidi ka skv) kaitse-eesmärk on metsakoosluste
arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Kivinõmme skv kaitse-eesmärk on metsade elustiku
mitmekesisuse suurendamine ja II kaitsekategooria kaitsealuse liigi püsielupaiga kaitse.
Piiranguvöönd (edaspidi ka pv) on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
Kaitsealal on kaks piiranguvööndit, mille kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine.
12 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=RAH&mount=view (11.11.2015)
13
Inimestel on lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada
jahti. Seoses I kaitsekategooria liigi pesitsusajaga on inimestel keelatud viibida Sõõru skv-s
15. märtsist kuni 31. augustini ning seoses II kaitsekategooria liigi pesitsusajaga Kivinõmme skv-s 1.
veebruarist 30. maini. Piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja igakordsel
nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning kinnisasja omanikul oma kinnisasja piires. Telkimine ja
lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kohtades, mis on selleks kaitseala valitseja loal ette
valmistatud ning tähistatud. KKK koostamise ajal oli kaitsealal RMK ettevalmistatud 5
telkimisvõimalusega puhkekohta.
Kaitseala teedel on lubatud sõidukitega sõitmine. Maastikusõidukitega sõitmine on lubatud kaitseala
valitseja nõusolekul. Kaitsealal on lubatud ka rahvaürituse korraldamine, sealjuures rohkem kui 50
osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala
valitseja nõusolekul.
Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste
püstitamine, v.a tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks. Kaitseala valitseja
nõusolekul on skv-s lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd,
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd, olemasolevate ehitiste hooldustööd ning koosluste
kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile.
Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, ehitise, k. a
ajutise ehitise püstitamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude
rajamine, uue maaparandussüsteemi rajamine Välgi pv-s, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine
looduslikul rohumaal ja metsamaal, uuendusraie, v. a turberaie ja lageraie kuni 2 ha suuruste ja 30 m
laisute lankidena, säilitades koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. Keelatud on ka puidu kokku- ja
väljavedu külmumata pinnasel. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Tammeluha pv-s tee,
tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala
tarbeks, uue maaparandussüsteemi rajamine ning maavara kaevandamine. Saare valla
üldplaneeringus on viimasele punktile tuginedes määratud kaks ala kohaliku tähtsusega
turbamaardlaks.
Kaitseala poollooduslike koosluste ja looduslike rohumaade esinemisaladel on nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine.
Kääpa jõgi on tuginedes EÜ Nõukogu mageveekalade elupaikade direktiivile 78/659/EMÜ (EÜT L
222, 14.8.1978, lk 1) lõheliste kaitstav elupaik (riikliku veekatastri kood 105370), millele on
kinnitatud vee kvaliteedinõuded ja seirenõuded.13
13 https://www.riigiteataja.ee/akt/129072011025 (15.12.2015)
14
1.5. UURITUS
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Kaiu järvestiku järvi on uuritud 20. sajandi algusest alates seoses Eesti Looduseuurijate Seltsi
järvekomisjoni loomisega. 14 Järvede komplekssed uuringud algasid pärast II Maailmasõda ning
nende tulemustest (abiootilistest ja biootilistest näitajatest) on ülevaate andnud A. Mäemets raamatus
Eesti NSV järved ja nende kaitse (1977). A. Mäemets annab soovituse järvede gaasirežiimi
parandamiseks tõsta veetaset 0,5-0,7 m. Kaiu järvestiku järvede vastavus loodusdirektiivi
elupaigatüübile 3140 määrati Eesti Loodushoiu Keskuse koostatud ülevaates EL Loodusdirektiivi
mage- ja riimvete elupaikadest ning taime- ja loomaliikidest Eestis.15
20. sajandi 70ndatel aastatel uuriti ala geomorfoloogiliselt seoses Saadjärve voorestiku uurimisega
(A.-M. Rõuk; R. Karukäpp).16
1997. aastal Maailmapanga Norra Usaldusfondi toel toimunud märgalade inventuuri eesmärgiks oli
Eesti märgalade kaitse ja majandamise riikliku strateegia väljatöötamine. Inventuuri käigus uurisid T.
ja J. Paal Alajõe (Kääpa jõe) luhta (77,1 ha) ja Jõemõisa järve põhjaosas olevat luhta
(17,4 ha) ning määrasid need soodeks (kasvukohatüüp liigivaene madalsoo) märkides, et enamik
Jõgevamaa madalsoid, s.h ka mõlemad nimetatud alad, on inimtegevusest mõjutatud. Mõlemad
nimetatud alad on olulised osana maastikukompleksist. Inventuuri ajal ei olnud kaitseala veel loodud,
mistõttu Jõemõisa järve põhjakaldale ei nähtud ette kasutuspiiranguid, kuid Alajõe (Kääpa) luhale
soovitati üksnes traditsioonilist kasutust.
Euroopa Liidu LIFE-Nature projekti „Protection of priority forest habitat types in Estonia“ raames
viidi Eesti kaitsealadel läbi erinevaid metsa taastamisvõtteid, milleks olid häilu raiumine, häilu
raiumine koos lamapuidu tekitamisega ja häilu raiumine koos okste ja varise ülepõletamisega.
Taastatud aladele rajati edasiste muutuste jälgimiseks 50 püsiproovitükki, s.h Kääpa mka-le 6
proovitükki, mida seirati esmakordselt 2004. aastal, vahetult enne taastamistegevuse läbiviimist,
kordusseired toimusid 2005. aastal, 2008. aastal ja 2013. aastal. Seirega peab kindlasti jätkama
vastavalt katse metoodikale. Looduslikkuse taastamisvõtted mõjutasid oluliselt alustaimestu ja
mardikaliste liigirikkuse kasvu ning loodusliku uuenduse arvukust. Alustaimestu liigirikkust tõstis
kõige enam häilu raiumine. Mardikaliste liigirikkus tõusis kõige enam häilu ja lamapuiduga
püsiproovitükkidel. Hariliku männi (Pinus sylvestris) looduslik uuendus oli arvukaim ülepõletatud
häilu korral, kase (Betula) uuendus oli arvukaim häiluga püsiproovitükkidel ning hariliku kuuse
(Picea abies) uuendus häilu ja lamapuiduga püsiproovitükkidel.16
14 http://web.zone.ee/haasikk/fff/H%FCdrobioloogia%20I%20loeng.t.pdf 15 Tambets, M., Järvekülg, R., Tambets, J. (koostajad). 2001. ülevaates EL Loodusdirektiivi mage- ja riimvete
elupaikadest ning taime- ja loomaliikidest Eestis. 16 Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
16 Siir, L., 2014. Eesti Maaülikool. Magistritöö. Looduslikkuse taastamistegevuse hindamine püsiproovitükkidel.
15
2005. aastal uurisid EPMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadurid Ü. Kukk ja E. Hurt koos
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse esindaja T. Hirsega Jõgeva maakonna kaitsealuste taimeliikide
kasvukohti, s.h Jõemõisa ja Kaiu järvede ümbrust. Fikseeriti kaheksa kaitsealuse taimeliigi
olemasolu.
2008. aastal viidi Riikliku Looduskaitsekeskuse tellimusel läbi metsaelupaikade inventuur (OÜ
Metsaruum), mille tulemusena inventeeriti kaitsealal neli loodusdirektiivi elupaigatüübi
kriteeriumitele vastavat metsaelupaigatüüpi – vanad loodusmetsad (9010*), siirdesoo- ja rabametsad
(91D0*), soostuvad- ja soometsad (9080*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).17
2009. aastal uuris Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi töörühm (N. Ingerpuu, M.
Toom, K. Vellak) Riikliku Looduskaitsekeskuse tellimusel kolme kaitseala, s.h ka Kääpa mka,
kaitstavate taimeliikide levikut. Kaitsealalt leiti kokku 399 liiki taimi. Ülevaade töö tulemustest on
esitatud taimestiku peatükis (p 2.1.2.1.).
2010. aastal inventeeriti (P. Saar) projektide „Eesti soode inventeerimine tagamaks nende
bioloogilise mitmekesisuse säilimist“ ja „Eesti soode inventeerimise lõpetamine“ käigus kaitseala
soid. Sooelupaigatüüpideks määrati kokku 182 ha (mis kajastuvad Eesti Looduse Infosüsteemis
(edaspidi EELIS) pool-looduslike koosluste kihil), s.h elupaigatüübiks 7230 (liigirikkad madalsood)
määrati 156,5 ha, 7140 (siirde- ja õõtsiksood) 13,6 ha, 6430 (kõrgrohustud) 8,75 ha ja 3,14 ha määrati
siirdesoo ja rabametsaks.
2000.-2012. aastatel inventeeris Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut (endine Bioloogia-
Ökoloogia Instituut (BÖI), M. Leis, K. Jürgens, M. Mesipuu, M. Otsus, P. Saar jt) erinevate projektide
raames kaitseala pool-looduslikke kooslusi (edaspidi ka PLK). PLK elupaigatüübiks 6450
(põhjamaised lamminiidud) määratleti 306,1 ha, elupaigatüübiks 6430 (niiskuslembesed
(serva)kõrgrohustud) määratleti 8,9 ha, elupaigatüübiks 6510 (aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud) 1,9 ha ning elupaigatüübiks 6270* (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal) 0,1 ha, mis
kajastuvad ka EELISe pool-looduslike koosluste kihil.
Männisinelane e ebasüsik (Boros schneideri; esmaleid kaitsealal (2014)). EELISe andmetel on
männisinelase elupaiganõudlusi viimasel ajal põhjalikult uuritud Leedu männikutes, kus liigi arvukus
on tõenäoliselt Euroopa suurim. Tuginedes nii Eesti kui ka Leedu uurimustele, eelistab mardikas,
olenemata haudepuuks valitud puuliigist, päikesele avatud hiljuti surnud puid ja viimastest omakorda
jämedamaid. Liiki on meil nagu Leeduski leitud erinevates männikutes. Mardika elunemist mändidel
iseloomustab üks oluline faktor. Nii Põhjamaades kui ka Leedus on uurijad rõhutanud, et väga oluline
on metsamassiivide suurus, metsade majandamise ekstensiivsus ja kaugus inimasustusest
(Mannerkoski, 2001; Karalius, Blažytė-Čereškienė, 2009). Näiteks avastati Leedus männisinelast 13
uuritud metsast kümnes suurimas, mille pindala ületas 20 000 ha. Väikestes isoleeritud metsades teda
aga ei leitud (Karalius, Blažytė-Čereškienė, 2009). Enamus liigi leiukohti asub meil loodus- või
17 Kääpa MKA Natura 2000 metsaelupaikade piiride täpsustamine ja seisundi hinnang (2008).
16
maastikukaitsealadel (Muraka ja Peipsiveere lka, Koiva-Mustjõe ja Kurtna mka), s.h ka Kääpa mka-
l, kust M. Moor leidis 2014. aastal nii valmikuid kui ka vastseid.
1.5.2. RIIKLIK SEIRE
Keskkonnaregistri andmetel on kaitsealal 32 riikliku seire jaama/mõõtekohta (tabel 1). Kääpa jõgi on
lõheliste elupaigana kaitstav jõgi, millel asub ka hüdroloogilise seire punkt, kuid see on väljaspool
kaitseala.
Kaiu järvestiku erinevaid järvi on uuritud alates 1951. aastast, mil A. Mäemetsa eestvedamisel viidi
läbi esimene kompleksuuring. Väikejärvede püsiseiresse kuulub hetke 11 järve, kuid alates 2002. a
on ülevaateseire järvedena lisandunud programmi järjest uusi järvi. EMÜ Limnoloogiakeskuse
teadlased on Kaiu järve uurinud 2008., 2009., 2011., 2014. ja 2015. aastal ning Jõemõisa järve 2011.,
2014. ja 2015. aastal. Seire tulemuste kohaselt on Kaiu järve seisund olnud halb või kesine ja Jõemõisa
järve seisund kesine. Mõlemaid järvi uuritakse vastavalt Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele
ülevaateseire käigus. 2015. a kummaski järves ihtüoloogilisi vaatlusi ei tehtud.
Tabel 1. Kääpa mka-l toimuvad seired. MA – mitteavalik, KKR - Keskkonnaregister
Jrk nr KKR kood Tüüp Seirepunkti nimi Tegevus/ Allprogramm
1 SJA5183000 Kaiu Rähnilised
2 SJA6343009 MA Jõgeva- ja Tartumaa Metsislased
3 SJA1220002 Papijärv 1 mõõtekoht Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid
(vingerjas)
4 SJA1220001 Papijärv 2 mõõtekoht
5 SJA1220003 Papijärv 3 mõõtekoht
6 SJA7244000 MA Särgjärve Ohustatud soontaimed ja samblaliigid
7 SJA0274000 MA Kaiu
8 SJA4721000 MA Kaiu
9 SJA7873000 MA Kaiu
10 SJA5686000 MA Kaiu
11 SJA1686001 Kääpa 1 mõõtekoht Ohustatud taimekooslused (Natura2000
kooslused)
12 SJA1686006 Kääpa 2 mõõtekoht
13 SJA1686007 Kääpa 3 mõõtekoht
14 SJA1686008 Kääpa 4 mõõtekoht
15 SJA1686009 Kääpa 5 mõõtekoht
16 SJA1686010 Kääpa 6 mõõtekoht
17 SJA1686011 Kääpa 7 mõõtekoht
18 SJA1686012 Kääpa 8 mõõtekoht
19 SJA1686013 Kääpa 9 mõõtekoht
20 SJA1686004 Kääpa 12 mõõtekoht
21 SJA1686002 Kääpa 10 mõõtekoht
17
22 SJA1686003 Kääpa 11 mõõtekoht
23 SJA1686005 Kääpa 13 mõõtekoht
24 SJA3034000 MA Kääpa Kaitsealused seeneliigid
25 SJA3950000 Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine: ülevaateseire (2006)
26 SJA1666002 Kaiu järve KALA mõõtekoht Väikejärvede seire: ülevaateseire/ Seisuveekogumite operatiivseire (2008)
27 SJA7254003 Jõemõisa järve FYKE, FYPLA, ZOOPLA mõõtekoht
Jõemõisa järve FYKE, FYPLA,
ZOOPLA (mõõtekoht 2009)
28 SJA7254001 Jõemõisa järve SUSE
mõõtekoht Väikejärvede seire: ülevaateseire /Seisuveekogumite operatiivseire (2009)
29 SJA1666004 Kaiu järve FYKE, FYPLA,
ZOOPLA mõõtekoht
30 SJA7254002 Jõemõisa järve FYKE,
FYPLA, ZOOPLA mõõtekoht
Väikejärvede seire: ülevaateseire/
Seisuveekogumite operatiivseire (2011)
31 SJA1666001 Kaiu järve SUSE mõõtekoht
32 SJA1666003
Seireprojekti “Kotkad ja must-toonekurg” raames jälgitakse I kaitsekategooria linnuliikide – kala-
, kalju-, merikotka, väike- ja suur-konnakotka ning must-toonekure – populatsioonide seisundit Eestis.
Kotkad ja must-toonekurg on Eestis rangelt kaitstud linnuliigid, kes kõik kuuluvad kaitsealuste liikide
I kaitsekategooriasse. Seire eesmärgiks on Eestis pesitsevate kotkaste ja musttoonekure arvukuse ja
selle muutuste, samuti sigimisedukuse ning peamiste ohutegurite mõju jälgimine. Kalju- ja merikotka
pesapaikasid on Eestis püsivalt jälgitud alates 1960ndatest aastatest, teisi kotkaliike ja must-
toonekurge 1970ndatest. Riiklikku keskkonnaseireprogrammi on projekt kuulunud 1994. a. Alates
2012. a on seire objektiks igal aastal kõik eelnimetatud liigid, kusjuures kalakotka, kaljukotka, suur-
konnakotka ja must-toonekure seire toimub igal aastal terve populatsiooni ulatuses, aga merikotkal ja
väike-konnakotkal kolmandiku populatsiooni ulatuses st seirega kaetakse kõik teadaolevad
pesapaigad kolme aasta jooksul. Kaitsealal on teada ning Keskkonnaregistrisse kantud 1 kalakotka ja
2 merikotka pesapaika.
Nabatorik e põõsastorik (Polyporus umbellatus) on Eesti ohustatud liikide Punase nimestiku
andmetel eriti ohustatud seeneliik, mis ei ole looduskaitse all ja mille arvukus aastati kõigub. Seen
kasvab salumetsades, samuti jänesekapsakuusikuis ja puisniitudel.18 Kaitsealalt on esmaleid 2008.
aastal. 2010. aasta seirearuandes tehakse ettepanek võtta liik kaitse alla. 2012., 2013. ja 2014. aastal
ei olnud Kääpa mka seirenimistus.
Metsise mängude seire eesmärk on 1) hõlbustada EL direktiivide aruandekohustuse täitmist,
18 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3305/Kaitsealuste_seente_seire_lopparuanne_2014_avalik.pdf
18
2) tagada kaitsekorralduslikku info ajakohasus, 3) koguda infot võimalike ohutegurite kohta ja 4)
koguda infot loendustel kaasnevate muude kaitseväärtuste kohta. Metsise seire seisneb mängivate
kukkede loendamises. Seireprojekti käigus kogutakse võimalikult täpset mängivate metsisekukkede
arvukuse muutuste infot, seetõttu on kavas 6 aastasel perioodil (2013-2018) kontrollida ja loendada
kukkede arvu kõigis teadolevates asustatud ja registrisse kantud mängupaikades, s.h ka Kääpa mka-
l. Lisaks toimuvad kahel järjestikusel aastal kordusinventuurid mängu asustatuse kindlakstegemiseks
mängupaikades, kus eelmisel aastal metsisemängu ega metsise sama aastaseid tegevusjälgi ei
tuvastatud. Viimastele mängu loendusandmetele tuginedes on metsisekukkede asurkonna suurus
Eestis vähemalt 1185 kukke (2014 kokkuvõtte põhjal 1146) ning hinnanguliselt vahemikus 1200-
1300.19 Kaitsealal on 2 metsisemängu, kus viimasel loendusel olid tegevusjäljed ainult ühes mängus.
Mõlemad mängud on püsiseires. Järgmine loendus toimub 2016. aasta kevadel.
Rähniliste seiret on läbi viidud 2007. aastast. Rähnide seire toimub püsiseirealadel, igal aastal 12
seirealal. Püsiseirealade väljavalikul on lähtutud peamiselt vaatlejate paiknemisest. Kaitsealal asub
püsiseireala SJA5183000 lõunaosa; seireala teine pool asub Saare-Pala-Kodavere maanteest põhjas.
Seirealal on tehtud rähniliste loendus vaid 2013. ja 2014. aastal. 2014. aastal fikseeriti alal 7 rähniliigi
esinemine, kellest arvukaim oli suur kirjurähn (Dendrocopus major).20
Ohustatud taimeliikide seire objektideks on rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstavad liigid,
Eestis I, II ja III kaitsekategooria kaitsealused, Eesti Punasesse Nimestikku kantud taimeliigid (mitte
kõik) ning EL Loodusdirektiivi liigid. Seiresamm on I kaitsekategooria liikidel 1-3 aastat, sõltuvalt
konkreetses seirejaamas paikneva liigi ja elupaiga olukorrast ning ohustatuse astmest. II
kaitsekategooria ja EL Loodusdirektiivi liikidel on üldjuhul seiresamm 5 aastat. 2012. a seirati
kaitsealal nõmmnelki (Dianthus arenarius) ja palu-karukella (Pulsatilla patens). Nõmmnelki ei
leitud. Palu-karukella leiti kaitsealalt üksikuid hajusalt kasvavaid taimi.
Seireveebi andmetel alustas ohustatud taimekoosluste seire alamprogramm 1993. a. Alates 2005.
aastast on kasutusel uus seiremetoodika nn seisundiseire, mis võimaldab saada pideva ülevaate
koosluste seisundist. 2010. aastast alustati metsaelupaigatüüpide seires uue seiremetoodika
kasutuselevõttu.21 Seireveebis on andmed Kääpa mka metsakoosluste seirest 2006. aastal (A. Palo)
ning luhaniitude taimekoosluste seirest 2010. aastal (PKÜ, M. Mesipuu).
Metsakoosluste seire 2006 / 2014. Kääpa seireala on vaheldusrikas nii metsa kasvukohatüüpide
(NATURA elupaigatüüpide) kui ka puistute kvaliteedi osas. Eraldati 20 kirjelduspunkti, millest 13
kohta (tabel 2) on ka põhjalikum seisundihinnangu ankeet, paljude kohta ka soontaimede
liiginimestikud. Ala paikneb põlisel metsamaal, mida on paiguti mõõdukalt kuivendatud ja ka puidu
saamiseks majandatud, siiski on paljudel kooslustel kaitseväärtus olemas, eriti arvestades maastikulist
19 Keskkonnaagentuur. 2015. Metsise mängude seire 2015 aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire
eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm. 20 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3407/rahn2014.pdf 21 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2044&Itemid=357#top 23
Palo, A., 2006. Metsade 2006.a seire lühikokkuvõte.
19
aspekti – esindatud on tüüpilised mullad ja maastikuline vaheldusrikkus. Puude vanus pole enamasti
väga kõrge, kuid ühtse metsalaamana on kõikide koosluste väärtus vähemalt keskmine. Mõned
kooslused tuleks majandamisest välja lülitada, teistel võib lubada mõõdukat, soovitavalt häilraiel
baseeruvat majandamist (puudutab kuivi palumetsatüüpe). Lodumetsad ja muud soometsad tuleks
jätta looduslikule arengule ning keelata ka igasugune kaitseala sees või vahetus ümbruses toimuv
metsakuivenduse rekonstrueerimine.23
Tabel 2. Ülevaade Kääpa mka-l 2006. aastal asunud metsaseirepunktidest (A. Palo)
ala nimi Kääpa1 Kääpa2 Kääpa3 Kääpa4 Kääpa5 Kääpa6
N 58º37’39” 58º37’32” 58º37’25" 58º37’22” 58º37’20” 58º37’17”
E 26º51’32” 26º51’27” 26º51’26” 26º51’19” 26º51’12” 26º50’59”
Natura 9010 9080 9050 9080 9080 91D0
Hinnang C C C C B B
ala nimi Kääpa7 Kääpa8 Kääpa9 Kääpa10 Kääpa11 Kääpa12 Kääpa13
N 58º37’05” 58º37’02” 58º37’10” 58º37’09” 58º37’08” 58º37’10” 58º37”08’
E 26º50’58” 26º50’56” 26º51’31” 26º51’42” 26º51’51” 26º51’31” 26º52”15’
Natura 9010 9010 9080 9010 9080 9080 9010
Hinnang C C A B A B B
2014. aastal seiras Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut metsaseire raames Kääpa mka
edelaosas JRO maal Tammeluha pv-s asuvat elupaigatüüpi 9080*; nii esinduslikkus kui ka üldine
looduskaitseline seisund määrati A.
2010. aastal seirati alamprogrammi raames Uhmardu jõe ja Papijärve ääres olevaid luhaniite.
Välitööd teostas M. Mesipuu, assistendina osales M. Raidla. Märgiti, et hooldamata seireala sisaldab
väga erinevas seisundis ja erinevat tüüpi luhaosi, kuid on hea esinduslikkusega ja kõrge
taastamispotentsiaaliga.22
RMK viib oma puhkealade külastusobjektidel jooksvalt läbi kolme tüüpi seiret – loodusobjektide
seisundiseiret, loodushoiuosakonna keskkonnaseiret ja objektide seiret, mille alusel hinnatakse
kokkuvõttes vajalikku hoolduse mahtu ja viise ning senise külastuskorralduse (taristu) muutmise
vajadusi.
22
http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1369:2010a&catid=1004:eluslooduse-
mitmekesisuse-ja-maastike-seire-2010&Itemid=3613 (15.01.2016)
20
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
Kaitseala on suures ulatuses kaetud erinevat tüüpi metsaga, millest enamikule metsakooslustele on
olnud oluline inimmõju (raied, kuivendus), mis tasapisi hakkab vähenema. Metsaelupaigatüüpide
seisundit tuleb hinnata KKK perioodi lõpus kava uuendamise raames. Sellega tuleb ühildada
palukarukella kordusinventuur.
Metsade looduslikkuse taastamisalade püsiproovitükkide seiret tuleb jätkata vastavalt
konkreetse seire metoodikale.
Seniste riiklike seiretega – kalakotka, metsise, merikotka ja rähniliikide seire, väikejärvede
seisundi seire (ülevaateseire), ohustatud soontaimede ja samblaliikide ning ohustatud
taimekoosluste seire – tuleb jätkata vastavalt riiklikule seireprogrammile ja liigi kaitse
tegevuskavadele.
Kui lõheliste või karpkalalaste elupaikadena kaitstava veekogu kvaliteedinõuded on täidetud või
veekogul moodustatud veekogumite füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang on vastavalt
veeseaduse § 324 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusele vähemalt hea, võib
määrusega 23 kehtestatud veekogu kvaliteedinäitajate seiret teostada iga kuue aasta järel.
Riiklikku seiret korraldab Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), seire tulemustest sõltub otseselt
kaitsekorralduslike võtete kavandamine ning kaitse tulemuslikkuse hindamine.
RMK peaks kindlasti jätkama külastusobjektide pideva seisundiseirega, mis on II prioriteedi
tegevus, kuna sellega on võimalik ennetada külastuskorraldusest tingitud võimalikke negatiivseid
mõjusid kaitsealusele objektile ja selle kaitse-väärtustele.
Kalastajate sõnul on kaitseala järvedel tihti näha ka nahkhiiri lendamas, kes järvedel toitumas käivad.
Kaitsealal võib võimalusel inventeerida käsitiivaliste liigilist koosseisu ja arvukust ning selgitada
välja kas alal asub mõne liigi pesitsuskoloonia (nt vanas Jõemõisa pargis, vanade lehtpuudega
soosaartel vm). Ka kaitseala putukad vääriksid hindamist/uurimist rakenduskõrgkoolide- ja ülikoolide
välipraktikumide käigus. Kiilide, kimalaste ja päevaliblikate uuring kuival ning soojal suvel võib anda
huvitavaid tulemusi, sest kaitsealal on sobivaid elupaiku kõikide eelnimetatud elustikurühmade jaoks.
Esimese KKK andmetel on kaitsealal leitud pesitsemas mitmeid III kaitsekategooria linnuliike, siis
oleks soovitav ka linnustiku inventuur. Kuna otseselt kaitse korraldamiseks neid inventuurid vajalikud
pole, siis kaitsekorralduskavas neid inventuure ei eelarvestata.
Samas oleks vaja kaitsealal teha männisinelase inventuur liigi seisundi hindamiseks ja
kaitsemeetmete vajaduse väljaselgitamiseks ning nende andmete põhjal vajadusel ala kaitsekorra
muudatusettepaneku tegemiseks, kuna tegemist on loodusdirektiivi II lisa liigiga.
23 https://www.riigiteataja.ee/akt/129072011025?leiaKehtiv (15.12.2015)
21
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK
2.1.1. KAITSEALUSED LINNULIIGID
2.1.1.1. ÜLEVAADE
Kaitsealal on teada ja Keskkonnaregistrisse kantud 1 kalakotka ja 2 merikotka pesapaika, mida
seiratakse vastavalt riikliku seire programmile. Samas ei ole alal registreeritud Natura
standardandmebaasis kirjas olevat väike-konnakotka pesapaika. Väike-konnakotkas ei ole ka
kaitseala ega LoA kaitse-eesmärgiks seatud ning kaitsealal pesitsev ja kahe pesapaigaga merikotkas
ei ole Natura standardandmebaasis kajastatud.24 Seetõttu võib arvata, et Natura standardandmebaasis
on viga, mis tuleb parandada.
Kaitsealal on leitud pesitsemas ka punaselg-õgija (Lanius collurio; KLO9119191), kes on LiD I lisa
ja III kaitsekategooria liik. Eestis on ta tavaline, ehkki väikesearvuline haudelind, kelle arvukust
hinnatakse 40 000 – 60 000 paarile. Punaselg-õgija elutseb avatud või pooleldi avatud maastikul
põõsastihnikutega aladel, samuti aedades ja parkides. Pesitsuskoha ümbruses vajab lind avatud alasid,
kus saaki varitseda, ning põõsastikke või hekke, kuhu pesa rajada.25 Kuna liik ei ole seatud kaitse-
eesmärgiks ja tema kaitse on tagatud elupaiga – niitude – kaitsega, siis tema kaitseks spetsiaalseid
tegevusi ette ei nähta, kuid niitude taastamisel/hooldamisel tuleb arvestada punaselgõgija
elupaiganõudlusega ning jätta kasvama üksikuid suuremaid põõsaid või põõsagruppe.
2014. aasta seireandmetel on kaitsealale osaliselt jääval seirealal (25 km2; vaatleja J. Tuvi.)
registreeritud seitse rähniliiki (tabel 3). Tabel ei ole siiski täielik, sest seireala hõlmab ainult kaitseala
põhjaosa. Kaitseala lõunaosa, kus on märjemad metsad ning kuhu jääb suurem osa kõrgema
väärtusega metsaelupaigatüüpe, on rähniliste osas läbi uurimata. Valdavalt metsamajandusest
põhjustatud metsade kadumise ja fragmenteerumise tõttu on sipelg- ja putuktoiduliste rähnide
(spetsialistide) arvukus viimase poolsaja aasta jooksul langenud peaaegu kogu Euroopas (Hagemeijer
& Blair, 1997). Eestis on täheldatud valgeselg- ja väikekirjurähni ning roherähni arvukuse langust
(Lõhmus et al, 2000a; Lõhmus, 2000; Elts et al, 2009, 2013). Seireperioodi kaheksa aasta
loendusandmete põhjal esineb Eestis statistiliselt usaldatav kahanev trend musträhni, hallrähni ja
väike-kirjurähni arvukuses. Suur-kirjurähni arvukus on stabiilne ja laanerähni ning valgeselg-
kirjurähni arvukuses usaldatavat muutust toimunud ei ole.26 Ükski kaitseala rähniliik ei ole kantud
Keskkonnaregistrisse.
Esimese KKK andmetel on kaitsealal registreeritud ka III kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide
händkaku (Strix uralensis), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), rukkiräägu (Crex crex), jõgitiiru
24 http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0080108
25 http://www.eoy.ee/ogijad/punaselg-ogija/ (07.01.2016)
26 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3407/rahn2014.pdf
22
(Sterna hirundo) ja mustviirese (Chlidonias niger) esinemine ning hallhaigru (Ardea cinerea)
koloonia, kuid nende kohta EELISes andmed puuduvad. Tabel 3. Kääpa maastikukaitseala rähnilised.
Eestikeelne
liiginimi Ladinakeelne liiginimi Kaitsestaatus LiD
lisa Pesitsusterritooriumite
arv seirealal
Suur-kirjurähn Dendrocopos major - - 45
Laanerähn Picoides tridactylus LKS II LiD I 11
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopus leucotus LKS II LiD I 6
Musträhn Dryocopus martius LKS III LiD I 6
Hallpea-rähn Picus canus LKS III LiD I 5
Väike-kirjurähn Dendrocopos minor LKS III - 2
Väänkael Jynx torquilla LKS III - 1
2.1.1.2. MERIKOTKAS
KE – jah, I kat, LoA – ei, LiD I – jah; kuulub Berni, Bonni ja CITES-i konventsiooni II lisasse.
Merikotkas on Eesti suurim röövlind, I kaitsekategooria ja linnudirektiivi I lisa liik. Merikotka kaitse
tegevuskava (2013) andmetel on liik Eesti rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal
levinud haudelind, kelle arvukus on viimastel kümnenditel taastunud, kuid ajaloolist arvukuse taset
ei ole seni saavutatud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 240-270 paari merikotkaid27. Merikotka
pesapaikasid on Eestis püsivalt jälgitud alates 1960ndatest aastatest. Riiklikku seireprogrammi on liik
kuulunud 1994. aastast. Alates 2012. aastast toimub seire igal aastal kolmandiku populatsiooni
ulatuses, s.t seirega kaetakse kõik teadaolevad pesapaigad kolme aasta jooksul. Merikotkas eelistab
pesitseda vanas metsas, kus keskmine vanus on lehtmetsades 90 a ja okasmetsades 120-130 a.
Vanalinnud püsivad pesitsusterritooriumitel enamasti aastaringselt. Merikotkas on pikaealine
territoriaalne linnuliik, kelle pesitsusterritooriumid on häirimise puudumisel asustatud
aastakümneid.28
Kaitseala asustab üks kahe pesaga merikotka haudepaar (KLO9102460, KLO9116612), kes tuli
kaitsealale ilmselt 21. sajandi alguses. J. Tuvi (EOÜ) andmetel olid 2015. aastal mõlemad teadaolevad
pesad „peremeheta“, kuid pesitsusterritoorium oli asustatud, mistõttu võib oletada lähikonnas veel
mõne merikotka pesa olemasolu. Teadaoleva pesad on mõlemad piiranguvööndis (Uhmardu
merikotka püsielupaigad KLO3000861 ja KLO3001453 (pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri
raadiuses)) ning eeldatavasti on piiranguvööndis ka seni mitteteadaolev pesa. Seni teadmata pesapaik
selgub tõenäoliselt järgmisel seirehooajal ning seetõttu KKKs merikotka pesapaiga uuringut ei
kajastata.
27 Kotkad ja musttoonekurg. Seirearuanne 2014 28 Merikotka kaitse tegevuskava (2013)
23
2.1.1.3. KALAKOTKAS
KE – jah, I kat, LoA – ei, LiD I; kuulub Berni, Bonni ja CITES-i konventsiooni II lisasse
Kalakotkas on Eesti kotkastest väikseim. Kalakotkad saabuvad pesitsusaladele – soostunud
metsadesse – kevadel juba enne esimeste veekogude jääst vabanemist. Toitub pea eranditult kalast.
Pesa ehitab enamasti puude latva. Eesti Punases nimestikus ohualdis liik (eElurikkus). Eestis on KKK
koostamise ajal viimase seirearuande alusel kalakotka arvukuseks 75-85 pesitsevat paari29, mis annab
lootust populatsiooni säilimiseks. Alates 2012. aastast toimub seire igal aastal terve populatsiooni
ulatuses. Arvukuse tõusule on kaasa aidanud tehispesade rajamine (Kalakotka kaitse tegevuskava
aastateks 2006-2010, eElurikkus). Kalakotkas eelistab pesitsusaladena lagesoos kasvavaid üksikuid
kõrgemaid puid, kaitsealal pesitseb vahelduva eduga üks haudepaar (KLO9102440). 2015. aastal ei
olnud pesitsus edukas. Kalakotkas ei ole Natura standardandmebaasis märgitud ala kaitse-eesmärgiks.
Merikotka ja kalakotka teadaolevate pesapaikade kaitse on tagatud vastavalt looduskaitseseadusele,
s.h. kalakotka pesapaigal on ka sihtkaitsevööndi kaitsekord (Sõõru skv), kuid pv-sse jääva merikotka
seni tuvastamata pesapaika võib ohustada raie. Kahel Tammeluha pv-s oleval pesal on 200 m
raadiusega skv, pesad asuvad suhteliselt raskesti ligipääsetavates kohtades, millel puudub ka
puhkeväärtus ning seetõttu ei ole otstarbekas ala ümbertsoneerida, s.t moodustada uut skv-d. Meri- ja
kalakotka toitumisaladeks on sisemaa suured veekogud, mistõttu nad ei sõltu pool-looduslike
koosluste seisundist, vaid ainult pesapaiga seisundist, s.t ühtlasest puutumatust metsaalast.
Kaitse-eesmärk:
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
• Elupaigad on jätkuvalt soodsas seisundis ning kaitsealal pesitseb edukalt vähemalt 1
haudepaar merikotkaid ja 1 haudepaar kalakotkaid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
• Elupaigad on jätkuvalt soodsas seisundis (kuna inimesed on piirangutest teavitatud) ning
kaitsealal pesitseb edukalt vähemalt 1 haudepaar merikotkaid ja 1 haudepaar kalakotkaid.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Ühtlase metsamassiivi ning veekogudega Kääpa mka pakub häid pesitsus- ja
toitumisvõimalusi kotkastele.
+ kotkaste teadaolevate pesapaikade kaitse on tagatud looduskaitseseadusega;
+ olemas on merikotka ja kalakotka kaitse tegevuskavad, mis on aluseks liigi kaitse
korraldamisel Eestis.
- merikotka kõik pesapaigad kaitsealal ei ole teada ning teadaolevad pesapaigad jäävad
piiranguvööndisse, kus häiringud on suuremad.
29 Kotkad ja musttoonekurg. Seirearuanne 2014.
24
Meede
• Riiklik seire seireprojekti “Kotkad ja must-toonekurg” raames. Merikotka seni teadmata
pesapaiga kindlaks tegemine seire käigus ja andmete kandmine Keskkonnaregistrisse.
• Kolme alale siseneva tee äärde kaitseala, selle väärtusi ning külastuskorraldust (s.h
liikumiskeelu aeg) tutvustavate infotahvlite paigaldamine.
2.1.1.4. METSIS
KE – jah, II kat; LoA – ei; LiD I, II/2, III/2
Metsise kaitse tegevuskava (2015) andmetel on metsis järjepidevalt väheneva arvukusega kanaline,
kes on Eesti Punase nimestiku järgi ohualtis seisus. Metsisekukkede arvukus Eestis on viimase
kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele (94% mängudest on
kaitse all). Seisuga 08.06.2015 on Keskkonnaregistrisse kantud 387 leiukohta, kus omakorda on
registreeritud mitmeid mängupaiku. Mängupaikadest asuvad osaliselt või täielikult 24 hoiualadel, 53
maastikukaitsealadel, 139 looduskaitsealadel ja 29 rahvusparkides. Arvestades metsise paiksust,
sõltub metsise edasine käekäik otseselt Eesti metsade majandamise viisist. Suure tähtsusega
ohutegurid on lageraied metsise elupaikades, kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus ja
nende kahe teguri koosmõju, samuti pikaajalised maastikumuutused, mille tõttu ohustab mänge
isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine. Röövlust ja inimesepoolset häirimist
peetakse väiksema tähtsusega ohuteguriteks. Metsise kaitse lähiaja eesmärk on kõikide teadaolevate
püsivalt asustatud mänguasurkondade säilitamine, metsise kvaliteetsete elupaikade säilitamine
tuumaladel ja ökoloogilistel astmelauaaladel, teadmistepõhine elupaikade kvaliteedi parandamine, et
peatada liigi levila ja arvukuse kahanemine30 (Metsise kaitse tegevuskava (2015).
Seireprojekti käigus kogutakse võimalikult täpset mängivate metsisekukkede arvukuse muutuste
infot, seetõttu on kavas 6 aastasel perioodil (2013-2018) kontrollida ja loendada kukkede arvu kõigis
teadolevates asustatud ja registrisse kantud mängupaikades. Kaitsealal asub Kivinõmme metsise
elupaik (KLO9100944; 885,8 ha, millest 61 ha asub väljaspool kaitseala), kus on kaks teadaolevat
mängu (põhjapoolne ja lõunapoolne kese), millest ühes mängus on keskmiselt 5-6 kukke, teises vaid
üks kukk. Mängudeks sobiva ala suurus on EELISe andmetel 445 ha (seisuga 11.11.2013). M.
Leivitsa 2010. aastal modelleeritud Kääpa mka-l ja kaitseala lähipiirkonnas asuvad võimalikud
metsisele sobivad metsaalad on esitatud joonisel 5. 2015. aasta inventuuri andmetel oli metsise
seirepunktis (SJA6343009) Kivinõmme lõunapoolne mängupaik asustamata. 31 Hoolimata sellest
nenditakse aruandes, et muutus on olnud positiivne, sest 2011. a andmetel oli Kivinõmme
põhjapoolses mängus vaid 4 kukke. Seire andmetel ei esinenud Kivinõmme mängudes probleeme
lisasöötmise, raiete, liikumispiirangu rikkumise või muude häiringutega. Mängu piirkonnas on
metssigade arvukus hinnatud madalaks.
30 Metsise kaitse tegevuskava (2015). 31 ftp://w3.envir.ee/LIIGIKAITSE/LIIKIDE_ARUANDED/II_kat_Metsis/mangud/2015_RS/metsis2015.pdf
25
Esimese KKK andmetel on kaitsealal metsisele sobivat mänguala 356 ha. Erinevus võib tulla sellest,
et KKK koostamise ajal ei olnud veel kaitseala välispiir kinnitatud.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
• Metsise elupaik (ca 824 ha) ja mängudeks sobiv ala (445 ha) kaitsealal on säilinud. Kaitseala
kahes mängus mängib vähemalt 6 (I mängus 5, II mängus 1) kukke.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
• Metsise elupaik (ca 824 ha) ja mängudeks sobiv ala (445 ha) kaitsealal on säilinud. Kaitseala
kahes mängus mängib vähemalt 6 (I mängus 5, II mäng 1) kukke.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Ühtlase metsamassiiviga Kääpa mka pakub metsistele häid pesitsusvõimalusi.
+ metsise mängupaigad asuvad sihtkaitsevööndis.
+ olemas on metsise kaitse tegevuskava, mis on aluseks liigi kaitse korraldamisel Eestis.
+ mõlemad Kivinõmme mängud on püsiseires, mistõttu on olemas pidev ülevaade
populatsiooni dünaamikast.
- Elupaiga kvaliteedi langus kuivenduse ja/või raie mõjul.
- Väikekiskjate, kähriku, rebase ja metssea kõrge arvukus.
26
Joonis 5. Kääpa mka-l ja kaitseala lähipiirkonnas asuvad võimalikud metsisele sobivad metsaalad.
Modelleerinud M. Leivits (2010). Aluskaart: Maa-amet 2015.
Meede:
• Välditakse kõigi kuivenduskraavide puhastamist, mis ei ole vajalikud teede rahuldava seisundi
säilitamiseks või ei ole eesvooluks. Tegevust ei kajastata eelarve tabelis, kuna see toimub jooksvalt
omavahendite arvelt.
• Koosluse kujundamisel metsise elupaigas (ca 824 ha) peetakse kinni raieajast ja tehnoloogiast
ning puidu kokku- ja väljaveo tingimustest. Tegevust ei kajastata eelarve tabelis, kuna see toimub
jooksvalt omavahendite arvelt.
• Kähriku, rebase, nugise ja metssea asurkondade ohjamine (viimasel ka lisasöötmise
keelamine) vastavalt vajadusele.
• Kolme alale siseneva tee äärde kaitseala väärtusi ning külastuskorraldust (s.h liikumiskeelu
aeg) tutvustavate infotahvlite paigaldamine.
2.1.2. KAITSEALUSED TAIMED
2.1.2.1. TAIMESTIKU ÜLEVAADE
27
Riikliku Looduskaitsekeskuse tellimusel uuris Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi
töörühm (N. Ingerpuu, M. Toom, K. Vellak) 2009. a. kaitseala taimestikku eesmärgiga selgitada välja
võimalikud kaitsealuste liikide leiukohad (fikseerida koordinaadid), registreerida taimeliikide
esinemine, anda neile ohtruse hinnang kolmepallilises skaalas ja koostada liiginimestik.
Kaitseala sagedasemateks ja tähelepanuväärivamateks kasvukohatüüpideks on botaanikute hinnangul
järvede ja Kääpa jõe läheduses paiknevad luha- e lamminiidud, erinevad sootüübid (siirde- ja õõtsik-
rohusoo ning liigirikas madalsoo) ning moreenküngastel kasvavad palumetsad. Inventuuril leiti
kaitsealalt kokku 399 liiki taimi, neist 256 liiki soontaimi ja 134 liiki sammaltaimi. Nende hulgas oli
20 kaitsealust taimeliiki (s.h 16 soontaimeliiki ja 4 sammaltaimeliiki). Lisaks leiti kolm Eesti Punase
nimestiku samblaliiki ning üks samblaliik (Conocephalum salebrosum), mis on esmaleiuks Eestis.
Märgalade ohtruse tõttu olid kaitseala flooras eriti hästi esindatud tarna perekond (25 liiki, s.h II
kaitsekategooria kaitsealune liik sagristarn) ja turbasammalde perekond (15 liiki). Särgjärve-äärne
õõtsiksoo on botaanikute hinnangul Kääpa mka üks olulisimaid loodusväärtusi ning see tuleks
piiritleda sihtkaitsevööndina.32
Alal on registreeritud kokku 29 kaitsealuse soon- ja sammaltaime- ning kollaliigi kasvukohad (tabel
4). Alal on nähtud kasvamas ka mitmeid II ja III kaitsekategooria liike, mille kasvukohta pole
Keskkonnaregistrisse kantud. Esimese KKK andmetel kasvas alal II kaitsekategooria kaitsealune
taimeliik niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), mida hilisemad uurijad ei ole enam maininud.
Võimalik, et liik on vähesel määral veel alal alles, sest taime õitsemise ajal juulis-augustis ei ole teda
otsimas käidud. Peamiselt ranna- ja luhaniitudel kasvavat liiki ohustab enim avatud alade
võsastumine. Seega kaitseala luhtade korrapärane niitmine võib mõjuda soodsalt ka
niidukuremõõgale. Järvedes kasvavaid taimi uuriti Natura veeprojekti raames (Eesti Loodushoiu
Keskus, 2002), mil registreeriti kaks III kaitsekategooria kaitsealust taimeliiki: väike vesikupp
(Nuphar pumila) ja valge vesiroos.
32 Ingerpuu, N., Toom, M., Vellak, K. 2009. Kaitstavate taimeliikide levikualade väljaselgitamine Pähklisaare, Pangodi ja
Kääpa kaitsealadel.
Tabel 4. Kääpa mka-l teadaolevad kaitsealused ja LoD soon- ja sammaltaime ning kollaliigid. KKR kood – leiukoha kood Keskkonnaregistris; LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduses; LoD lisa –loodusdirektiivi lisa number; EPN – Eesti Punane
nimestik (Eesti e-Elurikkuse andmebaasist, oktoober 2015).
Nr Liik eesti keeles Liik ladina keeles KKR kood LKS LoD (lisa)
EPN
1. Kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida
KLO9308140, KLO9321852 II Ohustatud
2. Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii KLO9309367 II Ohualdis
3. Nõmmnelk Dianthus arenarius
KLO9307159 II II, IV Ohualdis
4. Sinine emajuur Gentiana pneumonanthe
- II Ohualdis
5. Sookäpp Hammarbya paludosa
KLO9320726 II Ohustatud
6. Muguljuur Herminium monorchis
- II Ohu-lähedane
7. Palu-karukell Pulsatilla patens KLO9307310 - KLO9307314, KLO9311136,
KLO9308964
II II, IV Ohu-lähedane
8. Sagristarn Carex irrigua
- II Ohu-lähedane
9. Vööthuulsõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii KLO9309369, KLO9325290 III Ohuväline
10. Kahkjas-punane
sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata KLO9325292, KLO9330926, KLO9330954,
KLO9330964, KLO9331002 III Ohuväline
11. Kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata
KLO9320727, KLO9331010, KLO9309368 III Ohuväline
12. Laialehine
neiuvaip Epipactis helleborine - III Ohuväline
13. Soo-neiuvaip E. palustris
- III Ohuväline
14. Roomav öövilge Goodyera repens
KLO9313286, KLO9313287, KLO9307050 III Ohuväline
15. Harilik käoraamat Gymnadenia conopsea
KLO9321824 III Ohuväline
27
Nr Liik eesti keeles Liik ladina keeles KKR kood LKS LoD (lisa)
EPN
16. Suur käopõll Listera ovata
KLO9331081 III Ohuväline
17. Pruunikas
pesajuur
Neottia nidus-avis - III Ohuväline
18. Kuningakuuskjalg Pedicularis sceptrum- carolinum
- III Eriti ohustatud
19. Kahelehine
käokeel Platanthera bifolia KLO9306996, KLO9306997, KLO9307000 -
KLO9307005, KLO9307049, KLO9307316,
KLO9309370, KLO9311134, KLO9331107
III Ohuväline
20. Aas-karukell Pulsatilla pratensis KLO9307317, KLO9307319, KLO9307320,
KLO9307321
III Ohuväline
21. Ahtalehine
ängelhein
Thalictrum lucidum KLO9331122 III Ohuväline
22. Helleri eba-
tähtlehik
Anastrophyllum hellerianum - III Ohuväline
23. Läikiv kurdsirbik Hamatocaulis vernicosus
- III II Ohu-lähedane
24. Sulgjas õhik Neckera pennata
III Ohuväline
25. Wulfi turba- sammal
Sphagnum wulfianum III V Ohu-lähedane
26 Mets-vareskold Diphasiastrum complanatum KLO9306713, KLO9307160, KLO9307161,
KLO9307162
III Ohu-lähedane
27. Nõmm-vareskold Diphasiastrum tristachyum KLO9307713, KLO9306088, KLO9306774,
KLO9306537, KLO9306166
III Ohualdis
28. Harilik ungrukold Huperzia selago
KLO9307243 III Ohu-lähedane
29. Karukold Lycopodium clavatum
- III V Ohu-lähedane
28
31
Vahetult teisel pool kaitseala kirdeosa piiri on Keskkonnaregistri andmetel neli II kaitsekategooria
kaitsealuse taimeliigi liiv-espareti (Onobrychis arenaria) kasvukohta. Keskkonnaregistri andmetel
liiki kaitsealal ei leidu, kuid Natura standardandmebaasis on märgitud liik loodusalal kasvavaks,
mistõttu seda taime tasub otsida ka kaitsealalt.
Kaitsealal on ka Eesti Punase nimestiku eriti ohustatud liikide nimekirja kuuluva, kuid
kaitsestaatuseta seene – nabatoriku (Polyporus umbellatus) – kasvukoht (esmaleid kaitsealalt 2008,
H. Täpsi. Viimasel seireaastal leiti alalt viis viljakeha). Raamatu „400 Eesti seent“ andmeil eelistab
nabatorik kasvada peamiselt juulis ja augustis. Torikseente spetsialist mükoloog I. Selli sõnul “on liik
harulduselt võrreldav paljude esimese kaitsekategooria liikidega: nabatoriku leiukohti on kogu Eestis
vaid kümmekond”.33
Kääpa mka kaitse-eesmärgiks ei ole seatud ühtegi taimeliiki, kuid Kääpa loodusala kaitseeesmärgiks
on palu-karukell. Kuna taimed (v.a palu-karukell, mis on LoA kaitse-eesmärk) ja seened ei ole
kaitseala eesmärkideks, siis ei näha KKKs neile ette ka kaitsekorralduslikke tegevusi.
2.1.2.2. PALU-KARUKELL
KE – ei, II kat, LoA – jah, LoD II/ IV
Eestis on palu-karukella seisund hea, ta on levinud hajusalt üle Eesti, s.h mitmetel kaitsealadel, kus
tsoneeringu ja kaitse korraldusega on loodud sobivad tingimused. Eelistab kasvada palu- ja
nõmmemetsades (s.t kuivades valguküllastes metsades) ja nõmmedel, mistõttu võsastumine või
valgustingimuste muutumine on taimedele suureks ohuks. 34 Esimeses KKK-s nimetatakse
palukarukella kaitseala palumetsade kõige esinduslikumaks ja väärtuslikumaks liigiks.
Kaitsealal on KKK koostamise ajal registreeritud 7 kasvukohta (tabel 4), mille täpset pindala ei ole
võimalik öelda, sest tuginedes seirearuandele kasvavad taimed hajusalt Sõõru mägede piirkonnas
(metsakvartalid HL408, HL409, HL425, HL426) ning täpse pindala kohta Keskkonnaregistris
andmed puuduvad. Liik on kaitsealal esmakordselt registreeritud 1967. aastal (V. Kuusk) ja siis
iseloomustati kasvukohta elujõulisena. Natura standardandmebaasis on kaitsealal palu-karukella
seisundi ja üldise looduskaitselise väärtuse hinnang C.
Palu-karukellale on võimalik tagada soodsad kasvutingimused koosluse kujundamisega (harvendus-
ja valikraie kooskõlastatult kaitseala valitsejaga). Soovitav on lisada palu-karukell ka kaitseala kaitse-
eesmärgiks.
Kaitse-eesmärk
33 Aotäht, A. „Seeneline leidis haruldase nabatoriku“. Sakala, nr 143,
10.09.2014. http://www.sakala.ajaleht.ee/2915119/seeneline-leidis-haruldase-nabatoriku 34 Kukk, Ü., Laarmann, H., 2004. Kogumikus Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid.
32
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
• Säilinud on palu-karukellale soodsad kasvutingimused Sõõru mägedes (metsakvartalid
HL408, HL409, HL425, HL426), kus kogu alal kasvab hajusalt palu-karukella isendeid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
• Säilinud on palu-karukellale soodsad kasvutingimused Sõõru mägedes Jõgevamaa metskonna
kvartalites HL408, HL409, HL425, HL426, kus kogu alal kasvab hajusalt palukarukella
isendeid.
• Liigi areaal kaitsealal on kindlaks määratud.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Kaitseala põhjaosas Sõõru mägedes on laiaulatuslikud valgusküllased männikud.
- Suurimad ohud on kasvukohtade kinnikasvamine, pinnasekahjustused metsraiel ja
väljaveol ning teede õgvendamine/remont.
- Liigi esinemisalad on täpselt piiritlemata, mistõttu ei ole võimalik nendega arvestada.
Meede
• Palu-karukellale soodsate kasvutingimuste (eelkõige valgustingimuste) tagamine
metsakoosluste kujundamisega; selleks on lubatud on harvendus- ja valikraie.
• Metsa väljavedu külmunud pinnasega ja kergete masinatega.
• Inventuur koos metsaelupaigatüüpide inventuuriga liigi leviku areaali kindlaks tegemiseks ja
Keskkonnaregistri andmete täpsustamiseks.
2.1.3. KALAD. HINK, VÕLDAS JA VINGERJAS
KE – ei, III kat, LoA – jah, LoD II
Kaiu järvestikus esinevad III kaitsekategooria ja LoD II lisa ning Kääpa LoA kaitse-eesmärgiks seatud
kalaliikidest harilik hink (KLO9102482) ja harilik vingerjas (KLO9102481), keda on Kaiu, Jõemõisa
ja Papijärves. Harilik võldas on samuti märgitud Kääpa LoA kaitse-eesmärgiks, kuid leiuandmed
Keskkonnaregistris puuduvad. Hingule ja võldasele sobib elupaigana tugeva liivasekruusase põhjaga
Kääpa jõgi, kuid kumbagi liiki pole jõest reaalselt tuvastatud (A. Rakko suulised andmed).
E-elurikkuse põhjal andmed nii vingerja (EPN – puuduliku andmestikuga), võldase (EPN –
ohuväline) kui ka hingu (EPN – puuduliku andmestikuga) arvukuse trendi hindamiseks Eestis
puuduvad35. Kaiu, Jõemõisa ja Papijärves toimub nende liikide kaitse korraldamine läbi elupaigatüübi
(vähe kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, 3140) kaitse ja kaitsealale jäävates veekogudes eraldi
35 http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=77488; http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=49305;
http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=47631
33
kaitsemeetmeid ei planeerita, s.t vee-elustiku kaitse toimub veekogude seisundi (s.h valgala) kaitse
kaudu.
Hingule, võldasele ja vingerjale on koostamisel ühine liigi kaitse tegevuskava.36 Ükski neist liikidest
ei ole riikliku seire objekt. Tegevused nähakse ette ja neid teostatakse vastava liigi või liigirühma
kaitse tegevuskava täitmise või uurimisprojekti raames.
Natura standardandmebaasis on hingu, võldase ja vingerja seisundi ja üldise looduskaitselise väärtuse
hinnang C.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
• Säilinud on hingu ja vingerja elupaigaks olevate veekogude (Kaiu järvestik) senine ökoloogiline
seisund (VRD järgi), mis tagab ühtlasi nimetatud kalaliikide säilimise.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
• Säilinud on hingu ja vingerja elupaigaks olevate veekogude (Kaiu järvestik) vähemalt KKK koostamise aegne ökoloogiline seisund (VRD järgi) ja see ei ole halvenenud, mis tagab ühtlasi
hingule ja vingerjale sobivad elupaigatingimused.
• Selgeks on tehtud võldase esinemine /mitteesinemine Kääpa jões ning andmed on kantud Keskkonnaregistrisse. Vastavalt vajadusele on tehtud parandus Natura standardandmebaasis.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Kaiu järvestiku järvedes on sobivaid elupaiku hingule ja vingerjale
- Järvede veekvaliteedi ootamatu langus.
Meede
• Kaiu järvestiku järvede inventuuri käigus kaitsealuste hingu, vingerja ja võldase leviku ja
seisundi täpsemaks kajastamiseks inventuuri läbiviimine ning Keskkonnaregistri täiendamine.
2.1.4. IMETAJAD
2.1.4.1. KÄSITIIVALISED.
Kaitsealal on fikseeritud 5 käsitiivaliseliigi olemasolu (tabel 5). Kaiu järvestiku piirkonnas ei ole
uuringuid läbi viidud, kuid maastikutüüp (suur veepeegel, mida ümbritsevad niidud ja põlised
metsad ning vanade puudega talukohad) on sobiv nahkhiirte elu- ja toitumispaik.
36 https://intra.keskkonnaamet.ee/index.php?id=16536 (19.01.2016)
34
Kuna käsitiivalised ei ole kaitseala eesmärkideks ja otsest ohtu neile teada ei ole, siis ei seata
käesolevas KKKs neile ka kaitse-eesmärke. Liigi kaitse tagatakse elupaikade kaitsega, spetsiaalseid
liigikaitselisi tegevusi ei kavandata.
Tabel 5. Kääpa maastikukaitsealal teadaolevad käsitiivaliste liigid
Nr Eestikeelne
liiginimi
Ladinakeelne liiginimi KKR kood LKS LoD (lisa)
EPN
1. hõbe-nahkhiir Vespertilio murinus KLO9115891 II IV haruldane
2. pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii KLO9115843 II IV ohuväline
3. põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii KLO9115616 II IV ohuväline
4. suurkõrv Plecotus auritus KLO9115877 II IV ohuväline
5. tõmmu- või
habe-lendlane
Myotis brandtii/ mystacinus KLO9115685 II ohulähedane
2.1.4.2. SAARMAS
KE – ei, LoA – jah, LKS – III, LoD – II, IV
Saarmas on poolveelise eluviisiga kiskja, kes on ohustatud elupaikade hävimise tõttu. Liik on kantud
ka Berni konventsiooni II lisasse, CITESI lisasse ja EL CITESI-i määruse lisasse. Sellest tuleneb
Eestil kui Euroopa Liidu liikmel kohustus esitada iga 6 aasta järel aruanne liigi seisundi kohta.
Peamiseks ohuks saarmale on viimastel aastatel kujunenud koprajahil kasutatavad Conibertüüpi
rauad.37 Saarma populatsiooni suuruseks Eestis on hinnanguliselt on 1000- 1200 isendit.
Saarma seire toimub alates 2007. a uuendatud seireprogrammi alusel. Iga 6 aasta tagant toimub seire
188 ruudust koosnevas täisvalimis ning igal aastal 20 ruudu suuruses juhuvalimis. Seirealadeks on
UTM ruudud ning igas seirealas on 3 mõõtekohta, kus kontrollitakse liigi esinemist tegevusjälgede
kaudu. Kääpa jõele sattus 2014. a üks ruut (UTM ME99), kus on. kaks seirepunkti (nr 172 ja 173).
14.11.2014 M. Leivitsa kontrollkäigu ajal oli põhipunktis nr 172 (Välgi sild) liigi tegevusjälgi ohtralt.
(M. Leivits, e-kiri 12.01.2016). Seega on liik Kääpa jõel väljaspool kaitseala olemas ja võib oletada,
et saarmas on olemas ka kaitsealal, kuid selle kohta puuduvad täpsed andmed.
2012. a seire aruanne fikseerib Natura standardandmebaasile tuginedes populatsiooni suuruseks
loodusalal 1-5 isendit ning liigi seisund on hinnatud soodsaks.40 Liigi kaitse tagatakse elupaikade
(Kaiu järvestiku ning Kääpa ja Uhmardu jõe kaitsega) spetsiaalseid tegevusi ei kavandata. Liigi
eksperdi arvates ei ole otstarbekas ala kaitse-eesmärgi seadmisel arvuliste hinnangute andmine (M.
Leivits, e-kiri 12.01.2016).
37 Laanetu, N., 2004. Kogumikus Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. 40
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/13884_saarmas2012.pdf (11.01.2016)
35
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
• Saarmas esineb kaitsealal ning liigi seisund on jätkuvalt soodne.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
• Saarmas esineb kaitsealal ning liigi seisund on jätkuvalt soodne.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ kaitsealal on saarmale sobivad elupaigad.
- koprajahil kasutatavad Coniber-tüüpi rauad. Kaitsealalt puudub info hukkunud saarmate
kohta.
- Konkurents mingiga. Kaitsealalt puudub info mingi arvukuse kohta.
- Saarma seire ei ole leiukoha või elupaigapõhine, seetõttu ei kajastu andmed
Keskkonnaregistris (M. Leivitsa e-kiri 12.01.2016).
2.1.4.3. KOBRAS
KE – ei, LoA – ei, LoD – V
Kobras on levinud peamiselt Papijärve ja Kaiu järve lõunakaldal ja sellesse suubuvates Ristimurru
(Pärdiku) peakraavis, mis on eesvooluks Kannu metsakuivenduse objektile, ja kvartalite 108-109 ning
117-118 vahele jäävas ning Kääpa jõkke suubuvas kraavis, mis mõjutavad suures osas kaitsealast
väljapoole (lõunasuunas) jäävate tulundusmetsade veerežiimi. Kopra paisutuste tõttu on juba
kahjustatud osad kaitseala metsad, mis asuvad peamiselt Luua Metsanduskooli maadel.
Kaitsekorralduslikult väärtuslike elu- või kasvukohtade piirkonnas, kus ilmneb kobraste negatiivne
mõju, tuleb reguleerida nende arvukust (väljapüüdmine). Kobraste tegevus kahjustab
maaparandussüsteemi eesvoolu (risustab seda langenud puudega), mistõttu tuleb enne selle suubumist
Kääpa jõkke kraav puhastada langenud puudest, kopratammidest ja kohati ka tammide taha
kogunenud setetest.
Kuna kobras ei ole kaitseala eesmärkiks, siis ei seata KKKs talle ka kaitse-eesmärki
2.1.5. PUTUKAD. MÄNNISINELANE
KE – ei, LKS II; LoA – ei; LoD – II; EPN eriti ohustatud.
EELISe andmetel on männisinelase e ebasüsiku elupaigaks põhjamaades valdavalt vanad põlised
männikud, kus ta eluneb surnud seisvate, eelistavalt jämedamate mändide korba all, harvem ka
peenematel puudel, kuid suhteliselt lühikest aega pärast puu surma. Männisinelane asustab reeglina
neid mände, mis on nakatunud puidu sinetusseentega ning näib, et viimastel on selle mardika
bioloogias oluline osa. Peamiseks ohuteguriks on sanitaar- või lageraied putuka elupaigaks sobivates
36
metsades, s.h vanade männikute intensiivne majandamine. Tavalises majandusmetsas liiki reeglina ei
leidu.38 Kui männisinelane eluneb majandusmetsas, on tema säästmise huvides esmatähtis, et seal ei
toimuks sanitaarraiet, s.t surnud mändide eemaldamist. Raiuda võib vaid surnud mände, mille
diameeter jääb alla 10 (14) cm.
Liik leiti Eestis esimest korda alles aastal 1965. Eestis on kaks männisinelase püsielupaika (Iisaku
vallas ja Taheva vallas), mille kaitse-eeskirjas on lubatud surnud mändide raiumine, juhul kui nende
koor on täielikult varisenud.39 Kaitsealal on männisinelast (nii vastseid kui ka valmikuid) leitud
(KLO9200848) Sõõru mägede piirkonna vanadest valgusküllastest männikutest (ca 108,9 ha suuruselt
alalt), mis asuvad pv-s. Männisinelase elupaik kattub osaliselt palu-karukella kasvuala ja rähnide
seirealaga (SJA5183000).
Männisinelane ei ole kaitseala eesmärk, seetõttu ei seata KKKs liigile ka kaitse-eesmärki. Kuna
männisinelast on leitud samast piirkonnast palu-karukellaga, mille soodsa seisundi tagamiseks
liigieksperdi sõnul ei ole lageraied lubatud, sobib selline režiim ka männisinelasele, kellele on vaja
suurt metsamassiivi. Vanade ja surnud puude olemasolu on oluline ka rähnidele. Kuna aga tegemist
on LoD II lisa liigiga, siis tuleks liigi seisundi hindamiseks, kaitsemeetmete vajaduse
väljaselgitamiseks ning vajadusel kaitsekorra muudatusettepaneku tegemiseks läbi viia inventuur.
2.2. ELUPAIGAD
2.2.1. ELUPAIKADE ÜLEVAADE
Kaitsealal on EELISe elupaikade kaardikihil fikseeritud 5 LoD elupaigatüüpi – vähe- kuni
kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (9010*),
rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), kokku 1 110,6 ha ehk
48% kaitsealast (tabel 6). Kuigi kaitseala on suures osas kaetud metsaga, ei vasta peaaegu pooled
metsad vanuse tõttu elupaigatüüpide kriteeriumitele ning erinevad inventeerijad on tõlgendanud
elupaigatüüpe erinevalt (joonised 6 ja 7). Samuti on niidukooslused erinevate inventeerijate poolt
määratud erinevalt.
Tabel 6. Kääpa mka-l kaitstavad loodusdirektiivi elupaigatüübid. Allikas: EELIS, Natura
standardandmebaas (NAB, seisuga 26.11.2015)
Elupaigatüüp Elupaigatüübi katvus (ha) Esinduslikkus
A, B, C või D Märkused
EELIS EELIS
PLK/Soo NAB EELIS
NAB
3140 253,1 253,0 C B Inventeeritud 2001 vee-projekti
raames
38 Süda, I. 2004. Kogumikus Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. 39 https://www.riigiteataja.ee/akt/13299662?leiaKehtiv
37
6430 0 5,4 D Inventeeritud 2010 soo-projekti
raames
6430 0 3,5 3,5 C Inventeerija puudub andmetest
6450 341,2 199,4 358,0 A Erinevad inventeerijad on alates
2000. a uurinud kaitseala erinevaid
niiduosi ja määranud need erinevalt
6510 0 1,9 0 C Inventeerija P. Saar
7230 0 95,9 /
182
0 C - Soode inventuuril määratud
elupaigatüüp (s.h Kaiu soo).
EELISes kajastub osaliselt niiduna
(6450)
9010* 215,2 0 218,0 A/B/D B
9050 130,4 0 142,0 A A
9080* 168,9 0 168,0 A A
Kokku 1110,6 306,1 1142,5
sh metsa, 515,5 528
niitu 341,2 306,1 361,5
EELISe elupaikade kihi ja NABi andmetel on niiduelupaigatüüpe (341,2 ha) peaaegu kolmandiku
võrra vähem kui metsaelupaigatüüpe (515,5 ha; tabel 6). Enamus avatud rohumaadest on määratud
lamminiiduks (6450), väike osa ka niiskuslembeseks kõrgrohustuks (6430), milline tüüp hõlmab
tegelikult nii (madal)soid kui niitusid. Mõnede uurijate (P. Saar) arvates on aga vähemalt poole
ulatuses tegemist madalsoodega. Sooelupaiku on kaitsealale määranud ka J. Paal 1997.a märgalade
projekti raames (enne Natura inventuure kasutati J. Paali kasvukohatüüpide nimetusi).
Joonis 6. Elupaigatüüpide jaotus EELISe elupaigatüüpide kihi Joonis 7. Metsaelupaigatüüpide jaotus Metsahoiu SA 2008.a alusel.
koostatud hinnangu alusel.
39
2.2.2. METSAKOOSLUSED
2.2.2.1. METSADE ISELOOMUSTUS
Ajalooliste kaartide (n Ryckeri Liivimaa kaart XIX saj, NL topokaart 1939, NL topokaart 1964, lisa
6) võrdlemisel on näha, et Kaiu järvest ida- (Sõõru mägedes) ja kagusuunas on erinev mets, lõunas
lage sooala ning ka läänes on sooalad. Kaasajal on kaitsealast metsaga kaetud ca 70% (1616 ha) ning
see on suures osas ka ajalooliselt olnud metsamaa.
Kaitsealal esineb 20 erinevat metsakasvukohatüüpi, mis varieeruvad sambliku kasvukohatüübist
rabametsani. Enamuses metsamaast kuulub pohla (25%) ja mustika (19%) kasvukohatüüpi, mis on
metsisele sobivaks toitumisalaks. Tammeluha pv lõunaosas on ca 65 ha kuivendatud metsa. Kuna
kaitseala põhjaosa Kaiu järvede ümbruses (1983. a Tartu metsamajandi metsakorralduse andmetel
kuulus osa alast Saare kolhoosile) on pikka aega majandatud kui puhkemetsi, siis ei ole
kaitseeesmärgiks määratud metsaelupaigatüübid inimtegevusest puutumata. Tartu generaalplaani
korrektuuris40 oli Saare-Kaiu piirkond ette nähtud vabariikliku tähtsusega puhkealana (pindala 700
ha), mis pidi mahutama 2800 inimest. Planeeritud lastelaagritest (350 kohta), asutuste puhkebaasidest
(500 kohta), kalameeste majadest ja spordibaasidest ehitati kaitsealale välja VSÜ „Kalev“ Kalastajate
klubi puhkemaja ja Tartu Metsamajandi suvila, mis mõlemad on praegu eraomandis.
Üle poole kaitseala metsadest määrati kaitse-eeskirja koostamisel Tammeluha pv-sse, sest metsadel
on suur puhkeväärtus (kasutuskoormus) ning neid läbivad mitmed rajad, mille ääres on RMK
puhkekohad. Kuna suur osa metsadest on valgusküllased palumännikud, siis on need suveperioodil
aktiivselt külastatavad marja- ja seenemetsad. Puhke-eesmärgi täitmiseks ei ole lageraied Jõgevamaa
metskonnas Sõõru mägede (nimetatud ka Kaiu mägedeks) piirkonnas (kvartalid HL407, HL408,
HL409, HL410, HL425, HL426, HL427 ja HL439) maastikulisel kaalutlusel soovitavad ka metsa
vanuse kasvades ja raieküpsuse saabumisel. Metsa uuendamiseks sobib turberaie ja oluline on
alusmetsa eemaldamine vaadete avamise eesmärgil (endised Halliku metskonna kvartal HL425 er 3,
4, 6, 8, 9, 10 ja 17; HL426 er 6; HL439 er 1, 2, 3, 5 ja 6), mida on soovitatud ka esimeses KKK-s.
Osaliselt on need raied ka ellu viidud, kuid vaateid ei hooldata pidevalt. Lageraiet võib planeerida
mujal Tammeluha pv-s (s.t kaitseala lääneosas väljaspool merikotka püsielupaiku), kuid kõikjal
kaitsealal on oluline metsade võimalikult looduslähedane majandamine.
Kääpa mka ja Kääpa loodusala kaitse-eesmärkideks on kolm metsaelupaigatüüpi, mis on kaitsealal ka
kõige levinumad: vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning
rohunditerikkad kuusikud (9050). Kõiki neid käsitletakse eraldi allpool. 2008. a määratud
elupaigatüüpi 91D0* (siirdesoo- ja rabametsad) ei ole seatud kaitse-eesmärgiks. Osaliselt kattub see
Kaiu sooga, mis on EELISes elupaikade kihil märgitud elupaigatüübiks 6450, Keskkonnaregistri PLK
kihil on see ala osaliselt märgitud elupaigatüübiks 7230. Pikemas perspektiivis, kui ala jätta üksnes
looduslikule arengule, võib sellest kujuneda nii elupaigatüüp 9080* kui ka 91D0*.
40 RPI Eesti Projekt. 1974. Tartu generaalplaani korrektuur. I kd. Linnaümbruse tsoon, haljasvöönd ja linnalähitsoon.
40
Suur osa elupaigatüübiks määratud metsadest asub Tammeluha pv-s, kus nende säilimine ega soodne
seisund ei ole majandustegevuse lubamise tõttu tegelikult tagatud. Ainult ca 168,6 ha elupaigatüüpide
kriteeriumitele vastavatest metsadest (EELISe andmetel) on Pedassaare (9,8 ha), Sõõru (39,7 ha) ja
Elistvere (119,1 ha) skv-des, kus metsakoosluse kujundamine ei ole lubatud. See on 359,4 ha võrra
väiksem kogu loodusala eesmärgiks seatud metsaelupaigatüüpide (tabel 6) kogupindalast (528 ha).
Kivinõmme skv-s ei ole metsaelupaigatüüpe määratud (joonis 8). Kaitseala skv-des kokku on aga
Eesti topograafilise andmekogu (2015) andmetel erivanuseliste puistutega metsamaad 670,2 ha, mis
on 141,8 ha võrra suurem loodusala eesmärgiks seatud metsaelupaigatüüpide kogupindalast. Seega
on skv-desse jäävate puistute kogupindalaga Kääpa LoA metsaelupaigatüüpide pindalale
seatud eesmärgid pikemast perspektiivis täidetavad ning pv-s olevate metsaelupaigatüüpide
kaitseks (v.a nn Sõõru metsad) ei tule seada täiendavaid raiepiiranguid. Raietel tuleb arvestada
siiski liikide (kotkad, palu-karukell, männisinelane) elupaiga ja/või kasvukoha nõuetega ning ala
põhjaosas ka ala puhkeväärtusega. Lisaks, 2013. a esitatud LoD rakendamise artikli 17 kohase
aruande (http://bd.eionet.europa.eu/activities/Reporting/Article_17/) järgi ei ole
metsaelupaigatüüpide, v.a luitemetsade (2180) ja pangametsade (9180), seisund Eestis soodne. Kahel
elupaigatüübil, 9010* ja 9080*, mis mõlemad esinevad ka Kääpa mka-l, on seisund halb. Kahel tüübil,
9050 ja 91D0*, mis samuti esinevad kaitsealal, on seisund ebapiisav ja halvenev.
41
Joonis 8. Kääpa mka sihtkaitsevööndid ja elupaigatüübid. Jooniselt on näha, et kaitseala idaosas on skv-s
alad, kus ei ole määratud elupaigatüüpe.
Kaitseala metsi inventeeriti põhjalikult Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti raames. Kaitseala
metsades määrati 21 metsaeraldisel loodusmetsa kriteeriumitele vastavaks kokku 46,8 ha41, mis
enamuses asuvad Tartumaal (metsakaitsealade võrgustiku ala 108) ja langevad valdavalt kokku
elupaigatüüpideks määratud aladega.
Joonis 9. Häilud Tartumaa (end Vara) metskonna metsakvartalites KV040 (eraldisel 17) ja KV050
(eraldistel 2 ja 3). Aluskaart: Maa-amet 2015.
41 Viilma, K. jt. 2001. Eesti metsakaitsealade võrgustik. Projekti lõpparuanne.
42
Euroopa Liidu LIFE-Nature projekti „Prioriteetsete metsaelupaigatüüpide kaitse Eestis“ (Protection of
priority forest habitat types in Estonia) raames tehti Eesti kaitsealadele enam kui 350 ha ulatuses
metsade looduslikkuse taastamise katsealasid, kus testiti erinevaid võtteid, milleks olid surnud puidu või
sureva puidu tekitamine, häilu raiumine, häilu raiumine koos lamapuidu tekitamisega ja häilu raiumine
koos okste ja varise ülepõletamisega. Taastamisaladele rajati edasiste muutuste jälgimiseks 50
püsiproovitükki, s.h ka Kääpa mka-l (6 tk, s.h 2 kontrollala; joonis 9), kusjuures Kääpa mka oli ainuke
kaitseala, kus katsetati ülepõletamise meetodit.42 Looduslikkuse suurendamiseks rajati 2004. a Halliku
metskonna kvartalitesse HL426 ja HL427 häilud, millest osadel uuritakse metsade looduslikkuse
taastamise erinevate võtete tulemuslikkust. Esimeses KKK-s kavandati häilude rajamist metsade
looduslikkuse suurendamiseks kõigis juba nimetatud kvartalites, lisaks ka Tartumaa (endise Vara)
metskonna kvartalites KV040 (er 17) ja KV050 (eraldistel 2-6; eraldistele 3-6 jäid häilud raiumata).
Rajatud häilude asukohad on esitatud joonisel 9 (end Vara metskond) ja joonisel 12 (end Halliku
metskond, s.h proovitükid).
Juhul, kui ebasobivate raietega ei mõjutata oluliselt pv puistute liigilist ja vanuselist struktuuri, on
mets nii elustiku mitmekesisuselt kui ka rekreatiivselt jätkuvalt väga kõrge väärtusega. Kaitseeeskirjas
kaitseala valitseja nõusolekul lubatavate raiete (soovitavalt vaid sanitaar- või valikraie) puhul tuleb
arvestada vajadusega tagada alal pidev metsakate ning säilitada maastiku esteetika kaalutlusel vanu
puid. Samuti on oluline säilitada vähemalt 30 tm/ha surnud jalalseisvaid puid ja 30 tm/ha erinevas
lagunemisastmes lamapuitu, eelistades jämedaid puid. Kahjustuste korral tuleb iga erijuht eraldi üle
vaadata ning teha kaalutlusotsus. Matkaradu/sõidetavate teede ääri tuleb ohutuse tagamiseks
hooldada, eemaldades murdumisohtlikud puud.
Kaitsealal maksti 2015. aastal Natura metsatoetust 86,4 ha metsa eest.
2.2.2.2 VANAD LOODUSMETSAD (9010*)
KE – jah, LoA – jah, LoD I.
See elupaigatüüp on väga laia mahuga hõlmates erinevate mineraalmaade kasvukohtade puutumatuid
või vähese inimmõjuga vanu metsi. Eestis kuuluvad selle tüübi alla nii okas-, sega- kui ka osa
lehtmetsi, mis on kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad
põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumitele. Puurindes valitsevad mänd, kuusk, kask või haab, kuid
mitte laialehised puuliigid.46
Elupaigatüüp 9010* (EELISes pindala 215,2 ha; tabel 6 ja 7) on kaitsealal kaheksa lahustükina, sellest
44,0 ha (20%) on skv-s ja 171,9 ha (80 %) pv-s. EELISe andmetel on Sõõru mägedel kasvav mets
(endise Halliku metskonna kvartalid HL408, HL409, HL426 ja HL427), s.t ca pool elupaigatüübist
(131,6 ha) hinnatud üsna madala väärtusega (esinduslikkus D on tingitud madalast
keskmisestvanusest; üldine looduskaitseline väärtus B), sest seda on 20. sajandi teisel poolel
majandatud puhkemetsana (valgusküllase männikuna) – metsas peaaegu puudub erinevates
lagunemisastmetes lamapuit, samuti on puistu koosseis paljudes eraldistes ühetaoline ja vanus väike
42 Siir, L., 2014. Looduslikkuse taastamistegevuse hindamine püsiproovitükkidel. 46 Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
43
(65-75 a). Samas on kogu puistus eraldisi, kus peapuuliigi vanus on 90 – 155 aastat. Kõrvaloleva,
samuti puhkemetsana majandatud lahustüki (25 ha, kvartal HL425) esinduslikkuseks on määratud B
lamapuidu olemasolu tõttu; selle üldine looduskaitseline väärtus on A. Need metsad on aktiivses
kasutuses olevad marja- ja seenemetsad. Kuus väikest lahustükki (pindala 56,2 ha), s.h soosaarel
(Pedassaarel) asuv mets, on kõrgeima väärtusega (esinduslikkus A, üldine looduskaitseline väärtus
A). Võrdlevalt olgu märgitud, et Metsahoiu SA 2008. aastal koostatud inventuuri aruandes on
vanemaks kui sada aastat märgitud ca 174,8 ha metsa (Jõgevamaal) ning Sõõru mägede metsad on
osaliselt jäetud elupaigatüübiks määramata just vanuse tõttu (65-75 a). Huvitav on fakt, et kaitseala
kõige vanemad puud on ca 210 aasta vanused männid, mis kasvavad Jõgevamaa metskonnas kvartalis
116 väikesel (0,13 ha) soosaarel, mis ei kuulu ühegi elupaigatüübi sisse. Sõõru männikud on ka
riikliku rähniseireala osa. Esimese KKK andmetel on enam kui 100 a vanuseid puistuid 276 ha, s.h
enam kui 150 a vanuseid puistuid ca 104 ha.
Tabel 7. Elupaigatüübi 9010* jaotus Kääpa mka-l (Natura inventuur 2001; EELISe andmetel).
Jrk
nr
Lahustüki
pindala (ha)
%
kaitsealast
Esinduslikkus Üldhinnang Asukoht Märkused
1 4,2 0,2 A A Elistvere
skv
Vanad männid (100 a) nooremate
kuuskedega, üksikud kased,
hooldusraie tõttu puistu suhteliselt hõre.
KV028
2 22,4 0,9 A A Sõõru skv Vanad männid (100 a) nooremate kuuskedega, üksikud kased, hooldusraie tõttu puistu suhteliselt hõre.
KV020
3 6,9 0,3 A A Sõõru skv Peamiselt vanad kuused, esineb
ka vanu mände ja haabu,
sammaldunud lamapuitu,
murdunud puid ja tüükaid;
erivanuseline, järelkasv olemas,
mets suhteliselt niiske, lopsakas
alustaimestik.
4 10,5 0,4 A A Pedassaare
skv
Ku 150a, looduslikus seisundis,
puuliigi rikas segamets; palju
lamapuitu. Paikneb saarel
järvede vahel, ümbritsetud
luhaga.
5 12,5 0,5 A A Tamme-
luha pv
Ala piirneb Särgjärve äärse
õõtsikuga. Vanad männid (100 a)
nooremate kuuskedega, üksikud
kased; vana hooldusraie tõttu
puistu suhteliselt hõre.
44
6 3,4 0,1 B C Tamme-
luha pv
Piirneb maanteega. Ku, Mä,
100a; välja on raiutud palju vanu
puid, võimalik looduslik
taastumine, raie tõttu langenud
LK väärtus
7 131,6 5,8 D B Tamme-
luha pv
Mä vanimad puud 100-150a,
üksikud kuused, läbiraiutud (s.h
püsiproovitükid); tugev
inimmõju, noored puud välja
raiutud, puistu väga hõre, omab
LK väärtust. Kv HL409, HL426,
HL427 on suurema osa mändide
vanus 65-75 aastat, mis ei vasta
elupaigatüübi kriteeriumitele.
8 24,5 1,1 B A Tamme- luha pv
Üksikud Ku, Mä 150-200 a,
puistu suhtel. hõre, tehtud vähest
hooldusraiet ja koristatud
murdunuid puid, puhvertsoon
järvele. Kv HL408, HL425
puistute vanus 65-75 aastat, mis
ei vasta elupaigatüübi
kriteeriumitele.
44,0 ha 1,9% Elupaigatüüpi kokku skv-s kaitsealast
44,0 ha 20% Elupaigatüübist skv-s
171,9 ha 7,5% Kokku pv-s kaitsealast
171,9 ha 80% Elupaigatüübist pv-s
215,2 ha 9,4 Kokku kaitsealal elupaigatüüpi
Endise Halliku metskonna valgusküllastes männikutes (kvartalites HL409, HL426 ja HL427) kasvab
hajusalt loodusdirektiivi II lisa liik palu-karukell, mille kaitseks ja jätkuvalt soodsate kasvutingimuste
säilitamiseks tuleb hoolimata sellest, et ala on määratud elupaigatüübiks 9010* tagada hooldus
(kujundusraie), et valgustingimused ei muutuks palu-karukella taimele ebasoodsaks.
Valgustingimuste säilitamiseks tuleb nimetatud alalt vähemalt korra kaitsekorraldus perioodi jooksul
välja raiuda ca pool teise rinde kuuskedest. Raie läbiviimisel tuleb raiutud kuused (tüved ja oksad)
alalt välja vedada. Raiuda ei tohi lehtpuid. Samas piirkonnas leitud männisinelasele soodsate
elutingimuste tagamiseks tuleb jalalkuivanud männid alles jätta, samuti jätta alale murdunud
männitüved. Murdumisohtlikud puud tuleb eemaldada ohutuse tõttu ainult (matka)radade äärest.
Natura standardandmebaasi andmetel on kogu elupaigatüüp (218 ha) hinnatud esinduslikkusega B ja
üldise looduskaitselise väärtusega samuti B. Kuigi piiranguvööndis olevale elupaigatüübi osale
eesmärke ei seata, on oluline nende metsad säilitamine, sest neil on maastikuline ja looduskaitseline
väärtus, mis on tõusmas häilulisuse ja puistu vanuse suurenedes. Kaitse-eeskirja uuendamisel tuleb
kaaluda Sõõru metsade ümbertsoneerimist (hooldatavasse) skv-sse eesmärgiga tagada elustiku
mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine, kuigi rakendades kaitse-eeskirjaga lubatud harvendus- ja
45
valikraiet on võimalik tagada alal püsiv metsakate, piisavad valgustingimused palu-karukellale ja
vanade mändide säilimine. Püsiv metsakate (massiiv) ja vanade mändide olemasolu on vajalikud ka
männisinelasele ja rähnidele, kelle seireala siin asub.
Kaitse-eesmärk:
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
• Elupaigatüüp vanad loodusmetsad on skv-s säilinud 44,0 ha ulatuses esinduslikkusega A.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
• Elupaigatüüp vanad loodusmetsad on skv-s säilinud 44,0 ha ulatuses esinduslikkusega A.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Kaitseala puistute keskmine vanus on suhteliselt kõrge, mis annab neile hea potentsiaali loodusliku
ilme suhteliselt kiireks taastumiseks.
- Osa elupaigatüübist asub pv-s, kus on lubatud turberaie ja lageraie lankidena, mille
kogupindala ei ole suurem kui 2 ha ja laius maksimaalselt 30 m; seetõttu on võimalused
kaitseeesmärgi saavutamiseks kesised.
Meede:
Kaaluda kaitse-eeskirja uuendamisel Sõõru metsade ümbertsoneerimist (hooldatavasse)
skvsse eesmärgiga tagada elustiku (palu-karukell, männisinelane) mitmekesisuse ja
maastikuilme säilimine.
2.2.2.3. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)
KE – jah, LoA – jah, LoD I – jah,
Rohunditerikkad kuusikud hõlmavad hea veevarustusega ning toitaineterikka pehme
mullahuumusega alasid orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ning sooservades.43 See elupaigatüüp on
Eestis viljakatel ja liikuva põhjaveega aladel säilinud vaid väikeste fragmentidena, kuna valdavalt on
sellised metsamaad kultuuristatud. H. Korjuse andmetel esineb elupaigatüüp 9050 peale Eesti vaid
Soomes, Rootsis, Leedus ja Lätis.44 Kääpa mka-l on selleks elupaigatüübiks määratud 130,4 ha metsa
Jõgeva metskonnas (endise Halliku metskonna kvartalid 118 (osaliselt) ja 127) ning Tartumaa
metskonnas (endise Vara metskonna kvartalites KV028, KV029 ja KV030). Elupaigatüübist ca 80 ha
(61,5 %) asub Elistvere skv-s, 50 ha asub Tammeluha pv-s. Mets on EELISe andmetel 70-100 a vana,
liigirikka alustaimestiku ja märgatava järelkasvuga. Elupaigatüüp on kompaktne, esinduslikkus A ja
43 Paal, J. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis.
44 Korjus, H., et al 2015. Research article Habitat Quality Assessment of Herb-rich Spruce Forests in Estonia (käsikiri)
46
üldine looduskaitseline väärtus samuti A. Metsahoiu SA andmetel leidub alal ka 175 a vanust metsa,
mistõttu nad on osaliselt ala elupaigatüübiks määranud 9010* (joonised 6 ja 7).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Elupaigatüüp rohundite rikkad kuusikud on skv-s säilinud vähemalt 80 ha ulatuses esinduslikkusega
A.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Elupaigatüüp rohundite rikkad kuusikud on skv-s säilinud vähemalt 80 ha ulatuses esinduslikkusega
A.
Mõjutegurid ja meetmed
+ 61,5% elupaigatüübist on sihtkaitsevööndis ja asub riigi maal, mis loob tingimused kaitseeesmärgi
saavutamiseks.
- Osa elupaigatüübi metsi on piiranguvööndis ning majandatavad, mis ei taga elupaigatüüpide
soodsat seisundit.
Meede
• Kuna pv kaitsekord ei taga elupaigatüübi soodsat seisundit ning 2013. a esitatud LoD
rakendamise aruande järgi on metsaelupaigatüübi 9050 seisund ebapiisav ja halvenev, siis vajab
Tammeluha pv-s olev ala (ca 50 ha) täiendavat hinnangut, et otsustada selle skv-sse
ümbertsoneerimise vajadus.
• elupaigatüüp on H. Korjuse töögrupi andmetel valdavalt inimmõjulise tekkega (karjatamis
mõjudega kuusik), selle elupaiga säilitamine eeldab mõõdukat inimtegevust. Elupaikade seisundid
pole ajas muutumatud, osad muutuvad aja jooksul esindluslikumaks, osad aga kaotavad väärtust ja
seega on taastamistegevused vajalikud. Vajalike taastamistegevuste planeerimiseks, on vaja teha
metsakoosluste taastamise (looduslikule arengule kaasaaitamise) kava.
2.2.2.4. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)
KE – jah, LoA – jah, LoD I – jah
Soostuvad ja soo-lehtmetsad on pinnavee mõjul ja tavaliselt igal aastal üle ujutatud. Need metsad on
niisked või märjad, kujunenud on (õhuke) turbakiht. Taimkate on tulenevalt erinevast veerežiimist
mosaiikne, iseloomulikud on tüvemättad. Elupaigatüüp hõlmab Eestis soostuvaid lehtmetsi
(soovikumetsi), madalsoometsi ja lodumetsi. Puurindes võivad valitseda aru- ja sookask ning
sanglepp.45
45 Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
47
Elupaigatüüp 9080* (pindala 169,7 ha) on kaitsealal kuue lahustükina. Skv-s asuvad vaid kaks
lahustükki (pindala 51,7 ha). Puurindes esineb nii kaske kui ka sangleppa, vähemal määral kuuski ja
mände. EELISe andmetel on kõikide lahustükkide esinduslikkus A ja looduskaitseline väärtus samuti
A. Kuna need metsad on kõik valdavalt 60 aasta vanused, siis võib arvata, et need on tekkinud pärast
II Maailmasõda, kui väikeseid liigniiskeid heinamaid enam ei hooldatud. Kuna raskesti
ligipääsetavate luhaalade taastamine ei ole otstarbekas, siis võivad pikemas perspektiivis soometsaks
kujuneda ka Kaiu järvest lõunasse jäävad pidevalt liigniisked ja kinnikasvavad luhaalad (Kaiu soo ca
90 ha; joonis 10).
Tabel 8. Elupaigatüübi 9080* jaotus Kääpa mka-l (Natura inventuur 2001; EELISe andmetel).
Jrk
nr
Lahustükk (ha)
% kaitsealast
Esinduslikkus Üldhinnang Asukoht Märkused
1 24,0 1,0 A A Sõõru skv Mä 60a, palju kaski, mets märg ja
suurte mätastega. KV020
2 27,7 1,2 A A Elistvere
skv sanglepp, Ka 60a, soostunud
mets, esineb lamapuitu ja tüükaid.
KV019
3 6,4 0,3 A A Tamme-
luha pv
sanglepp 60a,puuliigirikas
segamets, esineb ka mände ja
haabu. Eramaad.
4 25,4 1,1 A A Tamme-
luha pv
sanglepp 60a, liigirikas segamets,
esineb mände, haabu (Kaiu soo
serv; Kv 103, 107)
5 52,5 2,3 A A Tamme-
luha pv
sanglepp 60a, puuliigirikas
segamets, esineb ka mände ja
haabu. KV439
6 33,6 1,5 A A Tamme- luha pv
sanglepp 60a, puuliigirikas
segamets, esineb ka mände ja
haabu. Eramaad+kv
HL407.
51,7 ha 2,2% Kokku skv-s kaitsealast
51,7 ha 30% Elupaigatüübist skv-s
118,0 ha 5,1% Kokku elupaigatüübist pv-s
118,0 ha 70% Elupaigatüübist pv-s
169,7 ha 7,3% Kokku kaitsealast elupaigatüüpi
Kaitse-eesmärk:
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
• Elupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad on skv-s säilinud vähemalt 51,7 ha ulatuses
esinduslikkusega A. Elupaigatüüp on jäetud looduslikule arengule.
48
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
• Elupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad on skv-s säilinud vähemalt 51,7 ha ulatuses
esinduslikkusega A.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Kaitsealal on säilinud rikkumata veerežiimiga alasid, mis on soodsad elupaigatüübi
väljakujunemiseks.
- 70% elupaigatüübist on piiranguvööndis ning sealsed metsad on majandatavad.
Meetmeid ei kavandata, sest sihtkaitsevööndites on metsa piisavalt.
2.2.3 NIIDUKOOSLUSED
2.2.3.1 LAMMINIIDUD (6450)
KE – jah, LoD I – jah, LoA – jah
Lamminiidud (6450) e luhaniidud e luhad on Eesti kõige lopsakama taimekasvuga niidukooslused,
mis paiknevad jõgede aegajalt üleujutatavatel lammidel, kus turvastumise tulemusel on kujunenud
lammimadalsoomullad. Sõltuvalt maapinna kõrgusest on niiskustingimused lammidel varieeruvad
vaheldudes kuivast kuni pidevalt liigniisketeni. Kaitset väärivad vaid need luhaalad, mis ei ole
oluliselt mõjutatud kuivenduskraavidest ega tugevasti võsastunud.46 Kaiu järvestik on selle poolest
eriline, et siin paiknevad ka järvede kallastel perioodiliselt üleujutatavad luhaalad (järveluhad).
Kaitseala erinevad niidud (306,1 (PLK kihil) – 361,5 ha (NAB)) asuvad Kaiu järvestiku ning Kääpa
ja Uhmardu jõe kaldail. Osad nendest (104,8 ha) on samaaegselt määratud kõrgrohustuteks
(elupaigatüüp 6430, 8,9 ha) või soodeks (elupaigatüüp 7230, liigirkkad madalsood, 95,9; joonis 11).
Kogumiku Eesti soode seisund ja kaitstus (J. Paal, E. Leibak, 2013) andmetel on Eestis 219
lammisood üldpindalaga 3277 ha.
Järvestiku põhja- (nn Jõemõisa luhad ja Heinasaar) ning lääneosas asuvad luhad (luhasood, s,h Kaiu soo)
on enamasti raskesti ligipääsetavad, mätastunud või võsastumas ning neid ei ole ekspert P.
Saare 2012.a andmeil otstarbekas taastada. 2008. aastal inventeeris Metsahoiu SA (J. Kivi) Kaiu soo
piirkonna osaliselt elupaigatüübiks 91D0* (siirdesoo- ja rabamets), mis vanusest (35 aastat) lähtuvalt
peaks küll olema tähistatud potentsiaalse elupaigatüübina.
Pool-looduslike koosluste tegevuskava 2014-2020 (edaspidi PLK-kava) alusel on 2013. a seisuga
hoolduses 7040 ha lamminiite, mistõttu lamminiitude olukord on oluliselt parem kui paljudel teistel
poollooduslikel kooslustel. Tegevuskava perioodil on seepärast pindala suurendamise kõrval olulise
tähtsusega hoolduskvaliteedi parandamine. Selleks tuleb uuendada alade ligipääsude infrastruktuuri,
leida võimalusi heina kasutamiseks, soetada hooldamiseks sobilikku eritehnikat. Pikaajaliseks
46 Paal, J., 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis.
49
eesmärgiks on suurendada hooldatavate lamminiitude pindala 12 200 hektarini.47 Kääpa mka-l on
PLK-kava kaardil märgitud hooldatavateks 46,9 ha luhtasid (5 piirkonda).
2010. aastal seirati Jõgevamaal ohustatud taimekoosluste alampogrammi raames Uhmardu jõe ja
Papijärve äärseid niite, mis eksperdi (M. Mesipuu, PKÜ) arvates on hea esinduslikkusega ning kõrge
taastamispotentsiaaliga lammiala, kus tuleks kindlasti hooldus taastada. Need niidualad (8,9 ha,
eraomand) on PLK-kavas märgitud kolmanda tähtsusklassi taastavateks aladeks (joonis 13).
Kaiu järvestiku luhad tervikuna on väga väärtuslikud nii elupaigatüübina kui ka maastikuliselt, kuid
erinevad luhaosad on elupaigatüübina hinnatud erinevalt. Suurima looduskaitselise väärtusega on
Kääpa jõe ääres mõlemal kaldal olevad luhaalad ((26+24,2 ha) kokku ca 50,2 ha, looduskaitseline
väärtus A (M. Leis, T. Feldmann), esinduslikkus hindamata), mis on toitumispaigad väljaspool
kaitseala pesitsevale mustale toonekurele (Ciconia nigra), ning Kaiu ja Jõemõisa järve vahel asuv
Tammeluht (19,3 ha; esinduslikkus B, looduskaitseline väärtus B). Kõik luhaalad on toitumispaigaks
väljaspool kaitseala pesitsevale väike-konnakotkale, mistõttu nende avatuna hoidmine teenib ka
liigikaitselist eesmärkki.
Esimese KKK andmetel taastati 2003. aastal Tammeluhta raiudes seal 13 ha-lt võsa ning niideti ca
31,5 ha Kääpa jõe niitu. Aastateks 2004 – 2008 oli ette nähtud igal aastal 31,5 ha luha niitmine ja see
oli I tähtsusklassi töö. Tuginedes KeA andmetele on aastatel 2006 - 2015 taastamistoetust taotletud
seitsmele maatükile (lisa 3), kuid tööd ei ole olnud jätkusuutlikud, s.t alad on uuesti taastamist vajavas
seisundis. Luhaalade taastamise/hooldamise nigel tase on tingitud kahest põhjusest: 1) sel ajaperioodil
on mitmel aastal ilmastikuolud olnud ebasobivad ning liigniiskuse (maapinna pehmuse) tõttu ei ole
taastamistöid võimalik olnud teha; 2) maaomanike vähene huvi taastamise vastu, mistõttu
taastamisalad on fragmentaarsed.
Kuna kaitseala eelnimetatud luhaaladel on ka esteetiline väärtus, s.t need on maastikuliselt olulised ning
need on kergesti juurdepääsetavad, siis tuleb taastamist/hooldustöid siiski jätkata.
Kääpa jõe äärsete luhtade laiemast osast (24,2 ha) on osa luhtasid nn silla kohast läänes Tammeluha
pv-s PLK-kavas märgitud I tähtsusklassi hooldatavateks luhtadeks (nelja lahustükina kokku ainult ca
15 ha kahel pool jõge). Hooldusala peaks kindlasti olema massiivina (mitte lahustükkidena) kogu ala
ulatuses (kokku ca 24,2 ha (15+9,2 ha)). Silla kohast idas olevad luhad (kokku ca 26 ha) on samuti
hinnatud kõrge väärtusega luhtadeks, mida tuleks hooldada vähemalt Tammeluha pv-s (ca 12 ha) nii
maastikulisest seisukohast kui ka musta toonekure toitumisala tõttu, kuid need luhad ei kajastu PLK-
kavas. Probleemne on vaid Kääpa jõe äärsete metsavaheliste väikeste mustale toonekurele
toitumisalaks olevate luhaalade (nn silla kohast idas, endine Vara metskond KV011 ja KV021)
hooldamine, sest need asuvad osaliselt (ca 14 ha) Sõõru skv-s, kus on keelatud inimeste viibimine 15.
märtsist 31. augustini, s.t hooldustööde aeg on piiratud.
Vaatelisest seisukohast on oluline ka ca 4,8 ha suuruse ala hooldamise jätkamine Jõemõisa (ca 2 ha),
Laurimaa (1,0 ha) ja Keskla maatükil (1,8 ha).
47 Pool-looduslike koosluste tegevuskava 2014-2020.
50
KKK-s ei ole käsitletud Heinassaart (54 ha), millele ligipääs on ainult paadiga ja elupaigatüübi seisund
on hindamata, ning väiksemaid PLK kihil olevaid järvede äärseid võsastunud luhaalasid (ca 21 ha),
mis on kaitsekorralduslikust seisukohast väheolulised. Need alad vajavad enne hooldusvajaduse ja –
võimaluse üle otsustamist täiendavat inventuuri.
Kaitse-eesmärk:
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
• Elupaigatüüp 6450 on säilinud vähemalt 82,9 ha (s.h 19 ha Tammeluht + 50,2 ha Kääpa
jõe luhad + 8,9 ha Uhmardu luhad + 4,8 ha väikeluhad) ulatuses esinduslikkusega A (Tammeluht) ja
B (Kääpa ja Uhmardu jõe luhad ning väikeluhad).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
• Elupaigatüüp 6450 on taastatud ja hoolduses vähemalt 82,9 ha (s.h 19 ha Tammeluht
+50,2 ha Kääpa jõe luhad + 8,9 ha Uhmardu luhad + ha 4,8 ha väikeluhad) ulatuses.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Osad luhaalad on hoolduses ja seetõttu säilinud avatuna.
+ Riiklikud toetused poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks.
- Hooldus on projektipõhine ja ei ole tagatud järjepidevus, mistõttu alad mätastuvad ja
võsastuvad ning selle tagajärjel vaesub elustik ja maastik.
- Erinevad eksperdid on ca poolel alal määranud elupaigatüübiks 7230 (liigirikkad madalsood)
ning millel puudub taastamisväärtus.
Meede
• Ca 63,9 ha luhaalade taastamine (võsa raie, mätaste purustamine) ja seejärel
nõuetekohane hooldamine (niitmine koos heina kogumise ja alalt äraviimisega). Ekspertide soovituse
alusel ca 180 ha taastamisväärtuseta madalsoo elupaigatüübi eemaldamine PLK kihilt (joonis 11).
• Max 19 ha (Tammeluha) nõuetekohane hooldamine (niitmine koos heina kogumise ja
alalt äraviimisega), seejuures tuleb arvestada, et olenevalt järvede veetasemest ja ilmastikuoludest,
võib hooldatav ala olla väiksem või mõnel aastal ala hoopis hoolduseta jääda.
• Ca 75 ha seni hindamata seisundis olevate luhaalade hooldusvajaduse ja –võimaluse
üle otsustamiseks inventuuri läbiviimine ja vajadusel KKK täiendamine.
• EELISes ja Natura standardandmebaasis elupaigatüübi 6450 ja 7230 andmete
korrigeerimine.
2.2.3.2 NIISKUSLEMBESED KÕRGROHUSTUD (6430)
KE – ei, LoA – jah, LoD I – jah
Eestis esineb niiskuslembeseid kõrgrohustuid (6430) e servaniite kitsaste ribadena jõgede ja järvede
kaldail ning metsaservades. Iseseisvalt neil enamasti erilist väärtust pole, sageli on tegemist
51
puhveraladega, kuid nad võivad olla ka kaitsealuste liikide kasvukohtadeks ja elupaikadeks. Eestis
levinud soostuvad niidud (madalsooniidud) muude tüüpide alla ei sobi ja neid käsitletakse enamasti
just selle tüübi all: märja lamminiidu, vähetoitelise soostuva niidu ja rohketoitelise madalsoo
kasvukohatüübid (Paal, 2007). Sageli käsitletakse selle tüübi all ka roostikke.
Pool-looduslike koosluste tegevuskava 2014-2020 alusel on 2013. a seisuga hoolduses 370 ha
servaniite. Eesmärk on tagada juba hoolduses olevate servaniitude püsivalt hoolduses oleva pindala
säilimine aastani 2020.
P. Saar inventeeris PLK inventuuri käigus kaitsealal 2012. a elupaigatüübiks 6430 kokku 5,4 ha
suuruse ala (esinduslikkusega D ja looduskaitselise väärtusega C), mis on elupaigatüübina 6430
märgitud vaid EELISe PLK kihil. Samal kihil on elupaigatüübina 6430 märgitud ka 3,5 ha suurune
ala (hinnang määramata) Kääpa jõe ääres. Natura standardandmebaasis on elupaigatüübi pindala 3,5
ha, väärtus C, kuid selle asukoht ei ole selge. Elupaigatüüp 6430 suurem lahustükk paikneb kitsa
ribana Papijärve lõunakaldal Ristimurru peakraavi suubumise kohal ja Ristimurru peakraavi (mis on
hooldatav eesvool) kallastel kinnikasvava (puistu vanus kohati 40 a) Kaiu soo (elupaigatüüp 7230)
servas. P. Saare andmetel on ala raskesti läbitav ning selle taastamine ja hooldamine on
väheotstarbekas.
Kaitse-eesmärk:
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
• Elupaigatüüp 6430 on säilinud vähemalt 3,5 ha ulatuses esinduslikkusega C.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
• Elupaigatüüp 6430 on säilinud vähemalt 3,5 ha ulatuses esinduslikkusega C.
Mõjutegurid ja meetmed:
+Riiklikud toetused poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks.
- Alade mätastumine ja võsastumine ning selle tagajärjel elustiku ja maastiku vaesumine.
Meede
Kuna kaitsealal on elupaigatüüp 6430 väikese väärtusega ja pool-looduslike koosluste tegevuskava
kohaselt tuleb aastatel 2014–2020 enim tähelepanu pöörata loopealsetele ja puisniitudele, siis
elupaigatüübile 6430 eraldi kaitse-meetmeid ei kavandata ja elupaigatüüp jäetakse looduslikule
arengule.
PLK kihil olevat marginaalset elupaigatüüpi aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510; 1,9 ha;
väärtus C, tugeva kultuuristamise mõju tõttu) KKKs ei käsitleta, sest see ei ole ala eesmärgiks, ega
kajastu ka EELISe elupaikade kihil.
2.2.3.3. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)
KE – ei, LoA – ei, LoD I – jah.
52
Liigirikaste madalsoode tüüpi kuuluvad liigirikkad madalsood ja soostuvad niidud. Klassikaliselt on
tegu karbonaatsete, väiketarnade ja pruunsammalde domineerimisega soodega. Eestis on lisaks ka
happelisi liigivaesemaid madalsoid ja sooniite, mida võiks samuti käsitleda selle tüübi all, sest neile
sobivamat elupaigatüüpi loodusdirektiivis ei ole. Seega kuuluvad siia elupaigatüüpi nii rohke- kui ka
vähetoitelised madalsoo ja soostuva niidu kasvukohatüübid.48
Soode inventuuri käigus 2010. a määrati 181,8 ha kaitseala märgaladest erinevat tüüpi soodeks
(peamiselt elupaigatüüp 7230). Kaitseala suurima soo nn Kaiu soo (ala 2157) pindalaks mõõdeti 90,9
ha. Sooalad koodiga 18594 (Tammeluht, 19,5 ha), 18595 (6,9 ha) ja 18572 (3,4 ha; 91D0*) on kõik
esinduslikkusega B ja looduskaitselise väärtusega B, ülejäänud sooalad on väiksema väärtusega: 449
(Jõemõisa põhjakallas, 25,2 ha; C, C), 18596 (7,8 ha; D, C), 18570 (14,1 ha; C, B) ja 18571 (13,7, C,
B).53 Kaitseala madalsood (v.a Tammeluht) on jäetud täielikult looduslikule arengule.
Liigirikkad madalsood ei ole kaitseala kaitse-eesmärgiks ning kuna ekspertide arvates ei ole
otstarbekas Kaiu soo piirkonda ka hooldada, siis kaitse-eesmärke ei seata. Natura standardandmebaasi
tuleb sisse viia muudatus ja seada nii kaitseala kui ka Kääpa loodusala kaitseeesmärgiks ka liigirikka
madalsoo elupaigatüüp (7230; joonis 10 ja 11; foto 1) jättes see looduslikule arengule.
Joonis 10. Kinnikasvav Kaiu soo. Ortofoto Foto 1. Kinnikasvav Kaiu soo 2016.a veebruaris. Maa-amet
2015.
48 Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 53
Paal, J., Leibak, E. 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus.
53
Joonis 11. Ettepanek elupaigatüübi 6450 muutmiseks elupaigatüübiks 7230. Aluskaart: Maa-amet 2015.
2.3. VEESTIK
2.3.1 VÄHE- KUNI KESKTOITELISED KALGIVEELISED JÄRVED (3140)
KE - jah, LoA – jah, LoD I – jah
Elupaigatüüpi kuuluvad selge hele- kuni sinakasrohelise veega lubjarikkad järved ning kollase või
pruunika veega lubja- ja humiinaineterikkad järved. Seda tüüpi järvedes on reeglina palju
mändvetikaid. 49 Kaitsealal kuuluvad sellese elupaigatüüpi kaitseala põhjaosas asuvad Papijärv
(VEE2057610), Jõemõisa (VEE2057600) ja Kaiu (VEE2057800) järv ning kaitseala kirdeosas olev
väike Särgjärv (VEE2057700). Kaitsealal asuvad järved on kõik pruunika veega ning lubja- ja
humiinainete rikkad. Papijärv, Jõemõisa ja Kaiu järv on keskmise karedusega, Särgjärv on järvedest
kõige pehmeveelisem. Kõik järved kuuluvad Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda. EELISe
andmetel kuuluvad elupaigatüüpi 3140 kõik kaitseala järved pindalaga 253 ha, esinduslikkusega B ja
üldhinnanguga A.
Järvestik on tekkeliselt Peipsi jääpaisjärve lahe osa, kuid veetaseme alanemise ja alandamise (pärast
Kääpa jõe süvendamist (1910-1915) alanes järvede veetase üle 0,5 m) ning kinnikasvamise
49 Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
54
tulemusena on need kujunenud mudasteks, kitsaste väinadega ühendatud kolmeks järveks.
Tõenäoliselt kuulus esialgse suure järve juurde ka järvestikust ligikaudu 1 km ida pool asuv Jõemõisa
Särgjärv. Suurim järvedest on Kaiu (134,4 ha; keskm sügavus 2,6 m), järgnevad Jõemõisa järv (71,6
ha; keskm sügavus 2,6 m), Papijärv (42,3 ha) ja Särgjärv (6,7 ha).50 Jõemõisa järve ja Papijärve
nimetatakse kaksikjärveks.
Järvestik on kaitseala üks olulisemaid maastikulisi väärtusi. Kõikidele järvedele avaneb pikki vaateid
idakalda kõrgematelt aladel asuvatelt puhkekohtadelt. Kaanepildil (foto A. Rakko) on Kaiu
puhkekohast avanev vaade Pedassaarele, sellest paremal on Tammeluht ja väike tammesaluga
saareke, kus asub Tammeluha puhkekoht. Järved on põhja- ja lääneosas madalate liigniiskete
kallastega, seetõttu maad mööda suhteliselt raskesti ligipääsetavad. Kõrgem kallas on järvestiku
idaosas. Järvede ümbruses inimasustus puudub.
Kaiu järv on eutroofne e rohketoiteline järv, mis kuulub keskmise karedusega kihistumata järvede
hulka (veeseaduse alusel tüüp II). Huumusainete suure sisalduse tõttu on vesi tume. 2014. ja 2015. a
väikejärvede seire andmetel oli järve ökoloogiline seisund üld-P järgi hea, üld-N järgi kesine.
Fütoplanktoni näitajate alusel kesine. Zooplanktoni liikide ja koosluste olukord järves oli kesine.
Kaitsealused kalaliigid püügist puudusid. Kalastiku koosseis oli väga hea, kuid ahvena vähesuse tõttu
kujunes vee kvaliteedi hinnanguks ”halb”.51
Järve idakaldal on juba nõukogude ajast pärit puhkemajade kompleks, kus kaasajal renditaks puhkajatele
sõudepaate (foto 2).
Foto 2. Rendipaadid Kaiu järve kaldal.
Foto Aimar Rakko.
50 Keskkonnaregister (11.12.2015)
51 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3204:vaeikejaervedehuedrobioloogiline-
seire-i-vahearuanne&catid=1280:siseveekogude-seire-2014-&Itemid=5790 (20.11.2015)
55
Jõemõisa järv on metsade ja looduslike kooslustega hästi kaitstud, inimkoormus sellele on mõõdukas.
Järv on keskmise karedusega kihistumata järv (tüüp II); limnoloogiliselt on see makrofüüdi e
suurtaimede rikas järv. 2014. a seire andmetel oli vee läbipaistvus proovide võtmise ajal väike (0,85-
1,5 m). Vee seisund oli üld-P ja üld-N poolest hea, 2015. a vastavalt hea ja kesine. Jõemõisa järve
fütoplanktonile on iseloomulik suur liikide arv ning räni- ja sinivetikate domineerimine planktonis.
Võrreldes Kaiu järvega on Jõemõisa järve fütoplanktoni biomass olnud aga madalam ning järve
seisund fütoplanktoni näitajate alusel kesine. Zooplanktoni liikide ja koosluste olukord järves oli hea.
Järve seisund suurtaimede põhjal II järvetüübi alusel oli nii 1982. kui 2011. a hea, hilisemad andmed
puuduvad. Jõemõisa järve katsepüügis 2014. a kaitsealused kalaliigid puudusid. Kalastiku koosseis
oli väga hea, ahvena vähesuse tõttu kujunes ökoloogilise seisundi hinnanguks aga ”kesine” 52,53
Oht järvede ökosüsteemile on valgaladelt sisse voolav saaste ja toitaineterikkad kuivendusveed.
Külastatavus veeökosüsteemi oluliselt ei mõjuta, kui ei teki kaldareostust. Seega on oluline kaitsta
valgala (I. Ott, suuline kommentaar, 2015 detsember). Valgala kaitse kajastub veemajanduskavas.
Kaiu järve idakaldalt on leitud 1-4 cm läbimõõduga järvepalle - rohevetika (Aegagropila linnaei)
kerajaid kolooniaid (foto 3). Esmaleid järvest oli 2013. a (A. rakko). Eesti Looduse andmetel peetakse
järvepalli esinemist haruldaseks terves maailmas. Eestis kuulus järvepall varem punase raamatu
haruldaste liikide nimekirja, nüüd aga punases nimistus kategooriasse „ohulähedane”, kuid ei ole
looduskaitse all. Teadaolevalt on liik levinud mõnedes põhjapoolkera järvedes, põhiliselt Põhja-,
Kesk- ja Ida- Euroopas, aga Jaapanis ja Islandil. Viimase paarisaja aasta jooksul on üle maailma tehtud
kindlaks umbes 300 järvepalli leiukohta. Paraku üle pooltes neist pole viimase 30 a jooksul leitud ei
kinnituvat ega kinnitumata vormi. Kogu maailmas on palle moodustava vormi leiukohtade arv
kahanenud praeguseks 40%-ni algsest. Selle põhjusi tuleb otsida elupaikade halvenemises. Eeskätt
mõjub sobivate kaldaalade umbekasvamine ja veekogu põhja mudastumine. Teisisõnu: hääbumise on
tinginud inimtegevusega kaasnev eutrofeerumine. Eestis on järvepalli varem leitud Koorküla
Valgjärvest, Saadjärvest, Tündre järvest, Vaskna järvest, Viljandi järvest ja Õisu järvest. Neist kahes
on tegemist olnud iseloomuliku suuremõõtmelisi kolooniaid moodustava morfotüübiga. Ülejäänutes
on kolooniad olnud väikesed, kuni 5 cm läbimõõduga „karvased” pallid. Pikka aega oli kõige
elujõulisem populatsioon Viljandimaal asuvas Õisu järves, mis ühtlasi oli suurimate kolooniate
elupaik. Sealt pärineb ka Eesti seni suurim kogutud järvepall, mille läbimõõt ulatub 10 cm-ni. Liigi
püsimine pole meil paraku tagatud ja järvepall tuleks ekspertide hinnangul kaitse alla võtta
looduskaitseseaduse alusel. See aitaks paremini tagada elupaikade hoidu ning takistaks juhuturistidel
ja akvaariumisõpradel suuremate pallide ärakorjamist. Sel põhjusel võetigi järvepall Jaapanis 1920. a
kaitse alla. Kaitstava liigi puhul oleks suurem võimalus taastada või parandada tema hävinud või
rikutud elupaiku. Järvepall reageerib muutuvatele tingimustele tundlikult ning väärib hea
indikaatorliigina kaitset.54
52 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3204:vaeikejaervedehuedrobioloogiline-
seire-i-vahearuanne&catid=1280:siseveekogude-seire-2014-&Itemid=5790 (20.11.2015) 53 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3476/aru15_4.2.3_vaikejarved.pdf (02.02.2016) 54 http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus04_2014.pdf
56
Järvepall vajab kõva liivast/ kruusat veekogu põhja (kindlasti ei tohi olla vedelat muda, mida tekitab
suutaimestiku pealetung). Seetõttu on vajalik Kaiu järve kirde-ida kalda liivase põhja säilimine. Eestis
valdavad läänetuuled tekitavad järvel lainetuse, mis on liigile eluliselt oluline - „palli“ erinevad osad
saavad liivasel põhjal soodsad valgustingimused.
Foto 3. Järvepallid Kaiu järve
idakaldal Kukeseene puhkekoha
lähistel. Foto Aimar Rakko.
Kaitse-eesmärk:
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
• Kaiu järvestiku järved on säilitanud VRD-le vastava tüübi omadused ja ökoloogiline seisund ei
ole KKK koostamise aegsest (2015) seisundist halvenenud. Elupaigatüüp (3140) on säilinud 256
ha ulatuses, esinduslikkus on B ja üldhinnang A.
• Kaiu järve idakaldal on suurtaimestiku vabad liivase põhjaga alad, mis on sobivad kasvukohad
järvepallile.
• Ala külastuskoormus on tasemel, mis ei mõjuta olulisel määral kaitstavaid väärtusi. Järved on
säilitanud puhke ja turismiväärtuse.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
• Kaiu järvestiku järved on säilitanud VRD-le vastava tüübi omadused ja on vähemalt KKK aegse
(2015) ökoloogilise seisundiga. Elupaigatüüp (3140) on säilinud 256 ha ulatuses
esinduslikkusega B ja üldhinnanguga A.
• Kaiu järve idakaldal on suurtaimestiku vabad liivase põhjaga alad, mis on sobivad kasvukohad
järvepallile.
• Järvepall on lisatud kaitsealuste taimeliikide nimistusse ning toimub järvepalli ja tema elupaiga
seire.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ järved asuvad metsade vahel, neile on väike inimkoormus.
- suurtaimestiku pealetung ja selle tagajärjel järvede veepeegli vähenemine.
57
- valgalalt sisse voolav saaste ja toitaineterikkad kuivendusveed.
Meetmed
• Kaiu järve idakalda liivaste piirkondade säilitamiseks vastavalt vajadusele suurtaimestiku
eemaldamine vahetult kalda äärest.
• Reostusallikate tuvastamine ja mõjude leevendamiseks või vältimiseks meetmete kavandamine
veemajanduskava alusel (tegevus ei kajastu eelarvetabelis, sest see ei ole KKKs lahendatav).
• Järvepalli lisamine kaitsealuste taimeliikide nimistusse (tegevus ei kajastu eelarvetabelis, sest see
ei ole KKKs lahendatav).
2.3.2. KÄÄPA JA UHMARDU JÕGI.
Kääpa (VEE 1053700) ja Uhmardu (VEE 1054200) jõgi ei ole seatud kaitse-eesmärkideks ning ei ole
ka elupaigatüübiks määratud. Mõlemad nimetatud jõed tõusevad aegajalt üle kallaste, mistõttu nende
kaldaaladel asuvad kitsad luhaniiduribad, mis on määratud poollooduslikeks kooslusteks ning millel
on seetõttu kaitseväärtus.
EELISe andmetel on koos lisaharudega 52,9 km pikkune Kääpa jõgi (kood 105370) lõheliste elupaigana
kaitstav veekogu55. Esimese KKK andmetel on Kääpa jõge uuritud 1992. a. Lõheliste ja karpkalalaste
elupaikadena kaitstavate veekogude keemilisi ja füüsikalisi kvaliteedinäitajaid hinnatakse
keskkonnaministri 30. juuli 2002. a määruse nr 50 «Riikliku keskkonnaseirejaamade ja alade määramine»
(RTL 2002, 91, 1413) § 5 punktides 1, 3, 4 ja 5 toodud keskkonnaseirejaamades. Kääpa jõel, väljaspool
kaitseala, 10,7 km kaugusel suudmest, asub hüdroloogiajaam, kus lisaks hüdroloogilistele vaatlustele
tehakse meteoroloogiavaatlusi.
Kääpa ja Uhmardu jõele ei ole ette nähtud kaitsekorralduslikke tegevusi ega seatud ka eesmärke, kuid
oluline on hoida jõed kopratammidest vabad, et tagada Kaiu järvede veevahetus.
2.4. LOODUS- JA PÄRANDKULTUURMAASTIK
2.4.1. MAASTIK
Kaitseala oluliseks väärtuseks on ka vaheldusrikka reljeefiga loodus- ja pärandkultuurmaastik. Ugandi
lavamaa maastike eripära tuleneb eeskätt peaaegu rõhtpindsest liivakivisest ja aleuroliitsest
aluspõhjalisest platoost, mida läbivad tektoonilised lõhed. Platoo servaaladel loovad maastikku
männikutega kaetud Välgi, Selgise ja Kaiu mõhnastikud.56 Kaitsealale on iseloomulikud suured
metsamassiivid, mida liigendavad Kääpa jõekäärud neid ääristavate luhtadega ning Kaiu järvestik.
Maakasutus võrreldes 20. sajandi II poolega on oluliselt muutunud. Enne II Maailmasõda alal olnud
talud ja nende avatud õuealad on hävinud. Kaiu soo serval on säilinud kahe talu vundamendid ja
õuedel kasvanud põlispuud ning mõned hooned, mida kasutatakse, on säilinud ka endistes
55 https://www.riigiteataja.ee/akt/208599 56 Arold, I. 2005. Eesti maastikud.
58
metsavahikohtades. Kuna kariloomi enam ei peeta, on endised heinamaad võsastumas ning seetõttu
järvede kõrgetelt kallastelt avanenud vaated ahenemas. Maastiku ilu tõttu on kaitsealal oluline
puhkeväärtus. Maastikuilme säilitamine on seatud piiranguvööndite kaitse-eesmärgiks.
Jõemõisa-Kaiu järvestik ning Kaiu mõhnastik (Sõõru mäed) on ka ürglooduse objektid. Kaiu
mõhnastik koosneb kahest selgepiirilisest massiivist ulatudes Kaiu järvest 3 km kirde suunas ja 2,5
km loode-kagusuunas piki Kaiu järve idakallast. Mõhnade suurim abs kõrgus ulatub 65 meetrini,
liigestussügavus on 10-20 m. Mõhnad koosnevad põhiliselt liivast kruusa vahekihtide ja läätsedega.
Kohati on pinnavormide tuumikus ka moreeni. Piklike vallmõhnade teljed on orienteeritud kahes
valdavas suunas - liustiku liikumisega samasuunaliselt ja sellega peaaegu risti, mis annab teatud
ettekujutuse hilisjääaja liustikus kujunenud lõhede paigutusest.57 Mõhnastik asub mõlemal pool Saare
- Kallaste maanteed, kaitsealal on mõhnastiku lõunapoolne osa.
2.4.2. PÄRANDKULTUURI OBJEKTID
Kääpa mka idapoolse piiri lähedal asub üks muinsuskaitsealune arheoloogiamälestis – vana
külakalmistu „Kabelimägi“ (mälestise registri number 13025), ligikaudse pindalaga 1550 m2.
Kabelimägi asub vanas männimetsas, see ei ole kaitsekorralduslikult oluline objekt ja kavas selle
hooldust ei käsitleta. Objekt on heas seisundis ja sel on asub muinsuskaitseameti poolt paigaldatud
tähis.
Kaitsealal asuvad pärandkultuuriobjektid on olulised kultuurilooliselt. Need on osaliselt inventeeritud
Eesti-Läti koostööprogrammi raames läbi viidud metsa pärandkultuuri inventuuri raames. Kokku on
17 objekti kantud pärandkultuuriobjektide registrisse, kuid ükski neist ei ole looduses tähistatud ega
infoga varustatud.
Foto 4. Kaitseala piiriks olev Piiritee. Foto 5. Endine Kivinõmme metsavahikordon.
57 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=67;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=1044970262
(20.11.2015)
59
Külastuskorralduse seisukohast on olulised nii matkaraja vahetus läheduses või muude kaitseala teede
äärde jäävad objektid, n Narva ja Kivinõmme (foto 5) metsavahikordon, piiritee (foto 4), mis on
kaitseala piiriks ja mida pidi on võimalik matkata. Kivinõmme kordonist möödub metsatee, mida
mööda nähti esimeses KKKs ette ehitada matkarada, mis jäi rajamata.
Tähelepanu väärib endise Jõe mõisa park, mis asub kaitseala loodepiiril, Kääpa jõe väljavoolul,
maantee ääres kohas, kust avaneb ilus vaade järvedele (joonis 12). Vaate tõttu on oluline ala hooldada,
et vältida võsastumist. Tegemist on eramaadega, mis osaliselt on määratud poollooduslikuks
koosluseks, mille taastamist/hooldamist tasub kaaluda (ei kuulu PLK kavas prioriteetsete alade
hulka). Pargi teestik on hävinud, mistõttu struktuur ei ole „loetav“ ning park sarnaneb puisniidule.
Kuigi mõnedel kaitsealadel on ajaloolised pargid tsoneeritud eraldi piiranguvööndiks, puudub Kääpa
mka-l selleks vajadus. Kui maaomanik ei soovi pargiala edaspidi enam hooldada või puudub tal
selleks võimalus, tuleb kaaluda KeA poolset toetust pargiala hooldamisel.
Kaitsealal olevad pärandkultuuri objektid ei ole ala kaitse-eesmärgiks, otsene oht neile puudub ja
seetõttu neid KKKs põhjalikumalt ei käsitleta. Kuigi maastiku kaitse ei ole kehtivas kaitse-eeskirjas
kaitseala kaitse-eesmärgiks tuleb tagada iseloomuliku reljeefi ja traditsioonilise (loodus)maastikupildi
ning vaadete säilimine.
Joonis 12. Vaade endise Jõe mõisa pargile (ülal keskel). Külastajate seisukohast on soovitav säilitada
pikk vaade Jõemõisa sillalt järvedele, samuti tagada Jõemõisa pargiala hooldatus (niitmine). Ortofoto
Maa-ameti kaardiserverist.
60
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
3.1. VISIOON JA EESMÄRK
Kääpa maastikukaitseala üheks peamiseks väärtuseks külastajale, peale kalastamise, marja- ja
seenekorjamise, on mõhnastikele iseloomulik kaunis maastik. Kehtiva KE kohaselt ei ole kaitseala
väärtuste tutvustamine ala kaitse-eesmärgiks, kuid kuna ala on olnud pikka aega nii Jõgevamaa kui
ka Tartumaa üks olulisimaid turismipiirkondi nii omaette sihtkohana kui ka turismimarsruutide/RMK
matkatee osana (RMK Tartu-Jõgeva-puhkeala, joonis 22), siis on oluline tagada külastusobjektide
ettevalmistus loodusväärtuste kaitseks ja ka külastajate ohutuse tagamiseks. Vaheldusrikkal maastikul
on head seene- ja marjametsad ning kalarikkad järved. Kääpa mka on populaarne nii loodushuviliste,
harrastuskalameeste kui ka niisama ajaviitjate seas, kuna tegu on lihtsalt ligipääsetava kauni
maastikuga. Juba 1966. aastal rajati Kaiu järve põhjakaldale Tartu Metsamajandi suvila ja idakaldale
Tartu kalasportlaste puhkemajad (nüüd mõlemad eravalduses). Kaitsealale jääb endine ENSV
Kalastajate Seltsi Tartu Klubi puhkekompleks (nüüd tuntud nii Kaiu puhkeküla kui ka Kaiu järve
puhkebaasina ja mis on jaotunud mitme omaniku vahel), kus on 6 suuremat hoonet ja 14
kämpingumaja ning järve ääres on paadilaenutus. Külastajate parkimine on lahendatud hoonete vahel.
Kõvakattega teid kaitsealal ei ole, kuid kaitseala põhja- ja lõunaosa metsi läbib tihe metsateede
võrgustik. Samas ei ole kaitseala põhja-lõunasuunaliselt läbisõidetav, sest kaitseala piires ei ole
võimalik sõidukiga Kääpa jõge ületada. 2004. a valmis RMK loodushoiuosakonna eestvõttel
KaiuSõõru matkarada, mis oli alal tähistatud kahe linguna.58 Idapoolne ling ümber Särgjärve ei ole
käesoleva KKK koostamise ajal enam tähistatud, kuid vääriks taastamist. Läänepoolsest lingust on
kasutusel Tammeluha matkarada, metsasisesed rajad on küll jalutatavad, kuid tähistust ei ole.
Foto 6. „Sissepääs“ kaitsealale Saare-Kodavere Foto 7. „Sissepääs“ kaitsealale Pataste-Alatskivi maanteelt.
Foto Malle Oras. maanteelt. Samasse piirkonda oli kavandatud lõkkekoht, mis jäi välja ehitamata.
58 Erik, A., 2004. Eesti mets nr 3
61
Esimesest kolmest kaitseala tutvustavat infotahvlist, mis paigaldati 2005. a LIFE projekti raames, on
säilinud kaks (fotod 6 ja 7). Hiljem on RMK kaitseala infosüsteemi pidevalt täiendanud.
Kaitseala välispiir on küll tähistatud, kuid kava koostamise ajal puudub täpne info säilinud tähiste
seisundi ja arvu kohta. Olemas on kaks kaitseala nimega tähist Saare-Pala-Kodavere tee ääres ning
üksikud väikesed tammelehe kujutisega tähised Pataste-Välgi-Alatskivi maantee ääres, mis paigaldati
vahetult pärast kaitseala moodustamist. Vöönditähistest on olemas Kivinõmme skv tähis, millel on
liikumisaja piirang, samuti on olemas üksikuid erineva kujunduse ja formaadiga väikeseid
liikumispiirangu tähiseid (fotod 8 ja 8a).
Fotod 8 ja 8a. Liikumispiirangu tähised.
Kaitseala ja selle lähikond on osa RMK Tartu-Jõgeva puhkealast, kuhu on rajatud mitmeid looduses
liikumise ja puhkamise võimalusi. Kaitseala põhjaosas Jõgevamaal on järvede ääres tähistatud
Jõemõisa, Tammeluha, Kalamehe, Kukeseene ja Kaiu järve telkimisega lõkkekohad ning
Jõemõisa ja Tammeluha matkarajad. Kaitseala piiri äärde jäävad ka Särgjärve tee puhkekoht ja
Mütsiga männi lõkkekoht59. Ala läbib Kääpalt alguse saav 45 km pikkune Kaiu rattarada ja 2013-
2015 aastatel rajatud 820 km pikkune RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee. Rada on
looduses tähistatud valge-roheline-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.60 Veel kulgeb
Kaiu järvede äärset teed pidi tähistatud maakondlik jalgrattamarsruut nr 205 – KodavereSaare-
Mustvee-Raja-Kodavere (foto 9). Rattarajad kattuvad suures osas RMK matkateega, kuna kasutatakse
kaitseala põhjaosa loode-kagusuunas läbivat pinnaseteed. Kaiu rattarada ei ole looduses selgelt
märgatavalt tähistatud. 2016. a kevadel oli säilinud vaid üks väike viit (foto 10), mis tõenäoliselt
tähistab Kaiu rattaraja põhjapoolset sisenemist kaitsealale. RMK kodulehel puudub info, mil viisil on
Kaiu rattarada tähistatud.
59 http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala (26.11.2015) 60 http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/perakula-aegviidu-ahijarve-matkatee (26.11.2015)
62
Rajatud taristust ja pakutavatest teenustest peaks Jõgevamaa poolel piisama ning vajalik on vaid
olemasolevate tähiste ja külastustaristu jooksev hooldamine.
Tartumaa poolel kaitsealal külastusrajatised puuduvad, v. a Pataste-Välgi-Alatskivi maantee ääres
Mustametsa bussipeatuse juures asuv infotahvel (foto 7). Esimeses KKK-s ette nähtud kaitseala
põhjast lõunasse läbiv matkarada/rattarada ja Kääpa jõe ajaloolisele ülekäigukohale jalakäijatele
mõeldud (kerg)sild on välja ehitamata. Samuti ei rajatud puhkekohta. Vara vallavalitsuse soovil on
need tegevused käesolevasse KKKsse lisatud (lisa 7).
Foto 9. Maakondlik jalgrattamarsruut nr 205 – Foto 10. Tõenäoline Kaiu rattaraja tähis.
Kodavere-Saare-Mustvee-Raja-Kodavere. Rajal on küll tähistus, aga kaitseala piires puudub
raja üldkaart.
Positiivne on väga hea juurdepääs kaitsealale. Piiramaks autodega metsateedele sõitu paigaldati ca 10
aastat tagasi vastavalt esimesele KKK-le seitsmele metsateele ja sihile tõkkepuud (fotod 11, 11a ja
11b), millest 6 on säilinud ja täidavad oma eesmärki. Ettevalmistatud kohad (nii lõkkekohad kui ka
rajad) taluksid ka suuremat kasutust ja see ei ohustaks kaitse-eesmärkide saavutamist, kui
lahendatakse parkimisprobleem lõkkekohtade juures ning kindlustatakse järvedeni viivad jalgrajad.
Fotod 11, 11a ja 11b. Tõkked Saare-Kodavere maantee ääres. Tõkete säilitamine on väga oluline, sest
see on hoidnud ära autodega metsa sõitmise. Endistest teedest on kujunenud metsamaastikku
sulanduvad jalgrajad. Tõkkepuudel on säilinud Life projekti logo. Fotod Malle Oras.
63
RMK viib puhkealade kõikidel telkimisaladel, lõkkekohtades, puhkekohtades, metsaonnide ümbruses
ja muudel loodushoiuobjektidel, millele vastav metoodika kohaldub, läbi loodusobjektide
seisundiseiret, mille käigus hinnatakse loodushoiuobjektide pinnase ja alustaimestiku seisundit, alale
juurdepääsu ning kasutust ja loodushoiuobjektil kasvavate puude kahjustusi. Seirel selgub, kas
loodushoiuobjekti olukord on halvenenud, paranenud või püsinud stabiilsena. Lisaks tehakse
hooldussageduse vajaduse määramiseks RMK loodushoiuosakonna keskkonnaseiret, mis annab
ülevaate puhkealal kogutud prügi ning kulunud lõkkepuude mahust. Kolmandaks tehakse objektide
seiret, mille raames RMK hooldaja ja loodusvaht teevad märkmeid iga objekti kohta ja edastavad
need külastusjuhile või piirkonna juhatajale, kes võtab vajadusel vastu otsused hoolduse muutmiseks.
Kokkuvõttes tehakse seiretest tulenevalt soovitusi ala keskkonnakaitselise seisundi parandamiseks ja
edasiseks majandamiseks.
Külastusmahu seire läbiviimisel kasutatakse elektroonilisi ja mehaanilisi loendureid, mis
paigaldatakse ala külastusobjektidele lähtudes külastajate põhilistest liikumisteedest. Igat loendurit
kalibreeritakse ja leitakse vastava loenduri paranduskoefitsient. Külastajamahu seire andmeid
laiendatakse külastajauuringu andmete põhjal, et hinnata terve loodusala külastatavust.
Kääpa mka-le on paigaldatud külastajavoogude jälgimiseks üks loendur, mille andmeid laiendatakse
külastajauuringu andmete põhjal. Perioodil 2012-2014 käis Kääpa maastikukaitsealal paiknevatel
RMK poolt hallatavatel külastusobjektidel aastas keskmiselt 27 000 külastajat.
Külastajauuringud viiakse kõikidel loodusaladel läbi ühtsetel alustel vastavalt Põhja- ja Baltimaade
koostöös valminud käsiraamatus „Külastajate seire loodusaladel: Põhjamaade ja Balti riikide
kogemustel põhinev käsiraamat“ kirjeldatud metoodikatele. Kasutatav andmekogumismeetod on
kohapeal küsitleja juhendamisel täidetav küsimustik. Kõikidel aladel kasutatakse standardankeeti,
kuhu võib lisada alakeskseid küsimusi. 2015. a olid Tartu-Jõgeva puhkeala külastajauuringu osana
kaasataud ka Kääpa mka RMK poolt hallatavad külastusobjektid.
Külastajauuringu andmetel olid põhilised tegevused, milles osaleti või kavatseti osaleda: metsas
olemine, jalutamine, looduse vaatlemine, pikniku pidamine, marjade-seente korjamine, kalastamine,
lõkke tegemine ja telkimine. Ligi pooled külastajatest tulevad Tartust ja Tallinnast.
Loodushoiuobjektide seisundi seire käigus hindab RMK ühtse metoodika alusel
loodushoiuobjektide pinnase ja alustaimestiku seisundit, alale juurdepääsu ning kasutust ja kasvavate
puude kahjustusi. Mõõtmisi teostatakse telkimisaladel,
ades, puhkekohtades, metsaonnide ümbruses ja muudel loodushoiuobjektidel, millele seire metoodika
kohaldub.
Kääpa mka-l paiknevatel RMK hallatavatel külastusobjektidel on loodushoiuobjektide seisundi seiret
läbiviidud kahel korral – 2008. ja 2012. a. Kokku oli 2008 ja 2012 seiresse kaasatud 7 kaitsealal
paiknevat objekti, maapinna ja taimkatte seisundi hindamine toimus kuuel objektil. Kõigil hinnatud
objektidel oli maapinna ja taimkatte seisund 2012. a-l võrreldes 2008. a-ga paranenud. Enamus
objekte olid maapinna ja taimkatte kahjustusastme indeksi alusel heas seisundis, Jõemõisa lõkkekoht
oli ainukese objektina hea ja rahuldava seisundi piirimail.
64
Kaitseala ja selle väärtuste aktiivset regulaarset tutvustamist kava koostamise ajal ei toimu, aegajalt kasutab
RMK Elistvere looduskeskus matkarada oma programmide läbiviimiseks.
• Visioon
Kaitseala on meeldiv ja hästi tähistatud ning läbimõeldud asjakohase taristuga puhke- ja aktiivse vaba
aja veetmise koht piirkonna elanikele ja kõigile matkahuvilistele, mille tulemusena on
külastuskoormus küll tõusnud, kuid see ei ületa läbimõeldud korralduse tõttu ala talumisvõimet ega
ohusta ala kaitseväärtusi.
• Eesmärk
Kaitseala matkarajad ja puhkekohad on korrastatud ning matkahuvilised kasutavad neid aktiivselt.
Külastus on korraldatud viisil, mis tagab külastajate kulutavate tegevuste püsimise ettevalmistatud
taristu piires ning tagab seaduskuuleka ja loodushoidliku käitumise.
3.2. RAJAD
Jõgeva ja Tartu linna läheduse tõttu on kaitseala matkarajad, seenemetsad ja kalaveed olnud elanike
seas populaarseks puhkuse veetmise kohaks. Seoses RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee
valmimise ja reklaamimisega61 on matkajate huvi ala vastu tõusnud. Kääpa mka asub matkatee VII
lõigul Elistvere-Kantsi, mis on 80 km pikk. RMK matkatee on ühtlasi ka rattarada (joonis 13), mis
kulgeb kaitseala läbival pinnaseteel. Sama teed mööda kulgeb Kaiu rattarada ja maakondlik rattarada
205.
Külastuskorralduslikult on probleemiks järvede kallastele aegajalt tekkivad isetegevuslikud lõkkekohad,
mida seostatakse hobikalameestega, ning kaskede koorimine kõikidel lõkkekohtadel.
Tammeluha matkarada asub kaitseala põhjaosas Kaiu järve kaldal ja järveluhal. Rada algab
Jõemõisa lõkkekohast, kust ca 0,5 km pikkune jalgrada (nn Jõemõisa matkarada) viib Tammeluha
lõkkekohani, kust rada kulgeb mööda laudteed Pedassaarele, teeb saarele peale ringi ning siis kulgeb
üle laudtee tagasi algusesse. Ligikaudu 3 km pikkusel tähistatud rajal tutvustatakse 11 huvipunktis
ümbritsevaid järvi, Eestis võrdlemisi haruldasi järvelamme ja nende elustikku ning luhtade vahele
jäävat kõrgemat maatükki Pedassaart sealsete metsakoosluste ja võimsa Emamänniga. Pedassaarele
viib lehisepuidust rajatud 0,6 km pikkune laudtee, mis suurvee ajal võib olla vee all (fotod 12 ja 13).
Matkaraja alguses on parkla, mis mahutab 10 autot. Tammeluha parklat hoitakse talvel lumevabana,
soodsate lumeolude korral on matkarada sisse sõidetud lumesaaniga.
61 http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala/rmk-perakula-aegviidu-ahijarve-matkateeoostriku-
elistvere
65
Kaiu rattarada. 45 km pikkune rada kulgeb suures osas Kaiu mõhnastikus. Rattarada algab ja lõpeb
RMK Saare teabepunkti juures ja on tähistatud viitadega. Rajale jäävad mitmed RMK puhke- ja
lõkkekohad. Rada pakub oma pikkuse ja kulgemisega väga vahelduval maastikul parajalt koormust
ka treenitumale rattasõitjale. Rada kulgeb Kääpa külast lõuna suunas läbi valgusküllaste
männimetsade, kus on metsateedel ka lahtise liivaga tõuse-langusi. Üheks huvitavamaks punktiks
rajal on Sõõru küla oma üle 100 aasta vanuse tulevalvetorniga (torni minek pole lubatud). Pala asulas
saab vajadusel oma toidu- ja joogivarusid täiendada, et jätkuks jõudu raja teise poole läbimiseks.
Kääpa külas võib käia Kalevipoja muuseumis, teemapargis, läbida krati seiklusrada ja hea õnne korral
kohata ka kratte endid. Kaitseala piires kattub Kaiu rattarada suures osas RMK eelnimetatud
matkateega (joonis 13), kuid rattaraja põhjapoolsel Saare-Pala-Kodavere maanteega paralleelsel harul
lahtise liivaga lõikudel on ilmnenud erosioonioht, mistõttu on soovitav selle viimine maanteele ca 2
km pikkuse lõiguna.
Joonis 13. Kaitsealal asuvad rajad ja lõkkekohad. Aluskaart: Maa-amet 2016
66
Foto 12. Tammeluha matkarada järve tavalise Foto 13. Tammeluha matkarada suvise kõrgvee
veeseisu ajal. Foto Piret Valge ajal 2014. juulis. Foto erakogust.
Meetmed:
• Kokku 3,5 km pikkuse matkaraja (Jõemõisa (0,5 km) + Tammeluha (3 km)) pidev hooldamine
vastavalt RMK standarditele.
• Rattaradade pidev hooldamine vastavalt RMK standarditele.
• Kaitsealal Kaiu rattaraja põhjapoolse haru viimine Saare-Pala-Kodavere maanteele ca 2 km pikkuse
lõiguna. Tähiste uuendamine.
3.3. LÕKKEKOHAD
Kaitse-eeskirja järgi on telkimine ja lõkketegemine kaitsealal lubatud ainult kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Kava koostamise ajal on kaitsealal
külastajatele ettevalmistatud ja tähistatud Jõemõisa, Tammeluha, Kalamehe, Kukeseene ja Kaiu
telkimisega lõkkekohad62, kus on aastaringselt olemas lõkkepuud.
Kava koostamise ajal 2015. a olid kaitseala lõkkekohad üldiselt heas seisus, s.t taristu oli korrastatud ja
hooldatud. Probleemiks on pääsud järve äärde Jõemõisa ja Kalamehe lõkkekohtades.
Jõemõisa lõkkekoht on Saare-Pala-Kodavere maanteelt tulles esimene viiest Kaiu järvede ääres
olevast lõkkekohast. Lõkkekoht (fotod 14a ja 15) asub Jõemõisa järve kõrgel kaldal, kust avaneb
suurepärane vaade Kaiu järvestikule. Lõkkekohas on infotahvel, kaks varikatusega laud-pinki ja
kattega lõkkeaset, puukuur lakas magamise võimalusega, trepp ja kompostkäimla. Järve äärde
paigaldati 2015. a ujuvsild (foto 16). Lubatud on telkimine (kuni 10 telki). Parkimistasku puudub,
parkimine toimub lõkkekoha ümbruses, mistõttu see on suurel alal ära tallatud (foto 14a).
62 http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala/1635
67
Fotod 14 ja 14a. Pinnasekahjustused Jõemõisa lõkkekohas järveni viiva trepi kõrval (foto Malle Oras) ja
laagriplatsil.
Foto 15. Jõemõisa lõkkekoht. Foto Kaili Viilma Foto 16. Ujuvsild Jõemõisa järve ääres ja üle järve avanev
vaade Pedassaarele.
Kaitsekorraldusperioodil on oluline lahendada parkimisvõimalus, et autod ei pargiks laud-pinkide
vahel. Järveni viiv trepp on aga ebakindlate ja märjalt libedate astmetega ning vajab rekonstrueerimist,
kuna külastajad kasutavad meelsamini trepi kõrval olevat ala, kus on tekkinud juba erosioon. Kallak
vajab erosiooni edasiseks vältimiseks kindlustamist (foto 14).
Poolekilomeetrine läbi metsa kulgev jalgrada (nn Jõemõisa matkarada) viib lõkkekohast Tammeluha
matkaraja algusesse.
68
Tammeluha lõkkekoht (fotod 17, 17a, 17b) asub järvede vahelisel maasäärel, Pedassaarele suunduva
Tammeluha matkaraja ääres. Lõkkekohas on varikatusega laud-pingid, kattega lõkkease, pingid ja puude
varjualune. Lubatud on telkimine (kuni 7 telki). Parkla, mis teenindab nii Tammeluha kui ka Kalamehe
lõkkekohta, asub Tammeluha matkaraja alguses kaitseala läbiva pinnasetee ääres. Parklast eemal on
infotahvel, puukuur lakas magamise võimalusega ja kompostkäimla (foto 18).
Kalamehe lõkkekoht asub Kaiu järve põhjaosas, Tammeluha vahetus läheduses. Sobib nii veepealse
puhkuse veetmiseks kui jalutamiseks vahelduva reljeefiga metsades või suundumiseks ka Tammeluha
matkarajale. Lõkkekohas on varikatusega laud-pingid, kattega lõkkease, Lubatud on telkimine (kuni
7 telki). Lõkkekohast viib järveni mudastuv rada, kus paljanduvad puujuured vajaksid kaitseks
hakkega/koorepuruga katmist. Rada on kitsas ja kasutusmugavuse tagamiseks tuleks raja äärest võsa
eemaldada (ca 1 m mõlemal pool rada üksikud pajud, lepad; (fotod 19 ja 19a)).
Fotod 17a, 17a ja 17b. Tammeluha lõkkekoht kõrgvee seisu ajal (foto Monre Mäerand), lõkkekohani viiv
sillake ja lõkkekoht varasuvel.
Fotod 18 ja 18a. Kalamehe ja Tammeluha lõkkekohtadel on ühine parkla ja infotahvel, mille taga on
magamisvõimalusega puukuur ja DC. Foto Malle Oras.
69
Fotod 19 ja 19a. Kalamehe lõkkekoht. Hoolimata liiklust keelavast märgist parklas, sõidetakse autoga
lõkkekohale, mistõttu tuleb kaaluda tõkkispakkude paigaldamist infotahvlipoolsele rajaotsale.
Kattega lõkkeaseme juurest algab järveni viiv jalgrada, mis kasutusmugavuse tagamiseks vajab
äärtest võsa eemaldamist ning puujuuri kaitsva hakkekihi paigaldamist.
Kukeseene lõkkekoht asub samuti Kaiu järve ääres vahetult pärast eraomanduses olevat
puhkekompleksi. See sobib nii veepealse puhkuse veetmiseks kui jalutamiseks vahelduva reljeefiga
metsades. Lõkkekohas on infotahvel, varikatusega laud-pingid, kattega lõkkease, puukuur lakas
magamise võimalusega ja kompostkäimla. Lubatud on telkimine (kuni 10 telki). Parkimine toimub
lõkkekoha ümbruses, mis seetõttu on üsna ära tallatud (fotod 20 ja 20a). 2016. a on kavas rajada
piiretega parkimistasku, et vältida puude vahele sõitmist. Järve äärde paigaldati 2015. a ujuvsild (foto
22), kuhu pääseb mööda üsnagi suure langusega jalgrada, mille kasutusintensiivsust näitavad
paljanduvad puujuured (foto 21).
Fotod 20 ja 20a. Kukeseene lõkkekoht. Lõkkekoht asub põlismändide vahel ning autodega sõitmine
vahetult lõkkekohal on paljandanud puujuured. See võib mõjuda vanadele puudele hukutavalt,
seetõttu nähakse kavas ette tõkke/piirde paigaldamine.
70
Foto 21. Kukeseene lõkkekoht. Lõkkeaseme juurest algab järveni viiv jalgtee, mis kasutusmugavuse
tagamiseks vajab äärtest võsaeemaldamist ja puujuuri kaitsva hakkekihi paigaldamist.
Kaiu järve lõkkekoht (foto 23) asub Kaiu järve idakaldal ja on viimaseks Kaiu järvede lõkkekohtade
reas. See sobib nii veepealse puhkuse veetmiseks kui jalutamiseks vahelduva reljeefiga marja- ja
seenerikastes metsades. Lõkkekohas on infotahvel, varikatusega laud-pingid, kattega lõkkease,
puukuur lakas magamise võimalusega ja kompostkäimla. Lubatud paigaldada kuni 7 telki. 2015. a
paigaldati kaldale ujuvsild (foto 23a). Parkimine toimub metsatee (RMK matkatee) ääres enne
sissesõitu keelavat liiklusmärki (foto 24), kuid paatide vette laskmiseks sõidetakse autodega otse
järvekaldale. Lõkkekohale toov tee teenindab ka pisut eemal olevat Laurimaa maaüksuse suvemaja,
mistõttu tuleks lõkkekoha pinnase ja kalda kaitseks lõkkekoht teest eraldada (puidust)
tõkkega/piirdega.
Foto 22. Ujuvsild Kukeseene lõk kekoha juures. Foto
Malle Oras
71
Fotod 23 ja 23a. Kaiu järve lõkkekoht. Esiplaanil suvemajani viiv tee, tagaplaanil ujuvsild. Tee ja
lõkkekoha vahele tuleks rajada piire, takistamaks järve äärde sõitmist. Ujuvsillani viib mudane laiaks
sõidetud jalgrada, mis vajab täitmist/tugevdamist. Selle kalda ääres on ka enim järvepalle.
Foto 24. Teeristi laiend enne Kaiu järve lõkkekohta, kus on ette nähtud parkimine. RMK matkatee läheb
otse, jalgratta marsruut nr 205 pöörab vasakule.
Meetmed:
• Kaitseala välispiiri tähistamine ja tähiste hooldamine
• Infotahvlite ja viitade hooldamine
• Jõemõisa, Tammeluha, Kalamehe, Kukeseene ja Kaiu järve lõkkekohtade pidev hooldamine
vastavalt RMK standarditele
• Jõemõisa lõkkekoha trepi rekonstrueerimine ja erodeeruva kaldanõlva kindlustamine
• Parkimistaskute rajamine Jõemõisa ja Kukeseene lõkkekohta
• Kalamehe, Kukeseene ja Kaiu järve lõkkekohas järveni viiva jalgtee korrastamine (vastavalt
vajadusele võsa raie, raja tugevdamine, puujuurte kaitseks hakkekihi paigaldamine)
• Kaiu järve lõkkekoha tõkkega/piirdega/tõkispakkudega eraldamine suvilateest.
72
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
JA EELARVE
4.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD
4.1.1. ELUPAIGATÜÜPIDE JA PALU-KARUKELLA KORDUSINVENTUUR
Kaitseala Jõgeva maakonna poolele jääval osal inventeeriti 2008. a Riikliku Looduskaitsekeskuse
tellimusel metsakooslusi (kokku 1181,1 ha), et määrata metsaelupaikade kriteeriumitele vastavad
alad. Kaitsekorralduse edukuse hindamiseks hinnatakse kaitsekorraldusperioodi lõpus 10 aasta pärast
uuesti nende pindala ja seisundit. Kuna Tartumaa poolel on metsad võimalike elupaigatüüpide
kindlaks tegemiseks hindamata (olemas osaliselt kontrollitud kameraalne hinnang), siis tuleks KKK
perioodi jooksul hinnata ka Tartumaa poolele jäävate metsade (ca 590 ha) seisund ja LoD
kriteeriumitele vastavus. Eduka kaitsekorralduse tulemusena peaks kaitseala loodusmetsailmeliste
koosluste väärtus kaugemas tulevikus suurenema. Metsainventeerimise raames on otstarbekas ühtlasi
üle vaadata ka kaitse-eesmärgiks oleva liigi palu-karukella kasvukohad. Soovitav on hinnata ka
kaitsealuste soon- ja sammaltaimeliikide arvukust teadaolevates kasvukohtades ja registreerida kõik
uued kasvukohad.
Niidu- ja sookoosluste (kokku 75 ha) elupaigatüüpide LoD kriteeriumitele vastavust ning
taastamis/hooldamis võimaluste üle otsustamiseks tuleb kordusinventeerida Heinassaar (54 ha) ja
Jõemõisa järve põhjakallas (ca 21 ha). Kordusinventeerimise raames kaardistada kaitsealused soon-
ja sammaltaimed.
Elupaigatüüpide ja kaitsealuste taimede inventuurid korraldab KeA. Tegu on II prioriteedi töödega kaitse
tulemuslikkuse hindamise vajaduse tõttu.
4.1.2. METSADE LOODUSLIKKUSE TAASTAMISALADE PÜSIPROOVITÜKKIDE SEIRE
Tegevuste ruumilisest paiknemisest annab ülevaate joonisel 8 esitatud kaart. Püsiproovitükkide seire
on vajalik teaduslikel eesmärkidel. Seire tulemuste alusel on võimalik jagada soovitusi metsade
looduslikkuse taastamiseks nii kaitsealadel kui ka väljaspool kaitsealasid. Seiresse kuulub 6 katseala,
mida külastatakse igal aastal (joonis 14; fotod 23-25). Seire samm on viis aastat (2018, 2023). Eriti
olulised on seirega kaasnevad liigiinventuurid.
Tegevus on oluline kogu Eesti ulatuses. Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab EMÜ.
73
Joonis 14. Proovitükkide asukohad endises
Halliku metskonna kvartalis nr 427.
Foto 23. 2008.a. I seireaasta ülepõletatud
häilul. Keskel nn märgitud mänd. Foto
Diana Laarmann
Foto 24. 2013.a. Järelkasv ülepõletatud
häilul. Keskel nn märgitud mänd.
Foto Diana Laarmann
74
Foto 25. Tartumaal kvartalis KV050 er 2
asuv häil. Häilul on tunduvalt esinduslikum
samblikukate, kui ümbritseval alal, kuid
puuduvad noored puud.
4.1.3. RIIKLIK SEIRE
Seniste riiklike seiretega – kotkaste, metsise, rähniliste, ohustatud taimeliikide, ohustatud
taimekoosluste ja väikejärvede seisundi seire – tuleks jätkata vastavalt riiklikule seireprogrammile
ja liikide kaitse tegevuskavadele. Väikejärvede seisundi seire käigus tuleb hinnata katsepüükidel ka
kaitsealuste kalaliikide hingu, võldase ja vingerja levikut ja seisundit, et aktualiseerida
Keskkonnaregister.
Riiklikku seiret korraldab Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), tegu on I prioriteedi tegevustega,
kuna seire tulemustest sõltub otseselt kaitsekorralduslike võtete kavandamine ning kaitse
tulemuslikkuse hindamine.
4.1.4. MÄNNISINELASE INVENTUUR
Männisinelase elupaigaks on valdavalt vanad männikud, kus ta eluneb surnud, seisvate, eelistavalt
jämedamate mändide korba all. Tavalises majandusmetsas liiki reeglina ei leidu. Tegemist on alalt
hiljuti leitud loodusdirektiivi II lisa liigiga, seetõttu on liigi seisundi hindamiseks ja kaitsemeetmete
vajaduse väljaselgitamiseks ning vajadusel nende andmete põhjal ala kaitsekorra muudatusettepaneku
tegemiseks vaja läbi viia inventuur.
Tegevus on vajalik väärtuse 2.1.5 kaitseks. Männisinelase inventuuri korraldab KeA. Tegu on II prioriteedi
tööga, mis on vajalik ära teha enne kaitseala kaitsekorra uuendamist.
4.1.5. KÜLASTUSOBJEKTIDE SEISUNDISEIRE
Külastusobjektide seisundiseiret viib läbi RMK vastavalt oma asutuses kehtestatud korrale, et
ennetada külastuskorraldusest tingitud võimalikke negatiivseid mõjusid kaitsealusele objektile ja selle
kaitse-väärtustele.
Tegevust viib läbi RMK ja tegu on II prioriteedi tegevusega.
75
4.2. HOOLDUS, TAASTAMINE, OHJAMINE
4.2.1. VÄIKEKISKJATE JA METSSEA ASURKONDADE OHJAMINE
Metsise pesitsemisedukuse parandamiseks ning olemasolevate mängude kaitseks on vaja jälgida
väikekiskjate ning metssea arvukust ning vajadusel seda reguleerida, et vähendada röövluse
negatiivseid mõjusid metsise asurkonnale.
Tegevus on vajaduspõhine ja seda korraldab KeA. Vajaduse tekkimisel on tegu I prioriteedi tegevusega,
millel on otsene mõju kaitseväärtuste seisundile.
4.2.2. TAMMELUHA HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik peatükis 2.2.3.1 kirjeldatud väärtusele seatud eesmärkideni jõudmiseks.
Eesmärgiks on hoida avatuna ühte vähestest Eesti järveluhtadest – Tamme luhta (foto 26, joonis 15).
Hooldusala suurim pindala kuiva suve korral on 19 ha. Hooldatava ala pindala sõltub järvestiku
veetasemest ning ilmastikutingimustest, mistõttu periooditi on võimalik hooldada väiksemat osa
luhast või tuleb sellest veeolude tõttu loobuda. Avatud maastiku säilitamiseks on oluline tegevuse
jätkamine vähemalt samal tasemel. Kõiki avatud alasid tuleb niita vähemalt üks kord aastas, et
säilitada kimalastele ja liblikatele toitumisala. Niita tuleb keskelt lahku või servast-serva. Peale
niitmist tuleb hein kokku koguda ning kindlasti minema vedada. Hooldustööl tuleb lähtuda KeA
tellimusel koostatud juhendmaterjalist.63 Arvestades, et toetuste suurusi korrigeeritakse igal aastal,
võivad tegevuste tabelis olevad hinnad vastavalt muutuda.
Taastamisel ja hooldamisel tuleb arvestada punaselg-õgija elupaiganõudlusega ning jätta kasvama üksikuid
suuremaid põõsaid või põõsagruppe.
Tegevus kuulub I prioriteeti. Töö korraldajaks on KeA.
4.2.3. KÄÄPA JÕE LUHTADE TAASTAMINE JA HILISEM HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik peatükis 2.2.3.1 kirjeldatud väärtustele seatud eesmärkideni jõudmiseks, s.o hoida
avatuna Kääpa jõe äärseid luhaalasid, mis kuuluvad erinevatele omanikele (foto 27, joonis 15) kokku
vähemalt 50,2 ha ulatuses, s.h
I prioriteet – 36,2 ha (24,2 ha silla kohast läänes + 12 ha idas) taastamine ja hilisem hooldus.
II prioriteet – 14 ha Sõõru skv luhtade taastamine ja hilisem hooldus.
NB! Kui luht on taastatud, siis kuulub hooldamine I tähtsusklassi tööde hulka.
Hooldustööl tuleb lähtuda KeA tellimusel koostatud juhendmaterjalist. Taastamisel ja hooldamisel
tuleb arvestada punaselg-õgija elupaiganõudlusega ning jätta kasvama üksikuid suuremaid põõsaid
või põõsagruppe.
Töö korraldajaks on KeA.
63 Mesipuu, M., 2011. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava.
76
Foto 26. Tammeluht 2015. aasta
sügisel pärast niitmist. Tagaplaanil
Pedassaare skv mets. Foto Iti
Jürjendal.
Foto 27. Taastamistoetust saanud
luhaosa Kääpa jõe kaldal
sillakohast läänes 2015. a kevadel.
Tagaplaanil Pedassaare skv mets.
Foto Ragnar Kapaun.
4.2.4. UHMARDU JÕE LUHTADE TAASTAMINE JA HILISEM HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik peatükis 2.2.3.1 kirjeldatud väärtustele seatud eesmärkideni jõudmiseks.
Eesmärgiks on hoida avatuna Uhmardu jõe äärseid luhaalasid kokku 8,9 ha ulatuses (joonis 15). Enne
ala niitmist tuleb üle täpsustada töö maht (taastamise maht), sest ala on mätastunud/võsastunud, ja
ligipääsetavus. Hooldustööl tuleb lähtuda KeA tellimusel koostatud juhendmaterjalist.
PLK-kava alusel on tegemist III prioriteedi tööga. Töö korraldajaks on KeA.
77
4.2.5. VÄIKELUHTADE TAASTAMINE JA HILISEM HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik peatükis 2.2.3.1 kirjeldatud väärtustele seatud eesmärkideni jõudmiseks.
Eesmärgiks on hoida avatuna kaitseala loodeosas Kääpa jõe väljavoolul Jõemõisa maatükil vähemalt
2,0 ha suurune luhaosa, mis tagab pika vaate järvedele. Samuti vajavad jätkutöid kaitseala põhjaosas
asuv Keskla luhaala (ca 1,8 ha) ja Laurimaa luhaala (1,0 ha). Enne alade hooldust tuleb üle täpsustada
töö maht (taastamise maht), sest ala on kohati mätastunud/võsastunud. Hooldustööl tuleb lähtuda KeA
tellimusel koostatud juhendmaterjalist.
Tegemist II prioriteedi tööga. Töö korraldajaks on KeA.
Joonis 15. Kääpa mka hooldamist vajavad luhad. Aluskaart: Maa-amet 2015.
4.2.6. METSAKOOSLUSE KUJUNDAMINE PALU-KARUKELLA KASVUKOHTADES
Tegevus on vajalik palu-karukella populatsiooni säilitamiseks. Endise Halliku metskonna kvartalites
HL409, HL426 ja HL427 tuleb loodusdirektiivi II lisa liigi palu-karukella kaitseks ja soodsate
kasvutingimuste säilitamiseks tagada hooldus (kujundusraie, s.t II rinde kuuskede väljaraie), et
valgustingimused ei muutuks taimele ebasoodsaks. Raied tagavad paremad valgustingimused ka
käpalistele. Raie läbiviimisel tuleb raiutud kuused (tüved ja oksad) alalt välja vedada. Raiuda ei tohi
lehtpuid. Jalalkuivanud puud (männid) tuleb alles jätta, samuti jätta alale jämedamad murdunud
männitüved. Tegevus on vajalik üks kord KKK-perioodi kestel.
78
Töö korraldajaks on koostöös RMK ja KeA. Tegevus kuulub I prioriteeti.
4.2.7. KOPRAPESADE EEMALDAMINE EESVOOLUKS OLEVATELT KRAAVIDELT
Kobraste tegevus kahjustab maaparandussüsteemi eesvoolu (risustab seda langenud puudega),
mistõttu tuleb enne selle suubumist Kääpa jõkke kraav puhastada langenud puudest, kopratammidest
ja kohati ka tammide taha kogunenud setetest.
Töö korraldajaks on koostöös Luua Metsanduskool. Tegevus toimub vastavalt vajadusele ja kuulub
II prioriteeti.
4.2.8. KAIU JÄRVE KALDALT SUURTAIMETSIKU EEMALDAMINE
Järvepall vajab kõva liivast/ kruusast veekogu põhja, kus ei tohi olla vedelat muda, mida tekitab
suutaimestiku pealetung. Seetõttu on vajalik Kaiu järve kirde-ida kalda liivase põhja säilitamiseks
jälgida suurtaimestiku levikut ning vastavalt vajadusele kaldavööndit puhastada ca 700 m pikkusel
lõigul (Kalamehe ja Kaiu järve lõkkekoha vahemikus). Eestis valdavad läänetuuled tekitavad järvel
lainetuse, mis on liigile eluliselt oluline - „palli“ erinevad osad saavad liivasel põhjal soodsad
valgustingimused.
Töö korraldajaks on KeA. Tegevus toimub vastavalt vajadusele ja vee-elustikuspetsialisti
juhendamisel. Töö kuulub III prioriteeti.
4.3. TARISTU
4.3.1. MATKA- JA RATTARADADE HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik külastuse suunamiseks ja hajutamiseks, et hoida ala kõiki väärtusi, ning
tutvustamisele ja külastuskorraldusele seatud eesmärkideni jõudmiseks. Kaitsealal on olnud
intensiivne puhkemajanduslik kasutus. Sellest tuleneb KKK rõhuasetus rekreatsioonilistele
tegevustele ja objektide hooldustöödele. Kaitsealal on valitseja poolt kooskõlastatud, RMK
ettevalmistatud ja tähistatud lõkkekohad-telkimisalad, mis on RMK matkatee ja erinevate rattateede
peatuskohtadeks.
Kaaluda võiks ka võimalust võsa hakkimiseks kohapeal ning saadud hakke kasutamist radade niiskete
lõikude täitmiseks. Hooldustööde käigus langetatud suure läbimõõduga puud tuleks jätta lamapuiduna
teeradadest kaugemale loodusesse, et luua metsas täiendavaid väärtuslikke elupaikasid. Üksikuid
murdunud puid, mis ei ohusta külastajaid, ei ole vaja koristada.
Hooldamist vajab Tammeluha matkarada (3 km) ja Jõemõisa matkarada (0,5 km) ning Kaiu rattarada;
hooldus toimub vastavalt RMK standarditele. Kaiu rattaraja põhjapoolsel Saare-PalaKodavere
maanteega paralleelsel harul lahtise liivaga lõikudel on ilmnenud erosioonioht, mistõttu on soovitav
selle viimine maanteele ca 2 km pikkuse lõiguna (joonis 13). Selleks on vajalik kahe luitunud (foto
10) nimetu rajatähise eemaldamine ja uute rajatähiste paigaldamine. Uuendamist vajavad ka luitunud
rajaskeemid.
Hooldamist vastavalt tekkivale vajadusele vajavad kuus teetõkist Saare-Pala-Kodavere tee ääres, et hoida
ära autodega metsa sõitmine.
79
Tegevus kuulub II prioriteeti. Töö korraldajaks on RMK.
4.3.2. LÕKKEKOHTADE HOOLDAMINE
Kaitsealal on valitseja poolt kooskõlastatud, RMK ettevalmistatud ja tähistatud 5 lõkkekohta
(Jõemõisa, Tammeluha, Kalamehe, Kukeseene ja Kaiu järve), mis on aastaringses kasutuses, s.h
varustatud lõkkepuudega. Lõkkekohtade hooldus toimub vastavalt RMK standarditele. Lisaks tuleb
Jõemõisa ja Kaiu järve ääres olevatel lõkkekohtadel hoida järvevaated avatuna (st perioodiliselt
eemaldada tekkiv võsa). Vaadete hooldamisel jätta puutumata lodud (HL439 er 2). Raiejäätmed
koristada külmunud pinnasega. Kuna Tammeluha lõkkekoht on hästi varustatud ja lisaks regulaarsele
hooldusele muid meetmeid ei ole vaja, siis seda alljärgnevalt ei käsitleta.
Jõemõisa lõkkekoht – kaitsekorraldusperioodil on oluline lahendada parkimisvõimalus
(parkimistasku) nii, et autod ei pargiks laud-pinkide vahel, rajada nõlvakindlustus erosiooni
pidurdamiseks ja rekonstrueerida trepp (fotod 14, 14a ja 15).
Kalamehe lõkkekoht - lõkkekohast järveni viiv mudastuv rada vajab paljanduvate puujuurte kaitseks
hakkega/koorepuruga katmist ca 50-70 laiuselt. Rada on kitsas ja kasutusmugavuse tagamiseks tuleks
raja äärest raja kohale kaarduv võsa eemaldada. Kaaluda tõkispakkude paigaldamist
infotahvlipoolsele rajaotsale (fotod 18, 18a, 19 ja 19a). Vajadusel eemaldada raja kohale kaarduv
võsa.
Kukeseene lõkkekoht – kaitsekorraldusperioodil on oluline lahendada parkimisvõimalus
(parkimistasku) nii, et autod ei pargiks laud-pinkide vahel ja ei tallaks põlismändide juuri. Järveni viiv
rada tuleb puujuurte kaitseks katta hakkekihiga (laius vastavalt konkreetsele vajadusele kohapeal; foto
21).
Kaiu järve lõkkekoht – telkimisalalt järveni viiv jalgrada (ca 30 m2) tuleb katta kas kooremultšiga või
sobiva pinnasega, et vältida raja edasist mudastumist. Lõkkekohale toov tee teenindab ka eemal oleva
maaüksuse suvemaja, mistõttu tuleks lõkkekoha pinnase ja kalda kaitseks lõkkekoht teest eraldada
(puidust) tõkkega/piirdega/tõkispakkudega.
Tegevus kuulub II prioriteeti. Töö korraldajaks on RMK.
4.3.3. INFOTAHVLITE PAIGALDAMINE. TAHVLITE JA VIITADE HOOLDAMINE
Kaitseala tutvustamiseks seda külastavatele inimestele ning soovimatu tegevuse ära hoidmiseks tuleb
kolme kaitsealale suunduva tee äärde paigaldada ala, selle väärtusi ning külastuskorraldust tutvustav
üldinfotahvel. Kaks vananenud infoga tahvlit (Mustametsal ja Kaiu ristis) tuleb amortiseerumisel või
uute tahvlite valmimisel likvideerida. Särgjärve teeristis olnud tahvel on kadunud ja vajab asendamist
samal ajal kui uuendatakse teised kaitseala üldinfotahvlid.
Kõikides lõkkekohtades on Tartu-Jõgeva puhkeala ja vastavat lõkkekohta tutvustav (üld)infotahvel, mida
tuleb hooldada/asendada vastavalt vajadusele koos lõkkekoha korralise hooldusega.
80
Tammeluha matkaraja infotahvleid tuleb hooldada vastavalt tekkinud vajadusele.
Uuendamist vajavad Kaiu rattaraja viidad.
Tegevus kuulub II prioriteeti. Töö korraldajaks on RMK.
4.3.4. KAITSEALA TÄHISTAMINE
Tähiste paigaldamine on oluline, et teavitada kodanikke kaitseala paiknemisest ning ära hoida
teadmatusest tuleneda võivaid ohtusid kaitseala väärtustele. Seega aitab piiritähiste teavitav roll
kaudselt kaasa kõikide väärtustega seotud eesmärkide saavutamisele.
Kaitsealale suunduvate teede äärde ning piiri käänupunktidesse paigaldatakse 19 keskmise suurusega
piiritähist, millel on kaitseala nimi. Piiritähiste täpne asukoht on esitatud joonisel 16 oleval kaardil.
Tähiste hooldus ja asendamine toimub vastavalt vajadusele ja RMK tööplaanile, kuid vajalik oleks
kõikide tähiste esmane ülevaatus hiljemalt 2017.aastal.
Kaitsealuste linnuliikide kaitseks asendatakse/täiendatakse Sõõru ja Kivinõmme skv piiri tähistust
vastavalt tekkivale vajadusele määruses „Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised“ (RTL
2004, 78, 1255) sätestatud nõuetele tuginedes. Vööndi piiridele ja põhilistele liikumissuundadele
paigaldatakse liikumiskeelu punased tähised kokku 39 tk, kuhu on märgitud kirje
„LIIKUMISKEELD” ning liikumiskeelu aeg (Sõõru skv 15.03. – 31.08 (15tk); Kivinõmme skv 01.02. –
30.05 (24tk)).
Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.
81
Joonis 16. Kääpa mka välispiiri tähiste asukohad. Aluskaart: Maa-amet 2015.
4.3.5. PUHKEKOHA RAJAMINE KAITSEALA LÕUNAOSASSE
Kaitseala Tartumaa poolele Vara valda rajada vastavalt RMK standarditele puhkekoht, mis oli ette nähtud
esimeses KKKs. Koht täpsustatakse töö käigus (see ei kajastu MapInfo kihil).
Töö teostajaks on RMK, II prioriteedi töö.
4.3.6. RATTARAJA NING SILLA PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE
Kääpa jõele endisaegse ülekäigu kohale projekteerida ja rajada vastavalt RMK standarditele kergsild
(jalgrattad, jalakäijad), mis oli ette nähtud esimeses KKKs. Rattaradadena on kasutatavad kõik
olemasolevad metsateed, vajalik tähistus, kuid täiendavaid teid rajada ei ole vaja. Rattaraja pikkus on
ca 6,5 km (joonis 17) ja see ühendab RMK matkatee, piirkondliku rattaraja nr 205 ja Kaiu rattaraja
Eesti-Läti koostööna valminud rahvusvahelise rattarajaga.
Töö teostajaks on RMK, II prioriteedi töö.
82
Joonis 17. Rattaraja võimalik asukoht. Rada algab ajaloolise ülekäigu kohalt ning jõuab
PatasteAlatskivi teele. Joonisele ei ole märgitud puhkekoha/lõkkekoha võimalikku asukohta, sest see
tuleb kindlaks määrata projekteerimise käigus. Aluskaart: Maa-amet 2015.
4.4. KAVAD, EESKIRJAD
4.4.1. KAITSEKORRALDUSKAVA UUENDAMINE
Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks, kuid eelarve ja tegevuskava planeerimine
nii pikaks ajaks on keeruline. Seetõttu tuleb 2020. aastal hinnata esimese perioodi tulemuslikkust ja
uuendada kaitsekorralduskava, eelkõige koostada uus ajakava ja eelarve. Kaitsekorraldusperioodi
lõpus tuleb hinnata kaitse tulemuslikkust ning koostada uus kaitsekorralduskava järgnevaks 10-
aastaseks perioodiks.
Töö teostajaks on Keskkonnaamet, I prioriteedi töö.
4.4.2. KAITSEKORRA UUENDAMINE
Kuna olemasolev kaitseala tsoneering ei taga kõigi kaitse-eesmärkide täitmist ja kaitseväärtuste
kaitset (kotkad ja metsaelupaigatüübid on piiranguvööndis), samuti ei kajastu kõik LoA eesmärgid
83
ega ka loodusmaastike kaitse kui selline maastikukaitseala üldistes kaitse-eesmärkides, siis on vajalik
KKK-perioodil üle vaadata ala tsoneering ja kaitsekord, et tagada Kääpa LoA-le seatud eesmärkide
täitmine. Kaaluda Sõõru mägedesse hooldatava skv moodustamist elustiku (palukarukell,
männisinelane) kaitseks. Lisada merikotkas, männisinelane ja palu-karukell kaitseala kaitse-
eesmärkideks. Lisada elupaigatüübid 7230 ja 91D0 ala kaitse-eesmärkideks. Lisada maastiku kaitse
ja tutvustamine kaitse-eesmärgiks.
Töö teostajaks on KeA, I prioriteedi töö.
4.4.3. METSAKOOSLUSTE KUJUNDAMISE KAVA KOOSTAMINE
Oluline on määrata metsakoosluste looduslikkuse suurendamise vajadus Sõõru skv metsades, mis ei
ole määratud metsaelupaigatüüpideks (KV010, KV011, KV012) ja vajadusel koostada asjakohane
kava. Piiranguvööndi (Sõõru mägede metsad) ja Kivinõmme skv metsade looduslikkuse
suurendamiseks koostada eraldiste tasemel esimeses KKK-s ettenähtud looduslikkuse taastamise
ettepanekutele (HL425 er 10, HL426 er 4, HL 439 er 11) tuginev kava arvestusega, et alles jääks
visuaalselt piisav kogus esimese põlvkonna peapuuliigi puid. Kuna tegemist on maastikukaitsealaga,
siis tuleb metsakoosluste kujundamise kava koostamisel pöörata tähelepanu ka maastikulistele
aspektidele.
Töö teostajaks on KeA, II prioriteedi töö.
4.5. KAITSEALA TUTVUSTAV E-TRÜKIS
Kaitseala tutvustav voldiku (a`3) koostas 2005. a Metsahoiu Sihtasutus metsakaitsealade projekti
raames. Voldik ei ole (elektrooniliselt) kättesaadav. Vajalik uutele andmetele tugineva e-versiooni
koostamine ja „ülesriputamine“.
Töö teostajaks on RMK/KeA koostöös, II prioriteedi töö.
4.5. EELARVE
Eelarve tabelisse 5 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva
kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.
Eelarves on toodud koosluste hoolduseks kuluvad orienteeruvad minimaalsed summad, lähtuvalt
08.03.2010 jõustunud põllumajandusministri määrusest nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise
toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–
2013“, st niidu (poolloodusliku koosluse) niitmine 185,98 eurot hektari kohta aastas (03.05.2015
jõustunud redaktsioon).
Taastamismaksumuse aluseks on Keskkonnaministri määruses nr 62, 01.06.2004
„Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse
maksmiseks ja toetuse määrad“ nimetatud maksumused; käesolevas kavas on arvestatud
84
taastamismaksumuseks 435.- eurot hektari kohta aastas (tihe kõrge võsa, 05.04.2015 jõustunud
redaktsioon), kuid enne konkreetsete tööde tegemist tuleb alad kohapeal üle vaadata ja määrate
töö maksumus vastavalt maatükile.
Määrused vaadatakse perioodiliselt üle ja seetõttu võivad tööde maksumused muutuda.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1)
esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele
suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele
ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabelis esinevad lühendid:
EMÜ – Eesti Maaülikool;
KAUR – Keskkonnaagentuur;
KeA - Keskkonnaamet,
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus.
85
Tabel 9. Kääpa maastikukaitseala kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava.
Jrk
Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Priori
teet
201 6 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Kokku Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1. Elupaigatüüpide kordusinventuur,
sh mets 1771 ha (1182+590 ha) ja
niit 75 ha (54+21 ha) Inventuur KeA II X X
4.1.2. Metsade looduslikkuse taastamise
püsiproovitükkide seire Seire EMÜ I X X X
4.1.3. Kotkaste seire Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X
4.1.3. Metsise seire Riiklik seire KAUR I X X X
4.1.3. Rähniliste seire Riiklik seire KAUR I X X X
4.1.3. Ohustatud taimeliikide seire Riiklik seire KAUR I X X X
4.1.3. Ohustatud taimekoosluste seire Riiklik seire KAUR I X X X
4.1.3. Väikejärvede seisundiseire Riiklik seire KAUR I X X X
4.1.4 Männisinelase inventuur Inventuur KeA II X X
4.1.5. Külastusobjektide seisundiseire Seire RMK II X X X X X X X X X X X
Hooldus, taastamine, ohjamine
4.2.1. Väikekiskjate ja metssea
asurkondade ohjamine (vajadusel) Ohjamine KeA I X
4.2.2 Tammeluha hooldamine (19 ha) Koosluse
hooldustööd KeA I 35 35 35 35 35 35 35 35 35 35 350,0
4.2.3 Kääpa jõe luhtade taastamine 50,2 ha (s.h I prioriteet 36,2 (24,2+12) ha, II prioriteet 14 ha)
Koosluse
taastamistööd
KeA I 157 157 157 157 628,0
KeA II 61 61 61 61 244,0
4.2.3. Kääpa jõe luhtade hooldamine 50,2 ha (s.h I prioriteet 36,2 (24,2+12) ha, II prioriteet 14 ha)
Koosluse
hooldustööd
KeA I 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 336,5
KeA I 26,0 26,0 26,0 26,0 104,0
86
4.2.4. Uhmardu jõe luhtade taastamine
8,9 ha Koosluse
taastamistööd KeA III 38,7 38,7 38,7 38,7 154,8
4.2.4. Uhmardu jõe luhtade hooldamine
8,9 ha Koosluse
hooldustööd KeA I 16,5 16,5 16,5 16,5 66,0
4.2.5. Väikeluhtade taastamine 4,8 ha
(2,0+1,8+1,0) Koosluse
taastamistööd KeA II 20,8 20,8 20,8 20,8 83,2
4.2.5. Väikeluhtade hooldamine 4,8 ha
(2,0+1,8+1,0) Koosluse
hooldustööd KeA I 8,8 8,8 8,8 8,8 35,2
4.2.6. Metsakoosluse kujundamine
palukarukella kasvukohtades Koosluse
hooldustööd RMK, KeA I X X
4.2.7 Koprapesade eemaldamine
eesvooluks olevatelt kraavidelt
vastavalt vajadusele
Probleemliigi
tõrje
KeA/ Luua
Metsanduskool II X X
4.2.8. Kaiu järve suurtaimestiku
eemaldamine vastavavalt
vajadusele
Koosluse
hooldustööd KeA III X
Taristu
4.3.1. Matka- ja rattaradade hooldamine
(3,5 km + 0,5 km + rattarada) Radade
hooldamine RMK II X X X X X X X X X X X
4.3.2. Lõkkekohtade (5 tk) hooldamine Puhkekohtade
hooldamine RMK I X X X X X X X X X X X
4.3.5. Lõkkekoha rajamine kaitseala
lõunaosasse Puhkekohtade
rajamine RMK II X X
4.3.6. Rattaraja ning silla
projekteerimine ja ehitamine Radade
rajamine RMK II X X X X
4.3.3. Infotahvlite paigaldamine; tahvlite
(3 tk) ja viitade hooldamine Infotahvlite
rajamine RMK III X X X X X X X X X
4.3.4. Kaitseala tähistamine (19 tk
keskmist tähist) Tähistamine RMK II X X
Kavad, plaanid, eeskirjad
4.4.1 Kaitsekorralduskava uuendamine Kava KeA I X X X X
4.4.2 Kaitsekorra uuendamine Eeskiri KeA I X X X
87
4.4.3. Metsakoosluste kujundamise kava
koostamine Kava RMK/ KeA II X X X
Kaitseala tutvustamine
4.5. Kaitseala tutvustav e-trükis Trükise
koostamine KeA/ RMK II X X
KOKKU 35 192 312, 5
312, 5
312, 5 222,8 153,6
153, 6
153, 6
153, 6
2001, 7
88
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2016-2025). Käesoleva KKK tulemuslikkuse vahehindamine teostatakse 2020. aastal
ning kava täitmise analüüs 2023/2024. aastal. KKK täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.
Kaitsekorraldusperiood on olnud edukas, kui on rakendatud ja teostatud KKKs planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused.
Kaitseväärtuste säilimise osas tuleb kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkuse hindamise aluseks võtta tabelis 10 toodud näitajad.
Tabel 10. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine.
Jrk nr Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.1.1.2
2.1.1.3
2.1.1.4
Kaitsealused
linnuliigid Liigi
esinemine,
pesitsemine
ja arvukus
kaitsealal
Merikotka pesitsusterritoorium on
asustatud 1 haudepaariga Merikotkas pesitsusterritoorium
on asustatud 1 haudepaariga Hindamise aluseks on 2015. a
riikliku seire tulemused.
Kalakotkas pesitseb 1 haudepaarina Kalakotkas pesitseb 1
haudepaarina Hindamise aluseks on
riikliku seire tulemused.
Metsise elupaik (ca 824 ha) ja
mängudeks sobiv ala (445 ha)
kaitsealal on säilinud. Elupaigas on kaks teadaolevat
mängu, millest ühes mängus on
5(6) kukke, teises 1 kukk.
Metsise elupaik (ca 824 ha) ja
mängudeks sobiv ala (445 ha)
kaitsealal on säilinud. Elupaigas on kaks teadaolevat
mängu, millest ühes mängus on
5(6) kukke, teises 1 kukk.
Hindamise aluseks on
riikliku seire tulemused.
2.1.2.2 Palu-karukell Liigi esinemine ja kasvukohtade
arv
7 kasvukohta hajusalt Sõõru
mägedes (metsakvartalid
HL408, HL409, HL425,
HL426).
7 kasvukohta hajusalt Sõõru
mägedes (metsakvartalid
HL408, HL409, HL425,
HL426).
Hinnatakse populatsiooni
seisundit (levikut ja arvukust)
võrreldes 2012. aastaga.
2.1.3. Hink, vingerjas Liikide
esinemine Hingu ja vingerja esinemine on
katsepüükidel tuvastatud. Hink ja vingerjas esinevad
kaitsealal. Tulemuse hindamine
kaitsekorraldusperioodi lõpus
läbiviidava inventuuri põhjal.
2.1.4.2 Saarmas Liigi
esinemine
Saarma esinemine on 2014. a seire
käigus tuvastatud.
Saarma esinemine on seire käigus
tuvastatud.
Riikliku seire andmete alusel.
89
2.2.2.2 9010* Vanad
loodusmetsad
Elupaigatüübi
seisund ja
pindala
44,0 ha skv-s; esinduslikkus A 44,0 ha skv-s; esinduslikkus A Hinnatakse vaid skv metsade
seisundit
2.2.2.3 9050
Rohunditerikkad
kuusikud
Elupaigatüübi
seisund ja
pindala
80,0 ha skv-s; esinduslikkus A 80,0 ha skv-s; esinduslikkus A Hinnatakse vaid skv metsade
seisundit
Tabel 10 järg..
Jrk nr Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.2.2.4 9080*
Soostuvad ja
soolehtmetsad
Elupaigatüübi
seisund ja
pindala
51,7 ha skv-s; esinduslikkus A ja B 51,7 ha skv-s; esinduslikkus A Hinnatakse vaid skv metsade
seisundit
2.2.3.1 6450
Lamminiidud
Elupaigatüübi
seisund ja
pindala
63,9 ha, taastamiskõlbulikke luhaalasid; 19 ha hooldust vajavat luhta.
82,9 ha luhta on taastatud ja
püsivas hoolduses
(esinduslikkusega A, Tammeluht
19 ha; ülejäänud esinduslikkusega
B)
Tulemuse hindamine
hooldustööde vastuvõtmisel
2.3.1. Kaiu järved (elupaigatüüp
3140)
Kaiu järvede
seisund Kaiu järvede (256 ha) seisund on
üldlimnoloogiliste ja VRD
kriteeriumide järgi kesine;
esinduslikkus B ja üldhinnang A.
Kaiu järvede (256 ha) seisund on
üldlimnoloogiliste ja VRD
kriteeriumide järgi kesine;
esinduslikkus B ja üldhinnang A.
Hindamise aluseks on riikliku seire tulemused
90
KASUTATUD ALLIKAD
Kirjandus- ja internetiallikad:
Aotäht, A. „Seeneline leidis haruldase nabatoriku“. Sakala, nr 143, 10.09.2014.
Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus.
Eesti Orhideekaitse Klubi. 2012. Kättesaadav: http://www.orhidee.ee/ (10.02.2012).
Erik, A., 2004. Eesti mets nr 3. Uus Kaiu-Sõõru matkarada kutsub matkajaid.
Ingerpuu, N., Toom, M., Vellak, K. 2009. Kaitstavate taimeliikide levikualade väljaselgitamine
Pähklisaare, Pangodi ja Kääpa kaitsealadel.
Kaasik, A., Sepp, K., 2005. Jõgevamaa kaitsealuste maastikuelementide inventuur ja aruanne. Tartu.
Keskkonnaagentuur. 2015. Metsise mängude seire 2015 aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire
eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.
Kukk, Ü., Laarmann, H., 2004. Kogumikus Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid. Tln.
Kukk, Ü., Hurt, E. 2005. Jõgeva maakonna kaitsealuste taimeliikide inventuur. Tartu.
Kääpa MKA Natura 2000 metsaelupaikade piiride täpsustamine ja seisundi hinnang (2008).
Mesipuu, M., 2011. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava.
Mäemets, A., 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln.
Paal, J., jt. 1999. Eesti märgalade inventeerimine 1997. Projekti „Eesti märgalade kaitse ja
majandamise strateegia“ aruanne.
Paal, J., 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tln.
Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tln.
Paal, J., Leibak, E. 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus.
Pirrus, E. (kollektiivi juht), 2001. Eesti ürglooduse raamat. XVI osa. Jõgeva maakond. Tln.
Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020. Keskkonnaministri 13.09.2013. a
käskkiri nr 897
Siir, L., 2014. Eesti Maaülikool. Magistritööö. Looduslikkuse taastamistegevuse hindamine
püsiproovitükkidel.
Süda, I. 2004. Kogumikus Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis.
Tambets, M., Järvekülg, R., Tambets, J. (koostajad). 2001. ülevaates EL Loodusdirektiivi mage- ja
riimvete elupaikadest ning taime- ja loomaliikidest Eestis.
Viilma, K. jt., 2001. Eesti metsakaitsealade võrgustik. Projekti lõpparuanne.
Vilbaste, K. (koostaja), 2004. Kogumikus Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis.
EMÜ õppematerjalid http://web.zone.ee/haasikk/fff/H%FCdrobioloogia%20I%20loeng.t.pdf
Riigi Teataja * https://www.riigiteataja.ee/akt/129072011025
*Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määrus nr 238 Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
*https://www.riigiteataja.ee/akt/13299662?leiaKehtiv
RMK koduleht. http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/perakula-aegviidu-
ahijarvematkatee (26.11.2015)
* http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala (26.11.2015)
Planeeringud:
91
Jõgevamaa teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (2004)
http://jogeva.maavalitsus.ee/documents/182803/1065245/seletuskiri.pdf/982f65c7-c065-4102-
8eaac0b385794f36?version=1.0
Tabivere valla üldplaneering
http://tabivere.kovtp.ee/documents/1122589/6731919/Lisa_4._T%C3%A4psustatud+rohev%C3%B
5rgustiku_kaart.pdf/f9f5b686-4cc7-43dd-b5f2-c10b6b86b74f?version=1.0
Saare valla üldplaneering
http://saarevv.kovtp.ee/documents/1123777/1257341/saareypm25valda0.pdf/1e08a12a-b246-432c-
a29b-c5c1bca286e9
Tartumaa teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (2004)
http://tartu.maavalitsus.ee/documents/181903/496638/keskkonnatingimuste_planeeringu_tekst.pdf/
22392a96-98a0-4921-bc80-ec6a7c69a10b
Vara valla üldplaneering
http://www.varavald.ee/images/stories/failid/yldplaneering/uldplaneeringu_seletuskiri.pdf
RPI Eesti Projekt. 1974. Tartu generaalplaani korrektuur. I kd. Linnaümbruse tsoon, haljasvöönd ja
linnalähitsoon.
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). http://loodus.keskkonnainfo.ee
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main
Kultuurimälestiste register. https://register.muinas.ee/public.php
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee/
Metsaregister http://register.metsad.ee/avalik/
Natura standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu/#
Seireveeb: Keskkonnaagentuur: http://seire.keskkonnainfo.ee/e-Elurikkus http://elurikkus.ut.ee/
92
LISAD
LISA 1. KÄÄPA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kääpa maastikukaitseala kaitse-eesmärk
Kääpa maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on:
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestikukaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste
järvede (3140)3, lamminiitude (6450), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute
(9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse;
EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis
on ühtlasi ka I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses
sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 149 hõlmab kaitseala
Kääpa loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitseeesmärkidele,
arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Jõgevamaal Saare vallas Pedassaare ja Vanassaare külas ja Tabivere vallas
Uhmardu külas ning Tartumaal Vara vallas Välgi ja Mustametsa külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala
ning pidada jahti kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva määruse § 11 punktides 4 ja 5 sätestatud
juhtudel.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on
lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud kohtades ning õuemaal omaniku loal.
(4) Rahvaürituste korraldamine on lubatud, sealjuures rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse
korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
93
(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita
ujuvvahendiga. Sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid ning mootoriga
ujuvvahendiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, välja arvatud järelevalve- ja
päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tööde ja kaitseala valitsemisega seotud tööde
tegemisel.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda
projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba.
§ 6. Vajalik tegevus
Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisalal vajalik nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks
heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne
tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise
eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-
eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
«Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit,
on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
seada kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
1) Elistvere sihtkaitsevöönd;
2) Sõõru sihtkaitsevöönd;
Kivinõmme sihtkaitsevöönd;
4) Pedassaare sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
94
(1) Pedassaare, Elistvere ja Sõõru sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste arengu
tagamine üksnes loodusliku protsessina.
Kivinõmme sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsade elustiku mitmekesisuse suurendamine ja
kaitsealuse liigi püsielupaiga kaitse.
§ 10. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus;
2) Kivinõmme sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures
metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia,
puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veere˛iimi taastamine;
4) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate teede ja ehitiste
hooldustööd;
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud § 10 punktis 4 sätestatud juhtudel;
4) Sõõru sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning kinnisasja
omanikul oma kinnisasja piires;
5) Kivinõmme sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1. veebruarist 30. maini, välja arvatud
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul teostatavas teadustegevuses
ning kinnisasja omanikul oma kinnisasja piires;
6) Pedassaare, Elistvere ja Sõõru sihtkaitsevööndis koosluste kujundamine.
4. peatükk PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Välgi piiranguvöönd; 2) Tammeluha piiranguvöönd.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.[RT I 2006,
12, 84 - jõust. 12.03.2006]
§ 13. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
Tammeluha piiranguvööndis tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise rajamine kaitsealal
paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;
95
Tammeluha piiranguvööndis uue maaparandussüsteemi
rajamine; harvendus- ja valikraie; maavara kaevandamine.
§ 14. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud § 13 lõike 2 punktis 1 nimetatud
juhul;
3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
4) uue maaparandussüsteemi rajamine Välgi piiranguvööndis;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal;
6) uuendusraie, välja arvatud turberaie ja lageraie lankidena, mille kogupindala ei ole suurem kui 2
ha, laiusega maksimaalselt 30 m, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;[RT I 2006, 12, 864 - jõust. 12.03.2006] 7) puidu kokku- ja väljavedu külmumata
pinnasel; 8) roo varumine külmumata pinnasel.
1EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302,
15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2Kaitseala on moodustatud Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuli 1968. a otsusega nr 113 «Looduse kaitsest
Jõgeva rajoonis» kaitse alla võetud Tammeluha kaitseala baasil. 3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
LISA 2. KÄÄPA MAASTIKUKAITSEALA KAART
64 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000)
alusel, kasutades riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaarti (mõõtkava 1:10 000), Eesti
Metsakorralduskeskuse koostatud Vara metskonna 1993. aasta puistuplaani, OÜ Eesti Metsakorralduskeskus 2000. aastal
tehtud tööd «Riigimetsa Majandamise Keskuse Kagu regiooni metsamaade andmebaasi korrastamine ja kaardimaterjali
koostamine», Luua Metsanduskooli ja Halliku metskonna 1998. aasta puistuplaane (mõõtkava 1:20 000), talumaade osas
Katastriameti 1936. ja 1937. aastal väljaantud skeemkaarte (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid seisuga
september 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee). [RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]
96
LISA 3. KAITSE TULEMUSLIKKUSE ARUANNE 2006-2015
97
Sissejuhatus
Kääpa mka esimese kaitsekorralduskava aastateks 2006 - 2015 koostas Rein Drenkhan Metsahoiu
Sihtasutusest 2004. a, kuid see kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga 27. septembril 2006. aastal.
Kaitsekorraldusperioodiks kujunes seetõttu ajavahemik 2004-2015 ning mitmete ellu viidud
tegevuste ajakava on nihkes. KKK koostamiseks puudus tol korral juhend, mistõttu kõik kavad olid
omanäolised ning ei olnud ülesehitatud ühe struktuuri alusel.
Kaitse tulemuslikkuse aruanne on koostatud aastate 2004 – 2015 kohta tuginedes seireveebist
kättesaadavatele seirearuannetele, konsultatsioonidele ekspertidega (I. Ott, M. Leivits, A. Rakko jt),
KeA igapäevatöö andmetele (lepingud ja neile vastavad tööd, kooskõlastused jms) ning
kaitsekorralduskava vahehindamise ja uuendamise juhise eelnõule olles esimene omataoline. Kuna
eelnimetatud juhis on ette nähtud hilisemate, s.t 05.12.2013 uuendatud struktuuri (kättesaadav KeA
serveris
ftp://w3.envir.ee/KAITSE_PLANEERIMINE/KAITSEKORRALDUSKAVAD/Juhised/KKK%20s
truktuur/ ) alusel koostatud kavade jaoks, siis alljärgnev hinnang ei vasta juhisele üksüheselt – selles
ei käsitleta kaitsekorralduslikke probleeme ja neile vastavaid vajalikke tegevusi, mis on esitatud KKK
2016-2025 põhiosas vastatavates peatükkides.
Suurim erinevus esimese KKK ja uue KKK struktuuris on see, et ei ole seatud pikaajalisi ega
kaitsekorraldusperioodi eesmärke (esimeses kavas puudub ka väärtuste koondtabel, kus on kirjas
kavaperioodi oodatavad tulemused). Esimese KKK kaitsekorralduse tõhususe hindamiseks pakuti
välja kalakotka pesitsemine alal, metsisekukkede arvukus, hingu ja vingerja esinemine ja arvukus
kaitseala järvedes, hooldatavate niitude pindala, järvede seisund ja pindala ning metsaelupaikade
pindala.
Kaitsekorraldusperioodi esimese poole (2004 – 2008) kohta oli koostatud eelarvetabel, milles oli ette
nähtud 21 tegevust, s.h vahehindamise ajal oli ette nähtud tööde uue eelarve koostamine, mida aga ei
tehtud. Seega olid konkreetsed tegevused ette nähtud ka vaid aastateks 2004 – 2008.
Kuna lõppenud KKK kinnitamisaegne ülesehitus oli erinev praeguse KKK struktuurist, siis ei olnud
tegevused rühmitatud. Tinglikult, arvestades kaasaegset KKK struktuuri (seisuga 5.12.2013), oli
eelmises kavas ette nähtud 7 inventuuri/uuringut/seiret, 3 hooldust/taastamist, 7 taristuga seotud
tegevust, 3 kavadega seotud tegevust ja 1 kaitseala tutvustamisega seotud tegevus. Siinjuures tuleb
märkida, et eelarvetabelis puudusid mõned tegevused, mis oli ette nähtud kava tekstiosas. Samuti
tuleb arvestada, et esimese KKK koostamise ajal ei olnud välja töötatud seire juhiseid, mis tõttu selles
antakse soovitus siduda seired Natura 2000 aruandluseks vajaliku seirega. See on osaliselt ka
toimunud ning kaitsealal on mitmed riikliku seire mõõtekohad, rähniliste püsiseireruut ja
väikejärvede ülevaateseire järved. Kuna tegemist on ajaloolise puhkealaga, kus asuvad ka praegu
mitmed RMK puhkekohad, siis on asjakohane, et esimeses kavas ettenähtud taristuga seotud
tegevused on kõik ellu viidud. Kõige suurem probleem on pool-looduslike koosluste – luhaniitude –
hooldamisega, sest ei ole suudetud tagada nende seisundi paranemist. Pigem on hooldamise
katkemise tõttu luhtade seisund halvenenud. Kaitse väärtuseks olevad metsaelupaigatüübid on
arenenud omasoodu, ning probleemiks ei ole siiani olnud mitte raied, vaid metsaelupaigatüüpideks
98
määratud alade osatine mittevastavus elupaigatüüpide ühele olulisimale kriteeriumile - vanusele.
Esimese KKK tegevused ja nende täitmine on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 2 kaitse-eesmärkide
täitmise hindamine, kus sisalduvad need tegevused, mille on tulemuslikkuse hindamiseks välja
pakkunud esimese kava koostaja.
Alljärgnevalt on esimese KKK tegevused grupeeritud praeguse KKK struktuuri alusel ning on
hinnatud nende sisu. Tegevuse järel sulgudes märgitud selle järjekorranumber esimese KKK
eelarvetabelis, numbrita on need tegevused, mis on tekstis mainitud, kuid eelarvetabelis puuduvad.
Inventuurid, seired, uuringud
Metsade inventuur (5.15) viidi läbi 2008.a Riikliku Looduskaitsekeskuse tellimisel. Kääpa mka
metsadest inventeeriti vaid Jõgevamaa pool. Kokku määrati metsaelupaigatüüpideks 492 ha, mis on
vähem kui kirjas Natura standardandmebaasis (528 ha).
Ulukite inventuur (5.18) oli ette nähtud eelkõige kopra arvukuse määramiseks ning küttimislimiidi
planeerimiseks. Ulukid ei ole kaitse-eesmärgiks ning teadaolevalt ei ole alal kopraid loendatud.
Taimestiku inventuur (5.19) oli ette nähtud kaitsealuste liikide leviku selgitamiseks. Põhjalikumalt
on kaardistatud Jõgevamaa poolel kasvavad taimharuldused. Keskkonnaregistri andmetel puuduvad
Tartumaa poolel kaitsealused taimeliigid, mis viitab, et ala on tegelikult läbi uurimata.
Monokultuuride seire (5.10) toimub endise Halliku metskonna kvartali HL426 eraldisel 1. Seire
põhjal on kirjutatud üks doktoritöö (D. Laarmann, 2014, Monitoring and evaluation of forest
ecosystem restoration) ja üks magistritöö (L. Siir, 2014, Looduslikkuse taastamistegevuse hindamine
püsiproovitükkidel). Seirealasid kontrollitakse kord aastas. Seire koos liikide inventuuriga toimub
vastavalt projekti metoodikale.
Võldase, hingu ja vingerja seire (5.20)
KKKs tehti ettepanek võldase, hingu ja vingerja seireks iga viie aasta järgi. Spetsiaalseid
kalastikuuuringuid ei ole toimunud. Väikejärvede seire (2015) andmetel puudusid kaitsealused
kalaliigid püügist.
Jõemõisa-Kaiu järvestiku keskkonnamõjude hindamine (5.11)
Eesmärk: selgitada välja Kaiu järve kõrge veetaseme mõju järve ökosüsteemile ja teistele kooslustele,
s.h hinnata Kaiu järve kirde kalda seisundit ja väljavoolu ning vajadusel määrata kalda hooldustööd.
Tegevus on ellu viimata.
Särgjärve ja Kääpa jõe limnoloogiline uurimine (5.12) Särgjärve
ja Kääpa jõge ei ole KeA-le teadaolevalt uuritud.
Liigikaitse, s.h
Kalakotka seire. (4.5) ja liikumispiiranguga vööndi tähistamine (4.1.1.)
99
Seire toimub alates 1970ndatest aastatest. Viimastel aastatel igal aastal vastavalt kalakotka kaitse
tegevuskavale aastateks 2006-2010 ja seireprojektile “Kotkad ja must-toonekurg”. Esimese KKK
koostamise ajal merikotkas alal tõenäoliselt ei pesitsenud, sest sellekohane info KKKs puudub.
Liikumispiirangu vöönd (Sõõru skv ja Kivinõmme skv) on tähistatud, kuid säilinud tähistest (täpne
arv) ja nende olukorrast puudub ülevaade.
Metsise mänguaegsete püsielupaikade seire riikliku seire raames. (4.5)
Kaitsealal asub kahe mängukeskmega Kivinõmme metsise elupaik. Mõlemad mängukeskmed
(Kivinõmme ja Kivinõmme lõunapoolne) on lülitatud püsiseiresse. Kivinõmme skv on tähistatud
liikumiskeelu märkidega.
Hooldus, taastamine, ohjamine
Jõemõisa ja Kaiu järvele vaate avamine (5.1)
Vaadete avamine oli ette nähtud kvartalites HL425 (eraldistel 3, 4, 6, 8, 10 (teest järve poole jäävas
osas) ja 17), HL426 (eraldisel 6) ja HL439 (eraldistel 1, 2, 3, 5 ja 6). Vaadete avamisel järvele tuli
puutumatuks jätta kvartalis HL439 eraldisel 2 asuv lodu. Tööde samm oli ette nähtud viis aastat.
Seega tuli esimese KKK perioodi jooksul vaateid puhastada 2 korda. RMK on oma puhkekohtade
juures vähendanud võsa vahetult puhkekohtade ääres, kuid süstemaatilist vaadete hooldust ei ole
tehtud.
Joonis 1. Vaadete avamise alad vastavalt
esimesele KKK-le.
Kopra ja mingi arvukuse reguleerimine (4.2.1) on ette nähtud tegevus vee-elustiku kaitseks, kuid ei
ole täpsustatud eesmärke. Kopra arvukuse reguleerimisel on soovitatud järgida optimaalset arvukust
(mis ei ole ette antud). Mingi arvukus soovitatakse viia miinimumini (algseisund puudub). KeA-l
puuduvad vastavad andmed. Väikeulukitele küttimismahte ei määrata.
100
Metsade looduslikkuse taastamine (5.9). Esimeses KKK oli häilude rajamine metsade looduslikkuse
taastamiseks ette nähtud Jõgevamaa (endise Halliku) metskonna kvartalites HL408, HL409, HL410,
HL425, HL426, HL427 ja HL439, lisaks ka Tartumaa (endise Vara) metskonna kvartalites KV040
(er 17) ja KV050 (eraldistel 2-6), kokku 51,3 ha. Häilude raie kooskõlastati nii Jõgevamaa kui ka
Tartumaa Keskkonnateenistusega. Tartumaal jäid häilud raiumata KV050 eraldistel 4 ja 5.
Niitude niitmine (5.13).
Lisaks 2003.a (st esimese KKK koostamise ajal) võsast puhastatud 13 ha-le nähti 2004. aastaks ette
Tammeluhalt veel ühe väikese osa (3,5 ha) puhastamine võsast. Alates 2004.a oli ette nähtud 49,5 ha
niitude hooldamine. Tammeluha esmane taastamine tehti LIFE projekti raames, kuid edasine luha
hooldus ei ole olnud pidev. 2015. a oli luht hooldatud (kolmandat korda nelja viimase aasta jooksul
puhastati ala võsast, edasi alates 2016. a järgneb hooldus, s.t niitmine). Kääpa jõe luhtade hooldust
ettenähtud ulatuses ei ole tehtud. KeA lepingute/aktide andmetel on väiksemaid luhaalasid taastatud
veel Jõemõisa, Keskla ning Kääpa luha Laurimaa ja Villemi maaüksustel (tabel 1, joonis 2).
Tabel 1. Luhatööd aastatel 2004-2015 luhaosade kaupa.
Nimi 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Jõemõisa - - 3,9 - - - - - - - - -
Keskla - - - 1,79 - - - - - - - -
Tammeluht 13,5 - - 4,21 14,7 - - 13,41 - 17,37 1,57 15,30
Laurimaa - - - - - - - - - 0,79 1,04 -
Kääpa
luhad
(kokku)
31,5 - - 24,29 26,48 - 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 2,15
Kokku 45,0 0 3,9 30,29 41,18 0 1,25 14,66 1,25 19,41 3,86 17,45
101
Joonis 2. KeA
andmetel
aastatel 2004 –
2015 tehtud
luhatööde
asukohad.
Koostatud
tööde
vastuvõtuaktide
alusel.
Taristu
Rattaraja ning silla projekteerimine ja ehitamine (5.2)
Silla (4 m laiune) projekteerimise ja ehitamise eesmärgiks oli ühendada üle Kääpa jõe Jõgevamaal
olev jalgrattarada Tartumaal olevate Padakõrve lka ja Alatskivi mka matkaradadega ning pikendada
selleks ka rattarada 6,5 km. Sild on projekteerimata ja ehitamata. Liikumisvõimalus mööda metsateid
on olemas. Vajadus silla järele on olemas, kuid see peab olema kitsas, vaid jalakäijatele mõeldud
puitsild, et vältida kaitseala läbivat autoliiklust. Planeeritud rattarada on tähistamata.
Lõkkekoha ehitamine (5.3). Esimese KKK koostamise ajal oli kaitsealal üks piknikukoht (Jõemõisa)
ja üks lõkkekoht (Kaiu) ning Särgjärve puhkekoht. Vahetult kaitseala piiri ääres on Mütsiga männi
lõkkekoht, mis samuti oli esimeses KKKs ette nähtud hooldada.
Eesmärk on täidetud osaliselt. Esimeses KKKs nähti ette Tartumaale kaitseala lõunatippu ehitada
komplekteeritud (s.h laud-pingid, välikäimla restiga lõkkease, varjualune puudele, prügikast)
lõkkekoht. See on välja ehitamata. Jõgevamaale on ehitatud plaaniväliselt 2 lõkkekohta – Kalamehe
ja Kukeseene. KKK perioodi jooksul asendati täies ulatuses amortiseerunud laudrada üle
Tammeluha, likvideeriti Kaiu puhkekohas olnud püstkoda ning järvele paremaks juurdepääsuks
paigaldati 2015. a ujuvsillad Kaiu, Kalamehe ja Jõemõisa puhkekohta.
Matkaraja hooldamine (5.4) ja Kääpa puhke- ja piknikukohtade hooldamine (5.5)
Esimese KKK koostamise ajal oli kaitsealal Pedassaare matkarada (nüüd Tammeluha matkarada).
Nii matkaraja kui ka lõkke- ja puhkekohtade hooldusperiood oli ette nähtud 01. maist kuni 30.
septembrini. Matkarajad ja puhkekohad on hooldatud ja varustatud puudega. Osaliselt on lõkkekohad
kasutatavad aastaringselt.
102
Tähistamiseks (5.8) oli ette nähtud paigaldada:
* 14 suurt kaitseala nimega tähist. Tähised paigaldati paremini juurdepääsetavate
kohtadesse. * 45 ajalise liikumiskeelu (15.03 – 31.08) tähist ümber Sõõru sihtkaitsevööndi;
* 300 postiga nn väikest tähist välispiirile.
Kaitseala tähistati LIFE projekti raames 2004. - 2005. aastal. Käesoleva KKK koostamise ajal ei ole
säilinud tähiste arv teada, kuid tähistamise ideoloogia on muutunud, mistõttu tähiste uuendamisel on
vaja paigaldada vähendatud arv nii kaitseala nimega kui ka liikumiskeelu ajaga tähiseid. Väikeseid
tähiseid ei ole ette nähtud. Tähised tuleb uuendada mõlema liikumiskeeluga vööndi ümber.
Teede ja sihtide sulgemine (5.14)
KKK oli 2005.a ette nähtud teede ja sihtide sulgemine kas tõkkepuude või teele langetatavate
tüvedega 7 kohas, et vältida autodega metsa sõitmist kaitseala põhja- ja kirdeosas. Töö on tehtud.
Kaitseala piiriks olevalt Saare-Pala-Kodavere kõrvalmaanteelt metsa pööranud radadele on
paigaldatud tõkkepuud, mille taha on hakanud kasvama noor mets, mis varjab visuaalselt
sissepääsutee. KKK koostamise ajal on tuvastatavad tõkkepuud kuues kohas. Tõkkepuud on täitnud
oma eesmärgi.
Kavad
RMK Halliku metskonna korraldus (5.16) on erinevate kvartalite lõikes koostatud aastatel 1999 –
2006.
Tegevus on täidetud vastavalt RMK tegevuskavale.
Metsakoosluste kujundamise kava (4.5; 5.17) oli ette nähtud koostada kvartalite ja eraldiste kaupa
eesmärgiga tõsta nende looduskaitselist väärtust ja pöörates erilist tähelepanu maastikulisele
aspektile (vaadete avamisele). Arvesse tuli võtta KKK koostamise käigus välja selgitatud
monokultuurid, mis vajasid kujundamist.
Kaitseala tutvustamine
Kaitseala tutvustav voldiku (a`3) koostas 2005. a Metsahoiu Sihtasutus metsakaitsealade projekti
raames. Voldik ei ole elektrooniliselt kättesaadav.
Tabel 2. Kaitse-eesmärkide 2004 2015 täitmise hindamine. Tabel on koostatud vastaval esimese KKK tulemuslikkuse kontrolli ettepanekule ja siin ei
sisaldu uued väärtused.
Jrk Väärtus Indikaator (N: arv, pindala,
kvaliteedihinnang
jms.)
Kriteerium (lähteolukord,
millega võrreldes
tulemuslikkust
hinnatakse)
Tulemus Hinnang
tulemusele (hea, kesine, halb)
ja selle põhjendus (allikas)
Eesmärk uueks
KK-perioodiks Esialgu
kavandatud Tegelik (hindamise
aeg)
1 Kalakotkas Haudepaar 1 haudepaar
(KLO9102440)
1 haudepaar või on
arvukus
suurenenud
1 haudepaar
(Riikliku seire
andmed)
Hea, kuigi 2015.
aastal pesitsemine
ei olnud edukas.
Alal pesitseb
jätkuvalt
vähemalt 1
haudepaar
2 Metsis 1 – 7 mängivat
metsisekukke
Puudub 1–7 mängivat
metsisekukke
või enam
Alal kaks mängu
kokku 6 mängiva
kukega (Riiklik
seire 2015)
Riikliku seire
andmetel – hea.
Alal
mängib
vähemalt
6 kukke
3 Hink, vingerjas Liigi arvukus Puudub Säilinud on
esimese
KKK aegne
arvukus.
2014. a
väikejärvede seirel
katsepüügist
puudusid.
Järved sobivad
elupaigaks, kuid
spetsiaalseid
kalastikuuuringuid
pole tehtud. (A.
Rakko)
Liikide
esinemine.
Inventuur
väikejärvede
seire käigus
4 Elupaigatüüp 6450
Lammi- niidud
Pindala,
seisund
Taastamikõlblikud
niidud, pindala
puudub.
49,5 ha või
rohkem on
pidevalt hooldatud
Hooldus on
juhuslik.
Halb, sest ei ole
taastatud
ettenähtud ala ega
tagatud
järjepidevat
hooldust.
Hooldatud
niite vähemalt
82,9ha. Korrigeeritud NAB ja EELIS
5 Elupaigatüüp 3140
Kalgiveelised järved Pindala,
seisund 254 ha. Seisundihinnang
puudub, kuid
järved on loetud
kõrget
loodusväärust
omavateks.
Pindala on
sama ja
seisund sama
või paranenud.
Pindala on sama.
Seisundit pole
võimalik algseisuga
võrrelda seisundi
hindamiskriteeriumi
muutuste tõttu
Hea; seisund ei ole
silmnähtavalt
halvenenud
Pindala ja seisund
samad, mis KKK koostamise
ajal
6 Metsaelupaigatüüpide
pindala Pindala,
seisund 580 ha.
Esialgne
seisundihinnang
puudub
(kriteeriumid
puudusid)
580 ha. Jõgevamaa poolel
ca 500 ha, millest
osa pv-s. Tartumaa
poolel teadmata.
Trendi hinnatakse KK-perioodi lõpus
100
Kokkuvõte
Kaitsekorraldusperioodi võib lugeda üldiselt kordaläinuks, sest loodusväärtused on kõik säilinud või on neid seoses inventuuridega
juurde tulnud/leitud (merikotkas, taimeliigid, männisinelane). Hooldustööde vaatevinklist on kava periood olnud kehv, sest
poollooduslike koosluste seisund on halvenenud (v.a Tammeluht). Külastuskorralduse seisukohalt võib kavaperioodi lugeda
õnnestunuks, sest puhkekohtade arv on suurenenud ja nende seisund on hea, kuigi Tartumaa poolel on tegevused – rattaraja tähistamine,
silla ehitamine ja puhkekoha rajamine - ellu viimata.
Suurimaks probleemiks hinnangu koostamisel oli algandmete mittevõrreldavus hindamisaegsete andmetega ning tegevuste mõningane
ebapiisav „salvestamine“, mis teeb keeruliseks juhise alusel hindmaise läbiviimise. Keeruliseks ja aeganõudvaks osutus ka seireandmete
leidmine.
101
Tabel 3. Kaitsekorralduskava 2004-2015 tööplaani täitmine
Jrk
Kavandatud Teostatud perioodil (2004 – 2015) Vajalik järgmisel perioodil (2016 – 2025)
Tegevuse nimetus
ja maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prior i-teet
Teostamise
aastad Teostatud
aastatel Teostaja Töö maht
Lisakulu KeMi
süsteemile,
eur
Kommentaarid, s.h. hinnang tulemuslikkusel (hea, kesine,
halb) Korraldaja Prioriteet Kommentaarid
Inventuurid, seired, uuringud
5.15 Metsade
inventuur Inventuur LKK I 2007 2007-
2008 Metsahoiu SA 1181 ha - Hea. KeA II Kordusinventuur KK-perioodi lõpus
5.18 Ulukite inventuur Inventuur I 2006 - - Täitmata - - Ei ole vajadust
5.19 Taimestiku
inventuur Inventuur LKK 2007 2005/
2009 EPMÜ/ TÜ Hea KAUR/
KeA I Vajalik kordusinventuur palu-karukella areaali(de)
täpsustamiseks
5.12 Särgjärve ja Kääpa jõe
limnoloogiline
uuring
Uuring - I 2008 Täitmata Ei ole vajadust
5.20 Võldase, hingu ja
vingerja seire Riiklik seire I 2007 Täitmata KAUR II Inventuur väikejärvede seire käigus
4.5 Kalakotka seire Riiklik seire LKK/ KAUR
2006-2015 2006- 2015
KAUR 1 pesa Hea KAUR I Riikliku kotkaste seire jätkamine
4.5 Metsise mängude
seire Riiklik seire LKK /
KAUR - - 2011
/2015 - Hea KAUR I Riikliku metsise seire jätkamine
5.10 Monokultuuride
seire Seire - I 2005/ 2007 - - - - Hea. Seire
toimub
püsiproovialal.
vastavalt metoodikale kuuel KeA I Seire jätkamine vastavalt katse metoodikale.
Ohustatud
taimeliikide seire Riiklik seire Kääpa mka-l seirati nõmmnelki ja palu-karukella. KAUR/
KeA II Riikliku seire jätkamine
Merikotka seire Riiklik seire Seire alates 2006 KAUR I Riikliku seire jätkamine
Männisinelase
inventuur Riiklik seire KAUR
/KeA III Liigi olukorra täpsustamine kaitse-eesmärkide
täpsustamiseks
Väikejärvede
seisundiseire Riiklik seire Seire on toimunud igal aastal, sest järvede ökoloogiline
seisund on kesine KAUR I Riikliku seire jätkamine
Külastusobjektide
seisundiseire Seire Igaaastane seire vastavalt RMK metoodikale. RMK II Seire jätkamine
Hooldus, taastamine ja ohjamine
5.9 Metsade
looduslikkuse
taastamine
Koosluse
taastamis-töö LIFE
projekt I 2004-2005 2005 LIFE projekt Jõgevamaal rajati 23
häiliu (ortofoto
alusel). Tartumaal rajati 21
häilu (ortofoto
alusel).
Jõgevamaale rajati häilud, millest 6 tk on
püsiproovitükid. Rajamata häilud KV050 er 4 ja 5.
Tartumaal on rajamata 4 häilu. KV050 er 2 rajati 5 häilu
asemel 8.
Oluline koostada kava metsakoosluste kujundamiseks Sõõru skv-metsades, mis ei ole määratud elupaigatüüpideks (KV010, KV 011, KV012)
5.13 Niitude
taastamine Koosluse
taastamis-töö LIFE
projekt I 2004-2008 LIFE projekt 3,5 ha (Tammeluhal) Halb; toimus ühekordse tegevusena.
Hiljem niit taasvõsastus. KeA I/II Hooldustööde pindala suurendamine vastavalt
PLK kavale ja lähtuvalt maastike kaitsest (kokku ca
80 ha).
5.13 Niitude niitmine Koosluse
hooldamine - I 2004-2008 2011-
2015 Lepingupartnerid 49,5 ha (Kääpa luhad) Halb. 2011-2015 tehti vahelduva eduga taastamistöid ca
30 ha luhal. Järjepidevaim hooldus on 17 ha
Tammeluhal, mis 2016.a tõenäoliselt läheb hooldusesse
(niitmisele).
Hooldustööde pindala suurendamine vastavalt
PLK kavale ja lähtuvalt maastike kaitsest (kokku ca
80 ha).
5.1 Jõemõisa ja Kaiu
järvele vaate
avamine
Maastiku
hooldustöö RMK II 2005 RMK Halb. Töö on osaliselt teostatud, kuid ei ole olnud
järjepidev. RMK I
Avatud vaadete jätkuhooldus (HL425, HL426)
Kopra-paisude
likvideerimine
eesvooludel
Maaomani k
Töö vastavalt tekkivale vajadusele
Taristu, tehnika ja loomad
5.14
Teede ja sihtide
sulgemine Külastuskoormuse
reguleerimine RMK I 2005 LIFE projekt 7 tõket Hea. Paigaldati 7 tõket I
Tõkete säilitamine metsakoosluse kaitseks
5.2
Rattaraja ning silla
projekteerimine
ja ehitamine
Radade ja
puhkekohtade
rajamine
RMK II 2006 Täitmata. Sild projekteerimata ja ehitamata. Tartumaa
osas rattarada tähistatud osaliselt. II Vajalik kergsilla projekteerimine ja ehitamine
matkavõimaluste parandamiseks
102
5.3
Lõkke-koha
ehitamine Radade ja
puhkekohtade
rajamine
RMK II 2006 Täidetud osaliselt. Jõgevamaale ehitatud lisaks 2
lõkkekohta, Tartumaale ettenähtud lõkkekoht välja
ehitamata.
Uusi kohti ei ole Jõgevamaale juurde vaja. Tartumaale
rajada puhkekoht vastavalt eelmisele KKKle
5.4
Matkaraja
hooldamine Radade ja
puhkekohtade
hooldamine
Ei ole
märgitud I 2004-2013 2004-
2015 RMK 3,5 km Hea
Vajalik jätkuhooldus vastavalt RMK standarditele
5.5
Kääpa puhke- ja
pikniku-kohtade
hooldamine
Radade ja
puhkekohtade
hooldamine
Ei ole
märgitud I 2004-2013 2004-
2015 RMK 5 lõkkekohta Hea
Vajalik jätkuhooldus vastavalt RMK standarditele
5.7
Infotahvlid (3 tk) Infotahvlite
rajamine LIFE
projekt II 2004-2005 2004-
2005 LIFE projekt
Hea II
Vanade tahvlite amortiseerumisel vajalik uute
asjakohase infoga tahvlite paigaldamine
5.8 4.1.1
Tähistamine Kaitsealuste
objektide
tähistamine
LIFE projekt
I 2004-2005 2004- 2005
LIFE projekt
Hea RMK II Vajalik tähiste jooksev kontroll ja asendamine. Tähistada
tuleb mõlemad liikumiskeeluga vööndid (Sõõru skv 15.03. – 31.08; Kivinõmme skv 01.02. – 30.05)
Jrk
Kavandatud Teostatud perioodil (2006 – 2015) Vajalik järgmisel perioodil (2016 – 2025)
Tegevuse
nimetus ja maht Tegevuse tüüp Korraldaja
Prio riteet
Teostamise
aastad
Lisakulu Teostatud KeMi Kommentaarid, s.h. hinnang tulemuslikkusel (hea,
Teostaja Töö maht aastatel süsteemile, kesine, halb)
eur
Korraldaj a
Priori -
teet Kommentaarid
Kavad, eeskirjad
5.21
Kava
uuendamine Tegevuskava KeA
(KKT/ LKK)
I 2008 - - - 0 Täitmata KeA I Kava uuendatakse 2020. ja uus kava koostatakse 2025.a
5.17
Metsakoosluste
kujundamise
kava koostamine
Tegevuskava KeA (KKT/ LKK)
I 2006 - - - 0 Täitmata. KKKs osaliselt olemas juhtnöörid katsealade
loomiseks. - Koostada metsakoosluste kujundamise kava kvartalite ja
eraldiste kaupa nende kujundamiseks looduskaitseliste väärtuste tõstmiseks võttes arvesse väljaselgitatud
monokultuure,, vajadust avada vaateid ning arvestades maastikuliste aspektidega.
Oluline koostada kava metsakoosluste kujundamiseks Sõõru skv-metsades, mis ei ole määratud
elupaigatüüpideks (KV010, KV 011, KV012).
5.16
RMK Halliku
metskonna
korraldus
Tegevuskava RMK I 2006 0 Täitmata. Ei ole KKK ülesanne - - Ei ole KKK ülesanne
Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus
5.7
Trükised Trükiste
väljaandmine ja
infotahvlite
koostamine
LIFE projekt
II 2005 2005 LIFE projekt
Voldik. Üldinfotahvel.
Hea - II Vajalik e-versiooni koostamine ja „ülesriputamine“
109
LISA 4. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL
Väärtus Kaitse-eesmärk (30 a) Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused kava
perioodil
2.1. Elustik
2.1.1.2. Merikotkas 2.1.1.3. Kalakotkas
Elupaigad on jätkuvalt
soodsas seisundis ning
kaitsealal pesitseb
edukalt vähemalt 1
haudepaar merikotkaid
ja 1 haudepaar
kalakotkaid
Merikotka kõik pesapaigad
kaitsealal ei ole teada ning
teadaolevad pesapaigad
jäävad piiranguvööndisse,
kus häiringud on suuremad
• Riiklik seire seireprojekti “Kotkad ja
musttoonekurg” raames. Merikotka seni teadmata
pesapaiga kindlaks tegemine seire käigus ja andmete
kandmine Keskkonnaregistrisse. • Kolme alale siseneva tee äärde kaitseala,
selle väärtusi ning külastuskorraldust (s.h
liikumiskeelu aeg) tutvustavate infotahvlite
paigaldamine.
Elupaigad on jätkuvalt
soodsas seisundis (kuna
inimesed on piirangutest
teavitatud) ning kaitsealal
pesitseb edukalt vähemalt 1
haudepaar merikotkaid ja 1
haudepaar kalakotkaid.
2.1.1.4. Metsis Metsise elupaik (ca
824 ha) ja mängudeks
sobiv ala (445 ha)
kaitsealal on säilinud.
Kaitseala kahes
mängus mängib
vähemalt 6 (I mängus 5, II mängus 1) kukke.
- Elupaiga kvaliteedi langus
kuivenduse või raie mõjul.
- Väikekiskjate, kähriku,
rebase ja metssea kõrge
arvukus.
• Välditakse kõigi kuivenduskraavide
puhastamist, mis ei ole vajalikud teede rahuldava
seisundi säilitamiseks või ei ole eesvooluks.
Tegevust ei kajastata eelarve tabelis, kuna see toimub
jooksvalt omavahendite arvelt. • Koosluse kujundamisel metsise elupaigas
(ca 824 ha) peetakse kinni raieajast ja tehnoloogiast
ning puidu kokku- ja väljaveo tingimustest. Tegevust
ei kajastata eelarve tabelis, kuna see toimub jooksvalt
omavahendite arvelt. • Kähriku, rebase, nugise ja metssea
asurkondade ohjamine (viimasel ka lisasöötmise
keelamine) vastavalt vajadusele. • Kolme alale siseneva tee äärde kaitseala
väärtusi ning külastuskorraldust (s.h liikumiskeelu
aeg) tutvustavate infotahvlite paigaldamine.
Metsise elupaik (ca 824 ha)
ja mängudeks sobiv ala
(445 ha) kaitsealal on
säilinud. Kaitseala kahes
mängus mängib vähemalt 6
(I mängus 5, II mängus 1)
kukke.
110
2.1.2.2. Palukarukell Säilinud on
palukarukellale soodsad
kasvutingimused Sõõru
mägedes (metsakvartalid HL408, HL409,
HL425, HL426), kus
kogu alal kasvab
hajusalt palu-karukella
isendeid.
- Suurimad ohud on
kasvukohtade
kinnikasvamine,
pinnasekahjustused
metsraiel ja väljaveol ning
teede õgvendamine/remont.
- Liigi esinemisalad on
täpselt piiritlemata, mistõttu
ei ole võimalik nendega
arvestada
• Palu-karukellale soodsate kasvutingimuste
(eelkõige valgustingimuste) tagamine metsakoosluste
kujundamisega; selleks on lubatud on harvendus- ja
valikraie. • Metsa väljavedu külmunud pinnasega ja
kergete masinatega. • Inventuur koos metsaelupaigatüüpide inventuuriga liigi leviku areaali kindlaks tegemiseks
ja Keskkonnaregistri andmete täpsustamiseks.
Säilinud on palu-karukellale
soodsad kasvutingimused
Sõõru mägedes Jõgevamaa
metskonna kvartalites HL408, HL409, HL425,
HL426, kus kogu alal kasvab
hajusalt palu-karukella
isendeid. Liigi areaal kaitsealal on
kindlaks määratud
Väärtus Kaitse-eesmärk (30 a) Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused kava
perioodil
2.1. Elustik
2.1.3. Hink, vingerjas,
võldas Säilinud on hingu ja
vingerja elupaigaks
olevate veekogude
(Kaiu järvestik) senine
ökoloogiline seisund
(VRD järgi), mis tagab
ühtlasi nimetatud
kalaliikide säilimise.
- Järvede veekvaliteedi
ootamatu langus Kaiu järvestiku järvede inventuuri käigus
kaitsealuste hingu, vingerja ja võldase leviku ja
seisundi täpsemaks kajastamiseks inventuuri
läbiviimine ning Keskkonnaregistri täiendamine
Säilinud on hingu ja vingerja
elupaigaks olevate
veekogude (Kaiu järvestik)
vähemalt KKK koostamise
aegne ökoloogiline seisund
(VRD järgi) ja see ei ole
halvenenud, mis tagab ühtlasi
hingule ja vingerjale sobivad
elupaigatingimused. - Selgeks on tehtud võldase
esinemine /mitteesinemine
Kääpa jões ning andmed on
kantud KKR-sse. Vastavalt
vajadusele on tehtud
parandus Natura
st.andmebaasis.
111
2.1.4.2. Saarmas Liik esineb kaitsealal
ning liigi seisund on
soodne
- koprajahil
kasutatavad Coniber-tüüpi
rauad. Kaitsealalt puudub
info hukkunud saarmate
kohta. - Konkurents
mingiga. Kaitsealalt puudub
info mingi arvukuse kohta. - Saarma seire ei ole
leiukoha või elupaigapõhine,
seetõttu ei kajastu andmed Keskkonnaregistris (M. Leivitsa e-kiri 12.01.2016).
Liigi kaitse tagatakse elupaikade (Kaiu järvestiku
ning Kääpa ja Uhmardu jõe kaitsega) spetsiaalseid
tegevusi ei kavandata.
Saarmas esineb kaitsealal
ning liigi seisund on
jätkuvalt soodne
2.2.2.2. Vanad
loodusmetsad (9010*)
Elupaigatüüp vanad
loodusmetsad on
säilinud 44,0 ha
ulatuses esinduslikkusega A
Osa elupaigatüübist asub
pvs, kus on lubatud turberaie
ja lageraie lankidena, mille
kogupindala ei ole suurem
kui 2 ha ja laius
maksimaalselt 30 m; seetõttu
on võimalused kaitse-
eesmärgi saavutamiseks
kesised
Kaaluda kaitse-eeskirja uuendamisel Sõõru metsade
ümbertsoneerimist (hooldatavasse) skv-sse
eesmärgiga tagada elustiku mitmekesisuse ja
maastikuilme säilimine
Elupaigatüüp vanad
loodusmetsad on säilinud 44,0 ha ulatuses
esinduslikkusega A
Väärtus Kaitse-eesmärk (30 a) Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused kava
perioodil
2.2. Kooslused – metsa- ja niiduelupaigad. Järved.
2.2.2.3. Rohunditerikkaid
kuusikuid (9050)
Elupaigatüüp rohundite
rikkad kuusikud on
säilinud vähemalt 80
ha ulatuses
esinduslikkusega A
Osa elupaigatüübi metsi on
piiranguvööndis ning
majandatavad, mis ei taga
elupaigatüüpide soodsat
seisundit.
Kuna pv kaitsekord ei ole taga elupaigatüübi soodsat
seisundit ning 2013. a esitatud LoD rakendamise
aruande järgi on metsaelupaigatüübi 9050 seisund
ebapiisav ja halvenev, siis vajab Tammeluha pv-s
olev ala (ca 50 ha) täiendavat hinnangut, et
otsustada selle skv-sse ümbertsoneerimise vajadus
Elupaigatüüp rohundite
rikkad kuusikud on säilinud
vähemalt 80 ha ulatuses
esinduslikkusega A
112
2.2.2.4 Soostuvad ja
soo-lehtmetsad (9080*)
Elupaigatüüp soostuvad
ja soo-lehtmetsad on
säilinud vähemalt 51,7
ha ulatuses
esinduslikku-sega A.
Elupaigatüüp on jäetud
looduslikule arengule
- 70% elupaigatüübist on
piiranguvööndis ning metsad
majandatavad
Meetmeid ei kavandata, sest sihtkaitsevööndites on
metsa piisavalt. Elupaigatüüp soostuvad ja
soo-lehtmetsad on säilinud
vähemalt 51,7 ha ulatuses
esinduslikkusega A
2.2.3.1. Lamminiidud (6450)
Elupaigatüüp 6450 on
säilinud vähemalt 82,9 ha (s.h 19 ha Tammeluht + 50,2 ha
Kääpa jõe luhad + 8,9
ha Uhmardu luhad +
4,8 ha väikeluhad)
ulatuses
esinduslikkusega A
(Tammeluht) ja B
(Kääpa ja Uhmardu jõe
luhad ning väikeluhad).
- Alade mätastumine ja
võsastumine ning selle
tagajärjel elustiku ja
maastiku vaesumine. -
Hooldus on projektipõhine
ja ei ole tagatud
järjepidevus
63,9 ha luhaalade taastamine (võsa raie, mätaste
purustamine) ja seejärel nõuetekohane hooldamine (niitmine koos heina kogumise ja alalt äraviimisega).
Elupaigatüüp 6450 on taastatud ja hoolduses vähemalt 82,9 ha (s.h 19 ha Tammeluht +50 ha Kääpa jõe luhad + 8,9 ha Uhmardu luhad +1,5 ha
4,8 ha väikeluhad)
ulatuses.
2.2.3.1. Niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430)
Elupaigatüüp 6430 on
säilinud vähemalt 3,5
ha ulatuses
esinduslikkusega C
Alade mätastumine ja
võsastumine ning selle
tagajärjel elustiku ja
maastiku vaesumine
Kuna kaitsealal on elupaigatüüp 6430 väikese
väärtusega ja pool-looduslike koosluste tegevuskava
kohaselt tuleb aastatel 2014–2020 enim tähelepanu pöörata loopealsetele ja puisniitudele, siis
elupaigatüübile 6430 eraldi kaitse-meetmeid ei
kavandata ja elupaigatüüp jäetakse looduslikule
arengule
Elupaigatüüp 6430 on
säilinud vähemalt 3,5 ha
ulatuses esinduslikkusega C
Väärtus Kaitse-eesmärk (30 a) Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused kava
perioodil
2.2. Kooslused – metsa- ja niiduelupaigad. Järved.
113
2.3.1 Vähe- kuni
kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140)
Kaiu järvestiku järved
on säilitanud VRD-le
vastava tüübi
omadused ja
ökoloogiline seisund ei
ole KKK koostamise
aegsest (2015)
seisundist halvenenud.
Elupaigatüüp (3140) on
säilinud 253 ha
ulatuses, esinduslikkus
on B ja üldhinnang A.. Kaiu järve idakaldal on
suurtaimestiku vabad
liivase põhjaga alad,
mis on sobivad
kasvukohad
järvepallile. Ala külastuskoormus
on tasemel, mis ei
mõjuta olulisel määral
kaitstavaid väärtusi.
Järved on säilitanud
puhke ja
turismiväärtuse
- suurtaimestiku pealetung
ja selle tagajärjel järvede
veepeegli vähenemine. -
valgalalt sisse voolav saaste ja toitaineterikkad
kuivendusveed
• Kaiu järve idakalda liivaste piirkondade
säilitamiseks vastavalt vajadusele suurtaimestiku
eemaldamine vahetult kalda äärest.
Reostusallikate tuvastamine ja mõjude
leevendamiseks või vältimiseks meetmete
kavandamine veemajanduskava alusel (tegevus
ei kajastu eelarvetabelis, sest see ei ole KKKs
lahendatav). • Järvepalli lisamine kaitsealuste
taimeliikide nimistusse (tegevus ei kajastu
eelarvetabelis, sest see ei ole KKKs lahendatav).
Kaiu järvestiku järved on
säilitanud VRD-le vastava
tüübi omadused ja on
vähemalt KKK aegse (2015)
ökoloogilise seisundiga.
Elupaigatüüp (3140) on
säilinud 256 ha ulatuses
esinduslikkusega B ja
üldhinnanguga A. Kaiu järve idakaldal on
suurtaimestiku vabad liivase
põhjaga alad, mis on sobivad
kasvukohad järvepallile. Järvepall on lisatud
kaitsealuste taimeliikide
nimistusse ning toimub
järvepalli ja tema elupaiga
seire.
114
LISA 5. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMISE MATERJALID
• Ajalehes Saare Valla Teataja 09.02.2016 avaldatud kuulutus
115
• Tabivere, Vara ja Saare valla koduleheküljed.
116
Kääpa maastikukaitseala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek
Osalejate nimekiri
117
Protokoll
118
LISA 6. KÄÄPA MAASTIKUKAITSEALA VANADEL KAARTIDEL
Rycker Liivimaa aluskaart 19. sajandist. Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus.
119
NL topokaart o42 1:100000 (vanem) 1938. Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus.
120
NL topokaart o42 1:100000 (keskmine) 1964. Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide
kaardirakendus.
121
LISA 7. KÄÄPA MAASTIKUKAITSEALA KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED.
TARISTU. TÄHISED
KINNITATUD
27.03.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/163
Maalasti looduskaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
14.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/143
1
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4
1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 4
1.2. Maakasutus ........................................................................................................................... 4
1.3. Huvigrupid ........................................................................................................................... 6
1.4. Kaitsekord ............................................................................................................................ 7
1.5. Uuritus .................................................................................................................................. 8
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................... 8
1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................... 9
1.5.3. Inventuuride ja seirete vajadus .................................................................................... 10
2. MAALASTI LOODUSKAITSEALA KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSEMEETMED ...... 11
2.1. Elustik ................................................................................................................................ 11
2.1.1. Linnud ......................................................................................................................... 11
2.1.1.1. Suur-konnakotkas................................................................................................. 11
2.1.1.2. Väike-konnakotkas ............................................................................................... 13
2.1.1.3. Laanerähn ............................................................................................................. 13
2.1.1.4. Rohunepp ............................................................................................................. 14
2.1.1.5. Musträhn .............................................................................................................. 15
2.1.1.6. Roo-loorkull ja soo-loorkull................................................................................. 15
2.1.1.7. Rukkirääk ............................................................................................................. 16
2.1.1.8. Läbirändel peatuvad linnud .................................................................................. 17
2.1.2. Imetajad ....................................................................................................................... 18
2.1.2.1. Saarmas ................................................................................................................ 18
2.1.3. Putukad ........................................................................................................................ 19
2.1.3.1. Vareskaera-aasasilmik ......................................................................................... 19
2.1.3.2. Suur-kuldtiib ........................................................................................................ 20
2.1.3. Taimed ......................................................................................................................... 20
2.1.3.1. Juurduv kõrkjas .................................................................................................... 21
2.2. Elupaigad ........................................................................................................................... 21
2.2.1. Jõed ja ojad (6450) ...................................................................................................... 22
2.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ............................................................ 23
2.2.3. Lamminiidud (6450) ................................................................................................... 24
2.2.4. Liigirikkad madalsood (7230*) ................................................................................... 25
2.2.5.Vanad loodusmetsad (9010*)....................................................................................... 25
2.2.6. Rohunditerikkad kuusikud (9050) ............................................................................... 26
2
2.2.7. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ......................................................................... 27
3. MAALASTI LOODUSKAITSEALA VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA
KÜLASTUSKORRALDUS ......................................................................................................... 28
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............ 29
4.1 Tegevuste kirjeldus ............................................................................................................. 29
4.1.1. Elupaikade hooldus- ja taastamistööd ......................................................................... 29
4.1.1.1. Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamistööd ................................................... 29
4.1.1.2. Poollooduslike koosluste hooldamis- ja taastamistööd ........................................ 30
4.1.2. Kaitseala tähistamata piirilõikude tähistamine ............................................................ 32
4.2 Eelarve ................................................................................................................................ 33
5. KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE JA UUENDAMINE .. 35
6. KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................ 37
LISAD ........................................................................................................................................... 39
Lisa 1. Maalasti looduskaitseala kaitse-eeskiri ......................................................................... 39
Lisa 2. Maalasti looduskaitseala kaart ...................................................................................... 44
Lisa 3. Maalasti looduskaitseala kaitse-eesmärkide ja väärtuste koondtabel ........................... 45
Lisa 4. Maalasti looduskaitseala elupaigatüübid ....................................................................... 50
Lisa 5. Kaitsekorralduskava avalikustamise materjalid ............................................................ 51
3
Maalasti looduskaitseala kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2015 – 2024. Kava
koostamisel lähtuti 2009 aastal läbiviidud välitöödel kogutud andmetes, mida täpsustati
Keskkonnaameti poolt kaitsekorralduskava koostamise käigus. Kaitsekorralduskava
koostamisel juhinduti Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja Kaitsekorralduskava
koostamise juhendist. Maalasti looduskaitseala kaitsekorralduskava on ühtlasi ka Maalasti
loodusala kaitsekorralduskava.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide
alapõhise kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Maalasti looduskaitseala kaitsekorralduskava eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast,
kaitseeesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse
ja orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Maalasti looduskaitseala kaitsekorralduskava on koostanud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi
regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask (tel: 516 4997,
Maalasti looduskaitseala kaitsekorralduskava projekt oli avalikuks aruteluks Keskkonnaameti
kodulehel ajavahemikul 27. oktoobrist 9. novembrini 2014. Avaliku väljapaneku teade ilmus
ajalehtedes "Sakala" ("Sakala" 23. oktoober 2014). Valminud kaitsekorralduskava avalik tutvustus
ja arutelu toimus 11. novembril 2014. Toimunud koosoleku protokoll on esitatud lisas 5.
4
1. SISSEJUHATUS
1.1. Ala iseloomustus
Maalasti looduskaitseala asub Viljandi maakonnas Kõo vallas Saviaugu, Kangrussaare, Maalasti,
Venevere ja Unakvere külas ning Suure-Jaani vallas Ülde ja Kurnuvere külas. Looduskaitseala
pindala on 527,9 ha. Looduskaitseala kaart on toodud lisas 1. Ala võeti kaitse alla 2013 aastal, et
kaitsta väärtuslikke soo- ja metsaelupaiku. Valdavalt on ala kaetud madalsoode ja metsadega.
Domineerivad perioodiliselt üleujutatud madalsood, mis on osaliselt kraavitatud ja kuivendusest
mõjutatud. Kaitseala tuumiku moodustab Navesti jõgi ning Navesti jõe lammorg. Jõelammil
laiuvad madal- ja luhasood ning lammiveergudel kasvavad soised metsad.
Maalasti looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on kaitsta:
1) metsa-, madalsoo- ja poollooduslike koosluste elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste
liikide elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on
jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaestel muldadel (6270), lamminiidud (6450),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas. Need on vareskaera-aasasilmik
(Coenonympha hero), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja saarmas (Lutra lutra);
4) kaitsealuseid linnuliike suur-konnakotkast (Aquila clanga), väike-konnakotkast (Aquila
pomarina), laanerähni (Picoides tridactylus), musträhni (Dryocopus martius), roo-loorkulli
(Circus aeroginosus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rohuneppi (Gallinago media) ja rukkirääku
(Crex crex);
5) kaitsealust taimeliiki juurduvat kõrkjat (Scirpus radicans); 6) rändlindude peatuspaiku.
Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korralduse nr 148 „Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004 a
korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”
muutmine“ lisa 1 punkti 2 alapunkti 209 kohaselt hõlmab Maalasti looduskaitseala Maalasti
loodusala (EE0080578), kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju
kaitseeesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
Euroopa nõukogu loodusdirektiivide alusel moodustatud Natura 2000 võrgustik haarab alasid, kus
kaitstakse Euroopa Liidus haruldasi elupaiku ja ohustatud liike. Maalasti loodusala on
moodustatud, et kaitsta loodusdirektiivis nimetatud 6 elupaigatüüpi, Need on jõed ja ojad (3260),
lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad
kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Maalasti loodusala piir langeb kokku
(ühtib) Maalasti looduskaitseala piiriga.
1.2. Maakasutus
Maalasti looduskaitseala pindala on 527,9 hektarit, sellest eramaad on 114,2 hektarit (21
maaüksust), riigimaad on 323,9 ha (4 maaüksust) ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 89,8
hektarit (joonis 1).
5
Eesti põhikaardi andmetel moodustab kõlvikuliselt kõige suurema osa kaitseala maast madalsoo
(61% kaitseala pindalas), sellele järgneb metsamaa (34%) ja veekogud, mis moodustavad kaitseala
pindalast 2%. Looduslikud rohumaad moodustavad kaitseala pindalast ligikaudu 1% (joonis 2).
Joonis 1. Maalasti looduskaitseala maaomand.
6
1.3. Huvigrupid
Maalasti looduskaitseala korraldamisel on oluline arvestada kohaliku kogukonna huvidega ja
kaasata kohalikke elanikke aktiivselt osalema kaitseala kaitse korraldamisse. Looduskaitseala
igapäevatöös ja strateegiate väljatöötamisel tuleb teha koostööd erinevate huvigruppidega.
• Keskkonnaamet − Kaitseala valitseja. looduskaitseala kaitseväärtuste säilimine, liigilise
mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamine ja võimalusel paranemine.
Looduskaitseala kaitseväärtuste säilimiseks vajaminevate tööde teostamine/korraldamine.
• Riigimetsa Majandamise Keskus − Riigimaal asuvate looduskaitseliste väärtuste
säilimise ja soodsa seisundi tagamine, loodushoiutööde läbiviija riigi maadel, piiritähiste
paigaldaja ja hooldaja. Laiemalt on RMK huvi loodusalale jääva riigimaa haldamine.
Joonis 2. Maalasti looduskaitseala kõlvikud.
7
• Maaomanikud ja piirkonna kohalikud elanikud – kaitsealal asub 21 eraomandis olevat
maaüksust kogupindalaga 114,2 ha. Piirkonna elanikud on huvitatud ala jätkuvast
kasutusest marjade ning seente korjamiseks. Maaomanikud on huvitatud luhaniitude
kasutuselevõtust. Maaomanikud ei soovi kaitsealal asuvate eramaade ning kaitsealaga
piirnevate alade märjemaks muutumist ning soostumist.
• Matkajad, loodusehuvilised, matkakorraldajad – Maalasti looduskaitseala läbivad
paadimatkajad mööda Navesti jõge. Traditsiooniline randumispaik on Venevere
maanteesilla juures.
• Keskkonnaagentuur (KAUR) − Loodusala puudutava seireinfo kogumine ja
analüüsimine. Eluslooduse seire.
• Omavalitsused – Looduskaitseala potentsiaali rakendamine piirkonna arenguks.
Tulubaasi suurendamine, tööhõive kasv ja seeläbi sotsiaalse heaolu kasv.
• Kalamehed – Harrastuskalapüük.
• Jahimehed – Jahipidamine.
1.4. Kaitsekord
Maalasti looduskaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks (lisa 2).
Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja teisi metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal,
välja arvatud ajavahemikul 15. märtsist 31. augustini Maalasti sihtkaitsevööndis. Kaitseala vetel
on lubatud kalapüük. Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on selleks
kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine õuemaal
on lubatud omaniku loal. Kaitsealal on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise
eesmärgil, välja arvatud Maalasti sihtkaitsevööndis ajavahemikul 15. märtsist 31. augustini.
Linnujaht on kogu kaitsealal keelatud.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja
maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise
ja valitsemisega seotud tegevusel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamisel ning maatulundusmaal
metsa- ja põllumajandustöödel.
Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine.
Sisepõlemismootoriga ujuvahendiga sõitmine on lubatud järelvalve- ja päästetöödel, kaitseala
kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostataval teadustegevusel.
Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: Maalasti sihtkaitsevöönd ja Navesti sihtkaitsevöönd.
Maalasti sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste liikide ja vanuse struktuuri ning
looduse mitmekesisuse säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad
elupaigatüübid on rohunditerikkad kuusikud, vanad loodusmetsad ning soostuvad ja
soolehtmetsad. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suur-konnakotkas, väike-konnakotkas
ja laanerähn.
8
Maalasti sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine ajavahemikul 15. märtsist 31. augustini,
välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
Navesti sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa-, madalsoo-, jõgede ja ojade ning
poollooduslike koosluste elustiku mitmekesisuse ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, liigirikkad niidud lubjavaestel muldadel, lamminiidud,
liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja
soolehtmetsad. Liigid, mille isendite elupaiku ja kasvukohti kaitstakse, on rohunepp, laanerähn,
musträhn, roo-loorkull, soo-loorkull, rukkirääk, suur-kuldtiib, vareskaera-aasasilmik, saarmas ja
juurduv kõrkjas.
Navesti sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja
liigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde
kujundamine ja harvendamine või raadamine.
Navesti sihtkaitsevööndis on madalsookoosluste taastamiseks vajalik kraavide sulgemine.
Kaitsealal on Venevere piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada
looduse mitmekesisust, liigirikkaid niitusid lubjavaestel muldadel ja lamminiite.
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu
säilimist tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja
harvendamine või raadamine.
1.5. Uuritus 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Maalasti looduskaitsealal on läbi viidud uuringud kaitseala moodustamiseks.
Korts, T. 2009. Maalasti Natura variala. Imetajate inventeerimine looduskaitseala
moodustamiseks. Inventuuri aruanne. Käsikiri Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Inventuuri tulemusena saadi ülevaade Maalasti looduskaitseala imetajatest. Kokku
registreeriti Maalasti looduskaitsealal 29 imetajaliiki, nendest 5 on looduskaitse all
(saarmas, põhja-nahkhiir, Brandti lendlane, veelendlane, habelendlane).
Leivits, M. 2009. Maalasti projekteeritava kaitseala käsitiivalised. Inventuuri aruanne. Käsikiri
Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Inventuuri käigus täpsustati käsitiivaliste levikut looduskaitsealal
Merivee, O. 2009. Maalasti projekteeritava kaitseala linnustiku inventeerimine. Inventuuri
aruanne. Käsikiri Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Inventuuri tulemusena saadi ülevaade Maalasti looduskaitseala linnustikust. Maalasti
looduskaitsealal on kohatud 89 linnuliiki, nendest 26 on looduskaitsealused liigid ja 17 on
linnudirektiivi I lisas nimetatud liigid.
Suurkask, P. 2009. Maalasti projekteeritava kaitseala botaaniline inventuur. Inventuuri aruanne.
Käsikiri Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Inventuuri tulemusena saadi ülevaade Maalasti looduskaitseala taimestikust. Maalasti
looduskaitsealal kasvab 400 soontaimeliiki, millest 9 on kaitsealused liigid (juurduv
9
kõrkjas, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip, suur-käopõll,
pruunikas pesajuur, tähk-rapuntsel, kahelehine käokeel, lodukannike).
Suurkask, P. 2009. Maalasti projekteeritava kaitseala elupaikade inventeerimine. Inventuuri
aruanne. Käsikiri Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Inventuuri tulemusena täpsustati Maalasti looduskaitseala esinevate elupaigatüüpide
levikut. Kaitseala territooriumist moodustavad loodusdirektiivi elupaigad 84%. Kaitseala
kõige väärtuslikum elupaik on liigirikas madalsoo (7230), mis moodustab kaitseala
pindalast 47%. Metsaelupaigad moodustavad kaitseala pindalast 24% ja lamminiidud
koos niiskuslembese kõrgrohustuga 12,5%. Kaitseala pindalast.
Suurkask, P. 2009. Maalasti projekteeritava kaitseala päevaliblikad ja kiilid. Inventuuri aruanne.
Käsikiri Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Inventuuri tulemusena saadi esmane ülevaade Maalasti looduskaitsealal esinevatest
päevaliblikatest ja kiilidest. Maalasti looduskaitsealal registreeriti 33 liiki päevaliblikaid
ja 12 liiki kiililisi. Päevaliblikatest tuvastati vareskaera-aasasilmiku ja suur-kuldtiiva
esinemine.
1.5.2. Riiklik seire
Keskkonnaregistri andmete kohaselt teostatakse Maalasti looduskaitsealal ühte seireprogrammi
neljas seirejaamas (joonis 3). Maalasti looduskaitsealal teostatakse ohustatud taimekoosluste
(Natura 2000 kooslused) seire (SJA0314000, SJA0314001, SJA0314002, SJA0314003;
seirejaamad SJA0314000 ja SJA0314001 langevad kaardil kokku ning neid kaardil ei erista).
Ohustatud taimekoosluste seire Maalasti looduskaitsealal luhaniitude ja madalsoode
taimekoosluste seiret. Ohustatud taimekoosluste seire allprogrammi eesmärk on anda ülevaade
Natura 2000 alade ja elupaigatüüpide seisundist. Vaatlustel lähtutakse seisundi hinnangust, mis
annab ülevaate kooslusse kuuluvate haruldaste ja ohustatud liikide, nende populatsioonide ja
koosluste endi kui terviku seisundi kohta. Seire käigus täidetakse seiretööde läbiviija poolt
vastavale kooslusetüübile väljatöötatud
andmevorm, kuhu muuhulgas märgitakse
uuritava ala looduskaitseline väärtus, hinnang
funktsioonide säilimisele, ala ohustatusele,
olemasoleva inimmõju laad ja tugevus jne.
Seisundiseire võimaldab varakult teada anda
olulistest muudatustest eluslooduses, hoiatada
ohtlikest tendentsidest või mõjuritest, mis võivad
viia liikide või koosluste kadumiseni.
Riikliku seiret korraldab Keskkonnaagentuur.
Natura 2000 seiret teostavad lepingulisel alusel
Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool,
Tallinna Botaanikaaed, Pärandkoosluste Kaitse
Ühing.
Seire toimub vastavalt riikliku
seire programmile. Täpne seireprogramm
on väljatöötamisel. Tegevus on planeeritud 2. prioriteedi tööna.
Joonis 3. Maalasti looduskaitseala seirejaamad.
10
1.5.3. Inventuuride ja seirete vajadus
Riiklik seire
1. Väike-konnakotka ja suur-konnakotka seire.
Perioodiline seire väike-konnakotka pesitsemisedukuse hindamiseks ning suur-konnakotka
taaspesitsemise tuvastamiseks (pesitsusedukuse hindamiseks) Maalasti looduskaitsealal.
Toimub vastavalt riikliku seire programmile. Tegevus on planeeritud 2. prioriteedi tööna.
2. Rohunepi seire.
Perioodiline seire rohunepi populatsiooni seisundi hindamiseks. Seire hõlmab Maalasti
looduskaitseala madalsooalasid ja toimub vastavalt riikliku seire programmile. Tegevus on
planeeritud 2. prioriteedi tööna.
Tulemusseire
1. Rukkiräägu seire.
Rukkiräägu seire viiakse läbi üks kord kaitsekorraldusperioodi lõpus. Seiret teostatakse kogu
kaitseala ulatuses. Rukkiräägu arvukuse abil hinnatakse poollooduslike koosluste seisundit
ja kaitse korraldamise edukust. Tegevus on planeeritud 2. prioriteedi tööna.
2. Päevaliblikate tulemusseire
Hindamaks kaitsealuste liikide vareskaera-aasasilmiku ja suur-kuldtiiva seisundit kaitsealal
viiakse kaitsekorraldusperioodi lõpus läbi kogu kaitseala hõlmav päevaliblikate uuring.
Uuring hõlmab ca 7 välitööpäeva kaitseala erinevates osades liblikate lendeperioodil.
Tegevus on planeeritud 2. prioriteedi tööna.
3. Juurduva kõrkja leviku kaardistamine
Hindamaks kaitsealuse liigi seisundit ja levikut kaitsealal, viiakse kaitsekorraldusperioodi
lõpus läbi liigi kasvukohtade kaardistus. Kaardistus hõlmab kogu kaitseala liigile sobivaid
elupaiku. Kaardistamisel märgitakse liigi leiukoha GPS koordinaadid ning leiukoha
punktide alusel moodustatakse kasvukoha polügoon. Välitöödel märgitakse leiukoha
punktid optimaalse tihedusega, mis võimaldab piiritleda liigi kasvukoha polügooni. Tegevus
on planeeritud 2. prioriteedi tööna.
11
2. MAALASTI LOODUSKAITSEALA KAITSEVÄÄRTUSED JA
KAITSEMEETMED
2.1. Elustik 2.1.1. Linnud
Maalasti looduskaitsealal registreeriti 2009. aastal läbi viidud linnustiku uuringu käigus kokku
86 linnuliigi esinemine. Nendest kaitsealuseid liike oli 26, Eesti Punase Raamatu liike 7 ja
Loodusdirektiivi I lisa liike 17 (Merivee 2009). Maalasti looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on
nimetatud 8 linnuliiki: suur-konnakotkas (Aquila clanga), väike-konnakotkas (Aquila pomarina),
laanerähn (Picoides tridactylus), musträhn (Dryocopus martius), roo-loorkull (Circus
aeroginosus), soo-loorkull (Circus pygargus), rohunepp (Gallinago media) ja rukkirääk (Crex
crex).
Lisaks kaitse-eesmärkides nimetatud liikidele on Maalasti looduskaitsealal registreeritud
pesitsemas alljärgnevad kaitsealused linnuliigid: raudkull (Accipiter nisus) [LKS 3, EPN 8, LiD 1;
KE-ei, LoA-ei]1, laanepüü (Bonasia bonasia) [LKS 3, EPN 8, LiD-ei; KE-ei, LoA-ei], hiireviu
(Buteo buteo) [LKS 3, EPN 8, LiD-ei; KE-ei, LoA-ei], lõopistrik (Falco subbuteo) [LKS 3, EPN
8, LiD-ei; KE-ei, LoA-ei], sookurg (Grus grus) [LKS 3, EPN 8, LiD 1; KE-ei, LoA-ei], väänkael
(Jynx torquilla) [LKS 3, EPN 8, LiD-ei; KE-ei, LoA-ei], punaselg-õgija (Lanius collurio) [LKS 3,
EPN 8, LiD 1; KE-ei, LoA-ei], suurkoovitaja (Numenius arquata) [LKS 3, EPN 8, LiD 2; KE-ei,
LoA-ei], hallpearähn (Picus canus) [LKS 3, EPN 8, LiD 1; KE-ei, LoAei], rüüt (Pluvialis
apricaria) [LKS 3, EPN 8, LiD 1 ja 2 ja 3; KE-ei, LoA-ei], täpikhuik
(Porzana porzana) [LKS 3, EPN 8, LiD 1; KE-ei, LoA-ei], jõgitiir (Sterna hirundo) [LKS 3, EPN
8, LiD 1; KE-ei, LoA-ei], teder (Tetrao tetri) [LKS 3, EPN 7, LiD 1 ja 2; KE-ei, LoA-ei], kiivitaja
(Vanellus vanellus) [LKS 3, EPN 8, LiD 2; KE-ei, LoA-ei]. Lisaks kaitsealal pesitsevatele liikidele
on Maalasti looduskaitsealal kohatud alljärgnevaid kaitsealuseid linnuliike: jäälind (Alcedo atthis),
valge toonekurg (Ciconia ciconia), kühmnokk-luik (Cygnus olor), suitsupääsuke (Hirundo
rustika).
Looduskaitseala kaitse-eesmärkides mitte nimetatud kaitsealuste linnuliikide kaitse on tagatud läbi
elupaikade ning nn katusliikide kaitse. Maalasti looduskaitseala katusliikideks on laanerähn,
musträhn rohunepp ja rukkirääk. Laanerähn ja musträhn on iseloomulikud liigid vanadele,
bioloogiliselt mitmekesistele metsaelupaikadele. Koos nende liikidega elavad paljud vanade
metsade liigid. Seega toimivad laanerähn ja musträhn teiste ohustatud (metsa)liikide suhtes
katusliigina. Rohunepp ja rukkirääk on iseloomulikud liigid avatud rohumaadele: rohunepp
rohkem madalsoodele ja lamminiitudele, rukkirääk lamminiitudele. Koos nimetatud liikidega
elavad madalsoodes ja lamminiitudel mitmed kaitsealused liigid. Seega toimivad rohunepp ja
rukkirääk teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina.
2.1.1.1. Suur-konnakotkas
LKS 1, EPN 5, LiD 1; KE-jah, LoA-jah
Suur-konnakotkas (Aquila clanga) on inimpelglik lind. Suur-konnakotkas on levinud Euraasias
ulatuslikul alal Ida-Euroopast Vaikse ookeanini. Kõikjal on see liik aga vähearvukas.
1 LKS – Looduskaitseseaduse kohane kaitsekategooria; EPN – Eesti ohustatud liikide punase nimestiku
ohukategooria; LiD – Linnudirektiivi lisa number; KE – looduskaitseala kaitse-eesmärk; LoA – Loodusala
kaitseeesmärk
12
Maailmapopulatsiooni hinnatakse vaid umbes 3000 paari suuruseks. Sellest enamik asustab
Venemaad ning Euroopas pesitseb alla tuhande paari, kuid arvukus ja levik on 20. sajandi jooksul
järjest kahanenud (Meyburg & Keller 1997, Meyburg et al. 2001, BirdLife International 2004 a,
b). 2012. aasta seisuga leidub Eestis 5-10 suur-konnakotka pesitsusterritooriumi, neist üle poolte
on asustatud suur-ja väike-konnakotka segapaaride poolt (Kotkaklubi ja Eesti Ornitoloogiaühingu
avaldamata andmed).
Suur-konnakotkale iseloomulikuks võib pidada pesitsemist siseveekogude lähedal (Lõhmus 2001).
Suur-konnakotkas ehitab oma pesa soisesse metsa, eelistades madalsoo ja lodu kasvukohatüüpe,
pesa asub keskmiselt 850 m kaugusel veekogust. Pesapaigal (30 m ulatuses pesast) valdab puudest
kask (moodustab keskmiselt 31,4% puistust), sageli leidub ka kuuske (21,4%), sangleppa (15,7%)
ja haaba (11,4%), vähem halli leppa (8,2%) ning mändi (6,8%). Suur-konnakotka pesad on
ehitatud üsna tihedasse väljakujunenud rindelisusega puistusse, mille keskmine vanus on 67,5
aastat, kõrgus 22,3 m ning liituvus 0,7. Pesapuu vanuseks on mõõdetud keskmiselt 88 aastat. Suur-
konnakotka pesa paikneb metsaserva lähedal, keskmiselt 110 m servast, kaugus lähimast põllust
on 270 m, teest 620 m ning majast 670 m (Lõhmus & Väli 2005). Ühel suur-konnakotkapaaril
võib olla mitu pesa, mis asuvad üksteisest 390 – 1110 (keskmiselt 640) m kaugusel (Väli &
Lõhmus 2000).
Suur-konnakotkas asustab häiringuteta elupaika teadaolevalt vähemalt kümme aastat ja
tõenäoliselt kauemgi ning esinduslikel pesapaikadel on nende taasasustamise tõenäosus olemas.
Arvestades liigi suurt pesapaigatruudust ja pesitsuspuistute teisi looduskaitselisi väärtusi, tuleb
pesakohta kaitse all hoida hetkeni, kuni säilib liigile pesitsemiseks sobilik elupaik (puistu).
Looduslikult võivad suur-konnakotka pesapuistud hävineda metsatulekahjude, tormide jt
looduslike tegurite läbi. Elupaiga hea seisundi all mõeldakse olukorda, kus pesapuistu ning selle
lähiümbrus on alles ja seal toimivad üksnes looduslikud protsessid.
Elupaiga heas seisundis hoidmiseks tuleb arvestada ka mõjutustega väljaspool püsielupaika.
Vastavalt suur-konnakotka kaitse tegevuskavale (Nellis, Väli 2013) on elupaiga soodsa seisundi
tagamiseks vaja arvestada alljärgnevate tingimustega:
1. Uusi hooneid ja rajatisi ei rajata pesa lähiümbrusesse so pesast 500 m kaugusele.
2. Tuulikuid ei püstitata ning tuuleparke ei rajajata pesapaigale lähemale kui 2 km.
3. Uusi kuivenduskraave ei rajata pesapaigale lähemal kui 1 km .
4. Lähemal kui 1 km olemasolevate kraavide hooldus- või uuendustööde planeerimisel tuleb
põhjalikult hinnata selle tegevuse negatiivseid keskkonnamõjusid ja kaasata selle hinnangu
andmiseks liigi elutingimusi tundvaid eksperte. 5. Karjääri ei rajata pesapaigale lähemal kui
1 km.
Natura standardandmebaasi kohaselt on suur-konnakotkas Maalasti loodusalal püsivalt pesitsev
liik. Seireandmete kohaselt on suur-konnakotka pesapaiga hõivanud väike-konnakotkas
(Kotkaklubi 2011). Maalasti looduskaitseala lamminiitudel ning madalsoodel käib toitumas
tõenäoliselt Otiküla suur-konnakotka püsielupaigas pesitsev suur-konnakotkas (Merivee 2009).
Tõenäosus, et Maalasti looduskaitsealal taaspesitseb suur-konnakotkas on suur, kuna pesapuistu
ja ümbritsev elupaik on säilinud ja sobib suur-konnakotkale.
Kaitse-eesmärk:
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Maalasti looduskaitsealal pesitseb üks paar suurkonnakotkast.
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Maalasti looduskaitsealal pesitseb üks paar
suurkonnakotkast.
13
Mõjutegurid ja meetmed:
+Suur-konnakotka potentsiaalne pesapaik on säilinud ja tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Toitumisalade võsastumine. Meetmed:
1. Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamine.
2. Madalsoo puhastamine võsast.
3. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.
2.1.1.2. Väike-konnakotkas
LKS 1, EPN 7, LiD 1; KE-jah, LoA-ei
Väike-konnakotka (Aquila pomarina) elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad
niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Vähese metsa ja intensiivse maakasutusega
alasid, samuti suuri ühtlasi metsamassiive välditakse (Tucker 1994). Eestis võib ühe pesakonna
kodupiirkonnaks pidada lihtsustatult ca 2 km raadiusega ala pesa ümber. Väike-konnakotkas
eelistab tänapäeval jahti pidada niitudel, samuti lagedamatel luhtadel ja söötis põldudel (Lõhmus
2001). Väike-konnakotkas eelistab pesametsadena küpseid, ligi 80-aastaseid puistuid, millest
pesitsemiseks valitakse välja suuremad ja tugevamad puud (Väli jt. 2012).
Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik looduslike rohumaade esinemine maastikus, kuna
rohumaad (jõeluhad, pool-looduslikud rohumaad) on liigile oluline toitumisala. Väikekonnakotkas
toitub pisiimetajatest, kahepaiksetest, lindudest, mistõttu toiduahela tipus olles on tundlik
keskkonnamürkide suhtes. Pesapaigana on eelistatud rohumaade läheduses paiknevad
vanametsatükid, kus leidub sobilikke pesapuid (Kotkaklubi 2011).
Maalasti looduskaitsealal pesitseb 1 paar väike-konnakotkast. Väike-konnakotkas on pesitsema
asunud endisele suur-konnakotka pesitsusterritooriumile (Kotkaklubi 2011).
Kaitse-eesmärk
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paari
väikekonnakotkast.
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks
paari väike-konnakotkast.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Valdav osa kaitsealal väike-konnakotkale sobivad elupaigad ja toitumisalad on tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse. − Toitumisalade võsastumine. Meetmed:
1. Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamine.
2. Madalsoo puhastamine võsast.
3. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.
4. Iga-aastane väike-konnakotka pesitsusedukuse seire.
2.1.1.3. Laanerähn
LKS 2, EPN 8, LiD 1; KE-jah, LoA-ei
Laanerähn (Picoides tridactylus) ehk kolmvarvas-rähn on Eesti mandriosas aastaringselt esinev
väikesearvuline haudelind. Laanerähn elab suuremates loodusmaastikulaamades. Laanerähn
eelistab vanemaid puistuid, milles on rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski. Liik on levinud
üle terve Eesti. Võttes aluseks 2010.–2011. aastal koostatud elupaigamudeli, võib laanerähni
14
arvukust hinnata Eestis 2000–3000 paarini. Igal talvel rändab põhja poolt Eestisse laanerähni
liigikaaslasi, suurendades liigi kohapealset arvukust kaks kuni kolm korda. Laanerähni ohustab
eelkõige intensiivne metsamajandus, mille käigus raiutakse maha okaspuu ülekaaluga vanad
metsad, eemaldatakse neist sanitaarraiega laanerähnile olulised kahjustatud ja surnud puud või
fragmenteeritakse metsaraie käigus sobivad elupaigad (Evestus, Nurmla 2012).
2009. aasta Maalasti looduskaitseala haudelinnustiku inventuuri andmetel elab Maalasti
looduskaitsealal üks paar laanerähni (Merivee 2009). Liigi seisund kaitsealal paraneb elupaiga
seisundi paranemisega. Laanerähnile sobivad elupaigad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse ning
vana loodusmetsa seisund paraneb loodusliku arengu tulemusena.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar laanerähni.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar
laanerähni.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Laanerähni pesitsusterritoorium on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Sobilike pesitsus- ja toitumisalade vähenemine
Meetmed:
Vana loodusmetsa elupaigatüübi looduslikule arengule jätmine.
2.1.1.4. Rohunepp
LKS 2, EPN 6, LiD 1; KE-jah, LoA-ei
Rohunepp (Gallinago media) oli Eestis tavaline haudelind ja läbirändaja veel 19. sajandi keskel,
hiljem on tema arvukus vähenenud. Rohunepi asurkonna kokkukuivamine jätkus 20. sajandil.
1950. aastatest on siiski teateid veel väga suurte mängude kohta, kus vaadeldi korraga 25–50 neppi.
Tänapäeval on suurtes mängudes kuni 20 isaslindu, keskmiselt aga kuni kümmekond nepikukke.
Eelmise sajandi esimesel poolel taandus liik Saaremaa, Hiiumaa ja Soome lahe vesikonna
märgaladelt. Selle põhjuseks oli ilmselt madalsoode kuivendamine. Eesti mandriosas oli
asurkonnale suurimaks katsumuseks lamminiitude ja soostunud heinamaade ulatuslik
kraavitamine kolhooside algusaegadest alates ja niitmise lakkamine jõelammidel pärast
kolhoosikorra lõppemist. Rohunepi asurkonna hiilgeaeg Eestis oli ilmselt neil aegadel, mil heina
niideti veel vikatiga, seega alates 2. sajandist kuni eelmise sajandi alguseni. Enne seda oli liik
tõenäoliselt üksnes hajus soode asukas (http://www.eoy.ee). Liigi peamiseks ohuteguriks on
sobivate elupaikade hävimine. 2009. aasta Maalasti looduskaitseala haudelinnustiku inventuuri
andmetel elab Maalasti looduskaitsealal 5 paar rohuneppe (Merivee 2009).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemalt viis paari rohuneppi.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemalt viis
paari rohuneppi.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Rohunepi pesitsusterritoorium on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Sobilike pesitsus- ja toitumisalade vähenemine
Meetmed
1. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.
15
2. Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamine.
3. Rohunepi perioodiline seire.
2.1.1.5. Musträhn
LKS 3, EPN 8, LiD 1; KE-jah, LoA-ei
Musträhn (Dryocopus martius) on stabiilse arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi
ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja
väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Elupaigana eelistab musträhn
suuri okasmetsi, männi-segametsi, kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke.
Musträhni ohustavateks teguriteks on sobilike elupaikade pindala vähenemine. Musträhn rajab igal
aastal uue pesaõõnsuse ja valmistab nii palju pesakoopaid teistele metsaasukatele
(http://bio.edu.ee).
2009. aasta Maalasti looduskaitseala haudelinnustiku inventuuri andmetel elab Maalasti
looduskaitsealal üks paar musträhni (Merivee 2009). Liigi seisund kaitsealal paraneb elupaiga
seisundi paranemisega. Musträhnile sobivad elupaigad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse ning
vana loodusmetsa seisund paraneb loodusliku arengu tulemusena.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar musträhni.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar
musträhni.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Musträhni pesitsusterritoorium on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Sobilike pesitsus- ja toitumisalade vähenemine
Meetmed:
Vana loodusmetsa elupaigatüübi looduslikule arengule jätmine.
2.1.1.6. Roo-loorkull ja soo-loorkull
LKS 3, EPN 8, LiD 1; KE-jah, LoA-ei ja LKS 3, EPN 7, LiD 1; KE-jah, LoA-ei
Kuna roo-loorkull (Circus aeruginosus) ja soo-loorkull (Circus pygargus) on sarnaste
elupaiganõudlustega liigid ja Maalasti looduskaitsealal on nimetatud liikide elupaigad mosaiikselt
läbi põimunud ning liikide ohutegurid ja kaitsemeetmed on sarnased, siis on rooloorkulli ja soo-
loorkulli käsitletud ühes alapunktis.
Roo-loorkull on ebaühtlaselt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises
seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva
arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Roo-loorkulli elupaigaks sobivad
suuremad roostikud ja roo-sood. Ohutegur on sobivate pesitsusalade (roostikud ja roo-sood)
kadumine. Saagilennul kohtab teda ka soiste niitude ja avavee kohal
(http://www.looduspilt.ee/loodusope).
2009. aasta Maalasti looduskaitseala haudelinnustiku inventuuri andmetel elab Maalasti
looduskaitsealal üks paar roo-loorkull (Merivee 2009).
Soo-loorkull on harva esinev haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus
ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega
16
liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Elab põõsassoodel, kõrge taimestikuga aladel, kuid
saagilennul käib ka luhtade ja rabade kohal. Kui ei ole muud sobivat elupaika, siis võib sooloorkull
pesitseda põllumajandusmaadel, kus ta on haavatav varajase viljakoristuse suhtes. Ohutegur on
elupaikade kadumine, seda põhjustab soode kuivendamine, niitude, karjamaade jms avamaade
võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel. Pesitsusedukust vähendab pesitsusaegne
häirimine (http://www.looduspilt.ee/loodusope).
2009. aasta Maalasti looduskaitseala haudelinnustiku inventuuri andmetel elab Maalasti
looduskaitsealal üks paar soo-loorkull (Merivee 2009).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar roolloorkulli
ja üks paar roo-loorkulli.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar
rool-loorkulli ja üks paar roo-loorkulli.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Roo-loorkulli ja soo-loorkulli pesitsusterritooriumid on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Sobilike pesitsus- ja toitumisalade vähenemine
Meetmed:
Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.1.7. Rukkirääk
LKS 3, EPN 8, LiD 1; KE-jah, LoA-ei
Rukkirääk (Crex crex) on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega lind. Suurema osa
oma elust veedab ta maapinnal kõrges taimestikus erinevatel rohumaadel (sh kultuurrohumaad,
luhaniidud jne), harvem esineb viljapõldudel ja raiesmikel (http://bio.edu.ee/). Rukkiräägu
arvukust võib viimase 40 aasta jooksul pidada suhteliselt stabiilseks, puudub pikaajaline selge
trend. Esineb arvukuse tugevaid lühiajalisi kõikumisi. Siiski on rukkiräägu arvukus viimasel
kümnendil pidevalt vähenenud, eelkõige Lääne-Euroopas. Seepärast on Eestil kui suhteliselt heas
seisus rukkiräägu populatsiooniga alal oluline tähtsus liigi elupaikade säilitamisel. Rukkiräägu
arvukuse vähenemise peamiseks põhjuseks on sobivate elupaikade kadumine ning intensiivne
põllumajandus (pesapoegade hukkumine kultuurmaadel).
Rukkiräägu seisundi parandamiseks Maalasti looduskaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste
regulaarne hooldamine. Rohumaade niitmine peab toimuma võimalikult hilja ja võimalusel peab
rakendama hooldust rotatsiooni korras. Rukkiräägule sobivaim on olukord, kus niitusid
hooldatakse 1-5 aastaste vahedega. Hoiduda tuleb intensiivsest karjatamisest säilinud rohumaadel.
Karjamaad ei ole liigile reeglina sobivaks elupaigaks, madala karjatuskoormusega aladel liik aga
säilib. Niitmisel peab eranditult rakendama keskelt lahku või servast serva niitmist, mis aitab
hoiduda vanalindude ja pesakondade hävitamisest.
Rukkirääk on väga hea indikaatorliik, kelle seisund ilmestab hästi ka paljude teiste kaitsealuste
liikide elupaikade ning lamminiidu elupaigatüübi olukorda. Kaitseala kaitsekorralduslike tööde
tulemuslikkuse hindamiseks on otstarbekas viia läbi perioodilist rukkiräägu seiret.
2009. aasta Maalasti looduskaitseala haudelinnustiku inventuuri andmetel elab Maalasti
looduskaitsealal kolm paar rukkirääkusid (Merivee 2009). Arvestades rukkiräägule sobivate
17
elupaikade leviku ulatust, võib pikemas perspektiivis Maalasti looduskaitseala kaitse-eesmärgiks
seada viie paari rukkiräägu pesitsemise kaitsealal.
Kaitse-eesmärk:
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemal viis paari
rukkirääkusid.
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Maalasti looduskaitsealal pesitseb vähemal kolm
paari rukkirääkusid.
Mõjutegurid ja meetmed −
Rohumaade hävimine.
Meetmed
1. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.
2. Rukkiräägu perioodiline seire.
2.1.1.8. Läbirändel peatuvad linnud
Maalasti looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta rändlindude peatuspaiku. Maalasti
loodukaitseala on rändepeatuspaik sookurele (Grus grus) [LKS 3, EPN 8, LiD 1, KE-jah, LoAei],
hallhanele (Anser anser) [LKS-ei, EPN 8, LiD 2 ja 3, KE-jah, LoA-ei] ja rabahanele (Anser
fabalis) [LKS-ei, EPN 7, LiD 2, KE-jah, LoA-ei].
Sookurg on Eestis hajus haudelind ja tavaline läbirändaja. Sügisel moodustub mitmel pool väga
suuri sookurekoondisi. Sookurg pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel, peamiselt
soodes. Pärast poegade lennuvõimestumist kaob sookurgede peidulisus ja nad lendavad põllule
toituma. (http://entsyklopeedia.ee). Sookurge ohustavad peamiselt inimtegevus ja
kliimamuutused. Peamine ohutegur on eluruumi vähenemine, seda eeskätt märgalade vähenemise
tõttu (Leito 2008). Maalasti looduskaitsealal pesitseb 2 paari sookurgi (Merivee 2009).
Rändeperioodil peatub Maalasti kaitseala soodes hinnanguliselt 10-25 sookurge (suulised
andmed).
Hallhani on rannikulähedaste saarte ja roostunud merelahtede tavaline haudelind, keda pesitseb
Eestis 600-700 paari. Pesitsusaladele saabub ta varakult juba märtsis ning sügisel lahkub ta meilt
septembris-oktoobris. Sisemaale satub hallhani väga harva, enamasti üksikute isenditena raba- ja
laukhane parvedes (http://www.linnuvaatleja.ee). Maalasti looduskaitsealal hallhane
vaatlusandmed puuduvad.
Rabahani on Eestis arvukas läbirändaja märtsist maini ja septembrist novembrini. Kevadrändel
peatub Eestis kümneid tuhandeid isendeid. Suuremad kogunemiskohad on Audru, Sangla, Aardla
ja Räpina poldrid, Vooremaa järved, Matsalu rahvuspark, Silma looduskaitseala
(http://www.linnuvaatleja.ee). Rabahaned pesitsevad põhjapoolkera tudra- ja taigavööndis
(http://entsyklopeedia.ee). Maalasti looduskaitsealal peatud rändel keskeltläbi 100 rabahane ning
peamised toitumisalad on madalsood ja kaitseala ümbritsevad põllud.
Läbirändel viibivate lindude toitumis- ja ööbimisalade püsimiseks on oluline looduslike
rohumaade ning sooelupaikade säilitamine. Soode kuivendamisel lagedate madalsooalade pindala
vähenemine muudab sooalad rändlindude peatuspaigana ebasobivaks. Kaitsekorralduslikuks
eesmärgiks on seatud, et säilib rändlindudele sobilik peatusala pindala, milleks on võetud liigirikka
madalsoo elupaigatüübi pindala.
18
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal on säilinud rändlindudele sobilik
peatuspaik 247 ha suurusel alal.
• Kaitsekorraldusperioodi eesmärk: Maalasti looduskaitsealal on säilinud rändlindudele sobilik
peatuspaik 247 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Linnujaht on keelatud
− Maaparandus, soode kuivendamine.
Meetmed
1. Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamine
2. Madalsoo avatud koosluste taastamine (puurinde likvideerimine).
− Rohumaade kadumine.
Meetmed
Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.
2.1.2. Imetajad
Maalasti looduskaitsealal läbiviidud inventuuri andmetel elab kaitsealal või kasutab osaliselt
kaitseala territooriumit 27 liiki imetajaid. Välitööde käigus kogutud andmete ning materjalide
alusel loendati 23 liiki imetajaid, liiginimekirja lisati veel 4 liiki (koduhiir, pisihiir, mügri ja siil),
kes jäid küll loenduste ja lõksupüügi käigus tuvastamata, kuid arvestades elupaikade sobivust ning
nimetatud liikide laia levikut, on väga suur tõenäosus nimetatud liikide esinemiseks Maalasti
looduskaitsealal (Korts 2009).
Nahkhiirte loendus viidi läbi Navesti jõe kallastel ja jõe lähiümbruse luhtadel ja madalsoodes.
Kokku registreeriti nimetatud piirkonnas 3 nahkhiireliigi esinemine. Kindlalt saab väita kahe liigi
esinemist, milleks on põhja-nahkhiir ja veelendlane. Kahe liigi Brandti lendlase ja habelendlase
signaalid on sarnased ning nende liikide arvukust ei saanud hinnata. Kaitseala piirkonna Navesti
jõe ülesvoolu aladel oli nahkhiireliikidest kõige levinum põhja-nahkhiir. Registreeriti üksikute
veelendlaste lendamine. Eelnimetatud liikidele on luhad ja avatumad veelõigud toitumisalaks. Jõe
ülesvoolu aladel oli jõgi tihedalt taimi täis kasvanud ja vaba veepinda oli suhteliselt vähe. Jõe
allavoolu osad, kus jõgi laiem ja veepeegel suurem, sobivad paremini veelendlasele ning seal võib
nende arvukus olla suurem. Piirkonnas nahkhiirtele varjevõimalusi pakkuvaid suuri puid leidus
kaitsealast väljapool mineraalmaal ja talukohtade ümbruses. Veelendlane rajab harva, aga põhja-
nahkhiir sageli, oma kolooniad vanade talumajade (hoonete) konstruktsioonide vahele (Leivits
2009). Kuna kaitsealal registreeritud nahkhiired kasutavad kaitseala peamiselt toitumisalana ning
pesitsusalad asuvad väljaspool kaitseala, siis ei ole nahkhiireliike seatud kaitseala kaitse-
eesmärkideks. Nahkhiirtele sobivad toitumisalad ning potentsiaalsed pesitsusalad
sihtkaitsevööndis säilivad koos elupaikade kaitsega.
2.1.2.1. Saarmas
LKS 3, EPN 8, LoD 2 ja 4; KE-jah, LoA-jah
Saarmas (Lutra lutra) on imetaja, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes
on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III
kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis elab saarmas kõikjal mandril ning Saaremaal ja
19
Hiiumaal ja Vormsi vetes. Arvukust hinnatakse ligikaudu 2000 isendile. Saarmad on
üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste
jõgede kallastel. Kaldasse uuristab ta uru, mille suue avaneb vee alla. Jõe asemel võib ta elada ka
järve kaldal. Saarma arvukus väheneb kogu maailmas. Selle põhjus on elupaikade kadumine ja
reostumine, mistõttu on liik ja tema elupaigad võetud kaitse alla. Ohutegurite jätkumisel võib liik
muutuda ohustatuks. Saarmas on kantud EL loodusdirektiivi II ja IV lisasse, samuti Berni
konventsiooni II lisasse, CITES-i lisasse ja EL CITES-i määruse lisasse.
Natura standardandmebaasi kohaselt on saarmas alal püsivalt elav liik. 2009. aasta välitööde
hinnangul elab Maalasti looduskaitsealal 4-5 paari saarmaid (Korts 2009). Saarma elupaikade
kaitse on seotud jõe ja jõe kallastel olevate elupaikade kaitsega.
Kaitse-eesmärk
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Maalasti looduskaitsealal elab vähemalt neli paari saarmaid.
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Maalasti looduskaitsealal elab vähemalt neli paari
saarmaid.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Saarmale sobivad elupaigad ja toitumisalad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
Otseseid ohutegureid ei ole teada.
2.1.3. Putukad
2009 aasta välitöödel registreeriti Maalasti looduskaitsealal 33 liiki päevaliblikaid ja 12 liiki kiile.
Maalasti madalsoode ja luhaheinamaade piirkonnas oli päevaliblika liikide arv suhteliselt madal.
Kaitsealustest liikidest esines Maalastis kaks liiki: suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja vareskaera-
aasasilmik (Coenonympha hero). Looduskaitsealuseid ja haruldasi kiililiike ei registreeritud
(Suurkask 2009[3]).
2.1.3.1. Vareskaera-aasasilmik
LKS 3, EPN 9, LoD 4; KE-jah, LoA-ei
Vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero) on väikene liblikas, kes elab niisketes leht- ja
segametsades, võsastikes ja soodes. Rööviku toidutaimedeks on mitmesugused kõrrelised.
Euroopas on tegemist ohustatud liigiga. Eestis on vareskaera-aasasilmiku seisund hea (Vilbaste
2005). Vareskaera-aasasilmiku kaitse on tagatud läbi elupaikade kaitse. 2009. aasta välitöödel
tuvastati vareskaera-aasasilmiku esinemine Maalasti looduskaitsealal Unakvere soo võsastunud
põhjaservas (püüti üks isend) (Suurkask 2009[3]).
Vareskaera-aasasilmiku peamiseks ohuteguriks on elupaikade kadumine s.o. madalsooalade
kuivendamine ning märgade niidualade metsastumine. Vareskaera-aasasilmiku kaitse on tagatud
elupaikade kaitsega. Kuna vareskera-aasasilmiku on tagatud elupaikade kaitsega ning liigi leviku
andmeid on vähe, siis kaitsekorralduskavaga ei seata mõõdetavaid kaitse-eesmärke.
Kaitse-eesmärk
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Maalasti looduskaitsealal elab vareskera-aasasilmik.
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Maalasti looduskaitsealal elab vareskeraaasasilmik.
20
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Valdav osa kaitsealal asuvatest vareskaera-aasasilmiku elupaikadest on tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse.
− Madalsoode kuivendamine ja metsastumine. Meetmed:
Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamine.
− Märgade niitude metsastumine. Meetmed:
Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.
2.1.3.2. Suur-kuldtiib
LKS 3, EPN 8, LoD 2 ja 4; KE-jah, LoA-jah
Suur-kuldtiib (Lycaena dispar) on väike päevliblikas, mis elab luhtadel ja jõelammidel, soistel
niitudel, veekogude kallastel. Röövikute toidutaimedeks on jõgioblikad. Euroopas on
toidutaimedeks ka mitmed lehtpuud ja põõsad ning isegi mõned okaspuud. Suur-kuldtiib ilmus
Eestisse eelmise sajandi neljakümnendatel aastatel ning levis esialgu Emajõe vesikonnas.
Nüüdseks on ta levinud Põhja-Eestini välja, olles siiski kõikjal vähearvukas. Liik eelistab
elupaigana avatud vaheldusrikast maastikku. Soode ja luhaheinamaade võsastumisel ja metsa
kasvamisel liik kaob (Martin 2006)
Maalasti loodusala andmebaasis on suur-kuldtiib nimetatud loodusalal elavaks liigiks. 2009. aasta
välitöödel tuvastati Maalasti looduskaitsealal suur-kuldtiiva esinemine kaitseala lõunapiiriks oleva
Käparumbi peakraavi servas oleval lagendikul (püüti üks isend) (Suurkask 2009[3]).
Suur-kuldtiiva peamiseks ohuteguriks on elupaikade kadumine s.o. madalsooalade kuivendamine
ning märgade niidualade metsastumine. Suur-kuldtiiva kaitse on tagatud läbi elupaikade kaitse.
Kuna suur-kuldtiiva kaitse on tagatud elupaikade kaitsega ning liigi leviku andmeid on vähe, siis
kaitsekorralduskavaga ei seata mõõdetavaid kaitse-eesmärke.
Kaitse-eesmärk
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Maalasti looduskaitsealal elab suur-kuldtiib.
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Maalasti looduskaitsealal elab suur-kuldtiib.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Valdav osa kaitsealal asuvatest suur-kuldtiiva elupaikadest on tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse.
− Madalsoode kuivendamine.
− Madalsoode ja märgade niitude metsastumine.
Meetmed:
1. Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamine.
2. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.
2.1.3. Taimed
Kaitseala moodustamiseks läbi viidud 2009 aasta inventuuride andmetel on Maalasti
looduskaitseala territooriumil registreeritud 399 liiki soontaimi, millest 12 liiki on sõnajalgtaimed,
3 liiki paljasseemnetaimed ja 284 liiki on katteseemnetaimed (Suurkask 2009[1]).
Loodusdirektiivi liikidest kasvab looduskaitsealal kattekold. Taimeliikide arv on suhteliselt väike,
mis on tingitud kaitseala ühetaolisest maastikust ja valdavalt liigniisketest kasvukohtadest.
Maalasti looduskaitsealal kasvab kokku 9 kaitsealust taimeliiki: juurduv kõrkjas
21
(Scirpus radicans), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) [LKS 3, EPR 8 LoD-ei, KE-ei,
LoA-ei], kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) [LKS 3, EPR 8, LoD-ei, KE-ei, LoA-
ei], soo-neiuvaip (Epipactis palustris) [LKS 3, EPR 8, LoD-ei, KE-ei, LoA-ei], suur käopõll
(Listera ovata) [LKS 3, EPR 8, LoD-ei, KE-ei, LoA-ei], pruunika pesajuur (Neottia nidus-avis)
[LKS 3,EPR 8, LoD-ei, KE-ei, LoA-ei], tähk-rapuntsel (Phyteuma spicatum) [LKS 3, EPR 6, LoD-
ei, KE-ei, LoA-ei], kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) [LKS 3, EPR 8, LoDei, KE-ei, LoA-
ei] ja lodukannike (Viola uliginosa) [LKS 3, EPR 7, LoD-ei, KE-ei, LoA-ei].
Kolmanda kaitsekategooria liikidest on looduskaitsealal kõige suureulatuslikumalt levinud
kahkjaspunane sõrmkäpp, mis kasvab suuremate või väiksemate kogumikena madalsoodes.
Kõige rohkearvulisemalt on kahkjaspunast sõrmkäppa Maalasti keskosa madalsoodes. Kolmanda
kaitsekategooria taimeliike ei ole seatud kaitseala kaitse-eesmärkideks. Kolmanda
kaitsekategooria taimeliikide kaitse on tagatud läbi elupaikade kaitse.
2.1.3.1. Juurduv kõrkjas
LKS 2, EPN 7, LoD-ei; KE-jah, LoA-ei
Juurduv kõrkjas (Scirpus radicans) on stabiilse arvukusega taimeliik, mis on Eesti punase
nimestiku järgi ohulähedases seisus ning mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja
ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Soistel niitudel, luhtadel, veekogude
kallastel kasvav mitmeaastane taim. Eestis kasvab peamiselt Peipsi järve kallastel. Maalasti
looduskaitsealal asub üks vähestest kasvukohtadest, mis asuvad Peipsi järvest eemal. Liiki ohustab
kasvukohtade kuivendamine.
Keskkonnaregistri kohaselt on liik levinud Navesti jõe lammil ca 500 ha suurusel alal.
Hinnanguliselt on liigi levikuala tugevalt üle hinnatud. Keskkonnaregistris toodud liigi kasvukoha
polügoon on piiritletud madalsoode ja lamminiitude elupaigatüüpide levikuga. Suuremas osa
madalsooaladel ning lamminiitudel liiki ei esine. Seepärast ei seata kaitseeesmärgiks numbrilist
kasvukoha pindala väärtust. Kaitsekorralduskava perioodi lõpus on kavandatud liigi kasvualade
kaardistamine ning leviku täpsustamine.
Kaitse-eesmärk:
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Maalasti looduskaitsealal kasvab elujõuline juurduva kõrkja
populatsioon.
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Maalasti looduskaitsealal kasvab elujõuline
juurduva kõrkja populatsioon.
•
Mõjutegurid ja meetmed:
+ juurduva kõrkja kasvukohad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Kasvukohtade kuivendamine Meetmed:
Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2. Elupaigad
2014 aasta täpsustatud andmete alusel moodustavad Loodusdirektiivi elupaigatüübid 84 %
Maalasti looduskaitseala pindalast. Maalasti loodusala kaitse-eesmärkideks on seatud seitsme
elupaigatüübi kaitse. Kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), liigirikkad
niidud lubjavaestel muldadel (6270), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad
loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad
22
(9080*). Maalasti loodusala kaitse-eesmärgiks on kuue elupaigatüübi kaitse (jõed ja ojad (3260),
lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad
kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Loodusala kaitseeesmärgiks ei ole
liigirikkad niidud lubjavaestel muldadel (6270) elupaigatüübi kaitse, kuna nimetatud elupaigatüübi
levik kaitsealal on väike ja seisund kehvapoolne. Pikemas perspektiivis puudub väljavaade
nimetatud elupaigatüübi säilimiseks. Maalasti looduskaitseala ja loodusala elupaigatüüpide
pindalad ja esinduslikkused on toodud tabelis 1. Elupaigatüüpide levik on toodud kaardil lisas 4.
Tabel 1. Maalasti looduskaitseala (Maalasti loodusala) elupaigatüüpide pindalad ja seisundi
hinnang Natura 2000 standardandmebaasi ja inventuuri ning elupaigaandmete täpsustuste alusel.
(Kursiivis on kirjas elupaik, mis ei ole nimetatud loodusala eesmärgiks).
Elupaiga
KOOD1 Elupaigatüüp
Pindala (ha) Pindala (ha) 2014
a. seisuga
NATURA elupaikade
seisund (ha)
(Natura
andmebaas)
kogu
kaitsealal
sihtkaitse-
vööndis A B C
3260 Jõed ja ojad 4,5 9,8 9,8 9,1 0,7
6270* Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal - 3,1 2,6 0,6 2,5
6450 Lamminiidud 56 56,4 45,9 5,9 15,4 35,1
7230 Liigirikkad madalsood 247,7 249,6 235,8 102,6 138,7 8,3
9010* Vanad loodusmetsad 3,4 22,5 20,8 5,5 6,1 10,9
9050 Rohunditerikkad kuusikud 5,2 3 3 3
9080* Soostuvad ja
soolehtmetsad 5,9 47,0 43,5 14,6 32,4
KOKKU 322,7 391,4 361,4 123,7 177,8 89,9 1 Kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 2 Elupaiga esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C- arvestatav
2.2.1. Jõed ja ojad (6450)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Jõgede ja ojade elupaigatüübile vastavad tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed veesisese
või ujuva taimestuga. Eestis vastab elupaigale vooluveekogu kasvukohatüüp. Jõgesid ja ojasid
võib samuti liigitada troofsuse põhjal, kuid nende erinevused ei ole Eesti tingimustes
seisuveekogudega võrreldes eriti suured. Vooluvete taimestu kujunemine sõltub peamiselt voolu
kiirusest ja jõesängi ehitusest; väikejõgede puhul on taimede arengu seisukohast suur tähtsus
samuti valgusoludel. Kalda ehitusest ja koostisest oleneb kaldataimkatte ulatus ja struktuur. Seisva
veega soodid sarnanevad taimestu poolest enam rohketoiteliste järvedega. (Paal 2000) Maalasti
looduskaitsealal esineb jõgede ja ojade elupaigatüüp 7,3 km pikkusel Navesti jõe lõigul. Kaitseala
piires olevast jõelõigust 6,6 km on säilinud looduslikul kujul. Ligikaudu 0,7 km pikkune lõik on
maaparandustööde käigus õgvendatud. Natura andmebaasis on loodusala kaitseeesmärgiks seatud
4,5 ha elupaigatüübi kaitse. Põhikaardi alusel täpsustatud jõgede ja ojade elupaigatüübi pindala on
9,8 ha, millest 9,1 ha on väga heas (A) seisundis. Elupaigatüübi pindalast 0,7 ha on kunagi
23
maaparandusest mõjutatud jõelõik, mille seisund on hinnatud arvestatavaks (C). Elupaigatüübi
pindala erinevus tuleneb Eesti põhikaardi kaardistustäpsusest.
Otseseid ohutegureid elupaigatüübile kaitsealal ei ole. Elupaigatüübi ohustavaks teguriks on
olemasolevate kuivendussüsteemide hooldus, mille tulemusena võib vooluvetega jõkke kanduda
hõljumsetet ja toitaineide, põhjustades jõe veekvaliteedi langust.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal on elupaigatüüp jõed ja ojad säilinud
vähemalt 4,5 ha suurusel alal, seisundiga A (väga hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal on elupaigatüüp jõed ja
ojad säilinud vähemalt 4,5 ha suurusel alal, seisundiga A (väga hea).
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kogu Navesti jõgi kaitseala ulatuses on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
– Olemasolevate kuivendussüsteemide hooldus
Meetmed
Kuivendussüsteemide hooldamisel rajada kogumiskraavidele setebasseinid.
2.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
LoD I, KE-jah, LoA-ei
Elupaigatüüpi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal on arvatud nii liigirohked aruniidud
parasniisketel muldadel kui ka liigirikkamad paluniidud. Taimkate on kujunenud pikaajalise
karjatamise või niitmise mõjul. Et elupaik püsiks tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil,
seejuures mitte väetades (Paal, 2004).
Maalasti looduskaitsealal esineb elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 3,1 ha suurusel
alal (tabel 1). Elupaigatüüpi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal ei ole seatud Maalasti loodusala
kaitse-eesmärgiks. Arvestades aruniitude seisundit ja tüüpilisust ei ole otstarbekas nimetatud
elupaigatüüpi seada loodusala eesmärgiks. Niitude seisund on valdavalt halb. Niidualad
võsastuvad ja on osaliselt metsa kasvanud. Maalasti looduskaitseala keskosas Navesti
sihtkaitsevööndis asuv 1 ha suurune kunagine metsaheinamaa on tugevalt võsastunud ning paiguti
kasvab heinamaal noor kase- ja lepamets. Nimetatud niidul puudub ligipääs ning alal puudub
taastamispotentsiaal. Väike, 0,1 ha suurune niiduala, asub kaitseala servas endise põllumaa kõrval.
Hooldamis- ja taastamispotentsiaaliga on 1,8 ha suurune alale, millest 0,4 ha on väga heas korras
regulaarselt hooldatav niiduala.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal on elupaigatüüp liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal säilinud vähemalt 1,8 ha suurusel alal, seisundiga A (väga hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal on
elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal säilinud vähemalt 1,8 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
– Elupaigatüübi võsastumine ja metsastumine.
Meetmed
1. Võsastunud aruniitude taastamine.
24
2. Säilinud ja korrastatud aruniitude regulaarne hooldus.
2.2.3. Lamminiidud (6450)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel.
Sõltuvalt kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning
tulvaveega toodud setete hulk olla üsna erinev. Jõeluhtadele toodavad toiteelemendid on
lamminiidu viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi eri osades võivad varieeruda ajuti
kuivadest, kuni pidevalt veega küllastatuseni. Varasem kasutusviis, niitmine, on enamasti
lõppenud. Elupaigatüüp hõlmab alasid, mis ei ole veel väga tugevasti võsastunud või metsastunud
(Paal 2007).
Maalasti looduskaitsealal on lamminiidu elupaigatüüp levinud 56,4 ha suurusel pindalal (tabel 1).
Natura standartandmebaasi kohaselt on looduskaitsealal nimetatud elupaigatüüp levinud 56 ha
suurusel alal.
Lamminiidud on levinud kaitseala ülesvoolu jäävatel aladel, kus jõelamm muutub kitsamaks ja
kaldad kõrgemaks. Kohati on keeruline tõmmata piiri madalsoo ja lamminiidu vahele. Madalsoo
ja lamminiidu elupaiga eristamisel on aluseks võetud turbakihi paksus ja rohttaimestiku iseloom.
Kaitseala lõunaosas on kolhoosikorra ajal teostatud ulatuslikke maaparandustöid.
Maaparandustööde käigus on paranenud luhtade veerežiim ning jõekallastel levisid ilusad
luhaheinamaad. Aastakümnete eest kasutusest välja jäänud luhaalad on tänapäevaks tugevasti
võsastunud. Kaitseala põhjaosas on luhtade seisund parem, luhtade mätastumine on väiksem ja
põõsarinne ei ole suutnud lagedaid luhaalasid katta. Kaitseala põhjaosa luhtadel niideti luhtadelt
heina veel 4-6 aastat tagasi. Maalasti lamminiitude seisund on rahuldav, kuid hooldamise
lakkamise tõttu halveneb kiiresti. Lamminiitude säilimiseks on vajalik niidualade regulaarne
niitmine või karjatamine. Tugevalt võsastunud lamminiitudel tuleb enne regulaarset hooldamist
eemaldada põõsad ja puud. Suur osa taastamist vajavatest niidualadest asuvad raskesti
ligipääsetavates piirkondades või puudub ligipääs neile sootuks. Ligikaudu 20 ha lamminiidu
elupaigatüübist muutub peale piirkonna loodusliku veerežiimi taastamist loodusliku arengu
tulemusena madalsooks või madalsoometsaks. Arvestades taastamist vajavate lamminiitude rasket
ligipääsu ning elupaiga taastamise otstarbekust, on mõistlik pikemas perspektiivis leppida ühe
elupaigatüübi muutumisega teiseks elupaigatüübiks.
Lähima kümne aasta perspektiivis püsib lamminiidu elupaigatüübi pindala 56 ha juures ka ilma
hooldamata (lamminiitude seisund seejuures halveneb). Seepärast on kaitsekorraldusperioodi
eesmärgiks seatud säilitada lamminiidu elupaigatüüpi vähemalt 56 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt C (arvestatav). Pikemas perspektiivis on käesolevas kaitsekorralduskavas seatud
eesmärgiks säilitada 56 ha lamminiitusid, kuid kaitsekorraldusperioodi lõpus on vajalik
kaitseeesmärki korrigeerida vastavalt kaitsealal kujunenud situatsioonile. Peale madalsoo
veerežiimi taastamist peaks kaitsekorraldusperioodi lõpuks olema selge, millises ulatuses
lamminiidud hakkavad soostuma ning kui suur on huvi lamminiitude majandamiseks.
Kaitse-eesmärk
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Maalasti looduskaitsealal on lamminiidu elupaigatüüp säilinud
vähemalt 56 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Maalasti looduskaitsealal on lamminiidu
elupaigatüüp säilinud vähemalt 56 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt C (arvestatav).
25
Mõjutegurid ja meetmed:
− Lamminiitude võsastumine ja metsastumine. Meetmed:
1. Võsastunud lamminiitude taastamine.
2. Säilinud ja korrastatud lamminiitude regulaarne hooldus.
2.2.4. Liigirikkad madalsood (7230*)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata
saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. See elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa
madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised tarnad
ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas käpalisi (Paal 2007).
Liigirikka madalsoo elupaigatüüp on levinud Navesti jõe nii vasakul kui paremal kaldal. Suured
lagedad madalsooalad on Navesti vasakul kaldal. Neid alasid on püütud kuivendada, kuid aja
jooksul on kraavid kinni kasvanud ja nende toime on vähenenud. Oma osa on nad siiski täitnud.
Jõest kaugemal lammi servaaladel on madalsoo tugevasti võsastunud ja puurinde liituvus on kohati
50%. Puurindes on valdavalt sookask, mille hulgas kasvab üksikuid mände ja sangleppasid.
Kraavikallastel on puude kasv parem ja puud suuremad. Navesti paremkalda madalsoodel niideti
aastakümneid tagasi heina ja osaliselt karjatati noorkarja. Veel praegugi on siin-seal näha
suuremaid traktorirööpaid. Tänu perioodilistele üleujutustele on kuivenduskraavide mõju olnud
piiratud. Madalsoo elupaigatüübi seisundi parandamiseks on vajalik madalsoomassiivis asuvate
kuivenduskraavide sulgemine ning suuremas osas puurinde ja põõsarinde likvideerimine.
Loodusliku veerežiimi taastamine parandab ca 85 ha madalsoo seisundit ning mõjud soodsalt kogu
madalsooalale.
Natura standardandmebaasi kohaselt on liigirikka madalsoo elupaigatüübi pindala 247,7 ha (tabel
1). Täpsustatud andmetel on liigirikka madalsoo elupaigatüübi pindala 249,6 ha. Valdavalt on
madalsoo elupaigatüübi seisund hea või väga hea. Ligikaudu 1,3 ha suurusel alal on madalsoo
tugevalt võsastunud ja degradeerunud. Kuna nimetatud alad asuvad väikeste tükkidena
suurematest madalsooaladest eraldi, siis ei ole nimetatud madalsooalade taastamine otstarbeks.
Suure tõenäosusega asendub madalsoo elupaigatüüp madalsoometsa elupaigatüübiga.
Kaitse-eesmärk
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Maalasti looduskaitsealal on liigirikka madalsoo elupaigatüüp
säilinud vähemalt 247,7 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Maalasti looduskaitsealal on liigirikka madalsoo
elupaigatüüp säilinud vähemalt 247,7 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi esinemisalad on tsoneeritud sihtkaitsevööndi.
− Madalsoo kuivendamine. Meetmed:
Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamine.
− Madalsoo võsastumine ja metsastumine. Meetmed:
Puurinde ja põõsarinde likvideerimine.
2.2.5.Vanad loodusmetsad (9010*)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
26
Elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka looduslike häiringute aladel uuenevaid igas
vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse
igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume. Metsad on
kindlasti järjepidevad. Vanade loodusmetsade hulka arvatakse Eestis loo-, nõmme-, palu-, laane-
ja rabastunud metsad, mis vastavad põlismetsa kriteeriumidele. (Paal 2007).
Natura standartandmebaasi kohaselt esineb vanade loodusmetsade elupaigatüüp kaitsealal 3,4 ha
(tabel 1). Täpsustatud andmetel on elupaigatüübi pindala 22,5 ha (5,5 ha seisund A; 6,1 ha seisund
B; 10,9 ha seisund C). Elupaigatüübi pindala erinevus tuleneb sellest, et esialgselt arvestati
elupaigatüübina ainult suur-konnakotka püsielupaiga metsasid. Kaitseala elupaigatüüpide
inventeerimisel kirjeldati täiendavaid alasid. Kaitsealal asuvad vanad loodusmetsad on suhteliselt
halvas seisus, kuna suuremal-vähemal määral on ala metsad inimtegevusest mõjutatud. Heas seisus
on kunagise konnakotka püsielupaiga metsad, mis on olnud pikemat aega kaitse all. Metsade
seisund paraneb loodusliku arengu tulemusena. Kaitseala sihtkaitsevööndisse jääb 20,8 ha vanasid
loodusmetsasid. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud sihtkaitsevöönis asuva elupaigatüübi
pindala.
Kaitse-eesmärk
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Maalasti looduskaitsealal on vanade loodusmetsade
elupaigatüüp säilinud vähemalt 20 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Maalasti looduskaitsealal
on vanade loodusmetsade elupaigatüüp säilinud vähemalt 20 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi esinemisalad on tsoneeritud sihtkaitsevööndi.
− Metsamajanduslik tegevus.
Meetmed:
Vana loodusmetsa elupaigatüübi looduslikule arengule jätmine.
2.2.6. Rohunditerikkad kuusikud (9050)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Rohunditerikaste kuusikute elupaigatüüp hõlmab hea veevarustusega ning toitaineterikka pehme
mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes, nõlvade jalamil
ja sooservades. Puurindes valitseb kuusk, kuid kaasneda võivad ka laialehelised liigid (saar, pärn,
jalakas, vaher). Liigirikka rohurinde moodustavad eelkõige kõrgekasvulised taimed (Paal 2007).
Natura standartandmebaasi kohaselt on Maalasti looduskaitsealal rohunditerikaste kuusikute
elupaigatüüp levinud 5,2 ha suurusel alal (tabel 1). 2013. aasta täpsustatud andmetel on
elupaigatüübi pindala 3,0 ha seisund B (hea). Rohunditerikaste kuusikute elupaigatüüp asub
Maalasti sihtkaitsevööndis. Pindala on vähenenud, kuna 2,2 ha suurusel alal hinnati elupaik ümber
vanaks loodusmetsaks. Elupaiga seisund paraneb loodusliku arengu tulemusena.
Kaitse-eesmärk
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Maalasti looduskaitsealal on rohunditerikaste kuusikute
elupaigatüüp säilinud vähemalt 3 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
27
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Maalasti looduskaitsealal on rohunditerikaste
kuusikute elupaigatüüp säilinud vähemalt 3 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi esinemisalad on tsoneeritud sihtkaitsevööndi.
− Metsamajanduslik tegevus.
Meetmed:
Rohunditerikka kuusiku elupaigatüübi looduslikule arengule jätmine.
2.2.7. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja
tavaliselt igal aastal üleujutatud. Seega on need metsad niisked või märjad; nendes on kujunenud
turbakiht, kuid viimane on reeglina üsna õhuke. Eestis käsitletakse antud tüüpi laiamahulisena,
hõlmates sellega, lisaks madalsoo- ja lodumetsadele, ka lehtpuu enamusega soostunud metsad
(Paal 2007).
Natura standartandmebaasi kohaselt on Maalasti looduskaitsealal elupaigatüüp soostuvad ja
soolehtmetsad levinud 5,9 ha suurusel alal (tabel 1). 2013. aasta täpsustatud andmetel on
elupaigatüübi pindala 47,0 ha. Valdavalt on elupaiga seisund C (arvestatav). Elupaiga seisund on
hinnatud madalaks peamiselt kuivenduse ja metsatööde jälgede tõttu. Piiranguvöödisse jääb 3,5 ha
soovikumetsa elupaika, milleks on peamiselt kõrge vanusega hall-lepikud jõelammi kaldal. Suur
pindala erinevus võrreldes Natura andmebaasiga on tingitud sellest, et Natura andmebaasis
kajastub ainult konnakotka püsielupaiga metsade andmed. Kaitseala elupaikade inventeerimisel
kirjeldati täiendava alad, kus esineb soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp.
Elupaigatüübi seisund paraneb lammiala loodusliku veerežiimi taastamisel ning metsade
loodusliku arengu tulemusena. 30 aasta perspektiivis suureneb soostuvate ja soo-lehtmetsade
elupaigatüübi pindala 50,9 ha võrra potentsiaalsete elupaikade arvel. Potentsiaalsete elupaikade
puhul on tegemist nooremate metsadega, mis ei vasta elupaiga kriteeriumitele valdavalt vanuse
tõttu.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal on soostuvate ja soo-lehtmetsade
elupaigatüüp säilinud vähemalt 97 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Maalasti looduskaitsealal on soostuvate ja
soolehtmetsade elupaigatüüp säilinud vähemalt 47 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B
(hea).
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi esinemisalad on tsoneeritud sihtkaitsevööndi.
– Soostuvate ja soo-lehtmetsade naaberalade kraavivõrgu jätkuv kuivendav mõju.
Meetmed
Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamine.
28
3. MAALASTI LOODUSKAITSEALA VÄÄRTUSTE
TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS
Maalasti looduskaitseala on madala külastuskoormusega ala. Peamiselt külastatakse kaitseala
marjakorjamise või harrastuskalapüügi eesmärgil. Mööda Navesti jõge läbitakse kaitseala
veematkadel. Kaitseala piiranguvööndis, Venevere maanteesilla juures, asub üldkasutatav
ujumiskoht.
Visioon ja eesmärk:
Maalasti looduskaitseala külastuskoormus on jäänud endisele väheintensiivsele tasemele ja seda
iseloomustab juhuslikkus. Looduskaitsealal ei rakendata aktiivset külastuskorraldust ega rajata
külastustaristut.
29
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
JA EELARVE
4.1 Tegevuste kirjeldus 4.1.1. Elupaikade hooldus- ja taastamistööd
4.1.1.1. Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamistööd
Maalasti looduskaitseala madalsoodes olevad kuivendusobjektid on aastakümneid seisnud
hooldamata, kuid funktsioneerivad ning mõjutavad siiani madalsoo ning soometsade elupaikade
seisundit. Kraavide mõju on kõige tugevam vahetult kraavide ümbruses 10-20 meetri ulatuses.
Kraavikallastele on kasvanud suured puud. Võsa ja kaskede kasvu hoogustumist võib täheldada 100
meetri kaugusel kraavist.
Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamiseks tuleb kuivenduskraavid sulgeda. Kraavide sulgemise
tehnoloogia sõltub kraavide mõõtmetest, maapinna ning kraavi veepinna langust ning vooluhulgast.
Üldjuhul on kuivenduskraavid osaliselt täis kasvanud ja madalad. Kuivenduskraavide kallastele on
kuhjatud väljakaevatud pinnasest madalad kaldavallid, millel kasvavad suuremad puud või põõsad.
Kraavide sulgemiseks tuleb kraavivallidel puud ja põõsad raiuda ning kraavivallidega täita kraavid.
Pikemas perspektiivis on efektiivseim meede kraavide täitmine pinnasega kogu ulatuses. Selleks on
vajalik kraavitrasside raadamine ekskavaatoriga ligipääsuks, samuti tuleb arvestada täitepinnase
kaevamisest tekkivate vagude või lohkude tekkega. Kindlasti kaalub veerežiimi taastumisega tekkiv
elupaikade seisundi ja sidususe taastumine üle raadamisega kaasnevad mõjud. Samuti ei saa pidada
kraavide lausaliseks sulgemiseks materjali võtmisel tekkivaid vagusid ja lohke oluliseks probleemiks.
Sellised moodustised on looduslikus elupaigakompleksis kahtlemata sobivamad paisutamise
tulemusel tekkinud veekogudest ja üleujutusaladest. Kraavide lausalise sulgemise puhul ei ole vajalik
taastamisala pidev jälgimine ja paisude hooldus või uuendamine.
Maalasti looduskaitseala Unakvere soo kuivenduskraavide sulgemine eeldab väljaspool kaitseala
oleva kuivendussüsteemi ümberprojekteerimist ning seni kaitsealast läbivoolanud vee suunamist kas
Käparumbi või Unakvere peakraavi.
Koos kraavide sulgemisega tuleb madalsoode seisundi parandamiseks sooaladelt vähemalt 75%
ulatuses likvideerida puu ja põõsarinne. Puitmaterjal tuleb kaitsealalt eemaldada. Madalsooaladelt
puittaimestiku eemaldamine tuleb teostada üheaegselt veerežiimi taastamisega.
Suletavate kuivenduskraavide kogupikkus on 7,6 km ja hinnanguliselt mõjutab veerežiimi taastamine
otseselt 85 ha suurust madalsooala, pikemas perspektiivis kogu madalsooala. Puittaimestik tuleb
likvideerida ligikaudu 106 ha suuruselt alalt. Suletavate kraavide asukohad ja puittaimestike
eemaldamise alad on toodud joonisel 4. Taastamistegevused avaldavad positiivset mõju
loodusdirektiivi madalsoo ning naabruses asuvatele soometsa elupaikadele.
Veerežiimi taastamistöödele eelneb taastamisprojekti koostamine, millega pannakse paika kraavide
sulgemise (täitmise) tehnilised lahendused, keskkonnanõuded ning tööde täpsed piirkonnad.
Taastamisprojekti tellib veerežiimi taastamistööde korraldaja.
Madalsoo loodusliku veerežiimi taastamistööde korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus ja
tööd on planeeritud 1 prioriteedi tegevusena.
30
4.1.1.2. Poollooduslike koosluste hooldamis- ja taastamistööd
Liigirikka taimestikuga avamaakoosluste säilimiseks on vajalik poollooduslike koosluste jätkuv
majandamine. Poollooduslikest kooslustest on Maalasti looduskaitsealal esindatud lamminiidud ja
väikesel alal aruniidud. Niidualasid tuleb regulaarselt niita ning hein ära koristada. Niidualade
karjatamisel on soovitav iga kolme aasta tagant teostada karjatamine suve teisel poolel ning enne
karjatamist hein niita ning koristada. Maalasti looduskaitsealal on lamminiitusid kokku 56 ha ja
kaitset väärivaid aruniitusid 1,8 ha. Niidualade taastamistööde planeerimisel on arvestatud, et
arvestatavas (C) seisundis olevad niidualad vajavad taastamist. Taastamist vajavad niidud asuvad
raskesti ligipääsetavates piirkondades või puudub ligipääs sootuks. Ligikaudu 20 ha lamminiidu
elupaigast muutub peale piirkonna loodusliku veerežiimi taastamist loodusliku arengu tulemusena
madalsooks või madalsoometsaks. Arvestades taastamist vajavate lamminiitude rasket ligipääsu ning
elupaiga taastamise otstarbekust, on mõistlik leppida ühe elupaigatüübi muutumisega teiseks
elupaigatüübiks. Kaitsekorraldusperioodi lõpuni säilib lamminiitude pindala (56 ha) ka loodusliku
arengu tulemusena. Lamminiitude taastamine on arvatud 3 prioriteedi tööks, mida on mõistlik ette
võtta, kui leidub huvilisi, kes on huvitatud lamminiitude järjepidevast hooldamisest. Hooldatavate ja
taastatavate niidualade kaart on toodud joonisel 4. Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on planeeritud, et
regulaarselt hooldatakse 1,8 ha aruniitusid ja 21 ha lamminiitusid.
Poollooduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niide
koristatud. Niitmine peab olema tehtud keskelt lahku või servast serva meetodil. Poollooduslike
koosluste hooldamisel lähtutakse vastavate koosluste hoolduskavades toodud juhistest.
Niidukoosluste hoolduse toetuse määr 2014 aasta aseisuga on 185,98 eur/ha (Põllumajandusministri
määrus 08.03.2010, nr 19).
Poollooduslike koosluste hooldamine on 1. prioriteedi tegevus ja koosluste taastamine 3. prioriteedi
tegevus. Tegevust korraldavad maaomanikud või huvilised.
31
Joonis 4. Maalasti looduskaitseala poollooduslike koosluste hooldamisalad ja madalsoode loodusliku
veerežiimi taastamisalad.
32
4.1.2. Kaitseala tähistamata piirilõikude tähistamine
Maalasti looduskaitseala välispiir ja vööndite piirid on tähistamata. Maalasti looduskaitseala
tähistamiseks tuleb paigaldada 31 keskmise suurusega tähist. Paigaldatavatest piiritähistest 17 tähist
on välispiiri tähised koos sihtkaitsevööndi nimega ning 4 tähist välispiiri tähised koos
liikumispiiranguga sihtkaitsevööndi nime ning liikumispiirangu märkega. Maalasti looduskaitseala
piiritähiste kaart on esitatud joonisel 5.
Kaitseala piiritähiste paigaldus- ja hooldustööde korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Kaitseala piiri tähistamine on 2. prioriteedi tegevus.
Joonis 5. Maalasti looduskaitseala piiritähised.
4.2 Eelarve
Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja
toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabel 2. Maalasti looduskaitseala kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava
Jrk1 Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja2
Priori
-teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
Sadades eurodes3
INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD
1.5.2. Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire
Riiklik seire KAUR 2 X X X
1.5.3. Väike-konnakotka ja
suurkonnakotka seire Riiklik seire KAUR 2 X X X
1.5.3. Rohunepi seire Riiklik seire KAUR 2 X X X
1.5.3. Päevaliblikate tulemusseire Tulemusseire KeA/H 2 7 7
1.5.3. Rukkiräägu tulemusseire Tulemusseire KeA/H 2 X X
1.5.3. Juurduva kõrkja leviku
kaardistamine Tulemusseire KeA/H 2 X X
HOOLDUS ja TAASTAMINE
4.1.1.1. Madalsoo loodusliku
veerežiimi taastamine (7,6
km)
Koosluste
taastamistöö RMK 1 150 150
4.1.1.1. Madalsoo elupaigas puittaimestiku eemaldamine
(106 ha)
Koosluste
taastamistöö RMK 1 265 265
4.1.1.2. Poollooduslike koosluste
hooldamine (22,8 ha) Koosluste
hooldustöö MO/H 1 42 42 42 42 42 42 42 42 42 42 420
4.1.1.2. Poollooduslike koosluste
taastamine (35 ha) Koosluste
hooldustöö MO/H 3 65 65 65 195
33 Jrk1
Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja2 Priori
-teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
TARISTU Kaitsealuste Kaitseala tähistamata piiri-
4.1.2. objektide RMK 2 23
lõikude tähistamine (31tk). tähistamine 23
KAVAD, EESKIRJAD
5. Kaitsekorralduskava
vahehindamine Tegevuskava KeA 1 X X
5. Kaitsekorralduskava
uuendamine Tegevuskava KeA 1 X X
KOKKU 42 42 71 457 42 42 42 107 114 107 1060
1) Peatüki number, kus on tegevuse täpsem seletus. 2) KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, KAUR – Keskkonnaagentuur, MO – maaomanik, H – Huvilised (erinevad huvigrupid nagu kodanike ühendused,
mittetulundusühingud, kohalikud elanikud, ettevõtjad jms). 3) X – Keskkonnaameti või Keskkonnaagentuuri poolt täidetavad plaanipärased tööülesanded.
35
5. KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUSE
HINDAMINE JA UUENDAMINE
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatud seired ja
inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi
lõpus hinnatakse tulemuste põhjal kaitsekorralduskava edukust.
Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2015-2024). Käesoleva kaitsekorralduskava
täitmise vaheanalüüs teostatakse 2019. aastal, kaitsekorralduskava täitmise analüüs 2023. aastal.
Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.
Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks alljärgneva tabeli näitajad.
Tabel 3. Maalasti looduskaitseala kaitsekorralduskava täitmise edukuse hindamiskriteeriumid.
Väärtus Indikaatorid Kriteerium Tulemus Selgitus
LIIGIKAITSE
Suur-konnakotkas Pesitsevate paaride arv 0 1
Väike-konnakotkas Pesitsevate paaride arv 1 1
Laanerähn Pesitsevate paaride arv 1 1
Rohunepp Pesitsevate paaride arv 5 5
Musträhn Pesitsevate paaride arv 1 1
Roo-loorkull Pesitsevate paaride arv 0 1 Inventeerimisel ei
õnnestunud tuvastada
pesitsemist.
Soo-loorkull Pesitsevate paaride arv 1 1
Rukkirääk Pesitsevate paaride arv 3 5
Läbirändel peatuvad
linnud
Sobiliku peatuspaiga
pindala (ha) 247 247 Peatuspaiga pindalaks
võetud madalsoode
pindala.
Saarmas Pesitsevate paaride arv 4 4
Vareskaeraaasasilmik Esineb kaitsealal jah jah
Tuvastatakse taasleiu
alusel.
Suur-kuldtiib Esineb kaitsealal jah jah Tuvastatakse taasleiu
alusel.
Juurduv kõrkjas Esineb kaitsealal jah jah Tuvastatakse elupaiga
korduvkaardistamise
alusel.
ELUPAIKADE KAITSE
36
Jõed ja ojad (6450) Elupaiga pindala (ha) 4,5 4,5
Elupaiga seisund A A
Väärtus Indikaatorid Kriteerium Tulemus Selgitus
Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
(6270*)
Elupaiga pindala (ha) 1,8 1,8
Elupaiga seisund C B
Lamminiidud (6450) Elupaiga pindala (ha) 56 56
Elupaiga seisund C B
Liigirikkad
madalsood (7230*)
Elupaiga pindala (ha) 247 247,7
Elupaiga seisund B B
Vanad loodusmetsad
(9010*)
Elupaiga pindala (ha) 20 20
Elupaiga seisund B B
Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
Elupaiga pindala (ha) 3 3
Elupaiga seisund B B
Soostuvad ja
soolehtmetsad
(9080*)
Elupaiga pindala (ha) 47 47
Elupaiga seisund C B
37
6. KASUTATUD MATERJALID
BirdLife International 2004a. Threatened birds of the world 2004. CD-ROM. BirdLife
International, Cambridge, UK.
BirdLife International 2004b. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation
status. BirdLife Conservation Series No. 12. BirdLife International, Cambridge.
Evestus, T. Nurmla, A. 2012. Laanerähni (Picoides tridactylus) kaitse tegevuskava. Eelnõu.
Korts, T. 2009. Maalasti Natura variala. Imetajate inventeerimine looduskaitseala
moodustamiseks. Inventuuri aruanne. Käsikiri Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Kotkaklubi. 2011. Väike-konnakotka (Aquila Pomarina) kaitse tegevuskava aruanne.
Leito, A. 2008. Sookurg. Eesti Loodus 10.
Leivits, M. 2009. Maalasti projekteeritava kaitseala käsitiivalised. Inventuuri aruanne. Käsikiri
Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Lõhmus, A. & Väli, Ü. 2005. Breeding habitat of a threatened Greater Spotted Eagle Aquila
clanga population interbreeding with Lesser Spotted Eagles A. pomarina. Oryx 39:
170–177.
Lõhmus, A. 2001. Toitumisbiotoobi valikust Loode-Tartumaa röövlindudel. Hirundo 14: 27-42.
Martin M. 2006. Euroopa haruldused Eestis. Suur-kuldtiib. Eesti Loodus 8.
Merivee, O. 2009. Maalasti projekteeritava kaitseala linnustiku inventeerimine. Inventuuri
aruanne. Käsikiri Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Meyburg, B.-U. & M. Keller 1997. Spotted Eagle Aquila clanga. Hagemeijer, E.J.M. & Blair
M.J. (eds) The EBCC atlas of European breeding birds: Their distribution and
abundance. Poyser, London.
Meyburg, B.-U., Haraszthy, L., Strazds, M. & Schäffer, N. 2001. European Species Action Plan
for Greater Spotted Eagle. Schäffer, N. & Gallo-Orsi, U. (eds.) European Union action
plans for eight priority bird species. European Commission, Luxembourg.
Nellis, R., Väli, Ü. 2013. Suur-konnakotka (Aquila clanga) kaitse tegevuskava. Kotkaklubi.
Keskkonnaministeerium. Eelnõu.
Paal, J. 2000. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tartu Ülikool. Tartu
Paal. J. (koostaja) 2007. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium.
Tallinn.
Suurkask, P. 2009.[1] Maalasti projekteeritava kaitseala botaaniline inventuur. Inventuuri aruanne.
Käsikiri Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Suurkask, P. 2009.[2] Maalasti projekteeritava kaitseala elupaikade inventeerimine. Inventuuri
aruanne. Käsikiri Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Suurkask, P. 2009.[3] Maalasti projekteeritava kaitseala päevaliblikad ja kiilid. Inventuuri
aruanne. Käsikiri Keskkonnaameti Viljandi kontoris.
Tucker, G.M. & Heath, M.F. 1979: Birds in Europe: their conservation status. Birdlife
Conservation Series No. 3. Birdlife International, Cambridge, UK.
38
Vilbaste K. (koostaja) 2005. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid. Eesti
Keskkonnaministeerium. Tallinn.
Väli, Ü., Tuvi, J., Sellis, U. 2012. Väike-konnakotka tegevuskava täitmine 2011. Lõpparuanne.
Kotkaklubi. Hauka.
Andmebaasid, koduleheküljed
http://bio.edu.ee - Tartu Ülikooli Loodusteadusliku hariduse keskusese veebipõhine õpikeskkond
http://entsyklopeedia.ee - Eesti Entsüklopeedia veebipõhine teabevaramu. MTÜ Entsüklopeedia.
http://www.eoy.ee - Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehekülg http://www.linnuvaatleja.ee
- Margus Otsa linnuvaatlemise veebipäevik.
http://www.looduspilt.ee/loodusope - Marko Haug, Kristo Vaarmari, Sven Zacek ja Jaak Põder
hallatav veebipõhine pildivahetus ja õpikeskkond.
39
LISAD
Lisa 1. Maalasti looduskaitseala kaitse-eeskiri
Maalasti looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1 Vastu võetud 20.12.2013 nr 183
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Võetakse kaitse alla ala Viljandi maakonnas Kõo vallas Saviaugu, Kangrussaare, Maalasti,
Venevere ja Unakvere külas ning Suure-Jaani vallas Ülde ja Kurnuvere külas, mille nimeks
saab Maalasti looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala eesmärk on kaitsta:
1) metsa-, madalsoo- ja poollooduslike koosluste elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste
liikide elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on
jõed ja ojad (3260)3, liigirikkad niidud lubjavaestel muldadel (6270), lamminiidud (6450),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050)
ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas. Need on vareskaera-aasasilmik
(Coenonympha hero), suur-kuldtiib (Lycaena dispar)ja saarmas (Lutra lutra);
4) kaitsealuseid linnuliike suur-konnakotkast (Aquila clanga), väike-konnakotkast (Aquila
pomarina), laanerähni (Picoides tridactylus), musträhni (Dryocopus martius), roo-loorkulli
(Circus aeroginosus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rohuneppi (Gallinago media) ja
rukkirääku (Crex crex);
5) kaitsealust taimeliiki juurduvat kõrkjat (Scirpus radicans); 6) rändlindude peatuspaiku.
(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välis- ja vööndite piir on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
40
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja teisi metsa kõrvalsaadusi kogu
kaitsealal, välja arvatud ajavahemikul 15. märtsist 31. augustini Maalasti sihtkaitsevööndis.
(2) Kaitseala vetel on lubatud kalapüük.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Maalasti sihtkaitsevööndis ajavahemikul
15. märtsist 31. augustini. Linnujaht on kogu kaitsealal keelatud.
(5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine
väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,
sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega
seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatiste
hooldustöödel.
(6) Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine.
Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostataval teadustegevusel.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 8) jahiulukeid
lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitseeesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus
on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise
järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus
võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
3. peatükk Sihtkaitsevöönd
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
41
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa
seal väljakujunenud või kujundatavate
loodusväärtuste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kaks
sihtkaitsevööndit: 1) Maalasti
sihtkaitsevöönd; 2) Navesti
sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Maalasti sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse ja
kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on rohunditerikkad kuusikud,
vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse,
on suur-konnakotkas, väike-konnakotkas ja laanerähn.
(2) Navesti sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa-, madalsoo-, jõgede ja ojade ning
poollooduslike koosluste elustiku mitmekesisuse ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, liigirikkad niidud lubjavaestel muldadel,
lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning
soostuvad ja soolehtmetsad. Liigid, mille isendite elupaiku ja kasvukohti kaitstakse, on
rohunepp, laanerähn, musträhn, roo-loorkull, soo-loorkull, rukkirääk, suur-kuldtiib, vareskaera-
aasasilmik, saarmas ja juurduv kõrkjas.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
2) metsa- ja sookoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud erisustega:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgurajatiste või
tootmisotstarbeta ehitiste rajamine kaitsealal asuva kinnistu või kaitseala tarbeks ning
kaitseala valitseja nõusolekul olemasolevate ehitiste, sealhulgas tee ja tehnovõrgurajatise
hooldustööd; 4) inimeste viibimine Maalasti sihtkaitsevööndis ajavahemikul 15. märtsist 31.
augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevusel
ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
§ 12. Vajalik tegevus
(1) Navesti sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja
liigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde
kujundamine ja harvendamine või raadamine.
(2) Navesti sihtkaitsevööndis on madalsookoosluste taastamiseks vajalik kraavide sulgemine.
4. peatükk Piiranguvöönd
42
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Venevere piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust, liigirikkaid
niitusid lubjavaestel muldadel ja lamminiite.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisustega;
2) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas; 3)
puhtpuistute kujundamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) ehitise, kaasa arvatud tehnovõrgurajatise ja ajutise ehitise, püstitamine;
2) rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata
kohas.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uuendusraie järgmistel
tingimustel:
1) lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 1 hektari suuruse langina;
2) turberaie kuni 5 hektari suuruse langina;
3) raiete tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus.
(4) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 10
tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse
tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude
hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, näiteks
põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
§ 16. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
2) energiapuistute rajamine;
3) maavara kaevandamine;
4) uue maaparandussüsteemi rajamine;
5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.
§ 17. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu
säilimist tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja
harvendamine või raadamine.
5. peatükk Lõppsätted
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 19. Menetluse läbiviimine
43
Maalasti looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 3.
märtsi 2010. a käskkirjaga nr 279 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise
tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.
§ 20. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused
ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Kaitseala on moodustatud keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja
suurkonnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Maalasti suur-konnakotka
püsielupaiga baasil. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura
2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunkti 209 kohaselt hõlmab kaitseala osa Maalasti loodusala,
kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade
kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ning maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister peaministri ülesannetes
Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
44
Lisa 2. Maalasti looduskaitseala kaart
45
Lisa 3. Maalasti looduskaitseala kaitse-eesmärkide ja väärtuste koondtabel JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
Elustik
2.1.1.1. Suurkonnakotkas
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb üks paar
suurkonnakotkast.
Toitumisalade
võsastumine
1. Madalsoo
loodusliku veerežiimi
taastamine.
2. Madalsoo
puhastamine võsast.
3. Poollooduslike
koosluste taastamine ja
hooldamine.
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb üks paar
suurkonnakotkast.
2.1.1.2. Väikekonnakotkas
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb vähemalt üks
paari väike-konnakotkast.
Toitumisalade
võsastumine.
1. Madalsoo
loodusliku veerežiimi
taastamine.
2. Madalsoo
puhastamine võsast.
3. Poollooduslike
koosluste taastamine ja
hooldamine. 4. Iga-aastane
väikekonnakotka
pesitsusedukuse seire.
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb vähemalt üks
paari väike-konnakotkast.
2.1.1.3. Laanerähn
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb vähemalt üks
paar laanerähni.
Sobilike pesitsus- ja
toitumisalade vähenemine
Vanade loodusmetsade
elupaigatüübi seisundi
paranemine loodusliku
arengu tulemusena.
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb vähemalt üks
paar laanerähni.
46
2.1.1.4. Rohunepp
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb vähemalt viis
paari rohuneppi.
Sobilike pesitsus- ja
toitumisalade vähenemine
1. Poollooduslike koosluste
taastamine ja hooldamine.
2. Madalsoo loodusliku
veerežiimi taastamine.
3. Rohunepi perioodiline
seire.
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb vähemalt viis
paari rohuneppi.
2.1.1.5. Musträhn
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb vähemalt üks
paar musträhni.
Sobilike pesitsus- ja
toitumisalade vähenemine
Vanade loodusmetsade
elupaigatüübi seisundi
paranemine loodusliku
arengu tulemusena.
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb vähemalt üks
paar musträhni.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.1.6. Roo-loorkull ja soo-
loorkull
Sobilike pesitsus- ja
toitumisalade
vähenemine
Sobilike pesitsus- ja
toitumisalade vähenemine
Madalsoo loodusliku
veerežiimi taastamine.
Roo-loorkull ja soo-
loorkull
2.1.1.7. Rukkirääk
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb vähemal viis
paari rukkirääkusid.
Rohumaade hävimine ja
intensiivpõllumajandus
1. Poollooduslike
koosluste taastamine ja
hooldamine.
2. Rukkiräägu
perioodiline seire.
Maalasti looduskaitsealal
pesitseb vähemal viis
paari rukkirääkusid.
2.1.1.8. Läbirändel peatuvad
linnud
Maalasti looduskaitsealal
on säilinud rändlindudele
sobilik peatuspaik 247 ha
suurusel alal.
Maaparandus, soode
kuivendamine.
1. Madalsoo
loodusliku veerežiimi
taastamine 2.
Madalsoo avatud
koosluste taastamine
(puurinde likvideerimine).
Maalasti looduskaitsealal
on säilinud rändlindudele
sobilik peatuspaik 247 ha
suurusel alal.
Rohumaade kadumine. Poollooduslike koosluste
taastamine ja hooldamine.
47
2.1.2.1. Saarmas
Maalasti looduskaitsealal
elab vähemalt neli paari
saarmaid.
Otseseid ohutegureid ei
ole teada.
Maalasti looduskaitsealal
elab vähemalt neli paari
saarmaid.
2.1.3.1. Vareskaeraaasasilmik
Maalasti looduskaitsealal
elab elujõuline
vareskeraaasasilmiku
populatsioon.
Madalsoode
kuivendamine ja
metsastumine.
Madalsoo loodusliku
veerežiimi taastamine. Maalasti looduskaitsealal
elab elujõuline
vareskeraaasasilmiku
populatsioon. Märgade niitude
metsastumine.
Poollooduslike koosluste
taastamine ja hooldamine.
2.1.3.2. Suur-kuldtiib
Maalasti looduskaitsealal
elab elujõuline
suurkuldtiiva
populatsioon.
Madalsoode
kuivendamine.
1. Madalsoo
loodusliku veerežiimi
taastamine.
2. Poollooduslike
koosluste taastamine ja
hooldamine.
Maalasti looduskaitsealal
elab elujõuline
suurkuldtiiva
populatsioon. Madalsoode ja märgade
niitude metsastumine.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.3.1. Juurduv kõrkjas
Maalasti looduskaitsealal
kasvab elujõuline
juurduva kõrkja
populatsioon.
Kasvukohtade
kuivendamine
Madalsoo loodusliku
veerežiimi taastamine.
Maalasti looduskaitsealal
kasvab elujõuline
juurduva kõrkja
populatsioon.
Elupaigad
2.2.1. Jõed ja ojad
(6450)
Maalasti looduskaitsealal
on elupaigatüüp jõed ja
ojad säilinud vähemalt
4,5 ha suurusel alal,
seisundiga A (väga hea).
Olemasolevate
kuivendussüsteemide
hooldus
Kuivendussüsteemide
hooldamisel rajada
kogumiskraavidele
setebasseinid.
Maalasti looduskaitsealal
on elupaigatüüp jõed ja
ojad säilinud vähemalt 4,5
ha suurusel alal,
seisundiga A (väga hea).
48
2.2.2.
Liigirikkad
niidud
lubjavaesel
mullal (6270*)
Maalasti looduskaitsealal
on elupaigatüüp
liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
säilinud vähemalt 1,8 ha
suurusel alal, seisundiga
A (väga hea).
Elupaigatüübi
võsastumine ja
metsastumine.
1. Võsastunud
aruniitude taastamine.
2. Säilinud ja
korrastatud aruniitude
regulaarne hooldus.
Maalasti looduskaitsealal
on elupaigatüüp
liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal säilinud
vähemalt 1,8 ha suurusel
alal, seisundiga vähemalt
B (hea).
2.2.3. Lamminiidud
(6450)
Maalasti looduskaitsealal
on lamminiidu
elupaigatüüp säilinud
vähemalt 56 ha suurusel
alal, seisundiga vähemalt
B (hea).
Lamminiitude
võsastumine ja
metsastumine.
1. Võsastunud
lamminiitude taastamine.
2. Säilinud ja korrastatud
lamminiitude regulaarne
hooldus.
Maalasti looduskaitsealal
on lamminiidu
elupaigatüüp säilinud
vähemalt 56 ha suurusel
alal, seisundiga vähemalt
B (hea).
2.2.4.
Liigirikkad
madalsood
(7230*)
Maalasti looduskaitsealal
on liigirikka madalsoo
elupaigatüüp säilinud
vähemalt 247,7 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
Madalsoo kuivendamine. Madalsoo loodusliku
veerežiimi taastamine.
Maalasti looduskaitsealal
on liigirikka madalsoo
elupaigatüüp säilinud
vähemalt 247,7 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
Madalsoo võsastumine ja
metsastumine.
Madalsoo puurinde ja
põõsarinde likvideerimine.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.2.5.
Vanad
loodusmetsad
(9010*)
Maalasti looduskaitsealal
on vanade loodusmetsade
elupaigatüüp säilinud
vähemalt 20 ha suurusel
alal, seisundiga vähemalt
B (hea).
Metsamajanduslik
tegevus.
Vana loodusmetsa
elupaigatüübi looduslikule
arengule jätmine.
Maalasti looduskaitsealal
on vanade loodusmetsade
elupaigatüüp säilinud
vähemalt 20 ha suurusel
alal, seisundiga vähemalt
B (hea).
49
2.2.6. Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
Maalasti looduskaitsealal
on rohunditerikaste
kuusikute elupaigatüüp
säilinud vähemalt 3 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
Metsamajanduslik
tegevus.
Rohunditerikka kuusiku
elupaigatüübi looduslikule
arengule jätmine.
Maalasti looduskaitsealal
on rohunditerikaste
kuusikute elupaigatüüp
säilinud vähemalt 3 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
2.2.7.
Soostuvad ja
soolehtmetsad
(9080*)
Maalasti looduskaitsealal
on soostuvate ja
soolehtmetsade
elupaigatüüp säilinud
vähemalt 47 ha suurusel
alal, seisundiga vähemalt
B (hea).
Soostuvate ja
soolehtmetsade
naaberalade kraavivõrgu
jätkuv kuivendav mõju.
Madalsoo loodusliku
veerežiimi taastamine.
Maalasti looduskaitsealal
on soostuvate ja
soolehtmetsade
elupaigatüüp säilinud
vähemalt 47 ha suurusel
alal, seisundiga vähemalt
B (hea).
Lisa 4. Maalasti looduskaitseala elupaigatüübid
49
Lisa 5. Kaitsekorralduskava avalikustamise materjalid
50
KINNITATUD
12.03.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/138
Keskkonnaamet 2015
Ropka-Ihaste looduskaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
14.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/143
2
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 5
1.1. ALA ISELOOMUSTUS........................................................................................................................................... 5 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................. 6 1.3. HUVIGRUPID .................................................................................................................................................... 8 1.4. KAITSEKORD ..................................................................................................................................................... 9 1.5. UURITUS ....................................................................................................................................................... 11
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ..................................................................................................... 11 1.5.2. Riiklik seire .......................................................................................................................................... 12 1.5.3. Inventuuride ja seire vajadus ............................................................................................................. 13
Elupaigatüübid .......................................................................................................................................................... 13 Taimestik ................................................................................................................................................................... 13 Linnustik ................................................................................................................................................................... 13 Kahepaiksed .............................................................................................................................................................. 14 Putukad ...................................................................................................................................................................... 14 Käsitiivalised ............................................................................................................................................................. 14 Kalad ......................................................................................................................................................................... 14
2.1. ELUSTIK......................................................................................................................................................... 15 2.1.1. Kaitseala kaitse-väärtused ................................................................................................................. 15 2.1.2. Taimed ................................................................................................................................................ 17 2.1.3. Putukad .............................................................................................................................................. 22 2.1.4. Kahepaiksed ....................................................................................................................................... 24 2.1.5. Linnustik ............................................................................................................................................. 25 2.1.6. Kalad .................................................................................................................................................. 32 2.1.7. Käsitiivalised ja teised imetajad ......................................................................................................... 32
2.2. ELUPAIGAD .................................................................................................................................................... 33 2.2.1. Elupaigatüüpide ülevaade .................................................................................................................. 33 2.2.2. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160) ....................................................................................... 34 2.2.3. Lamminiidud (6450) ........................................................................................................................... 35 2.2.4. Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ................................................................................................. 36
3.1. VISIOON JA EESMÄRK ....................................................................................................................................... 42 3.2. ALA MÕJUTAVAD ARENDUSED ........................................................................................................................... 43
Tartu lennuväli .......................................................................................................................................................... 44 Sõudekanal ................................................................................................................................................................ 44 Sillad ......................................................................................................................................................................... 45 Annelinna tunnelkollektori teenindustee ................................................................................................................... 46 Kaevandus ................................................................................................................................................................. 46 Aardlapalu prügila ..................................................................................................................................................... 48 Puhkerajatised, matkateed jm .................................................................................................................................... 48
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ........................................................ 50
4.1. INVENTUURID, SEIRE JA UURINGUD ..................................................................................................................... 50 4.1.1. Elupaigatüüpide inventuur ................................................................................................................. 50 4.1.2. Kaitsealuste taimeliikide inventuur ja seire ........................................................................................ 50 4.1.3. Linnustiku inventuurid ja seire ............................................................................................................ 50 4.1.4. Kahepaiksete inventuur ...................................................................................................................... 51 4.1.5. Putukate inventuur ............................................................................................................................. 51 4.1.6. Tiigilendlase inventuur ....................................................................................................................... 51 4.1.7. Kalade inventuur ja seire .................................................................................................................... 51 4.1.8. Maakasutuse inventeerimine ............................................................................................................. 51 4.1.9. Veerežiimi seire .................................................................................................................................. 52
4.2. HOOLDUS, TAASTAMINE JA OHJAMINE ................................................................................................................. 52 4.2.1. Pool-looduslike koosluste taastamine ................................................................................................ 52
3
4.2.2. Pool-looduslike koosluste hooldamine ............................................................................................... 55 4.2.3. Veetaseme reguleerimine poldril ....................................................................................................... 58 4.2.4. Vaadete avamine seireks ................................................................................................................... 60
4.3. TARISTU, TEHNIKA JA LOOMAD........................................................................................................................... 60 4.3.1. Juurdepääsude rajamine luhtadele .................................................................................................... 60 4.3.2. Ihaste õpperaja rajamine ................................................................................................................... 61 4.3.3. Infotahvlite paigaldamine ja hooldamine .......................................................................................... 61 4.3.4. Vaatlustorni rekonstrueerimine ......................................................................................................... 62 4.3.5. Porijõe tammitee sulgemine .............................................................................................................. 63 4.3.6. Kaitseala tähistamine ......................................................................................................................... 63
4.4. KAVAD, EESKIRJAD ................................................................................................................................... 64 4.4.1. Kaitse-eeskirja muutmine .................................................................................................................. 64 4.4.2. Kaitsekorralduskava uuendamine ...................................................................................................... 65
4.5. KAITSEALA TUTVUSTAMINE ........................................................................................................................ 65 4.6. EELARVE ........................................................................................................................................................ 66
5. KAITSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ....................................................................................................... 70
6. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................................. 75
7. LISAD .......................................................................................................................................................... 76
7.1. KAITSE-EESKIRI ............................................................................................................................................... 76 7.2. IHASTE ÕPPERAJA KIRJELDUS JA SKEEM ................................................................................................................ 82 7.3. ROPKA-IHASTE LKA LINNUSTIKU ÜLEVAADE ......................................................................................................... 85 7.4. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMISE MATERJALID ......................................................................................... 117
4
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise
kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti (edaspidi ka KeA)
peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse
Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Käesoleva Ropka-Ihaste looduskaitseala (edaspidi ka LKA või kaitseala) kaitsekorralduskava
(edaspidi ka kava või KKK) eesmärk on:
• Anda lühike ülevaade kaitstavast alast - selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest,
rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust
seirest;
• Analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• Arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• Anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest tegevustest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• Määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike
tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruva
maksumusega; • Luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja
rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi avalikkusele suunatud kaasamiskoosolekud
26.04.2012, 05.03.2013 ja 18.03.2014 KeA Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontori II korruse saalis.
Avalikustamise materjalid on esitatud lisas 7.4.
Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamist koordineeris KeA Jõgeva-Tartu
regiooni kaitse planeerimise spetsialist Kristel Tatsi (7302257; [email protected]).
Kava koostas MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), koordinaator ja aruande koostaja Riho Kinks.
Elustikurühmade andmed on koondanud, ettepanekud koostanud ja nõustanud järgmised
eksperdid: taimed ja kooslused - Silvia Pihu; linnustik - Margus Ots, Uku Paal, Riho Kinks,
nõustajad Aivar Leito ja Leho Luigujõe; kahepaiksed - Piret Pappel ja Riinu Rannap; putukad -
Mati Martin; kalad - Riho Kinks; käsitiivalised - nõustaja Lauri Lutsar.
Kavas on arvestatud ka Kobras AS poolt 2011.a. KeA tellimusel koostatud Aardla poldri veetaseme
reguleerimise uuringu aruandega.
KKK on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja
tugisüsteemide arendamine“ meetme „Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks“ programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
5
1. Sissejuhatus
1.1. Ala iseloomustus
Ropka-Ihaste looduskaitseala (edaspidi ka kaitseala; KLO1000633), pindalaga 790,6 ha, asub
Tartu maakonnas Tartu linna, Haaslava valla Aardla ja Aardlapalu küla ning Ülenurme valla Reola
ja Soinaste küla haldusterritooriumil (joonis 1 ja 24). Looduskaitseala moodustati Vabariigi
Valitsuse 17.10.2014 määrusega nr. 162 „Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-
eeskiri“ (lisa 7.1) Tartu maakonnavalitsuse 17.07.1991. a. määrusega nr. 202 „Aardla järve ja selle
lähiümbruse riikliku kaitse alla võtmine“ moodustatud Aardla järve botaanilis-ornitoloogilise
kaitseala laiendusena. Kaitseala piiride aluseks oli Ropka-Ihaste rahvusvahelise tähtsusega linnuala
(Important Bird Area ehk IBA) ning Natura 2000 kaitsealade võrgustiku linnu- (EE0080313;
RAH0000070) ja loodusala (EE0080313; RAH0000504) piirid (755,4 ha). Seejuures hõlmab IBA
ka osa Aardla poldri lõunaosast väljaspool kavandatavat kaitseala ning Natura 2000 ala ei hõlma
Anne piiranguvööndit (edaspidi ka pv).
Kaitseala piirneb põhjaosas valdavalt Tartu linna hoonestusaladega ning Aardla poldri osas
Ülenurme uuselamurajooniga. Kaitseala piiresse jääb üks asustamata (renoveeritav) elumaja Poldri
pv idaservas ning tehnorajatisena poldri I pumbajaam ja vabavooluregulaator poldri põhjaservas.
Suurema osa Aardlapalu pv-st ja väikese osa Ropka sihtkaitsevööndist (edaspidi ka skv) moodustab
1989. a. rajatud ja seni aktiivses kasutuses olev Aardlapalu liivamaardla, mille kaevandusala on
veega täidetud. Inimtekkeliseks objektiks kaitsealal on ka poldri tamm, mis kulgeb piki Porijõge
ehk Konsu kanalit (VEE1044400), hargneb enne Emajõge (VEE1023600) kaheks ja mõlemad
harud kulgevad Emajõeni. Lisaks paiknevad kaitsealal veel Aardla jõgi (VEE1023606), Aardla
järv (VEE2084600), arvukalt Emajõe soote ja järvikuid ning poldri rajamisel kaevatud kraave.
Geoloogiliselt asub kaitseala keskdevoni platool Aruküla lademe liivakivide avamusalal. Piirkonda
läbib Suur-Emajõe osaliselt mattunud ürgorg ja Raadi-Ropka mattunud ürgorg. Kaitseala maastiku
ja iseloomu määrab suuresti seda läbiv Emajõgi koos alale tungivate sootide ja suubuvate jõgedega
ning ala lauge pinnamood ja minimaalsed kõrguste vahed, mistõttu kogu ala on Emajõe veetaseme
otsese mõju all ja selle poolt kujundatud. Kaitseala põhjapoolse osa moodustavad peamiselt
üleujutatavad avatud luhaheinamaad, mis osaliselt on võsastunud, ning liivamaardla. Ala
lõunapoolse osa moodustab endistele luhaaladele rajatud Aardla poldrisüsteem niidetavate
kultuurheinamaade ja nendevahelise kraavide ja teedevõrguga ning Aardla järv ja üksikud
metsatukad, mis küll liigniiskuse tõttu on enamasti hävinud või hävimas.
Kaitsealal on kokku registreeritud 222 linnuliigi esinemine (lisa 7.3), mis teeb sellest Eesti ühe
linnurikkaima paiga. Tegemist on ka ühe tähtsama veelindude rändepeatuspaiga ja pesitsusalaga
Ida-Eestis. Sellest lähtuvalt ongi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks Ropka-Ihaste luha kui olulise
lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiga kaitse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse
(lisa 7.1). Kaitstakse linnuliike, mis on nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv; EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1-18) I lisas, ja I lisast
puuduvate rändlinnuliikide elupaiku ning I, II ja III kategooria kaitsealuseid liike. Samuti
kaitstakse elupaigatüüpe, mis on nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv; EÜT
L 206, 22.07.1992, lk 7-50) I lisas, ja II lisas nimetatud liike.
6
Joonis 1. Ropka-Ihaste LKA asendiskeem (© Maa-amet, 2015)
Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks
skv-ks ning kolmeks pv-ks (lisa 7.1). Kaitsealal on mootorita ujuvvahendiga sõitmise keeld Aardla
järve sihtkaitsevööndis 20. märtsist 15. juulini. Muus osas on inimestel kaitsealal viibimine lubatud
ning piirangud oluliste leevendustega veekogude rajamise ning uuendusraiete lubamise osas
vastavad enamasti looduskaitseseaduses skv-dele ja pv-dele seatavatele kitsendustele.
1.2. Maaomand ja maakasutus
Ropka-Ihaste LKA pindala on ca 790,6 hektarit, millest riigimaa moodustab 419,4 ha (53,1%),
eramaa 105,3 ha (13,3%), munitsipaalmaa 199,9 ha (25,3%) ja reformimata maa 66,0 ha (8,3%).
Selline maaomandi jaotus (joonis 2) määrab ka ala maakasutuse intensiivsuse.
7
Joonis 2. Ropka-Ihaste LKA maaomandi jaotus
Ajalooliselt on nii kaitseala luhaalasid kui poldriala kasutatud heina tootmiseks ja karjatamiseks.
Kõige aktiivsemas kasutuses oli luhaalade kuivendamiseks rajatud Aardla poldri osa peale poldri
valmimist 1983. a. vähem kui kümne aasta jooksul. Seda võimaldas rajatud pumplate abil liigvee
kunstlik eemaldamine alalt. 1990date algul pumpamine mõneks ajaks lakkas, taastus siis mõneks
aastaks ja lakkas uuesti 1990date lõpust kuni 2004. aastani. Pumpamise lakkamisel oli ala seotud
Emajõe veetasemega, mille tulemusena hakkas poldriala uuesti soostuma ja võsastuma.
Pumpamise lakkamine lõi eeldused ala muutumiseks oluliseks linnualaks. Alates 2005. a. on
poldrit kuivendatud taas igal aastal.
Aastatel 2005-2014 ei ole kaitsealal karjatamist toimunud ega põllukultuure rajatud, seega on kogu
maa kasutusel vaid niidetava rohumaana, peamiselt Aardla poldril asuvatel eramaadel, mis ongi
kõige aktiivsemas kasutuses. Maaomanike vähese huvi tõttu niidetakse praegu siiski vaid väikest
8
osa kaitsealast (peamiselt poldriosa) ning see on hakanud kohati uuesti võsastuma. Ropka skv
luhaalasid on viimati teadaolevalt osaliselt niidetud 2001. a ja sedagi looduskaitselistel
eesmärkidel. Samas on luht regulaarse üleujutuse tõttu siiski suhteliselt avatuna püsinud. Samuti
niidetakse vähemalt mõneaastase vahega suurt osa Ihaste lahustüki rohumaadest (joonis 3).
1.3. Huvigrupid
Tabel 1. Kaitsealaga seotud olulisemad huvigrupid.
Huvigrupp Huvid
Maaomanikud Maa põllumajanduslik kasutamine (peamiselt Aardla poldril),
kinnisvaraarendus (peamiselt Aardla poldri ida- ja lääneservas).
Aardla
maaparandusühing
Aardla poldri hoidmine heas põllumajanduslikus korras, regulaarne
kuivendamine ning pumplate ja kuivendussüsteemide korrashoid.
Tartu Maavalitsus Ihaste lahustüki arendustegevused (sillad, sõudekanal, puhkeala jm).
Tartu Linnavalitsus Ihaste lahustüki ja Ropka skv arendustegevus linna piirides (ehitusarendus,
sillad, sõudekanal, puhkeala jm).
Ülenurme Vallavalitsus Liivamaardla sulgemisel sellest puhkeala kujundamine, kaitseala
atraktiivsuse ja külastatavuse tõstmine.
Haaslava Vallavalitsus Elurajooni arendamine.
Tartu Lennujaam Lindude, eriti hanede jt rändlindude arvu vähendamine lennuohutuse
tagamiseks.
AS Ropka Liiv Aardlapalu liivamaardla laiendamine ja ammendamine.
Harrastuskalastajad Kalapüügivõimaluste säilimine Aardla järvel jt kaitseala veekogudel, vaba
ligipääs Emajõele.
Loodusteadlased ja
looduskaitseühingud
Loodusväärtuste säilimine ja parandamine, uurimis- ja seiretööd.
Ülenurme jahiselts Veetaseme madalal hoidmine ja jahipidamise võimaldamine.
Puhkajad Teede ja radade ning liikumisvõimaluse säilimine.
Linnuvaatlejad Ala väärtuste ja taristu ning liikumisvõimaluse säilimine.
9
Joonis 3. Ropka-Ihaste LKA kõlvikuline jaotus (2015)
1.4. Kaitsekord
Ropka–Ihaste LKA moodustati Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määrusega nr. 162 „Ropka-Ihaste
looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ (lisa 7.1). Ala kaitse-eesmärgiks on Ropka-Ihaste
luha kui olulise lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiga kaitse ning kaitsealuste liikide ja nende
elupaikade kaitse. Eesmärgiks on kaitsta linnuliike, mis on nimetatud linndirektiivi I lisas, samuti
I, II ja III kategooria kaitsealuste liikide ja I lisast puuduolevate rändlinnuliikide elupaikade kaitse
ning elupaigatüüpide, mis on nimetatud loodusdirektiivi I lisas, ja II lisas nimetatud liikide kaitse.
Linnudirektiivi I lisas nimetatud ja kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad liigid on tutkas
(Philomachus pugnax), mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik; hüüp (Botaurus stellaris),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikehuik (Porzana parva), rohunepp (Gallinago
media), väikekajakas (Hydrocoloeus minuta), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid;
mustviires (Chlidonias niger), rukkirääk (Crex crex), täpikhuik (Porzana porzana), mudatilder
(Tringa glareola), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid. Lisaks kaitstakse I lisast
10
puuduvate järgmiste rändlinnuliikide elupaiku: luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas
penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser
albifrons), rabahani (Anser fabalis), tuttvart (Aythya fuligula), lauk (Fulica atra), naerukajakas
(Larus ridibundus), kiivitaja (Vanellus vanellus), sealhulgas ka II kaitsekategooria liik soopart ehk
pahlsaba-part (Anas acuta) ja III kaitsekategooria liigid rooruik (Rallus aquaticus) ja hallpõsk-pütt
(Podiceps grisegena).
Loodusdirektiivi II lisas nimetatud ja kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad liigid on tiigilendlane
(Myotis dasycneme) ja tõugjas (Aspius aspius), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, hink
(Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus
latissimus), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja emaputk (Angelica palustris), mis on ühtlasi ka III
kategooria kaitsealused liigid. II kaitsekategooria taimeliikidest esineb kaitsealal pehme
koeratubakas (Crepis mollis), III kaitsekategooria taimeliikidest kahkjaspunane sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata), valge vesiroos (Nymphaea alba), ahtalehine ängelhein (Thalictrum
incarnata), siberi võhumõõk (Iris sibirica), värvi-paskhein (Serratula tinctoria) ja künnapuu
(Ulmus laevis). III kategooria kaitsealustest kahepaiksetest esinevad alal tiigikonn (Rana lessonae),
rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (Rana temporaria) ja järvekonn (Rana ridibunda).
Loodusdirektiivi I lisas nimetatud ja kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on
huumustoitelised järved ja järvikud (3160 - sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi
koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale) ja lamminiidud (6450).
Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Ihaste,
Ropka ja Aardla järve skv-ks ning Anne, Aardlapalu ja Poldri pv-ks (lisa 7.1). Kogu kaitsealal on
lubatud inimestel viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ja pidada jahti arvestades
asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut. Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on
lubatud vaid paikades, mis on kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Teedel
sõitmine on lubatud, väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega
seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, maatulundusmaal
metsamajandustöödel ja põllumajandustöödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku
sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, väljastada
metsamajandamiskava, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sh
lautri või paadisilla ehitamiseks, projekteerimistingimusi või ehitusluba, samuti rajada uut
veekogu, mille pindala on suurem kui 5 m2, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba või
ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
Kaitsealal on poollooduslike koosluste säilimiseks vajalik loomade karjatamine, niitmine, puu- ja
põõsarinde harvendamine ning muud elupaikade ja liikide soodsat seisundit tagavad tegevused.
Ihaste skv kaitse-eesmärk on luhakoosluste, kaitsealuste taimeliikide ning lindude rändepeatus- ja
pesitsuspaiga kaitse. Ropka skv kaitse-eesmärk on luhakoosluste, kaitsealuste taimeliikide ning
linnustiku elupaikade kaitse ja Aardla järve skv kaitse-eesmärk on linnustiku elupaikade
säilitamine. Skv-des on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistatud ja kaitseala valitseja poolt tähistatud kohas. Ettevalmistamata ja tähistamata kohas
ja rohkem kui 50 osalejaga ettevalmistatud ja kaitseala valitseja poolt tähistatud kohas on lubatud
rahvaüritused üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Samuti on lubatud tegevused poollooduslike
koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja
11
olemasolevate ehitiste hooldustööd. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ka
maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine. Mootorita ujuvvahendiga sõitmine on
üldiselt lubatud, v. a. Aardla järve skv-s 20. märtsist 15. juulini, kus mootorita ujuvvahendiga
sõitmine on lubatud üksnes järelevalvaja päästetöödel, valitsemisega ja kaitse korraldamisega
seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
Skv-des on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Üldiselt on keelatud ka uute
ehitiste püstitamine, v. a. valitseja nõusolekul rajatiste rajamine kaitseala tarbeks, Aardla järve skvs
uute ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ja rajatiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks
ning Ihaste ja Ropka skv-s uute teede rajamine.
Anne pv kaitse-eesmärk on luhakoosluste ja väärtuslike linnustiku elupaikade kaitse, Aardlapalu
pv-s veelinnustiku elupaiga kujundamine ja Poldri pv-s linnustiku elupaikade säilitamine.
Pv-des on lubatud ujuvvahendiga sõitmine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata
ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine
selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud üksnes valitseja
loal. Samuti on pv-s valitseja nõusolekul lubatud uuendusraie, uute veekogude rajamine Anne ja
Aardlapalu pv-s, maavara kaevandamine Aardlapalu pv-s, ehitiste püstitamine Anne ja Aardlapalu
pv-s, ehitiste püstitamine olemasolevale õuemaale ja veekogude veetaseme reguleerimine Poldri
pv-s. Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, biotsiidi,
taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine ning uue maaparandussüsteemi rajamine.
1.5. Uuritus
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Kaitseala lähedus Tartu linnale on tõenäoliselt põhjuseks, miks alal on läbi viidud suhteliselt palju
erinevaid inventuure ja uuringuid, mis jäävad enamasti siiski kümnekonna aasta tagusesse aega.
Metoodiliselt on kaitsealal inventeeritud vaid Ihaste lahustüki linnustikku. Enamuse kaitseala
linnustikuandmetest moodustavad ala külastanud linnuvaatlejate või ornitoloogide juhuvaatlused,
kes külastavad enamasti vaid linnurikkamaid (Aardla polder) või paremini ligipääsetavaid
piirkondi (Aardla polder, Porijõe tamm). Kuna kogu ala hõlmavat uuringut ega ühegi liigi seiret
alal teostatud ei ole, siis ei ole ka algandmed sageli piisavad täpsete hinnangute andmiseks kogu
ala kohta. Viimasel kümnendil on kaitsealal läbi viidud peamiselt linnustiku juhuvaatlusi.
Taimestiku seisukohast on kaitsealal põhjalikumalt uuritud Emajõega külgnevaid luhaalasid, vähe
on teada Aardla poldri ja Aardla järve taimestiku kohta. Andmed selle piirkonna koosluste ja
taimestiku kohta pärinevad botaanikute isiklikest tähelepanekutest ja juhuvaatlustest.
Viimase suurema uuringu tegi Keskkonnaameti tellimisel 2010. a AS Kobras hüdroloogilise
režiimi selgitamiseks käesoleva kava koostamisega paralleelselt.
2000. a. tegid Mare Leis ja Katrin Heinsoo Pärandkoosluste Kaitse Ühingust alal pärandkoosluste
(pool-looduslike niitude) inventuuri. Inventuur oli kohati pealiskaudne ega hõlmanud kogu
kaitseala luhaalasid.
12
2001. a. tegid Elle Roosaluste ja Aiki Undrits alal loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri,
mille alusel on andmed kantud ka Natura standardandmebaasi. Sellest inventuurist edasi on
viimastel aastatel paaril korral toimunud pool-looduslike koosluste hooldustööde
vastuvõtmise ja kvaliteedi hindamise raames alade ülevaatus niidetavas osas.
1998. a avaldasid Leho Luigujõe, Andres Kuresoo, Arne Ader ja Margus Ots Eesti
Ornitoloogiaühingu (EOÜ) ajakirjas Hirundo artikli Ropka-Ihaste luha linnustikust 1992. a. Ihaste
luha linnustiku uuringutest perioodil 1992-2004 on M. Laurits koostanud käsikirjalise kokkuvõtte,
mis on kättesaadav EOÜ-s. Samasuguse käsikirjalise kokkuvõtte koostasid 2004. a. ka A. Kuresoo
ja M. Laurits.
2002. a. koostasid Mati Martin ja Jaan Luig ülevaate potentsiaalsetest Natura 2000 aladest
loodusdirektiivi II lisa putukaliikide kaitseks, mis muuhulgas sisaldas ka Aardla piirkonda.
2008. a. teostas Mati Martin loodusdirektiivi putukaliikide inventuuri ja esmase hooldusvõtete
määramise Tartumaa kaitsealadel, s.h. ka Ropka- Ihaste kaitseala piirkonnas.
1.5.2. Riiklik seire
Seire peab tagama kõigile kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele, millest
linnustiku seiret saab teha ka suuremate gruppide kaupa. Elupaigatüüpide seiresamm peaks ühtima
riikliku Natura 2000 alade aruandlusperioodiga. Liikide seire tuleks korraldada vastavalt
liigispetsiifilisele metoodikale lähtuvalt liikide kaitse tegevuskavadest (vt. ka ptk. 7).
Keskkonnaregistri andmetel on kaitsealal kokku 9 seirejaama: 1 kiililiste, 1 saarma ja kopra, 3
linnustiku (sh. 2 talilinnustiku ja 1 hanede, luikede, sookurgede) ning 4 ohustatud soontaimede ja samblaliikide seirejaama.
Kaitseala Tartu linnas asuval Ihaste luhal on alates 2007. a toimunud 1-3 korda aastas (juuniaugust)
kiililiste seire ning selle raames on nähtud järgnevaid liike: pruun-tondihobu (Aeshna grandis),
harilik hiilgekiil (Cordulia aenea), pronkskõrsik (Sympecma paedisca), kollatähnloigukiil
(Sumpetrum flaveolum), harilik vesineitsik (Calopteryx virgo), harilik vesikiil (Libellula
quadrimaculata), luhakõrsik (Lestes sponsa) ja seenliidrik (Enallagma cyathigerum).
2007. a seirati riikliku seire raames kaitseala lõunaosas (Tõrvandi-Roiu- Uniküla teest lõunapool)
saarmast (Lutra lutra). Hilisemate seireandmete kohta Keskkonnaregistris kanded puuduvad.
2004. a on kaitsealal seiratud ka kobrast (Castor fiber).
Talilinnustiku seirel on kaitseala lõunaosas 1999., 2000. ja 2002. a jaanuaris nähtud pöialpoissi
(Regulus regulus), rasvatihast (Parus major), ronka (Corvus corax), leevikest (Pyrrhula pyrrhula),
harakat (Pica pica), koduvarblast (Passer domesticus), põldvarblast (Passer montanus),
põhjatihast (Parus montanus), talvikest (Emberiza citrinella) ja hallvarest (Corvus corone).
2008. a detsembrist 2009. a märtsini on kohatud hõbekajakat (Larus argentatu), rasvatihast,
sinikael-parti (Anas-platyrhynchos), kaelushakki (Corvus monedula), kanakulli (Accipiter
gentilis), harakat, puukoristajat (Sitta europaea), künnivarest (Corvus frugilegu), siidisaba
(Bombycilla qarrulus), koduvarblast, sootihast (Parus palustris), urvalindu (Carduelis flammea),
põldvarblast, hallvarest, kodutuvi (Columba livia), rohevinti (Carduelis chloris), hallrästast
(Turdus pilaris) ja leevikest.
13
Kaitsealal kevadel peatuvatest rändlindudest on 2005. a seiratud suur-laukhane (Anser albifrons)
ning 2005. ja 2008. aastal rabahane (Anser fabalis). Samasuguse 3-aastase intervalliga viiakse
läbi ka riiklikku luikede seiret.
Kaitsealustest taimeliikidest seirati 2006. a (esmaleidudena) Tartu linnas asuval Ihaste luhal ja
Ülenurme vallas asuval Aardla luhal pehme-koeratubakat (Crepis mollis), hiljem ei ole
konkreetse koha osas seiretulemusi registreeritud. Lisaks kahele pehme-koeratubaka seirealale on
Ülenurme vallas Aardlapalu tegutseva karjääri vahetus läheduses 2005. a seiratud aasnelki
(Dianthus superbus) ja siberi võhumõõka (Iris sibirica); hilisemaid andmeid registreeritud ei ole.
1.5.3. Inventuuride ja seire vajadus
Elupaigatüübid Elupaigatüüpide seisundit ja levikut hinnatakse kogu ala elupaikade inventuuri põhjal kaks korda
kaitsekorraldusperioodi jooksul. Väljundiks on elupaigatüüpide levikukaart koos pindalade ning
liigirikkuse ja esinduslikkuse hinnangutega. Hindamine peaks toimuma vastavalt Pärandkoosluste
Kaitse Ühingu väljatöötatud juhisele (PKÜ, 2010) ja andma sisendi kaitse tulemuslikkuse
hindamiseks.
Taimestik Kaitsealuste taimeliikide seisundit tuleb hinnata kaitsekorraldusperioodi keskel (vahehindamisel)
ja lõpus. Taimeliikide seisundi hinnangud on aluseks kaitse tulemuslikkuse hindamisel, kusjuures
indikaatoriks on vastavalt liigile populatsioonide või isendite arv ja elujõulisus. Teadaolevalt on
ka vahetult kaitseala piiri taga mitmeid kaitsealuste liikide leiukohti, kuid hetkel ei peeta
otstarbekas kaaluda kaitseala piiride muutmist. AS Kobrase töös on tehtud ettepanek kogu
poldriala kaasamiseks kaitsealasse, mis eeldaks elupaigatüüpide ja liikide inventuuri kogu poldri
lõunapoolel, mis hetkel jääb kaitsealast välja.
Linnustik Haudelinnustiku seisundit hinnatakse haudelinnustiku inventuuri põhjal kaks korda
kaitsekorraldusperioodi jooksul. Inventeeritavateks objektideks on eelkõige kaitse-eesmärgiks
olevad liigid, aga ka teised liigid, kelle jaoks võib ala olulist väärtust omada. Indikaatoriks on
haudepaaride, laulvate isendite või mängude arv vastavalt liigile.
Rändlindude seisundit hinnatakse rändlindude kevad- ja sügisrände loenduse põhjal kaks korda
kaitsekorraldusperioodi jooksul. Inventeeritavateks objektideks on eelkõige kaitse-eesmärgiks
olevad liigid, aga ka teised liigid, kelle jaoks võib ala olulist väärtust omada. Indikaatoriks on alal
peatuvate isendite arv. Täpne metoodika selgub välitööde kavandamise käigus. Kaitse-eesmärgiks
olevate hane- ja luigeliikide seiret teostatakse riikliku seire raames 3-aastase sammuga vastavalt
neile seiretele kehtestatud metoodikale.
Lisaks kaitsealal kavandatavatele haude- ja rändlindude inventuuridele tuleks samal ajal sama
metoodikaga teostada samad inventuurid ka Aardla poldri kaitsealast väljapoole jäävas osas, et
hinnata kaitseala laiendamise vajalikkust. Seire läbiviimseks on vajalik luhaaladel paiknevatelt
teeradadelt ja muldvallidelt vaadete avamine.
14
Kahepaiksed Kahepaiksete seisundi hindamiseks tuleb üks kord kaitsekorraldusperioodi jooksul kaardistada
rabakonna ja nn roheliste konnade (järve-, tiigi-, rohu- ja veekonn) kudemisveekogud ning teha
rohu- ja rabakonna sigimisedukuse seire (kudupallide loendus). Indikaatoriteks on leiukohtade arv
ning tõestatud edukas sigimine leiukohtades.
Putukad Kaitse-eesmärgiks olevate putukaliikide seisundit hinnatakse tulemusseire kaudu üks kord
kaitsekorraldusperioodi jooksul. Väljundiks on leiukohtade kaart ja kohatud isendite arv.
Indikaatoriks on liikide esinemine.
Käsitiivalised
Tiigilendlase seisundit hinnatakse tulemusseire kaudu üks kord kaitsekorraldusperioodi jooksul.
Indikaatoriks on liigi esinemine ja suhteline arvukus hindamisalal.
Kalad Kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide seisundit on reaalne hinnata peale baasinventuuri
läbiviimist hingu ja vingerja puhul, kelle olemasolu ja arvukus tuleks luhaveekogudes ja Emajõe
kaldavööndis esmalt välja selgitada Nordic tüüpi seirevõrkudega ning seejärel korraldada seiret
10-aastase intervalliga. Indikaatoriks on liikide esinemine ja suhteline arvukus veekogudes.
15
2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid
2.1. Elustik
2.1.1. Kaitseala kaitse-väärtused
Kuna Ropka-Ihaste LKA kaitse-eesmärgiks seatud loodusväärtused võivad olla samas ka linnuala
või loodusala kaitse-eesmärgiks, s.t. kaitstud lisaks kaitse-eeskirjale ka looduskaitseseaduse (32),
loodusdirektiivi (12) või linnudirektiivi (21) erinevate lisade alusel, siis on alljärgnevas tabelis 2
tehtud koond kaitseala kaitseväärtuste kohta. Sealjuures üks kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud liik,
suur-kuldtiib, on küll loodusdirektiivi II ja IV lisa liik, kuid ei ole seatud loodusala eesmärgiks. 2
linnuliiki – väikekajakas ja hallpõsk-pütt – ei ole loetletud linnudirektiivi lisades, kuid on seatud
kaitseala ja linnuala kaitse-eesmärkideks.
Kokku on Ropka-Ihaste kaitsealal määrtaletud 45 kaitse-eesmärgiks olevat loodusväärtust, neist 3
loodusdirektiivi elupaigatüüpi, 8 taimeliiki ja 34 loomaliiki (s.h. üks imetaja, 4 kala-, 3 kahepaikse-
, 3 putuka- ja 23 linnuliiki). Elupaigatüübid ja 8 liiki (4 kala-, 3 putka- ja üks taimeliik) on ka
RopkaIhaste loodusala eesmärgiks ning kõik linnuliigid Ropka-Ihaste linnuala kaitse-eesmärgiks.
Tabel 2. Ropka-Ihaste LKA kaitse-eesmärgiks olevad väärtused
Kaitseväärtus Kaitse-
kategooria
LoA eesmärk LiA eesmärk
Elupaigatüübid
huumustoitelised järved ja järvikud (3160)
lamminiidud (6450)
Jah, LoD I lisa
Jah, LoD I lisa
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) Jah, LoD I lisa
Taimed
aasnelk (Dianthus superbus) II
emaputk (Angelica palustris) II Jah, LoD II ja IV lisa
pehme koeratubakas (Crepis mollis) II
ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) III
künnapuu (Ulmus laevis) III
siberi võhumõõk (Iris sibirica) III
valge vesiroos (Nymphaea alba) III
värvi-paskhein (Serratula tinctoria) III
Imetajad
tiigilendlane (Myotis dasycneme) II Jah, LoD II ja IV lisa
Kalad
hink (Cobitis taenia) III Jah, LoD II lisa
tõugjas (Aspius aspius) III Jah, LoD II ja V lisa
vingerjas (Misgurnus fossilis) III Jah, LoD II lisa
võldas (Cottus gobio) III Jah, LoD II lisa
16
Tabel 2 järg…
Kaitseväärtus Kaitse-
kategooria
LoA eesmärk LiA eesmärk
Kahepaiksed
rabakonna (Rana arvalis) III
rohukonna (Rana temporaria) III
tiigikonna (Rana lessonae) III
Selgrootud
laiujur (Dytiscus latissimus) III Jah, LoD II ja IV lisa
suur-kuldtiib (Lycaena dispar) III Ei, LoD II ja IV lisa
suur-rabakiil (Leucorrhinia
pectoralis)
III Jah, LoD II lisa
Linnud
tutkas (Philomachus pugnax) I Jah, LiD I ja II lisa
hüüp (Botaurus stellaris) II Jah, LiD I lisa
rohunepp (Gallinago media) II Jah, LiD I lisa
soopart (Anas acuta) II Jah, LiD II lisa ja III lisa
väikehuik (Porzana parva) II Jah, LiD I lisa
väikekajakas (Hydrocoloeus
minutus)
II Jah
väikeluik (Cygnus columbianus
bewickii)
II Jah, LiD I lisa
hallpõsk-pütt (Podiceps
grisegena)
III Jah
mudatilder (Tringa glareola) III Jah, LiD I lisa
mustviires (Chlidonias niger) III Jah, LiD I lisa
rooruik (Rallus aquaticus)
rukkirääk (Crex crex)
III
III
Jah, LiD II lisa
Jah, LiD I lisa
täpikhuik (Porzana porzana) III Jah, LiD I lisa
kiivitaja (Vanellus vanellus) Jah, LiD II lisa
lauk (Fulica atra) Jah, LiD II ja III lisa
Jah, LiD II ja III lisa
17
luitsnokk-part (Anas clypeata)
naerukajakas (Larus ridibundus)
Jah, LiD II lisa
rabahani (Anser fabalis) Jah, LiD II lisa
rägapart (Anas querquedula) Jah, LiD II lisa
sinikael-part (Anas
platyrhynchos)
Jah, LiD II ja III lisa
suur-laukhani (Anser albifrons) Jah, LiD II ja III lisa
tuttvart (Aythya fuligula) Jah, LiD II ja III lisa
viupart (Anas penelope) Jah, LiD II ja III lisa
2.1.2. Taimed
Kaitseala niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi, sootaimi, kuivalembeseid stepitaimi kui ka
inimkaaslejaid umbrohtusid. Inimmõjule viitavad näiteks lamba-aruhein (Festuca ovina),
luhtkastevars (Deschampsia cespitosa), harilik tarn (Carex nigra), hirsstarn (Carex panicea),
sinihelmikas (Molinia caerulea) ja süstlehine teeleht (Plantago lanceolata).
Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud 8 looduskaitsealust taimeliiki (tabel 3), millest emaputk on
ka LoD II ja IV lisa liik. Kokku on kaitsealal leitud 12 kaitsealuste taimeliiki (neist kolm II kat ja
9 III kat), millest ülevaade on esitatud tabelis 3 ning levik joonisel 4.
Tabel 3. Ropka-Ihaste LKA kaitsealused taimeliigid
Liik
(lad. k) Kaitsekategooria,
kaitstus Leiukohad, levik/arvukus Kasvukoht
aasnelk
(Dianthus
superbus)
II kat,
KE – jah, LoA – ei,
LiA – ei
KLO9305521, KLO9307799,
KLO9307798, KLO9307797,
KLO9307796. Kokku 0,07 ha.
Avatud kasvukoht,
vähekasutatavad, aga
hooldatavad
rohumaad.
emaputk
(Angelica
palustris)
II kat,
LoD II lisa,
KE – jah, LoA –
jah; LiA – ei
KLO9323790, KLO9323789,
KLO9322951, KLO9323788,
KLO9310559, KLO9323787,
KLO9322952, KLO9307767,
KLO9322954, KLO9309246,
KLO9310945, KLO9311996,
KLO9309233, KLO9309245.
Kokku 31,55 ha.
Avatud kasvukoht;
kuna monokarpne,
peab saama viljuda
augustis-
septembris.
pehme
koeratubakas
(Crepis mollis)
II kat,
KE – jah, LoA – ei,
LiA – ei
KLO9310302, KLO9310301, KLO9310305.
Kokku 1,71 ha / 163 taime.
Avatud alade ja
põõsastike/
metsatukkade
vaheldumine,
vähekasutatavad, aga
siiski hooldatud
rohumaad.
18
ahtalehine
ängelhein
(Thalictrum
incarnata)
III kat,
KE – jah, LoA – ei,
LiA – ei
KLO9323440, KLO9323449, KLO9323448, KLO9323452,
KLO9323456, KLO9323457,
KLO9307785, KLO9307786,
KLO9307787, KLO9307788,
KLO9307789, KLO9317125,
KLO9309247, KLO9309230,
KLO9327966, KLO9327964, KLO9321230, KLO9321226.
Kokku 2,66 ha.
Avatud kasvukoht,
vähekasutatavad, aga
hooldatavad
rohumaad.
künnapuu
(Ulmus laevis)
III kat,
KE – jah, LoA – ei,
LiA – ei
KLO9309222, KLO9309223,
KLO9309224, KLO9309225,
KLO9309226, KLO9309234.
Kokku 6 puud.
Jõelammid ja
lammimetsad.
Tabel 3 järg
Liik
(lad. k)
Kaitsekategooria,
kaitstus
Leiukohad, levik/arvukus Kasvukoht
siberi võhumõõk
(Iris sibirica)
III kat,
KE – jah, LoA – ei,
LiA – ei
KLO9306836, KLO9323264,
KLO9323269, KLO9323267,
KLO9323268, KLO9303439,
KLO9323266, KLO9323270,
KLO9323271, KLO9323272,
KLO9323273, KLO9323274,
KLO9312850, KLO9331138,
KLO9328008, KLO9323265,
KLO9323289, KLO9323288,
KLO9323290, KLO9323291,
KLO9323292, KLO9323300,
KLO9323298, KLO9323299,
KLO9307776, KLO9311566,
KLO9311565, KLO9309249.
Kokku 7,18 ha.
Avatud kasvukoht,
vähekasutatavad, aga
hooldatavad
rohumaad.
valge vesiroos
(Nymphaea alba)
III kat,
KE – jah, LoA – ei,
LiA – ei
KLO9309250
Kokku 0,002 ha.
Seisva vee või tasase
vooluga mudase
põhjaga veekogud,
kaitsealal sobivad
jõekäärud, vanajõed ja
soodid.
värvi-paskhein
(Serratula
tinctoria)
III kat,
KE – jah, LoA – ei,
LiA – ei
KLO9309221, KLO9327967.
Kokku 0,03 ha / 54 taime.
Avatud kasvukoht,
vähekasutatavad, aga
hooldatavad
rohumaad.
balti sõrmkäpp
(Dactylorhiza
Baltica)
III kat,
KE – ei LoA – ei,
LiA – ei
KLO9320754
Kokku 0,02 ha.
Avatud kasvukoht,
vähekasutatavad, aga
hooldatavad
rohumaad.
19
hall käpp
(Orchis militaris)
III kat,
KE – ei LoA – ei,
LiA – ei
KLO9323365, KLO9323366.
Kokku 0,03 ha / 3 taime.
Avatud kasvukoht,
vähekasutatavad, aga
hooldatavad
rohumaad.
kahkjaspunane
sõrmkäpp
(Dactylorhiza
incarnata)
III kat,
KE – ei LoA – ei,
LiA – ei
KLO9323037, KLO9311558,
KLO9320769, KLO9320767.
Kokku 0,04 ha.
Avatud kasvukoht,
vähekasutatavad, aga
hooldatavad
rohumaad.
suur köopõll (Listera ovata)
III kat,
KE – ei LoA – ei,
LiA – ei
KLO9331135, KLO9328009.
Kokku 0,01 ha / 3 taime.
Avatud kasvukoht,
vähekasutatavad, aga
hooldatavad
rohumaad.
Kaitse tulemuslikkust hinnatakse kaitsekorralduskava uuendamisel üksnes kaitse-eesmärgiks
seatud liikide alusel, kuna ülejäänud nelja liigi puhul on tegu suhteliselt levinud käpaliste liikidega,
millel ei ole kaitsealal teadaolevaid esinduslikke populatsioone – tegu üksikute juhuleidudega.
20
Joonis 4. Looduskaitsealuste taimeliikide levik Ropka-Ihaste LKA-l
Ropka skv-s levib niiske pärisaruniidu kasvukohatüüp ning Aardlapalu pv-s liigivaene soostunud
niidu kasvukohatüüp, kus kasvavatest liikidest kaitse-eesmärgiks on seatud II kategooria
kaitsealused liigid pehme-koeratubakas ja emaputk ning III kategooria kaitsealustest
taimeliikidest valge vesiroos, ahtalehine ängelhein, siberi võhumõõk, värvi-paskhein ja
künnapuu, mis kõik on ka ala kaitse-eesmärgiks. Neile lisandub veel ka kuivematel aladel
kasvukoha leidnud II kaitsekategooria aasnelk. 2010. a. leiti nii kaitsealaga piirnevalt alalt kui
21
kaitsealalt ka balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica), mis ei ole ala kaitse-eesmärgiks, kuid kuulub
III kaitsekategooriasse.
Aasnelk (Dianthus superbus) on Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti punase nimestiku
järgi ohustatud ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II
kategooria kaitsealuste liikide hulka. Peaaegu kolmandik kogu aasnelgi Eesti populatsioonist
(kõige enam levinud Harju-, Hiiu-, Tartu- ja Läänemaal) kasvab keskkonnaregistri järgi Tartu
maakonnas. Liigi peamisteks ohuteguriteks on niitude (aruniitude) võsastumine niitmise või
karjatamise katkemisel. Aasnelgi isendeid on kaitsealal vähe ja nende seisund suhteliselt kesine,
kaitse tagamiseks tuleb vältida kasvukoha võsastumist.
Emaputk (Angelica palustris) on Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti punase nimestiku
järgi ohustatud seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja
väheneva arvukusega liigina II kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Emaputke kasvab
keskkonnaregistri andmetel peamiselt Lääne-Eestis või Tartus ja selle lähiümbruses. Liigi
peamisteks ohuteguriteks on metsamajanduslik tegevus, ehitus ja soode kuivendamine. Emaputke
seisundit kaitsealal ohustab luhtade kinnikasvamine.
Pehme koeratubakas (Crepis mollis) on Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti punase
nimestiku järgi ohustatud seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja
hävimisohus liigina II kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Pehmet koeratubakat kasvab
keskkonnaregistri andmetel üksnes Tartu linnas ja selle lähimates valdades. Liigi peamisteks
ohuteguriks on niitude (lamminiitude) võsastumine niitmise või karjatamise katkemisel. Pehme
koeratubaka seisundit kaitsealal ohustab luhtade kinnikasvamine.
Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) on Eestis stabiilse arvukusega taim, mis on Eesti
punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate
elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka.
Ahtalehise ängelheina enamik leiukohti jäävad keskkonnaregistri andmetel Tartu linna ja selle
ümbruse luhtadele, seega asuvad nendel luhtadel järelikult teadaolevalt kõige sobivamad biotoobid
liigile. Ahtalehise ängelheina seisundit hinnatakse kaitsealal heaks.
Künnapuu (Ulmus laevis) on Eestis hajusalt levinud puu, mis on Eesti punase nimestiku järgi
ohulähedases seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva
arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Künnapuu kasvab peamiselt salu-
ja lammimetsades ning põõsastikes. Liigi peamisteks ohuteguriteks on raie ja ehitustegevus
(sobivate kasvukohtade raadamine). Künnapuud kasvavad kaitsealal hajusalt üksikute puudena
kaitsealal ühes väheses sobilikus kohas – lamminiidul –, seega on oluline neid Ropka-Ihaste
kaitsealal kaitsta.
Siberi võhumõõk (Iris sibirica) on Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti punase
nimestiku järgi ohulähedases seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate
elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Liigi
elupaigaks on märgadel muldadel asuvad niidud (lammi- ja soovikuniidud). Liigi peamisteks
ohuteguriteks on niitude (lamminiitude) võsastumine, ehitustegevus ja soode kuivendamine.
Kaitsealal on liik heas seisundis, tema esinduslikke leiukohti on kaitseala kõigil lahustükkidel.
Valge vesiroos (Nymphaea alba) on Eestis väheneva arvukusega veetaim, mis on Eesti punase
nimestiku järgi ohulähedases seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate
elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Liigi
22
elupaigaks on huumustoitelised, segatoitelised ja rohketoitelised järved, millest tulenevalt
ohustavad liiki kõik järve seisundit oluliselt mõjutavad tegurid (süvendamine, paisutamine,
kaldajoone muutmine). Kaitsealal kasvab liik Ihaste lahustüki jõesoodil ja on hetkel heas seisundis.
Värvi-paskhein (Serratula tinctoria) on Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti punase
nimestiku järgi ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade
ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Värvi-paskheina
kasvab keskkonnaregistri andmetel peamiselt Lääne-Eestis või Tartus ja selle lähiümbruses. Liigi
peamiseks ohuteguriteks on niitude (kuivade lamminiitude) võsastumine niitmise või karjatamise
katkemisel. Värvi-paskheina seisundit hinnatakse kaitsealal heaks.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: kaitseala kaitse-eesmärgiks oleva 8 liigi arvukuse ja levila
säilitamine vähemalt tabelis 3 esitatud tasemel.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: kaitseala kaitse-eesmärgiks oleva 8 liigi arvukuse ja
levila säilitamine vähemalt tabelis 3 esitatud tasemel.
Mõjutegurid ja meetmed:
- Niitude, karjamaade jt. pool-looduslike koosluste võsastumine ja kulustumine
- Monokarpsete liikide hävimine liiga varase/sageda niitmise tõttu
Meede: Niitmine kaitseväärtusest lähtuvalt sobival ajal alates suve teisest poolest 2-3-aastase
intervalliga või harvem.
Meede: Niitude taastamine (võsaraie).
- Kuivendamine (vee pumpamine)
Meede: Pumpamine minimeerida AS Kobras poolt soovitatud tasemeni 31,30 m.
- Üleraie luhaniitude taastamisel
Meede: Puuderiba säilitamine ja niitmise vältimine jõe kaldal.
2.1.3. Putukad
Kaitseala putukafauna kohta on kirjalikke andmeid ja teostatud uuringuid vähe, eriti Aardla poldri
osa kohta. Viimase osas võiks olla põhiliseks elupaigaks veeputukatele Aardla järv, kuid vaatlused
ja püügid põhjakaapijaga on näidanud, et järv on vähemalt kiilide osas väga vaene. Põhjuseks võib
olla veelindude rohkus, kes putukavalmikud ja putukavastsed, sealhulgas ka kiilivastsed ning
valmikud hävitavad. Kaitsealal on registreeritud viie III kaitsekategooria putukaliigi esinemine:
laiujur (LoD II ja IV lisa), valgelaup-rabakiil (LoD IV lisa), suur-rabakiil (LoD II ja IV lisa),
rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia: LoD IV lisa) ja suur-kuldtiib (LoD II ja IV lisa). Ala
kaitse-eesmärgiks on neist laiujur, suur-rabakiil ja suur-kuldtiib.
Laiujur (Dytiscus latissimus; III kat, LoD – II ja IV lisa, KE – jah, LoA- jah, LiA – ei)
Kaitseala kaitse-eesmärgiks olev laiujur eelistab puhtaveelisi, oligotroofseid
seisuveekogusid
(erineva suurusega järved, rabalaukad, jõgede soodid), kus vee sügavus on 1 m ja rohkem. Veekogu
pind peab vähemalt osaliselt olema vaba taimede ujulehtedest. Hea lendajana satub sageli ka
muudesse veekogudesse. Peamine oht on veekogude eutrofeerumine ning pestitsiidid. Vastseid
söövad kalad ja linnud. Valmikud jäävad sageli peenesilmalistesse kalavõrkudesse.
23
Laiujur on kaitseala liiginimistusse kantud ilmselt 2002. a. Emajões (kaitsealast väljaspool) tehtud
täiskasvanud isendi juhuleiu põhjal. Samal aastal alal tehtud putukate uuringu käigus (Martin,
Luig) ei õnnestunud liiki kaitsealalt leida. Kuna laiujurit on mõned aastad tagasi juhuslikult leitud
ka Emajõe kaldalt, umbes kilomeeter Ihaste lahustükist ülesvoolu linna servast, siis on võimalik,
et liik võiks siiski asustada ka kaitsealale jäävaid jõesoote (joonis 5).
Joonis 5. Laiujuri potentsiaalsed elupaigad (ruudulisega), suur-kuldtiiva (rohelised märgid),
suurrabakiili (punased märgid ja viirutus) ja valgelaup-rabakiili (sinine viirutus) leiukohad Suur-
kuldtiib (Lycaena dispar; III kat, LoD – II ja IV lisa, KE – jah, LoA- ei, LiA – ei)
Suur-kuldtiib elab niisketel luhaniitudel ja jõelammidel, soistel niitudel ja veekogude kallastel, kus
kasvab rööviku toidutaim jõgioblikas (Rumex hydrolaphathum). Esineb hajusalt ning liblikad
liiguvad laialt ringi. Käesoleval ajal levinud üle kogu Eesti, esineb Tartu ümbruses kogu Emajõe
oru ulatuses. Kaitsealal on kohatud üksikuid isendeid (joonis 5). Kuna tegemist on laialt
ringilendavate isenditega, siis ei saa kindlalt väita, et liik just kaitseala piires elab. Liigil on
paremaid esinemisalasid ka Tartu lähistel ja loodav kaitseala ei oma selle liigi jaoks suurt
looduskaitselist tähtsust.
Suur-kuldtiivale on probleemiks aeg-ajalt toimuvad suured üleujutused. Täielikult üleujutataval
alal liik arvatavasti eksisteerida ei saa. Küll aga elab liik kohtades, mis jäävad üleujutatavalt alalt
väljapoole. Seega võib ala olla valmikute toitumiskohaks, kuid suurele üleujutusele järgneval
aastal arenevad röövikud arvatavasti mujal. Liblikate säilimiseks on piisav niiskete jõeluhtade
säilimine, mille tagab nende mõõduka režiimiga hooldamine.
Suur-rabakiil (Leucorrhina pectoralis; III kat, LoD – II ja IV lisa, KE – jah, LoA- jah, LiA – ei)
Kaitsealalt on leitud ka suur-rabakiili (Martin, 2002, 2006 ja 2008; joonis 5). Talle sobivad
elupaigaks vanajõgede sopid ja võib arvata, et kaitsealal elab väikesearvuline populatsioon.
Lisaks on Aardlapalu liivakarjääri alalt leitud valgelaup-rabakiili (Leucorrhina albifrons; Martin,
2008) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), kes kuuluvad kaitstavate liikide III kategooriasse
ning Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisasse. Võib arvata, et liik elutseb ka kaitsealal
vanajõgedes ning jõgede soppides. Kaitseala ei ole kummalegi liigile väga oluline elupaik ja
isendite arv on seal väike.
24
Kuna kõigi eelpool loetletud liide puhul on tegu väikesearuvuliselt esinevate liikidega, kelle jaoks
pole kaitseala kõige esinduslikum ja olulisem esinemisala, siis kaitsekorralduslikke eesmärke
eraldi ei seata, sest liikide kaitse tagatakse poollooduslke koosluste ja märgala kaitsega.
Meede: Liikide esinemise kontrollimine 1 kord kaitsekorraldusperioodi jooksul
2.1.4. Kahepaiksed
Kahepaiksetele on sobivaimad eeskätt kaitseala kõrgemad servaalad, kus kevadine suurvesi ei ole
niivõrd pikaajaline. Ala keskosa on sobivam rabakonnale, servaalad on aga rohukonna, kärnkonna,
tiigikonna ja tähnikvesiliku kudemisalad. Kaitse-eesmärgiks olevate konnaliikide – tiigikonn,
rabakonn ja rohukonn soodsa seisundi tagamiseks vajalikud tingimused on esitatud tabelis 4.
Kahepaiksete kohta on alalt andmeid üsna vähe ja kõik need põhinevad juhuvaatlustel,
spetsiaalseid uuringuid teadaolevalt teostatud ei ole. Samuti puuduvad kahepaiksete täpsemad
arvukuse hinnangud, mistõttu on kahepaiksete elupaikade täpsem piiritlemine olemasolevate
andmete põhjal raskendatud. Peab arvestama ka andmete vananemisega, kuna olulised muutused
kahepaiksete populatsioonides võivad ilmneda üsna lühikese aja jooksul (5-10 a). Kindlasti on
kahepaiksed kaitsealal oluliselt laiemalt levinud kui kajastavad keskkonnaregistri kanded.
Kahepaiksete seisundi hinnangud põhinevad taustaandmetel, piirkonna aerofotodel ja kahepaiksete
arvukuse ning populatsioonitrendide andmetel, mis on teada muudelt Lõuna-Eestis asuvatelt
aladelt (nt Otepäält).
Tabel 4. Kahepaiksete liikide soodsa seisundi tagamiseks vajalikud tingimused
Liik Tingimused soodsa seisundi tagamiseks
tiigikonn (Rana
lessonae)
Eelistavad alalisi suuremaid ja sügavamaid veekogusid – tiike, laiemaid kraave,
vanajõgesid ja järvede kaldaalasid. Väga oluline on hästi taimestunud kaldaala
olemasolu. Talvitumiseks kudemis-ja toitumisaladest mitte kaugemale kui 500 m
jäävad lehtpuusalud, kivikangrud, põõsastikud, kus leidub näriliste urge.
rabakonn (Rana
arvalis)
Sigimiseks sobivad suhteliselt madalaveelised ajutised veekogud luhaaladel, kus
vesi soojeneb kiiresti ja milles pole kalu, ka reostumata ja kalavabad seisva veega
kraavid, vanajõed ja tiigid. Oluline madalaveeliste kaldaalade olemasolu.
Toitumisalaks sobivad enamasti avatud luhaalad, ka metsatukad, pargid, aiad.
Talvitumiseks kudemis-ja toitumisaladest mitte kaugemale kui 500 m jäävad
lehtpuusalud, kivikangrud, põõsastikud, kus leidub näriliste urge.
rohukonn (Rana
temporaria)
Sigimiseks sobivad suhteliselt madalaveelised ajutised veekogud luhaaladel, kus
vesi soojeneb kiiresti ja milles pole kalu, ka reostumata ja kalavabad seisva veega
kraavid, vanajõed ja tiigid. Oluline on madalaveeliste kaldaalade olemasolu.
Toitumisalaks sobivad enamasti avatud luhaalad, ka metsatukad, pargid, aiad.
Talvitumiseks allikalised kohad veekogude põhjas, vanajõgedes või ka
jõekäärudes.
Kuivendamine ja alade avatuna hoidmine on kahepaiksete seisundi kõige olulisemad
mõjutegurid. Kuivendamisega kaasneb kahepaiksete kudemispaikade hävimine või oluline
veetaseme muutus sigimisveekogudes. Kraavitamise ja drenaažiga seotud veetaseme muutused
põhjustavad kudemisveekogude liiga varase ärakuivamise, mistõttu kullesed ei jõua enne
kudemisveekogu kuivamist moonet läbida ja hukkuvad. Ropka-Ihaste LKA puhul tuleb arvestada,
et ala kahepaiksete fauna on mitmekesine ning liikide kudemisveekogude eelistused on erinevad.
25
Nii koevad harilik kärnkonn ja rohelised konnad (järvekonn, tiigikonn) sügavamates veekogudes,
rohukonn ja rabakonn aga eelistavad ajutisi lompe ja üleujutusalasid või veekogude madalamaid
osi. Eestis on eelkõige rabakonna puhul sigimishooaja jooksul toimunud veetaseme suured
kõikumised olnud negatiivse mõjuga. Kevadise kõrge veetaseme ajal koevad rabakonnad sageli
madalatesse lompidesse, mis suve alguses, enne kulleste moondumist, võivad ära kuivada
(Suislepp, avaldamata andmed 2010). Seetõttu võib 0,5 m veetaseme langus paljusid rabakonna
kudemisveekogusid negatiivselt mõjutada. Veetaseme kunstlikku muutmist tuleks kahepaiksete
sigimishooaja jooksul vältida (rohu- ja rabakonna puhul 1. aprillist 1. juulini; kui pumpamisaladel
on roheliste konnade sigimisveekogud, siis tuleks vältida pumpamist 15. juulini, kuna tolle
loomarühma kullesed ja täiskasvanud on kauem veekogudes).
Rohumaade, eelkõige luhaalade niitmine on oluline kõigile kahepaiksetele, eriti aga raba- ja
rohukonnale elupaiga ja kudemisalade säilimiseks. Kuna kahepaiksete arvukus ja paiknemine alal
ei ole hästi teada, siis ei ole võimalik ka täpselt öelda vajaliku niitmispinna asukohti ja pindala.
Kuna võib oletada, et kahepaiksed on alal laialt levinud ja arvukad, siis tuleks niita võimalikult
suures ulatuses. Niitmise aja suhtes kahepaiksete osas piiranguid ei ole ning niitma ei pea igal
aastal, piisab 2-3-aastasest intervallist.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Kaitsealal esinevad tiigi-, rohu- ja rabakonn.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Kaitsealal esinevad tiigi-, rohu- ja rabakonn. Nende
liikide peamised kudealad on välja selgitatud.
Mõjutegurid ja meetmed:
- Üleujutatud luhaalade, vanajõgede ja tiikide võsastumine või roostumine.
Meede: Niitmine (eelkõige rohu- ja rabakonna asurkondade säilimiseks) igal 2. või 3. aastal.
- Sigimis- ja toitumisalade kuivamine või kuivendamine
Meede: Pumpamise vältimine rohu- ja rabakonna puhul 1. aprillist 1. juulini; järvekonna
sigimisveekogudes 15. juulini
- Hukkumine rändel
Meede: Rändekoridori täpsustamine kaitsealal, vajadusel kevadise rände ajal hoiatusmärkide
paigaldamine.
- Kulupõlengud
Meede: Teavitamine ja järelevalve; põletamine looduskaitselisel eesmärgil on lubatud 1.
novembrist 1. märtsini.
Meede: Niitmine, mis väldib tuleohtliku kulu tekkimist
- Veekogude eutrofeerumine
Meede: Pumpamise minimeerimine ja Aardlapalu prügila minipoldri toimimise järelevalve.
2.1.5. Linnustik
Linnustiku arvukus, levik, seisund ja kaitse-eesmärgid
26
Kaitseala kõige olulisemaks looduskaitseliseks väärtuseks on linnustik. Ala kuulub rahvusvahelise
tähtsusega linnualade hulka, mis vastab globaalse ja üle-euroopalise tähtsusega linnuala
kriteeriumidele ning on üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 linnuala. Tegemist on
ühe tähtsama veelindude rändepeatuspaiga ja pesitsusalaga Ida-Eestis. Ühtlasi on tegemist ühe
Eesti liigirikkama alaga - siin on kokku registreeritud 222 linnuliigi esinemine (lisa 7.3.). Aastatel
20042009 koostatud Eesti haudelindude levikuatlase andmetel on Aardla järve atlaseruudus (5x5
km) pesitsusajal kohatud rohkem kui 150 linnuliiki, kellest mõned siin tegelikult ei pesitse.
Peamise ja väärtuslikuma osa kaitseala linnustikust moodustavad veelise ja poolveelise eluviisiga
liigid, kelle jaoks kaitseala on oluline nii pesitsus-, toitumis- kui rändepeatuspaigana. Kõige
silmatorkavama osa linnustikust moodustavad hanelised (luiged, haned, pardid, vardid, sõtkas)
ning kurvitsalised (kiivitaja, tutkas, tildrid, kajakad, viired ja tiirud). Pesitsejatest esinevad siin kõik
tüüpilised luha- ja järvelinnud. Ala kuivemad rohumaad on üheks paremaks rukkiräägu
pesitsusalaks Eestis. Parimatel aastatel pesitseb siinsetel üleujutatud rohumaadel sadu
täpikhuikusid, ka Eestis haruldane väikehuik on siin regulaarne pesitseja. Niitudel on
iseloomulikeks liikideks kiivitaja, sookiur, kadakatäks, lambahänilane, aga ka haruldane
kuldhänilane, kes Lõuna-Eestis pesitseb regulaarselt ainult Aardla poldril. Tüüpiliseks asukaks
niisketel rohumaadel on ka looduskaitseliselt oluline liik rohunepp. Roostikes pesitsevad kõrkja-,
tiigi- ja rästas-roolind, roo-ritsiklind, rootsiitsitaja ning hüüp. Veelindudest on karakterliikideks
hallpõsk-pütt, tuttpütt, lauk, sinikael-part, rääkspart, rägapart, luitsnokk-part, piilpart, tuttvart,
punapea-vart. Vähearvukad, aga tüüpilised pesitsejad on väikekajakas, jõgitiir ja mustviires.
Viireste hulgas võib kohata haruldast valgetiib-viirest, kes on siin paaril aastal isegi pesitsenud.
Kahlajatest on siin tavalised pesitsejad tikutaja, vihitaja, kiivitaja, aga siin on pesitsenud ka Eestis
väga haruldane lammitilder. Ropka-Ihaste kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA)
pesitsevatest liikidest täpikhuigale, rukkiräägule, rohunepile ja mustviirele.
Tuntud on kaitseala aga eeskätt lindude rändepeatuspaigana. Kevadrändel peatub siin, peamiselt
Aardla poldril, massiliselt raba- ja suur-laukhanesid, keda on koos ümbritsevate rohumaadega
loendatud isegi üle 40 000 isendi ja tegemist on Eesti ühe olulisema hanede rändepeatuspaigaga.
Parimatel aastatel on siin kohatud kuni 5000 tutkast, 2000 mudatildrit, tuhandeid parte. Suurema
üleujutusega kevadetel peatub Aardla poldril kuni 500 väikeluike. Ropka-Ihaste kaitseala on
rahvusvahelise tähtsusega linnuala rändlindudest väikeluigele ning raba- ja suur-laukhanele.
Nii pesitsevate kui rändel peatuvate lindude arvukuse, liigilise koosseisu ja paiknemise kaitsealal
määrab suuresti kevadise üleujutuse ulatus ja kestus. Kõrgema veetaseme ja kestvama üleujutusega
aastatel peatub alal rohkem linde, viimasel kümnendil on parimad aastad olnud 2002 ja 2010.
Kõrgema veetasemega aastatel on vähem ruumi ja seega vähem arvukad kuivemaid rohumaid
eelistavad liigid nagu rukkirääk ja rohunepp. Samas võivad väga madala veetasemega aastatel
veelinnud ja kurvitsalised alalt hoopis puududa, esinedes väikesearvuliselt vaid veekogude ääres.
Neil aastatel on enam kuivi alasid eelistavaid liike.
Linnustikku on metoodiliselt inventeeritud vaid Ihaste lahustükil, enamuse andmetest
moodustavad juhuvaatlused. Kuna kogu ala hõlmavat uuringut ega ühegi liigi seiret alal teostatud
ei ole, siis ei ole ka algandmed enamasti piisavad täpsete hinnangute andmiseks kogu ala kohta.
Kui rändel peatuvate lindude arvukuse kohta saab juhuvaatlustega suhteliselt täpse ülevaate, siis
pesitsevate paaride arvukuse hindamine ilma vastavate loendusteta on üsna ligikaudne. Ebatäpsust
lisab ka asjaolu, et linnuvaatlejate jaoks moodustab kogu Aardla polder ühe terviku ning vaatluste
aruannetes ei eristata tavaliselt kaitseala sellest väljapoole jäävatest aladest.
27
KKK-s esitatud arvukushinnangud, liikide seisundi hinnangud ja muu teave põhineb peamiselt
varasemate koondatud andmete analüüsil ja kava linnustiku osa ekspertide hinnangutel (tabel 5).
Seisundi hindamist raskendab asjaolu, et rändlinnuliikide arvukuse muutused võivad olla tingitud
muutustest nende talvitus- või pesitsuspaikades või kogu populatsiooni arvukuse muutustest ja neid
on sageli raske eristada kohalikest põhjustest. Kuna paljude liikide kohta täpsem kogu ala hõlmav
teave puudub, siis on seisundi hinnangud üldised:
hea – arvukus stabiilne, elupaikade pindala ja kvaliteet ei ole palju vähenenud;
keskmine – arvukuse mõõdukas langus või elupaikade pindala või kvaliteet
vähenenud; halb – arvukuse tugev langus, elupaikade pindala või kvaliteet oluliselt
vähenenud.
Tabel 5. Linnuliikide arvukuse eesmärgid Natura standardandmebaasis ja seisundi hinnangud
Liik Arvukus Seisund Seisundi hinnang
tutkas (Philomachus
pugnax)
5000 is C Seisund keskmine, arvukus pisut langenud, põhjuseks
võib olla luhaniitude kinnikasvamine ja kulustumine
ning ala kuivendamine rändepeatuse ajal.
hüüp (Botaurus
stellaris)
4-5 paari C Seisund hea, soodustavaks teguriks ala roostumine ja
võsastumine.
rohunepp (Gallinago
media)
10 is C Vajalik täpsem loendus, arvatav mõõdukas arvukuse
langus on ilmselt põhjustatud rohumaade
kulustumisest ja võsastumisest.
soopart (Anas acuta) 500 is C Seisundi hindamiseks vajalik põhjalikum tegurite
hindamine.
väikehuik (Porzana
parva)
1-15 paari A Seisundi hindamiseks vajalik täpsem loendus,
soodustavaks teguriks ala kulustumine ja võsastumine.
väikekajakas
(Hydrocoloeus
minutus)
10-50 paari C Pesitsejana seisundi hindamiseks vajalik täpsem
loendus. Rändepeatujana ilmselt seisund hea.
väikeluik (Cygnus
columbianus
bewickii)
450 is C Seisund keskmine, arvukuse langus on põhjustatud
ilmselt kogu populatsiooni vähenemisest, kaasa aitab
ala kulustumine ja võsastumine.
hallpõsk-pütt
(Podiceps
grisegena)
3-5 paari C Seisund keskmine. Arvukuse mõõduka languse
põhjused teadmata.
mudatilder (Tringa
glareola)
2000 is C Seisundi hindamiseks vajalik täpsem loendus,
arvukuse langus võib olla tingitud rohumaade
kulustumisest ja võsastumisest.
mustviires
(Chlidonias niger)
90-200 paari B Seisundi hindamiseks vajalik täpsem loendus.
Rändepeatujana seisund ilmselt hea.
Soodustavaks teguriks võib olla rohumaade
kulustumine.
rooruik (Rallus
aquaticus)
20 paari B Seisundi hindamiseks vajalik täpsem loendus.
rukkirääk (Crex
crex)
70-80 paari C Seisund ilmselt keskmine, vajalik täpsem
loendus. Negatiivseks teguriks rohumaade
kulustumine ja võsastumine.
täpikhuik (Porzana
porzana)
200-300
paari
B Seisund ilmselt hea, vajalik täpsem loendus. Väga
kõikuva arvukusega ja raskesti hinnatav.
28
kiivitaja (Vanellus
vanellus)
20-30 paari C Seisund pesitsejana ja rändepeatujana ilmselt keskmine,
vajalik täpsem loendus. Negatiivseks teguriks
rohumaade kulustumine ja võsastumine.
lauk (Fulica atra) 30-50 paari C Seisund pesitsejana ja rändepeatujana ilmselt hea, kuid
vajalik täpsem loendus. Positiivseks teguriks võib olla
rohumaade kulustumine ja võsastumine.
luitsnokk-part (Anas
clypeata)
300 is C Seisundi hindamiseks vajalik täpsem loendus ja tegurite
hindamine.
naerukajakas (Larus
ridibundus)
2000-10000
paari
B Seisundi hindamiseks vajalik täpsem loendus. Suur arvukuse langus on tingitud elupaiga hävimisest seoses reoveepuhasti renoveerimisega ning ei ole taastatav.
Rändepeatujana seisund hea.
Tabeli 5 järg…
Liik Arvukus Seisund Seisundi hinnang
rabahani (Anser
fabalis)
4000 is C Seisund hea, arvukuse suur tõus tingitud ilmselt
kogu populatsiooni suurenemisest. Negatiivseks
teguriks rohumaade kulustumine ja võsastumine.
rägapart (Anas
querquedula)
65 is C Seisundi hindamiseks vajalik täpsem loendus ja tegurite
hindamine.
sinikael-part (Anas
platyrhynchos)
40-60 paari
(2200 is
rändel)
C Seisund nii pesitsejana kui rändepeatujana hea.
suur-laukhani
(Anser albifrons)
10000 is C Seisund hea, arvukuse suur tõus tingitud ilmselt
kogu populatsiooni suurenemisest. Negatiivseks
teguriks rohumaade kulustumine ja võsastumine.
tuttvart (Aythya
fuligula)
20-40 paari C Seisund pesitsejana ja rändepeatujana keskmine, vajalik
täpsem loendus ja tegurite hindamine.
viupart (Anas
penelope)
1200 is C Rändepeatujana seisund hea.
Liikide teadaolevad levikualad ja leiukohad on esitatud joonistel lisas 7.3. Skeemidel on märgitud
pesitsevate liikide järgmised andmed:
• täpikhuik – vaid EELIS-es olevad 2004. a. Ihaste luha inventuuri pesitsusaegsed leiukohad;
muid täpsemaid andmeid ei ole ja üleujutatud rohumaadel paiknevad pesitsuskohad muutuvad
sõltuvalt veetasemest ja tingimustest igal aastal.
• väikehuik – kõik teadaolevad pesitsusaegsed leiukohad, mis muutuvad igal aastal sõltuvalt
veetasemest ja tingimustest.
• rohunepp – ala ainus mänguline liik, kaardile märgitud kõik teadaolevad mängukohad.
Võrreldes EELISe andmetega on üks leiukoht Aardla poldri lääneosas kustutatud, kuna tegemist
oli tõenäoliselt juhusliku rändeaegse vaatlusega. Pesitsusalad on piiritletud vaid teadaolevates
kohtades EELIS-e andmetel.
• hüüp – piiritletud kõik teadaolevad pesitsus- ja toitumisalad.
• hallpõsk-pütt – piiritletud kõik teadaolevad pesitsus- ja toitumisalad.
• rukkirääk – EELIS-es olevad 2004. a. Ihaste luha inventuuri pesitsusaegsed leiukohad,
muid täpsemaid andmeid ei ole, pesitsuskohad muutuvad igal aastal sõltuvalt veetasemest ja
tingimustest.
29
• naerukajakas, väikekajakas, mustviires – kõik teadaolevad pesitsusalad aastatel 2008-2010,
nende paiknemine sõltub veetasemest ja tingimustest ja võib aastati olla erinev.
• lauk, rooruik, kiivitaja – täpsed pesitsuskohad ei ole teada, need sõltuvad veetasemest ja
tingimustest ja muutuvad igal aastal.
Toitumisalasid ei ole enamusel pesitsevatest liikidest piiritletud, kuna ei ole piisavalt andmeid või
on toitumisalaks üleujutatud rohumaad või muud elupaigad, mille veetase ja tingimused on igal
aastal väga erinevad ja neid ei ole võimalik piiritleda. Rändepeatujatel võrdub peatumisala ka
toitumisalaga. Rändepeatujate aruande kaartidele on märgitud teadaolevad peamised
koondumiskohad aastatel 2008-2010. Partide ja vartide, kahlajate, hanede ja luikede kaardid on
esitatud iga grupi kohta koos, kuna kõik selle grupi liigid kasutavad samasid alasid. Peatumisalade
piirid on skemaatilised, sõltudes veetasemest ja tingimustest.
Linnustikku mõjutavad tegurid ja meetmed
Kuna linnustik on Ropka-Ihaste LKA üheks olulisemaks väärtuseks, on allpool mõjutegurid ning
nende negatiivsete mõjude leevendamise meetmed lähemalt lahti selgitatud.
1. Veetaseme muutused
Veetaseme reguleerimine puudutab peamiselt kaitseala Aardla poldrile jäävat osa, kus toimub vee
ärapumpamine maade kuivendamise eesmärgil. Mujal avaldavad negatiivset mõju vaid rajatud
kraavid ja kanalid, mis kiirendavad vee äravoolu ja sellega ka maade kuivamist. Kõigile ala
kaitseeesmärgiks olevatele linnuliikidele mõjub maade kuivendamine rändepeatuse või pesitsuse
ajal negatiivselt. Väga kõrge liigvee (nagu nt 2010. a.) ärajuhtimine võib küll parandada
mitteüleujutatud alasid vajavate liikide tingimusi (rukkirääk, rohunepp, mudatilder, tutkas ja
kiivitaja), kuid sel juhul on sellel positiivne mõju siiski vaid keskmise üleujutustaseme
saavutamiseni ja ei ole looduslikel tingimustel vajalik.
Enamus liike vajavad kõrget veetaset turvaliseks pesitsemiseks ujuvpesades, veest välja ulatuvatel
mätastel või kõrgematel põndakutel. Veetaseme kiire alanemine enne pesitsusperioodi lõppu
suurendab oluliselt pesarüüste ohtu ning enamasti sellistes tingimustes kurnad või pojad hukkuvad.
Seega ei tohiks alal enne lindude peamise pesitsusperioodi lõppu kunstlikult vett alandada.
Pesitsusaja lõpuks võib lugeda aega, kus enamus pesapoegi on saanud kas lennuvõimeliseks või
on võimelised iseseisvalt liikuma ja varjuma. Ala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on kõige
hilisemateks pesitsejateks rukkirääk, rohunepp ja mustviires, kelle pesitsus lõppeb umbes 15.
juulil.
Rändepeatujatele pakuvad üleujutusalad kas turvalist võimalust toitumiseks (veega ümbritsetud)
või liigniisketele aladele tekkiv ohter mikrofauna rikkaliku toidubaasi. Enamus ala läbivaid
rändlinde peatub siin aprillis ja mais ning lahkub hiljemalt juunis, seega on nende jaoks vajalik ala
loodusliku veerežiimi säilitamine hiljemalt juuni lõpuni.
Linnustiku seisukohalt on ala kuivendamine vajalik vaid rohumaade niitmise võimaldamiseks
peale pesitsus- ja kevadrände perioodi. Põllumajanduslikul eesmärgil võib ala kuivendada
samuti alates 15. juulist. Enne seda võib veetaset vajadusel alandada vaid tasemeni 31,30 m, mis
säilitab soodsad peatumis- ja pesitsustingimused kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele, kuid
võimaldab vältida üleujutusohtu ja vähendada kahjustusi elamutele ja teedele.
2. Kulustumine ja võsastumine
30
Rohumaade kulustumine ja võsastumine mõjub ala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele
üldiselt negatiivselt, kuid näiteks partlastele, kajakatele ja viirestele võib kulustumine olla
positiivne pesapaikade loomisel (partlased rajavad pesa kulu varju või kasutatakse kulu alusena
ujuvpesa rajamiseks) ja põõsaste olemasolu on soodne näiteks ruigale, laugule ja huikadele, kes
rajavad pesa sageli põõsa varju. Üldiselt tuleb kulustumist ja võsastumist võtta siiski negatiivse
tegurina, kuna kulu ja põõsaid asendavad edukalt ka tihedama taimestikuga alad või mätastunud
maastik. Ala majandamisel on optimaalne niitmise intervall üle 1-2 aasta, mis võimaldab tekkida
vaid vähesel kulul ja tihedamal taimestikul, kuid väldib ala kinnikasvamist ja võsastumist. Lisaks
säilitab selline majandamine ka pisut mätastunud ja ebaühtlase taimestiku katvusega pinna.
3. Intensiivne majandamine
Peamiseks ohuks alal on liiga varajane niitmine, mis hävitab lindude lennuvõimetud pojad või
kurnad või jätab linnud varjeta. Ala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on rohumaadel kõige
hilisemateks pesitsejateks rukkirääk ja rohunepp, kelle pesitsus lõppeb umbes 15. juulil, mil
enamuses pesakondades on pojad pesast lahkunud ja võimelised niiduki eest varjuma. Sama
negatiivselt mõjub ka lindudele ebasobivate niitmisvõtete kasutamine, nt keskele kokku niitmine.
Üheks uueks ohuteguriks lindudele on Eestis rohumaade niitmine nn purustaja või hekseldajaga,
mis on eriti levinud just keerulisemates niitmisoludes nagu liigniisked mätastunud rohumaad või
juhul, kui niitmisaja piirangute tõttu ei ole võimalik niidetavat heina otstarbekalt kasutada. Sellise
tehnika kasutamine tasandab ühest küljest mättad, mis on paljudele linnuliikidele oluliseks
elemendiks, teisest küljest tekitab purustatud heina mahajätmine eriti kõrge produktiivsusega
aladel paksu kuluvaiba, mis takistab paljudel maas toituvatel linnuliikidel toidu kättesaamist.
Hetkel on kaitseala maad kasutuses vaid rohumaadena, kuid kuivendamise võimaldamisel ja
maaomanike huvi suurenemisel maade kasutamiseks võivad maaomanikud soovida kuivematel
aladel ka põllumaad harida. Selline muutus on negatiivne kõigile ala kaitse-eesmärgiks olevatele
linnuliikidele, v.a. hanedele. Seetõttu tuleks kogu ala majandada rohumaadena.
4. Häirimine
Häirimine on alal peamiselt kahte tüüpi: Aardla järve ja teisi veekogusid kasutavate kalameeste
poolt ning loodusehuviliste, puhkajate jt poolt. Kalameeste poolt on kõige negatiivsem mõju
ujuvvahenditega liikumine Aardla järvel ja seda ümbritsevatel kraavidel ja veekogudel, mis
mõjutab enim seal peatuvaid ja pesitsevaid liike nagu hallpõsk-pütt, viired ja kajakad, aga ka hüüp.
Mujal kasutatakse kalameeste poolt jalgradu, millel liikumine linde vähem häirib. Teiseks
häirimisteguriks on loodushuviliste ja puhkajate liikumine peamiselt Aardla poldril. Eriti oluline
on selline häirimine ilmselt hanelistele, kes häiringu peale korraga lendu tõusevad ja on sunnitud
kohta vahetama, sageli isegi tuhanded isendid. Lisaks häirivad peamiselt Ihaste luha osas linde ka
lõastamata koerad.
5. Pesarüüste
Seoses väikekiskjate (peamiselt rebane, kährik, mink) arvukuse kasvuga on pesarüüste kogu Eestis
maas pesitsevale linnustikule väga tugeva mõjuga ja Ropka-Ihaste kaitseala piirkond on nende
liikide elupaigaks ka väga soodne. Kaitsealal lisanduvad neile Tartu linna läheduse tõttu ka varesed
ja rongad, kes võivad isegi suuremat mõju avaldada. Pesarüüste muutub eriti oluliseks faktoriks,
kui veelindude pesad loodusliku veetaseme alanemise või kuivenduse tõttu kuivale jäävad.
6. Reostus
Reostus võib lähtuda suletud Aardlapalu prügila sadevetest. Selle ohu mõju on selgusetu, kuna pole
teada, kuidas linnud veekogude suurenevale toitainete sisaldusele reageerivad ja millise koostisega
31
sadevett kuivendussüsteemidesse võib sattuda. Mõjud võivad ilmneda nii otseste
mürgitusjuhtumite kui ka toidubaasi hävimise näol vee-elustikust toituvate lindude puhul.
Tõenäosus selle mõjuteguri ilmnemiseks on siiski väga väike, kuna Aardlapalu prügila on suletud
viisil, mis peaks välistama mistahes üleujutused ka kõrgeima võimaliku veetaseme korral.
Kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundit mõjutavad tegurid, meetmed liigipõhiselt on
esitatud kaitseväärtuste koondtabelis 7, kuid alljärgnevalt on esitatud linnustiku kaitse üldised
eesmärgid, mõjurid ning vajalikud meetmed.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Kaitse-eesmärgiks seatud 23 linnuliigi arvukus on säilinud vähemalt
tabelis 5 toodud ulatuses.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Kaitse-eesmärgiks seatud 23 liigi arvukus on säilinud
vähemalt tabelis 5 toodud ulatuses.
Mõjutegurid ja meetmed:
- Veetaseme muutused (kuivendamine, kinnikasvamine): hallpõsk-pütt, hüüp, väikeluik,
sinikaelpart, soopart, viupart, rägapart, luitsnokk-part, tuttvart, lauk, rooruik, täpikhuik,
väikehuik, rohunepp, tutkas, mudatilder, naerukajakas, väikekajakas, mustviires ja kiivitaja.
Meede: Aardla poldril vee pumpamise lubamine 15. juulist 31. detsembrini, et kuivendada ala
niitmise jm hooldustööde eesmärgil. 1. jaanuarist 15. juulini on vajadusel lubatud veetaseme
alandamine tasemeni 31,30 m, et vältida üleujutusi elamupiirkondades.
- Kulustumine, võsastumine: väikeluik, suur-laukhani, rabahani, sinikael-part, soopart, viupart,
rägapart, luitsnokk-part, tuttvart, lauk, rukkirääk, rohunepp, tutkas, mudatilder, naerukajakas,
väikekajakas, mustviires ja kiivitaja.
- Intensiivne majandamine (kultuuristamine ning võsastunud, mätastunud alade ja roostike
kadumine): soopart, viupart, rägapart, luitsnokk-part, tuttvart, rooruik, täpikhuik, väikehuik,
rohunepp, tutkas ja mudatilder.
Meede: Pool-looduslike koosluste taastamine (võsast puhastamine 1. augustist kuni 1. märtsini) ja
hooldamine looduskaitselistel eesmärkidel keskkonnasõbralikul meetodil, soovitavalt üle 1-2
aasta, iga-aastast niitmist võimalusel vältida.
- Häirimine: hallpõsk-pütt, hüüp, suur-laukhani ja rabahani.
Meede: Teavitustegevus, infotahvlid, info levitamine maaomanikele ja hooldajatele, kalastajatele
Meede: Tammitee sulgemine.
- Pesarüüste: sinikael-part, rägapart, luitsnokk-part, tuttvart, rägapart, luitsnokk-part, tuttvart,
rukkirääk, rohunepp, naerukajakas, väikekajakas, mustviires ja kiivitaja.
Meede: Väikekiskjate arvukuse vähendamine. Tegemist on üleriigilise probleemiga. Sellise avatud
ala puhul nagu Ropka-Ihaste ei ole teada tõhusat ja kuluefektiivset lahendust. Lahenduste
väljatöötamisel rakendada.
Meede: Vajadusel vareslaste röövlust vähendav põõsaste ja puude eemaldamine avatud
rohumaadelt (ei panda esialgu tegevuskavasse).
- Reostus: hallpõsk-pütt ja hüüp.
Meede: Aardlapalu prügila minipoldri toimimise järelevalve.
32
2.1.6. Kalad
Kaitseala kaitse-eesmärgiks olev tõugjas elutseb suurtes jõgedes, näiteks Emajões, ja tegutseb
ilmselt ka sellesse suubuvate jõgede suudmealadel. Ilmselt jäävad tema olulisemad esinemisalad
siiski kaitsealast väljapoole. Hink elab nii jõgedes, järvedes kui rannikumeres, kaitsealal on talle
sobivaks aeglase vooluga ja kõvema liivase või savise põhjaga soodid ja jõed, eriti nende
suudmealad. Võldas on Eestis laialt levinud kalaliik nii jõgedes, järvedes kui rannikumeres.
Jõgedes elab see liik kivise, kruusase või liivase põhjaga puhtaveelistes jõgedes, eelistades
mõõduka või kiire vooluga paikasid. Vingerjas elutseb aeglase voolu, soostunud kallaste ja
mudase põhjaga jõgedes ja seisuveekogudes, milleks kaitsealal on peamiselt Emajõe soodid ja
vanajõed, kuid ilmselt sobivad talle ka kaitseala kraavid ja Aardla järv. Kõigi nimetatud kalaliikide
seisundit pole kaitsealal uuritud ja seega on teada vaid nende esinemine, kuid mitte arvukus ega
seisund.
Kaitseala suuremad ja väiksemad järved, soodid ning järvikud on headeks kudemispaikadeks ja
noorjärkude kasvulavaks kaladele.
Liikide täpsemad elupaigad ega arvukus kaitsealal ei ole teada ja kaitsekorralduslikke eesmärke
eraldi ei seata. Liikide kaitse tagatakse nende tõenäoliseks elupaigaks olevate veekogude kaitsega.
Meede: Liikide esinemise kontrollimine 1 kord kaitsekorraldusperioodi jooksul
2.1.7. Käsitiivalised ja teised imetajad
Emajõgi ja selle äärsed luhad on toitumisalaks ka mitmele käsitiivalise liigile, kellest tiigilendlane
on ka ala kaitse-eesmärgiks. Tiigilendlase pesitsemise kohta infot ei ole. Toitumisalana vajab see
liik väiksemaid järvi, tiike või aeglase vooluga jõgesid või kanaleid, mille kohal putukaid püüab.
Otseseid ohutegureid teada ei ole, liigi toitumisalade säilimiseks on vajalik üleujutatavate
luhaniitude avatuna hoidmine.
Kaitsealal on soodsad tingimused vee-elulistele imetajatele nagu kobras, mink ja mügri. Siin on
kohatud ka kaitsealal esinevatele elupaikadele mittetüüpilisi loomaliike, kellele kaitseala on
varjepaigaks ümbritsevates kultuurmaastikes (näiteks metskits, halljänes, rebane, tuhkur, kärp,
nirk, saarmas ja metsnugis). Imetajaid on alal kohatud vähemalt 20 liiki, kuid pisiimetajaid on vähe
uuritud ning info nende kohta on puudulik. Reptiilidest on kohatud rästikut ja arusisalikku.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Tiigilendlane esineb alal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Tiigilendlane esineb alal.
Mõjutegurid ja meetmed:
- luhtade võsastumine.
Meede: Pool-looduslike koosluste võsast puhastamine ja niitmine nende avatuna hoidmiseks.
Meede: Tiigilendlase esinemise kontrollimine 1 kord kaitsekorraldusperioodi jooksul
33
2.2. Elupaigad
2.2.1. Elupaigatüüpide ülevaade
Kaitsekorralduskava on koostatud varasemate andmete, teadmiste ning põgusate visuaalsete
vaatluste alusel; kava koostamisel inventuure ette ei nähtud.
Ropka-Ihaste LKA elupaigatüüpide (tabel 6) ja elustiku iseloomu määrab peamiselt selle
veerežiim. Enamus alast on perioodiliselt üleujutatav ja liigniiske ning seetõttu on valdavad lammi-
ehk luhaniidud ja niisked rohumaad. Kõige väärtuslikumaks taimekoosluseks kaitsealal ongi luhad
(65,4% ala kogupindalast), eeskätt Ropka skv ja Ihaste lahustükk (Ihaste skv ja Anne pv). Ihaste
lahustükil ja Aardla poldri osas leidub kraavituse ja kuivenduse tõttu ka kuivemaid
kultuurrohumaid. Enamus alast on avatud, põõsastikuga on kaetud vaid Aardlapalu pv ning Ropka
skv lõunaosa ja üksikud laigud ka selle lääneosas. Aardla poldri lõunaosas asuvad
kultuurheinamaad on tänu niitmisele püsinud avatud, aga kesk- ja põhjaosas on niidud võsastumas
ja soostumas. Aardla järve (3,9% alast) ümber laiub võsastunud roostik. Ka kaitsealal asuvate
jõgede ja jõesootide kaldad on kohati roostunud või võsastunud. Alal esinevad metsatukad on
enamasti soostuvad või soolehtmetsad (7,8% alast).
Tabel 6. Ropka-Ihaste LKA loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid ja nende seisund (Natura
standardandmebaas, 2015).
Elupaigatüüp Pindala
(osakaal)
Esinduslikkus Kirjeldus je ettepanekud
3160
Huumustoi- telised järved
ja järvikud
30,5 ha
(3,9%)
B Veetaseme ja pindala järsud muutused. Järv on
pigem segatoiteline, võimalik reostus seoses endise
Aardlapalu prügilaga. Teadaolevalt uuringud
puuduvad. Seisundi paranemisele aitaks kaasa
pumpamise lõpetamine.
6450
lamminiidud
517,0 ha
(65,4%)
B Enamus alast on aastaid hooldamata ning seetõttu
kulustunud ja võsastunud. Osa niitudest on kaetud
keskmise või tiheda võsaga või põõsagruppidega,
kuid suurt osa on võimalik kohe niitma hakata.
Niidetud on poldri kuivemaid alasid ning Ihaste
lahustüki põhjaosa. Hästi on säilinud ka Emajõe
paremkalda luhad, mis on püsinud avatuna ilmselt
kõrgete ja püsivate üleujutuste tõttu. Taastada
hooldus ja maakasutus.
9080*
soostuvad ja
soolehtmetsad
62,0
(7,8%)
A Ilmselt tänu kuivendamisele tekkinud või kunstlikult
rajatud mets, millest suurem osa on madala
esinduslikkusega seoses pumpamise katkemise ja
üleujutustega 1997-2004. Metsana hetkel väärtus
madal, soodsa seisundi saavutamine on võimalik vaid
pika aja jooksul, kui veerežiim muutuks soodsamaks.
Samas soodustab kaitseala kaitsekord elupaigatüübi
taastumist ja kujunemist, mistõttu võib eeldada, et aja
möödudes migis ulatuses seda elupaigatüüpi siiski alal
esineb.
KOKKU 609,5 (77,1%)
34
Vastavalt 2009. a uuendatud Natura standardandmebaasile on kaitseala elupaigatüübid hea kuni
väga hea esinduslikkusega (tabel 6). Uuemad ametlikud andmed kaitseala elupaigatüüpide leviku
ja esinduslikkuse kohta puuduvad (joonis 6). Kava koostamisel hindas elupaigatüüpide seisundit
ekspert Silvia Pihu vaid visuaalselt ja lähtudes otsesest hooldusvajadusest (võsastunud, kulustunud
vm).
Joonis 6. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid Ropka-Ihaste LKA-l (© Maa-amet, 2015)
2.2.2. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160)
(KE – jah, LoA – jah, LiA – ei, LoD - jah)
Elupaigatüüpi 3160 kuuluvad huumustoitelised rabaveekogud – pruuniveelised järved ja
rabalaukad, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine sisalduse tõttu üsna tume (Paal, 2007).
Sellesse elupaigatüüpi on arvatud kaitseala lõunaosas asuv Aardla järv, keskmise pindalaga 30,5
ha, mille seisundit on hinnatud heaks. Aardla järv on kaitsekorralduskava koostajate andmetel
(2011) pigem segatoiteline, on väärtuslik ennekõike linnustiku kaitse seisukohast.
35
Järve veetase ja sellest tingituna ka pindala kõigub väga suures ulatuses. Järve ja selle taimestiku
seisukohalt on poldri pumpamine pigem kahjulik ja pumpamisest võiks seega üldse loobuda. AS
Kobras uuringus (2011) on poldri edasise majandamise ühe võimalusena välja toodud ka loodusliku
veerežiimi taastamine. See võib olla pikas perspektiivis soodsaim ala linnustikule ja muudele
väärtustele, kuid on võimalik vaid kogu poldri kaasamisel. Samas on kogu poldrisüsteem üles
ehitatud pumpamisele ning looduslikke tingimusi on sedavõrd muudetud, et pumpamise
lõpetamisel ei pruugi looduslik režiim iseenesest taastuda ja koosluste seisund paraneda.
Loodusliku veerežiimi taastamise võimalikkuse selgitamiseks ja lahenduste leidmiseks on vajalikud
täpsemad uuringud, mille vajadust hinnatakse eeldatavasti järgmisel kaitsekorraldusperioodil, peale
poldri lõunaosa kaitseväärtuste kaardistamist.
Seoses kaitsealast lõunasse jäänud Aardlapalu prügilaga, mis praeguseks on suletud, võib järve
setetesse olla akumuleerunud ka pinnavetega sinna kandunud reostust, kuid meetmeid nende
eemaldamiseks ei kavandata, kuna sel tegevusel võib olla järve ökosüsteemi pöördumatut muutev
mõju ning seepärast eeldatakse järve isepuhastumist ja ei kavandata käesoleva
kaitsekorraldusperioodi vältel ka vastavat Aardla järve seisundi uuringut.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp 3160 on säilinud keskmiselt 30,5 ha ulatuses,
esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp 3160 on säilinud keskmiselt 30,5 ha,
esinduslikkusega B.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Aardla järve kaitse on tagatud SKV režiimiga.
- Vee punmpamine
Meede: Pumpamise lõpetamine või minimeerimine AS Kobras poolt soovitatud tasemeni 31,30 m;
veerežiimi seire.
- Rostus Aardlapalu suletud prügilast
Meede: Aardla järve võimalikult loodusliku veerežiimi tagamine ja keskkonnaohutuse järelevalve
2.2.3. Lamminiidud (6450)
(KE – jah, LoA – jah, LiA – ei, LoD - jah)
Elupaigatüüpi 6450 kuuluvad lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede
üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib
üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk olla üsna erinev. Setted on luha viljakuse
aluseks. Niiskustingimused lammi eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega
küllastatuseni (Paal, 2007).
Kaitsealal on elupaigatüübina 6450 määratletud 517,0 ha (65,4%), mille üldseisund on hinnatud
heaks. Kaitseala lamminiitude väärtus Tartu linnas ja selle lähiümbruses seisneb peamiselt
linnustikule elupaiga pakkumises ning puhveralana toimimises üleujutuste ajal. Lisaks on Emajõe
kallas üks ulatuslikumaid suurte jõgede kallastel säilinud lamminiitude alasid Eestis. Mitmekesiste
keskkonnatingimustega lamminiidud on elupaigana olulised ka eri liigirühmadele (nt putukad,
36
taimed, linnud, kahepaiksed), keda lammialade käekäik otseselt mõjutab, sealhulgas linnu- ja
loodusdirektiivi liike või ka ainult Eesti mastaabis kaitstavaid liike. Suurimaks ohuteguriks
lamminiidule on hooldamise lakkamine, millega kaasneb alade võsastumine, liigirikkuse langus
ning niitude pindala vähenemine.
Luhtade hoolduskava (2011) järgi on Ropka-Ihaste lamminiidud ühed esinduslikumad Eestis.
2001. aastal toimunud loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri andmetel varieeruvad kaitsealal
olevate lamminiitude esinduslikkuse hinnangud vahemikus A–C (üliväärtuslik kuni küllaltki
väärtuslik). A-esinduslikkusega lamminiidud moodustavad kaitsealast 25%, B-esinduslikkusega
26% ja C-esinduslikkusega 12%.
Kaitseala luhakoosluste ja liikide seisundi kõige olulisemad mõjutegurid on niitmine ning Aardla
poldri osas kuivendamine. Luhaniitude säilimiseks, eriti kuivematel aladel, on niitmine vajalik.
Märjematel aladel püsivad luhasood liigniiskuse tõttu ka niitmiseta vähemalt mõnda aega
võsastumata. Selle heaks näiteks on Ropka skv Emajõega külgnevad alad, kus enamus luhaalast on
säilinud avatuna tänu pidevale liigniiskusele. Luhakoosluste esinduslikkuse säilimiseks on siiski
vajalik nende niitmine vähemalt kuivematel aladel ja vähemalt igal teisel või kolmandal aastal. Ala
kuivendamine mõjub kooslustele pigem negatiivselt, kuid võib olla vajalik niitmise
võimaldamiseks kõrgema veeseisuga aastatel või piirkondades.
Kaitseala pool-looduslike koosluste hooldusvajaduse ja mahtude hindamiseks tuleks igal aastal alal
läbi viia maakasutuse visuaalne kaardistamine, et anda hooldajatele võimalikult täpsed tööjuhised.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp 6450 on säilinud 517,0 ha ulatuses vähemalt
esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp 6450 on säilinud 517,0 ha ulatuses
vähemalt esinduslikkusega B.
Mõjutegurid ja meetmed:
+ Liigniisked niidud püsivad suhteliselt pikka aega võsastumata.
+ Osasid niitusid on suudetud igal aastal hooldada.
- Niitmise lakkamine, võsastumine, kulustumine
Meede: Võsa eemaldamine ja niitmine vastavalt kavas seatud prioriteetidele ja ulatusele, niitmine
23 aasta tagant (joon. 14-17).
Meede: Maakasutuse kaardistamine hooldusalade täpsustamiseks ning hooldusvõtete
määramiseks.
- Kuivendamine
Meede: Aardla poldril pumpamise lõpetamine ja loodusliku veerežiimi taastamine või pumpamise
minimeerimine AS Kobras poolt soovitatud tasemeni 31,30 m; veerežiimi seire.
2.2.4. Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*)
(KE – jah, LoA – jah, LiA – ei, LoD - jah)
Elupaigatüüpi 9080* kuuluvad soostuvad ja soo-lehtmetsad on pinnavee mõjul ja tavaliselt igal
aastal üle ujutatud. Need metsad on niisked või märjad, kujunenud on (õhuke) turbakiht. Taimkate
37
on tulenevalt erinevast veerežiimist mosaiikne, iseloomulikud on tüvemättad. Elupaigatüüp hõlmab
Eestis soostuvaid lehtmetsi (soovikumetsi), madalsoometsi ja lodumetsi. Puurindes võivad
valitseda kuusk, aru- ja sookask ning sanglepp. Jõelammidel kasvavad lodumetsad ning kuuse
enamusega soovikumetsad ja männi enamusega siirdesoometsad siia ei kuulu (Paal, 2007).
Ropka-Ihaste looduskaitsealal on elupaigatüübina 9080* määrtaletud kokku 62,0 ha (7,8%
kaitseala kogupindalast), mille esinduslikkus on hinnatud väga heaks. Kaitsekorralduskava
koostamisel (2011) antud visuaalse hinnangu alusel on enamus kaitsealal asuvatest metsadest
madala esinduslikkusega – ilmselt pumpamise lõppemisel tekkinud üleujutuste tingimustes – ega
kvalifitseeru enam elupaigatüübiks. Metsaregistri 2012. aasta takseerandmete järgi on
elupaigatüübina 9080* määratletud alal peamiselt kuivendusest mõjutatud keskealised ja valmivad
kaasikud või pajupõõsastikud.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp 9080* on kaitseala ja loodusala kaitse-eesmärkidest
eemaldatud või korrigeeritud kaitse-eesmärke vastavalt tegelikult säilinud ja metsakasvuks
sobivate alade tegelikule ulatusele
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüpide inventuuri põhjal on tehtud ettepanek
elupaigatüüp 9080* kaitse-eesmärkidest eemaldada või korrigeerida kaitse-eesmärke vastavalt
tegelikult säilinud ja metsakasvuks sobivate alade tegelikule ulatusele
Mõjutegurid ja meetmed:
- Üleujutusest tingitud järskude keskkonnamuutuste tõttu on enamus kaasikuid hukkunud.
Meede: Elupaigatüübi inventuur, mille tulemusena määratakse säilinud metsaosade tegelik pindala
ja seisund ning vormistatakse vastavalt ettepanekud elupaigatüübi kaitse-eesmärkide
korrigeerimiseks.
Kaitse tulemuslikkuse näitajana elupaigatüüpi ei kasutata.
Tabel 7. Kaitseväärtuste koondtabel
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
Elustik (2.1)
Taimed (2.1.2)
Kaitse-eesmärgiks
seatud taimed: aasnelk; emaputk; pehme
koeratubakas;
ahtalehine
ängelhein;
künnapuu; siberi
võhumõõk; valge
vesiroos;
värvipaskhein
Kaitseala kaitse-eesmärgiks
oleva 8 liigi arvukuse ja levila
säilitamine vähemalt tasemel:
aasnelk 0,07 ha; emaputk 31,55
ha; pehme koeratubakas 1,71
ha (163 is); ahtalehine
ängelhein 2,66 ha; künnapuu 6
is; siberi võhumõõk 7,18 ha;
valge vesiroos 0,002 ha ja
värvi-paskhein 0,03 ha (54
taime).
- Niitude, karjamaade jt.
poollooduslike koosluste
võsastumine ja kulustumine -
Monokarpsete liikide
hävimine liiga varase/sageda
niitmise tõttu
- Niitude taastamine
(võsaraie).
- Niitmine kaitseväärtusest
lähtuvalt sobival ajal alates suve
teisest poolest 2-3-aastase intervalliga
või harvem.
Kaitseala kaitse-eesmärgiks
oleva 8 liigi arvukuse ja levila
säilitamine vähemalt tasemel:
aasnelk 0,07 ha; emaputk 31,55
ha; pehme koeratubakas 1,71
ha (163 is); ahtalehine
ängelhein 2,66 ha; künnapuu 6
is; siberi võhumõõk 7,18 ha;
valge vesiroos 0,002 ha ja
värvi-paskhein 0,03 ha (54
taime).
- Kuivendamine (vee
pumpamine) - Pumpamine minimeerimine AS
Kobras poolt soovitatud tasemeni
31,30 m.
- Üleraie luhaniitude
taastamisel - Puuderiba säilitamine ja niitmise
vältimine jõe kaldal
Putkad (2.1.3)
Kaitse-
eesmärgiks seatud
putkad: laiujur,
suurrabakiil ja
suurkuldtiib
Kaitse-eesmärke ei seata Samad, mis pool-looduslikel
kooslustel ja märgalal Kaitse tagatakse pool-looduslike
koosluste ja märgala kaitsega - Liikide
esinemise kontrollimine 1 kord
kaitsekorraldusperioodi jooksul
Kaitse-eesmärke ei seata
Kahepaiksed (2.1.4)
Tiigikonn,
rabakonn, rohukonn Kaitsealal esinevad tiigi-, rohu-
ja rabakonn - Üleujutatud luhaalade,
vanajõgede ja tiikide
võsastumine või roostumine.
- Niitmine (eelkõige rohu- ja
rabakonna asurkondade säilimiseks)
igal 2. või 3. aastal.
Kaitsealal esinevad tiigi-,
rohu- ja rabakonn. Nende
liikide peamised kudealad on
välja selgitatud. - Sigimis- ja toitumisalade
kuivamine või kuivendamine - Pumpamise vältimine rohu- ja
rabakonna puhul 1. aprillist 1. juulini;
järvekonna sigimisveekogudes 15.
juulini
- Hukkumine rändel
- Rändekoridori täpsustamine
kaitsealal, vajadusel kevadise rände
ajal hoiatusmärkide paigaldamine.
Tabeli 7 järg…
39
- Kulupõlengud - Teavitamine ja järelevalve;
põletamine looduskaitselisel eesmärgil
on lubatud 1. novembrist 1. märtsini. - Niitmine, mis väldib
tuleohtliku kulu tekkimist
38
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
Tiigikonn, rabakonn,
rohukonn Kaitsealal esinevad tiigi-, rohu- ja
rabakonn
- Veekogude eutrofeerumine - Pumpamise minimeerimine ja
Aardlapalu prügila minipoldri
toimimise järelevalve.
Kaitsealal esinevad tiigi-,
rohu- ja rabakonn. Nende
liikide peamised kudealad
on välja selgitatud.
Linnud (2.1.5.)
Kaitse-eesmärgiks
seatud 23 linnuliiki:
tutkas, hüüp,
rohunepp, soopart,
väikehuik,
väikekajakas,
väikeluik,
hallpõskpütt,
mudatilder,
mustviires, rooruik,
rukkirääk, täpikhuik,
kiivitaja, lauk,
luitsnokk-part,
naerukajakas,
rabahani, rägapart,
Kaitse-eesmärgiks
seatud 23 linnuliigi
arvukus on säilinud
vähemalt tabelis 5
toodud ulatuses
- Veetaseme muutused (kuivendamine,
kinnikasvamine): hallpõsk-pütt, hüüp,
väikeluik, sinikael-part, soopart, viupart,
rägapart, luitsnokk-part, tuttvart, lauk,
rooruik, täpikhuik, väikehuik, rohunepp,
tutkas, mudatilder, naerukajakas,
väikekajakas, mustviires ja kiivitaja
- Aardla poldril vee pumpamise
lubamine 15. juulist 31. detsembrini,
et kuivendada ala niitmise jm hooldustööde eesmärgil. 1. jaanuarist
15. juulini on vajadusel lubatud
veetaseme alandamine tasemeni 31,30
m, et vältida üleujutusi
elamupiirkondades.
Kaitse-eesmärgiks seatud
23 linnuliigi 23 liigi
arvukus on säilinud
vähemalt tabelis 5 toodud
ulatuses
- Kulustumine, võsastumine: väikeluik,
suur-laukhani, rabahani, sinikael-part,
soopart, viupart, rägapart, luitsnokk-part,
tuttvart, lauk, rukkirääk, rohunepp, tutkas,
mudatilder, naerukajakas, väikekajakas,
mustviires ja kiivitaja
- Pool-looduslike koosluste taastamine
(võsast puhastamine 1. augustist kuni 1. märtsini) ja
hooldamine looduskaitselistel
eesmärkidel keskkonnasõbralikul
meetodil, soovitavalt üle 1-2 aasta, iga-
aastast niitmist võimalusel vältida.
Tabeli 7 järg…
40
sinikael-part,
suurlaukhani,
tuttvart ja viupart
- Intensiivne majandamine (kultuuristamine ning võsastunud,
mätastunud alade ja roostike kadumine):
soopart, viupart, rägapart, luitsnokk-part,
tuttvart, rooruik, täpikhuik, väikehuik,
rohunepp, tutkas ja mudatilder
- Pool-looduslike koosluste taastamine
(võsast puhastamine 1. augustist kuni 1. märtsini) ja
hooldamine looduskaitselistel
eesmärkidel keskkonnasõbralikul
meetodil, soovitavalt üle 1-2 aasta, iga-
aastast niitmist võimalusel vältida.
- Häirimine: hallpõsk-pütt, hüüp,
suurlaukhani ja rabahani.
- Teavitustegevus, infotahvlid, info
levitamine maaomanikele ja
hooldajatele, kalastajatele -
Tammitee sulgemine
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
Kaitse-eesmärgiks
seatud 23 linnuliiki:
tutkas, hüüp, rohunepp,
soopart, väikehuik,
väikekajakas, väikeluik,
hallpõsk-pütt,
mudatilder, mustviires,
rooruik, rukkirääk,
täpikhuik, kiivitaja, lauk,
luitsnokk-part,
naerukajakas, rabahani,
rägapart, sinikael-part,
suur-laukhani, tuttvart ja
viupart
Kaitse-eesmärgiks
seatud 23 linnuliigi
arvukus on säilinud
vähemalt tabelis 5
toodud ulatuses
- Pesarüüste: sinikael-part,
rägapart, luitsnokk-part, tuttvart,
rägapart, luitsnokk-part, tuttvart, rukkirääk, rohunepp,
naerukajakas, väikekajakas,
mustviires ja kiivitaja.
- Väikekiskjate arvukuse vähendamine. Tegemist on üleriigilise probleemiga. Sellise avatud ala puhul nagu
RopkaIhaste ei ole teada tõhusat ja
kuluefektiivset lahendust. Lahenduste
väljatöötamisel rakendada. - Vajadusel vareslaste röövlust
vähendav põõsaste ja puude eemaldamine
avatud rohumaadelt.
Kaitse-eesmärgiks seatud
23 linnuliigi arvukus on
säilinud vähemalt tabelis 5 toodud ulatuses
- Reostus: hallpõsk-pütt ja hüüp - Aardlapalu prügila minipoldri
toimimise järelevalve
Kalad (2.1.6.)
Kaitse-eesmärgiks
seatud kalaliigid: hink,
võldas, vingerjas ja tõugjas
Kaitse-eesmärke ei seata Samad, mis veekogudel - Liikide esinemise kontrollimine 1 kord
kaitsekorraldusperioodi jooksul
Kaitse-eesmärke ei seata
Käsitiivalised (2.1.7.)
Tabeli 7 järg…
41
Tiigilendlane Liik esineb alal - Luhtade võsastumine - Pool-looduslike koosluste
võsast puhastamine ja niitmine nende
avatuna hoidmiseks - Liigi esinemise kontrollimine 1
kord kaitsekorraldusperioodi jooksul
Liik esineb alal
Elupaigad (2.2)
3160 huumustoitelised
järved ja järvikud Elupaigatüüp 3160 on
säilinud keskmiselt
30,5 ha ulatuses,
esinduslikkusega B.
- Vee pumpamine - Pumpamise lõpetamine või
minimeerimine AS Kobras poolt
soovitatud tasemeni 31,30 m; veerežiimi
seire
Elupaigatüüp 3160 on
säilinud keskmiselt 30,5
ha ulatuses,
esinduslikkusega B.
- Reostus Aardlapalu suletud
prügilast - Aardla järve võimalikult loodusliku
veerežiimi tagamine ja
keskkonnaohutuse järelevalve
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
6450
lamminiidud elupaigatüüp 6450 on säilinud
517,0 ha ulatuses vähemalt
esinduslikkusega B.
Niitmise lakkamine,
võsastumine, kulustumine Võsa eemaldamine ja niitmine vastavalt
kavas seatud prioriteetidele ja ulatusele,
niitmine 2-3 aasta tagant
elupaigatüüp 6450 on säilinud
517,0 ha ulatuses vähemalt
esinduslikkusega B.
Maakasutuse kaardistamine hooldusalade
täpsustamiseks ning hooldusvõtete
määramiseks
Kuivendamine Aardla poldril pumpamise lõpetamine ja
loodusliku veerežiimi taastamine või
pumpamise minimeerimine AS Kobras
poolt soovitatud tasemeni 31,30 m;
veerežiimi seire.
9080* soostuvad ja
soolehtmetsad
Elupaigatüüp 9080* on
kaitseala ja loodusala
kaitseeesmärkidest
eemaldatud või korrigeeritud
kaitse-eesmärke vastavalt
tegelikult säilinud ja
metsakasvuks sobivate alade
tegelikule ulatusele
- Üleujutusest tingitud
järskude keskkonnamuutuste tõttu
on enamus kaasikuid
hukkunud.
Elupaigatüübi inventuur, mille tulekäigud
määratakse säilinud metsaosade tegelik
pindala ja seisund ning vormistatakse
vastavalt ettepanekud elupaigatüübi
kaitse-eesmärkide korrigeerimiseks.
Elupaigatüüpide inventuuri
põhjal on tehtud ettepanek
elupaigatüüp 9080*
kaitseeesmärkidest eemaldada
või korrigeerida kaitse-
eesmärke vastavalt tegelikult
säilinud ja metsakasvuks
sobivate alade tegelikule
ulatusele.
42
3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus
3.1. Visioon ja eesmärk
Kuna ala jääb vahetult Tartu linna territooriumile või piirneb sellega, on kaitseala külastussurve väga
suur, kuigi suured niisked või märjad luhaalad tervikuna ei ole üleujutusperioodidel looduslike
tingimuste tõttu külastatavad. Samas on kõik võimalikud juurdepääsuteed ja rajad kaitsealal kuivemal
perioodil aktiivselt kasutuses.
Kaitseala Ihaste lahustükil ning Ropka luha osas (Ropka skv ja Aardlapalu pv) avalikult kasutatavad
sõiduteed puuduvad. Vajadusel on hea läbivusega sõidukitega (näiteks niidukiga traktor) võimalik
juurdepääs Ihaste lahustükile Tartu linnas asuvalt Ihaste teelt mööda tunnelkollektori tammiteed.
Ropka luha osas on luhtadele ligipääs olnud Ülenurme-Kurepalu teelt piki Porijõge Emajõeni kulgeva
tammitee kaudu, kuid see on võsastunud ja lagunenud ning ei ole suurematele sõidukitele läbitav.
Ebaseadusliku prügiladestuse ja sõidukitega liiklemise takistamiseks on selle maanteepoolsesse otsa
kaevatud ristkraav, kuid sõidukitega on leitud siiski võimalus sellest ümber sõita. Kaitseala Aardla
poldri osas on säilinud poldri rajamise käigus rajatud teedevõrgustik, mis enamasti on sõidetav tavalise
sõiduautoga, kuid kõrge veeseisu korral võib kohati olla kõigile sõidukitele läbimatu. Suuremateks
üldkasutatavateks teedeks kaitsealal on Ülenurme-Kurepalu asfalttee (kulgeb kaitseala Ropka ja
Aardla lahustükkide vahelt ning ei ole kaitseala osa), piki kaitseala poldri osa lääneserva ja Porijõge
poldri tammil kulgev kruusakattega tee ning kaitseala idaservas Ülenurme-Kurepalu teed Aardlapalu-
Reola teega ühendav kruusakattega tee. Mõlemad nimetatud teed jäävad väljapoole kaitseala piire.
Kaitseala Ihaste lahustükki läbib kõrgepingeliin.
Kaitseala, peamiselt Aardla poldri osa, on linnuvaatlejate seas populaarne. Emajõge ja Aardla järve,
aga ka teisi kaitseala veekogusid kasutavad aktiivselt harrastuskalastajad, kelle tegevuse tulemusel on
tekkinud veekogudeni ja piki Emajõe kaldaid kulgevad teerajad. Ala Aardla poldri osa kasutavad
aktiivselt ka puhkajad vaba aja veetmiseks (jooksmine, rattasõit, koerte jalutamine, auto pesemine jm).
Kahjuks kasutatakse kaitseala ka lõastamata linnakoerte jalutuspaigana, kes häirivad ja ohustavad
luhalinnustikku. Teiseks suuremaks ohuks on omavoliline lõkketegemine selleks ettevalmistamata
kohtades, mis võib põhjustada ulatuslikke kulupõlenguid.
Kaitseala piire ega vööndeid ei ole veel tähistatud piiritähiste ega muude märgistustega. Samuti ei ole
alal matkaradu, õpperadu vms. Kaitseala ainsad puhkemajanduslikud objektid on Aardla järve
kagunurka Tartmaa Keskkonnateenistuse projekti raames rajatud omanikuta linnuvaatlustorn ja
praeguseks hävinud puitalusega infotahvel (joonis 7). Linnuvaatlustorn on väga amortiseerunud, ei
taga enam külastajate turvalisust ning tuleks kiiresti uuendada, rajades uue torni samasse asukohta.
Kaaluda võiks sealjuures seintega vaatluspunkti rajamist, mis vähendaks lindude häiritust ja tagaks
vaatlejatele ka mugavamad vaatlustingimused. Vaatlustorni juurde tuleks sõidetavalt autoteelt
rajada kõrgem laudtee, et torn oleks juurdepääsetav ka suurvee perioodil. Kindlasti tuleb kaitseala
tähistada ning varustada infotahvlitega nii Ihaste, Ropka kui Aardla lahustükil.
43
Joonis 7. Vaatlustorni ja infotahvli asukoht Aardla poldril (sinine ristkülik).
Lisaks olemasoleva taristu korrastamisele ja täiendamisele laudteega on 2000. a. Ere Hainase lõputöös
„Ropka-Ihaste luhakaitseala potentsiaalne õpperaja kirjeldus, taimekooslused, taimestik ja loomastik“
kavandatud ka õpperaja rajamine Ihaste luhale (joonis 21; kaardikiht nimega „Opperada“; lisa 7.2).
Looduse õpperaja lähtekoht asub Ihastesse viivalt asfaltteelt paremale pöörates,
sissesõidukeelumärgiga tähistatud kruusatee alguses. Seljataha jääb Tartu Annelinn, ees avaneb avar
vaade Emajõe luhale. Töös on detailselt lahti kirjutatud nii raja marsruut kui ka 7 punkti. Sellise raja
rajamine oleks kooskõlas ka ala linnukaitseliste eesmärkidega. Rada oleks suurepäraseks võimaluseks
luhaelustiku tutvustamiseks linnakeskkonnas.
Visioon
Kaitsealal on realiseerunud suurepärane potentsiaal olla populaarsem linnuvaatlusala Ida-Eestis,
kusjuures vaatlemine on tagatud hästi toimiva taristuga ega häiri elustikku.
Eesmärk
Kaitsealal on välja arendatud ajakohastele nõuetele vastav külastustaristu, tagatud külastajate piisav
informeeritus alal kehtivast kaitsekorrast ja väärtustest, kindlustades nii ka säästva ning kestliku
külastuse.
3.2. Ala mõjutavad arendused
Ropka-Ihaste looduskaitseala on unikaalne oma inimmõjude poolest. Kava koostamise ajal toimusid
või olid kavandatud kaitseala piirides või selle läheduses mitmed tegevused, mis võivad mõjutada ala
44
kaitse-eesmärke ning millele tuleb ka edaspidi tähelepanu pöörata. Neist enamuse realiseerimine
eeldab Natura ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimist või on see juba tehtud, mistõttu kava annab
olulisematest arendustest vaid ülevaate.
Tartu lennuväli
Ropka-Ihaste looduskaitseala loomise protsessis on Ülenurme valla territooriumil paiknev Tartu
Lennujaam korduvalt rõhutanud konflikti kaitsealast edela suunas jääva lennuvälja ja kaitseala
eesmärkide vahel (oht lennuliikluse turvalisusele, lisas 7.4). Lennujaama vastuseisu on suurendanud
asjaolu, et lennuväljal on alustatud regulaarlendudega inimeste veoks. Samas ei peetud linde oluliseks
piiravaks teguriks lennuvälja laiendamisel (Tartu lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Hendrikson & Ko 2007). Lennujaama territooriumil
toimub pidev lindude tõrje, sh ka surmamine, kuid kaitseeesmärgiks olevate liikide seisundit kaitsealal
need tegevused ei mõjuta.
Sõudekanal Veesportlaste algatusel on Tartu Linnavalitsuses alates 1998. a. arutatud Anne kanali pikendamist
rahvusvaheliste võistluste normidele vastavaks sõudekanaliks. Kanal paikneks täielikult või osaliselt
kaitseala Anne pv-s ja Ihaste skv-s (joonised 8 ja 9). 2003. a. on Eesti Ornitoloogiaühing oma
eksperthinnangus leidnud: “Vaatamata rakendatavate meetmetega kaasnevatele piirangutele ja
võimalikule majanduslikult kulukamate variantide rakendamise vajadusele ei garanteeri need
projekteeritava Ropka-Ihaste kaitseala põhjaosa väärtuse säilimist lindude elupaigana.”
(“Eksperthinnang Anne kanali rekonstrueerimisest ja ekspluateerimisest tulenev mõju linnustikule
Ihaste luhal”, Eesti Ornitoloogiaühing 2003). Keskkonnaministeeriumi poolt BirdLife
Internationial`ilt tellitud ekspertiisis (Szabolcs Nagy, 2006) leitakse samuti, et sõudekanali rajamisel
kavandatud ulatuses kaotaks Ihaste lahustükk oma looduskaitselise väärtuse. Kava koostamise ajal
kehtiv Tartu linna üldplaneering (joonis 8) näeb siiski ette nimetatud sõudekanali rajamise täies mahus.
Käesolevaks ajaks on kanali rajamine siiski aktuaalsuse minetanud.
45
Joonis 8. Tartu linna üldplaneering Ihaste ja Emajõe vahelisel alal.
Sillad Tartu linna kehtiv üldplaneering näeb Ihaste ja Ropka linnaosade ühendamiseks ette ka kahe silla
rajamist, millest üks kulgeks läbi Ihaste skv (nn Ropka sild) ning teine Ihaste ja Ropka skv vahelt
külgnedes kaitseala piiridega ja lõigates Ihaste skv-d (nn Ida-Ringtee sild, joonis 9).
Joonis 9. Ropka-Ihaste LKA Ihaste lahustükil kavandatavad ja toimunud arendused
46
Mõlema silla kohta on algatatud detailplaneering ning läbi viidud planeeringu keskkonnamõjude
hindamine. Eesti Ornitoloogiaühing on oma seisukohtades välistanud Ropka silla ning kompromissina
pidanud võimalikuks Ida-Ringtee silla rajamist. BirdLife International`i ekspertiis leidis 2006. a., et
sildade rajamisel on küll negatiivsed mõjud kaitse-eesmärkidele, kuid teatud leevendavate meetmete
korral on sildade rajamine kaitseala kaitse-eesmärke oluliselt kahjustamata siiski võimalik. Vähemate
mõjudega hinnati seejuures Ida-Ringtee silda, mille I etapp koos silla rajamisega üle Emajõe on
käsolevaks hetkeks ka teostunud.
Annelinna tunnelkollektori teenindustee Läbi Ihaste skv kulgeb maanteest jõeni Annelinna tunnelkollektori teenindamiseks rajatud tammitee
(joonis 9). AS Kobras poolt 2008. a koostatud töös „Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee
koridori (lõigus Väike kaar–Turu tn) kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringuga kavandatavate
tegevuste KSH aruanne“ leitakse järgmist: „Tunnelkollektori teenindustee takistab vee ja setete
liikumist üle lammiala. Tammi alla on rajatud kaks truupi, mis ei ole piisavad üleujutusvee
läbilaskmiseks. Lammi loodusliku seisundi säilimise saab tagada tee likvideerimise või piisava arvu
truupide rajamisega. Truupide vajaliku arvu ning asukoha määramiseks tuleks teostada pinnavee
üleujutusaegse dünaamika modelleerimine, mis võimaldaks hinnata vastava meetme tõhusust.“ Samas
leitakse, et teenindustee mõjusid ja lahendusi tuleks hinnata koos kavandatava Ropka silla
ehitusprojekti keskkonnamõjude hindamisega. Kuna tegemist võib olla kaitseala väärtusi negatiivselt
mõjutava probleemiga, tuleb kaitseala valitsejal tellida ekspertiis hindamaks kas, millised ja kui
olulised on need mõjud kaitse-eesmärkidele (liigid ja kooslused) ning vastavalt tulemustele võtta
kasutusele meetmed mõjude vähendamiseks.
Kaevandus
Kaitseala Aardlapalu pv-s asub AS-ile Ropka Liiv kuuluv Aardlapalu liivakaevandus (joonis 10).
2010. a esitas AS Ropka Liiv Aardlapalu II liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse, millega
soovitakse kaevandusala laiendada lääne suunas (joonisel 10 Aardlapalu II karjäär).
47
Joonis 10. Aardlapalu karjääri skeem.
KKK koostamise ajal viidi läbi korrastatava Aardlapalu liivakarjääri ja taotletava Aardlapalu II
liivakarjääri tegevustega kaasneva keskkonnamõju hindamine (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2011).
Vastavalt KMH aruande kinnitamise otsusele (Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, 07.06.2011 nr
JT 10-5/17074-18) tuleb korrastatav Aardlapalu karjäär rekultiveerimisel kujundada veekoguks, kus
oleksid sobilikud tingimused linnustikule (saared, kaldataimestik jmt) ning kaldad kujundada selliselt,
et veekogu saaks kasutada rekreatsioonialana (joonis 11). Enne kaevandamise lõppu peab kaevandaja
Keskkonnaametilt taotlema ala korrastamisprojekti tingimused.
48
Joonis 11. Aardlapalu kaevandusala korrastamise skeem.
1999. a kaevandusala korrastamise kavas (“Aardlapalu puhkeala ehitamise graafik koos etappide
äranäitamisega”, AS Ropka Liiv, 1999) nähakse ette karjääriala lõunaosale puhkeala rajamist koos
parkla, supelranna, mänguväljakute, välikohviku, paatide ja vesijalgrataste laenutuse ja muude
veeatraktsioonidega. Karjääri põhjaosa jääks kava kohaselt loodusliku mitmekesisuse vööndiks.
Kõige olulisem küsimus on, kuidas tagatakse liikumise piiramine ja häirimise vältimine ala põhjaosas,
mis on mõeldud lindude elupaigaks. Kui seda ei ole võimalik tagada, ei saa ala põhjaosa kujuneda
ilmselt ka lindudele oluliseks pesitsus- või toitumiskohaks nagu see on kavandatud. Juba praegu
kasutavad kogu karjääriveekogu aktiivselt paatidega kalastajad.
Aardlapalu prügila Peale Aardlapalu prügila sulgemist 2012. a on prügila kasutusel biogaasi tootmiseks ja
sorteerimisjaamana. Sulgemise kavale tehtud keskkonnamõjude hindamise kohaselt vähenes kaitseala
veekogude seisundit negatiivselt mõjutanud reostus ning ka kajakate ja vareslaste arv, kes on
kaitsealal olulised pesarüüstajad. Prügila sulgemisel negatiivseid mõjusid alale ette näha ei ole.
Puhkerajatised, matkateed jm Ülenurme valla üldplaneeringuga on loodava kaitseala Poldri piiranguvööndi Aardla järvest läände
jäävale osale ette nähtud aastaringse kergliiklustee ja suusaraja rajamine (joonis 12). Kuna tegemist
on ühe peamise haneliste ja kurvitsaliste rändepeatuskohaga, kõrgema veetasemega aastatel ka
pesitsuskohaga, siis tuleb sellise kergliiklustee rajamist ümber peatuskoha vältida.
49
Joonis 12. Ülenurme valla üldplaneeringuga kavandatav kergliiklustee (punane punktiir).
50
4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve
4.1. Inventuurid, seire ja uuringud
4.1.1. Elupaigatüüpide inventuur
Inventuuride ja seire läbiviimise põhjalikumad selgitused on esitatud ala uuritust käsitlevas punktis
1.5., kus p. 1.5.3 käsitletakse ka vajalikke inventuure. Nendega seonduvaid probleeme on käsitletud
peatükis 5. Kõik inventuuride ja seire maksumused on hinnangulised, tuginedes varasemale
kogemusele ja vastava ala ekspertide arvamusele. Inventuuride ja seire prioriteetsus sõltub otseselt
kaitstava väärtuse olulisusest.
Elupaigatüüpide seisundit ja levikut hinnatakse kogu ala elupaikade inventuuri põhjal kaks korda
kaitsekorraldusperioodi jooksul – kaitsekorraldusperioodi keskel, vahehindamise raames, ja lõpus.
Tööde korraldajaks on KeA, tegu on I prioriteedi töödega.
AS Kobrase poolt tehti ettepanek kogu poldriala kaasamiseks kaitsealasse, milleks tuleb teha
elupaigatüüpide ja liikide inventuuri kogu poldri lõunapoolel (ca 200 ha), mis hetkel jääb kaitsealast
välja. Tööde korraldajaks on KeA, tegu on III prioriteedi töödega.
4.1.2. Kaitsealuste taimeliikide inventuur ja seire
Kaitsealuste taimeliikide seisundit hinnatakse kaitsekorraldusperioodi keskel (vahehindamisel) ja
lõpus. Tööde korraldajaks on Keskkonnaagentuur (KAUR), tegu on I prioriteedi töödega.
AS Kobrase töös on tehtud ettepanek kogu poldriala kaasamiseks kaitsealasse, mis eeldaks ka
taimeliikide inventuuri kogu poldri lõunapoolel (ca 200 ha), mis hetkel jääb kaitsealast välja. Tööde
korraldajaks on Keskkonnaamet, tegu on III prioriteedi töödega.
4.1.3. Linnustiku inventuurid ja seire
Haudelinnustiku seisundit hinnatakse haudelinnustiku inventuuri põhjal kaks korda
kaitsekorraldusperioodi jooksul – vahehindamisel ja lõpus. Inventeeritakse eelkõige kaitseeesmärgiks
olevaid liike, aga ka teisi liike, kelle jaoks võib ala olulist väärtust omada.
Rändlindude seisundit hinnatakse rändlindude kevad- ja sügisrände loenduse põhjal kaks korda
kaitsekorraldusperioodi jooksul. Inventeeritavateks objektideks on eelkõige kaitse-eesmärgiks olevad
liigid, aga ka teised liigid, kelle jaoks võib ala olulist väärtust omada. Inventuuride korraldajaks on
KeA, tegu on II prioriteedi tööga.
Kaitse-eesmärgiks olevate hane- ja luigeliikide seiret teostatakse riikliku seire raames 3-aastase
sammuga vastavalt neile seiretele kehtestatud metoodikale. Tööde korraldajaks on
Keskkonnaagentuur (KAUR), tegu on I prioriteedi töödega.
51
Lähtuvalt AS Kobrase ettepanekust kaasata kaitsealasse ka Aardla poldri lõunaosa, tuleks inventuurid
läbi viia ka kaitsealast väljapoole jäävas poldriosas, et hinnata ettepaneku põhjendatust. Inventuuri
korraldajaks on KeA, tegu on III prioriteedi tööga.
4.1.4. Kahepaiksete inventuur
Kahepaiksete seisundi hindamiseks tuleb üks kord kaitsekorraldusperioodi jooksul kaardistada
kahepaiksete – rabakonna, rohukonna ja tiigikonna kudemisveekogud ning läbi viia ka rohu- ja
rabakonna kudupallide loendus. Inventuuril tuleb täpsustada ka kahepaiksete rändekoridorid
kaitsealal, vajadusel paigaldada kevadise rände ajal hoiatusmärgid. Inventuuri korraldajaks on KeA,
tegu on I prioriteedi tööga.
4.1.5. Putukate inventuur
Kaitse-eesmärgiks olevate putukaliikide – laiujuri, suur-kuldtiiva ja suur-rabakiili seisundit
hinnatakse üks kord kaitsekorraldusperioodi jooksul. Inventuuri korraldajaks on KeA, tegu on I
prioriteedi tööga. Inventuuri korraldajaks on KeA, tegu on I prioriteedi tööga.
4.1.6. Tiigilendlase inventuur
Tiigilendlase seisundit, s.o. eisnemist ja arvukust hinnatakse üks kord kaitsekorraldusperioodi jooksul.
Inventuuri korraldajaks on KeA, tegu on I prioriteedi tööga.
4.1.7. Kalade inventuur ja seire
Kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide – hink, võldas, tõugjas ja vingerjas – seisundit on reaalne
hinnata peale baasinventuuri läbiviimist eeskätt hingu ja vingerja puhul, kelle olemasolu, elupaiku
ja arvukus tuleks luhaveekogudes ja Emajõe kaldavööndis esmalt välja selgitada Nordic tüüpi
seirevõrkudega ning seejärel korraldada seiret 5-aastase intervalliga. Inventuuri korraldajaks on KeA,
tegu on I prioriteedi tööga, seire korraldajaks on KAUR, tegu on I prioriteedi tööga.
4.1.8. Maakasutuse inventeerimine
Niiduhoolduse korraldamiseks tuleb kord aastas, peale hooldusperioodi lõppu ala pool-looduslikud
kooslused ja taastamist vajavad alad inventeerida ja vajadusel maaomanikke või -kasutajaid küsitleda.
Kaardil tuleb piiritleda võsastunud alad koos võsa tiheduse ja ulatusega, niitmata ja niidetud
rohumaad koos kasutatud niitmisvõttega (niide ja äravedu või purustamine), karjatatavad alad koos
karja tõu, karjatamise perioodi ja koormusega ning muud teostatud tööd koos nende kirjeldusega
(maaparandussüsteemide hooldus, võsalõikus vaadete avamiseks jm). Sama metoodikaga tuleb
maakasutus kaardistada ka Aardla poldri kaitsealast väljapoole jäävas osas, et võrrelda kaitse
tulemuslikkust kaitsealal ning hinnata kaitseala laiendamise vajalikkust. Töö korraldajaks on KeA,
tegu on II prioriteedi tööga.
52
4.1.9. Veerežiimi seire
Pumpamise (s.o. veerežiimi) seireks on vajalik kolme veemõõdulati paigaldamine: 1) Aardla poldri II
pumpla külge, 2) vabavooluregulaatori poldri poolsesse külge ning 3) Aardlapalu kaevanduse
sissepääsutee lähedusse selle alt kulgevasse kanalisse (joonis 13). Seire käigus tuleb vähemalt 1.
märtsist 15. juulini vähemalt kaks korda kuus üles märkida veetaseme näidud kõigis
mõõtmispunktides. Lisaks on vajalik taotleda samade mõõtmispäevade veetaseme näidud Tartumaa
Kvissentali ja Reola mõõtmispunktide kohta Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudist. Aardla
poldri pumpamise eest vastutavalt isikult või asutuselt tuleb seire käigus taotleda ka pumpade sisse- ja
väljalülitamise kuupäevad, neil kuupäevadel pumbajaamas registreeritud veetase ning
vabavooluregulaatori avamise ja sulgemise kuupäevad. Eelarves on arvestatud andmete tasuta saamist.
Tegevus on vajalik veerežiimi ja selle reguleerimise mõjude hindamiseks kaitse-eesmärgiks olevate
liikide seisundile ning vajadusel vastavate tegevuste korrigeerimiseks. Töö korraldaja on KeA ja tegu
on I prioriteedi tööga.
Joonis 13. Veemõõdulattide paigalduskohad (mustad kolmnurgad; © Maa-amet, 2015).
4.2. Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.2.1. Pool-looduslike koosluste taastamine
Enamus kaitsealast on koheselt niidetav, kuid üha suurem osa on hakanud ka võsastuma või tekkinud
põõsagrupid. Ala niitmise võimaldamiseks tuleb põõsad eemaldada. Põõsad võivad jääda kasvama
kraavide servadele (välja arvatud võsaraie kaartidel näidatud alad) ja elektriliinide postide ümber,
nende puudumisel jätta kasvama üks põõsas või väiksem põõsagrupp iga 15 ha kohta. See pakub varje-
ja pesitsusvõimalusi mitmele kaitse-eesmärgiks olevale liigile.
53
Võsaraiet vajavate alade prioriteedid on näidatud joonisel 14 ja võsa tihedusastmed joonisel 15.
Võsaraiet vajavate alade pindalad on esitatud tabelis 8. Maksumuste arvestamisel on eelarve
koostamisel lähtutud keskkonnaministri vastava määrusega kehtestatud kategooriatest ja määradest
(„Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse
maksmiseks ja toetuse määrad”, RT I, 12.01.2011, 12). Paljudel aladel vajavad eemaldamist vaid
üksikud põõsad või põõsagrupid. Sellise töö kohta ei ole nimetatud määruses toodud maksumuse
määrasid, seetõttu on need eelarves arvestatud hinnangulise maksumusega 50 EUR/ha. Kuna
taastamine võtab võsastumise astmest lähtuvalt mitu aastat, on erineva prioriteetsusega alade
taastamistegevusi ette nähtud kolmele aastale.
Joonis 14. Võsaraiet vajavad alad vastavalt prioriteedile (sinine - I; roheline - II; punane - III).
54
Joonis 15. Võsaraiealad vastavalt võsa tihedusele (sinine – üksikud põõsad või põõsagrupid; kollane -
hõre kõrge võsa; roheline – keskmise tihedusega kõrge võsa; punane – tihe kõrge võsa).
Võsa lõikamine on lubatud 1. augustist 1. märtsini. Soovitatav võsaraie aeg on august, mis tagab
minimaalse võsude arenemise. Niidetud võsa tuleb alalt eemaldada hiljemalt 1. märtsiks. Külmunud
pinnasel võib eemaldatud võsa ka põletada. Võsast puhastatud alal tuleb koheselt alustada ka niitmist
(vt joonis 16), et vältida uue võsa teket ja kulutusi mitmekordsele võsaraiele.
55
Kokku on erineva tihedusega võsaga taastatavaid pool-looduslikke kooslusi kaitsealal 316,8 ha (tabel
8), s.h. I prioriteedi pool-looduslikke kooslusi 221,1 ha, II prioriteediga 5,4 ha ja III prioriteediga 90,3
ha
Tabel 8. Võsa eemaldamist vajavate alade pindala ja prioriteet.
Võsa tüüp Prioriteet Elupaigatüüp ja pindala (ha)
Lamminiit (6450) Teadmata Kokku
Üksikud põõsad I 175,4 24,6 199,9
Hõre kõrge võsa I 1,9 0,3 2,3
III 2,5 2,5
Keskmise tihedusega kõrge võsa I 3,8 3,0 6,8
Tihe kõrge võsa I 10,7 1,4 12,1
II 1,7 3,7 5,4
III 66,5 12,4 78,9
Vaadete avamine (2,8 km) III 2,2 6,7 8,9
Kokku 262,2 54,6 316,8
Töö korraldajateks on KeA ja RMK ning töö prioriteet varieerub I kuni III.
4.2.2. Pool-looduslike koosluste hooldamine
Peamiseks hooldusvõtteks kaitsealal on niitmine koos niidetud heina eemaldamisega alalt. Aardla
poldri osas võiks kuivematel aladel olla lubatud ka teatud põllukultuuride kasvatamine, kuid kuna
praeguste õigusaktide alusel ei ole võimalik reguleerida, mida ja mis ulatuses võiks kasvatada, siis
tuleb kultuuristamist vältida., kuid lubatud on ka karjatamine. Sobiv karjatamiskoormus on 0,2-0,8
lü/ha. Täpsemat koormust ei ole võimalik prognoosida, kuna see sõltub pinnase iseloomust, niiskusest
jm teguritest. Karjatatavatel aladel tuleb kasutatud koormuse mõju hinnata ja korrigeerida vastavalt
taimestiku ja linnustiku seire tulemustele. Karjatamise soovitatav algus on 15. mai, mis tagab
rändlindudele toidubaasi kevadrände ajal.
Kogu alal on eelistatud rohumaade niitmine, mis on looduskaitselistel eesmärkidel vajalik 2-3 aasta
järel, minimaalselt igal 5. aastal. Niitmist vajavate alade prioriteet on esitatud joonisel 16, jaotus
vastavalt eeltöödele joonisel 17 ja alade pindalad tabelis 9; prioriteete hinnati vastavalt ala seisundile
(võsastunud, kulustunud vm) ja looduskaitselisele potentsiaalile (nt sobiv elupaik kaitse eesmärgiks
olevatele liikidele). Iga-aastast niitmist tuleks võimalusel vältida, aga maaomanike või kasutajate
soovil võib seda lubada. Ala hooldamisel tuleb järgida luhtade hoolduskavas toodud soovitusi.
Niitmisel kasutada keskkonnasõbralikke meetodeid (servast serva või keskelt lahku). Niide tuleb
kokku koguda ja alalt eemaldada, sh heinapallid, hiljemalt niitmisele järgneva aasta 1. märtsiks.
Purustaja või hekseldaja kasutamine on lubatud vaid ala taastamisel, kus niitmine pole võimalik ning
karjatatavatel aladel peale karjatamist. Kulu põletamist võib lubada vaid külmunud pinnaselt 1.
novembrist 1. märtsini, kui see on kaitse-eesmärkidest lähtuvalt vajalik.
56
AS Kobras tehtud uuringu järgi („Aardla poldri…“, 2011) peaks looduslik veetase langema igal aastal
tasemele, mis võimaldab kogu ala niita. Poldriala saab vajadusel pumpamisega kuivendada, kuid
looduskaitseliste kulude optimeerimiseks tuleks seda teha vaid juhul, kui kogu ala ei ole olnud
võimalik niita neli varasemat aastat. Eelarves on niitmist kavandatud igal 2. aastal. Niitmise
hinnanguliste kulude arvutamisel on aluseks võetud keskkonnaministri vastavates määrustes esitatud
tasude määrad, mille alusel on poldril asuvate rohumaade niitmise määraks arvestatud 179 EUR/ha
ning väljaspool poldrit 185,98 EUR/ha. Sama määraga on arvestatud ka teadmata elupaigatüübi puhul.
I-III prioriteediga töö korraldajaks on KeA ja RMK, teostajaks huvilised.
Joonis 16. Niitmist vajavad alad vastavalt prioriteedile (roheline – I; sinine – II, punane – III).
57
Tabel 9. Niidetavate alade prioriteet ja pindala.
Prioriteet Elupaigatüüp ja pindala (ha)
Lamminiit (6450) Teadmata Kokku
I 330,9 43,0 373,9
II 38,9 3,7 42,6
III 67,3 16,2 83,5
Kokku 437,1 62,9 500,0
Joonis 17. Taastamise vajadused (roheline – võimalik kohe niita; sinine – vajalik üksikute põõsaste
või põõsagruppide eemaldamine; punane – eelnevalt vajalik võsa eemaldamine).
58
Kaitsealadel on probleemiks peale niidet maha jäetud heinapallid. Need eemaldatakse küll vastavalt
toetuse nõuetele niidetavalt alalt, kuid ladustatakse vahel ilma maaomaniku loata niidetava ala piiri
taha, kust kõrgvesi need hiljem alale tagasi võib kanda. Enne töö teostamist tuleb soovitada hankida
maaomaniku kirjalik nõusolek, kelle maale hein on kavas ladustada.
4.2.3. Veetaseme reguleerimine poldril
Kaitseala Aardla poldri osas on võimalik veetaseme reguleerimine pumpla ja vabavooluregulaatori
abil (joonis 18). Nende asukohad ja kirjeldused ning veetaseme reguleerimist puudutav on detailselt
kirjeldatud AS Kobras poolt tehtud Aardla poldri veetaseme reguleerimise uuringus (2011). Kava
koostamise ajal oli pumpamise korraldajaks ja Aardla poldri kuivendussüsteemide haldajaks Aardla
maaparandusühistu. Lähtuvalt ala kaitse-eesmärkidest võib ala kuivendamist lubada alates 15. juulist
kuni 31. detsembrini. Muul ajal on lubatud veetaseme alandamine tasemeni 31,30 m. See on kaitse-
eesmärkidest lähtuvalt veel sobiv veetase, mis samas välistab üleujutusi elamualadel ja teedel.
Kuivendussüsteemide hooldustöid võib teostada 15. juulist 1.
märtsini.
Joonis 18. Aardla poldri toimiva pumpla ja vabavooluregulaatori asukoht (kolmnurgad).
AS Kobras hinnangul alaneb poldril veetase igal aastal niitmistööde teostamiseks looduslikul teel
piisavalt madalale ja sel eesmärgil pumpamine ei ole vajalik. Kui niitmine ei ole siiski vähemalt 4
aastal olnud võimalik kogu niitmist vajaval alal, tuleb niitmise võimaldamiseks kaitseala valitsejal
tellida vee pumpamine pumplate haldajalt. Sellise töö maksumus on eelarvetabelis arvestatud vastavalt
Aardla maaparandusühistu esimehe esitatud keskmistele andmetele ja maksumusele 2010. a seisuga.
Kuna selline vee alandamine on ka maaomanike huvides, siis on võimalik, et kulusid saab jagada kõigi
59
maaomanike vahel proportsionaalselt või vastavalt maaparandusühistu kehtestatud reeglitele. Kui
poldriala maaomanikud soovivad vee pumpamist sagedamini kui igal 5. aastal, siis tuleks ka
Keskkonnaministeeriumil selle kulude katmisel osaleda võrdselt teiste maaomanikega vähemalt üle
aasta eeldusel, et see on vajalik niitmise võimaldamiseks või maaparandussüsteemide hoolduseks ning
samal aastal toimub ka poldrialade niitmine.
Seni on ebaselge Aardla maaparandusühistu tulevik, kuna alustatud on pankrotimenetlust ja käimas
olid ühistuga seotud kohtuasjad. Sellega seoses on ka ebaselge, kellele kuuluvad või saavad kuuluma
poldri pumplad, ülevooluregulaator ja kuivendussüsteemid ja ei ole võimalik oletada nende edasise
kasutuse korda ega sõlmida kokkuleppeid nende kasutamiseks ja riigi osaluseks. Riigi esindajal tuleb
kindlasti edaspidi toimuvate muutustega kursis olla ning otsuste langetamisel osaleda, et tagada ala
kaitse-eesmärkidele soodne majandamine.
Maaparandusseaduse mõistes on maaparandus ja maaparandusühistute tegevus seotud ainult
maatulundusmaaga (Maaparandusseadus, RT I 2003, 15, 84). Maa sihtotstarbe muutmisel
maatulundusmaast muuks maaks, loetakse maaparandussüsteemi kasutusotstarve sellel kinnistul
lõppenuks ja tehakse vastav muudatus maaparandussüsteemide registris. Seetõttu on vee pumpamise,
kuivendussüsteemide hoolduse jm kuludest vabastatud Aardla poldril olevad riigimaad, mille
sihtotstarve on muudetud looduskaitseliseks maaks. Samas on ka looduskaitselistel eesmärkidel
kuivendamise võimaldamine ja süsteemide korrashoid neil maadel siiski vajalik. Seetõttu tuleks ka
riigi esindajal nende maade omanikuna osaleda võrdselt teiste osanikega maaparandusühistu vm
kuivendussüsteeme ja rajatisi haldava asutuse tegevuses ja rahalistes kohustustes. Looduskaitselised
maad võiks kohustustest vabastada vaid juhul, kui poldril taastataks looduslik veerežiim (piisav
läbivool jm). Vastavalt tuleks muuta ka maaparandusseadust, mis looks võrdsed õigused ja
kohustused. Praegu on maaparandusühistu kohustuslike liikmetena pumpamise ja hooldustööde
rahastamisel sunnitud osalema ka need maaomanikud, kes ei ole huvitatud poldri kuivendamisest ega
saa maast otsest kasu.
Poldri vabavooluregulaator võimaldab isevoolselt poldrit veest tühjendada, kui selle veetase on
kõrgem Emajõe veetasemest, ning hoida üleujutuse eest, kui veetasemed on vastupidised.
Pumpamiskulude minimeerimiseks on sellist reguleerimist soovitanud AS Kobras oma uuringus ning
selliselt reguleerimist alal ka kasutatakse. Ala kaitse-eesmärke arvestades tuleks 1. märtsist 15. juulini
eelistada aga looduslikku veerežiimi ehk hoida vabavooluregulaator pidevalt avatuna ning sulgeda see
vaid juhul, kui veetase poldril tõuseb üle taseme 31,30 m ja Emajõe veetase ületab poldri veetaseme.
Kuna aga poldri veetase tõuseb loomulikul teel ka peale regulaatori sulgemist, siis tuleb koheselt
alustada ka vee pumpamist, et hoida tase allpool 31,30 m. Sellisel tingimusel pumpamise eest tasumine
tuleb korraldada kaitseala valitsejal. Kuna ei ole võimalik ette ennustada pumpamist vajavaid aastaid
ega tööde mahtu, ei ole eelarves vastavat kulu arvestatud.
Tegu on I prioriteedi tööga, mida peab korraldama KeA ja millest sõltub poldriala kaitseeesmärkide
täitmise ja inimestele tekkivate võimalike majanduslike kahjude habras tasakaal.
60
4.2.4. Vaadete avamine seireks
Emajõe luhaaladel paiknevatel teeradadel ja muldvallidel on vajalik vaadete avamine (joonis 19).
Tegevuse eesmärgiks on linnustiku inventuuride ja seire teostamise võimaldamine, aga see avab alad
ka külastajatele. Tegevuse maksumus on hinnanguline, töö tegelik maht ja täpsed vaadete avamise
kohad selguvad selle teostamisel, kuna kiire võsastumise tõttu ei ole võimalik tegevusi pikalt ette
planeerida.
Töö tuleb läbi viia ala tundvate ornitoloogide kohapealsel juhendamisel. Töö korraldajaks on RMK,
tegu on III prioriteedi tööga.
Joonis 19. Vaadete avamise piirkonnad.
4.3. Taristu, tehnika ja loomad
4.3.1. Juurdepääsude rajamine luhtadele
Kava koostamise ajal puudus põllutöömasinatel juurdepääs Ropka skv luhaaladele, kuna juurepääsud
on võsastunud, hävinud või pole neid olnudki. Seetõttu on esmalt vajalik võimalike juurdepääsuteede
olukorra hindamine ning juurdepääsu võimaldamiseks vajalike tööde kavandamine ja
projekteerimine ning seejärel juurdepääsude rajamine lähtuvalt majandamiseks vajalike
põllutöömasinate vajadustest. Kuna nende tööde maksumust ei ole võimalik enne projektifaasi
hinnata, pole eelarvetabelis tööde maksumusi. Võimalikud juurdepääsuteed on toodud joonisel 20.
Juurdepääsude projekteerimise korraldajaks on RMK, tegevus on I prioriteedi töö.
61
Joonis 20. Olemasolevad (must joon) ja võimalikud (must punktiir) juurdepääsuteed Ropka skv
luhtade majandamiseks.
4.3.2. Ihaste õpperaja rajamine
Ala ainus õpperada on kavandatud Ihaste skv-sse (joonis 21). Raja pikkuseks on umbes 2,8 km ja sellel
paikneb 7 kirjelduspunkti. Raja marsruut ja punktide kirjeldused on koostatud juba 2001. a (lisa 7.2.).
Õpperaja eesmärk on tutvustada ala taimestikku ja kooslusi. Õpperaja loomisel on vajalik kohati
teeradadelt võsa piirata ning rada edaspidi hooldada, et võimaldada külastajatel vaba liikumist. Kuna
rada kattub osaliselt kavandatava nn Ropka silla marsruudiga, siis tuleb õpperaja kavandamisel ja
rajamisel sellega arvestada. Töö korraldajaks on RMK, rajamine on III prioriteedi töö, kuid juba raja
hooldamine on II prioriteedi töö.
4.3.3. Infotahvlite paigaldamine ja hooldamine
Kaitsealal on olnud üks infotahvel linnuvaatlustorni juures, kuid selle puitalus on purunenud.
Kaitsealale on kavandatud lisaks 2 suurt infotahvlit ala ja selle väärtuste kohta (Ihaste skv-s ja
Ülenurme-Haaslava tee ääres), 2 keskmist tahvlit liikumispiirangu kohta Aardla järve skv-s koos
kalameeste teavitamisega piirangu põhjustest, 2 keskmist tahvlit Porijõele mootorsõidukiga liikumise
kohta ning 7 infotahvlit käitumisjuhistega alal liikujate teavitamiseks.
Kui samas kohas on ette nähtud mitu tahvlit, tuleb need kulude optimeerimiseks paigaldada ühele
postile. Tahvlite kavandatavad asukohad on esitatud joonisel 21 ja tegevuste kaardikihil. Peale
infotahvlite paigaldamist tuleb tagada ka nende regulaarne hooldamine. Töö korraldajaks on RMK,
tegu on II prioriteedi tööga.
62
Joonis 21. Infotahvlid (sinine ring – infotahvel kaitsealal liikumise kohta; sinine kolmnurk –
infotahvel veesõidukitega liikumise kohta; sinine kilp – kaitseala tutvustav stend), matkarada (sinine
katkendjoon punaste numbritega), olemasolev infostend ja vaatlustorn (punane kilp).
4.3.4. Vaatlustorni rekonstrueerimine
Koheselt vajab hooldamist olemasolev vaatlustorn Poldri pv-s. Vaatlustornis tuleb ülemisel korrusel
parandada trepi piire ja lagi ning muuta välispiirete konstruktsiooni (praegu tugipostide välisküljele
kinnitatud piirded kinnitada siseküljele). Torni ja infotahvli juurde tuleb rajada ka ca 20 m pikkune
laudtee, mis võimaldab neile ligipääsu ka kõrgvee ajal. Vaatlustorni hooldamata jätmine võib
põhjustada seda kasutavatele inimestele vigastusi. Järgnevate aastate hooldus toimub vastavalt
vajadusele. Töö korraldajaks on RMK ja tegu on II prioriteedi tööga.
63
4.3.5. Porijõe tammitee sulgemine
Ülenurme-Haaslava teelt piki Porijõe tammi põhja poole kulgev tammitee tuleb sõidukite liiklemiseks
sulgeda (sulgemise koht näidatud joonisel 22 ja tegevuste kaardikihil), kuna mootorsõidukitega
liikumine häirib alal peatuvaid ja pesitsevaid linde ning suurendab ka prügistamist. Kava koostamise
ajal oli tammitee suletud selleks risti läbi tee kaevatud süvisega, kuid siiski oli leitud võimalus
sõidukitega sellest mööda sõita. Varasemalt on liikumise tõkestamiseks kasutatud tõkkepuud ja
betoontõkiseid, kuid mõlemad on üsna kiiresti kas purustatud või eemaldatud. Sobiva lahenduse
leidmisel tuleb tagada võimalus läbipääsuks operatiivsõidukitele ja põllutöömasinatele. Sobivaks
lahenduseks võib olla nt olemasoleva süvise pikendamine ja süvendamine, põllutöö- jm masinate
jaoks tuleks sel juhul kavandatud liikumise ajaks paigaldada rauast vm materjalist ajutine
ülesõiduplaat vm. Sarnast lahendust kasutatakse teetöödel süviste ületamise võimaldamiseks
sõidukitele. Töö korraldajaks on RMK ning tegu on II prioriteedi tööga.
Joonis 22. Porijõe tammitee sulgemise koht (sissesõidu keelu tähis).
4.3.6. Kaitseala tähistamine
Kuna tegu on Tartu linnas ja selle vahetus naabruses asuva väga inimmõjulise ja suure külasussurvega
alaga, mis koosneb mitmest lahustükist, siis tuleb kaitseala tähistamiseks tellida ja paigaldada kokku
59 piiritähist, kõik keskmise suurusega tähised kaitseala ja vööndi nimega. Kaitseala tähiste asukohad
on esitatud joonisel 23 ja tegevuste kaardikihil. Võimalusel tuleb tähisega samale postile paigaldada
ka infotahvlid. Töö korraldajaks on RMK ja tegu on II prioriteedi tööga.
64
Joonis 23. Kaitseala piiritähiste asukohad.
4.4. Kavad, eeskirjad
4.4.1. Kaitse-eeskirja muutmine
Olemasolevate linnustikuandmete koondamisel selgus, et ala kaitse-eesmärgiks olevad liigid
(peamiselt hanelised, kahlajad, lauk ja rohunepp) kasutavad ka kavandatava kaitseala piiridest välja
jäävat Aardla poldri lõunaosa. Seepärast tasub kaaluda kaitseala piiride muutmist (kaitseala piiride
laiendamise ettepaneku on teinud ka AS Kobras 2011. a oma töös „Aardla poldri veetaseme
reguleerimise uuring“). Siiski ei ole selge, kas tegemist on neile liikidele esmase elu- ja
toitumispaigaga või on poldri põhjaosa ja ülejäänud kaitseala kulustumise ja võsastumise tõttu
muutunud ebasobivaks. Seetõttu tuleks esmalt taastada ja hooldada kavandatava kaitseala piiridesse
65
jääv osa ning seirata toimuvaid muutusi nii kaitseala sees kui väljaspool Aardla poldri osas ning
kaitseala laiendamise otstarbekust hinnata koos kaitseala kaitse tulemuslikkuse hindamisega vastavalt
tegevuskavale.
Vahetult väljaspool kavandatava kaitseala piire on leitud ka kaitsealuseid taimeliike (2010. a balti
sõrmkäppa jt), kuid kuna süstemaatilist taimestiku inventuuri ei ole poldril ega alal tehtud, siis ei ole
selge, kas tegemist on kaitsealale oluliste leiukohtadega, mis väärivad kaitseala piiride muutmise
kaalumist. Seetõttu tuleks esmalt läbi viia elupaikade ja taimestiku inventuur, ning seejärel otsustada
piiride muutmise vajalikkuse ja otstarbekuse üle. Kaitse-eeskirja muutmist korraldab on KeA, I
prioriteedi töö.
4.4.2. Kaitsekorralduskava uuendamine
Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks, kuid eelarve ja tegevuskava planeerimine
nii pikaks ajaks on keeruline. Seetõttu tuleb 2019. aastal hinnata esimese perioodi tulemuslikkust (tabel
11) ja uuendada kaitsekorralduskava, eelkõige koostada uus ajakava ja eelarve.
Kaitsekorraldusperioodi lõpus koostatakse kava järgmiseks perioodiks. Töö korraldab KeA, I
prioriteedi töö.
4.5. Kaitseala tutvustamine
Kaitseala tutvustamiseks on kavandatud infovoldiku koostamine, mis võib olla sarnane teistele KeA
poolt koostatavatele standardsetele kaitsealasid tutvustavatele voldikutele ning digitaalselt
allalaadimiseks kättesaadav ja väljaprinditav KeA kodulehelt. Tegevuse korraldab KeA või ka asjast
huvitatud MTÜ-d (EOÜ, ELF vm) või isikud. Tegevus on III prioriteediga.
66
4.6. Eelarve
Eelarve tabelisse 10 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud
perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste
säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite
kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 10. Ropka-Ihaste kaitseala tegevuskava ja eelarve.
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp
Tegevuse
maksumus
kokku
Maksumus (x 100 EUR)
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1 Elupaigatüüpide inventuur
(790,6 ha I prioriteet; ca 200
ha III prioriteet)
Inventuur KeA I
III
X
X
X
0 0
4.1.2 Kaitsealuste taimeliikide seire Seire KAUR I X X 0
4.1.2 Kaitsealuste taimeliikide
inventuur Inventuur KeA III X 0
4.1.3 Haudelinnustiku inventuur Inventuur KeA II 90 120 210
Korral- daja Prioriteet 2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
67
4.1.3 Linnustiku inventuur (ca 200 ha) Inventuur KeA III 30 30
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp
Tegevuse
maksumus
kokku
Maksumus (x 100 EUR)
4.1.3 Rändlindude kevad- ja
sügisrände loendus Inventuur KeA II 50 50 100
4.1.3 Hane- ja luigeliikide seire Riiklik seire KAUR I 7 9 11 27
4.1.4 Kahepaiksete inventuur Inventuur KeA I 40 40
4.1.5 Putukate inventuur Inventuur KeA I 12 12
4.1.6 Tiigilendlase inventuur Inventuur KeA I 7 7
4.1.7 Kalade inventuur Inventuur KeA I 30 30
4.1.7 Kalade seire Riiklik seire KeA I 32 32
4.1.8 Maakasutuse inventeerimine Inventuur KeA II X X X X X X X X X X 0
4.1.9 Veerežiimi seire Riiklik seire KeA I 30 30
Hooldus-, taastamis- ja ohjamistegevused
4.2.1 Pool-looduslike koosluste
taastamine (võsaraie): I
prioriteet 221,1 ha; II prioriteet 5,4 ha; III prioriteet 90,3 ha
Koosluste
taastamistöö KeA
RMK I 181 181 362
II 24 24 48
III 350 35 0
700
4.2.2 Pool-looduslike koosluste
hooldamine: I prioriteet 373,9
ha; II prioriteet 42,6 ha; III
prioriteet 83,5 ha
Koosluste
hooldustöö KeA
RMK I 682 682 682 682 682 3410
II 80 80 80 80 80 400
III 155 155 155 155 620
4.2.3 Veetaseme reguleerimine
poldril Koosluste
hooldustöö KeA I X X X X X 0
Korral- daja Prioriteet 2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
68
4.2.4 Vaadete avamine (võsaraie)
seireks 2,8 km Maastiku
hooldustöö RMK III 30 30
Taristu, tehnika ja loomad
4.3.1 Juurdepääsude rajamine
luhtadele Muu taristu
rajamine RMK I X X
4.3.2 Ihaste õpperaja rajamine (2,8
km; 7 punkti) Radade,
külastuskeskuste ja puhkekohtade
rajamine
RMK III 40 40
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp
Tegevuse
maksumus
kokku
Maksumus (x 100 EUR)
4.3.2 Ihaste õpperaja hooldamine (2,8 km; 7 punkti)
Radade,
külastuskeskuste ja puhkekohtade
hooldamine
RMK II 3 3 3 3 3 3 3 21
4.3.3 Infotahvlite koostamine ja
hooldamine (14 tk) Infotahvlite
rajamine RMK II 50 1 1 1 1 1 1 1 1 58
4.3.4 Vaatlustorni rekonstrueerimine (s.h 20 m
pikkuse laudtee rajamine) ning
hooldamine
Radade,
külastuskes-kuste ja puhkekohtade
hooldamine
RMK II 5 40 3 3 3 5 3 3 3 3 71
4.3.5 Porijõe tammitee sulgemine Külastuskoormuse reguleerimine
RMK II X X
4.3.6 Kaitseala tähistamine ja
tähiste hooldamine (59
keskmist tähist)
Tähistamine RMK II 40 1 1 1 1 44
Kavad, eeskirjad
Korral- daja Prioriteet 2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
69
4.3.1 Juurdepääsude projekteerimine
luhtadele Tegevuskava RMK I 100 100
4.4.1 Kaitse-eeskirja muutmine (vajadusel)
Eeskiri KeA I 50 50
4.4.2 Kaitsekorralduskava
uuendamine, s.h. tulemuslikkuse hindamine
Kava KKA I X 130 130
Kaitseala tutvustamine
4.5. Infovoldiku koostamine Trükiste
väljaandmine KeA, HV
III 25 30 55
KOKKU 993 510 1256 437 994 169 845 98 864 489 6657
KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, X – omavahenditest tehtav töö – kas Keskkonnaamet, KAUR või
RMK, HV- huvilised
5. Kaitse tulemuslikkuse hindamine
Kaitse tulemuslikkuse hindamine viiakse läbi kaks korda kaitsekorraldusperioodi jooksul –
kaitsekorraldusperioodi keskel ja uue kava ettevalmistamisel kaitsekorraldusperioodi lõpus.
Alljärgnevalt on esitatud põhimõtted, mida Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorraldamise
tegevuse tulemuslikkuse hindamisel arvestada:
• Tulemuslikkuse hindamise käigus analüüsitakse saavutatud tulemusi kavandatud
tegevustega võrreldes.
• Kaitsealuste liikide kaitseks tehtavate tegevuste tulemuslikkust hinnatakse kaitstavate
liikide seisundi alusel – arvukuse muutused, sigimisedukus, elujõulise populatsiooni säilimine jne.
Hindamise aluseks on olemasolevad andmed, inventuuride ja seire tulemused.
• Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse, kas kaitsekorralduslikud tegevused aitasid kaasa
kaitse-eesmärgi saavutamisele või mitte ja kui edukalt. Antakse hinnang tehtud kulutuste ja
saavutatud tulemuste suhtes.
Kaitseala kaitsekorraldus loetakse tulemuslikuks, kui kaitsekorraldusperioodi lõpus on
kaitseeesmärgiks olevad väärtused säilinud kava koostamise aegses või inventeerimisaegses
mahus, nende arvukus või pindala on suurenenud ning seisund paranenud.
Kaitse korraldamise tulemuslikkuse hindamise tegevused, indikaatorid ja oodatavad tulemused on
esitatud tabelis 11. Lindude puhul on kriteeriumiks pandud arvukuse viimased andmed (lisa
7.3), millest Natura standardandmebaasis linnuala eesmärgiks seatud arvukuse andmed (tabel 5)
võivad oluliselt erineda. Kaitsekorraldusperioodi eesmärgiks lindude puhul on eeskätt nende
arvukuse säilitamine seni teadaoleval tasemel (lisa 7.3) ning võimalusel arvukuse suurendamine ala
hooldusega, et saavutada pikemas perspektiivis Natura standadrandmebaasis seatud eesmärgid
(tabel 5).
68
71
Tabel 11. Kaitse tulemuslikkuse hindamise indikaatorid, kriteeriumid ja oodatavad tulemused (tabelis 2 esitatud järjestuses).
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
1 Huumustoitelised järved
ja järvikud (3160) Pindala ja esinduslikkus 30,5 ha,
esinduslikkusega B 30,5 ha, esinduslikkusega B
Järve praegune seisund tegelikult teadmata. Vajalik
seisundi hindamine elupaigatüüpide inventuuriga
2 Lamminiidud (6450) Pindala ja esinduslikkus 517,0 ha,
esinduslikkusega B 517,0 ha,
esinduslikkusega B Kuna inventuur 10 aastat vana ja osa alast
inventeerimata, siis on vajalik kogu ala inventuur,
kriteerium ja oodatav tulemus seada vastavalt
inventuuri tulemusele.
3 aasnelk (Dianthus
superbus) Kasuvuala pindala 0,07 ha 0,07 ha Hinnata õitsemisajal juunist septembrini
4 emaputk (Angelica
palustris) Populatsioonide
kogupindala 31,55 ha 31,55 ha Hinnata õitsemisajal augustis
5 pehme koeratubakas (Crepis mollis)
Populatsioonide
kogupindala, taimede arv 1,71 ha, 163 taime 1,71 ha, 163 taime Arvukust hinnata juulis, kui taim õitseb
6 ahtalehine ängelhein (Thalictrum incarnata)
Populatsioonide
kogupindala 2,66 ha 2,66 ha Hinnata õitsemisajal juulis-augustis
7 künnapuu (Ulmus laevis) Vähemalt 20 cm
läbimõõduga isendite arv 6 puud Ihaste
lahustükil jõe ääres 6 puud Ihaste
lahustükil jõe ääres Hinnata vegetatsiooniperioodil
8 siberi võhumõõk (Iris
sibirica) Populatsioonide
kogupindala 7,18 ha 7,18 ha Hinnata võib nii mais-juunis õitsemisajal kui ka juulis
viljumisajal
9 valge vesiroos (Nymphaea alba)
Populatsiooni pindala 0,002 ha 0,002 ha Hinnatav suve läbi
10 värvi-paskhein (Serratula tinctoria
Populatsioonide
kogupindala, taimede arv 0,03 ha, 54 taime 0,03 ha, 54 taime Hinnata õitsemisajal juulis-augustis
11 tiigilendlane (Myotis
dasycneme) Liigi esinemine alal Liik esineb alal Liik esineb alal Liigi esinemise kontrollimine detektoriga juunis;
arvukus teadamata
12 rabakonn (Rana arvalis) Liikide esinemine alal Liikide esinemine
alal Liikide esinemine
alal Aprillist-juunini külastada ala 2-3 korda ja kaardistada
kudemisveekogud (kudemine, kudupallid ja -nöörid.
Aprillis-mais toimub pruunide konnade kudemine, mai
lõpus-juuni alguses roheliste konnade kudemine.
Juuni alguses ja juulis kontrollida üle need veekogud,
kus kudemine toimus, ja teha kahvapüügiga kindlaks
kulleste olemasolu.
13 rohukonn (Rana
temporaria)
14 tiigikonn (Rana
lessonae)
72
15 tutkas (Philomachus
pugnax) Kevadrändel peatuvate
isendite arv <1000 is 1000 is (5000 is,
seisund C) Peatuvate lindude loendus aprillis ja mais vähemalt 3
korda.
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus (sulgudes N2 ala
eesmärk)
Selgitus
16 hüüp (Botaurus stellaris) Laulvate isaslindude arv 2-3 paari 2 paari (4-5 paari,
seisund C) Kaevanduse laienemisel ja lamminiitude hooldamisel
võib arvukus väheneda. Laulvate isaslindude vähemalt
ühekordne kaardistamine mais.
17 rohunepp (Gallinago
media) Mängivate isaste arv >10-15 isalinud 15 isalindu (10
isalindu, seisund C) Mängivate isaslindude vähemalt kahekordne loendus
mais-juunis.
18 soopart (Anas acuta) Kevadrändel peatuvate
isendite arv <200 is 200 is
(500 is, seisund C) Peatuvate lindude loendus aprillis ja mais 3 korda.
19 väikehuik (Porzana
parva) Laulvate isaslindude arv 2-4 paari 2 paari (1-15 paari,
seisund A) Arvukus ilmselt väheneb luhaniitude hooldamisel.
Territooriumide 2-kordne kaardistamine mais.
20 väikekajakas (Hydrocoloeus minuta)
Pesitsevate paaride arv 40-50 paari 40 paari (10- 50paari, seisund C)
Territooriumite vähemalt kahekordne kaardistamine
juunis-juulis.
21 väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii) Kevadrändel peatuvate
isendite arv 30-40 is 400 is (450 is,
seisund C) Peatuvate lindude loendus märtsist maini vähemalt 3
korda.
22 hallpõsk-pütt (Podiceps
grisegena) Pesitsevate paaride arv 2-3 paari 2 paari (3-5 paari,
seisund C) Territooriumite ja pesakondade vähemalt kahekordne
kaardistamine juunis-juulis.
23 mudatilder (Tringa
glareola) Kevadrändel peatuvate
isendite arv 300-500 is 500 is (2000 is,
seisund C) Peatuvate lindude loendus aprillis ja mais vähemalt 3
korda.
24 mustviires (Chlidonias
niger) Pesitsevate paaride arv <20 paari 40 paari (90-200
paari, seisund B) Territooriumite vähemalt kahekordne kaardistamine
juunis-juulis.
25 rooruik (Rallus
aquaticus) Laulvate isaslindude arv <5 paari 5 paari (20 paari,
seisund B) Laulvate isaslindude vähemalt kahekordne
kaardistamine mais-juunis.
26 rukkirääk (Crex crex) Laulvate isaslindude arv 20 paari 50 paari (70-80
paari, seisund C) Laulvate isaslindude vähemalt kahekordne
kaardistamine juunis.
27 täpikhuik (Porzana
porzana) Laulvate isaslindude arv 50-70 paari 50 paari (200-300
paari, seisund B) Laulvate isaslindude vähemalt kahekordne
kaardistamine mais.
73
28 kiivitaja (Vanellus
vanellus) Pesitsevate paaride arv Teadmata 20 paari (20-30
paari, seisund C) Kriteerium ja oodatav tulemus täpsustada esimese
inventuuri põhjal. Territooriumite vähemalt
kahekordne kaardistamine mais-juunis.
29 lauk (Fulica atra) Kevadrändel peatuvate
isendite arv Teadmata Täpsustada
inventuuril Kriteerium ja oodatav tulemus täpsustada esimese
inventuuri põhjal. Peatuvate lindude loendus aprillis
ja mais vähemalt 3 korda.
Pesitsevate paaride arv Teadmata 40 paari (paari 30- 50 paari, seisund C)
Kriteerium ja oodatav tulemus täpsustada esimese
inventuuri põhjal. Arvukus ilmselt väheneb luhaniitude
hooldamisel. Territooriumite ja pesakondade
kahekordne kaardistamine juunis-juulis.
Tabeli 11 järg…
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus (sulgudes N2 ala
eesmärk)
Selgitus
30 luitsnokk-part (Anas
clypeata) Kevadrändel peatuvate
isendite arv <160 is 160 is (300 is, seisund
C) Peatuvate lindude loendus aprillis ja mais vähemalt 3
korda.
31 naerukajakas (Larus
ridibundus) Pesitsevate paaride arv Teadmata 2000 paari (2000-
10000 paari, seisund B)
Kriteerium ja oodatav tulemus täpsustada esimese
inventuuri põhjal. Territooriumite vähemalt
kahekordne kaardistamine mais-juunis.
32 rabahani (Anser
fabalis) Kevadrändel toituvate
isendite arv 2600 is 3000 is (4000 is,
seisund C) Peatuvate lindude loendus märtsist maini vähemalt 3
korda.
Kevadrändel ööbivate
isendite arv 1500-3500 is 1500 is Ööbivate lindude loendus välja- või sisselennul
märtsist maini vähemalt 3 korda.
33 rägapart (Anas querquedula)
Kevadrändel peatuvate
isendite arv <40 is 40 is (65 is, seisund C) Peatuvate lindude loendus aprillis ja mais vähemalt 3
korda.
Pesitsevate paaride arv 5-10 paari 5 Territooriumite ja pesakondade vähemalt kahekordne
kaardistamine juunis-juulis.
34 sinikael-part (Anas
platyrhynchos) Kevadrändel peatuvate
isendite arv Teadmata Teadmata (2200 is,
seisund C) Kriteerium ja oodatav tulemus täpsustada esimese
inventuuri põhjal. Peatuvate lindude loendus aprillis
ja mais vähemalt 3 korda.
Pesitsevate paaride arv Teadmata 40 paari (40-60 paari,
seisund C) Kriteerium ja oodatav tulemus täpsustada esimese
inventuuri põhjal. Territooriumite ja pesakondade
vähemalt kahekordne kaardistamine juunis-juulis.
74
35 suur-laukhani (Anser
albifrons) Kevadrändel toituvate
isendite arv 8100 is 10000 is (10000 is,
seisund C) Peatuvate lindude loendus märtsist maini vähemalt 3
korda.
Kevadrändel ööbivate
isendite arv 3500-15000 is 5000 is Ööbivate lindude loendus välja- või sisselennul
märtsist maini vähemalt 3 korda.
36 tuttvart (Aythya
fuligula) Kevadrändel peatuvate
isendite arv <200 is 200 is Peatuvate lindude loendus aprillis ja mais vähemalt 3
korda.
Pesitsevate paaride arv 20 paari 20 paari (20-40 paari,
seisund C) Territooriumite ja pesakondade vähemalt kahekordne
kaardistamine juunis-juulis.
37 viupart (Anas
penelope) Kevadrändel peatuvate
isendite arv <600 is 600 is (1200 is, seisund
C) Peatuvate lindude loendus aprillis ja mais vähemalt 3
korda.
75
6. Kasutatud allikad
Eesti Ornitoloogiaühing, 2003: Eksperthinnang Anne kanali rekonstrueerimisest ja
ekspluateerimisest tulenev mõju linnustikule Ihaste luhal.
Hendrikson & Ko, 2007: Tartu lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne.
Keskkonnamet, 2010: Kaitse ja hoiuala kaitsekorralduskava koostamise juhend.
Keskkonnaministeerium, 2010: Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse
määruse eelnõu.
Kobras AS, 2008: Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar–
Turu tn) kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste KSH
aruanne.
Kobras AS, 2011: Aardla poldri veetaseme reguleerimise uuring. Töö nr V 076, Tartu.
Martin, M., J. Luig, 2002. Potentsiaalsed Natura 2000 alad Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II lisa
putukaliikide kaitseks. EV KKM leping nr. 2-19-21/337, lõpparuanne.
Metsoja, J.-A., 2020: Luhtade hoolduskava. (Keskkonnaameti tellitud töö).
Pärandkoosluste Kaitse Ühing, 2010: Juhend Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud pool-
looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.
RTL 2004, 78, 1255: Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised.
RT I, 12.01.2011, 12: Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise
kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad.
RT I, 21.04.2011, 5: Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse
taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013.
Szabolcs, N., 2006: Assessment of the Ropka-Ihaste Floodplain for bird conservation.
76
7. LISAD
7.1. Kaitse-eeskiri
Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 17.10.2014 nr 162 (avaldamismärge: RT I, 21.10.2014, 1) Määrus
kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Tartu maakonnas Tartu linnas, Haaslava vallas Aardla ja
Aardlapalu külas ning Ülenurme vallas Reola ja Soinaste külas asuv ala, mille nimeks saab Ropka-Ihaste
looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Ropka-Ihaste luhta kui olulist lindude rändepeatus- ja pesitsuspaika;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised
järved ja järvikud (3160)3, lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja milleks on tiigilendlane (Myotis dasycneme), tõugjas (Aspius aspius), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), emaputk (Angelica palustris), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis);
4) nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja milleks on tutkas (Philomachus
pugnax), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikehuik (Porzana
parva), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus), mustviires (Chlidonias niger),
soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), rukkirääk (Crex crex), täpikhuik (Porzana porzana) ja
mudatilder (Tringa glareola);
5) rändlinnuliikide luitsnokk-pardi (Anas clypeata), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas
platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), suur-laukhane (Anser albifrons), rabahane (Anser
fabalis), tuttvardi (Aythya fuligula), laugu (Fulica atra), naerukajaka (Larus ridibundus), kiivitaja
(Vanellus vanellus), rooruigi (Rallus aquaticus) ja hallpõsk-püti (Podiceps grisegena) elupaiku; 6) pehme
koeratubaka (Crepis mollis), aasnelgi (Dianthus superbus), valge vesiroosi (Nymphaea alba), ahtalehise
ängelheina (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõga (Iris sibirica), värvi-paskheina (Serratula tinctoria)
ja künnapuu (Ulmus laevis) kasvukohti;
7) tiigikonna (Rana lessonae), rabakonna (Rana arvalis) ja rohukonna (Rana temporaria) elupaiku.
(3) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks
sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
77
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse
seletuskirjas on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
Kaitsekorra üldpõhimõtted
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ja pidada
jahti kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku ja eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud,
arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul
selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine
väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa-
ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatiste hooldustöödel.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Vajalik tegevus
Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks
vajalik loomade karjatamine, niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Samuti on vajalik vaadete
avamine.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala
valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
78
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal on
õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala
kaitseeesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
3. peatükk
Sihtkaitsevöönd
§ 9. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike
koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Aardla järve
sihtkaitsevöönd; 2) Ihaste
sihtkaitsevöönd; 3) Ropka
sihtkaitsevöönd.
§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Aardla järve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on linnustiku elupaikade säilitamine. Kaitstavad
elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, lamminiidud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.
(2) Ihaste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on luhakoosluste, kaitsealuste taimeliikide ning lindude
rändepeatus- ja pesitsuspaikade kaitse. Kaitstav elupaigatüüp on lamminiidud.
(3) Ropka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on luhakoosluste, kaitsealuste taimeliikide ning linnustiku
elupaikade kaitse. Kaitstav elupaigatüüp on lamminiidud ja kaitstav liik on pehme koeratubakas.
§ 11. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
1) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud
ja tähistatud kohas. Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas ning rohkem
kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas on lubatud üksnes
kaitseala valitseja nõusolekul;
2) tegevused poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks;
3) sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Aardla järve sihtkaitsevööndis 20.
märtsist 15. juulini, kus ujuvvahendiga sõitmine on lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 4) Ropka
sihtkaitsevööndis mootoriga ujuvvahendiga sõitmine ainult Porijõel Emajõeni ja tagasi pääsemise
eesmärgil. Käesolevas punktis kehtestatud piirang ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse
korraldamisega seotud tegevustele ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1)
maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
2) tee, tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala
tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd ning Ihaste ja Ropka sihtkaitsevööndis uute teede rajamine.
§ 12. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
79
3) pilliroo varumine.
4. peatükk
Piiranguvöönd
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
1) Aardlapalu piiranguvöönd;
2) Anne piiranguvöönd;
3) Poldri piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
(1) Aardlapalu piiranguvööndi kaitse-eesmärk on linnustiku elupaiga kujundamine ja kaitse.
(2) Anne piiranguvööndi kaitse-eesmärk on luhakoosluste ja väärtuslike linnustiku elupaikade kaitse.
Kaitstav elupaigatüüp on lamminiidud.
(3) Poldri piiranguvööndi kaitse-eesmärk on linnustiku elupaikade säilitamine. Kaitstav elupaigatüüp on
lamminiidud.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) ujuvvahendiga sõitmine;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1) uuendusraie;
2) uute veekogude rajamine Anne ja Aardlapalu piiranguvööndis;
3) maavara kaevandamine Aardlapalu piiranguvööndis;
4) ehitiste püstitamine Anne ja Aardlapalu piiranguvööndis;
5) ehitiste püstitamine Poldri piiranguvööndis olemasolevale õuemaale, väljaspool õuemaad on lubatud
ehitisi püstitada kaitseala tarbeks;
6) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas; 7)
veekogude veetaseme reguleerimine ja kaldajoone muutmine Poldri piiranguvööndis.
§ 16. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
3) uue maaparandussüsteemi rajamine;
4) maavara kaevandamine Anne ja Poldri piiranguvööndis;
5) roo varumine külmumata pinnaselt;
6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja
lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt.
5. peatükk
Lõppsätted
80
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Maakonnavalitsuse 17. juuli 1991. a määrus nr 202 „Aardla järve ja selle lähiümbruse riikliku kaitse
alla võtmine” tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Menetluse läbiviimine
Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 14. juuni
2006. a käskkirjaga nr 728 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega
on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.
§ 20. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis
puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L
206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT
L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
2 Kaitseala on moodustatud Tartu Maakonnavalitsuse 17. juuli 1991. a määrusega nr 202 „Aardla järve ja selle lähiümbruse
riikliku kaitse alla võtmine” loodud kaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 47 hõlmab kaitseala
Ropka-Ihaste linnuala ning punkti 2 alapunktist 362 Ropka-Ihaste loodusala, kus tuleb tegevuse kavandamisel hinnata selle
mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta käivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga
(*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti
põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Sven Mikser
Kaitseminister peaministri ülesannetes
Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
81
Joonis 24. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaart
82
7.2. Ihaste õpperaja kirjeldus ja skeem
Pärineb Ere Hainase lõputööst „Ropka-Ihaste luhakaitseala potentsiaalne õpperaja kirjeldus,
taimekooslused, taimestik ja loomastik“. Tartu 2000. Õpperaja skeem Mapinfo kihina
„Opperada“
PUNKT 1.
Looduse õpperaja lähtekoht asub Ihastesse viivalt asfaltteelt paremale pöörates,
sissesõidukeelumärgiga tähistatud kruusatee alguses. Seljataha jääb Tartu Annelinn, ees avaneb
avar vaade Emajõe luhale. Mõlemal pool teed on madal, märg luht, mis on suurveega kaua üle
ujutatud. Siiski on ka siin erinevusi taimeliikides ja –kooslustes. Siin meie ees on valdavalt suurtest
tarnadest koosnev nn. suurtarnade lammirohumaa. Aprilli lõpus – mai alguses on see ala nagu suur
“pokumaa”, kust leiame mätastarna (Carex cespitosa ), lünktarna (Carex disticha), saledat tarna
(Carex acuta ) ja põistarna (Carex vesicaria). Varakevadel õitseb veel suurveega üleujutatud
tarnamätaste vahel kaunis erekollaste õitega varsakabi (Caltha palustris). Juunis hakkavad aga
silma paistma hinnatud ravimtaime varemerohu (Symphytum officinale) roosakaslillad õisikud,
samuti lillakate õitega soo-seahernes (Lathyrus palustris) ja kollaste lõhnavate õrnade õisikutega
kollane ängelhein (Thalictrum flavum). Juulikuus on selle luhaosa värvikülluse tipphetk, mida
täiendavad veel augusti alguses lõkendama löövad kukesaba (Lythrum salicaria) lillakaspunased
õieküünlad. Koosluste seisukohast on siin tegemist mätastarna-eristarna kooslusega (Caricetum
appropinquato-cespitosae) (joonis 1).
Mängulendu pidamas võib siin näha tikutajaid (Gallinago gallinago). Terane silm tabab lennult
roo-loorkulli (Circus aeruginosus), kiivitaja (Vanellus vanellus), hallvarese (Corvus corone), kala-
ja naerukajaka (Larus canus, L. ridibundus). Kuulda on kõrkja-roolinnu (Acrocephalus
schoenobaenus) vali ja jõuline laul, pruunselg-põõsalinnu (Sylvia communis) kähe “väd-
vädväd…”, karmiinleevikese (Carpodacus erythrinus) kõlav “vidju-vii-i-djuh…” ja roo-tsiitsitaja
(Emberiza schoeniclus) monotoonne “tsiri, tsiip, tsiip, tsiri…”.
PUNKT 2.
Liikudes edasi mööda pillirooga (Phragmites australis) palistatud teetammi serva jõe suunas,
saatmaks rukkiräägu (Crex crex) katkendlik “räärp-räärp” ja ööbiku (Luscinia luscinia)
laksutamine, jõuame peagi luha keskpaika, kus kohati kipuvad pajupõõsad võimust võtma
(joonis 2).
See on eelkõige märk sellest, et luhta pole enam aastaid niidetud ning vaatamata iga-aastasele
tugevale üleujutusele, mis on luha kinnikasvamist takistavaks teguriks, saavad siiski hakata
kasvama mitmed pajuliigid. Aprilli lõpus, enne lehistumist pistavad kattesoomuste alt oma nina
välja valkjashallide sametjate okstega tuhkur paju (Salix cinerea) urvad. Enne lehti puhkevad okste
tipuossa kuhjunud urvad ka vitspajul e. korvpajul (Salix viminalis). Kerajate urbade järgi tunneb
ära hundipaju (Salix rosmarinifolia) ning alles pärast lehistumist õitseb, tüvel kestendava koorega
vesipaju (Salix triandra). Alates maist hakkavad pajupõõsad muutuma roheliseks, lisades sellega
luha värviskaalale uusi toone. Teisel korral saab määrata paju liike suvel arenenud lehtede järgi.
Heites aga juuni lõpus pilgu pajupõõsate vahelt luhale, näeme kuldkollase krooniga harilikku
metsvitsa (Lysimachia ulgaris). Augustis tuleb aga teraselt vaadata, et omavahel mitte segamini
ajada kukesaba ja heledamate lillakaspunaste õitega soo-nõianõgest (Stachys palustris). Kõiki
83
taimeliike koos vaadates on siin tegemist lünktarna kooslusega (Caricetum distichae), milles
kohati kasvab ka Eesti üks kõrgemaid kõrrelisi - rooghein (Scolochloa festucacea).
Lendamas võib siin kohata hallhaigrut (Ardea cinerea), mustviirest (Chlidonias nigra) ja
täpikhuike (Porzana porzana). Tarnamätastevahelistes veeloikudes sulistavad mitmed luitsnokk-
sinikael- ja rägapardid (Alnus clypeata, A. platyrhynchos, A. querquedula).
PUNKT 3.
Teekonda jätkates köidavad varakevadel tähelepanu kruusasel teepervel esimesed
kevadekuulutajad – paiselehed (Tussilago farfara). Lamavate vartega katab maapinda kuni
sügiseni õitsev kahvatukollaste õisikutega humallutsern (Medicago lupulina). Tihedalt üksteise
kõrval kasvavad põld- ja harilik puju (Artemisia campestris., A. vulgaris), millede vahelt upitavad
end üles arujumika (Centaurea jacea) helelillad korvõisikud. Juulikuus ilmestavad teeperve valged
mesikad (Melilotus albus) ja üksikud, viltkarvaste lehtedega üheksavägised (Verbascum thapsus).
Teeservalt ei puudu ka meil sageli esinevad kõrrelised – harilik kerahein (Dactylis glomerata
subsp. glomerata), harilik orashein (Elymus repens subsp. repens), harilik kastehein (Agrostis
capillaris ), jt. Peatudes enne teetammilt jalgrajale astumist, torkab mõlemal pool teed tarnamätaste
kõrval silma suurekasvulisi niiskuslembeseid kõrrelisi. Oleme jõudnud kohta, kus
kasvukohatüübiks on päideroo kooslus, milles domineerib päideroog (Phalaris arundinacea).
Lisaks veel roogheina (Scolochloa festucacea), soonurmikat (Poa palustris), soomadarat (Galium
palustre subsp. palustre), jt. Kevadel ilmestab luhta üks Eestis looduslikult kasvavatest iiristest –
kollane võhumõõk (Iris pseudacorus). Kokku moodustavad need taimeliigid siin päideroo
koosluse (Phalarisetum arundinaceae) (joonis 3). Siin näeme lendamas kuldnokka (Sturnus
vulgaris), suitsupääsukest (Hirundo rustica) ja täpikhuike. Oma ühetoonilist “serserser..i” siristab
meile jõgi-ritsiklind (Locustella fluviatilis) ning pisike salu-lehelind
(Phylloscopus trochilus), kelle laul meenutab kaudselt metsvindi laulu. Maas hüpleb edasi-tagasi
linavästrik (Motacilla alba).
PUNKT 4.
Astudes teetammilt vasakule poole jõega paralleelselt kulgevale jalgrajale, saadavad meid paremat
kätt kuni 1,5m kõrgused sarikalised. Mets-harakputke (Anthriscus sylvestris) ja hariliku naadiga
(Aegopodium podagraria) jagavad jõekallast Euroopas Berni konventsiooniga kaitstav emaputk
(Angelica palustris), väga mürgine harilik mürkputk (Cicuta virosa) ja vähemmürgine harilik
jõgiputk (Sium latifolium) (joonis 4). Madalamas rohurindes torkavad silma juulis õitsema
puhkevad hästituntud ravimtaim harilik raudrohi (Achillea millefolium) ja violetjassiniste
lehekaenaldes peituvate õiekestega harilik tihashein (Scutellaria galericulata). Teerajal jalutades
kuuleb pajupõõsastikust vaheldusrikast, vaikset soo-roolinnu (Acrocephalus palustris), vali ja
jõulist kõrkja-roolinnu ning kähedat pruunselg-põõsalinnu laulu. Kõrgepingeliinide all lendavad
vihitajad (Tringa hypoleucos) ja rongad (Corvus corax). Luhal jalutamas ja toitu hankimas käib
valge-toonekurg (Ciconia ciconia). Luhalt kostab roo-tsiitsitaja, ööbiku, rukkiräägu ja täpikhuge
võistulaulmist.
Päris jõe kaldal võib näha ka kopra langetatud puutüvesid. Uudistades jõekallast, oleme
märkamatult jõudnud ühe Eestis kaitstava taimeliigi kasvukohta. Lillakassiniste, veidi lõhnavate
siberi võhumõõga (Iris sibirica) õite ilu saab nautida juunis-juulis. Konkurentsi pakub talle
lõhnatute, kollaste õitega kollane võhumõõk (Iris pseudacorus). Ümberringi on endiselt luhale
iseloomulikud tarnamättad, millede vahelt sirutavad end valguse poole kõrrelised (nt. valge
kastehein (Agrostis stolonifera subsp. stolonifera), sookastik (Calamagrostis canescens), jt).
Kesksuvist värvikirevust loovad ussitatra (Polygonum bistorta) roosad õisikud ja ojamõõla
84
(Geum rivale) seemnete okaskerad. Kaugemalt jõesoodi poolt kuuleme võsa-ritsiklinnu
(Locustella naevia) pidevat sirinat “sirrrr…”, mis võib pausideta kesta kuni pool tundi järjest,
flöötiva kõlaga aed-põõsalinnu (Sylvia borin) laulu ja põhjatihase (Parus montanus) heledat “djüü-
djüü-djüü…d”. Üle Emajõe, teisel kaldal on lendamas näha väikekajakat (Larus minutus),
hõbekajakat (Larus argentatus) ja jõgitiiru (Sterna hirundo). Tagasiteel teetammile silmitseme
jalgraja luhapoolset äärt. Kasvukoha on siin endale leidnud hulk ravimtaimi. Juunikuu lõpust alates
õitsevad liht-naistepuna (Hypericum perforatum), suur teeleht (Plantago major) ja ahtalehine
põdrakanep (Epilobium angustifolium), juulis lisandub harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare).
Pisikesele, juba varakevadel tärkavale murunurmikale (Poa annua) pakub suvel seltsi õhuliste
õisikutega pehme madar (Galium mollugo), sekka tihedate rohkeõieliste kollaste õisikutega
hobumadarat (Galium verum subsp. verum).
PUNKT 5.
Astudes teetammilt paremale poole jõega paralleelselt kulgevale jälgrajale märkame muutust
taimekoosluses. Taimestik muutub lopsakaks ja värviküllaseks, tegemist on angervaksa -
sookurereha kooslusega. Juunis torkavad kõige enam silma viltjalehise angervaksa (Filipendula
ulmaria subsp. ulmaria) valkjaskreemid õietutid, mis levitavad magus-vänget lõhna. Arvukalt
kasvab siin purpurpunaste õitega soo-kurereha (Geranium palustre), siniseõielist aas-kurereha
(Geranium pratense) ja pikalehist mailast (Veronica longifolia). Harilik hiirehernes (Vicia cracca
) toetab ennast meetrikõrgustele ida-raudrohtudele (Achillea salicifolia). Südasuvel põimib end
aga teiste taimede kohale ja vahele suurte valkjaskreemikate õitega vääntaim harilik kassitapp
(Convolvulus arvensis) (joonis 5).
PUNKT 6.
Kiikame korraks ka jõe äärde. Jõe kaldal, võimsa hõberemmelga (Salix alba ) läheduses, õitseb
juunis-juulis kaunis käpaline – kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp.
incarnata), mille suhtes kehtib korjamiskeeld. Madalas kaldavees on hoolimata lainete
laksumisest endale elupaiga leidnud mitmed veetaimed. Silmapaistvamad nende hulgas on
elliptiliste lehelabadega harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica), kolmekaupa männases
olevate valgete õitega jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia), roosade, pikaraoliste õiesarikatega
harilik luigelill (Butomus umbellatus) ja suurte kollaste õitega suur tulikas (Ranunculus lingua ).
Kaldaäärses vees kasvavad veel rohekaskollaste nuttidega haruline jõgitakjas (Sparganium
erectum subsp. erectum) ja omapärane männases olevate lehtedega kuuskhein (Hippuris vulgaris
). Peatudes hõberemmelga varjus ja vaadates luhale, võib näha lendamas kuldnokka, hallvarest,
suitsupääsukesi ja harakaid (Pica pica). Laulusädinas on ülekaalukas kõrkja-roolind. Temale alla
ei taha jääda ka soo-roolind, karmiinleevike ja jõgi-ritsiklind.
PUNKT 7.
Tagasiteel, suvel varjukal pajudealleel, kohtab siin-seal üksikuid palderjanitaimi (Valeriana
officinalis subsp. officinalis), mida tunneme heleroosa sarikja õisiku ja peensulgjate lehtede järgi.
Tiheda vaibana katavad maapinda vesihein (Stellaria media), lillakassiniste õitega harilik maajalg
e. kassiratas (Glehoma hederacea) ja õrnvalgete kroonlehtedega salu-tähthein (Stellaria nemorum
subsp. nemorum). Põõsatikus kuuleme laulmas pruunselg-põõsalindu ja kõrkjaroolindu. Kiigates
pajupõõsaste vahelt luhale, näeme (tulevikus!), milline on traditsiooniline, niidetud luht. Niitmine
parandab kõigi, eriti väikesekasvuliste taimeliikide valgustingimusi ning parandab seega nende
konkurentsivõimet. Seetõttu on niidetud aladel taimeliikide arv, teisisõnu liigirikkus suurem kui
85
majandamata aladel. Läbides hämara pajustiku, jõuame taas tagasi Ihastesse viivale asfaltteele,
mõnisada meetrit lähtekohast linna poole.
7.3. Ropka-Ihaste LKA linnustiku ülevaade
Koostanud Margus Ots ja Uku Paal, oktoober 2010
Järgnevas liigilises ülevaates on üldjuhul kajastatud kolme viimase aasta (2008-2010) andmeid.
Kui tekstis nimetatakse viimaseid aastaid, siis see tähendabki perioodi 2008-2010. Oluline info
varasemast perioodist on eraldi välja toodud. Kuna linnuvaatlejad Aardla poldri vaatluste puhul
üldjuhul ei erista kaitsealale või väljapoole kaitseala jäävaid linde, siis pole sageli ka teada, kui
palju linde täpselt oli kaitsealal ja kui palju väljaspool. Kui allpool on tekstis kirjas “alal”, siis see
tähendab Aardla poldril (koos väljaspool kaitseala oleva alaga) ning Ropka-Ihaste luhal (kaitseala
põhjapoolne osa) kokku. Kui on võimalik vaid kaitseala kohta hinnagud eraldi välja tuua, siis see
on ka ära märgitud. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide leiu- ja
levikukohtade kaardid ning staatuse, arvukuse ja elupaiganõudluse kirjelduste tabel on kokkuvõtte
järel
Liigiline ülevaade
1. Kühmnokk-luik, Cygnus olor, CYGOLO
Aardla poldril (järvel, kraavidel, kanalitel, üleujutusalal) pesitseb kuni 5 paari, kellest kaitsealale
jääb 3-4 paari. Ropka-Ihaste luhal ilmselt ei pesitse. Rändeperioodil on Aardla poldril kokku
kohatud 30-40 isendit.
2. Väikeluik, Cygnus columbianus, CYGCOL
2002. aastal peatus kevadrändel Aardla poldril 500 isendit. Viimastel aastatel on kevadrändel
kohatud 30-40 isendit. Enamasti peatuvad/toituvad üleujutusalal, peamised rändepeatuskohad on
kantud kaardile.
3. Laululuik, Cygnus cygnus, CYGCYG
2002. a peatus kevadrändel Aardla poldril 150 isendit, viimastel aastatel kuni 20 isendit. Enamasti
peatuvad/toituvad üleujutusalal, peamised rändepeatuskohad on kantud kaardile.
4. Rabahani, Anser fabalis, ANSFAB
2004. aastal peatus kevadrändel Aardla poldril 12000 isendit. Viimastel aastatel on kevadrändel
loendatud 5000-6000 isendit (peamised rändepeatuskohad on kantud kaardile).
5. Lühinokk-hani, Anser brachyrhynchus, ANSBRA
Viimasel kümnendil on igal aastal suurtest haneparvedest üksikuid isendeid leitud (korraga kuni 2
is.). Vaatluste hulk on Eestis (sh Aardla poldril) kasvamas.
6. Suur-laukhani, Anser albifrons, ANSALB
86
Aardla poldril kevadrändel peatuvate suur-laukhanede arv on viimastel aastatel kasvanud kuni
35000 isendini (peamised rändepeatuskohad on kantud kaardile).
7. Väike-laukhani, Anser erythropus, ANSERY
Viimase paarikümne aasta kohta on alalt teada vaid üks usaldusväärne vaatlus:
26.04.2005 4p Aardla polder, Ülenurme/Haaslava v. (P.Komi). Varasema perioodi kohta täpne
info puudub.
8. Hallhani, Anser anser, ANSANS
Rändeperioodil kohatakse suurtes haneparvedes vaid üksikuid isendeid. Viimasel kümnendil on
tavaliselt leitud 1-3 isendit kevade jooksul. Suurim salk: 22.7.2010 6 ü Aardla polder, Ülenurme
v. (T.Teppe)
9. Kanada lagle, Branta canadensis, BRACAN
Rändeperioodil kohatakse suurtes haneparvedes vaid üksikuid isendeid. Vaatluste arv on Eestis (sh
Aardla poldril) kasvamas.
10. Valgepõsk-lagle, Branta leucopsis, BRALEU
Aardla poldril peatub kevadrändel 30-50 isendit, viimasel kümnendil on vaatluste ja isendite arv
kasvanud. Sügisrändel ülelendavaid (ei peatu) isendeid on loendatud rohkemgi, nt: 04.10.2002 130
r Aardla polder, Haaslava v. (U.Paal, M.Ots)
11. Mustlagle, Branta bernicla, BRABER
Alalt on teada vaid üks vaatlus: 18.4.2006 1 p Aardla polder, Ülenurme/Haaslava v.
(R.LamminSoila, J.Kostet, A.Veijalainen)
12. Ristpart, Tadorna tadorna, TADTAD
Alalt on teada vaid üks vaatlus: Kevad 1992 1 p Ropka-Ihaste luht, Ülenurme v. (A.Ader,
L.Luigujõe, A.Kuresoo)
13. Viupart, Anas penelope, ANAPEN
Viimastel aastatel ei ole alal ilmselt pesitsenud, vähemalt ei ole pesakondi leitud. Suvel küll vähesel
arvul viuparte alal kohatakse, aga need on mittepesitsevad suvikülalised. Varem on üksikud paarid
siiski pesitsenud – 1992.a 2-3 paari Ropka luhal. Kevadrändel on peatuvaid isendeid alal kokku
loendatud kuni 1200 - 2002.a, viimastel aastatel on maksimumsummad küündinud 600-ni (partide
peamised rändepeatuskohad on kantud kaardile).
14. Rääkspart, Anas strepera, ANASTR
Viimastel aastatel on alal pesitsenud 5-10 paari. Kevadrändel on viimastel aastatel peatuvaid
isendeid kokku loendatud tavaliselt kuni 20.
15. Piilpart, Anas crecca, ANACRE
Viimastel aastatel on alal pesitsenud kuni 10 paari. Rändel peatuvaid isendeid on loendatud kuni
1500 isendit. Üksikud isendid on mitmel aastal alal ka talvitanud (veepuhastusjaama kanalil,
kaitsealast väljas).
16. Sinikael-part, Anas platyrhynchos, ANAPLA
87
Sinikael-part on kogu alal tavaline haudelind, keda võib siin pesitseda isegi üle 100 paari. Rändel
peatuvaid isendeid on alal kokku loendatud kuni 2200. Sinikael-part jääb Emajõele (eriti
veepuhastusjaama kanalile) arvukalt ka talvitama, viimastel talvedel on kokku loendatud 600750
isendit (kaitsealast väljas).
17. Soopart, Anas acuta, ANAACU
Viimastel aastatel ei ola alal pesitsenud. Varem on üksikud paarid siiski pesitsenud – 1992.a 1-2
paari Ropka luhal. Kevadrändel peatub kuni 200 isendit.
18. Rägapart, Anas querquedula, ANAQUE
Viimastel aastatel on alal pesitsenud kokku 5-10 paari. Ilmselt on tegemist selle kahaneva
arvukusega liigi ühe olulisema pesitsuskohaga Ida-Eestis. Rändel peatub kuni 40 isendit.
Rekordvaatlus pärineb 1999. aastast:7.8.1999 100 p Aardla järv, Ülenurme v. (P.Komi,
M.Saarinen)
19. Luitsnokk-part, Anas clypeata, ANACLY
Alal pesitseb ilmselt ca 10 paari. Viimastel aastatel on kevadrändel peatuvaid isendeid loendatud
kuni 160 isendit, aga 2002. aastal kuni 300 isendit.
20. Punapea-vart, Aythya ferina, AYTFER
Alal pesitseb ilmselt ca 5 paari. Viimastel aastatel on kevadrändel peatuvaid isendeid loendatud
kuni 40 isendit, aga 2002. aastal kuni 120 isendit.
21. Tuttvart, Aythya fuligula, AYTFUL
Viimastel aastatel on alal pesitsenud ilmselt ca 20 paari. Varem on tuttvart siin oluliselt tavalisem
haudelind olnud – 1992. a pesitses ainuüksi Ropka-Ihaste luhal 60-75 paari. Kevadrändel peatuvaid
isendeid on viimastel aastatel kokku loendatud kuni 200, 2005. a 400.
22. Merivart, Aythya marila, AYTMAR
Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid isendeid. Suurim salk: 19.4.2010 4 p Aardla järv,
Ülenurme v. (U. Paal)
23. Aul, Clangula hyemalis, CLAHYE
Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid isendeid.
24. Tõmmuvaeras, Melanitta fusca, MELFUS Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid isendeid.
25. Sõtkas, Bucephala clangula, BUCCLA
Alal pesitseb ilmselt kuni 15 paari. Rändel peatub kuni 75 isendit.
26. Väikekoskel, Mergellus albellus, MERALB
Rändeperioodil kohatakse vaid väikseid salkasid, tavaliselt <10 isendi. Suurim kohatud salk:
16.04.1995 15 is Ropka luht (U. Paal)
27. Rohukoskel, Mergus serrator, MERSER Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid isendeid.
28. Jääkoskel, Mergus merganser, MERMER
Kevadrändel peatub alal (peamiselt Emajõel) kuni 40 isendit.
88
29. Teder, Tetrix tetrix, TETRIX
Alal on kohatud vaid üksikuid isendeid (2000-ndatest vaatlusi ei ole). Endel Klaus oletab ka
võimalikku pesitsemist 1982. aastal - olla kuuldud tedremängu, kus osales 6 kukke.
30. Nurmkana, Perdix perdix, PERPER
Viimastel aastatel on alal pesitsenud vähemalt 2 paari (mõlemad territooriumid jäävad vahetult
kaitseala piiri taha). 1990-ndate alguses pesitses nurmkanasid alal (või piirialal) 10-15 paari. Liik
on alal aastaringselt.
31. Põldvutt, Coturnix coturnix, COTCOT
Kõikuva arvukusega ja ebaühtlaselt levinud liik, kelle tuvastamine ei ole lihtne. Alalt on teada liigi
esinemine vaid 2004. aastal – 4 isendit Ihaste luhal (M. Laurits).
32. Järvekaur, Gavia arctica, GAVARC Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid isendeid.
33. Väikepütt, Tachybaptus ruficollis, TACRUF
Aardla järvel pesitseb ebaregulaarselt kuni 1 paar. Varjulise eluviisiga liigi tuvastamine pole nii
raskes maastikus lihtne.
34. Tuttpütt, Podiceps cristatus, PODCRI
Viimastel aastatel on alal pesitsenud vaid kuni 3 paari (kõik kaitsealal). Varem on tuttpütt siin
oluliselt tavalisem olnud, ainuüksi Ropka-Ihaste luhal pesitses 1992. aastal 15 paari. Rändel peatub
alal kuni 20 isendit.
35. Hallpõsk-pütt, Podiceps grisegena, PODGRI
Viimastel aastatel on Aardla järvel ja järvest põhjas oleval üleujutusalal pesitsenud 2-3 paari (kõik
kaitsealal). Rändel peatub kuni 5 isendit.
36. Sarvikpütt, Podiceps auritus, PODAUR
Sarvikpütte pesitses 2010. aastal Aardla poldril 3 paari (2 kaitsealal), varem ebaregulaarselt 1 paar.
37. Mustkael-pütt, Podiceps nigricollis, PODNIG
Mustkael-pütt on Eestis eksikülaline. Alalt on teada 2 vaatlust (HK poolt kinnitatud): 05.-
18.05.1992 Ropka luht, Ülenurme v. 2 p (V. Lilleleht, L. Luigujõe, A. Kuresoo, M. Ots). 26.-
29.04.2004 Aardla järv, Ülenurme v. (P. Komi, P. Lehto jt.)
38. Kormoran, Phalacrocorax carbo, PHACAR Alal kohatakse üksikuid isendeid läbirändel.
39. Hüüp, Botaurus stellaris, BOTSTE
Kogu alal pesitseb tõenäoliselt 2-3 paari (Aardla järve ümbruses 1-2, Ropka-Ihaste luhal 1). Varem
on arvukuseks hinnatud ka 3-5 paari, aga hüübi territooriumite määratlemine ei ole lihtne.
40. Hõbehaigur, Egretta alba, EGRALB
Hõbehaigur alal ei pesitse. Tegemist on liigiga, keda kohatakse Eestis (sh Aardla poldril) järjest
sagedamini. Viimastel aastatel on ta suhteliselt tavaliseks juhukülaliseks muutunud. Suurimas
poldril kohatud salgas oli 22 isendit.
89
41. Hallhaigur, Ardea cinerea, ARDCIN
Hallhaigur on varem alal pesitsenud, väike koloonia asus veel 1990-ndatel Aardlapalu küla servas
metsatukas. Tänapäeval on ta siin vaid toitekülaline. Alal peatub rändel/toitub kümneid isendeid
(tavaliselt kohatakse kuni 50). Rekordvaatlus pärineb 1999. aastast: 07.08.1999 350 p Aardla järv,
Ülenurme v. (P.Komi, M.Saarinen). Soojematel talvedel jäävad üksikud isendid alale ka talvitama.
42. Must-toonekurg, Ciconia nigra, CICNIG
Must-toonekurg on alal toitekülaline (peamiselt hilissuvel pärast pesitsusperioodi). Tavaliselt
kohatakse üksikuid isendeid, aga 2010. a suvel peatus Aardla poldril korraga 5 isendit (poldri
lõunaosas prügimäest põhjas).
43. Valge-toonekurg, Ciconia ciconia, CICCIC
Alal otse ühtegi valge-toonekure pesa ei paikne, aga vahetus läheduses pesitseb kuni 10 paari.
Toitumas on korraga nähtud kuni 20 isendit.
44. Herilaseviu, Pernis apivorus, PERAPI
Herilaseviu on alal vaid toitekülaline ja läbirändaja.
45. Must-harksaba, Milvus migrans, MILMIG
Kohatakse vaid üksikuid rändel. Aga 2007. aastal kahtlustati prügila lähedal ühe paari
pesitsuskatset, sest 1-2 lindu kohati pikema perioodi jooksul: 25.5.-1.6.2007 1-2 p Aardla polder
(U. Paal jt.)
46. Merikotkas, Haliaeetus albicilla, HALALB
Merikotkas on alal pidev (kohatakse ka talvel) toitekülaline, korraga on vaadeldud kuni 3 isendit.
47. Roo-loorkull, Circus aeruginosus, CIRAER
Alal pesitseb ilmselt kuni 3 paari (kaitsalal). Varem on arvukuseks hinnatud ka 3-5 paari.
48. Välja-loorkull, Circus cyaneus, CIRCYA Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid isendeid.
49. Soo-loorkull, Circus pygargus, CIRPYG
Alal on mõnel aastal 1 paar pesitsenud. Rändeperioodil kohatakse regulaarselt.
50. Kanakull, Accipiter gentilis, ACCGEN
Aardla poldri lõunaosas (prügimäe kõrval) või poldri vahetus läheduses on pesitsenud ja ilmselt ka
praegu pesitseb 1 paar. Kahjuks ei ole täpne pesapaik teada. Linnud käivad alal pidevalt saagijahil
ja on nähtud mängulennul linde.
51. Raudkull, Accipiter nisus, ACCNIS
Raudkull ilmselt ei pesitse alal. Ta on siin toitekülaline ja rändeperioodil kohatakse sageli.
52. Hiireviu, Buteo buteo, BUTBUT
Alal pesitseb ilmselt 2 paari, lisaks ümbruses veel mõned. Talvel on korraga vaadeldud 9 isendit,
mis on Eestis üks suuremaid talviseid arve ühes kohas.
53. Karvasjalg-viu, Buteo lagopus, BUTLAG Läbirändel kohatakse vaid üksikuid isendeid.
90
54. Väike-konnakotkas, Aquila pomarina, AQUPOM
Väike-konnakotkas on alal toitekülaline, läbirändel kohatakse üksikuid.
55. Suur-konnakotkas, Aquila clanga, AQUCLA
Haruldane juhukülaline, tavaliselt kohatakse 1 isendit aastas.
56. Kaljukotkas, Aquila chrysaetos, AQUCHR
Alalt on teada vaid 1 vaatlus: 02.10.2004 1 ü Aardla polder, Ülenurme v. (R. Kinks)
57. Kalakotkas, Pandion haliaetus, PANHAL
Kohatakse suhteliselt sageli läbirändel, regulaarne toitekülaline.
58. Tuuletallaja, Falco tinnunculus, FALTIN
Alal ei pesitse. Rändeperioodil kohatakse üksikuid isendeid.
59. Punajalg-pistrik, Falco vespertinus, FALVES Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid
isendeid.
60. Väikepistrik, Falco columbarius, FALCOL Vähesel arvul kohatakse rändeperioodil.
61. Lõopistrik, Falco subbuteo, FALSUB
1 paar pesitseb Aardla poldrist kagus/idas vahetult ala piiri taga. Liik on alal toitekülaline.
62. Rabapistrik, Falco peregrinus, FALPER Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid isendeid.
63. Rooruik, Rallus aquaticus, RALAQU
Rooruiga arvukust on raske hinnata, sest sobivat elupaika külastatakse öösel harva. Tavaliselt
pesitseb alal ilmselt kuni 5 paari, aga 2002. aastal pesitses isegi kuni 20 paari.
64. Täpikhuik, Porzana porzana, PORANA
Täpikhuigu arvukust on raske hinnata, sest sobivat elupaika külastatakse öösel harva. Lisaks seda,
et tegemist on vägagi kõikuva arvukusega liigiga.Tavaliselt pesitseb alal ilmselt kuni 50-70 paari,
aga 2002. a. pesitses isegi kuni 200-300 paari.
65. Väikehuik, Porzana parva, PORPAR
Väikehuigu arvukust on raske hinnata, sest sobivat elupaika külastatakse öösel harva. Alal pesitseb
ilmselt 2-4 paari, aga väga heal 2002. a. isegi 5-10 paari.
66. Rukkirääk, Crex crex, CRECRE
Kaitsealal pesitseb ilmselt kuni 20 paari, aga koos Aardla poldri lõunaosa ja vahetus ümbruses
olevate aladega kuni 40 paari. Aga parimal 2002. a. pesitses Ropka-Ihaste luhal ja poldril kokku
70-80 paari.
67. Tait, Gallinula chloropus, GALCHL
Selle varjulise eluviisiga liigi arvukust on raske hinnata, aga neid pesitseb alal vähemalt 3 paari.
68. Lauk, Fulica atra, FULATR
91
Alal on viimastel aastatel pesitsenud 40-50 paari. Kevadrändel on viimastel aastatel peatunud
200-300 isendit, aga rekordnumbrid pärinevad 2002. a: 06.04.2002, 500 p Aardla polder, Ülenurme
v. (U. Paal, M.Ots)
69. Sookurg, Grus grus, GRUGRU
Sookurg alal ei pesitse. Rändel peatub kümneid isendeid.
70. Merisk, Haematopus ostralegus, HAEOST
Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid isendeid. Suurim salk: 9.-12.6.2010 3 p Aardla polder,
Ülenurme v. (T. Teppe, U. Paal)
71. Väiketüll, Charadrius dubius, CHADUB Aardla poldril pesitseb 1-2 paari (kaitsealal).
72. Liivatüll, Charadrius hiaticula, CHAHIA
Rändeperioodil kohatakse üksikuid isendeid või väiksemaid salkasid. Suurim salk: 04.06.2010
23 p Aardla polder, Haaslava v. (U. Paal)
73. Rüüt, Pluvialis apricaria, PLUAPR
Rändeperioodil kohatakse tavaliselt üksikuid isendeid või väikseid salkasid. Suurim parv aga:
27.04.2002 250 p Aardla polder (U. Paal, M. Ots)
74. Plüü, Pluvialis squatarola, PLUSQU
Alalt on teada vaid 2 rändeperioodi vaatlust 2010. a: 4.-6.6.2010 1 p Aardla polder, Ülenurme v.
(U. Paal). 17.6.2010 2 p Aardla polder, Ülenurme v. (T. Teppe)
75. Kiivitaja, Vanellus vanellus, VANVAN
Kokku pesitseb alal koos Aardla poldri lõunaosaga hinnanguliselt kuni 30 paari. Rändeperioodil
peatub alal kuni 1000 isendit.
76. Suurrüdi, Calidris canutus, CALCAN
Alalt on teada vaid 3 läbirändel peatuvate isendite vaatlust: 24.7.1999 50 p Aardla polder,
Ülenurme/Haaslava v. (H. Muukkonen, M. Varesvuo, U. Vainikka, T. Muukkonen); 9.8.1999 2 p
Aardla polder, Haaslava v. (M. Ellermaa); 10.5.2010 2 p Aardla polder, Ülenurme/Haaslava v.
(U. Paal) ja lisaks ka 1 ülelendava parve vaatlus: 31.5.2007 150 r Aardla polder,
Ülenurme/Haaslava v. (M. Bruun)
77. Väikerüdi, Calidris minuta, CALUTA Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid isendeid.
78. Värbrüdi, Calidris temminckii, CALTEM
Rändeperioodil kohatakse väikseid salkasid, korraga kuni 15 isendit.
79. Kõvernokk-rüdi, Calidris ferruginea, CALFER Rändeperioodil kohatakse tavaliselt vaid
üksikuid isendeid.
80. Soorüdi, Calidris alpina, CALALP
Rändeperioodil kohatakse tavaliselt üksikuid isendeid või väikseid salkasid. Suurim parv aga:
7.8.1999 200 p Aardla polder, Haaslava v. (P. Komi, M. Saarinen)
92
81. Plütt, Limicola falcinellus, LIMFAL
Rändeperioodil kohatakse tavaliselt vaid üksikuid isendeid.
82. Tutkas, Philomachus pugnax, PHIPUG
Ehkki kevadrändel käib Aardla poldril tutkastel aktiivne mängimine, siis nad pesitsema ei jää.
Viimastel aastatel on Aardla poldril kevadrändel peatumas vaadeldud kuni 1000 isendit. Rekord
pärineb aga 2002. aastast: 12.5.2002 5000 p Aardla polder, Ülenurme v. (M. Ots, U. Paal)
83. Mudanepp, Lymnocryptes minimus, LYMMIN
Selle raskesti vaadeldava liigi kohta on alalt teada vaid üksikud rändeaegsed vaatlused.
84. Tikutaja, Gallinago gallinago, GALGAL
Alal pesitseb ilmselt 30-50 paari. Rändeperioodil on viimastel aastatel korraga peatumas vaadeldud
kuni 300 isendit. Rekord pärineb 1999. aastast: 13.8.1999 1000 p Aardla polder,
Ülenurme/Haaslava v. (M. Saarinen, P. Komi, S. Cairenius jt.)
85. Rohunepp, Gallinago media, GALMED
Rohunepp on Ropka-Ihaste luha ja Aardla poldri märgade niitude väiksearvuline haudelind.
Tulenevalt veeseisust ja niitmisest on rohuneppide mänguplats eri aastatel erinevates kohtades ja
seetõttu pole kõigil aastatel just täpset mänguplatsi üles leitud. Alal olevates mängudes on kokku
vähemalt 10-15 isaslindu.
Ihaste luhal on aastaid olnud väike mäng – max 3-5 isaslindu. Viimastel aastatel ei ole ala
kontrollitud ja värsked täpsed andmed mängu kohta puuduvad. Kindlasti ei olnud mäng selles
kohas 2010. a, sest ala oli pikka aega vee all.
Ropka luhal oli 1990- ndatel 2 väiksemat kuni 5 isaslinnuga mängu. Uuemad andmed puuduvad.
Aardla poldril on mänguplatsid viimasel kümnendil leitud neljast kohast:
2002. a leiti väike kuni 5 isaslinnuga mäng poldri lõunaosast prügimäest loodes, praeguseks on ala
pikka aega niitmata ja rohunepile sobimatu;
2005. a leiti kuni 10 isaslinnuga mäng poldri linnutornist vahetult põhjas, praeguseks on ala
võsastumas ja rohunepile sobimatu;
2009. a leiti väike kuni 5 isaslinnuga mäng vahetult Ülenurme-Kurepalu maantee servast; 2010. a
leiti 10-15 isaslinnuga mäng poldri lõunaosast prügimäest idas. Kuna polder oli pikka aega suuresti
vee all, siis oli see ka peaaegu ainuke rohunepile sobiv koht kogu alal.
Lisaks pesitsusperioodile on üksikuid isendeid või väikseid salkasid kohatud ka rändeperioodil.
86. Metskurvits, Scolopax rusticola, SCORUS
Metskurvits alal ei pesitse, aga servaaladel võib teda ülelennul kohata.
87. Mustsaba-vigle, Limosa limosa, LIMLIM
Liik ei pesitse alal enam aastaid. Ropka-Ihaste luhal pesitses näiteks 1992. aastal veel 2-3 paari.
Rändel peatub alal kuni 10 isendit.
88. Vöötsaba-vigle, Limosa lapponica, LIMLAP
Alalt on vaid 1 rändeaegne vaatlus: Juuni 2010 1 p (S. Cairenius)
89. Väikekoovitaja, Numenius phaeopus, NUMPHA Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid
isendeid.
93
90. Suurkoovitaja, Numenius arquata, NUMARQ
Alal (Aardla poldri kirdeosas väljaspool kaitseala) pesitseb vaid 1 paar, varasematel aegadel on
arvukuseks hinnatud ka 1-3 paari. Rändeperioodil peatub korraga kuni 20 isendit.
91. Tumetilder, Tringa erythropus, TRIERY Kevadrändel peatub alal kuni 75 isendit.
92. Punajalg-tilder, Tringa totanus, TRITOT
Punajalg-tilder on alal varem pesitsenud – 1992.a Ropka-Ihaste luhal 2-3 paari. Praeguseks on
kunagised pesitsusalad võsastunud ja liik siin enam ei pesitse. Rändel peatuvaid isendeid on
viimastel aastatel loendatud alla 10.
93. Lammitilder, Tringa stagnatilis, TRISTA
Lammitilder on Eesti linnustikus uustulnuk, kes asus meil pesitsema viimasel kümnendil.
Lammitildri vaatluste hulk on Eestis (sh Aardla poldril) pidevalt kasvanud. HK on kinnitanud
lammitildri tõenäolise pesitsemise Aardla poldril 2005. ja 2009. aastal. 2010. aastal pesitses Aardla
poldril tõenäoliselt isegi 3 paari (HK poolt veel kinnitamata). Rändel peatuvaid isendeid on Aardla
poldril korraga kohatud kuni 8.
94. Heletilder, Tringa nebularia, TRINEB
Viimastel aastatel on kevadrändel peatuvaid isendeid loendatud korraga kuni 55.
95. Metstilder, Tringa ochropus, TRIOCH
Alal pesitseb vaid kuni 1 paar. Rändel peatub alal 20-30 isendit.
96. Mudatilder, Tringa glareola, TRIGLA
Ehkki kevadrändel võib “laulvaid” mudatildreid alal arvukalt kohata, nad siin ei pesitse. Rändel
peatub alal 300-500 is, rekordnumbrid pärinevad 2002. aastast: 09.05.2002 2000 p ja 1000 r Aardla
polder, Ülenurme/Haaslava v. (U. Paal, P. Komi, M. Saarinen, R. Lammin-Soila jt.)
97. Hallkibu, Xenus cinereus, XENCIN
Eksikülaline, vaid 1 vaatlus: 24.05.2000 Aardla polder, Haaslava v. (U. Paal)
98. Vihitaja, Actitis hypoleucos, ACTHYP
Viimastel aastatel on ala pesitsenud 1-2 paari, varem rohkem – nt. 1992. aastal Ropka-Ihaste luhal
3-5 paari. Rändel peatub alal vaid üksikuid isendeid.
99. Veetallaja, Phalaropus lobatus, PHALOB
Rändeperioodil kohatakse tavaliselt üksikuid isendeid või väikseid salkasid. Suurim salk aga:
30.5.2010 13 p Aardla polder, Ülenurme v. (U. Paal, T. Teppe)
100. Puna-veetallaja, Phalaropus fulicarius, PHAFUL
Eksikülaline, ainult 1 vaatlus (HK poolt kinnitatud): 13.6.2010 1 isane ad p Aardla polder E,
Haaslava v. (P. Komi jpt.)
101. Söödikänn, Stercorarius parasiticus, STECUS Liiki on kohatud vaid korra rändel 1990-
ndate alguses.
94
102. Naerukajakas, Larus ridibundus, LARRID
Naerukajaka haudepaaride arv on alal viimase 20 aasta jooksul oluliselt langenud. 1992. a pesitses
Ropka luhal isegi kuni 11000 paari, aga pärast veepuhastusjaama valmimist langes pesitsevate
paaride arv kogu alal 2000 paarini. Viimastel aastatel on naerukajakaid alal pesitsenud vaid sadu
paare, 2010. a ilmselt vaid kuni 200 paari. Rändel peatub alal kuni 6000 isendit.
103. Kalakajakas, Larus canus, LARCAN
Viimastel aastatel on alal (kaitsealal) pesitsenud vaid üksikud paarid – 3-5 paari, varem on
arvukuseks hinnatud 10-20 paari. Rändel peatub alal vähesel arvul.
104. Tõmmukajakas, Larus fuscus, LARFUS
Tõmmukajakat kohatakse alal peamiselt kevadrändel. Aardla poldril on viimastel aastatel
kevadrändel peatumas kuni 20 isendit, rekordnumbrid pärinevad aga 2005. aastast: 22.4.2005 50
p Aardla polder, Ülenurme v. (U. Paal, J. Kostet jt.)
105. Hõbekajakas, Larus argentatus, LARARG
Analoogselt naerukajakaga on hõbekajaka arvukus viimase paarikümne aastaga alal oluliselt
langenud. 1992. a pesitses Ropka-Ihaste luhal 50-55 paari, 2000ndatel aga vaid üksikud paarid ja
2010. a alal liik ilmselt enam ei pesitsenudki. Ilmselt on oma roll muutustes veepuhastusjaama
käivitamisel ja prügila sulgemisel. Samas on aga samal perioodil Tartu linnas pesitsevate
hõbekajakate arvukus kiiresti kasvanud ja ületab kindlasti omaaegse Ropka-Ihaste luhal
pesitsevate paaride arvu. Aardlapalu prügila meelitas ligi ka hõbekajakaid ja rändeperioodil võis
seetõttu alal kohata kuni 2000 isendit. Prügilale jäid soojematel talvedel vähesed hõbekajakad ka
talvitama. Peale prügila sulgemist on hõbekajakate arvukus ka väljaspool pesitsusperioodi oluliselt
langenud.
106. Koldjalg-hõbekajakas, Larus cachinnans, LARCAC
Alalt on vaid 1 vaatlus (HK poolt kinnitatud): 27.06.2008 1p 2a Aardlapalu prügila, Ülenurme v.
(S. Cairenius)
107. Merikajakas, Larus marinus, LARMAR
Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid isendeid.
108. Väikekajakas, Hydrocoloeus minuta, HYDMIN
Alal pesitseb 40-50 paari (kaitsealal). Kevadrändel peatub Aardla poldril 500-600 isendit.
109. Räusktiir, Hydroprogne caspia, HYDCAS Rändeperioodil kohatakse vaid üksikuid
isendeid.
110. Jõgitiir, Sterna hirundo, STEHIR
Jõgitiire on viimastel aastatel alal pesitsenud 5-10 paari (kaitsealal). Varem on neid siin rohkem
pesitsenud – nt. 1992. aastal Ropka-Ihaste luhal 50-55 paari. Samas on just viimasel kümnendil
jõgitiir hakanud järjest enam Tartu linnas katustel pesitsema ja tõenäoliselt on piirkonnas liigi
arvukus kokkuvõttes vähemalt samas suurusjärgus. Rändel peatub alal kümneid jõgitiire, aga
täpsem arvukus on raskesti hinnatav.
111. Väiketiir, Sternula albifrons, STEALB
Alalt on teada vaid üks varasem vaatlus: 25.4.1952 1 p Porijõe luht, Ülenurme v. (M. Niklus)
95
112. Habeviires, Chlidonias hybrida, CHLHYB
Aardla poldril on habeviirest kohatud 4 korral (HK poolt kinnitatud): 19.-20.05.2001 Aardla polder
2 ad. (S. Hjerppe, V. Häkkinen, R. Lammin-Soila, J. Nordblad, T. Kupiainen, V. Lilleleht, H.
Jänes, M. Ots, I. Ots). 22.06.2004 Aardla polder 2 ad. (J. Heino, S. Suomala, U. Paal, R. Marja).
31.05.2007 Aardla polder 6 ad. (M. Bruun, U. Paal). 13.-14.06.2009 Aardla polder 3 ad. (U. Paal
jpt.).
113. Mustviires, Chlidonias nigra, CHLNIG
Mustviireid on viimastel aastatel ala pesitsenud vaid kuni 20 paari (kaitsealal). Varem on
arvukuseks hinnatud 90-200 paari – 1992. a pesitses Ropka-Ihaste luhal 200 paari. Viimastel
aastatel on rändel peatunud 100-250 isendit.
114. Valgetiib-viires, Chlidonias leucopterus, CHLLEU
Valgetiib-viires on Eesti linnustikus uustulnuk, kes asus meil pesitsema viimastel kümnenditel.
Valgetiib-viire vaatluste hulk on Eestis (sh Aardla poldril) pidevalt kasvanud. HK on kinnitanud
liigi pesitsemise Aardla poldril järgmistel aastatel: 1982 – 1 paar, 1986 – 1 paar, 2005 – 1 paar,
2008. a - >1 paar. Üksikud paarid pesitsesid alal ka 2010. a, aga pesitsemine ei ole veel HK poolt
kinnitatud. Kevadrändel vaadeldi 2010. a Aardla poldril kuni 50 isendit.
115. Kodutuvi, Columba livia, COLLIV
Kodutuvi pesitseb ümbritsevatel aladel, Aardla poldril ja luhaaladel kohtab teda vaid ülelennul.
116. Õõnetuvi, Columba oenas, COLOEN
Rändel kohatakse üksikuid isendeid või väikseid salkasid.
117. Kaelustuvi, Columba palumbus, COLPAL
Alal pesitseb 1-3 paari. Sagedamini kohtab rändeperioodil.
118. Turteltuvi, Streptopelia turtur, STRTUR
Rändel kohatakse üksikuid isendeid või väikseid salkasid.
119. Kägu, Cuculus canorus, CUCCAN
Aardla poldri lõunaosa metsades võib pesitseda 1-2 paari.
120. Vöötkakk, Surnia ulula, SURULU
Alalt on teada vaid 1 vaatlus: 02.03.2003 1 p Aardla polder, Ülenurme v. (M. Ots)
121. Kodukakk, Strix aluco, STRALU
Kodukakk pesitseb Ülenurme pargis ja käib saagijahil ka Aardla poldri servas.
122. Kõrvukräts, Asio otus, ASIOTU
Aardla poldril (või vahetus läheduses) pesitseb vähemalt 1 paar.
123. Sooräts, Asio flammeus, ASIFLA
Viimastel aastatel ei ole soorätsu alal kohatud, viimane teadaolev vaatlus pärineb 2005. aastast.
Varem on liik mõnel aastal alal ilmselt ka pesitsenud.
124. Piiritaja, Apus apus, APUAPU
96
Piiritaja alal ei pesitse, küll on ta siin aga tavaline toitekülaline. Rändel on alal loendatud korraga
kuni 2000 isendit (peatuvad/toituvad isendid)
125. Jäälind, Alcedo atthis, ALCATT
Alal pesitseb 1-2 paari (kaitsealal 1). Üksikuid isendeid kohatakse ka rändeperioodil. 2009-2010
talvel talvitas 1 isend veepuhastusjaama kanalil.
126. Mesilasenäpp, Merops apiaster, MERAPI
Alalt on 1 vaatlus (HK poolt kinnitatud): 18.05.2006 Aardla polder, Ülenurme v. (M. Bruun jt.)
127. Vaenukägu, Upupa epops, UPUEPO
Liik alal, ega ka ümbruses ei pesitse. Teada on vaid üksikud vaatlused.
128. Väänkael, Jynx torquata, JYNTOR
Ilmselt pesitseb alal 1-2 paari. Rändeperioodil kohatakse sageli.
129. Roherähn, Picus viridis, PICVIR
Tänapäeval on roherähn Mandri-Eestis suur haruldus. Viimased 2 vaatlust alalt on järgmised:
04.3.1989 1 p Ropka luht, Ülenurme v. (M. Ots), 05.9.1992 1 ü Ropka-Ihaste luht, Ülenurme v.
(M. Ots, U. Paal)
130. Musträhn, Dryocopus martius, DRYMAR
Rändeperioodil kohatakse üksikuid isendeid.
131. Suur-kirjurähn, Dendrocopos major, DENMAJ Ala
puistutes pesitseb 2-3 paari.
132. Valgeselg-kirjurähn, Dendrocopos leucotos,
DENLEU Ala puistutes pesitseb 2-3 paari.
133. Väike-kirjurähn, Dendrocopos minor, DENMIN Ala
puistutes pesitseb 2-3 paari.
134. Tuttlõoke, Galerida cristata, GALCRI
Mart Niklus on liiki paaril korral kohanud 1950-ndate aastate alguses (Niklus 1953).
135. Nõmmelõoke, Lullula arborea, LULARB Liiki
kohatakse alal vaid läbirändel.
136. Põldlõoke, Alauda arvensis, ALAARV Liik on alal
tavaline haudelind.
137. Kaldapääsuke, Riparia riparia, RIPRIP
Viimasel kümnendil on kaldapääsukesi alal (kaitsealal) pesitsenud vaid 10-20 paari (1 väike
koloonia Konsu kanali tammi kaldas). 1990-ndate alguses pesitses alal või vahetuses läheduses
kokku kuni 1000 paari.
138. Suitsupääsuke, Hirundo rustica, HIRRUS
97
Alal pesitseb 1-2 paari, aga liik on siin tavaline toitekülaline.
139. Räästapääsuke, Delichon urbicum, DELURB
Liik on alal tavaline toitekülaline.
140. Metskiur, Anthus trivialis, ANTTRI Pesitseb alale
jäävates metsades.
141. Sookiur, Anthus pratensis, ANTPRA Liik on alal
tavaline haudelind.
142. Tundrakiur, Anthus cervinus, ANTCER
Rändeperioodil on kohatud üksikuid isendeid.
143. Hänilane, Motacilla flava, MOTFLA Liik on alal
suhteliselt tavaline haudelind. 144. Kuldhänilane,
Motacilla citreola, MOTCIT
Liik on alles viimase paarikümne aastaga Eestisse levinud. Aardla poldril on ta viimasel kümnendil
igal aastal pesitsenud - 2-4 paari.
145. Linavästrik, Motacilla alba, MOTALB
Mõned paarid pesitsevad ka alal. Liik on tavaline toitekülaline ja läbirändaja.
146. Siidisaba, Bombycilla garrulus, BOMGAR
Siidisabasid kohatakse alal vaid läbirändel ja talvel.
147. Käblik, Troglodytes troglodytes, TROTRO
Pesitseb üksikute paaridena Aardla poldri lõunaosa ja poldriga piirnevates metsades.
148. Võsaraat, Prunella modularis, PRUMOD
Pesitseb üksikute paaridena Aardla poldri lõunaosa ja poldriga piirnevates metsades.
149. Punarind, Erithacus rubecula, ERIRUB Alal olevate puistute tavaline haudelind.
150. Ööbik, Luscinia luscinia, LUSLUS Liik on alal tavaline haudelind.
151. Sinirind, Luscinia svecica, LUSSVE
Kevadrändel kohatakse üksikuid tundra-sinirindasid (Luscinia s. svecica). Varasematel aegadel on
üksikute paaridena alal (põõsasluhtadel) pesitsenud luha-sinirind (Luscinia s. cyanecula), viimased
laulvate isendite vaatlused pärinevad 1990-ndatest.
152. Must-lepalind, Phoenicurus ochruros, PHOOCH
Liik pesitseb ala vahetus läheduses tööstusmaastikus. Alalt on teada vaid üksikud vaatlused.
153. Lepalind, Phoenicurus phoenicurus, PHOPHO
Liik pesitseb üksikute paaridena alale jäävates või piirnevates metsades.
154. Kadakatäks, Saxicola rubetra, SAXRUB Liik on alal tavaline haudelind.
98
155. Kivitäks, Oenanthe oenanthe, OENOEN Liik pesitseb alal üksikute paaridena.
156. Kõrbe-kivitäks, Oenanthe deserti, OENDES
Eksikülaline, keda on alal kohatud vaid korra (HK pool kinnitatud): 17.05.1986 1 ♂ p Ropka luht,
Tartu linn (O. Rahusoo).
157. Musträstas, Turdus merula, TURMER
Liik pesitseb alale jäävates ja piirnevates metsades. 158.
Hallrästas, Turdus pilaris, TURPIL
Liik pesitseb alale jäävates ja piirnevates metsades.
159. Laulurästas, Turdus philomelos, TIRPHI
Liik pesitseb alale jäävates ja piirnevates metsades.
160. Vainurästas, Turdus iliacus, TURILI Liik pesitseb
alale jäävates ja piirnevates metsades.
161. Hoburästas, Turdus viscivorus, TURVIS Alal
kohatakse üksikuid isendeis vaid läbirändel.
162. Võsa-ritsiklind, Locustella naevia, LOCNAE Liik on
ala niitudel ja põõsastikes tavaline haudelind.
163. Jõgi-ritsiklind, Locustella fluviatilis, LOCFLU Liik
on ala puistutes tavaline haudelind.
164. Roo-ritsiklind, Locustella luscinioides, LOCLUS
Liik on ala roostikes tavaline haudelind.
165. Kõrkja-roolind, Acrocephalus schoenobaenus,
ACRSCH Liik on ala roostikes ja niitudel atavline
haudelind.
166. Tiigi-roolind, Acrocephalus scirpaceus, ACRSCI Ala
roostikes pesitsevad mõned paarid.
167. Soo-roolind, Acrocephalus palustris, ACRRIS Liik
on ala puistutes tavaline haudelind.
168. Aed-roolind, Acrocephalus dumetorum, ACRDUM
Ala niitudel ja võsaservades pesitseb mõni paar.
169. Rästas-roolind, Acrocephalus arundinaceus,
ACRARU Alale jäävates roostikes on viimastel
aastatel 5-10 paari.
99
170. Käosulane, Hippolais icterina, HIPICT Liik pesitseb
alale jäävates puistutes.
171. Mustpea-põõsalind, Sylvia atricapilla, SYLATR Liik
pesitseb alale jäävates puistutes.
172. Aed-põõsalind, Sylvia borin, SYLBOR Liik pesitseb
alale jäävates puistutes.
173. Vööt-põõsalind, Sylvia nisoria, SYLNIS Aardla järve
ääres olevates võsastikes pesitseb kuni 2 paari.
174. Väike-põõsalind, Sylvia curruca, SYLCUR Liik
pesitseb alale jäävates võsastikes.
175. Pruunselg-põõsalind, Sylvia communis, SYLCOM
Liik pesitseb alale jäävates võsastikes.
176. Mets-lehelind, Phylloscopus sibilatrix, PHYSIB Liik
pesitseb alale jäävates puistutes.
177. Väike-lehelind, Phylloscopus collybita, PHYCOL
Liik on ala puistutes tavaline haudelind.
178. Salu-lehelind, Phylloscopus trochilus, PHYLUS Liik
on ala puistutes tavaline haudelind.
179. Pöialpoiss, Regulus regulus, REGREG Liiki
kohatakse alal vaid läbirändel.
180. Hall-kärbsenäpp, Muscicapa striata, MUSSTR Liik
pesitseb alal üksikute paaridena.
181. Must-kärbsenäpp, Ficedula hypoleuca, FICHYP
Liik pesitseb alal olevates puistutes.
182. Roohabekas, Panurus biarmicus, PANBIA
Alalt on teada vaid 1 vaatlus: 01.10.2001 3 p Ropka-Ihaste luht, Ülenurme v. (S. Sild, A.
Toomsoo, K. Voog)
183. Sabatihane, Aegithalos caudatus, AEGCAU
Liik pesitseb alale jäävates ja piirnevates metsades.
184. Salutihane, Parus palustris, PARPAL Liik pesitseb
alale jäävates puistutes.
185. Põhjatihane, Parus montanus, PARMON Liik
pesitseb alale jäävates ja piirnevates metsades.
100
186. Tutt-tihane, Parus cristatus, PARCRI Liiki
kohatakse alal vaid läbirändel.
187. Musttihane, Parus ater, PARATE Liiki kohatakse
alal vaid läbirändel.
188. Sinitihane, Parus caeruleus, PARCAE Liik pesitseb
alale jäävates puistutes.
189. Rasvatihane, Parus major, PARMAJ
Liik pesitseb alale jäävates puistutes.
190. Puukoristaja, Sitta europaea, SITEUR Liik pesitseb
alale jäävates puistutes.
191. Porr, Certhia familiaris, CERFAM Liik pesitseb alale
jäävates puistutes.
192. Kukkurtihane, Remiz pendulinus, REMPEN Ala
võsastikes pesitseb ca 10 paari.
193. Peoleo, Oriolus oriolus, ORIORI
Liik pesitseb alale jäävates ja piirnevates metsades.
194. Punaselg-õgija, Lanius collurio, LANCOL Liik on ala
põõsastike tavaline haudelind.
195. Hallõgija, Lanius excubitor, LANEXC Liiki kohtab
ala vaid läbirändel ja talvel.
196. Pasknäär, Garrulus glandarius, GARGLA Liiki
kohtab alal vaid läbirändel.
197. Harakas, Pica pica, PICPIC
Liik on ala põõsastike tavaline haudelind, toitekülaline ja talvitaja.
198. Mänsak, Nucifraga caryocatactes, NUCCAR
Liiki kohtab alal vaid läbirändel.
199. Hakk, Corvus monedula, CORMON
Liik alal ei pesitse, aga vahetus läheduses olevate kolooniate isendid on alal aastaringselt tavalised
toitekülalised. Varem, kui prügimägi oli kasutusel, käis seal toitumas tuhandeid hakke.
200. Künnivares, Corvus frugilegus, CORFRU
1990-ndatel aastatel oli prügimäe lähedal väike (10-20 paari) koloonia, aga see on juba aastaid
tagasi maha jäetud. Praegu on künnivares alal vaid toitekülaline ja väiksearvuline talvitaja.
Prügimäe sulgemise järel on vareste arvukus alal tublisti langenud.
201. Hallvares, Corvus corone cornix, CORNIX
101
Liik ona alal tavaline haudelind, toitekülaline ja talvitaja. Prügimäe sulgemise järel on vareste
arvukus alal tublisti langenud.
202. Ronk, Corvus corax, CORRAX
Liik pesitseb alal üksikute paaridena, aga on tavaline toitekülaline ja talvitaja. Prügimäe sulgemise
järel on ronkade arvukus alal tublisti langenud.
203. Kuldnokk, Sturnus vulgaris, STUVUL
Liik pesitseb ala üksikute paaridena, aga ta on siin tavaline toitekülaline ja ka väiksearvuline
talvitaja (prügimäel). Aardla poldri põõsastikke ja roostikke kasutab kuldnokk ka ööbimiseks.
Suurim ööbimiskogum tuvastati Aardla järvest põhjas olevas põõsastikus 2010. a juulis, kus
loendati kokku ca 57000 isendit (Eesti suurim kogum).
204. Koduvarblane, Passer domesticus, PASDOM
Liik on alal vaid toitekülaline.
205. Põldvarblane, Passer montanus, PASMON
Liik on alal vaid toitekülaline.
206. Metsvint, Fringilla coelebs, FRICOE
Liik pesitseb alale jäävates puistutes. Läbirändel kohatakse ka suuremaid parvi.
207. Põhjavint, Fringilla montifringilla, FRIMON Liiki
kohatakse alal vaid läbirändel.
208. Rohevint, Carduelis chloris, CARCHL
Liik pesitseb alale jäävates puistutes. Läbirändel ja talvel kohatakse ka suuremaid parvi.
209. Ohakalind, Carduelis carduelis, CARCAR
Liik pesitseb alal või vahetus läheduses väheste paaridena. Läbirändel ja talvel kohatakse ka
suuremaid parvi.
210. Siisike, Carduelis spinus, CARSPI
Liiki kohatakse alal peamiselt vaid läbirändel või talvel.
211. Kanepilind, Carduelis cannabina, CARCAN
Liik pesitseb alal väheste paaridena. Sagedamini kohatakse teda läbirändel, aga ka talvel.
212. Mägi-kanepilind, Carduelis flavirostris, CARRIS
Üksikuid isendeid on leitud läbirändavate või talvitavate urvalindude hulgas.
213. Urvalind, Carduelis flammea, CARMEA
Liik on alal tavaline läbirändaja ja talvitaja.
214. Hele-urvalind, Carduelis hornemanni, CARHOR
Üksikuid isendeid on leitud läbirändavate või talvitavate urvalindude hulgas.
102
215. Kuuse-käbilind, Loxia curvirostra, LOXCUR Liiki
kohatakse alal vaid läbirändel.
216. Karmiinleevike, Carpodacus erythrinus, CARERY
Liik on ala põõsastike tavaline haudelind.
217. Leevike, Pyrrhula pyrrhula, PYRULA Liiki
kohatakse alal vaid läbirändel ja talvel.
218. Suurnokk-vint, Coccothraustes coccothraustes,
COCCOC Liiki kohatakse alal vaid läbirändel.
219. Lapi tsiitsitaja, Calcarius lapponicus, CALLAP Alal
on kohatud üksikuid läbirändavaid isendeid.
220. Hangelind, Plectrophenax nivalis, PLENIV Liiki
kohatakse alal vaid läbirändel ja talvel.
221. Talvike, Emberiza citrinella, EMBCIT
Liik pesitseb ala puistutes. Läbirändel ja talvel kohatakse ka suuremaid parvi.
222. Rootsiitsitaja, Emberiza schoeniclus, EMBSCH Liik
on ala roostike ja põõsastike tavaline haudelind.
Tabel 12. Ropka-Ihaste luha ja Aardla poldri linnustiku nimekiri, staatus ja arvukus. Pesitsusaegne
arvukus ja rändel peatuvate isendite arv on esitatud aastate 2008-2010 kohta, varasemate aastate
korral on vastav aasta eraldi ära märgitud. Kõik hinnagud on toodud kogu ala kohta (Aardla
polder ning Ropka-Ihaste luht), kui võimalik, siis on Ropka-Ihaste LKA hinnang eraldi välja
toodud. Staatuse selgitus: H – haudelind, L – läbirändaja, S – suvikülaline, toitekülaline, T –
talikülaline, E – eksikülaline, juhukülaline. Lühendid: p- paar, is- isend
Nr Liik Staatus Pesitseb Rändel
peatub/talvitab/juhuslikult
1. CYGOLO H, L kuni 5 p, kaitsealal 3-4 p 30-40 is
2. CYGCOL L 30-40 is, 2002.a 500 is
3. CYGCYG L kuni 20 is, 2002.a 150 is
4. ANSFAB L 5000-6000 is, 2004.a 12000 is
5. ANSBRA L üksikud
6. ANSALB L kuni 35000 is
7. ANSERY L 2005.a 4 is (ainuke vaatlus)
8. ANSANS L üksikud
9. BRACAN L üksikud
10. BRALEU L 30-50 is
11. BRABER L 2006.a 1 is (ainuke vaatlus)
12. TADTAD E 1992.a 1 is (ainuke vaatlus)
13. ANAPEN H?, S, L 0?, varem üksikud paarid kuni 600 is, 2002.a 1200 is
103
14. ANASTR H, L 5-10 p kuni 20 is
15. ANACRE H, L, (T) 10 p kuni 1500 is
16. ANAPLA H, L, T >100 p kuni 2200 is, talvel 600-750 is
17. ANAACU L 0, varem 1-2 p kuni 200 is
18. ANAQUE H, L 5-10 p kuni 40 is, 1999.a sügisel 100 is
19. ANACLY H, L ca 10 p kuni 160 is, 2002.a 300 is
20. AYTFER H, L ca 5 p kuni 40 is, 2002.a 120 is
21. AYTFUL H, L ca 20 p kuni 200 is, 2005.a 400 is
22. AYTMAR L üksikud
23. CLAHYE L üksikud
24. MELFUS L üksikud
25 BUCCLA H, L kuni 15 p kuni 75 is
26. MERALB L kuni 10 is, 1995.a 15 is
27. MERSER L üksikud
28. MERMER L kuni 40 is
29. TETRIX E üksikud (enne 2000.a)
30. PERPER H, T 2 p (kaitseala piiri taga) +
31. COTCOT H? 2004.a 4 Ihaste luhal
32. GAVARC L üksikud
33. TACRUF H 0-1 p (kaitsealal)
34. PODCRI H, L kuni 3 p (kaitsealal) kuni 20 is
35. PODGRI H, L 2-3 p (kaitsealal) kuni 5 is
36. PODAUR H 0-3 p (kaitsealal 0-2 p)
37. PODNIG E 2 vaatlust: 1992 (2 is), 2004 (1 is)
38. PHACAR L üksikud
39. BOTSTE H 2-3 p (kaitsealal)
40. EGRALB S üksikud, väiksed salgad
Nr Liik Staatus Pesitseb Rändel
peatub/talvitab/juhuslikult
41. ARDCIN L, S, (T) kuni 50 is, 1999.a 350 is
42. CICNIG L, S üksikud
43. CICCIC L, S 0, ümbruses 10 p
44. PERAPI L, S +
45. MILMIG L üksikud
46. HALALB S, T +
47. CIRAER H 3 p (kaitsealal)
48. CIRCYA L üksikud
49. CIRPYG (H), L 0-1 p +
50. ACCGEN (H), S, T 0-1 p +
51. ACCNIS L, S, T +
104
52. BUTBUT H, L, T 2 p +
53. BUTLAG L üksikud
54. AQUPOM L, S +
55. AQUCLA E üksikud
56. AQUCHR E 2004.a 1 isend (ainuke vaatlus)
57. PANHAL L, S +
58. FALTIN L +
59. FALVES L üksikud
60. FALCOL L +
61. FALSUB S +
62. FALPER L üksikud
63. RALAQU H 5 p, 2002.a 20 p
64. PORANA H 50-70 p, 2002.a 200-300 p
65. PORPAR H 2-4 p, 2002.a 5-10 p
66. CRECRE H 20-40 p, 2002.a 70-80 p
67. GALCHL H >3 p
68. FULATR H, L 40-50 p 200-300 is, 2002.a 500 is
69. GRUGRU L +
70. HAEOST L üksikud
71. CHADUB H 1-2 p (kaitsealal)
72. CHAHIA L +
73. PLUAPR L +
74. PLUSQU L vaid 2 vaatlust 2010. aastast
75. VANVAN H, L kuni 30 p kuni 1000 is
76. CALCAN L üksikud
77. CALUTA L üksikud
78. CALTEM L kuni 15 is
79. CALFER L üksikud
80. CALALP L kuni 10 is, 1999.a 200 is
81. LIMFAL L üksikud
82. PHIPUG L kuni1000 is, 2002.a 5000 is
83. LYMMIN L üksikud
84. GALGAL H, L 30-50 p kuni 300 is, 1999.a 1000 is
85. GALMED H, L 10-15 mängivat isaslindu +
86. SCORUS S +
Nr Liik Staatus Pesitseb Rändel
peatub/talvitab/juhuslikult
87. LIMLIM L kuni 10 is
88. LIMLAP L 2010.a 1 is (ainuke vaatlus)
89. NUMPHA L üksikud
105
90. NUMARQ H, L 1 p kuni 20 is
91. TRIERY L kuni 75 is
92. TRITOT L +
93. TRISTA H, L 0-3 p +
94. TRINEB L kuni 55 is
95. TRIOCH H, L 1 p 20-30 is
96. TRIGLA L 300-500 is, 2002.a 2000 is
97. XENCIN E 2000.a 1 is (ainuke vaatlus)
98. ACTHYP H, L 1-2 p +
99. PHALOB L +
100. PHAFUL E 2010.a 1 is (ainuke vaatlus)
101. STECUS E vaid 1 vaatlus
102. LARRID H, L 200 p kuni 6000 is
103. LARCAN H, L 3-5 p (kaitsealal) +
104. LARFUS L kuni 20, 2005.a 50 is
105. LARARG (H), L, S,
(T)
0-5 p (kaitsealal) 500-2000 is
106. LARCAC E 2008.a 1 is (ainuke vaatlus)
107. LARMAR L üksikud
108. HYDMIN H, L 40-50 p (kaitsealal) 500-600 is
109. HYDCAS L üksikud
110. STEHIR H, L 5-10 p (kaitsealal) +
111. STEALB E 1952.a 1 is (ainuke vaatlus)
112. CHLHYB E kokku 4 vaatlust
113. CHLNIG H, L kuni 20 p (kaitsealal) 100-250 is
114. CHLLEU H, L 0-3 p (kaitsealal) kuni 50 is
115. COLLIV S, T +
116. COLOEN L +
117. COLPAL H, L 1-3 p +
118. STRTUR L +
119. CUCCAN H 1-2 p
120. SURULU E 2003.a 1 is(ainuke vaatlus)
121. STRALU S +
122. ASIOTU H 1 p
123. ASIFLA S + (vaatlused 2005.a ja enne)
124. APUAPU L, S kuni 2000 is
125. ALCATT H, L, (T) 1-2 p (kaitsealal 1) +
126. MERAPI E 2006.a 1 is (ainuke vaatlus)
127. UPUEPO E üksikud
128. JYNTOR H, L 1-2 p +
129. PICVIR E viimane vaatlus 1992.a
106
130. DRYMAR L +
131. DENMAJ H 2-3 p
Nr Liik Staatus Pesitseb Rändel
peatub/talvitab/juhuslikult
132. DENLEU H 2-3 p
133. DENMIN H 2-3 p
134. GALCRI E Kohatud alal 1950-ndatel.
135. LULARB L +
136. ALAARV H +
137. RIPRIP H 10-20 p (kaitsealal)
138. HIRRUS H, S 1-2 p +
139 DELURB S +
140. ANTTRI H +
141. ANTPRA H +
142. ANTCER L üksikud
143. MOTFLA H +
144. MOTCIT H 2-4 p
145. MOTALB H, S, L + +
146. BOMGAR L, T +
147. TROTRO H +
148. PRUMOD H +
149. ERIRUB H +
150. LUSLUS H +
151. LUSSVE L üksikud
152. PHOOCH S üksikud
153. PHOPHO H +
154. SAXRUB H +
155. OENOEN H +
156. OENDES E 1986.a 1 is (ainuke vaatlus)
157. TURMER H +
158. TURPIL H +
159. TURPHI H +
160. TURILI H +
161. TURVIS L +
162. LOCNAE H +
163. LOCFLU H +
164. LOCLUS H +
165. ACRSCH H +
166. ACRSCI H +
167. ACRRIS H +
107
168. ACRDUM H +
169. ACRARU H 5-10 p
170. HIPICT H +
171. SYLATR H +
172. SYLBOR H +
173. SYLNIS H kuni 2 p (kaitsealal)
174. SYLCUR H +
175. SYLCOM H +
176. PHYSIB H +
177. PHYCOL H +
Nr Liik Staatus Pesitseb Rändel
peatub/talvitab/juhuslikult
178. PHYLUS H +
179. REGREG L +
180. MUSSTR H +
181. FICHYP H +
182. PANBIA E 2001. a 3 is (ainuke vaatlus)
183. AEGCAU H +
184. PARPAL H +
185. PARMON H +
186. PARCRI L +
187. PARATE L +
188. PARCAE H +
189. PARMAJ H +
190. SITEUR H +
191. CERFAM H +
192. REMPEN H ca 10 p
193. ORIORI H +
194. LANCOL H +
195. LANEXC H +
196. GARGLA L +
197. PICPIC H, S, T + +
198. NUCCAR L +
199. CORMON S, T +
200. CORFRU S, T +
201. CORNIX H, S, T + +
202. CORRAX H, S, T + +
203. STUVUL H, S, (T) + +, ööbimiskogum 57000 isendit
204. PASDOM S +
205 PASMON S +
206. FRICOE H, L + +
108
207. FRIMON L + +
208. CARCHL H, L, T + +
209. CARCAR H, L, T + +
210. CARSPI L, T +
211. CARCAN H, L, T + +
212. CARRIS L, T üksikud
213. CARMEA L, T +
214. CARHOR L, T üksikud
215. LOXCUR L +
216. CARERY H +
217. PYRULA L, T +
218. COCCOC L +
219. CALLAP L üksikud
220. PLENIV L, T +
221. EMBCIT H, L, T + +
222. EMBSCH H +
Kasutatud allikad
1. Uku Paali ja Margus Otsa isiklike vaatluste andmebaasid
2. Tartumaa linnud – Uku Paali koostatud kokkuvõte (käsikiri, koostamisel, avaldamata)
3. Eesti Ornitoloogiaühingu arhiiv ja raamatukogu
4. Eesti haudelindude levikuatlas: http://www.eoy.ee/atlas/
5. Eesti Linnuharulduste Komisjoni andmebaas: http://www.eoy.ee/yhing/hk/hk_aktsept.pdf
6. Kabli linnujaama andmebaas: http://kabli.nigula.ee/
7. Estbirding’u veebileht: www.estbirding.ee
8. Eesti eElurikkuse andmebaas: http://elurikkus.ut.ee/
9. Keskkonnaameti arhiiv
10. Keskkonnaregister EELIS
11. Klaus, E. 1982. Emajõe luha linnustikust kalakombinaadi ja Konsu kanali vahelisel alal
(käsikiri EOÜ-s).
12. Niklus, M. 1953. – Ropka luha ja Aardla järve linnustikust. – LUS-i juubelikoguteos.
Tallinn. 375-381.
13. Teostatud uuringud:
14. Luigujõe, L., Kuresoo, A., Ader, A. & Ots, M. 1998.- Ropka-Ihaste luha linnustikust 1992.
aastal. – Hirundo 11 (1): 44-49.
15. Kuresoo, A., Laurits, M.. 2004. Ihaste luha linnustikust 2004. aastal (käsikiri EOÜ-s).
16. Laurits, M. 2005. Ihaste luha linnustik: 1992-2004 (käsikiri EOÜ-s).
Joonised (joonistel 25-41 © Maa-amet, 2011)
109
Joonis 25. Hanede rändepeatuspaigad 2008- Joonis 26. Luikede rändepeatuspaigad 20082010.
2010.
Joonis 27. Partide (k.a. tuttvart) Joonis 29. Kahlajate rändepeatuspaigad
2008rändepeatuspaigad 2008-2010 Aardla poldril. 2010 Aardla poldril.
110
Joonis 28. Partide (k.a. tuttvart) Joonis 30. Kahlajate rändepeatuspaigad 2008rändepeatuspaigad
2008-2010 Ropka ja Ihaste 2010 Ropka ja Ihaste luhal. luhal.
111
Joonis 31. Laugu rändepeatuspaigad 20082010.
Joonis 32. Naerukajaka pesitsusalad 20082010.
Joonis 33. Väikekajaka pesitsuskohad
20082010.
Joonis 34. Mustviirese pesitsuskohad
20082010.
Joonis 35. Väikehuiga teadaolevad
pesitsusegsed leiukohad 2008-2010.
112
Joonis 36. Täpikhuiga pesitsusaegsed
leiukohad Ihaste luhal vastavalt 2004. a.
inventuurile.
Joonis 37. Rukkiräägu
pesitsusaegsed leiukohad Ihaset
luhal vastavalt 2004. a.
inventuurile.
Joonis 38. Rohunepi teadaolevad mängukohad
(linnuke) ja pesitsusalad Aardla poldril.
113
Joonis 39. Rohunepi teadaolevad mängukohad Joonis 41. Hallpõsk-püti teadaolevad
Ropka ja Ihaste luhal. pesitsusalad 2008-2010.
Joonis 40. Hüübi teadaolev pesitsusala.
Tabel 13. Ropka-Ihaste LK kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide staatus, arvukus ja elupaiganõudlus (* - arvukus koos Aardla poldriga)
Liik ja kaitsekategooria LD = nn linnudirektiivi I
lisa
Staatus (pesitsus,
rändepeatus)
Arvukus kaitsealal 2008-
2010 IBA
arvukus (2003)
krit
täitnud
Elupaiganõudlus Märkused
Pesitsus (paari, laulu,
mängu)
Rändel (isendit)
tutkas (Philomachus pugnax)
I, LD R <1000* 5000 Rändepeatuspaigana niisked ja märjad madala või hõreda
taimestikuga avatud rohumaad Max 5000, 2002.a
hüüp (Botaurus stellaris) II, LD
P 2-3p 4-5p Madalaveeline vähemalt mõne hektari suurune pilliroostik
veekogus või selle läheduses Aardla järve skv 1-2, Ropka skv
1
väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii) II,
LD
R 30-40* 450 Üleujutatud ja niisked avatud rohumaad Max 500, 2002. a.
soopart (Anas acuta) II R <200* 500 Rändepeatuspaigana üleujutatud taimestikurikkad mätastunud
rohumaad Pesitsus 1992. a. 1-2 paari
väikehuik (Porzana parva)
II, LD P 2-4p <15p sügavama veega tiheda kõrge taimestikuga mätastunud
rohumaad, roostikud ja veekogude taimestikurikkad kaldad Max 5-10, 2002. a, arvukust
raske hinnata
rohunepp (Gallinago media)
II, LD P >10-15 isast,
3-5m* 10-15
isast märjad või niisked mätastunud avatud rohumaad,
toitumiseks mudased või pehme pinnasega hõreda
taimestikuga alad
Mängud Ihaste ja Ropka skv ja
Aardla poldril. Sõltuvalt
veeseisust on erinevas paigas.
väikekajakas (Hydrocoloeus minuta) II
P, R 40-50p 500-600* 10-50p üleujutatud mätastunud kõrge taimestikuga avatud rohumaad ja
toitumiseks üleujutatud rohumaad ja veekogud
hallpõsk-pütt (Podiceps
grisegena) III P 2-3p 3-5p Taimestikurikkad madalaveelised väikesed järved ja
seisuveekogud osaliselt avatud veega Aardla järve skv
rukkirääk (Crex crex) III, LD
P <20 l* 70-80 l Kuivad ja niisked kulustumata avatud rohumaad Max 70-80, 2002.a, arvukus
sõltub veetasemest
rooruik (Rallus aquaticus) III
P <5 l 20 l madalaveelised tiheda kõrge taimestiku või põõsastikuga
mätastunud rohumaad avatud veesilmadega, roostikud ja
tiheda taimestikuga veekogude kaldad
Max <20, 2002.a, arvukust raske
hinnata
täpikhuik (Porzana porzana)
III, LD P <50-70 l 200-300 l madalaveelised tiheda kõrge taimestikuga mätastunud
rohumaad, tiheda taimestikuga veekogude kaldad Max 200-300, 2002.a.
mudatilder (Tringa glareola)
III, LD R 300-500* 2000 toitumiseks märjad või niisked rohumaad, vajab mudaseid või
pehme pinnasega hõreda taimestikuga alasid Max 3000, 2002.a
mustviires (Chlidonias niger)
III, LD P, R <20p 100-250 90-200p pesitsemiseks üleujutatud mätastunud kõrge taimestikuga
rohumaad (ka kulustunud) ja tiheda taimestikuga väikejärved, toitumiseks vajab madalaveelisi veekogusid või
üleujutatud rohumaid
Varem hinnatud 90-200p, 1992.a luhtadel 200 paari
109
Liik ja kaitsekategooria LD = nn linnudirektiivi I
lisa
Staatus (pesitsus,
rändepeatus)
Arvukus kaitsealal 2008-2010
IBA
arvukus (2003)
krit
täitnud
Elupaiganõudlus Märkused
Pesitsus (paari, laulu,
mängu)
Rändel (isendit)
suur-laukhani (Anser
albifrons) R <35000* 10000 toitumiseks eelistatult niisked või madalaveelised üleujutatud
rohumaad, ka kuivad rohumaad ja põllud Arvukus kiiresti kasvanud,
olulised ka ümbritsevad alad
rabahani (Anser fabalis) R 5000- 6000*
4000 Max 12000, 2004.a
viupart (Anas penelope) R <600* 1200 Rändepeatuspaigana üleujutatud rohumaad, ka kraavid, järved
jt veekogud Max 1200, 2002.a, pesitsus 1992.a 2-3 paari
sinikael-part (Anas
platyrhynchos) R, P >100p* <2200* 40-60p,
2200i toitumiseks üleujutatud rohumaad, ka kraavid, järved jt
veekogud, pesitseb kõikjal veekogude kallastel ja läheduses Talvitub 600-750 isendit
rägapart (Anas
querquedula) R, P 5-10p* <40* 65i toitumiseks üleujutatud taimestikurikkad rohumaad, ka
kraavidel jt veekogudel, pesitsemiseks taimestikurikkad
veekogud, mätastunud üleujutatud taimestikurikkad
rohumaad
Max rändel 100, 1999.a
luitsnokk-part (Anas
clypeata) R, P ca 10p* <160* Max rändel 300, 2002.a
tuttvart (Aythya fuligula) R, P ca 20p* <200* toitumiseks üleujutatud taimestiku-rikkad rohumaad ja
veekogud, pesitsemiseks taimestikurikkad veekogud,
kajakakolooniad.
1992.a luhtadel 60-75p, max
rändel 400, 2005.a
lauk (Fulica atra) P, R 40-50p* 200-300* pesitsemiseks üleujutatud mätastunud kõrge taimestiku või
hõreda põõsastikuga rohumaad ning tiheda taimestikuga
veekogude servad ja roostikud
Max rändel 500, 2002.a
kiivitaja (Vanellus vanellus) P, R <30p* <1000* pesitsemiseks niiskete või märgade mätastunud rohumaade
hõredama taimestikuga paigad, ka põllumaad Arvukus koos poldri
lõunaosaga
naerukajakas (Larus
ridibundus) P, R ca 200p* <6000* pesitsemiseks üleujutatud tiheda taimestikuga mätastunud või
kulustunud rohumaad Arvukus oluliselt langenud,
1992.a. Ropka luhal 11000p,
hiljem >2000p. Põhjuseks
ilmselt reostuse vähenemine ja
sellega elupaiga muutumine.
110
117
7.4. Kaitsekorralduskava avalikustamise materjalid
118
Eesti Ornitoloogiaühing
Estonian Ornithological Society
119
10.06.2011
Lp maaomanik,
Teavitame, et koostamisel on moodustatava Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava
aastateks 2011-2020. Kava koostajaks on Keskkonnaameti tellimusel Eesti Ornitoloogiaühing.
20. juunil kell 15 toimub Tartus Keskkonnaameti saalis (Aleksandri 14, II korrus) kava eelnõu
tutvustamine ja avalik arutelu. Alates 13. juunist on kavaga võimalik tutvuda internetis aadressil
www.keskkonnaamet.ee ning Keskkonnaameti ja Eesti Ornitoloogiaühingu kontoris (Veski 4,
Tartu) tööpäeviti kell 9-16. Palume võimalusel ettepanekud ja arvamused saata enne avalikku
koosolekut Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil [email protected] või Veski 4, Tartu 51005.
Lisateave telefonil 742 2195 või 508 6690.
Lugupidamisega,
Riho Kinks
Eesti Ornitoloogiaühing
508 6690
KAVANDATAVA ROPKA-IHASTE LOODUSKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA
20112020 EELNÕU AVALIKUSTAMISE KOOSOLEKU PROTOKOLL
Tartus, 20. juuni 2011 kl 15.00 – 17.35
Juhatas: Riho Kinks (Eesti Ornitoloogiaühingu projektijuht)
Protokollis: Kristel Tatsi (Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist)
Osalejad (osalejate nimekiri koos kontaktaadresside ja allkirjadega eraldi lehel lisas 1):
1.Kadi Kukk – AS Kobras
2. Noeela Kulm – AS Kobras
3. Kuno Kasak
4. Kaire Kalk – Tartu Linnavalitsus
5. Ants Einola
6. J.-Johhen Ross - Tartu Lennujaam
7. Tiit Lukas - Ülenurme Vallavalitsus
8. Urmas Uri – AS Kobras
120
9. Tambet Kibal
10. Hilja Valk – loomapidaja kaitsealast lõuna pool
11. Jan Siimson – Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon
12. Liisa Unt – Tartu Linnavalitsus
13. Riho Kinks – Eesti Ornitoloogiaühing
14. Silvia Pihu – Tartu Ülikool
15. Andres Kalamees – Eesti Ornitoloogiaühing
16. Kristel Tatsi - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon
17. Rainis Uiga - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon
18. Tõnu Ojamaa *
19. Hannes Puu * - Põllumajandusameti Tartu Keskus
20. Rein Ernits * - Ülenurme Jahiselts
* Nimetatud isikud viibisid koosolekul, kuid nende nimi puudub lisas olevast osalejate nimekirjast.
PÄEVAKORD:
Sissejuhatus koosolekule (Kristel Tatsi)
Kaitsekorralduskava ning tulevasel kaitsealal vajalike ja häirivate tegevuste tutvustus (Riho Kinks)
Küsimused ja ettepanekud.
KOKKUVÕTE Kristel Tatsi (KT) räägib põgusalt kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava erinevustest. Teavitab, et tänu Euroopa Liidu rahadele on võimalikuks saanud nii Aardla poldri veetaseme reguleerimise uuringu kui ka kaitsekorralduskava tellimine, hoolimata sellest, et Ropka-Ihaste kaitse-eeskiri ei ole veel kinnitatud.
Riho Kinks (RK) tutvustab kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava vahelisi erinevusi ja ülesandeid. Samuti tutvustab ala kaitse-eesmärke tulenevalt kavandatava Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse- eeskirja eelnõust. Ala ühe tähtsama väärtusena toob välja linnustiku ning näitab kaardil ka linnustiku jaoks olulisi alasid. Samuti näitab kaitsealuste taimede kasvualade kaarti. RK: Peamiselt on alal 3 olulist keskkonnategurit: veerežiim, rohumaade majandamine ja häirimine
(liikumine veesõidukitega, koerte jooksutamise alana kasutamine jne).
Vajalikud tegevused alal on:
1) Rohumaade võsast puhastamine – seda võiks teha sügisel või talvel ja võsa peab alalt ära vedama.
2) Rohumaade niitmine – seda võib teha üle 1-2 aasta, näiteks igal 3. aastal, et ei kaotataks ära
mätastunud või ebatasast pinda, mida eelkõige tarvis linnustikule. Niita võib alates 15. juulist ning
niide tuleks eemaldada alalt hiljemalt 1. märtsiks. Kulu võiks põletada, kuid ainult külmunud
pinnasega ja talvisel ajal ja kooskõlastatult päästeameti jt ametitega.
3) Veerežiimi muutmine – siinkohal räägime vaid poldri alast, kuna ülejäänud aladel on looduslik
veerežiim. Poldril tuleks säilitada looduslikku veerežiimi 1. märtsist 15. juulini – sel ajal võib
vajadusel veetaset alandada kuni tasemeni 31,30 meetrit. Lindudele oleks parem, kui just siis kui
veetase on Emajões kõrgem kui poldril, et siis oleks vabavooluregulaator avatud ja vastupidi.
Inventuurid, uuringud ja seired, mis on alale kavandatud:
121
1. Linnustiku elupaiga inventuur 2012 ja 2019, vajadusel ka vahepeal 2016. aastal;
2. alal toimuv hanede ja luikede riiklik seire jätkuks üle 2 aasta;
3. rabakonna koelmute seire 2013-2014;
4. kahepaiksete seire 2015, 2019;
5. kaitstavate taimede seisundi hindamine 2019. aastal;
6. kaitstavate putuka- ja kalaliikide ning käsitiivaliste (nahkhiirte) seisundi hindamine 2019;
7. maakasutuse seire – teha 1 kord aastas teostatud tööde ja maakasutuse kaardistamist;
8. veetaseme seire – võiks teha olemasolevates mõõtekohtades 2 korda kuus 15. märtsist 15. juulini;
9. kaitse tulemuslikkuse hindamine 2016 ja 2020;
10. kaitsekorralduskava koostamine uueks perioodiks 2020. aastal;
11. kaitseala tähistamine ja infotahvlid – tähistatud õpperajaks võiks olla kunagi välja pakutud
teetammi koht, mis asub Tartu linnas Ihaste lahustükil.
Muud alal vajalikud tegevused:
• Porijõe teetamm tuleks liikluseks sulgeda;
• luhaalade niitmiseks vajalik rajada juurdepääsuteid;
• infotahvlite ja olemasoleva vaatlustorni hooldamine;
• kaitseala tutvustava voldiku väljaandmine;
• Aardlapalu prügila sulgemine. Muud ettepanekud:
1) Kaitseala piiride muutmine, st võimalik kaitseala laiendamine kogu poldrialale – Eesti
Ornitoloogiaühing on ala laiendamise osas seisukohal, et esmalt peab kavandatava ala kaitse alla
võtma, võsast puhastama ja niitma ning siis jälgima, kuidas linnud käituvad. Võib arvata, et linnud
on kolinud kavandatavalt kaitsealalt välja just seetõttu, et ala on võsastunud. Jälgimise põhjal
tuleks edaspidi otsustada (5-10 aasta möödudes), kas peaks kaitseala laiendama või mitte.
2) Vajalik oleks leida riiklikul tasemel lahendus hilisest heinaniitmise alguskuupäevadest
tulenevatele probleemidele ning ühtlustada piiranguid kaitsealadel.
Tõnu Ojamaa (TO): Kas on teada, et kas poldri rajamine on kaitstavate liikide arvu suurendanud või
vähendanud?
RK: Tõenäoliselt mitte.
Andres Kalamees (AK): Andmed selle kohta puuduvad.
Hilja Valk (HV) kasutab sealseid alasid, kuid mitte kaitsealale jäävaid alasid, karjamaana: niitmine on
viimasel ajal raskem, kas kaitseala poldri alal võiks (sobiks) ka karjatada?
RK: Sobib karjatamiseks, kuid ei tohi liiga palju loomi olla.
HV: Kas võiks looduskaitse või keegi leida mingis summad, millega puhastada kaitseala prügist?
RK: Arutame seda teemat Keskkonnaametiga.
HV: Kumb on sobivam, kas heina niitmine või purustamine ja kas hein tuleb ära viia?
RK: Kindlasti on niitmine sobivam, mitte purustamine ja kindlasti tuleb hein ära viia.
122
HV: Mulle ei anta maid rendile karjatamiseks, kuna ise purustavad ja saavad suured toetused.
Rein Ernits (RE): jahimeestel omad huvid. 31,30 m ei sobi jahimeestele. Peame alal kõiki jahte. Alal on
probleeme ka kobrastega, kuna koprad tõstavad samuti veetaset.
Tambet Kibal (TK): vaatlusi tehtud suhteliselt vähe. Kui Aardla maaparandusühing läks pankrotti ja
vahepeal 7 aastat ei pumbatud üldse. Kui palju on lindude ala suurenenud tänu poldrile? Kas seda on
uuritud?
RK: Ei ole, kuna andmed väga vanad poldri osas. Osaliselt võib-olla küll poldri tegevuse seiskumise tõttu
lindudele ala paremaks muutunud.
Johhen Ross (JR): 5 punkt on internetti pandud kavast puudu. Miks ei ole kaitsekorralduskavas
lennuliiklusega arvestatud?
RK: Avalikustamisel olnud kavast puudus tegevuste ajakava ja eelarve tabel, seda täiendame ja lisame.
Lennuliikluse teema puudutab kaitseala loomise protsessi, mitte kaitsekorralduskava, kava tehakse
kaitseväärtustest lähtuvalt. Kas olete Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ka pöördunud? See
võiks olla ministeeriumide tasandil küsimus.
TK: Kust tuleb vesi poldrile? Kui Emajõest tuleb, siis on mõttetu pumbata.
Hannes Puu (HP): Kas kulu põletamine on mõistlik turbapinnasel? Kuna tahetakse kaitse alla võtta osa
poldrist, siis on vaieldamatult mõju kogu poldrialale. Kui 31,30 m ja vundamendist jääb ca 20 cm
kaugusele vesi, siis hoone vundamendi tugevusest jääb alles ainult 40 %. Alale tuleb teha terviklik
teemaplaneering ja mõjude hindamine.
Liisa Unt (LU): keegi peaks lennuliikluse ja ala kõikide probleemidega tegelema. Ropka-Ihaste
kaitseeeskirja eelnõuga lubati Ropka silda ehitada ja keegi ei öelnud varem, et tuleb Vabariigi Valitsuse
käest samuti nõusolekut küsida. Selline asi peaks kaitse-eeskirjas sees olema. Varasemates kirjades
(seoses Ropka sillaga) on Keskkonnaamet viidanud, et Ihaste lahustüki alal peaksid olema truubid, kuid
nüüd ei ole kaitsekorralduskavas reguleeritud truupide rajamist, mis peaksid tulema Ihaste lahustüki
teetammi sisse, kus asub tunnelkollektor.
Ärge tehke sellist kava, mis ei lahenda kõiki majandustegevusi. Ka teede ehitamine jm peaks kavas olema.
Kas kaitsekorralduskavas ei peaks olema mitte veerežiimi osas täpsem ettepanek?
KT: Looduskaitseseadus annab meile väga konkreetsed piirid ette, mida me kaitse-eeskirjaga saame
reguleerida ja mida mitte. Ja üldiselt on nii, et kaitsealale tehakse kaitse-eeskiri, kus on kirjas, mis on
keelatud, mis on lubatud ning milleks on tarvis Keskkonnaameti nõusolekut. Seega, ei panda kaitse-
eeskirja sisse kõikvõimalike tegevuste loetelu, mida keegi võiks kunagi tahta, kuna seda ei oska ette näha.
Sellest tulenevalt ka lahendatakse igat üksikut juhtumit eraldi, vastavalt sellel hetkel, kui meile mõni
taotlus sisse tuleb. Mis puudutab Ropka silda ning selle ehituseks Vabariigi Valitsuse nõusoleku võtmist,
siis ka seda vajadust ei kirjutata kaitse-eeskirja sisse, kuna see tuleneb otse Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Lisaks selgus selle vajadus ka alles Ropka silla KSH käigus, mille
aruandes on öeldud, et Natura 2000 alale ei saa välistada negatiivset mõju.
JR: Lennukid ei saa ju parvedest ümber põigata.
HV: Teen ettepaneku, et poldri pumbad võiks minna Keskkonnaametile.
123
Rainis Uiga (RU): Tänasel koosolekul on tulnud häid ettepanekuid. Kõik ettepanekud ja mõtted pannakse
protokolli kirja, kuid ei luba, et täna kõikidele küsimustele ka vastused on olemas. Probleeme tuleks eos
eeskirjades arvestada ning murekohad tuleks välja tuua ning nendega erinevate dokumentide puhul
arvestada.
JR: Kuna eeskirja projekt on väga vana ja olustik on muutnud, siis peaks kaitse-eeskirja eelnõu uuesti üle
vaatama. Täielik vastuolu on selles, et tehakse kaitseala ja lennuväli on seal kõrval. Tartu lennujaama
seisukoht on, et kaitseala laiendamine ei ole absoluutselt mõeldav, kuna see võib suure tõenäosusega kaasa
tuua inimohvirtega lennuõnnetusi. Kui lind satub lennumootorisse, siis see on tõsine oht.
KT: Mulle isiklikult tundub, et olustik ei ole muutunud ning ka kõik need probleemid, mida siin täna on
kuulda, on samad teemad, mida on arutatud ka 4 aastat tagasi, kui 2007. a aprillis toimus moodustatava
Ropka-Ihaste kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu. Ka kaitse-eeskirja avalikustamise raames saatsid meile
kirja nii Tartu Lennujaam kui ka Lennuamet. Keskkonnaamet peab seisma Natura ala eest, mille
kaitsenõue tuleneb samuti EL direktiividest nagu ka lennuohutuse nõuded. Kuna 2007. aastal andsime
oma materjalid üle Keskkonnaministeeriumile, siis on eelnõud jõudnud staadiumisse, kus peaks varsti
jõudma eelnõude infosüsteemi avalikustamisele ning seal saavad anda oma arvamuse kõik ministeeriumid,
sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuhu alla kuulub ka Lennuamet. Pealegi tehti 2007.
aastal Tartu lennuvälja laiendamisele ka KSH, kus millegi pärast ei jõutud lõppjäreldusele, et lennuvälja
ei saa laiendada, kuna Natura 2000 ala asub kõrval.
Kõikide täna kuuldud probleemide ja küsimuste tõttu saigi tellitud AS Kobraselt Aardla poldri veetaseme
reguleerimise uuring, mis jõudis kompromisslahenduseni veetaseme osas ja selleks on 31,30 m.
Ants Einola (AE): Sellel aastal oli kõige rohkem linde, kes sõid talivilja ära, kuid ise pole osanud toetust
ka niipalju taotleda. Mida saaks teha, et haned ei tuleks poldrile? Selleks peaks veetase olema madalam
kui 31,30 m. Siis oleks ka ehk normaalne lindudele ja metsale. Praegu võib hävida ka mets väljaspool
kaitseala. Kõik poldri maaomanikud peaks olema võrdsed ja saama võrdset toetust. Kas Aardla järve
kinnikasvamine ei ole probleem 10 a pärast? Siis ei ole ka lindudel kusagile maanduda.
TO: Mis juhtub juhtub siis, kui järv kinni kasvab? Praegu on läbivool ära lõigatud ning see tuleks taastada.
RK: Vee reguleerimise ja Aardla järve küsimust arutame AS-iga Kobras.
HV: Vabavoolu regulaator ehk siiber võiks olla kaitseala valduses.
Urmas Uri (UU): Kaitsekorralduskava on aluseks paljudele tegevustele. Juhin tähelepanu, et Ülenurme
valla üldplaneeringus on ette nähtud õpperajad Aardla järve äärde.
Veerežiimi taastamise summa peaks olema kaitsekorralduskavasse sisse kirjutatud.
Huvitatud pooled jäävad ka praegu väljapoole moodustatavat kaitseala, seega kui kaitse alla võtta osa
poldrist, siis on selle mõju laiem.
Kaire Kalk (KK): Kuidas pannakse kaitsekorralduskavasse nõue, et on tarvis ala niita, kuid raha selleks
ei ole? Keskkonnaamet võiks ise tellida niitmiseks PRIA toetust. Kaitsekorralduskavasse tuleks panna
nõue, et heinapallid tuleks ära viia. Mulle öeldi, et pallide ära toimetamine pole Keskkonnaameti mure.
Pallide äravedu peaks olema eraldi eelarve reana kaitsekorralduskavas välja toodud.
RU: See on ikka Keskkonnaameti mure, kuid täpsustame seda küsimust.
124
RK: Heinapallide äraviimine on järelevalve küsimus. Niitja peaks ise need ära viima. Pallide äravedu ei
ole praegu eraldi eelarve reana mõeldud, kuna arvestatakse automaatselt hooldustööde sisse.
RU: Jah, heina äravedu sisaldub niitmise hinna sees ja see kohustus on.
UU tuleb saali ette ja näitab oma Aardla poldri uuringu materjale kõigile seinal: Selgitan veelkord mida
tähendab veetase 31,30 m ja kust see tuli. Kõiki osapooli täielikult rahuldavat seisukohta ei ole ja seetõttu
ka pole keegi ka täielikult rahul. Ühtedeks huvigruppideks maaomanikud ja elamugrupid. 31,50 m on see
tase, kus asuvad hoonete vundamendid. Peame kõrgema veetaseme juures kui 31,30 m juures pumpama,
et elamud ei upuks. Muidu ei oleks 31,30 puhul tarvis pumbata, vaid seda taset oleks võimalik hoida 15.
juulini niisamuti, st vabavooluregulaatori õigeaegse sulgemisega. Tänavu kevadel olid (seisuga 12.06.11)
siibrid kinni, kuigi veetase oli sel ajal Emajões madalam. Kordan veelkord, et 31,30 m on nö avarii veetase,
mitte see tase, mida peab maksimaalselt ja stabiilselt hoidma. Ei oska öelda, kes selle eest peaks maksma.
Poldri pumbajaama maapinna kõrgus, st maapind pumbajaama juures, on 31,00 m.
Niitmiseks on vajalik veetase 30,30 ja see tekib keskmiselt üle aasta ka ilma pumpamata sel ajal kui niita
tohib.
HV: Kui sellel kevadel Emajõe veetase tõusis, siis tõusis ka poldril veetase. Seega, kui regulaator oli
suletud, siis tuli vesi kusagilt mujalt poldrile.
UU: Poldri tammil on kaks kohta, kus võib toimuda infiltratsioon. Siibri reguleerimisega on võimalik
kulutused viia minimaalseks. Veetaset 28 m on tarvis saavutada siis, kui poldri kraavides ja teedel on vaja
teha hooldustöid.
TK: Pumpade andmed näidatud graafikul pole väga loogilised.
UU: Graafikul on opereeritud kuu keskmiste veetasemetega.
RU: Looduslik foon on seega tegelikult kõrgem.
UU: Aardla polder on üks kauss, st selle eriosades ei ole võimalik veetaset erinevalt reguleerida.
HV: Mul on veetaseme osas kõik korras.
TO: Kas siis 60 cm on poldri maapind langenud tänu pumpamisele?
UU: Jah.
KK: Kuidas Te näete, kas Aardla järve ümber ei tohiks üldse inimesed liikuda? Sellisel juhul tuleks
inimesi seal suunata, kuna inimesed käivad seal niikuinii.
RK: Inimesed võivad Aardla järve ümber liikuda, kuid olemasolevatel teedel ning näen, et kui Aardla
järve ümber teha eraldi õppe- või matkarajad, siis selliste ettevalmistatud kohtadega kutsume sinna inimesi
veelgi rohkem. Seega ei näe vajadust, et Aardla järve ümber tuleks külastuskorralduslikke objekte juurde
rajada (lisaks linnuvaatlustornile).
HV: Koertega poldril probleeme ei ole.
KT: Aitäh kõigile, kes kohale tulid.
125
Riho Kinks Kristel Tatsi
Koosoleku juhataja protokollija
126
127
Pealkiri: Ropka-Ihaste looduskaitseala
Saatja: "Margo Muda" <[email protected]>
Kuupäev: K, 15. juuni, 16:19
Saaja: "[email protected]" <[email protected]>
Koopia: "Andres Taimla" <[email protected]> (vähem)
Triinu Keskküla <[email protected]> Tähtsus:
Tavaline
Create Filter: Automatically | From | To | Subject
Seadistused: Näita täielikku päist | Näita trükivaadet | Salvesta failina
Ropka-Ihaste kaitseala kaitsekorralduskava eelnõust lähtuvalt on tegemist eelkõige lindude
pesitsemist ja rändepeatust soosiva maa-ala ja tegutsemisviisidega. Kaitseala loomine ja
majandamine eelnõust lähtuvalt tooks kaasa hüppelise lindude arvukuse kasvu nii pesitsus- kui ka
rändeajal Tartu lennujaama lähenemis- ja tõusupiirkonnas.
Valdavatest läänetuultest tingituna on Tartu lennujaamas lähenemisseadmetega varustatud ja
enamkasutatav lennurada 26. Lahtiseletatuna tähendab see seda, et protsentuaalselt suurem hulk Tartu
lennuväljal maanduvatest õhusõidukitest läheneb ja laskub lennuväljale üle Ropka-Ihaste kaitseala mis
asub osaliselt täpselt lennuraja mõttelise pikenduse all, lennuraja vahetus läheduses.
Aastaid oli Tartu lennujaamas suureks probleemiks Aardlapalu prügilas elutsenud kajakatest tulenev
lindude ja õhusõidukite kokkupõrkeoht ja lindude kokkupõrked õhusõidukitega. Seoses prügila
sulgemisega ja selle muutmisega vahekäitlemise jaamaks on prügilast tulenev lindude oht vähenenud.
Tere! Edastame Teile meie seisukoha kavandatava Ropka-Iha ste looduskaitseala kaitsekorralduskava suhtes. Meie esindaja osaleb kindlasti ka 20. Juunil toimuval arutelul. Lugupidamisega
Margo Muda Tartu lennujaama juhataja Tallinna Lennujaam AS Tel: (+372) 7 309 210 Mob: (+372) 51 75 309 E-mail: [email protected]
128
Ilmselgelt ei ole prügila aladel pesitsenud lindude hulk võrreldav planeeritaval kaitsealal pesitsevate
või peatuvate lindude hulgaga.
Lumekoristuse ja libedusetõrje tõttu vabanevad lennuvälja alad kevadel lumikatte alt varem kui
ümbritsevad alad. Sellel ajal on lennujaam meelispaigaks toitu otsivatele lindudele. Rändeperioodil
võib lennuväljal ja lennuvälja lähiümbruses kohata haneparvesid ja teisi rändlinde. Jahedatel
sügisöödel kasutavad erinevad linnuliigid päeval päikese poolt ülesköetud lennurada enese
soojendamiseks.
Tartu lennujaamal tuleb nii perioodiliselt kui igapäevaselt kasutada erinevaid vahendeid linnutõrjeks ja
lindudest tingitud ohu vähendamiseks. Linnutõrjevahendite efektiivsus sõltub paljuski nende kasutamise
sagedusest. Mida sagedamini tuleb kasutada, seda ebatõhusamad need on, rääkimata vahendite
kulukusest. Praegune lindude hulk lennuvälja ümbruses on juba kriitiliseks piiriks linnutõrjevahendite
toimimisele. Mõeldamatu on arvukuse tõstmine.
Kogu arenenud riikide lennundus on välja töötamas ja kasutusele võtmas meetmeid ja abinõusid
vähendamaks ohtlike linnu ja õhusõiduki kokkupõrkeid. Ropka-Ihaste kaitseala kaitsekorralduskava
koos oma eesmärkide ja meetmetega astub sellele risti vastu. Tartu lennujaam ei saa kuidagi nõustuda
eelpoolnimetatud ala ja selle korralduskavaga.
Lugupidamisega
Tartu lennujaama lennuohutuse ja
-julgestuse spetsialist
Juhan-Johhen Ross
129
130
KINNITATUD
27.01.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/65
Keskkonnaamet 2015
Saarjärve looduspargi
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
14.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/143
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................... 5
1.1. ALA ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................. 5 1.2. MAAKASUTUS ........................................................................................................................................................... 7 1.3. HUVIGRUPID ............................................................................................................................................................. 8 1.4. KAITSEKORD............................................................................................................................................................... 9 1.5. UURITUS .................................................................................................................................................................. 11 1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD ............................................................................................................ 11
1.5.2. RIIKLIK SEIRE .................................................................................................................................................... 11 1.5.3. INVENTUURIDE, UURINGUTE JA SEIRE VAJADUS ............................................................................................ 12
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ................................................................................................................... 14
2.1. ELUSTIK. KAITSEALUSED LIIGID ................................................................................................................................ 14 2.2. KOOSLUSED ............................................................................................................................................................. 16
2.2.1. METSAD. LOD ELUPAIGATÜÜBID 9010*, 9080* JA 91D0* .............................................................................. 16 2.2.2. JÄRVED. LOD ELUPAIGATÜÜP 3150 ................................................................................................................. 19 2.2.3. SOOD. LOD ELUPAIGATÜÜP 7140 .................................................................................................................... 22 2.2.4. NIIDUD ............................................................................................................................................................. 22
2.3. MAASTIK .................................................................................................................................................................. 25
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .......................................................... 31
3.1. VISIOON JA EESMÄRK .............................................................................................................................................. 31 3.2. SAARJÄRVE ÕPPERADA ............................................................................................................................................ 32 3.3. LÕKKE- JA PUHKEKOHAD ......................................................................................................................................... 33 3.4. KÜLASTUSSEIRED JA UURINGUD .............................................................................................................................. 36
3.4.1. KÜLASTUSMAHU SEIRE .................................................................................................................................... 36 3.4.2. KÜLASTAJAUURING ......................................................................................................................................... 36 3.4.3. LOODUSHOIUOBJEKTIDE SEISUNDI SEIRE ........................................................................................................ 36
3.5. KAITSEALA TÄHISED ................................................................................................................................................. 37
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED, EELARVE JA AJAKAVA ............................................... 38
4.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD ......................................................................................................................... 38 4.1.1. SAARE JÄRVE SEISUNDI SEIRE .......................................................................................................................... 38 4.1.2. ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTUUR ...................................................................................................................... 38 4.1.3. LOODUSHOIUOBJEKTIDEOBJEKTIDE SEIRE. KÜLASTUSSEIRE JA KÜLASTAJAUURING ................................ 38
4.2. HOOLDUS, TAASTAMINE, OHJAMINE ...................................................................................................................... 39 4.2.1. NIIDUKOOSLUSTE HOOLDAMINE ..................................................................................................................... 39 4.2.2. METSAKOOSLUSTE HOOLDAMINE ................................................................................................................... 39 4.2.3. VAADETE AVAMINE ......................................................................................................................................... 42 4.2.4. ALLEE HOOLDAMINE ........................................................................................................................................ 42
4.3. TARISTU ................................................................................................................................................................... 43 4.3.1. ÕPPERADADE RAJATISTE HOOLDAMINE JA RENOVEERIMINE ......................................................................... 43 4.3.2. INFOTAHVLID JA VIIDAD .................................................................................................................................. 44 4.3.4. TÄHISTAMINE .................................................................................................................................................. 44
4.4. KAVAD, EESKIRJAD ................................................................................................................................................... 44
3
4.4.1. KKK TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE JA UUE KKK KOOSTAMINE ...................................................................... 44 4.4.2. KAITSEKORRA MUUTMINE JA UUE KAITSE-EESKIRJA ETTEVALMISTAMINE .................................................... 45
4.5. EELARVE ................................................................................................................................................................... 46
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ......................................................................................... 49
6. 6. KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................................................. 50
7. LISAD ....................................................................................................................................................................... 53
LISA 1. SAARJÄRVE LOODUSPARGI KAITSE-EESKIRI......................................................................................................... 53 LISA 2. AVALIKUSTAMISE MATERJALID ........................................................................................................................... 59 LISA 3. LOODUSDIREKTIIVI ELUPAIGATÜÜBID, VÄÄRISELUPAIGAD JA NIIDUD .............................................................. 62 LISA 4. REKREATIIVSED-JA AJALOOLIS-KULTUURILISED VÄÄRTUSED NING .................................................................... 64 LISA 5. EESTI VÄIKEJÄRVEDE SEIRE 2010.A (VÄLJAVÕTE). ............................................................................................... 66 LISA 6. TÄHISED JA PIIRIETTEPANEK SAARE MÕISAPARGI LIITMISEL .............................................................................. 73
4
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) hoiualade ja
kaitsealade alapõhise kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise
kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Saarjärve looduspargi (Keskkonnaregistri kood KLO1000162; edaspidi kaitseala või LP)
kaitsekorralduskava eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest,
rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust
seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm väärtuse
seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike
tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruva
maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
KKK eelnõu avalikustati 19.09. – 06.10.2014 Saare Valla ja Luua Metsanduskooli kodulehel ning
KKK avalik arutelu viidi 02.10.2014 läbi Luua Metsanduskoolis, kus osales 5 inimest.
Avalikustamise materjalid on esitatud KKK lisas 2.
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni spetsialist Marica-Maris Paju
(tel: 7407138 või 53365805, e-post: [email protected]). Kava koostamisel osalesid
Helen Toom, Leevi Krumm, Priit Pääslane ja Tanel Niklus Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonist,
Rein Drenkhan (2009) ja OÜ Envirest spetsialist Roman Djomin (2006).
Kava illustreerivad fotod on pildistanud Maris Paju 2012-2014 aastatel.
Saarjärve LP kaitsekorralduskava koostamist rahastas sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5
1. SISSEJUHATUS
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Saarjärve looduspark on 158,3 ha (Keskkonnaregistris 159,2 ha) suurune eritüüpi maastikukaitseala
Jõgeva maakonna kaguosas, Saare valla Saarjärve küla territooriumil, Tartu-Jõhvi maanteest 1,5 km
lääne (Kudina) pool (joonis 1). Kaitseala paikneb Vooremaa ja Kagu-Eesti lavamaa vahelises orundis.
Järve ümbruses tungib Kaiu mõhnastiku sopp sügavale Vooremaasse, tekitades kolmest küljest
voortega ümbritsetud Saare mõhnastiku. Mõhnad vahelduvad termokarsti lohkudega. Saare järve
kaguosas asub männimetsaga kaetud künkliku reljeefiga poolsaar – Lustsaar, mis oli enne järve
veepinna alandamist saar (joonis 2). Lääne pool asub teine, väiksem poolsaar. Järvekaldad on kohati
soised, lõunakalda soppides esineb õõtsikuid.
6
Joonis 1. Saarjärve looduspargi asendiskeem. Aluskaart: Maa-amet 2014.
Juba 1931. a võeti praegusest kaitsealast suvitus- ja ravitsuskohtade seaduse alusel puhtbotaanilise
iseloomuga pargina1 kaitse alla Saare vallas asuv Saaremõisa järv ning selle lähim ümbrus, samuti
Saaremõisa park2 (RT 1931, 47). 1930. a koostatud Saaremõisa mõisa suvituspiirkonna plaanil (joonis
2) on näha Lustsaar, mis oli veel saarena.
Joonis 2. Saaremõisa mõisa
suvituspiirkonna plaan 1930. a.
(ERA.31.3.7290).
Looduspark moodustati Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17.07.1968 otsusega nr 113 «Looduse
kaitsest Jõgeva rajoonis» riikliku kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega looduskaitseobjekti ja
maastiku üksikelemendi Saare järv ja mets baasil. Käesoleva KKK koostamise aluseks on Saarjärve
LP kaitse-eeskiri (lisa 1), mis kehtestati 09.07.2005. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 127 ja millega
1 Vilbaste, G. Tervishoiupargid. 2 Op cit
7
sätestati, et kaitseala loodi Saare järve, seda ümbritseva metsa ja Saare mõhnastiku ning EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse
kohta (edaspidi loodusdirektiiv või LoD) I lisas nimetatud elupaigatüüpide looduslikult
rohketoiteliste järved (3150), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soolehtmetsad
(9080*) kaitseks.
Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 371 kohaselt kuulub kaitseala Saarjärve
loodusalana (EE0080101; Keskkonnaregistri kood RAH0000174) ka üle-euroopalisse kaitsealade
võrgustikku Natura 2000. Loodusala kaitse-eesmärgiks on LoD elupaigatüüpide looduslikult
rohketoitelised järved (3150), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad
loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) kaitse.
Kaitseala on tsoneeritud neljaks sihtkaitsevööndiks – Vahtra (7,4 ha), Lustsaare (23,8 ha), Metsavahi
(8,4 ha) ja Kabelimäe (36,9 ha) – ning üheks (Saarjärve, 82,6 ha) piiranguvööndiks
(lisa 1). Kaitseala välispiir on vajalikul määral tähistatud.
Kaitsealal on ka ajaloolis-kultuuriline väärtus, sest see jääb kunagisest Saare mõisasüdamest ca 0,7
km kaugusele (joonis 1) ning on kuulunud kompositsiooniliselt Saare mõisa pargi (kaitsealune objekt,
Keskkonnaregistri koodiga KLO1200482) koosseisu. Saare mõisa pargi osana jääb kaitseala
põhjaossa ka vana lehtpuuallee ning mõned vanad lehised ja nulud. Looduspargis Kabelimäe
sihtkaitsevööndis on ka endiste mõisaomanike – Mannteuffelite – perekonna matmispaik, mis on
hooldatud ja kenasti säilinud ning kuulub ühe huvipunktina matkaraja koosseisu.
1.2. MAAKASUTUS
Saarejärve looduspargi kogupindala on 158,3 ha, sellest eramaad 24,3 ha (15%), riigi omandis olevat
tagastamata maad 2,8 ha (2%) ja Luua Metsanduskooli maad 130,9 ha (83%) (joonis 3).
Saarjärve looduspargist katavad metsad ca 67%, s.o 106 ha. Nii Saare mõhnastik kui seda ümbritsevad
madalamad alad on kaetud peamiselt okaspuumetsaga, põhjaosas esineb vanu lehtpuid. Saare järv
(ka Saarjärv või Saaremõisa järv; Keskkonnaregistri kood VEE2057300) hõlmab kaitsealast 27,4 ha
(17,3%). Kaitseala põhjaosas paiknevad kultuurniidud 6,4 ha (4%). Hinnanguliselt on soid kaitsealal
11,0 ha ehk 6,9% kaitsealast. 7,5 ha (4,8%) kaitsealast moodustavad hoonestatud ja õuealad, teed ja
kraavid, Saare mõisapargi juurde kuuluv allee ja endiste mõisaomanike Mannteuffelite perekonna
matmispaik. Järve kinnistul on ka 0,5 ha haritavat maad.
Kaitsealaga ei ole seotud detailplaneeringuid ega teemaplaneeringuid. Kõvakattega teid kaitsealal ei
ole, kuid selle põhjaosas on kohaliku tähtsusega tee nr T-14216. Kaitseala läbivad mitmed
pinnaseteed. Kaitseala kagupiiriks on kõrgepingeliin.
8
Külastuskorralduslikul eesmärgil on juba nõukogude ajal kaitsealale loodud matkaradade võrgustik,
mille taristu eesmärgiks on tagada külastajatele mitmekülgsed looduses liikumise võimalused,
ennetades ja vähendades samal ajal võimalikult palju külastusest tingitud negatiivseid mõjusid.
Joonis 3. Saarjärve looduspargi maaomandi ja kõlvikuline jaotus. Aluskaart: Maa-amet 2014.
1.3. HUVIGRUPID
Kaitsealaga seotud peamised huvigrupid ja nende peamised huvid on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Kaitsealaga seotud huvigrupid
Huvigrupp Huvid
Keskkonnaamet Kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks
olevate väärtuste soodne seisund
9
RMK Ala külastuse korraldaja külastusobjektide rajaja ja hooldaja ning
loodushoiutööde läbiviija riigimaadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja.
Kohalikud elanikud Metsa kõrvalsaaduste korjamine. Järveäärsete supluskohtade ja
puhkekohtade kasutamine, kalapüük, jms aktiivne puhkus.
Maaomanikud Niitude hooldamine ja metsade majandamine.
Huvigrupp Huvid
Saare Vallavalitsus Kaitsealal rekreatiivsete võimaluste arendamine.
Puhkajad Järveäärsete supluskohtade ja puhkekohtade kasutamine, aktiivne puhkus
jms.
Loodusteadlased ja
looduskaitse
organisatsioonid,
teadusühing IM Saare
Ala loodusliku arengu jätkumine, mis annab võimaluse ökosüsteemide
ning looduse iseregulatsiooni uurimiseks. Eelkõige on huvi kompleks- ja
väikejärvede seire jätkamiseks.
Turismiettevõtjad ja
OÜ Sõidusaun
Turismiteenuse pakkumine ja arendamine kaitseala loodusväärtuste
baasil.
Luua Metsanduskool Metsa majandamine ja kasutamine metsandusliku õppebaasina.
Kalamehed ja
jahimehed
Kalastamine ja jahipidamine; aktiivne puhkus
1.4. KAITSEKORD
Saarjärve looduspargi kaitse-eesmärkideks on Saare järve, seda ümbritseva metsa ja Saare mõhnastiku
ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede
(3150), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse (lisa 1).
Kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt jaguneb looduspargi maa- ja veeala vastavalt kaitsekorra eripärale
ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks (edaspidi skv) ja üheks
piiranguvööndiks (edaspidi pv).
Looduspargis on lubatud kalapüük ja jahipidamine ning inimestel on lubatud viibida, korjata marju,
seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu looduspargis. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult
selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades, õuemaal ainult omaniku loal. Rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine
on lubatud üksnes looduspargi valitseja nõusolekul. Looduspargi teedel on lubatud sõidukiga
sõitmine, kuid maastikusõidukiga sõitmine on lubatud valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine
väljaspool teid, maastikusõidukiga ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmine valitseja nõusolekuta on
lubatud järelevalve- ja päästetöödel, looduspargi valitsemisega seotud töödel, kaitse-eeskirjaga
lubatud töödel ning looduspargi valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. Looduspargi vetel
on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
10
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalikud tööd, olemasolevate maaparandussüsteemide ja ehitiste hooldustööd, Vahtra,
Lustsaare ja Metsavahi skv-s teedel ja radadel liikumist ohustavate puude eemaldamine, Kabelimäe
skv-s metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures looduspargi valitsejal on
õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu
ja täiuse osas.
Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste
püstitamine, välja arvatud Kabelimäe sihtkaitsevööndis tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine
looduspargi tarbeks ja Lustsaare sihtkaitsevööndis õppeotstarbega rajatiste püstitamine.
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, sh. uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste
püstitamine. Keelatud on muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada
maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, väljastada metsamajandamiskava (ei ole
looduskaitseseaduse muutmise tõttu enam asjakohane, kuid on märgitud Saarjärve looduspargi KE s),
kinnitada metsateatist, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda
projekteerimistingimusi, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla
ehitamiseks.
Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, uute
maaparandussüsteemide rajamine, maavarade kaevandamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone
muutmine, uute veekogude rajamine, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine (v.a aedades ja
põllul), uuendusraie, välja arvatud turberaie, mille puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus, ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. Avalikustamise käigus peeti
vajalikuks täpsustada puidu koondamise tingimusi, lisades valitseja kaalutlusotsuse tegemise
võimaluse juhul, kui pinnas võimaldab metsa kokku- ja väljavedu muul ajal.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 «Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 359 hõlmab kaitseala Saare
loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
Kaitseala veekogudel – Saare järv ja Uhmardu jõgi (üle 25 km2 valgalaga jõgi) – on
looduskaitseseadusest tulenevad piirangud: kalda piiranguvööndi ulatus 100 m, ehituskeeluvöönd 50
m (metsamaal 100 m), veekaitsevöönd 10 m.
Kallasrada – avalikult kasutatav tsoon veekogude kallastel – on Saare järvel ja Uhmardu jõel 4 m.
Matkarada kulgeb järve ääres enamasti kallasrajast „maa pool“ ajaloolistel jalgradadel või laudteel,
sest kaldad on enamasti liigniisked ning ei võimalda liikumist kallasraja piires.
11
1.5. UURITUS
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
2001. a viidi kaitsealal Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide
inventuur, mille käigus uuris Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut (endine Bioloogia ja
Ökoloogia Instituut (edaspidi BÖI)) lisaks elupaigatüüpidele ka Saare järve kalastikku, kuid üle-
euroopalise tähtsusega kaitsealuseid kalaliike järves ei tuvastatud.
KKK koostamise raames toimusid kaitseala kaitse-väärtuste täpsustamiseks välitööd 2006., 2009. ja
2011. a, mil tuvastati ka kaitsealuseid taimeliike.
2011. a ja 2014. a viidi läbi metsakaitselised ekspertiisid, mille tulemusena soovitatakse teha mõnedes
metsaosades raieid, et pidurdada kuusekooreüraski levikut.
1.5.2. RIIKLIK SEIRE
Kaitsealale jääb 1994. a asutatud rahvusvahelise programmi UN/ECE International Cooperative
Programme on Integrated Monitoring of Air Pollution Effects on Ecosystems ning Eesti riiklikusse
seiresüsteemi kuuluv kompleksseire A-kategooria intensiivala EE02 Saarejärve (kaanefoto), kus
töid teostatakse Saare järve valgala ulatuses (332 ha), tööde tegijaks on teadusühing IM Saare.
Saarejärve on rajatud seire intensiivalana, kus piisavate rahaliste vahendite korral oleks võimalik täita
kõiki kompleksseire käsiraamatus määratud allprogramme ökosüsteemi seisundi hindamiseks2.
Kompleksseire varasemaks eesmärgiks oli määratleda ja prognoosida looduslike
maismaaökosüsteemide seisundit ja selle pikaajalisi muutusi, silmas pidades regionaalset
varieeruvust ja õhusaaste, eriti väävli, lämmastiku ja osooni mõjusid. Seoses üleminekuga uuele
programmile laienesid ka eesmärgid: aastast 2000 on ülesandeks seatud looduslike ökosüsteemide või
valgalade bioloogilise, keemilise ja füüsikalise seisundi pikaajaline seire, et välja selgitada
looduslikke, kliimamuutustest tingitud ja antropogeenseid muutusi ning välja töötada
mõõtmisandmetega kaetud teaduslikud alused saastekoormuste (emissiooni) kontrolliks (Frey ja
Frey, 2008).
Lisaks kompleksseirele tehakse Saare järvel väikejärvede seiret (ülevaateseire järv, ei kuulu
püsivaatlusseire järvede hulka; varem uuritud aastatel 1951, 1982, 1995, 2006 ja 2010) ning on tehtud
ka kalade (2009) ning jõevähi (Astacus astacus) seiret (2006). 2009. aasta seirepüügil leiti järvest
särge (Rutilus rutilus), roosärge (Scardinius erythrophthalmus), ahvenat (Perca fluviatilis), latikat
(Abramis brama), linaskit (Tinca tinca), hauge (Esox lucius), mudamaimu (Leucaspius delineatus) ja
kiiska (Gymnocephalus cernuus).
2 Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil
12
2010. a järveseire tulemuste kohaselt oli keskmise karedusega, heleda veega, sügava kihistunud järv.
Saare järve vee kvaliteet mõõdukas läbipaistvuse ja üld-lämmastiku poolest ning hea üldfosfori ja pH
poolest. Aastate jooksul on vees suurenenud kergesti laguneva orgaanilise aine ja sulfaatioonide
sisaldus. Bakterite üldarv on varasematel aastatel olnud valdavalt keskmisel tasemel ning ei ole Saare
järves aastatega oluliselt muutunud. EL veepoliitika raamdirektiivi (2002) nõuetest lähtuvalt oli järve
seisundi hinnang fütoplanktoni keskmistatud näitajate osas pigem hea. Järve ökoloogiline seisund
suurtaimede põhjal oli nii 2006. kui ka 2010. a hea.3
RMK viib oma puhkealade külastusobjektidel jooksvalt läbi kolme tüüpi seiret – loodusobjektide
seisundiseiret, loodushoiuosakonna keskkonnaseiret ja objektide seiret, mille alusel hinnatakse
kokkuvõttes vajalikku hoolduse mahtu ning viise ja senise külastuskorralduse (taristu) muutmise
vajadusi.
1.5.3. INVENTUURIDE, UURINGUTE JA SEIRE VAJADUS
(Metsa)elupaigatüüpide inventuur on ette nähtud KKK uuendamise raames. See on eriti oluline
seetõttu, et metsaelupaigatüüpide kohta käiv info on vananenud/ebatäpne, s.h kaitseala metsad on
osaliselt inventeerimata (elupaigatüüp määramata) ja osaliselt ei vasta suure inimmõju tõttu
loodusdirektiivi kriteeriumitele. Kuna kaitsealuseid liike ei ole ala kaitse-eesmärgiks seatud, siis
nende alusel kaitse tulemuslikkust ei hinnata ning spetsiaalseid kordusinventuure ei ole seega vaja.
Seire tulemusena on teada on, et järves kasvavad II kaitsekategooria taimeliik väikese vesikupp
(Nuphar pumila) ja III kaitsekategooriasse kuuluv väikese vesiroosi (Nymphaea candida), kuid
Keskkonnaregistri kannete tegemiseks oleks vaja siiski kaardistada ka nende kasvukohad.
Kaardistamise peaks teostama Keskkonnaameti spetsialistid.
Jõevähi seire on oluline EL loodusdirektiivi artikkel 17 kohase aruandluse esitamiseks. Riikliku seire
hulka mittekuuluvates vähiveekogudes tehakse katsepüüke muude uuringute raames ning enamasti
harvem kui kahe aasta tagant. Tegevuskava jõevähi kaitseks, varude taastamiseks ja kasutamiseks
Eestis nägi ette ka maakondlike kavade koostamise. Maakondliku tegevuskava alusel kuulub Saare
järv jõevähi seisukohalt tähtsate veekogude hulka. Kava p 3.4 oli ette nähtud igaaastane maakondlik
seire olulisematel vähiveekogudel4, kuid kava tegevused jäid ellu viimata. Käesoleva KKK perioodil
on vajalik vähipopulatsiooni seisundi info uuendamine esimesel võimalusel ning seda tuleks teha
jõevähi tegevuskava täitmise raames. Vastav ettepanek tuleb esitada jõevähi uuringute kavandajatele.
Kuna III kaitsekategooria taimeliigid harilik ungrukold (Huperzia selago) ja lodukannike (Viola
uliginosa) on sihtkaitsevööndis laia hajusa levilaga ning nende populatsioonide püsimist ei ohusta ka
majandustegevus, siis ei ole nende spetsiaalne kaardistamine ja kasvualade Keskkonnaregistrisse
kandmine tingimata vajalik. Samuti ei ole vajalik II kaitsekategooria linnuliikide jäälinnu (Alcedo
atthis) ega metsise (Tetrao urogallus) inventeerimine registrisse kandmise eesmärgil, kuna tegu on
liikuvate objektidega, kelle esinemine alal on fikseeritud juhuleidudena. Keskkonnaregistri kannete
korrigeerimine toimub Keskkonnaameti spetsialistide jooksva töö käigus vastavalt vajadusele ning
3 Eesti väikejärvede seire 2010 4 Tegevuskava jõevähi (Astacus astacus) kaitseks, varude taastamiseks ja kasutamiseks Jõgevamaal.
13
enamuse liikide esinemist on võimalik tuvastada elupaigatüüpide seisundiseire raames. Kaitseala
samblikud, soontaimed, seened ja putukad vääriksid hindamist/uurimist rakenduskõrgkoolide- ja
ülikoolide välipraktikumide käigus. Ka võib kimalaste ja päevaliblikate uuring kuival ning soojal
suvel, samuti kiilide ning käsitiivaliste uuring anda huvitavaid tulemusi, sest kaitsealal on sobivaid
elupaiku kõikide eelnimetatud elustikurühmade jaoks.
Seniste riiklike seiretega – kompleksseire, väikejärvede seisundi seire ja jõevähi seire – tuleks
jätkata vastavalt riiklikule seireprogrammile ja liigi tegevuskavadele. Riiklikku seiret korraldab
Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), kuna seire tulemustest sõltub otseselt kaitsekorralduslike
võtete kavandamine ning kaitse tulemuslikkuse hindamine. Saare järv ei ole oma väiksuse tõttu
püsiseires; seda seiratakse nn ülevaate programmis, mille samm ei ole määratud.
RMK peaks kindlasti jätkama pideva külastusobjektide seisundiseirega, mis on II prioriteetsusega
tegevus, kuna sellega on võimalik ennetada külastuskorraldusest tingitud võimalikke negatiivseid
mõjusid kaitsealusele objektile ja selle kaitse-väärtustele.
14
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK. KAITSEALUSED LIIGID
(LiD I – jah (metsis, jäälind), LoD V – jah (harilik ungrukold, harilik jõevähk), KE – ei, LoA – ei)
Saarjärve looduspargi ega Saarjärve loodusala kaitse-eesmärgiks ei ole seatud ühtegi liiki. Seepärast
käsitletakse neid käesolevas KKK-s ühes alapeatükis ning seatakse eesmärgiks vaid nende kui
maastiku ja elupaikade seisundit indikeerivate oluliste elementide jätkuv esinemine alal. Eesmärgi
saavutamiseks pannakse rõhku eeskätt elupaigaks või kasvukohaks olevate koosluste soodsa seisundi
saavutamisele ja hoidmisele.
Saarjärve looduspargis teadaolevad II ja III kaitsekategooria liigid, v.a III kaitsekategooria linnuliigid,
on esitatud tabelis 2. Neist 7 liigi leiukohti ei ole seni Keskkonnaregistrisse kantud.
Tabel 2. Saarjärve looduspargis teadaolevad kaitsealused*, LiD ja LoD liigid
Nr Liik eesti keeles Liik ladina keeles KKR kood LKS LiD/
LoD lisa
EPN
1 väike vesikupp Nuphar pumila - II 6
2 valge vesiroos Nymphaea alba KLO9307291 III 7
3 väike vesiroos Nymphaea candida - III 7
4 harilik ungrukold Huperzia selago - III V 7
5 lodukannike Viola uliginosa - III 7
6 suur käopõll Listera ovata KLO9307251 III 8
7 roomav öövilge Goodyera repens KLO9307208
KLO9307209
III 8
8 vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii KLO9307069
KLO9307070
III 8
9 pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis KLO9306914
KLO9306915
KLO9306916
III 8
10 harilik kopsusamblik Lobaria pulmonaria KLO9700005 III 7
11 sulgjas õhik Neckera pennata KLO9400605 III 8
12 jäälind Alcedo atthis - II I 7
13 metsis Tetrao urogallus - II I 6
14 veelendlane Myotis daubentonii KLO9104466 II IV 8
15 harilik jõevähk Astacus astacus - V * tabel ei sisalda III kaitsekategooria linnuliike KKR kood – leiukoha kood Keskkonnaregistris; LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduses; LiD, LoD lisa –
linnudirektiivi, loodusdirektiivi lisa number; EPN – Eesti Punase Nimestiku kategooria (6 – ohualdis, 7 – ohulähedane,
8 – ohuväline)
15
Kompleksseire (Ott, 2006; Frey, J. liiginimekiri ja suulised andmed) ning 2009. a välitööde andmetel
on taimedest esindatud üks II kategooria liik – väike vesikupp – ja kümme III kaitsekategooria
taimeliiki. Suhteliselt väikse ala kohta on looduspargis märkimisväärsel hulgal kaitsealuseid
taimeliike, eriti kasvab neid matkaraja ääres, kus mõningaseks ohuks on tallamine ja korjamine. III
kaitsekategooria samblik harilik kopsusamblik ja sammal sulgjas õhik on muuhulgas ka vanade
metsade indikaatorliigid ja kuna vanade puude osakaal kaitsealal on märkimisväärne, siis on liikide
seisund kaitsealal väga hea.
Saare järv on teadaolevalt5 olnud elupaigaks ka LoD II lisa liikidele, nagu harilik hink (Cobitis
taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossiilis), kuid 2001. a läbiviidud inventuuri käigus nimetatud
liike järvest enam ei leitud (M. Tambets, suulised andmed 2009).
Saare järv on sobilik elupaik harilikule jõevähile, keda leidus siin 1950-ndate aastate lõpus
arvestataval hulgal. 2006. a tehtud seirepüügil oli jõevähk levinud Saare järves peaaegu kogu
kaldajoone ulatuses, puududes vaid loodekaldalt. Kirde- ja kagukalda piirkonnas oli vähi arvukus
keskmine, edelakaldas madal. Jõgevamaa 20-st uuritud järvest võib jõevähi seisukohalt tähtsate
veekogude hulka liigitada Raigastvere ja Saare järve.6 Jõevähi arvukuse säilimiseks tuleb hoida Saare
järve seisund stabiilsena ning mingi arvukus minimaalsena. Kuni järves püsib elujõuline
vähipopulatsioon, võivad vähid tõenäoliselt takistada või aeglustada eutrofeerumisprotsessi. Jõevähk
on LoD V lisa liik, kelle loodusest võtmist ja kasutamist võib reguleerida kaitsekorralduse
meetmetega, kuid ta ei ole kaitseala kaitse-eesmärk, mistõttu KKKs tegevusi ette ei nähta.
1998. aastal tehti kompleksseire raames linnustiku seire, mis viidi läbi 10 ha suurusel metsamaastikul
(50x50 m2 vaatlusruutudel) ja Saare järve kaldavööndis (Toom, 2003). Kokku on kaitsealal
registreeritud 94 linnuliiki, millest jäälind ja metsis on II kategooria kaitsealused liigid (tabel 2) ja
72 III kategooria kaitsealused liigid. II kategooria linnuliikide elupaiku kaitsealal ei ole teada, küll
aga on III kaitsekategooria rukkiräägu (Crex crex) elupaigaks kaitseala põhjaosas olevad
kultuurniidud. Rukkirääk ei ole kaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala ei jää ka Jõgevamaal oleva
rukkiräägu riikliku seire alale, mistõttu KKKs tegevusi ette ei nähta.
Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELISe) 2014. aasta andmetel on kaitsealal registreeritud neljas
kohas II kaitsekategooria liigi veelendlase (Myotis daubentonii) esinemine. Saare järv on veelendlase
oluline toitumisala. Veelendlaste (elab Eestis aastaringselt) poegimiskolooniate asupaigaks ja
mitmete linnuliikide peamiseks elupaigaks on vanad õõnsad puud, mille säilitamine, s.h alleede
hooldamisel, on kaitsealal elurikkuse tugimise seisukohast väga oluline.
5 Mäemets, A., jt. 1968. Eesti järved. 6 Tegevuskava jõevähi (Astacus astacus) kaitseks, varude taastamiseks ja kasutamiseks Jõgevamaal.
16
2.2. KOOSLUSED 2.2.1. METSAD. LOD ELUPAIGATÜÜBID 9010*, 9080* JA 91D0*
(LoD I, KE – jah, LoA – jah, v.a 91D0*)
Metsad hõlmavad kaitsealast ca 67%. Metsaregistri andmetel on sellest männikud 36,1%, kaasikud
18,2%, kuusikud 14,6%, sanglepikud 6,2%, hall-lepikud 2,2% ja haavikud 0,3% (joonis 4).
Inventeerimata era- ja riigimetsa on 8,9 ha. Metsade keskmine vanus kaitsealal on 85 a, sh skv-s 92 a
ning pv-s 65 a. Erakordne on kaitseala küpsete ja metsanduslikus mõttes üleseisnud puistute suur
osakaal – 59%, s.h üle 100 a vanuseid metsi 51 ha, üle 150 a vanuseid 27 ha ning üle 180 a ca 5 ha.
Keskealist metsa on 20%, noorendikke ja latimetsi 14% ning lagedaid alasid 1% (joonis 5). Kaitseala
põhja-, ida- ja lääneosas kasvavad peamiselt oksametsad (vanemad metsad), lõunaosas
lehtpuuenamusega nooremad ja keskealised puistud. Üle sajaastastest metsadest enamuse
moodustavad liivastel mõhnadel kasvavad männikud (pohla kasvukohatüüp), kus tunduvalt nooremad
II rinde kuused (Picea abies) on hakanud oluliselt halvendama vanade mändide (Pinus sylvestris)
valgustingimusi (foto 1). Kvartalites 74 (er 1, 3, 8, 9 ja 11), 83 (er 3 ja 6), 84 (er 1, 2, 3, 4, 6, 11 ja 13)
ja 89 (er 1) kasvab ka vähesel määral üle saja aasta vanuseid haabasid (Populus tremula), kaski
(Betula pendula) ja sangleppi (Alnus glutinosa).
Märkimisväärne osa vanadest männienamusega metsadest on põlised riigimetsad, mis jäävad 1931.
aastal suvitus- ja ravitsuskohtade seaduse alusel kaitse alla võetud territooriumile ja mida on seetõttu
majandatud kui puhkemetsi. Tänase kaitseala piirist väljapoole jäävad riigimetsad on tunduvalt
nooremad või paari aasta vanused lageraielangid. Suurem osa vanu okaspuumetsi asub
sihtkaitsevööndites ja neile on 2001.a inventuuri käigus (BÖI) osaliselt määratud elupaigatüüp 9010*,
kuid arvestades, et tegemist on juba 1931. aastast puhkemetsadena majandatud männimetsadega,
tuleb mitmetes eraldustes vanade ligikaudu 200 aastaste mändide eluea pikendamiseks (laasumise
peatamiseks) parandada nende valgustingimusi, milleks tuleb välja raiuda II rinde noori kuuski (lisa
7). haab; 0.4 kask; 18.2
kuusk; 14.6 mänd; 57.1
sanglepp; 6.2 hall lepp; 2.2
Joonis 4. Puistute pindala jagunemine peapuuliigi järgi hektarites
17
Foto 1. Ligi 200 aastasel põlismännil on võra
keskosas näha kuivanud oksad. Noored
juurdekasvavad kuused halvendavad
valgustingimusi veelgi.
Kaitsealal esineb 17 erinevat metsakasvukohatüüpi. Kõige rohkem on palumetsi (30%), laanemetsi
25,5% (enamuses jänesekapsa kasvukohatüüp), rohusoo- 18% ja kõdusoometsi 17%; ülejäänud
metsatüübirühmi on oluliselt vähem. Kogu metsamaast moodustab 23% jänesekapsa, 12% pohla, 11%
madalsoo ja 10% jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp. Metsade kogutagavaraks on hinnatud ca 24 tuh.
tm, keskmine tagavaraga ca 212 tm/ha. Tootlike metsade aastane juurdekasv on ca 4,0 tm/ha/a,
keskmine boniteet 2. Seega moodustavad kaitseala viljakate kasvukohatüüpide metsad olulise osa
Eesti rangelt kaitstavate metsade võrgustikust.
Joonis 5. Metsamaa jagunemine arenguklassidesse hektarites
latimets; 1.8
noorendik; 11.6
keskealine mets; 19.6
valmiv mets; 4.6
küps mets; 58.4
lage ala; 0.5 selguseta ala; 2.2
18
Märkimisväärselt kõrge on kaitsealal ka LoD I lisa metsaelupaigatüüpide osakaal – 33,4%. Kokku
on määratletud kolm LoD metsaelupaigatüüpi pindalaga 52,9 ha (lisa 3; tabel 3), neist vanu
loodusmetsi (9010*) 39,6 ha, soostuvad ja soo-lehtmetsi (9080*) 10,3 ha ja siirdesoo- ja rabametsi
(91D0*) 3,0 ha. Viimane ei ole ala kaitse-eesmärgiks ning fragmentaarse esinemise tõttu ei ole vajalik
ka siirdesoo- ja rabametsade elupaigatüübi kaitse-eesmärgiks seadmine kaitse-eeskirja muudatusega.
Vanad loodusmetsad (9010*) on LoD väga mahukas elupaigatüüp, mis hõlmab eeskätt puutumatuid
või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka hiljutisi põlenguid katvaid noorendikke. Eestis kuuluvad
siia nii okas- kui ka segametsad loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastuvates metsades. Siia ei kuulu
laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud ning luite-, panga- ja oosimetsad. Soostuvad ja
soolehtmetsad (9080*) hõlmavad Eestis soostuvaid, madalsoo- ja lodumetsi tasasel maal, laugetes
nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal ja selle tase on muutlik – kevaditi
kõrgel, ulatudes sageli maapinnale, suvel langeb sügavamale. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) on
vähemalt 0,3 liituvusega ja üle 4 m kõrgused sügaval turbal kasvavad soometsad – sookaasikud ja
männikud7.
Kuna kaitseala on pikka aega majandatud kui puhkemetsi, siis ei ole viidatud metsaelupaigatüübid
inimtegevusest puutumata. Mõnes vanaks loodusmetsaks määratud puistus on näha raiejälgi või on
need metsaregistri andmetel9 vanuseliselt kriteeriumitele mittevastavad (kv 76 er 2 noorendik, er 5
vanus 40 a, er 9 vanus 15 a, jne), kasvab vaigutusmände ja metsi läbib matkarada (s.h lõkke- ja
telkimiskohad). Soostunud ja soo-lehtmetsi mõjutab aga kuivendus. Seepärast ei ole
metsaelupaigatüüpide seisundit hinnatud ka väga kõrgeks (tabel 3). Kuivenduse mõjuga metsi ehk
kõdusoometsi LoD metsaelupaigatüüpide hulka ei arvatud, kuigi näiteks Metsavahi skv idaküljes
olevatel metsadel on kahtlemata kõrge loodusväärtus. Kaitseala metsade väärtust tõstavad veelgi
vääriselupaiga tunnustele vastavad metsaosad kogupindalaga 3,5 ha (lisa 3).
Põhiline oht kõigile kaitseala väärtuslikele metsakooslustele oleks nende raie, kuid see saaks
realiseeruda vaid piiranguvööndis. Kaitseala metsad jäävad suures osas sihtkaitsevööndisse, kus
majandustegevus on keelatud, küll aga lubatud metsakoosluse kujundamine ja liigikaitselised tööd.
Teine oht on tallamine, eriti lõkkekohtades ja niiskemates kasvukohtades. Selle vältimiseks on
külastajad suunatud olemasolevatele teedele ja radadele, niiskemates kasvukohtades laudteedele.
Liiga suure külastuskoormuse ja tallamise vältimiseks ei tohiks kaitseala rohkem reklaamida ega
lisaviidastada maanteede ääres.
2011. ja 2014.a tehti kaitsealal metsakaitseline ekspertiis. Ekspertarvamustes soovitatud sanitaarraie
on läbiviidud.
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kaitsealal on esindatud LoD elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) vähemalt 39,6 hektaril,
seisundiga B, ning soostunud ja soo-lehtmetsad (9080*) 10,3 ha seisundiga C.
7 Paal, J. 2004. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 9 http://register.metsad.ee/avalik/ (detsember 2014)
19
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kaitsealal on esindatud LoD elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) vähemalt 39,6 hektaril,
seisundiga C, ning soostunud ja soo-lehtmetsad (9080*) 10,3 ha seisundiga C.
• Mõjutegurid ja meetmed
- Metsakuivendus
Meede: Kuna kaitsealal endal ei ole kuivendusvõrku, vaid ainult eesvoolud, siis ei ole võimalik
kuivenduse mõjusid rohkem leevendada.
- Külastusest tingitud kahjustused – tallamine, prahistamine, tuleoht jms.
Meede: Infotahvlite varustamine külastajate meelespeaga keelatud ja lubatud tegevuste kohta
kaitsealal ning hästi hooldatud ja piisav külastustaristu.
2.2.2. JÄRVED. LOD ELUPAIGATÜÜP 3150
(LoD I, KE – jah, LoA – jah)
Kaitseala sümboliks oleva Saare järve pindala on 27,4 ha (s.o 17,3% kaitsealast; foto 2). Järve areng
algas hilisjääajal pärast ümbruse vabanemist jääpaisjärve alt, mil eraldunud veekogu ulatus praegusest
järvest tunduvalt kaugemale lõuna suunas. Saare järv on sopilise kaldajoonega, kaldad on kohati
soised ja lõunakaldal on ka õõtsiksood, mis on tekkinud järve veetaseme alandamisel ja pikaajalisel
kinnikasvamisel. Järve keskmine sügavus on 4,2 m, maksimaalne 5,6 m ning valgala 8,5 km2.
Saare järv on Eesti ürglooduse objekt 8 ja hinnatud tervikuna LoD I lisa mageveekogude
elupaigatüübiks 3150 looduslikult rohketoitelised järved. Tegu on kaitseala ühe olulisema
(maastikulise) väärtusega. Eestis hõlmab see elupaigatüüp keskmiselt kalgiveelisi rohketoitelisi järvi
moreenmaastike nõgudes. Taimhõljum on neis järvedes liigirikas, kuid mitte eriti rohke biomassiga
ning veesiseses taimestikus valitsevad põhja kinnituvad taimed, mille õisik ulatub veepinnale9.
Järve on 4 sissevoolu, neist 3 mineraalmaalt ja üks allikatoiteline, ning üks väljavool Pürtuküla ehk
Saarejärve kraavi kaudu Uhmardu jõkke. Järve veevahetus on kehvapoolne (2 korda aastas); järv on
varem kannatanud reostuse all, mis on ladestunud põhjasettesse (I. Ott, kommentaar). Järv on tugevalt
eutroofne, kuid siiski heas seisundis10. Üldiste limnoloogiliste näitajate alusel on Saare järv olnud eu-
ja hüpertroofsuse piires, fütoplanktoni liigilise koosseisu järgi on järv tugevalt eutroofne või isegi
hüpertroofne veekogu, milles domineerivad vegetatsiooniperioodil niitjad sinivetikad. Samas on
fütoplankton aga väga liigirikas. Samuti on järve zooplankton üsna iseloomulik tugevalt eutroofsele
8 Pirrus, E. Eesti ürglooduse raamat. XVI osa. Jõgeva maakond. 9 Paal, J. 2004. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
10 Ott, I. 2010. Eesti väikejärvede seire 2010.
20
järvele. Samal ajal on bakterplaktoni arvukus madal, BHT7 vastab eutroofse järve tasemele. Bakterite
sisaldus oli võrreldes 1980ndate aastatega 1990ndail aastail vähenenud.
Põhjaloomastik koosneb peamiselt Eestis laialtlevinud eutroofsetele järvedele iseloomulikest
liikidest, haruldusi ei ole leitud. Põhjaloomade arvukus ja biomass võib olla väga suur11 .
Järve kiire toitelisuse tõus on toimunud 1980ndate aastate esimesel poolel, kuigi muutused selles
suunas olid nähtavad juba 1950ndatel. Zooplanktoni troofsusindeksite järgi on Saare järve
troofsustase 45 aasta jooksul tõusnud eutroofse järve tasemelt tugevalt eutroofse kuni hüpertroofse
järve tasemele, kuid liigilise koosseisu muutused pole olnud suured. On alust arvata, et järve
ökosüsteem pole kuigi stabiilne; seega võivad fütoplanktoni dominantides ja subdominantides
toimuda küllalt kiired ja järsud muutused. Teaduslikust seisukohast on huvitav vastandlike liikide
kooseksisteerimine ja liigirikkuse põhjuseid nii kõrge troofsusega järves12.
Saare järve suurtaimestik on üldiselt eutroofse ilmega, soostuvates soppides mõnevõrra düseutroofne.
Taimestiku hulk järves on keskmine (hõivab umbes ¼ järve pindalast). Esindatud on põhiliselt
kaldavee- ja ujulehtedega taimede vöönd, veesisest taimestikku leidub vaid kohati. Kaitsealustest
taimedest olid 1995. a esindatud väike vesikupp, mida leidus vaid väikese vegetatiivse kogumikuna
saare servas ja väike vesiroos, mida esines järve lõunaosa soppides.
Peaaegu kadunud väikese vesikupu asemele on siginenud tema värd kollase vesikupuga (Nuphar lutea
x N. pumila), mida esines laiguti järve läänekalda keskosas ning lõuna- ja kagusopis. 1951. a
uurimistööde käigus on registreeritud ka valge vesiroos 13 . Võrreldes 20. sajandi algusega on
suurtaimestiku ohtrus ja hõivatud ala järves pidevalt suurenenud, toimunud on ka nihkeid liigilises
koosseisus. Kompleksseire andmetel on valgalalt väetusainete (N, P, K) väljakanne järve madal
(mõõdetud I sissevoolust) ning ei ohusta järve ökosüsteemi eutrofeerumisega14. Murettekitavam on
järve viimaste aastate madalseis, mis ei näita ainult ilmaolude muutusi vaid ka järve toite vähenemisi
sissevoolusängide hooldamise lõpetamise tõttu seoses metsanduse reformidega.15
Järve taimestikku on varem uuritud 1951, 1982, 1995 ja 2006. a. Saare järves registreeriti 2010. a 33
liiki veetaimi – 24 kaldavee-, 5 ujulehtedega ja 4 veesisest taime16 (lisa 5).
Kaldaveetaimestik ääristas pideva, kuid kitsa vööndina suurt osa kaldajoonest. Selles vööndis
domineeris harilik pilliroog, järgnesid tarnad ning järvkaisel. Põhja- ja kirdekaldal esines mitmete
toiteainenõudlike kaldaveetaimede – luigelille (Butomus umbellatus L.), kalmuse ja suure tulika
kogumikke. Soisemaid kaldalõike ääristasid niiskuslembesed kaldavee- ja sootaimed – soosõnajalg,
soopihl, soovõhk (Calla palustris L.), ubaleht. Ujulehtedega taimestikus domineeris kollane
vesikupp. Kolmanda kategooria kaitsealustest taimedest esines Saare järves nii väikest vesikuppu kui
11 Milius, A. 1997. Saare järve valgla kompleksseire. 12 Op cit
13 Eesti NSV järved. Koostaja A. Mäemets 14 Frey, J., Frey, T. 2001. Riikliku Keskkonnaseire Programmi allprogrammi Kompleks-seire Lõuna-Eestis aruanne
2000. 15 Teadusühing IM Saare Riikliku Keskkonnaseire Programmi allprogrammi Kompleksseire Saarejärvel aruanne 2013. 16 Väikejärvede seire aruanne 2010.a
21
väikest vesiroosi. Nende levik piirdus peamiselt põhja- ja lõunasopistustega. Veesisene taimestik oli
liigivaene, milles domineeris läik-penikeel moodustades enam-vähem pideva, kuid hõreda vööndi
kogu kaldajoone ulatuses. Soostunud kallastega edela- ning kagusopi veesisene taimestik (räni-
kardhein, vesikarikas) oli iseloomulik eutrofeerunud järvedele. Niitjaid vetikaid ei esinenud. Järve
ökoloogiline seisund oli suurtaimede põhjal nii 2006 kui ka 2010. a hea.
Saare järve kalastik on rikkalik, domineerib latikas, järgnevad särg, roosärg, haug, nurg (Blicca
bjoerkna), linask, koger (Carassius carassius) jt. Järve on asustatud hõbekokre (Carassius
gibelio)17, perioodil 1994 - 2001 ka 11200 samasuvist linaskit ning 7590 samasuvist haugi18.
Järve ökoseisund on seire hinnangul hea ning kui praegune veerežiim säilib ja välisreostust ei lisandu,
siis järve seisund tasapisi paraneb (I. Ott, suuline kommentaar). Seega on keelatud igasugune
välisreostus ja veerežiimi muutmine (veetaseme alandamine). Selge oht järve ökosüsteemile on
valgaladelt sisse voolav saaste ja toitaineterikkad kuivendusveed. Külastatavus veeökosüsteemi ei
mõjuta, kui ei teki kaldareostust. Seega on oluline kaitsta valgala ning ka metsakuivenduse keeld
kaitsealal on põhjendatud.
Foto 2. Vaade Saare järvele
põhjast. Tagaplaanil kõrge
Lustsaar. Esiplaanil
vasakul ujuv saun ja
niidud.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
- Saare järv on säilitanud EL veepoliitika raamdirektiivile vastava tüübi omadused ja saavutanud
vähemalt hea ökoloogilise kvaliteedi.
- Elupaigatüüp (3150) on säilinud ning säilitanud vähemalt hea ökoloogilise kvaliteedi.
17 Eesti NSV järved. Koostaja A. Mäemets 18 Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, 2006
22
- Järv on säilitanud puhke- ja turismiväärtuse.
- Ala külastuskoormus on tasemel, mis ei mõjuta olulisel määral kaitstavaid väärtusi.
- Toiteainete koormused vastavad järve koormustaluvusele.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüüp 3150 on säilinud esinduslikkuse, selle üldhinnang on C; sellega on tagatud jõevähi
elupaikade, nahkhiirte toimumispaikade ning puhkemaastiku säilimine.
• Mõjutegurid ja meetmed
- Valgalalt sisse voolav saaste ja toitaineterikkad kuivendusveed
Meede: Järve seisundi seire vastavalt riiklikule väikejärvede seire programmile saastekoormuse või
toitainete tõusu jälgimiseks ning vajadusel kaitsemeetmete planeerimiseks ja rakendamiseks
(settebasseinid jms.).
2.2.3. SOOD. LOD ELUPAIGATÜÜP 7140
(LoD I – jah, KE – ei, LoA – ei)
Kaitseala olulised, ca 11,0 ha ehk 6,9% kaitsealast levinud kooslused on järve lõunaosa kuivendamisel
ja kinnikasvamisel tekkinud õõtsiksood (lisa 3), mida pole seni kaitseväärtusena hinnatud, kaitse-
eesmärgiks seatud ega LoD elupaigatüübina määratletud, kuigi tegu on valdavalt LoD I lisa
elupaigatüübi 7140 siirde- ja õõtsiksood kriteeriumidele vastavate kooslustega. Eestis arvatakse
sellesse elupaigatüüpi veekogude kinnikasvamisel kujunenud kooslused, mille taimede juurte ja
vartega läbipõimunud ning osaliselt turvastunud õõtskamara alla jääb püdela muda või veekiht.
Kamaral kasvavad aga madalsootaimed19.
Saarjärve LP õõtsiksood on kujunenud järve veetaseme alandamise tulemusena ning neid saab seega
lugeda omamoodi pool-looduslikeks kooslusteks, mis võib olla ka põhjuseks, miks neid ei ole seatud
ala kaitse-eesmärgiks. Suurim oht õõtsiksoole on järve veetaseme olulised muutused ja soo
kuivendamine, aga kohati (õõtsiku põhjaosas) ka liigne tallamine. Kuna järve veetaset olulised
muutused ei ohusta ning õõtsiksoo ületamiseks kasutatakse olemasoleval matkarajal laudteid, siis ei
nähta selle koosluse säilimisele ohtu ning kaitse-eesmärke ega mõõdikuid ei seata ning
kaitsekorralduslikke meetmeid ei kavandata.
2.2.4. NIIDUD
(LoD I – ei, KE – ei, LoA – jah)
Kaitseala niidud (PRIA toetust 6,1 ha-l; fotod 2 ja 3) on osaliselt seatud Saarjärve loodusala
kaitseeesmärgiks ja määratletud LoD elupaigatüübina 6270* liigirikkad aruniidud lubjavaesel
19 Paal, J., Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 22 NATURA standardandmebaas
23
mullal (1,2 ha, esinduslikkus C/ üldine looduskaitseline väärtus C)22, mille hulka Eestis arvatakse
liigirikkamad aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel muldadel kui ka liigirikkamad
paluniidud. Taimkate on seal kujunenud pikaaegse karjatamise või niitmise mõjul ilma väetisteta20.
EELISe andmetel on kaitseala niitudele 2008. a inventuuriga (inventeerijad M. Mesipuu ja J.-A.
Metsoja) määratud kolm elupaigatüüpi 6270* (1,2 ha; B/B), 6510 (4,2 ha; C/C) ja 7230 (0,8 ha; A/B).
Saarjärve niidud ei ole seatud looduspargi kaitse-eesmärgiks, sest tegemist ei ole (veel) eelpool
viidatud LoD niiduelupaigatüübiga 6270*, vaid pigem kultuurniitudega ja neile omaste liikidega (v.a
avatud ala lääneosas Kabelimäe nõlval).
Niitudel (lisa 3; fotod 4 ja 5) on kõrge maastikuline väärtus – üle nende avaneb pikk vaade Saarjärvele
- ja need on III kaitsekategooria linnuliigi rukkiräägu elupaigaks. Seega on ka niitude edasine niitmine
vajalik ning ekstensiivse kasutamise korral on need kujunemas pool-looduslikeks kooslusteks.
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kaitsealal on esindatud LoD elupaigatüüp liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*) vähemalt
1,2 ha-l, seisundiga C.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kaitsealal on esindatud LoD potentsiaalne elupaigatüüp liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal
(6270*) vähemalt 1,2 ha-l ning ekstensiivse hooldusega on tagatud kõigi kaitseala niitude
arengusuund pool-looduslike koosluste kujunemisele. Sellega on tagatud ka maastiku avatus.
• Mõjutegurid ja meetmed
- Võsastumine
Meede: Niidukoosluste jätkuv hooldus 6,4 ha suurusel pindalal
Ülevaade kaitsealal esindatud LoD elupaigatüüpidest on esitatud tabelis 3.
20 Paal, J., Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
24
Foto 3. Vaade
Kabelimäe nõlvalt
üle erinevate
niidukoosluste.
Esiplaanil kõige
looduslikumas
seisundis niit.
Tabel 3. Saarjärve looduspargis esindatud LoD elupaigatüübid.
Elupaigatüüp
Natura
standard
andmevormis
Pindala
ha,
katvus
%-des
Esinduslikkus/
üldine lk A,
B, C, D
Kirjeldus, märkused EELISe elupaikade kihi
2012.a seisuga andmetel
3150 looduslikult
rohketoitelised
järved
27,4 ha,
17,3%
A/A Looduspargi ja loodusala kaitse-eesmärk.
6270*liigirikkad
niidud lubjavaesel
mullal
1,2 ha,
0,8%
C/C Loodusala kaitse-eesmärk.
EELISes on alal määratud kolm erinevat
niiduelupaigatüüpi (kokku 6,2 ha), (sh 7230 - 0,77
ha; 6510 – 4,2 ha; inventeerijad K.-A. Metsoja, M.
Mesipuu). Hetkel on tegu kultuurniiduga, millel on
pideva ekstensiivse hoolduse korral potentsiaali
areneda LoD kriteeriumidele vastavaks
niidutüübiks. Kaitseala seisukohast on oluline, et
niidualad säiliksid avatuna, sest üle nende niitude
avaneb pikk vaade järvele.
7140
siirde- ja
õõtsiksood
11,0 ha,
6,9%
C Ei ole kaitseala ega loodusala kaitse-eesmärgiks,
kuid tegu on kaitseala väärtusliku osaga, mis vastab
LoD elupaigatüübi kriteeriumidele, kuigi tegu on
järve veetaseme langetamise tulemusena kujunenud
omalaadse pool-loodusliku sookooslusega.
25
EELISesse ei ole kantud.
9010* vanad
loodusmetsad
50 ha,
32,0%
C/B Looduspargi ja loodusala kaitse-eesmärk. Kohati
on puistutes tugev inimmõju – matkarajad,
telkimisalad, lõkkekohad, vaigutuspuud,
varasemad raied/noorendikud. EELISes mitme
erineva väärtusega lahustükina.
9080* soostuvad ja
soo-lehtmetsad
10,8 ha,
6,5%
A/B Looduspargi ja loodusala kaitse-eesmärk.
Puistuid mõjutab metsakuivendus ning
kaitseala lääneosas on need pisut noored ja
alles kujunemisjärgus. Osaliselt on
elupaigatüübi hulka arvatud ka kõdusoometsad.
91D0 siirdesoo- ja
rabametsad*
3,0 ha,
1,9%
B Ei ole kaitseala ega loodusala kaitse-eesmärgiks,
kuid tegu on kaitseala väärtusliku osaga, mis vastab
LoD elupaigatüübi kriteeriumidele. Mõjuriteks on
külastatavus. Ei ole kantud EELISesse.
KOKKU 97,7 ha,
61,7%
Allikas: Keskkonnaministeeriumi Natura andmebaas, elupaigainventuur
2.3. MAASTIK
Saarjärve üks suurimaid väärtusi on maastik tervikuna – Saare voor, Saare järv seda ümbritsevate
mõhnade ning väikeste niidu- ja soolappidega. Saare järve ümbrusesse tunginud Kaiu mõhnastiku
pinnavormid on jäälõhedes esinenud järvedest või seal voolanud sulamisvetest välja settinud liivadest
tekkinud kuhjekõrgendikud. Jääliustiku vahel voolanud jõgede poolt kantud setted on sõltuvalt vee
hulgast ja voolukiirusest vahelduva kivimilise koostisega ning koosnevad enamasti väheviljakast ja
peenemast materjalist – liivast ning kruusast. Mõhnade vahele, liustikust eraldunud jääpankade
asemetele, tekkisid lohud ja nõod, milles asub ka Saare järv. Varemalt on Saare järv olnud suurem,
kuid nõukogudeaegse maaparanduse käigus on järve veepeegel vähenenud ning Lustsaar, mis
varemalt oli saar, on muutunud poolsaareks. Ortofotolt (joonis 1) on kaitseala kaguosas selgelt
märgatav veel 1930.a kaardil (joonis 2) oleva järve ase. Toitainetevaesel mullal kasvab enamasti mets
– kõrgematel ja kuivematel kasvukohtadel palumets väga vanade mändidega, madalatel aladel
soostuv ja soomets. Muutliku reljeefi tõttu on siinsed taimekooslused väikese pindalaga ja
moodustavad järve ümbruses vaheldusrikka maastikumustri.
26
Foto 4. Pikk vaade Saare mõisa juurest hekitee Foto 5. Pikk vaade Saare mõisa pargi keskelt algusest
üle põllu järvele. Fotol keskel on vaates peahoone trepilt järvele. Tundmatu autori foto. näha kuivavad
kuused, mis tuleb eemaldada samuti nagu ka lehtpuuvõsa.
Põhjasuunast Saare voore harjalt kaitsealale laskuv 900 m pikkune Saare mõisa pargi allee (nn
hekitee; fotod 6 ja 7) algab mõisa esiväljakult ja kulgeb järveni ning sealt edasi mõisapere kalmistule.
Ajaloolise Saare mõisa pargi (Keskkonnaregistri kood KLO1200482) maastikupargi osana
moodustab kaitseala mõisapargiga jätkuvalt ühtse terviku (joonis 1) ning tuleks seepärast liita üheks
kaitsealaks. Loodusparki ulatuva ja sellega 0,5 ha ulatuses ka kattuva vana mõisaallee hooldamine on
vajalik maastikukaitse aspektist lähtuvalt – vaate avamiseks ümbritsevatele niitudele ning olulise
maastikumärgi säilitamiseks. Allee säilitamiseks tuleb võradesse kasvanud võsa ja surnud
murdumisohtlikud puud eemaldada; võimalusel tuleb säilitada õõnsaid puid (liiklejatele ohutuse
tagamiseks hooldada (madaldada) võra/tüügast).
Foto 6. Hekitee omapäraks on ülitihedalt Foto 7. Hekitee on oluline maastikumärk
istutatud pärnad, mis moodustavad tunneli. laskudes ligi 90 m kõrguselt Saare voorelt Saare
Istutusaeg ei ole teada. järveni.
27
Maastikukaitseliste väärtuste suurimaks ohuks on looduspargi suletud (mets ca 67% kaitsealast) ja
avatud maastike (järv, niidud, soolaigud, hoonestusalad, teed, põllumaa, allee ca 33%) vahekorra
muutumine, s.o niitude võsastumine, järve kaldapiirkonna kinnikasvamine kõrge veetaimestiku
(pilliroog) ning võsaga jms (foto 8).
Foto 8. Lehtedeta perioodil on laudteel liikujale järv nähtav. Suvisel perioodil vajub taimestik teele ja
varjab vaate järvele takistades ka liikumist.
Looduspargi pinnavorme oluliselt midagi ei ohusta (v.a metsateede erosioon maastikujalgratastel
sõitmise või metsa väljaveo tulemusena) ning märgalade metsastumist ei ole samuti ette näha.
Liidetavale Saare mõisa pargile suurimaks ohuks on seni rahuldavalt hooldatud pargimaastiku
hääbumine hooldamatuse tõttu.
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Looduspargi avatud ja suletud maastike vahekord 1:2 ning senised vaated ja maastikuelemendid on
säilinud KKK koostamise aegse mahu (mets 67%, avatud alad 33% looduspargist) ning kvaliteediga,
samuti on hooldatud looduspargiga liidetava Saare mõisa pargimaastikud.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Looduspargi avatud ja suletud maastike vahekord 1:2 ning senised vaated ja maastikuelemendid on
säilinud KKK koostamise aegse mahu (mets 67%, avatud alad 33% looduspargist) ning kvaliteediga;
kaitsealaga on liidetud ning hooldatud on ka Saare mõisa park.
28
• Mõjutegurid ja meetmed
- Niitude ja järve kaldaalade võsastumine
Meede: Niidukoosluste jätkuv hooldus 6,4 ha suurusel pindalal
Meede: Vastavalt vajadusele vaadete avamine järve kaldapuistutest üksikpuude/põõsaste ja pilliroo
eemaldamise teel.
- Looduspark kattub 0,5 ha ulatuses looduskaitsealuse Saare mõisa pargiga, mis tuleks
sarnastest maastikukaitselistest eesmärkidest lähtuvalt liita ühtseks tervikuks.
Meede: Saarjärve looduspargi kaitse-eeskirja ning piirnevate ja ca 0,5 ha ulatuses kattuvate
kaitsealuste objektide piiride muutmine Saare mõisa pargi liitmiseks looduspargiga. Seejärel KKK
täiendamine Saare mõisa pargi hoolduskavaga.
- Oluliste maastikuelementide ja kaitseväärtuste hävimine
Meede: Mõisapargi 900 m pikkuse allee hooldamine alleepuude eluea pikendamiseks ja teel liikuvate
inimeste ohutuse tagamiseks.
Tabel 4. Koondtabel Saarjärve looduspargi väärtustest, mis on seotud kaitse-eesmärkide ja kaitsekorralduslike meetmetega
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.2.1. Vanad
loodusmetsad
(9010*), soostunud ja
soo-lehtmetsad (9080*)
Kaitsealal on esindatud
LoD elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) vähemalt 39,6 hektaril, seisundiga B, ning soostunud ja soolehtmetsad (9080*) 10,3 ha seisundiga C.
Metsakuivendus
Kuna kaitsealal endal ei ole
kuivendusvõrku, vaid ainult
eesvoolud, siis ei ole võimalik
kuivenduse mõjusid rohkem
leevendada
Kaitsealal on esindatud LoD
elupaigatüübid vanad
loodusmetsad (9010*)
vähemalt 39,6 hektaril,
seisundiga C, ning soostunud
ja soo-lehtmetsad (9080*)
10,3 ha seisundiga C. NB!
Pindala on antud arvestades
2001.a ebatäpseid
inventuuritulemusi, kuid võib
muutuda pärast järgmist
inventuuri.
Külastusest tingitud kahjustused
– tallamine, prahistamine, tuleoht jms.
Infotahvlite varustamine
külastajate meelespeaga keelatud
ja lubatud tegevuste kohta
kaitsealal ning hästi hooldatud ja
piisav külastustaristu
2.2.2. Looduslikult
rohketoitelised
järved (3150)
Kaitsealal on esindatud
LoD elupaigatüüp
looduslikult
rohketoitelised järved
(3150) seisundiga B
Valgaladelt sisse voolav saaste ja toitaineterikkad kuivendusveed
ning selle
tagajärjel eutrofeerumine
Järve seisundi seire vastavalt
riiklikule väikejärvede seire
programmile saastekoormuse või
toitainete tõusu jälgimiseks ning
vajadusel kaitsemeetmete
planeerimiseks ja rakendamiseks
Kaitsealal on esindatud LoD
elupaigatüüp looduslikult
rohketoitelised järved (3150)
vähemalt seisundiga B
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.2.4. Niidud (6270*)
Kaitsealal on esindatud
LoD elupaigatüüp
liigirikkad aruniidud
lubjavaesel mullal
(6270*) vähemalt 1,2
hektaril, seisundiga C
Võsastumine
Niidukoosluste jätkuv hooldus 6,4
ha suurusel pindalal Kaitsealal on esindatud LoD
pot. elupaigatüüp liigirikkad
aruniidud lubjavaesel mullal
(6270*) vähemalt 1,2 hektaril
ning ekstensiivse hooldusega
on tagatud niitude
arengusuund pool-looduslike
koosluste kujunemisele
2.3. Maastik, s.h
allee
Looduspargi avatud ja suletud maastike vahekord 1:2 ning
Niitude ja järve kaldaalade
võsastumine
Niidukoosluste jätkuv hooldus
6,4 ha (s.h 1,2 ha elupaigatüüp 6270*) suurusel pindalal
Looduspargi avatud ja suletud maastike vahekord 1:2 ning
senised vaated ja
maastikuelemendid on säilinud KKK koostamise aegse mahu (mets 67%, avatud alad 33% looduspargist) ning kvaliteediga, samuti on hooldatud
looduspargiga liidetava
Saare mõisa
pargimaastikud.
Metsamaastikus olevad
teed on säilinud
jalutusteedena.
Vastavalt vajadusele vaadete
avamine järve kaldapuistutest
üksikpuude/põõsaste eemaldamise ja roostiku niitmise
teel
senised vaated ja
maastikuelemendid on
säilinud KKK koostamise
aegse mahu (mets 67%,
avatud alad 33%
looduspargist) ning
kvaliteediga; kaitsealaga on
liidetud ning hooldatud on ka
Saare mõisa park.
Looduspark kattub 0,5 ha
ulatuses looduskaitsealuse Saare
mõisa pargiga, mis tuleks
sarnastest maastikukaitselistest
eesmärkidest lähtuvalt liita
ühtseks tervikuks
Saarjärve looduspargi
kaitseeeskirja ning piirnevate ja
0,5 ha ulatuses kattuvate
kaitsealuste objektide piiride
muutmine Saare mõisa pargi
liitmiseks looduspargiga
Oluliste maastikuelementide ja
kaitseväärtuste hävimine;
metsateede erodeerimine
maastikujalgrattasõidu tagajärjel.
900 m pikkuse Saare mõisa pargi allee hooldamine arvestades käsitiivaliste ja lindude
elupaiganõudlusega
28
31
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
3.1. VISIOON JA EESMÄRK
Saarejärve looduspark on populaarne nii loodushuviliste kui ka niisama puhkajate seas, kuna tegu on
lihtsalt ligipääsetava kauni maastikuga. Külastuskorralduse seisukohalt asub kaitseala RMK
TartuJõgeva puhkeala Saare osaalal, mida on käsitletud 2012. a kinnitatud Tartu-Jõgeva puhkeala
külastuskorralduskava 2012-2016. Kõvakattega teid kaitsealal ei ole, kuid looduspargi põhjaosas on
kohaliku tähtsusega tee nr T-14216. Kaitsealani viivaid kõvakattega teid ja puhkekohti/lõkkekohti
on kasutatud üle-eestiliste jalgrattamarsruutide koostamisel. Kaitsealal olevat Saare järve on kavas
nimetatud ka heaks kalapüügi järveks, mis pakub häid tingimusi rannapuhkuseks.
Kaitseala välispiir on osades nurgapunktides tähistatud; külastajate informeerimiseks on paigaldatud
2 suurt infotahvlit ja matkaraja viidad, rajatud on kokku 13 infopunktiga õppe-/matkaradade süsteem,
2 avalikuks kasutuseks ette nähtud lõkkekohta – Papi ja Sihi –, koos taristuga, 1 puhkekoht ja
ujumiskoht, 2 parklat, üks 12 m sild, üks väike purre ja laudteed; mootorsõidukitega liiklemise
piiramiseks on paigaldatud ka 2 tõkkepuud ja sissesõidu keelumärk, mis nähti ette juba kava
koostamise algetapis (lisa 4). Rajatud standardiseeritud taristust ja pakutavatest teenustest peaks
piisama ning vajalik on vaid olemasolevate tähiste ja külastustaristu jooksev hooldamine
(parandamine) või amortiseerumisel väljavahetamine (renoveerimine).
Lisaks eelpool nimetatule pakub OÜ Sõidusaun Saarjärve looduspargi territooriumil Järve kinnistul
majutusteenust kuni 10-le inimesele ja elamu läheduses asuvat mootorita/pesemisvõimaluseta
ujuvsauna (foto 2) kasutamise võimalust Saare järvel.
RMK viib puhkealade kõikidel telkimisaladel, lõkkekohtades, puhkekohtades, metsaonnide
ümbruses ja muudel loodushoiuobjektidel, millele vastav metoodika kohaldub, läbi loodusobjektide
seisundiseiret, mille käigus hinnatakse loodushoiuobjektide pinnase ja alustaimestiku seisundit,
alale juurdepääsu ning kasutust ja loodushoiuobjektil kasvavate puude kahjustusi. Seirel selgub, kas
loodushoiuobjekti olukord on halvenenud, paranenud või püsinud stabiilsena. Lisaks tehakse
hooldussageduse vajaduse määramiseks RMK loodushoiuosakonna keskkonnaseiret, mis annab
ülevaate puhkealal kogutud prügi ning kulunud lõkkepuude mahust. Kolmandaks tehakse objektide
seiret, mille raames RMK hooldaja ja loodusvaht teevad märkmeid iga objekti kohta ja edastavad
need külastusjuhile või piirkonna juhatajale, kes võtab vajadusel vastu otsused hoolduse muutmiseks.
Kokkuvõttes tehakse seiretest tulenevalt soovitusi ala keskkonnakaitselise seisundi parandamiseks ja
edasiseks majandamiseks.
Kaitseala probleemiks on kujunenud mootorsõidukitega järve kaldale sõitmine, telkimine selleks
mitte ette nähtud kohtades ning prahistamine, mis ohustab kaitseala loodusväärtusi. Samas võiks
kaitseala loodushariduse edendamiseks enam kasutada, kuna siia on hea juurdepääs ning olemas ka
32
vajalik taristu ja 1,5 km ning 3,5 km pikkused tähistatud loodusõpperajad väga mitmekesisel ja
suhteliselt hästi läbitaval maastikul.
Visioon
Saarjärve looduspark on populaarne, hästi tähistatud ning läbimõeldud asjakohase taristuga külastus-
ja loodusõppeobjekt, mille loodusväärtused on vaatamata kõrgele külastuskoormusele heas ja
paranevas seisundis.
Eesmärk
Saarejärve külastustaristu on välja arendatud ja külastus korraldatud viisil, mis tagab külastajate
püsimise ettevalmistatud taristu piires ning tagab seaduskuuleka ja loodushoidliku käitumise.
3.2. SAARJÄRVE ÕPPERADA Saare järve ja naabruses asuv Kaiu järvede piirkond on üheks Tartu-Jõgeva puhkala tuumikalaks oma
väljakujunenud tegevustega. Külastuskorralduslikult on probleemiks sihtkaitsevööndeid (Lustsaare
skv, Kabelimäe skv) läbiva raja hooldus ja esteetiline väljanägemine külastajale, kuna on osaliselt
keelatud raietegevus ja seega on vahetult radade ääres hulgaliselt tuuleheite, -murru ja haigeid
üraskikahjustustega puid.
Külastuskorralduslikust tegevusest lähtuvalt (pikaajaline turismi mõju) tuleb vaadata üle looduspargi
kehtestatud vööndipiiride otstarbekus. Saarjärve looduspargis on ümber järve kulgev matka- ja
õpperada (lisa 4), mis on läbitav kahe linguna. Rajale paigaldatud infotahvlid (2 üldinfotahvlit + 13
huvipunktitahvlit; fotod 9 ja 10) tutvustavad läbitavaid kooslusi, mõhnastikku, kompleksseireala,
kopraid, vee-elustikku ja Mannteuffelite perelugu.
Ligikaudu 1,5 km pikkune ehk nn väike õpperada saab alguse kaitseala põhjanurgas asuvast paklast,
kus on suur infotahvel, suundub sealt piki pinnasteed lääne suunas, möödub Mannteuffelite
perekonna matmispaigast, teeb piki metsasihte tiiru ümber kompleksseire ala ning pöördub siis Sihi
lõkkekohast möödudes tagasi parklasse.
33
Foto 9. Saarjärve kaitseala tutvustav üldinfotahvel Foto 10. Saare järve tutvustav infotahvel on
hekitee lõpus. paigutatud Sihi lõkkekohta, mis asub küll järve kaldal, kuid vaade järvele on avamata
ja tormimurru asemele istutatud noorendik hooldamata.
3,5 km pikkune nn pikk õpperada kattub alguse osas väikese õpperajaga, saades samuti alguse
kaitseala põhjatipus asuvast parklast ning kulgeb piki pinnasteed lääne poole. Edasi pöördub rada aga
enne Mannteuffelite perekonna matmispaika lõunasse ning teeb ringi ümber Saare järve. Järve
lõunaküljel on laudtee (kokku ca 600 m; foto 8), puitplatvorm (foto 11) ja palksild (foto 12).
Foto 11. Järvevaate jaoks on rajatud puitplatvorm, Foto 12. Palksild ja purre (esiplaanil) üle mis
mahutab kuni 10 inimest, kuid mis kannab vaid Saarejärve väljavoolu. 5-6 inimest.
Kava koostamise ajal 2014. a takistasid põõsad/võsa vaadet järvele ning mitmes kohas olid niigi
ahtale laudteele vajunud oksad muutnud raja raskesti läbitavaks. Laudtee on kitsas (foto 8) ja seetõttu
on sellel raske liikuda väikelastega, kuigi metsade vahel on rada lastega peredele väga sobiv.
3.3. LÕKKE- JA PUHKEKOHAD
Saarjärve looduspargis on 2 ajaloolist avalikku lõkkekohta, kus on võimalik ka telkida (lisa 4). Sihi
lõkkekoht (foto 13) asub Saare järve läänekaldal (Kabelimäe skv) ja Papi lõkkekoht, millest pisut
põhja suunas on ujumiskoht (kaldal ka isetekkeline lõkkease), asub järve idakaldal (mõlemad
Saarjärve pv). Puhkekoht (pink-lauad) on järve kõrgel lõunakaldal (Lustsaare skv) ja pink
põhjapoolses ujumiskohas, kaitseala kirdenurgas (Saarjärve pv); viimati nimetatud objektid RMK
kavas ei sisaldu, kuid KeA arvates vajavad külastusobjektidena siiski pidevat hooldust. RMK
standardite kohaselt ettevalmistatud ja hooldatud puhke- ja lõkkekohad aitavad kaitseala väärtusi
säilitada ning suunata külastajad kohtadesse, mis ei ole külastamise suhtes nii tundlikud. Papi
lõkkekohas (Papi lõkkekohta on objekti eripärast tingituna RMK kavas käsitletud kolme eraldi
lõkkekohana; lisa 4) on lubatud telkida kuni 10 telgiga, Sihi lõkkekohas kuni 5 telgiga.
Lõkkekohtades on varikatusega laud-pingid, pingid, restiga lõkkealused (Papi), kattega lõkkeasemed,
puude varjualused ja kompostkäimlad. Parklate juurest takistavad Papi lõkkekohtale
34
mootorsõidukitega juurdepääsu liiklusmärk ja tõkkepuud (paigaldamine nähti ette juba KKK
koostamise alguses), mida kahjuks aeg-ajalt ka lõhutakse. Sihi lõkkekohta on võimalik autoga
juurdepääs, kuid parkimisprobleem on lahendamata. Kasvukohatüübi alusel on lõkkekoht suhteliselt
tallamisõrn. Samuti soodustab reljeef vee-erosiooni tekkimist. Lahendus oleks raja renoveerimisega
koos ka parkimistaskute rajamine vastavalt RMK standarditele.
Külastuskorralduskava perioodi jooksul tuleb tagada olemasoleva taristu hea seisund, järvede ääres
tagada puhkajale võimalus veeni jõuda (purded). 21 Külastuse paremaks korraldamiseks
(hajutamiseks) on võimalik koostöös kaitseala valitsejaga KKK koostamise ajal piiranguvööndis
olemasolevatesse lõkke- ja puhkekohtadesse (s.h ujumiskohta) täiendavate pinkide/pink-laudade
paigaldamine. Lisas 4 on näidatud KKK koostamise algusaegne taristu vajadus/asukohad; valdavalt
on need objektid tänaseks välja ehitatud ja vajavad hooldust. Täiendavat telkimisala kaitsealale rajada
ei saa, sest see mõjutaks negatiivselt metsakooslusi.
Kultuuripärandit käsitletakse kaitseväärtusena vaid rahvusparkide KKK-des, kuid Saarjärve
looduspark on sedavõrd seotud kõrvaloleva Saare mõisaga, olles kuni maade võõrandamiseni Saare
mõisa omanike Mannteuffelite perekonna valdustes (jalutusteedega maastikupark, millest annab
tunnistust järve lõunakaldal oleva endise saare nimetus – Lustsaar), et käesolevaga puudutatakse
põgusalt ka ala kultuuripärandit. Kaitseala põhjaossa mõhnastiku kõrgeimasse kohta (70,4 m) jääb
krahviperekonna matmispaik, mida rahvas kutsub kabeliks (lisa 4; foto 14). Siia on maetud krahvi
isa tuhaga urn ning Ernst Gotthard, Mathilde ja Olga Mannteuffel. Krahvil ja krahvinnal on mustad
marmorristid, nende vahel oli tütar Olga valge marmorrist. 1938. a maeti siia veel üks preili
Mannteuffelite suguvõsast.
Man(n)teuffel`ite perekonna matmispaigas on infotahvel. Ala hooldavad kohalikud elanikud,
juurdepääsuteed korrastab RMK külastuskorralduslike tegevuste raames. Matmispaik jääb 75
metsakvartali eraldusele 16. Kunagi hauaplatside ümber hekina istutatud enelas on laialdaselt levinud
ümbritsevasse metsa ja seda on vaja maha raiuda, et piirata edasist levikut.
21 Tartu-Jõgeva Puhkeala külastuskorralduskava 2012-2016.
35
Foto 13. Sihi puhkekoht. Fotol
vasemal on näha erinevad
käitumisjuhiseid. Selliseid
eraldiseisvaid infoposte on ühes
puhkekohas mitmeid ning kasu
asemel need pigem risustavad kohta.
Soovitav on kogu jagatav info, s.h
käitumisjuhised, koondada ühele
alusele. Fotol on näha ka tallamise
mõju pinnasele. Antud puhkekohas
pole autode parkimine lahendatud ja
seetõttu sõidetakse ka vahetult
varjualuse kõrvale. Standardikohased
parkimistaskud lahendaksid
probleemi.
Foto 14. Mannteuffelite
perekonna matmispaik
Krahv Ernst Gotthard Mannteuffel (14.02.1800 – 20.03.1880) oli paljude valdustega ja väga jõukas
mees, kes enamasti elas Saare mõisas. Krahvinna Mathilde (27.03.1827 – 13.12.1898) oli mehest 27
aastat noorem. Nende ainus laps, tütar Olga, (13.04.1856 – 04.07.1872 ), armus 16-aastaselt Kudina
mõisa aednikku ja jäi temast lapseootele. Krahviproua Mathilde uhkus ei lasknud aga tütrel
madalamast soost mehega abielluda ning 4. juuli 1872.a. päikesetõusul lahkus Olga lossist, sõudis
paadiga järvele ja uputas end Lustsaare läheduses veest välja ulatunud kivi juures. Enne mõisast
lahkumist olevat Olga jätnud padja alla kirja. Olgat otsides leiti järvelt tühjalt triiviv paat neiu
kübara ja päevavarjuga, aga surnukeha leiti järvest alles järgmisel päeval. Armastatu olevat käinud
36
kirstus lamavat sirelilillas siidkleidis Olgat mõisas salaja vaatamas ja pannud talle sõrmuse sõrme.
Olga uppumispaigas olevat veekeeris, mis kisub põhja. Samas kohas olevat hiljem uppunud veel mitu
inimest ja vahel vilkuvat seal tulukene. Krahvipreili mälestuseks tegi talusulane ja veskipoiss Kristjan
Kivi Kudinalt 30-salmilise laulu, mida siinkandis põlvest põlve edasi antakse.22
3.4. KÜLASTUSSEIRED JA UURINGUD 3.4.1. KÜLASTUSMAHU SEIRE
Külastusmahu seire läbiviimisel kasutatakse elektroonilisi ja mehaanilisi loendureid, mis
paigaldatakse ala külastusobjektidele lähtudes külastajate põhilistest liikumisteedest. Igat loendurit
kalibreeritakse ja leitakse vastava loenduri paranduskoefitsient. Külastajamahu seire andmeid
laiendatakse külastajauuringu andmete põhjal, et hinnata terve loodusala külastatavust.
Saarjärve loodusparki pole loendureid paigaldatud, kuid külastatavust on võimalik hinnata sarnase
kasutuse ja looduslike tingimustega Kaiu järvestikus paikneva Jõemõisa lõkkekoha loenduri ning
külastajauuringu andmed kasutades. Kasutades eelnimetatud loenduri 3 viimase aasta andmeid võib
Saare järve objektide hinnanguliseks külastusmahuks arvestada 5-7 tuhat külastajat aastas.
3.4.2. KÜLASTAJAUURING
Külastajauuringud viiakse kõikidel loodusaladel läbi ühtsetel alustel. Kasutatav
andmekogumismeetod on kohapeal küsitleja juhendamisel täidetav küsimustik. Kõikidel aladel
kasutatakse standardankeeti, kuhu võib lisada alakeskseid küsimusi. 2010. a oli Tartu-Jõgeva
puhkeala külastajauuringu osana kaasataud ka Saarjärve looduspark - Saare järve õpperajal oli üks
küsitluskohtadest.
2010. a läbi viidud külastaja-uuringu andmetel on peamisteks külastaja tegevusteks Saare järve
piirkonnas ujumine-metsas olemine-kalastamine-pikniku pidamine-telkimine-jalutamine. Peaaegu
1/3 külastajatest moodustavad lähivaldade elanikud (järv on piirkonna elanikele ujumiskohaks), teise
kolmandiku moodustavad suuremate linnade (Tallinn, Tartu, Jõgeva) elanikud, kes enamuses
veedavad juba nädalalõpu-puhkust koos ööbimisega. Probleemina toodi välja raskusi paadi
vettelaskmisel (pääs järve äärde takistatud tõkkepuudega).
3.4.3. LOODUSHOIUOBJEKTIDE SEISUNDI SEIRE
Loodushoiuobjektide seisundi seire käigus hinnatakse loodushoiuobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundit; alale juurdepääsu ning kasutust ja loodushoiuobjektil kasvavate puude kahjustusi.
Loodushoiuobjektide seisundi seire raames teostatakse mõõtmisi telkimisaladel, lõkkekohtades,
puhkekohtades, metsaonnide ümbruses ja muudel loodushoiuobjektidel, millele loodushoiuobjektide
seisundi seire metoodika kohaldub. Loodushoiuobjektide seisundi seiret teostab Riigimetsa
Majandamise Keskus.
22 Purgel, E., Leet, T., Laretei, M. 2009. Matmispaik Saarjärve looduspargis. Kursuse grupitöö pärandkultuuriaines.
37
Saarjärve looduspargis on loodushoiuobjektide seisundi seiret läbiviidud ühel korral 2010. a. Seiret
on läbi viidud kahel objektil: Papi lõkkekohas ja Sihi lõkkekohas. Ala iseloomust tulenevalt ja
tagamaks parem objektide seisundi jälgimine on Papi lõkkekohta käsitletud kolme seireobjektina.
Papi ja Sihi lõkkekohtade pinnas on kasvukohatüübi alusel hinnates suhteliselt tallamisõrn. Mõlemas
lõkkekohas teostati seisundi fikseerimiseks ja muutuste jälgimiseks maapinna ning taimkatte seisundi
hindamine. Saarjärve looduspargis seire käigus hinnatud loodushoiuobjektid olid 2010. a hinnatud
näitajate põhjal heas seisundis.
3.5. KAITSEALA TÄHISED Kaitseala välispiir oli KKK koostamise ajal tähistatud (lisa 5) kokku 8 nimelise keskmise tähisega,
mis vajavad aeg-ajalt hooldust. Kaitseala läbivate metsateede ääres on keskmise suurusega
vööndipiiride tähised. Kaitsealale suunab teeviit Palamuse-Saare teelt ja RMK matkarajale puidust
viit ka TartuMustvee maanteelt. Täiendavaid tähiseid praegusel kaitsealal ei ole ette nähtud. Tähiste
vajadus tuleb üle vaadata KKK uuendamise käigus; välispiiri muudatuse ettepanek ja tähiste
võimalikud asukohad on esitatud lisas 6. Eeldatavasti on selleks ajaks kaitse-eeskirja muudatused
jõustunud.
Mõjutegurid ja meetmed
- Külastusest tingitud kahjud kaitseväärtustele
Meede: Olemasoleva külastustaristu korrashoid (hooldus ja renoveerimine vastavalt RMK
standarditele).
Meede: Kaitseala tähistamine viisil, mis informeerib külastajaid kaitseala olemasolust ja piiridest.
Meede: Külastusobjektide seire võimalike kahjude ennetamiseks ja tagajärgede leevendamiseks.
- Maastikuliste väärtuste hääbumine
Meede: Vastavalt vajadusele vaadete avamine järvele kaldapuistutest üksikpuude eemaldamise teel
ja vaate avamine järvele Saare mõisapargi juurest.
Meede: 900 m pikkuse mõisapargi allee hooldamine, s.h nn elustikupuude võra hooldus ohutuse
tagamiseks.
Meede: Niidukoosluste jätkuv hooldus 6,4 ha suurusel pindalal.
38
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED, EELARVE JA AJAKAVA
4.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD
4.1.1. SAARE JÄRVE SEISUNDI SEIRE
Saare järv ei ole oma väiksuse tõttu püsiseires; seda seiratakse nn ülevaate programmis, mille samm
ei ole määratud. Järve seisundit hinnatakse vastavalt riikliku väikejärvede seisundiseire metoodikale.
Töö annab otsest infot veekogu seisundi ja kaitse tulemuslikkuse kohta, mistõttu seda peaks tegema
üks kord kavaperioodi keskel.
Tegevus on oluline väärtuse 2.2.2. kaitseks ja kuulub II tähtsusklassi. Töö korraldaja on
Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR).
4.1.2. ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTUUR
KKK edukuse ning eesmärkide saavutamise hindamiseks on vajalik kaitsekorraldusliku perioodi
lõpus, 2023. a, läbi viia metsa- ja niiduelupaigatüüpide seisundi hindamine tulemuslikkuse üle
otsustamiseks. See on oluline ka metsaelupaigatüüpide korrektsete piiride määramiseks.
Tegevus on oluline väärtuste 2.2.1., 2.2.3. ja 2.2.4. kaitseks ja kuulub II tähtsusklassi. Töö korraldaja
on KeA.
4.1.3. LOODUSHOIUOBJEKTIDEOBJEKTIDE SEIRE. KÜLASTUSSEIRE JA KÜLASTAJAUURING
Kaitseala külastusseiret teostatakse vastavalt RMK Tartu-Jõgeva puhkeala külastuskorralduskavas
fikseeritud kolmele erinevale seiretüübile: 1. loodusobjektide seisundiseire, mille käigus hinnatakse
loodushoiuobjektide pinnase ja alustaimestiku seisundit, alale juurdepääsu ning kasutust ja
loodushoiuobjektil kasvavate puude kahjustusi; 2. loodushoiuosakonna keskkonnaseire, mis annab
iga-aastase ülevaate puhkealal kogutud prügi ning kulunud lõkke- ja küttepuude, vee ning
elektrienergia mahust; 3. objektide seire, millega fikseeritakse jooksvalt objektide olukord ja
otsustakse selle põhjal nende hooldusvajadus. Külastusobjektide seiret tehakse pidevalt, seda viivad
läbi RMK töötajad. Tegevus toetab kaitse-eesmärkide saavutamist, kuna seire tulemuste alusel
kavandatakse vajadusel külastuskorralduslikke meetmeid võimalike külastuskahjude vältimiseks ja
mõjude leevendamiseks. Külastajauuringud (kasutatakse abitööjõudu) toimuvad igal kolmandal
aastal ja külastusmahuseire toimub jooksvalt (kavas vahendeid ei planeerita).
Tegevused on olulise kogu kaitseala kõigi väärtuste kaitseks. Tegevused kuuluvad II prioriteeti. Töö
korraldaja/tegija on RMK.
39
4.2. HOOLDUS, TAASTAMINE, OHJAMINE 4.2.1. NIIDUKOOSLUSTE HOOLDAMINE
Saarjärve loodusala kaitse-eesmärgiks seatud niitudest 6,4 ha (PRIA andmetel makstakse toetust 6,1
ha-l) on 1,2 ha määratletud LoD elupaigatüübina 6270* liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal,
kuigi 2009. a välitööde käigus selgus, et tegemist ei ole (veel) eelpool viidatud LoD
niiduelupaigatüübiga, vaid pigem kultuurniitudega. Kuna aga eriilmelised niidud moodustavad
tervikliku avatud ala on neil kõrge maastikuline väärtus ja need on ka III kaitsekategooria linnuliigi
rukkiräägu elupaigaks, on niitude edasine iga-aastane hooldamine vajalik. Ekstensiivse kasutamise
korral on need kujunemas LoD elupaigatüübi 6270* kriteeriumitele vastavaks koosluseks.
Kõiki avatud alasid (erinevaid niite kogupindalaga 6,4 ha, lisa 3) tuleb niita vähemalt üks kord aastas,
et säilitada kimalastele ja liblikatele toitumisala. Niita tuleb keskelt lahku või servast-serva. Peale
niitmist tuleb hein kokku koguda ning kindlasti minema vedada. Hooldustööl tuleb lähtuda
Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjalist 23 . Arvestades, et toetuste suurusi
korrigeeritakse igal aastal võivad tegevuste tabelis olevad hinnad vastavalt muutuda.
Tegevus on oluline väärtuste 2.2.4. ja 2.3. kaitseks ja kuulub I tähtsusklassi. Töö korraldaja/tegija on
KeA/maaomanik.
4.2.2. METSAKOOSLUSTE HOOLDAMINE
Metsakoosluste hooldamine nii piiranguvööndis kui ka väikesemahuliselt sihtkaitsevööndis on
oluline mitmel põhjusel. Kaitseala kuivemaid metsi (liivamõhnadel kasvavaid pohlamännikuid) läbib
tihe radadevõrgustik, mille ääri tuleb hooldada ohutuse ja esteetilisuse (reljeefi jälgivad
maastikuvaated) kaalutlusel. Samuti rajaäärsete põlismändide valgustingimuste parandamiseks, sest
vanade mändide võrasse kasvavate kuuskede mõjul vanad, varem päikesele rohkem avatud
männivõrad laasuvad ning võra alaosas esinevad üksikud jämedad oksad surevad, aga samuti korp
männitüvedel varjutatakse üha rohkem kuuse poolt. Just päikesele avatud vanade mändide võradeni
ulatuvas korbas ja jämedatel kuivanud okstel leiavad elupaiga mitmed haruldased putukaliigid.
Ohutuse ja maastikukaitse eesmärkidest lähtuvalt tuleb eemaldada rajaäärsete põlismändide
võradesse kasvavad II rinde (noored) kuused. Nimetatud tegevus on oluline vaid järgmistes
metsaosades radade ääres: kvartal 74 (er 8 (h. skv)), kvartal 75 (er 11 (skv), 12 (skv), 14 (h. skv), 17
(h. skv), 18 (h. skv), 19 (h. skv) ja 21 (h. skv)), kvartal 84 (er 1 (pv), 4 (pv), 7 (pv), 8 (skv) ja 13 (pv))
ning kvartal 89 (er 1 (skv)) (joonis 6). Tegevus on planeeritud kord kavaperioodi jooksul (tabel 5),
soovitavalt kavaperioodi esimeses pooles.
Kavas ei ole võimalik vanade mändide asukohta ja üldpindala täpselt välja tuua. Raiutavad kuused
valitakse kaitseala valitseja ja maaomaniku Luua Metsanduskooliga koostöös kohapeal.
Sihtkaitsevööndites rakendatakse vaid rajaäärsete üksikpuude vabaksraiumise põhimõtet, kus
valitakse välja kõige väärtuslikumad vanad männid, mis raiutakse kuuskedest vabaks. Jämedad
tüvenotid (minimaalselt 3 m pikkuse ja 24 cm läbimõõduga) tuleb jätta kohapeale, kuid peenikesed
23 Mesipuu, M., 2011. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava.
40
tüved ja oksad tuleb soovitavalt välja vedada ja utiliseerida (kohapealne põletus ei ole soovitav).
Puude kokku- ja väljavedu tohib teha ainult talvel külmunud pinnasega, erandkorras ka kaitseala
valitseja nõusolekul muul ajal, kui pinnas seda võimaldab. Töid ei ole soovitav teha suvisel
külastushooajal. Kvartal 75 er 17 ja 19 hooldus tuleb kooskõlastada teadusühing IM Saarega, et
tagada seireinstrumentide ja seirepuude säilimine ning vajalik koosluse seisund.
41
Joonis 6. Hooldust vajavate metsaosade paiknemine. Aluskaart: Maa-amet 2014.
42
Kaitseala üks kaitse-eesmärke on vanade loodusmetsade kaitse. See võimaldab metsi minimaalselt
hooldada lähtuvalt matkaradade võrgustiku ohutusest; samas on aga vaja pidevat jälgimist, et
avastada kahjurite värskeid koldeid ja vajadusel sanitaarraiet teha selliselt, et eelkõige üraskite poolt
asustatud tooreid okaspuid eemaldades kahjurite levikut piirata, jättes üraskite paljunemist mitte-
soodustavad surnud jämedad (min d 24 cm) tüvenotid metsa. Vajadusel teostakse metsakaitse
ekspertiis elupaigatüübi metsades, sanitaarraiel arvestatakse koosluste kaitseväärtustega.
Kvartal 84 er 8 jääva vaatekoridori hooldamisel tuleb arvestada, et kuni kaitse-eeskirja uuendamiseni
on lubatud puude ja võsa eemaldamine üksnes matkaraja servast ohutuse eesmärgil. Kuna tegemist
on künka tipust avaneva vaatega, siis hetkel ulatulikumaks raieks vajadus puudub, kuid pikemat
perspektiivi silma pidades on vajalik muuta kaitse-eeskirja, et võimaldada kogu vaatekoridori
hooldust (vt ka ptk 4.4.2).
Tegevus on oluline väärtuse 2.2.1 kaitseks ja kuulub I (Kv 75 er 12, 14, 17, 18, 19 ja 21; Kv 84 er 1,
4, 7, 8 ja 13) ja II (Kv 74 er 8 ; Kv 75 er 11) tähtsusklassi. Töö korraldajaks on Luua Metsanduskool
koostöös KeAga.
4.2.3. VAADETE AVAMINE
Avatud ja suletud maastikuosade vahekorra ning traditsiooniliste vaatesihtide (pargi juurest järvele,
järve ümbritsevalt õpperajalt/matkarajalt järvele) avamiseks ja säilitamiseks (joonis 7), aga ka
külastuse korraldamise eesmärgil on vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 2-aastase
intervalliga vajalik eemaldada või kujundada vaatekoridorile kasvavat võsa ja noori puid. Parima
tulemuse saavutamiseks peab Keskkonnaamet raied ette märkima.
Vaate avamiseks Saare-Palamuse teelt on vajalik järjekindel võsa raie kaitseala põhjaosas piiriäärsel
alal (Kv 75 er 5) ja vahetult piirneval alal väljaspool kaitseala (Kv 75 er 1), kus viimati toimus vaate
avamiseks raadamine 2004. a.
Tegevus on oluline väärtuse 2.3. kaitseks ja kuulub I tähtsusklassi. Töö korraldaja on KeA.
4.2.4. ALLEE HOOLDAMINE
Saare mõisa osana kaitseala põhjaossa jääv 900 m pikkune vana tihedaistutusega pärna-enamusega
allee (fotod 6 ja 7) on oluline nii maastikuliselt, sidudes looduspargi Saare mõisa pargiga ühtseks
tervikuks, kui ka elustiku (eriti käsitiivalised) kaitse seisukohast.
Allee säilitamiseks ja tee liikujatele ohutuks muutmiseks tuleb surnud ja murdumisohtlikud vanad
puud ning võrade alla ja vahetusse lähedusse kasvanud noored lehtpuud (võsa) eemaldada.
Võimalusel säilitada õõnsaid elustikupuid, mille võra viia vajadusel tasakaalu (madaldada).
Tegevus on oluline väärtuse 2.3. kaitseks ja kuulub I tähtsusklassi. Töö korraldaja on KeA.
43
Joonis 7. Vaadete avamine. Vaadete avatus on tagatud kui niidukooslused on hooldatud ja
regulaarselt eemaldatakse pilliroog ja vaateid varjavad puud-põõsad. Aluskaart: Maa-amet 2014.
4.3. TARISTU 4.3.1. ÕPPERADADE RAJATISTE HOOLDAMINE JA RENOVEERIMINE
Matkarada/õpperada on kavandatud olemasolevate teede ja jalgradade baasil võimaldamaks
loodushuvilistel puhkajatele suhteliselt mugava alaga tutvumise; ka tagab see võimalikult vähese
koormuse loodusele. Järve edela- ja lõunakaldal ei ole liigniiskuse tõttu liikumiseks võimalik
kasutada kallasrada, vaid laudteed (ca 600 m). Laudteed on kitsad (kolm kõrvuti lauda), mistõttu
väikeste lastega peredele mõeldes peaks laudteid ohutuse ja mugavama kasutuse tagamiseks
laiendama lisades olemasolevatele kõrvale veel 2 sama laia lauda. See aitab kaasa ka märja
kasvukoha säilimisele. Uusi radasid kaitsealale kavandatud ei ole.
Loodushoiuobjekte hooldab aastaringi RMK loodushoiuosakond vastavalt asutuses kehtivatele
standarditele ja Tartu-Jõgeva puhekala külastuskorralduse kavale, mistõttu seda teemat KKKs
üksikasjalisemalt (s.t lõkkekoha/puhkekoha tasemel) ei käsitleta. Ujumiskoht on käesoleva KKK
tähenduses loetud matkaraja osaks, mida hooldatakse vastavalt puhkekoha standarditele.
44
Arvestades raja suurt külastatavust on külastajate ohutuse tagamiseks vähemalt üks kord kava
perioodi jooksul vaja vastavalt amortiseerumise tasemele renoveerida kogu külastustaristu objektid.
Tegevus on oluline kõigi kaitseala väärtuste kaitseks ja kuulub I tähtsusklassi. Korraldaja: RMK.
4.3.2. INFOTAHVLID JA VIIDAD
Rajal on 13 huvipunkti, kuhu RMK on paigaldanud A3 formaadis infotahvlid. Lisaks on paigaldatud
2 suurt üldinfotahvlit rajal olevatesse parklatesse.
Puidust teeviit RMK matkarajale on paigaldatud Tartu-Jõhvi maantee äärde. Saare mõisa pargi
juurest viitavad rajale ja Mannteuffelite matusepaigale pruunipõhjalised suunaviidad. Tagada tuleb
nii infotahvlite kui ka suunaviitade järjepidev hooldus ja vajadusel asendamine.
Tahvlite ja viitade hooldus toimub vastavalt vajadusele.
Tegevus on oluline kõigi kaitseala väärtuste kaitseks ja kuulub II tähtsusklassi. Korraldaja: RMK.
4.3.4. TÄHISTAMINE
Saarjärve looduspargi välispiir on kava koostamise ajal tähistatud 5 kaitseala nimega keskmise
tähisega ning osaliselt väikeste piiritähisega, mis vajavad perioodilist hooldust (n igal teisel aastal),
kuid peale kaitse-eeskirja ja võimalikku vööndipiiride muutmist eeldatavalt 2019. a tuleb
korrigeerida ka kaitseala tähiseid ja tähistada Saare mõisa pargi lisanduv osa (lisa 6). Kuni
kaitseeeskirja muutmiseni tuleb tähistada ainult nn vana osa (kokku 17 tähist, s.h 3 olemasolevat
keskmist nimega tähist) ilma Saare mõisa pargita. Kava koostamise ajal olemasolevaid
vöönditähiseid (5 tk) tuleb hooldada kuni uue kaitse-eeskirja kehtestamiseni, misjärel need
likvideerida või asendada vastavalt vajadusele.
Tegevus kuulub II tähtsusklassi. Korraldaja: RMK.
4.4. KAVAD, EESKIRJAD
4.4.1. KKK TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE JA UUE KKK KOOSTAMINE
KKK uuendamise raames hinnatakse kaitse tulemuslikkuse kaitsekorraldusperioodi keskel 2019.
aastal ja kaitsekorraldusperioodi lõpus enne uue kava (aastateks 2025-2034) koostamist, et anda
sellele vajalikku informatsiooni. Hindamise alusena kasutada kava peatükis 5 toodud tulemuslikkuse
hindamise kriteeriume. Samuti kavandatakse KKK uuendamise käigus vajalikud
kaitsekorralduslikud tööd looduspargiga liidetavasse Saare mõisa parki, kuna eeldatavasti on selleks
ajaks uue kaitse-eeskirja menetlus lõppenud.
45
Uue kava koostamist tuleb alustada hiljemalt 1,5 aastat enne olemasoleva kava lõppemist, et oleks
tagatud uue kava kehtima hakkamine koheselt peale olemasoleva kava perioodi lõppemist.
Tulemuslikkuse seire viiakse läbi Keskkonnaameti tööülesannete täitmise raames, milleks kavas
eraldi vahendeid ette ei nähta.
Tegevused on olulised kõigi kaitseala väärtuste kaitseks ja kuuluvad I prioriteeti. Töö korraldaja on
KeA
4.4.2. KAITSEKORRA MUUTMINE JA UUE KAITSE-EESKIRJA ETTEVALMISTAMINE
Kuna Saarjärve looduspark kattub 0,5 ha ulatuses looduskaitsealuse Saare mõisa pargiga ning
ajalooliselt on tegu ühe tervikuga, tuleb piirnevad/kattuvad kaitsealused objektid liita ühe välispiiriga
üheks terviklikuks looduspargiks (lisa 6). See võimaldab teostada ka praeguse kahe loodusobjekti
sama iseloomuga kaitsekorralduslikke töid – N: Saare mõisa pargi allee hooldamine, vaate avamine
pargist järvele jms. Samuti tuleks kaitsekorralduslike iseärasuste tõttu piiranguvööndisse tsoneerida
Mannteuffelite matmispaik, mis kehtivas kaitse-eeskirjas on määratud Kabelimäe skv-sse (mitmetes
kaitsealustes parkides on mõisapere matmispaik pargi eriosa). Tekkiva vööndi nimeks võiks olla
Saare mõisa pargi piiranguvöönd. Sellest lähtuvalt tuleb kaaluda pärandkultuurmaastiku kaitse
lisamist kaitse-eesmärkidele.
Metsaelupaigatüüpide kohta käiv info on puudulik ja ebatäpne. Pärast elupaigatüüpide inventuuri
tuleb täpsustada vööndipiirid ja analüüsida nende otstarbekust ka külastuskorralduslikust tegevusest
lähtuvalt (tugev turismi mõju), täpsustada kaitse-eesmärke ja kaitsekorda, et võimaldada alal ka
tegevusi esteetilistel kaalutlustel. Eelkõige tuleb leida mõistlik tasakaal külastuskorralduse (eeldab
inimese sekkumist looduse protsessidesse esteetilistel kaalutlustel) ja loodusmetsade kaitse (eeldab
loodusliku arengu puutumatuse tagamist) vastandlike huvide vahel.
Kaitse-eeskirja § 5 alusel on valitseja nõusolekuta keelatud väljastada metsamajandamiskava. See
säte ei ole looduskaitseseaduse muutmise tõttu enam asjakohane.
Avalikustamise käigus peeti vajalikuks kaaluda mõtteselguse huvides täiendada kaitse-eeskirjas
puidu koondamise tingimusi, lisades valitseja kaalutlusotsuse tegemise võimaluse juhul, kui pinnas
võimaldab metsa kokku- ja väljavedu muul ajal. Ainult külmunud pinnasega puidu väljaveo lubamine
piirab Luua Metsanduskooli ja teiste väljaspool kaitseala asuvate maaomanike metsamajanduslikku
tegevust, sest kaitsealast läänes asuvatele maadele pääseb juurde vaid läbi kaitseala.
Tegu on Keskkonnaameti poolt tehtava tööga, millega alustatakse 2016. a. Kuna tegemist KeA otsese
tööülesandega, siis kavas eraldi vahendeid ette ei nähta.
Tegevused on olulised kõigi kaitseala väärtuste kaitseks ja kuuluvad I prioriteeti. Töö korraldaja on
KeA.
46
4.5. EELARVE
Eelarve tabelisse 5 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva
kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1)
esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele
suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja
potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Eelarves on toodud koosluste hoolduseks kuluvad orienteeruvad minimaalsed summad, lähtuvalt
08.03.2010 jõustunud põllumajandusministri määrusest nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise
toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013“, st
niidu (poolloodusliku koosluse) niitmine 185,98 eurot hektari kohta aastas (01.04.2014 jõustunud
redaktsioon).
Taastamismaksumuse aluseks on Keskkonnaministri määruses nr 62, 01.06.2004 „Loodushoiutoetuse
taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse
määrad“ nimetatud maksumused, käesolevas kavas 250 eurot hektari kohta aastas (hõre kõrge võsa) ja
435 eurot hektari kohta aastas (tihe kõrge võsa) (01.06.2013 jõustunud redaktsioon).
Määrused vaadatakse perioodiliselt üle ja seetõttu võivad tööde maksumused muutuda.
Tabelis 5 kasutatud sümbolid ja lühendid:
KeA – Keskkonnaamet,
KAUR – Keskkonnaagentuur,
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus,
LMK – Luua Metsanduskool
KE – kaitse-eeskiri
X – tegevuse aasta asutuse omavahenditest
Tabel 5. Eelarve ja tegevuskava
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korral-
daja Priori-
Teet
Tegevuse
maksumus
kokku
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.11. Saare järve seisundi seire Seire KAUR II X X
4.1.2. Elupaigatüüpide inventuur Inventuur KeA II X X
4.1.3. Külastusobjektide seire Tulemusseire RMK II X X X X X X X X X X X
4.1.3. Külastajauuring Uuring RMK II 1,5 1,5 1,5 1,5 6
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.2.1. Niidukoosluste hooldamine (3
lahustükki; 6,4 ha, 186 €/ha) Koosluse hooldustöö KeA I 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 120
4.2.2. Metsakoosluse hooldamine Koosluse hooldustöö KeA/
LMK I X X
4.2.3. Vaadete avamine (vajaduspõhine) Maastiku hooldustöö KeA II 3 3 3 3 3 15
4.2.4. Allee hooldamine (900 jm) Pargi hooldustöö KeA I 4 4 8
Taristu
4.3.1. Matkaraja rajatiste (3,5 km 10m
laiuses; puhkekohad, DCd, sillad,
laudteed jne) hooldamine
Radade ja
puhkekohtade
hooldamine
RMK II 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 300
4.3.1. Rajatiste renoveerimine Radade ja
puhkekohtade
hooldamine
RMK II 10 0
100
4.3.2. Infotahvlite (13+2 tk) hooldus IT hooldus RMK II 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 70
4.3.4. Tähiste hooldamine;
kaitseeeskirja muutmisel
välispiiri tähistamine
Kaitsealuste
objektide tähistamine RMK II X X X X X X X X X X X
Kavad, plaanid, eeskirjad
4.4.1 Tulemuslikkuse hindamine ja uue
KKK koostamine Tegevuskava KeA I X X X
20 1 5
201 6
201 7
201 8
201 9
20 20
202 1
202 2
202 3
202 4
4.4.2 KE muutmine Kaitse-eeskiri KeA I X X
KOKKU 57,5 49 52 50,5 52 53 53,5 14 9
52 50,5 619
44
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.2.1 Vanad
loodusmetsad
(9010*), soostunud
ja soo-lehtmetsad
(9080*)
Elupaigatüübi
pindala ja
seisund
vanad loodusmetsad
(9010*) 39,6 ha, seisund
C**;
soostunud ja soolehtmetsad
(9080*) 10,3 ha, seisund
C**.
vanad loodusmetsad
(9010*) 39,6 ha, seisund C;
soostunud ja soo-lehtmetsad
(9080*) 10,3 ha, seisund C.
Elupaigatüüpide seisundi
hindamine toimub KKK
uuendamise käigus
väliinventuuriga
2.2.2 Looduslikult
rohketoitelised
järved (3150)
Elupaigatüübi
seisund
rohketoitelised järved
(3150) seisund B
rohketoitelised järved
(3150) seisund B
Järve seisundi seire toimub
riikliku väikejärvede seire
programmi raames
2.2.4 Niidud Elupaigatüübi
pindala ja
seisund
Hooldatud kultuurniidud
6,4 ha, s.h 1,2 ha
elupaigatüüpi
6270*, seisund D,
Potentsiaalne elupaigatüüp
liigirikkad aruniidud
lubjavaesel mullal (6270*)
1,2 ha + 5,2 ha avatud muid
niite
Koosluse seisundi hindamine
toimub KKK uuendamise
käigus väliinventuuriga
2.3 Maastik Avatud ja
suletud
maastike
vahekord ja
hooldatus
Avatud ja suletud maastike
vahekord on 1:2 (mets
67%, avatud alad 33%
looduspargist); vaated on
avatud; allee on säilinud;
Saare mõisa park on
hooldatud.
Avatud ja suletud maastike
vahekord on 1:2 (mets 67%,
avatud alad 33%
looduspargist); vaated on
avatud; allee on säilinud;
Saare mõisa park on
hooldatud.
Maastiku kvaliteedi hinnang
langetatakse KKK
uuendamise käigus
visuaalsete vaatlustega ning
koosluste levikuandmete
võrdlemisega.
**Kasutatud on 2001.a elupaigatüüpide määramisel esitatud tulemusi. Pärast metsaelupaikade inventuuri tulemusi tuleb tabelis andmed uuendada.
50
6. 6. KASUTATUD MATERJALID
Trükised ja e-materjalid:
Eesti Keskkonnaseire 1996. 1997. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Info- ja
Tehnokeskus, Tallinn. Lk. 142-150.
Eesti Keskkonnaseire 2001. 2002. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Tartu Ülikooli
Kirjastus, Tartu. Lk. 23, 28, 31, 111-113, 143-146, 157.
European Union Nature Conservation Policy and Legislation. Detsember, 2002. Kättesaadav:
Http://www.ecnc.nl/doc/europe/legislat/conveu.html (10.02.2012).
Frey, J., Frey, T. 2000. Saaste- ja toiteelementide vood Saarejärve valgala avamaastikul ja
okasmetsas. – Frey, T. (toim.) Eesti VIII Ökoloogiakonverentsi lühiartiklid, Tartu, 26.-27. IV
2000. Tartu. Lk. 35-42.
Frey, J., Frey, T. 2001. Riikliku Keskkonnaseire Programmi allprogrammi Kompleks-seire
Lõuna-Eestis” aruanne 2000. Kättesaadav:
Http://www.seiremonitor.ee/alam/08/?leht=08_1_aru2000 (10.02.2012).
Frey, J., Peterson, R., Pedaja, T., Paesüld, A., Stankevits, P., Liivamägi, A., Kannel, L., Mell,
K., Vals, K., Pruul, S., Kukk, G., Zink, K. 2002. Saare järve rekreatiivse koormuse hindamine.
Tartu Ülikooli II kursuse loodusgeograafia ja maastikuökoloogia 12.-21.06 2002
komplekspraktikumi töö aruanne. 15 lk.
Frey, T., Frey, J. 2008. Riikliku Keskkonnaseire Programmi allprogrammi Kompleksseire
Saarejärvel aruanne. Teadusühing IM Saare, 48lk + lisad.
Kangur, K., Timm, H., Timm, T., Timm, V. 1997. Saare järve põhjaloomastiku muutustest
1957-1996. - Frey, T. (toim.) Eesti VII Ökoloogiakonverentsi lühiartiklid, Tartu, 08.-09.V 1997.
Tartu. Lk. 84-90.
Keskkonnaseire 1995. 1996. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Info- ja Tehnokeskus,
Tallinn. Lk. 119-122.
Kivistik, M. 2007. Tegevuskava jõevähi (Astacus astacus) kaitseks, varude taastamiseks ja
kasutamiseks Jõgevamaal. Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse instituut,
27lk. Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt
finantseeritud lepingulise uurimistöö “Tegevuskava jõevähi varude kaitseks, taastamiseks ja
kasutamiseks” aruande osa
Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil
http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2078&Itemid=3
91#top (01.12.2014)
Kompleksseire Saarejärvel
http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3011%3Akomp
leksseire-vilsandil-2013 (9.12.2014)
Lilleleht, V. (toim.). 1998. Eesti Punane Raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad.
Infotrükk, Tartu.
Maiste, J. 1996. Eestimaa mõisad. Kunst, Tallinn. Lk. 100-101.
51
Milius, A. (koost.). 1997. Saare järve valgla kompleksseire. Allprogramm Saare järve
hüdrobioloogia. Aruanne elektroonilisel kujul EPMÜ ZBI Võrtsjärve Limnoloogiajaamas.
Mäemets, A., jt. 1968. Eesti järved.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn.
Milius, A., Kangur, K., Laugaste, R., Lokk, S., Mäemets, A., Timm, H. 1998. Saare järve
bakter-, füto- ja zooplankton ning põhjaloomastik. - Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, 78
köide. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn.
NATURA 2000. Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta;
Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta; Euroopa Komisjoni otsus 97/266/EÜ Natura 2000 kandidaatalade
andmevormi kohta. Eesti Keskkonnaministeerium, Eestimaa Looduse Fond, Tallinn. 104 lk.
Ott, I. 2006. Eesti väikejärvede seire 2006. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja
keskkonnainstituut, Tartu. Ott, I. 2010. Eesti väikejärvede seire 2010. Eesti Maaülikooli
põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu. Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide
klassifikatsioon. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn.
Paal, J. 2004. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Keskkonnaministeerium. Tartu. Palo,
A. (koostaja) 2004. Natura 2000 metsaelupaigad, Keskkonnaministeerium.
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, 2006. Vooremaa järvede kalanduse tegevuskava aastateks
2006 – 2010. Balti-Ameerika Partnerlusprogramm (www.envir.ee/963472).
Purgel, E., Leet, T., Laretei, M. 2009. Matmispaik Saarjärve looduspargis. Kursuse grupitöö
pärandkultuuriaines. Loodusturismi eriala III kursus, Kaugõpe, Tartu. Remmel, H. 1978.
Vooremaa. Eesti raamat, Tallinn. Lk. 24, 76-79.
Tartu-Jõgeva Puhkeala külastuskorralduskava 2012-2016.
Viilma, K., Öövel, J., Tamm, U., Tomson, P., Amos, T., Ostonen, I., SØrensen, P., Kuuba, R.
2001. Eesti metsakaitsealade võrgustik. Projekti “Eesti metsakaitsealade võrgustik” lõpparuanne.
Triip Grupp, Tartu. Lk. 251-252, 258-260. Vilbaste, G. Tervishoiupargid (ajakirja aastaarvuta
väljalõige)
Kaitsekorralduskavade koostamise juhend (2010)
Eesti Riikliku keskkonnaseire jõevähi seire allprogrammi 2013. a aastaaruanne -
http://194.126.105.145/index.php?option=com_content&view=article&id=3080%3Aeestiriikliku-
keskkonnaseire-joevaehi-seire-allprogrammi-2013-a-aastaaruanne (01.12.2014)
Väikejärvede seire 2007.a (Kokkuvõte)
http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1890:2007a&cat
id=1052:siseveekogude-seire-2007&Itemid=4049 (01.12.2014)
Tartumaal Saare vallas oleva suvituspiirkonna Saaremõisa järv plaan (1929).
http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/search?title=Saarem%C3%B5isa+j%C3%A4rv&vm
ode=grid&q=1 (01.12.2014)
52
Elektroonilised registrid:
EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem, loodus.keskkonnainfo.ee (01.12.2014)
Keskkonnaregister,
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPZCT1nuxgSHumAIsEU5i1O4gBHNDC0O
Maa-ameti Geoportaal, http://geoportaal.maaamet.ee (november 2014)
Eesti e-Elurikkus, http://elurikkus.ut.ee/index.php?lang=est (november 2014)
Metsaressursi arvestuse riiklik register, http://register.metsad.ee/avalik/ (september 2014)
NATURA standard andmebaas
http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0080101 (01.12.2014)
Õigusaktid:
Saarjärve looduspargi kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrus nr 127 Saarjärve
looduspargi kaitse-eeskiri1 (01.12.2014).
Looduskaitseseadus
Muinsuskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121032011008 (oktoober 2014)
KOMISJONI OTSUS, 12. detsember 2008, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine
ajakohastatud loetelu (01.12.2014)
Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest
Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitsest
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (seisuga 11.11.2013):
https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv
Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon
http://www.coe.int/t/dg4/cultureheritage/heritage/landscape/versionsconvention/Estonien.pdf
(01.12.2014)
Keskkonnaministri 14.06.2004 määrus nr 62 “Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse
läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad“
(redaktsiooni jõustumiskuupäev 01.04.2014)
53
7. LISAD
LISA 1. SAARJÄRVE LOODUSPARGI KAITSE-EESKIRI
Saarjärve looduspargi kaitse-eeskiri1
Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrus nr 127
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Saarjärve looduspargi kaitse-eesmärk
(1) Saarjärve looduspargi (edaspidi looduspark)2 kaitse-eesmärk on Saare järve, seda
ümbritseva metsa ja Saare mõhnastiku ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide
– looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) 3, vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-
lehtmetsade (*9080) kaitse.
(2) Looduspargi maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Looduspargis tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 359
hõlmab kaitseala Saare loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-
eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§ 2. Looduspargi asukoht (1) Looduspark asub Jõgeva maakonnas
Saare vallas Saarjärve külas.
(2) Looduspargi välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Looduspargi valitseja
Looduspargi valitseja on Keskkonnaamet.
2. peatükk
54
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu
looduspargis.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on
lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Looduspargis on lubatud kalapüük ja jahipidamine.
(4) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.
Õuemaal on telkimine ja lõkke tegemine lubatud omaniku loal.
(5) Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes looduspargi valitseja nõusolekul. Rahvaürituste
korraldamiseks õuemaal ei ole looduspargi valitseja nõusolekut tarvis.
(6) Looduspargi teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud
looduspargi valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga
sõitmine looduspargi valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, looduspargi
valitsemisega seotud töödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning looduspargi valitseja
nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(7) Looduspargi vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga
sõitmine on lubatud ainult järelevalve- ja päästetöödel, looduspargi valitsemisega seotud
töödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ja looduspargi valitseja nõusolekul teostatavas
teadustegevuses.
§ 5. Keelatud tegevus
Looduspargi valitseja nõusolekuta on looduspargis keelatud: 1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda
projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Looduspargi valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab
kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse
55
säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed
tingimused.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt
kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kui tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või
tegevustes ei arvestatud kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava
loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, ei teki isikul,
kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju
hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks
keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-
eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Looduspargi sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Looduspargis on neli sihtkaitsevööndit:
1) Vahtra sihtkaitsevöönd; 2)
Kabelimäe sihtkaitsevöönd; 3)
Lustsaare sihtkaitsevöönd; 4)
Metsavahi sihtkaitsevöönd.
§ 8. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1)
majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud Kabelimäe sihtkaitsevööndis tootmisotstarbeta ehitiste
püstitamine looduspargi tarbeks ja Lustsaare sihtkaitsevööndis õppeotstarbega rajatiste
püstitamine.
§ 9. Lubatud tegevus
Looduspargi valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd;
56
2) olemasolevate maaparandussüsteemide ja ehitiste hooldustööd;
3) Vahtra, Lustsaare ja Metsavahi sihtkaitsevööndis teedel ja radadel liikumist ohustavate puude
eemaldamine;
4) Kabelimäe sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile,
kusjuures looduspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali
kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Kabelimäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine.
(2) Vahtra, Lustsaare ja Metsavahi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi
arengu tagamine loodusliku protsessina.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Looduspargi piiranguvöönd on looduspargi osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2)
Looduspargis on Saarjärve piiranguvöönd.
§ 12. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on
lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades
§ 5 punktides 5–8 sätestatut.
§ 13. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
3) maavarade kaevandamine;
4) veekogude veetaseme muutmine ja kaldajoone muutmine;
5) uute veekogude rajamine;
6) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
7) uuendusraie, välja arvatud turberaie, mille puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
8) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
57
____________ 1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53). 2 Looduspark on moodustatud Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuli 1968. a otsusega nr 113 «Looduse kaitsest
Jõgeva rajoonis» riikliku kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega looduskaitseobjekti ja maastiku üksikelemendi Saare
järv ja mets baasil. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Looduspargi välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Eesti Metsakorralduskeskuses koostatud Luua Metsanduskooli 2000. aasta puistuplaani
(mõõtkava 1:20 000), Kaarepere Sovhoostehnikumi 1990. aasta metsakorralduse kaarti (mõõtkava 1:10 000) ja
maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a. Looduspargi kaardiga saab
tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja
Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
58
59
LISA 2. AVALIKUSTAMISE MATERJALID
60
61
62
LISA 3. LOODUSDIREKTIIVI ELUPAIGATÜÜBID, VÄÄRISELUPAIGAD JA NIIDUD (koostaja: Rein Drenkhan 2011)
63
64
LISA 4. REKREATIIVSED-JA AJALOOLIS-KULTUURILISED VÄÄRTUSED NING
PLANEERITAVAD TEGEVUSED (ALATES 2011.A)
(koostaja: Rein Drenkhan 2011)
65
66
LISA 5. EESTI VÄIKEJÄRVEDE SEIRE 2010.A (VÄLJAVÕTE). 2.24. Saare järv 2.24.1. Hüdrokeemia
Vesi oli mais kollakaspruun, hiljem tumekollane, juulis ka hägune. Vee läbipaistvus oli väike, 1,45-1,8 m
(keskmine 1,58 m). Kollast ainet oli enamasti palju (9,5-19 mg/l), järelikult oli palju ka allohtoonset
orgaanilist ainet. CODCr oli suur, 47-51 mg O/l. Mineraalainete sisaldus, samuti vee elektrijuhtivus olid
keskmised (HCO3 - 2,4-2,6 mg-ekv/l; E 209-263 μS/cm). Lahustunud aineid oli 158-208 mg/l.
Vesi oli nõrgalt aluseline. Vee pH oli pinnakihis 8,2-8,8 (kõrgeim juulis), põhjakihis 7,4-7,95. Veesamba
keskmine pH oli 8,1. Pinnakiht oli hapnikurikas (O2% 103-124). Põhjakihis oli pidev hapnikupuudus, suur
juulis ja augustis (O2 vastavalt 5,6 % ja 5,1 %).
Üld-P oli pinnakihis 0,025-0,045 mg P/l, põhjakihis 0,04-0,11 mg P/l. Fosforiühendeid oli palju
hapnikuvaeses hüpolimnionis juulis ja augustis. Veesamba keskmine üld-P oli 0,05 mg P/l. Üld-N oli 0,57-
0,86 mg N/l (keskmine 0,70 mg N/l). Mineraalsetest N-ühenditest leiti kõige enam ammooniumsooli,
septembris oli pinnakihis NH4 + 0,031 mg N/l.
Saare järv (VRD tüüp II) on madal, keskmiselt kareda heleda veega. Vee seisund oli pH ja üld-N järgi hea,
üld-P järgi väga hea ja SD järgi kesine.
Saare järve väljavoolu vee koostis erines oluliselt järvevee keemilisest koostisest kevadel. Mais oli
väljavool hapnikuvaene (O2 27 %) ja huumusaineterikas (kollast ainet 47 mg/l). Hiljem väljavoolu ja
järvevee koostised ühtlustuvad. Erandiks jäävad mineraalsete N-ühendite, nitraatide ja ammooniumsoolade
sisaldused (NO3 - ja NH4
+, seega ka üld-N), mida on väljavoolus rohkem kui järves. See võib olla põhjustatud
järvest väljavoolava pinnavee osalisest segunemisest sügavamal lasuva veega.
2.24.2. Fütoplankton
Tabel 2.24.2
Saare järve fütoplanktoni näitajad 2010. a.
Parameeter 20.05.2010 14.07.2010 4.08.2010
Kiht Pind Põhi Pind Põhi Pind Põhi
Horisont, m 0,5 3 0,5 3 0,5 3,5
Chla, mg/m3 5,59 15,9 17,3 47,4 16 208
Biomass, g/m3 1,135 2,456 8,189 4,376 8,857 9,607
Liike proovis 43 33 31 45 31 30
67
FKI
J (ühetaolisus)
Fütoplanktoni liikide arv loendusproovis oli mais pinnal kõrge, põhjas keskmine, juulis pinnal keskmine,
põhjas kõrge ning augustis pinnal ja põhjas keskmine. Biomass oli mais mõlemas proovikihis madal, juulis
ja augustis keskmine. Klorofüll-a hulk mais oli pinnal madal, põhjas keskmine, juulis pinnal keskmine,
põhjas kõrge, augustis pinnal keskmine, põhjas ülikõrge. Fütoplanktoni koondindeks (FKI) oli mais pinnal
ja põhjas keskmine, juulis pinnal keskmine, põhjas kõrge ning augustis pinnal ja põhjas keskmine (tabel
2.24.2).
Mais andsid kõrgema biomassi väärtuse pinnal ränivetikad Aulacoseira granulata, Cyclotella sp.
vaguviburvetikas Gymnodinium sp. ja koldvetikas Dinobryon crenulatum, põhjas A. granulata ja
neelvetikas Cryptomonas marssonii; juulis pinnal sinivetikas Anabaena viguieri ja vaguviburvetikas
Ceratium furcoides, põhjas sinivetikas Planktothrix aghardii, ränivetikas Fragilaria crotonensis ning
vaguviburvetikad C. furcoides ja C. hirundinella; augustis pinnal sinivetikad Pseudanabaena limnetica,
Aphanizomenon yezoense, vaguviburvetikas C. hirundinella, põhjas sinivetikas Limnothrix vacuolifera, L.
pseudovacuolata ning koldvetikas Mallomonas caudata.
Viimased andmed Saare järve fütoplanktoni näitajate kohta pärinevad 2006. aastast. Biomass oli siis madal
kuni ülikõrge, klorofüll-a hulk madal kuni ülikõrge, liikide arv keskmine kuni ülikõrge. Fütoplanktoni
koondindeks oli keskmine kuni ülikõrge. Kevadel domineerisid koldvetikad Uroglena sp., M. caudata,
ränivetikad Aulacoseira granulata var. angustissima, Rhizosolenia longiseta; suvel aga sinivetikad
Aphanizomenon gracile ja A. issachenkoi ning vähesemal määral olid esindatud Planktothrix agardhii,
Planktolyngbya limnetica, neelvetikad perekonnast Cryptomonas ja vaguviburvetikad C. hirundinella,
Peridinium sp. ja koldvetikas M. caudata. Fütoplanktoni näitajate osas oli üsna sarnane 2010. aastaga. Varasemaga võrreldes olid 2010. a. suvine biomass ja pigmentide hulk oluliselt madalamal
tasemel. Võrdluse varasemate andmetega leiab Eesti väikejärvede seire 2006. aasta aruandest.
EL veepoliitika raamdirektiivi (2002) nõuetest lähtuvalt oli järve seisund fütoplanktoni keskmistatud
(erinevate aasta-aegade ja kihtide keskmine) näitajate osas järgmine: Chla – halb; fütoplanktoni kooslus
(FPK) – kesine; fütoplanktoni koondindeks –hea; ühetaolisuse indeks (J) –hea (tabel 3.2.2).
2.24.3. Bentilised ränivetikad Saare järve väljavoolus
2010. a. määrati Saare järve väljavoolust 58 taksonit bentilisi ränivetikaid. Selgeid dominante ei eristunud.
Arvukalt olid esindatud Staurosira construens (suhteline arvukus 15,8%) ja Cocconeis placentula (11,6%).
Suhtelise arvukusega >5% leidusid veel Achnanthidium minutissimum (9,6%), Nitzschia palea (7,8%) ja
Fragilaria crotonensis (6,6%). Sellisel meetodil ei ole Saare järve väljavoolu varem uuritud.
Ränivetikaindeksite väärtused on toodud tabelis 2.24.3. Tabel 2.24.3
Ränivetikaindeksite IPS, Watanabe ja 100-TDI väärtused Saare järve väljavoolu seirelõigus 15.07. 2010.
Seisundihinnangud vastavalt hea ja kesine
Jõgi Jõelõik IPS Watanabe 100-TDI
Saare järve väljavool Väljavool 12,1 12,3 33,8
Kolme indeksi järgi kokku oli seisund Saare järve väljavoolus 2010. a. kesine.
3,3
2,5 3,5
5,3
0,77
2,6
3,5
0,77 0,84 0,42 0,60 0,65
68
2.24.4. Zooplankton
Saare järvest leiti 16 zooplanktonitaksonit, sh. 7 liiki koorikloomi.
Arvukus oli järves kõrge, biomass suur (vastavalt 654*103 is./m3 ja 4,65 g/m3).
Arvukamalt oli aerjalgseid (46% kogu zooplanktoni arvukusest), kuid suhteliselt suure arvukusega esines
ka keriloomi (40% kogu zooplanktoni arvukusest).
Aerjalgsete fauna oli esindatud kolme Eesti väikejärvedes sagedasti esineva liigiga - Mesocyclops leuckarti,
M. oithonoides ja Eudiaptomus gracilis. Aerjalgsete arvukuses oli suurim osa vähikvastsetel (75% rühma
arvukusest).
Keriloomade hulgas esines arvukamalt taksoneid Keratella cochlearis, Polyarthra sp., Filinia sp.ja
Trichocerca stylata (vastavalt 85 is./l; 84 is./l; 45 is./l ja 32 is./l).
Vesikirbuliste faunas leiti neli taksonit: Bosmina longirostris, Chydorus sphaericus, Daphnia cucullata,
Diaphanosoma brachyurum.
Saarejärve zooplanktoni biomassist andsid 78% koorikloomad, sh. 44% vesikirbulised.
Vesikirbulistest moodustas suurema osa biomassist suuremõõtmeline liik Diaphanosoma brachyurum
(rühma biomassist 79%).
Aerjalgsetest olid suurima kogubiomassiga suuremõõtmeline liik Eudiaptomus graciloides (76% rühma
biomassist). Keriloomade hulgas esines suuremõõtmeline liik Asplanchna priodonta, mis andis suure osa
(89%) rühma biomassist.
Zooplanktoni liikide ja koosluste olukord järves oli hea. Järve zooplanktonit on limnoloogiakeskuse
töötajad varem uurinud vahemikus 1951. a. kuni 1988. a. neljal korral ja viimati 2006. a.
Koorikloomaliikide arv on stabiilselt olnud vahemikus 7-10, välja arvatud 2006. a., kui leiti vaid 5
koorikloomaliiki. Võrreldes 2006. a., oli 2010. a. järve liigiline koosseis mitmekesisem. Lisaks 2006. a.
määratud liikidele leiti 2010. a. järve veeproovist lisaks liike Chydorus sphaericus, Daphnia cucullata ja
Diaphanosoma brachyurum. 2010. a. ei leitud liiki Bosmina coregoni (võrreldes 2006. a.).
2.24.5. Suurtaimed Keskmise karedusega sügav järv, mille taimestikku on varem uuritud aastatel 1951,
1982, 1995 ja 2006. Saare järves registreeriti 2010. aastal 33 liiki veetaimi – 24 kaldavee-, 5 ujulehtedega
ja 4 veesisest taime (lisa 6).
Kaldaveetaimestik ääristas pideva, kuid kitsa vööndina suurt osa kaldajoonest. Selles vööndis domineeris
harilik pilliroog, järgnesid tarnad ning järvkaisel. Põhja- ja kirdekaldal esines mitmete toiteainenõudlike
kaldaveetaimede – luigelille (Butomus umbellatus L.), kalmuse ja suure tulika kogumikke. Soisemaid
kaldalõike ääristasid niiskuslembesed kaldavee- ja sootaimed – soo-sõnajalg, soopihl, soovõhk (Calla
palustris L.), ubaleht. Ujulehtedega taimestikus domineeris kollane vesikupp. Kolmanda kategooria
kaitsealustest taimedest esines Saare järves nii väikest vesikuppu kui väikest vesiroosi. Nende levik piirdus
peamiselt põhja- ja lõunasopistustega. Veesisene taimestik oli liigivaene, milles domineeris läikpenikeel
moodustades enam-vähem pideva, kuid hõreda vööndi kogu kaldajoone ulatuses. Soostunud kallastega
edela- ning kagusopi veesisene taimestik (räni-kardhein, vesikarikas) oli iseloomulik eutrofeerunud
järvedele. Niitjaid vetikaid ei esinenud.
69
Järve ökoloogiline seisund oli III tüübi alusel suurtaimede põhjal nii 2006 kui ka 2010. aastal hea (tabel
2.24.5).
Saare järve väljavoolu uurimislõigus oli soontaimede üldkatvus 40%. Taimeliike registreeriti 11, neist 8
helofüüti ja 3 hüdrofüüti. Domineeris hüdrofüüt kollane vesikupp (Nuphar lutea) ja suure kogumikuna
kasvas harilik pilliroog (Phragmites australis). Makrovetikaid ei esinenud. Suurtaimestiku indeksi järgi oli
Saare järve väljavoolu seirelõigu seisund väga hea.
Tabel 2.24.5
Saare järve seisundi hinnang suurtaimede alusel
Näitaja/näitaja EQR väärtus/aasta 2006 2010
Veesisese taimestiku maksimaalne
sügavuspiir (m)/(EQR) 2,2:III (0,4)
3,0:III (0,4)
Tähtsamad taksonid ohtruse
järjekorras/(EQR)
Nu=Nym=Pot, Poly=Pot(nat)=
Str:II
(0,7)
Nu=Pot, Nym=Str:II
(0,7)
Kaelus-penikeele või läik-penikeele
ohtrus/(EQR)
2:III
(0,4)
3:I
(1)
Mändvetiktaimede või sammalde liikide
ohtrus/(EQR) 0:IV (0)
0:IV (0)
Kardheina või ujutaimede ohtrus/(EQR)
2:II
(0,7)
1:II
(0,7)
Suurte niitrohevetikate rohkus/(EQR) 0:I
(1)
0:I
(1)
Koondhinnang II:hea II:hea
70
EQR väärtuste summa
Lisa 6. Veetaimestiku koosseis ja liikide ohtrused (1-5) erinevatel uurimisaastatel
(x – määramata ohtrus; uurimisaasta* - osaline vaatlus)
…
XVII. Saare järv LIIK/UURIMISAASTA 1951 1982 1995 2006 2010
Kaldaveetaimestiku sügavuspiir, m 2,0
Ujulehtedega taimestiku sügavuspiir, m 3,0
VEESISESE TAIMESTIKU SÜGAVUSPIIR, M 2,5 3,2 2,2 3,0
Kaldaveetaimed
Acorus calamus L. - harilik kalmus x 2 2 2 1
Alisma plantago-aquatica L. - harilik konnarohi 1
Butomus umbellatus L. - harilik luigelill x 2 2 2 1
Calla palustris L. - soovõhk 1 2 2 x x
Caltha palustris L. - harilik varsakabi x
Carex acutiformis Ehrh. - sootarn 2 x
C. diandra Schrank - ümartarn 2 x
C. lasiocarpa Ehrh. - niitjas tarn 1 1
24 .24.6. Suurselgrootud Järv on keskmise karedusega. Proov võeti kagukaldalt, proovikohas oli põhjas liiv
ja detriit. Suurselgrootute üldarvukusest moodustas 45% mudapäevik (Caenis horaria) (tabel 3.5.1). Viiest
indeksist kaks olid väga heal, kaks heal tasemel. Happelisusindeksi järgi polnud järv päris tüüpiline.
Kokkuvõttes hea seisund (tabel 3.5.2). 2008. a. proov andis tulemuseks ebareaalse halva seisundi. 2006. a.
uuriti järve 4 erinevas kohas ning saadi neli erinevat seisunditaset. Kui kõrvale jätta proov põhjakaldalt, siis
ülejäänute keskmine tuli hea nagu praegusel proovilgi (tabel 3.5.2).
Uuriti ka Saare järve väljavoolu ca 100 m kaugusel järvest. See oli proovikohas väga aeglase vooluga,
mudase detriidirikka põhjaga. Tõenäoliselt on selle vooluvee valgala väiksem kui 100 km2. Taksonirikkus
(24) ja taksonierisus (2,8) olid sellekohaselt väga head, taksoni keskmine tundlikkus (4,38), DSFI (4) ja
EPT (6) aga kesisel tasemel. Kokkuvõttes kesine tase (16), ehkki palju lähemal heale kui halvale seisundile.
Arvatavasti mõjutasid seda kohta nii aeglane vool (mis põhjustas mudase põhja) kui järve otsene mõju.
Neid asjaolusid praegune tüpoloogia ei arvesta.
3,24
3,8
71
C. pseudocyperus L. - kraavtarn 2 x 2 x
C. rostrata L. - pudeltarn x x
Carex spp. - tarnad 2 1 2
Cicuta virosa L. - mürkputk x 2 2 2 1
Comarum palustre L. - soopihl x 2 2 2 1
Eleocharis x uniglumis (Link) Schult. - soomusalss x
Epilobium palustre L. - soo-pajulill x
Eupatorium cannabinum L. - harilik vesikanep x
Equisetum fluviatile L. em Ehrh. - konnaosi 3 2 2 2 1
Galium palustre L. - soomadar 1
Iris pseudacorus L. - kollane võhumõõk 1
Lycopus europaeus L. - harilik parkhein 1 2 x
Lysimachia thyrsiflora L. - ussilill 2 x
L. vulgaris L. - harilik metsvits 1 2 x
Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba x
Menyanthes trifoliata L. - ubaleht 1 x x x
Oenanthe aquatica (L.) Poir. - harilik vesiputk x 2 2 x
Peucedanum palustre (L.) Moench - soo-piimputk 1 1
Phragmites australis (Cavan.) Trin ex Steud. – harilik
pilliroog 3 2 3 3 3
Ranunculus lingua L. - suur tulikas x 2 2 2 1
Rumex aquaticus L. - vesioblikas 1 1
Schoenoplectus lacustris (L.) Palla - järvkaisel 3 2 2 2 2
Scirpus sylvaticus L. - metskõrkjas x
Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein 2
Thelypteris palustris Schott - harilik soosõnajalg x 3 3 2 1
Typha angustifolia L. - ahtalehine hundinui 2 2 2 2 2
72
T. latifolia L. - laialehine hundinui 2 2 2 1 1
LIIK/UURIMISAASTA 1951 1982 1995 2006 2010
Ujulehtedega ja ujutaimed
Nuphar lutea (L.) Smith - kollane vesikupp 3 3 3 3 3
N. pumila (Timm) DC - väike vesikupp 2 1 1 1 1
Nuphar x intermedia Ledeb. = Nuphar spenneriana
Gaudin - keskmine vesikupp 1 2 1 1
Nymphaea alba L. - valge vesiroos 2
N. candida C. Presl. - väike vesiroos 2 2 2 3 2
Nymphaea sp. - vesiroos 1
Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi 2 2 2 2 1
Potamogeton natans L. - ujuv penikeel 2 3 3 2 1
Sparganium emersum Rehm. - liht-jõgitakjas 1 1
Hydrocharis morsus-ranae L. - konnakilbukas 2 1
Lemna minor L. - väike lemmel 1
VEESISESED TAIMED
Ceratophyllum demersum L. - räni-kardhein 2 2 2 1-2 1
Elodea canadensis Michx - kanada vesikatk 3 2
Fontinalis antipyretica Hedw. - harilik vesisammal 1
Potamogeton crispus L. - kähar penikeel 1
P. lucens L. - läik-penikeel 2 2 3 2 3
P. perfoliatus L. - kaelus-penikeel 2
P. praelongus Wulfen - pikk penikeel 1 2 3 1
Myriophyllum spicatum L. - tähk-vesikuusk 2 2
Ranunculus circinatus Sibth. - sõõr-särjesilm x 2
Stratiotes aloides L. - vesikarikas 2 2 2 2 2
73
LISA 6. TÄHISED JA PIIRIETTEPANEK SAARE MÕISAPARGI LIITMISEL
Aluskaart: Maa-amet 2014.