Saima Uusma
Riigimetsa Majandamise Keskus
[email protected]
Kuupäev digiallkirjas nr 4-17/3383
Ärakuulamiskiri projekti nr 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 „RMK looduskaitselised tegevused“ kohta
Lugupeetud Saima Uusma
1. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi toetuse saaja) viib Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamisel ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) vahendusel ellu projekti nr 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 „RMK looduskaitselised tegevused“. Projekti nr 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 meetme tegevused on 8.1.1 “Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“. Projekti rahastatakse keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 460 (muutmine keskkonnaministri 13.02.2017 käskkiri nr 1-2/17/194; muutmine keskkonnaministri 10.08.2017 käskkiri nr 1-2/17/813; muutmine keskkonnaministri käskkiri 25.03.2019 nr 1-2/19/257; muutmine keskkonnaministri käskkiri 21.01.2020 nr 1-2/20/36; muutmine keskkonnaministri käskkiri 20.04.2021 nr 1-2/21/200; muutmine keskkonnaministri käskkiri 27.12.2021 nr 1-2/21/527; muudetud keskkonnaministri käskkiri 15.08.2022 nr 1-2/22/257) alusel.
2. Projekti 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 abikõlblike kulude kogumaksumus on 19 467 333,59 eurot, millest toetuse summa 16 547 233,55 eurot ja toetuse maksimaalne määr 85% projekti abikõlblike kulude maksumusest, minimaalne omafinantseeringu osakaal 15% projekti abikõlblike kulude maksumusest.
3. Struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust (edaspidi RHS), kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 460 lisa 1 punkti 10.1 kohaselt kohalduvad elluviijale kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ja käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused. RHS-i järgimine tähendab muu hulgas nimetatud seaduse §-s 123 nimetatud hankelepingu muutmise reeglitest kinnipidamist.
4. Vabariigi Valitsuse 1.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lg 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, kulu on tekkinud vastavalt sama paragrahvi lõigetele 3 ja 4 ning makstud vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
Faktilised asjaolud
5. Toetuse saaja viis riigihangete registris läbi avatud hankemenetluse viitenumbriga 246378 "Vasknarva Luha tee ehitamine". Raamhanke tulemusena sõlmiti raamleping.
6. Raamlepingu 246378 punktis 4.2.15 on nõue, et töövõtja peab esitama tellijale peale lepingu sõlmimist, kuid enne tööde alustamist tingimusteta, tagasivõtmatu ja tellija esimesel nõudmisel sissenõutava võlaõigusseaduse §-le 155 vastava krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja 10% raamlepingu sõlmimise aluseks olnud eduka pakkumuse maksumuse suurusele summale oma kõikide lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase ja tähtaegse täitmise tagamiseks. Garantii peab kehtima kogu lepingu kehtivuse ajal ja lepingust tulenevate tööde tegeliku teostamise perioodil ja sellele lisaks veel kaks (2) kuud. Lepingu täitmise tähtaja pikendamise, tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks täiendava tähtaja andmise või muul viisil lepingust tulenevate tööde teostamise tähtaja pikenemise korral peab töövõtja garantii kehtivust vastavalt pikendama. Garantii kehtivuse õigeaegne ja kohane pikendamine on töövõtja riisiko. Pangagarantiid võib asendada garantiisumma deponeerimine tellija pangakontole kogu lepingu kohaste tööde tegeliku teostamise perioodiks.
7. KIK on tuvastanud, et toetuse saaja on muutnud hankelepingut ning muutmine ei ole toimunud kooskõlas RHS §-ga 123.
8. Töövõtja on hankelepingu täitmisaegse garantii esitanud lepingu nõutust oluliselt hiljem.
9. Raamhanke 246378, töövõtuleping nr 3-2.6/2022/24 (Vasknarva Luha tee ehitamine), Coop Pank AS poolt väljastatud garantiikiri nr G-49692 on allkirjastatud 20.06.2022. 20.01.2023 esitatud täitedokumentatsioonist nähtub, et töödega alustati objektil 01.04.2022. Seega on garantiikiri väljastatud 80 päeva (2 kuud ja 19 päeva) hiljem, kui lepingu punktis 4.2.15 ettenähtud.
Õiguslik hinnang
10. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikele 1 on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses.
11. Hankelepingus võib hankija muudatusi teha vaid RHS §-s 123 nimetatud aluste esinemisel. Hankelepingu täitmisel on leevendatud (pakkuja kasuks) garantiikirja esitamise nõudeid. KIKi hinnangul ei ole toetuse saaja järginud hankelepingus muudatuste tegemisel RHS § 123 nõudeid.
12. KIK-ile esitatud dokumentidest ei nähtu, et toetuse saaja oleks garantiikirja esitamist töövõtjale meelde tuletanud ja aktiivselt nõudnud, seega on toetuse saaja aktsepteerinud hankelepingus nõutud garantii esitamist lepingus sätestatust hiljem, mis tähendab hankelepingu muutmist. Kirjeldatud muudatuse tegemiseks ei ole täidetud RHS § 123 lg 1 p-des 1-6 nimetatud eeldused. Muudatuste õiguspärasuse hindamisel tuleb seega lähtuda RHS § 123 lg 1 p-st 7 ja lg-st 2.
13. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud ning kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise ettevõtja kasuks hankelepingus sätestamata viisil.
14. Antud juhul on täidetud RHS § 123 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud olukord. Hankelepingus sätestatust oluliselt hiljem garantiikirja esitamine tähendab hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumist ettevõtja kasuks. Lepingut täitev ettevõtja sai planeerida endale sobivalt aega, millal ta garantii hangib ja esitab. Aeg, millal ettevõte garantii väljastamist küsib, võib olenevalt tema hetke majanduslikust olukorrast mõjutada selle saamist, selle saamist nõutud ulatuses või selle väljastamise maksumust. Seega ei ole ka välistatud, et juhul, kui hankelepingus nõutud garantii esitamise aja paindlikkus oleks teistele riigihankest huvitatud isikutele teada olnud, oleks võinud pakkujate ring olla suurem ning sellest tingitult eduka pakkumuse maksumus madalam. Mõne ettevõtte jaoks võis tema majanduslikust olukorrast tulenevalt mängida rolli, millal, millises mahus ja millise hinnaga talle garantii väljastatakse. Lühema aja kohta garantii esitamisega võitis ettevõtja majanduslikult.
15. Kokkuvõttes tähendab hankelepingus nõutust hiljem garantii esitamine hankelepingu olulist muutmist, mis on vastuolus RHS § 123 lg-ga 1.
16. STS § 45 lõike 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud täitmata kohustuse ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 2 punkti 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas õigusaktidega, sh RHSiga. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui kohustuse täitmata jätmise laadist tulenevalt ei ole võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud määras. Ühendmääruses rikkumistele kohaldatavad protsendimäärad on määruse kehtestaja poolt põhjendatud ja kaalutletud ning vastavad rikkumisest tingitud võimaliku rahalise mõju suurusele. KIKil puudub kaalutlusõigus väljuda ühendmääruse piiridest.
Finantskorrektsiooni alused
17. Toetuse saaja on rikkunud STS § 26 lõikes 1 sätestatud kohustust muutes hankelepingut RHS §-s 123 lõikes 1 sätestamata viisil.
18. STS § 45 lg 1 punkt 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Ühendmääruse § 2 kohaselt abikõlblik kulu on kulu, mis on sobiv, tõhus ja projekti elluviimiseks vajalik ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega. Antud juhtumi puhul on toetuse saaja rikkunud RHS § 123 lõikes 1 toodud hankelepingu muutmise tingimusi, mistõttu on rikkumisel mõju kulude abikõlblikkusele.
19. Rahalise mõju konkreetset suurust käesoleva rikkumise puhul ei ole võimalik hinnata, mistõttu tuleb rakendada finantskorrektsiooni STS § 46 lg 1 ja ühendmääruse § 22⁷ lõike 1 alusel. Ühendmääruse § 22⁷ lõike 1 kohaselt, kui hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1, kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
20. Kohaldatavat finantskorrektsiooni määra ei ole KIKil võimalik täiendavalt kaaluda ega muuta. Need põhinevad Euroopa Komisjoni 19. detsembri 2013. a juhendile C(2013) 9527. Loetakse, et Euroopa Komisjon kui haldusorgan on riigihangete reeglite rikkumise juhtumite puhul eelnevalt kaalutlenud rikkumise mõju ulatust. Ka Eesti kohtud on leidnud, et ühendmääruses sätestatud tagasinõude määradega on juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Riigihangete reeglite rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on eeldatava võimaliku kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja eelpool väljatoodud asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Vastavad põhjendused on põhjalikumalt avatud ühendmääruse seletuskirjas (lk 30-32) ning KIK loeb need käesoleva otsuse põhjendusteks ja lahutamatuks osaks.
21. Rikkumisega seotud hankelepingu 246378 abikõlblik maksumus on 138 776,24 eurot, millest toetus moodustab 117 959,76 eurot ja omafinantseering 20 816,48 eurot. Kulud on toetuse saajale osaliselt välja makstud.
22. KIK on ette valmistamas finantskorrektsiooni otsust toetuse tagasinõudmiseks eelnevalt toodud hankelepingu toetuse osa maksumusest 25% ulatuses. Planeeritava finantskorrektsiooniga loetakse mitteabikõlblikuks ja nõutakse tagasi välja makstud toetuse osa summas 21 632,65 eurot ning loetakse mitteabikõlblikuks välja makstud omafinantseeringu osa summas 3817,54 eurot ehk kokku loetakse välja makstud summast mitteabikõlblikuks 25 450,19 eurot.
23. Menetluses on esitatud kuludokument nr 2911 summas 36 975,50 eurot. Esitatud kuludokumendist loetakse mitteabikõlblikuks toetuse osa summas 7857,29 eurot ja omafinantseeringu osa summas 1386,58 eurot.
24. Kokku loetakse raamhanke 246378 kuludest mitteabikõlblikuks toetus summas 29 489,94 eurot ja omafinantseering summas 5 204,12 eurot, kokku loetakse mitteabikõlblikuks 34 694,06 eurot.
25. Vastavalt STS § 48 lg 3 võib KIK tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.
26. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.
27. KIK on ülaltoodud faktilistele ja õiguslikele alustele tuginedes ette valmistamas vastavat finantskorrektsiooni ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsust. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 on teil võimalus esitada oma asjakohased seisukohad ja vastuväited hiljemalt 24.04.2023.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gunnar Vaikmaa
riskiosakonna juht
Katrin Viira
627 4301
[email protected]