Seletuskiri

SELETUSKIRI

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata planeeritavate veetorude, elektrikaablite ja muude tehniliste rajatiste asukohad, et muuta Pirita Spordikeskuse lumetootmine suusaradade teenindamisel efektiivsemaks. Planeeringuga kavandatakse rajada ligikaudu 2360 m veetorusid, 2340 m elektrikaabelliine, 25 elektrikilpi, 25 veevõtukraani ning üks teisaldatav veepump ja üks pumpla. Planeeringu alas paikneva Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus selgub planeeringu koostamisel. Planeeritava ala suurus on ca 2,4 ha.
Detailplaneeringu koostamiseks pöördus 16.11.2021 Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet kirjaga nr 4-2/177 – 1 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole.
Planeeritav ala on määratud vastavalt Sihtasutuse Eesti Terviserajad esindaja edastatud planeeritavate tehnovõrkude võimalikule asukohale ning paikneb peamiselt olemasoleval terviserajal.

LUMETOOTMISE KIRJELDUS PIRITA TERVISERADADEL

Kuna talved ei ole enam nii külmad ja lumerohked, on üheks võimaluseks talvehooaja lumeolusid parandada ja suusahooaega pikendada kunstlume tootmine. Kunstlume tootmisel saadakse lumi tavalisi loodusseadusi järgides. Piisavalt külma ilmaga paisatakse väikesed veeosakesed õhku, kus nad külmuvad ja lumekristallidena maha langevad. Sellise tulemuse saamiseks tuleb kasutada tehnilisi vahendeid. Pirita Spordikeskuses kasutatakse selleks turbiinlumekahureid. Turbiinlumekahur töötab selliselt, et läbi kõrgsurvepumba pumbatakse vesi kahurisse, kus see surutakse läbi düüside, mille tulemusel vesi pihustatakse peenikesteks osadeks ning turbiini jõul paisatakse õhku. Üks oluline osa selles ahelas on ka etteandepump, mis võtab veekogust vee ja suunab selle kõrgsurvepumpa.
Hetkel kasutatakse Pirita Spordikeskuses n-ö kuhja tootmise meetodit, kus lumekahurid on paigutatud sõltuvalt tuule suunast kindlale perimeetrile ja lume tootmine toimub ühte suurde kuhja. Selle meetodi miinusteks on kallis hind ja ajakulu. Ajakulu ja hinnakallidus tuleneb sellest, et lume laialiveoks suusarajale tuleb kasutada veoautosid ja ekskavaatorit.
Teine moodus on toota lund otse suusarajale. Lumetootmise põhimõte jääb samaks aga tehniline pool on natuke erinev. Otse rajale tootmise puhul tuleb rajada suusaraja äärde vee –ja elektritrassid ning veekogu äärde statsionaarne või mobiilne pumbamaja. Vee- ja elektritrassidel tuleb ca iga 100 m tagant teha väljavõte elektrikilbi ja veekraani tarvis, kuhu saab kahurid lumetootmiseks ühendada. Tööpõhimõte on järgmine, läbi pumbamaja võetakse veekogust vesi ja pumbatakse trassi. Ühenduskohtadesse paigaldatakse kahurid, mis toodavad lund otse suusarajale. Kui soovitud lõik on piisava lumega kaetud, saab kahuri edasi liigutada järgmise lõigu peale. Selle süsteemi eelis on aeg, kuna lund saab toota ka lühikeste külmaperioodide korral. Näiteks kui öösel lubatakse piisavalt külma, siis saab kahurid ööseks rajale panna ja hommikul ära viia. Kuhja tootmise puhul peab jälgima ilma, et külmaaken oleks pikem periood, sest kogu varustuse üles seadmine on keerulisem ja rohkem aega nõudev protsess. Otse suusarajale lume tootmise miinuseks on kallis alginvesteering ja oht suusaraja äärsetele puudele, mis võivad tuule korral lumekahurist tuleva lume alla jääda ja kahjustada saada. Puudega arvestamiseks tuleb lumetootmiseks kasutada lumekahureid, mis suunavad lume otse kahurist alla.
Käesoleva detailplaneeringu eskiisiga soovitakse kavandada tehnovõrgud, et toota lund otse suusaraja ääres.

PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeritav maa-ala asub Pirita linnaosas Pirita ja Kose asumis Pirita jõe ja Rummu tee vahelisel terviserajal, ulatudes Pirita Spordikeskusest kuni Lükati sillani.


LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA SELLE ANALÜÜS

Planeeritava maa-ala kontaktvööndi moodustavad valdavalt Pirita jõe äärsed hoonestama metsaalad, millel paiknevad terviserajad. Kontaktvööndi loode osas on Pirita Spordikeskusele kuuluv velodroom ja tervisespordihoone ning mõned garaažid ja üks 2-korruseline elamu. Rummu tee 3d kinnistul asub Koch´ide perekonna kabel, Kose põik 8 kinnistul Kose suvemõisa hooned ning Kärestiku tänava ääres paiknevad kuni 2-korruselised pereelamud.
Vaatama asjaolule, et planeeritav ala asub loodusliku maastikuga hoiu- ja kaitsemetsa alal, on alal paiknevate terviseradade kasutajate hulk suur, sest pakub häid välisõhus sportimisvõimalusi nii Pirita linnaosa kui ka teiste linnaosade elanikele. Planeeritava ala lähedal paiknevad autoga liiklejatele parkimisplatsid Rummu tee ääres, Pirita Selveri taga ja Jõekalda tänava alguses ning ühistranspordi kasutajatele on lähimad bussipeatused Pirita tee ja Kose tee ääres.

PLANEERITAVA MAA-ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritava ala moodustavad peamiselt olemasolevad terviserajad ja nende äärsed metsaalad. Pirita jõest vee pumpamiseks on planeeritav ala määratud ka osaliselt jõe peale ja selle kaldale. Planeeritaval maa-alal paiknevad osaliselt nii Tallinna linnale, Eesti Vabariigile kui ka eraomanikele kuulvad järgmised kinnistud: Rummu tee 3, Rummu tee 3b, Rummu tee 3d, Rummu tee 11, Kose põik 5, Kose põik 8, Kose põik 9, Kose põik, Kosemetsa tänav 3 ja Kloostrimetsa tee 34. Planeeritaval alal ei asu ühtegi olemasolevat hoonet, samas väljapoole planeeritavat ala jääb planeeritavatele kinnistutele Rummu tee 3 kinnistul garaaž, käimla, kassahoone peaväravaga ning inventarihoone, Rummu tee 3d kinnistul kabel, Kose põik 5 kinnistul pääsla-elamu ja saun ning Kose põik 8 kinnistul ladu/köögiviljahoidja, elamu/lasteaed, kaks elamut, garaaž/spordisaal.


Planeeritaval maa-alal osaliselt asuvad kinnistud:

Nr
Aadress
Pindala m²
Katastritunnus
Sihtotstarve
Omandivorm

1
Rummu tee 3
25923
78402:202:1640
ühiskondlike ehitiste maa 90%, ärimaa 10%
munitsipaal-
omand
(Tallinna linn)

2
Rummu tee 3b
35033

78401:101:4674

üldkasutatav maa
avalik-õiguslik omand
(Tallinna linn)
3
Rummu tee 3d
1643
78402:202:0005
ühiskondlike ehitiste maa
munitsipaal-
omand (Tallinna linn)
4
Rummu tee 11
43045
78401:101:3237
maatulundusmaa
riigiomand
(Eesti Vabariik)
5
Kose põik 5
17009
78401:101:4123
maatulundusmaa
eraomand (Kose Koolituskeskuse Osaühing, John Guy Patrick Scheel)
6
Kose põik 8
40 492
78401:101:4127
elamumaa
eraomand (Kose Koolituskeskuse Osaühing, John Guy Patrick Scheel)
7
Kose põik 9
88513
78401:101:4354
üldkasutatav maa 70%, veekogude maa 30%
riigiomand
(Eesti Vabariik)
8
Kose põik
11 698
78401:101:0374
transpordimaa
munitsipaal-
omand (Tallinna linn)
9
Kosemetsa tn 3
4395
78401:101:6444
sihtotstarbeta maa
omandi ulatus selgitamisel
(kinnistusraamatus kanded puuduvad)
10
Kloostrimetsa tee 34
742 989
78401:101:3238
maatulundusmaa 90%, veekogude maa 10%
riigiomand
(Eesti Vabariik)

PLANEERITAVA MAA-ALA KITSENDUSED

Planeeritav maa-ala jääb Pirita jõe kalda kallasrajale, veekaitsevööndisse, ehituskeeluvööndisse ja piiranguvööndisse ning Pirita jõeoru maastikukaitseala Kose, Jõesuu, Kochi ja Lükati piiranguvöönditesse. Lisaks jääb planeeritavale alale kinnismälestise „Koch´ide kabel ja perekonnakalmistu“ kaitsevöönd (40 m), kinnismälestise „Pirita kalmistu“ kaitsevöönd (50 m mälestise välisperimeetrist) ning kinnismälestiste „Kose suvemõisa elumaja, tall-tõllakuur, ait ja paviljon“ ühine kaitsevöönd.

TEHNOVARUSTUS

Olemasolevate tehnovõrkude asukohad selguvad detailplaneeringu koostamisel, kui on tellitud maa-ala geodeetiline alusplaan. Planeeritavate tehnovõrkude lahendused täpsustatakse detailplaneeringus vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.




PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

Planeeringu koostamise eesmärk on muuta Pirita Spordikeskuse lumetootmine efektiivsemaks, et võimaldada terviserajal suusajatele paremaid suusaraja tingimusi kogu talve vältel ja vähendada kunstilume tootmiseks kuluvat ressurssi.

PLANEERITAVAL ALAL VAREM KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD

Planeeritavale alale jääb osaliselt Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2010 otsusega nr 170 kehtestatud Rummu tee 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering.

PIRITA LINNAOSA ÜLDPLANEERING

Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud hoiu- ja kaitsemetsa ala ning üldkasutatavate ehitiste ala, väheses osas Pirita jõel vee-ala ja Kose põik 8 kinnistul väljakujunenud pereelamute ala.