Eelnõu

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] 13.04.2023 nr 1.1-7/662 Muinsuskaitseamet (amet) kaalub Võru maakonnas, Võru vallas, Lompka külas asuva Vana-

Nursi mõisakompleksi kuuluva peahoone, pargi ja valitsejamaja kultuurimälestiseks olemise

lõpetamist. Pöördume Teie poole kuna Palgamaa kinnistu (91804:002:0237) jääb osaliselt

mälestiste ühisesse kaitsevööndisse.

Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 16 lõikele 5 ja § 17 lõikele 1 saadame tutvumiseks

kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu. Arvamusi Vana-Nursi

mõisakompleksi kuluvate ehitiste mälestiseks olemise lõpetamise kohta on võimalik esitada

15. maini 2023 e-posti aadressil [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2,

Tallinn 10123.

Muinsuskaitseamet kaalub laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõud

või kui selguvad asjaolud, mille tõttu kaitse lõpetamine ei ole põhjendatud, lõpetab menetluse.

Kui eelnõud muudetakse oluliselt, saadab amet selle uuesti tutvumiseks. Vastasel juhul edastab

amet mälestiseks olemise lõpetamise ettepaneku koos õigusakti eelnõuga kultuuriministrile

otsuse tegemiseks orienteeruvalt juunis 2023.

Eelnõu koostamise aluseks olevate hinnangutega saate tutvuda siin: Lisad 2-7

Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Siim

kaitsekorralduse peaspetsialist

+372 5385 1303, [email protected]

Lisa 1: kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu

Lisa 2: Eksperdihinnang. Vana-Nursi mõisa peahoone, valitsejamaja ja park. Ajalooline

ülevaade. M. Siilivask, 2022.

Lisa 3: Eksperdihinnang. Vana-Nursi mõisa peahoone riikliku kaitse eelduse hindamiseks ja

kultuuriväärtuse väljaselgitamiseks. M. Siilivask, 2022.

Lisa 4: Eksperdihinnang. Vana-Nursi mõisa pargi riikliku kaitse eelduse hindamiseks ja

kultuuriväärtuse väljaselgitamiseks. M. Siilivask, 2022.

Lisa 5: Eksperdihinnang. Vana-Nursi mõisa valitsejamaja riikliku kaitse eelduse hindamiseks

ja kultuuriväärtuse väljaselgitamiseks. M. Siilivask, 2022.

Lisa 6: Eksperdihinnang. Vana-Nursi mõisa peahoone seisukord. Ü. Alev, 2023.

Lisa 7: Eksperdihinnang. Vana-Nursi mõisa pargi seisukord. R. Uustalu, 2023.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Muinsuskaitseamet

Märge tehtud: 13.04.2023

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 13.04.2028

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 2 p 2

Eelnõu 05.04.2023

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}

Vana-Nursi mõisa peahoone, pargi ja valitsejamaja kultuurimälestiseks olemise

lõpetamine

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 4 ja 5, § 20 lg 2 ja lg 6 alusel, arvestades

Muinsuskaitseameti ettepanekut.

1. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.11.1997 määruse nr 72 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punkti 34 ja lõpetan ehitismälestiseks tunnistatud „Vana-Nursi mõisa

peahoone, 19. saj. II pool“ kultuurimälestiseks olemise (kultuurimälestiste registri number

14086; asukoht Võru maakond, Võru vald, Lompka küla, Vana-Nursi mõis, KÜ

91701:001:1920).

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.11.1997 määruse nr 72 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punkti 35 ja lõpetan ehitismälestiseks tunnistatud „Vana-Nursi mõisa

park“ kultuurimälestiseks olemise (kultuurimälestiste registri number 14087; asukoht Võru

maakond, Võru vald, Lompka küla).

3. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.11.1997 määruse nr 72 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punkti 36 ja lõpetan ehitismälestiseks tunnistatud „Vana-Nursi mõisa

valitsejamaja, 19. saj. II pool“ kultuurimälestiseks olemise (kultuurimälestiste registri

number 14088; asukoht Võru maakond, Võru vald, Lompka küla, Valitseja, KÜ

91701:001:0841).

4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 23.08.2007 käskkirja nr 144

„Kultuurimälestistele kaitsevööndi määramine“ punkti 1 alapunkti 51.

Muinsuskaitseametil (edaspidi amet) teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda

mälestiseks olemise lõpetamine kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed Maa-

ameti kaardil.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest

Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

Hoone omanik esitas 27.08.2021 ettepaneku Vana-Nursi mõisa valitsejamaja mälestiseks

olemise lõpetamiseks.

Amet hindas 28.09.2021 vastuses (nr 1.1-7/2566-1) Vana-Nursi mõisa valitsejamaja riikliku

kaitse eeldusele vastavust kultuuriministri 15.05.2019. a määruses nr 23 „Mälestise liikide ja

muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste

väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest lähtudes ning asus seisukohale, et Vana-Nursi

valitsejamaja mälestiseks olemine on põhjendatud ning otsustas seetõttu mälestiseks olemise

lõpetamise menetlust mitte algatada.

Omanik vaidlustas ameti otsuse Tallinna Halduskohtus. Kuna mälestiseks olemise lõpetamise

menetluse algatamata jätmise otsustamisele eelnevalt ei hinnatud valitsejamaja tehnilist

seisukorda terviklikult, tunnistas amet 28.09.2021 tehtud otsuse kehtetuks (kiri nr 1.1-7/2655-

1) ja otsustas mälestiseks olemise lõpetamise menetluse algatamist uuesti kaaluda.

Amet koostas hoone tehnilise seisukorra hinnangu ning kaalus sellele toetudes valitsejamaja

riikliku kaitse lõpetamist. Hoone on säilinud algupärases mahus ja välisilmes koos algupäraste

konstruktsioonidega (nt põletatud savitellistest seinad) ja osade väärtuslike detailidega (nt

aknalengid). Olgugi, et hoone on üldiselt rahuldavas seisukorras, leidis amet, et selle riikliku

kaitse eeldusele vastavuse terviklikuks hindamiseks tuleb analüüsida põhjalikumalt hoone

väärtust Vana-Nursi mõisakompleksi kui terviku seisukohalt.

Amet tellis eksperdihinnangud peahoone, pargi ja valitsejamaja kultuuriväärtuse

väljaselgitamiseks, et kaaluda lisaks valitsejamajale teiste kompleksi jäävate mälestiste riikliku

kaitse jätkamise põhjendatust.

Eksperdihinnangud valmisid detsembris 2022. Eksperdi poolt antud hinnangud tehnilisele

seisukorrale ei vastanud aga tegelikule olukorrale. Ekspert hindas kõrgelt mälestiste

taastamispotentsiaali tõdedes samas, et nt peahoone originaalsubstants on olulisel määral

kahjustatud. Ameti hinnangul oli ekspert mälestiste tehnilist seisukorda hinnanud terves

kompleksis läbivalt paremaks kui oli mälestiste tegelik seisukord. Seetõttu koostas amet

mälestiste autentsuse ja ehitustehnilise seisukorra täpsustamiseks peahoonele, valitsejamajale

ja pargile täiendavad eksperdihinnangud.

Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

Vana-Nursi mõisakompleksi kuuluvad 1997. aastal kultuuriministri määrusega nr 72

ehitismälestiseks tunnistatud mõisa peahoone (rajatud 1860ndad), valitsejamaja (rajatud 20. saj

alguses) ja park (rajatud 19. saj keskel).

Vana-Nursi mõisakompleksi ajalugu ulatub 17. sajandi teise poolde, kuid selle tänaseni säilinud

hoonestus pärineb peamiselt 1860. aastatest. Pärast Vana-Nursi mõisa eraldamist Rõuge

mõisast 1668. aastal kuni 20. saj alguseni on mõis olnud mitmete erinevate omanike valduses.

1919–1939 paiknes Nursis EV Kaitseväe aerodroom ning alates sellest ajast kuni Eesti

taasiseseisvumiseni oli mõisakompleks militaarkasutuses. Pärast Nõukogude vägede lahkumist

jäi enamik hooneid tühjaks ja mõisasüdame kinnistud müüdi 1990–2000 aastatel järk-järgult

eravaldusse. Peahoonel, valitsejamajal ja pargil praegu kasutusfunktsioon puudub.

Mõisakompleksi militaarsel eesmärgil kasutamine ja hilisem funktsiooni puudumine on

oluliselt halvendanud kompleksi ehitustehnilist seisukorda. Hävinud on mitmed ajaloolised

kõrvalhooned (nt vesiveski, moonakatemaja, sepikoda, küünid jm) ja säilinud ehitiste seisukord

on valdavalt halb. Lisaks mälestistele on mõisasüdames praeguseks alles meierei, üks lautadest

ja rehi ning varemetena viinakoda (juustukoda?), tall-tõllakuur, tööhobuste tall, laut ja

pruulikoda. Mõisasüdamesse on rajatud uusi militaarfunktsiooni kandvaid hooneid. Mõisapargi

maastikulise lahenduse mahulisem ümberkujundamine toimus tõenäoliselt 1930. aastatel. 1950.

aastatel, kui sissesõidutee äärde ehitati nõukogude sõjaväekasarmud, muudeti kunagisest

mõisasüdamest Võru maanteele suunduvat peamist sissesõiduteed, sh eemaldati ka osa

sissesõidutee ääres olnud alleest. Hoonetele loodi uued kasutusfunktsioonid, kasutuseta jäänud

hooned hävisid.

Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eeldus, et

kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa,

millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus.

Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest.

Riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine kinnitab, et Vana-Nursi mõisakompleksi

puhul oli omal ajal tegemist unikaalse kooslusega, mis on pika perioodi (viimase sajandi)

jooksul järjepanu hääbunud.

Vana-Nursi mõisa peahoone näol oli tegemist 19. sajandi teise poole renessansivormidest

inspireeritud esindusliku historitsismi näitega, terviklikult kujundatud mõisakompleksi kõige

olulisema hoone ja maastikulise dominandiga. Vana-Nursi mõisa peahoonele sarnased

esinduslikest historitsistlikest peahoonetest on piirkonnas veel mälestised Sõmerpalu ja Vana-

Antsla mõisa peahooned (kultuurimälestiste registri nr 14180 ja 14061) aga ka Valgamaal

Kaagjärve-Mäemõisa härrastemaja (reg-nr 23122). Kokku on mälestiste nimekirjas ligi

kolmsada mõisa peahoonet.

Vana-Nursi mõisa pargi näol oli tegemist 19. sajandi teisel poolel terviklikult kujundatud

mõisapargiga, mis moodustas koos suurejooneliselt väljaehitatud mõisa peahoone, abihoonete

ja maastikuelementidega (sh pargi lõunaservas voolavale Üraojale rajatud paisjärvega)

kultuuri- ja arhitektuuriajalooliselt väärtusliku tervikansambli.

Vana-Nursi mõisa valitsejamaja esindab teiste mälestisena kaitse all olevate valitsejamajade

hulgas levinud hoonetüübi (viilkatusega ühekorruseline tellishoone) üht variatsiooni, kus välja

ehitatud on olnud ka katusekorrus. Mõisakompleksi kuuluvaid valitsejamajasid on mälestiseks

tunnistatud 112. Vana-Nursi valitsejamajale sarnaste kaitsealuste hoonetena võib välja tuua

näiteks Puurmani (reg-nr 23995), Kaagjärve-Alamõisa (reg-nr 23114) ja Sõmerpalu mõisa

valitsejamaja (reg-nr 14117).

Riikliku kaitse lõpetamisel on Vana-Nursi mõisakompleks kuuluvate mälestiste puhul oluliseks

kaalukeeleks vastavus tehnilise seisukorra, originaalsubstantsi säilivuse ja autentsuse

kriteeriumitele. Kuna mõisaansambli planeering sõltus ajastule iseloomulikust stiilist, kuid ka

arhitektuuri omavahelisest kooskõlast ning seotusest konkreetse maastikureljeefi ja

haljastusega, on mõisaarhitektuuri riikliku kaitse lõpetamisel oluline arvestada ka kogu

kompleksi terviklikkuse säilivusega. Mälestiseks olemise võib lõpetada, kui mälestis on

tehniliselt halvas seisundis ja seisundi parandamine põhjustab asja autentsuse kadumise (MuKS

§ 20 lg 1 p 5).

Mõisa peahoone on olnud alates 1920. aastatest militaarkasutuses ja pärast Nõukogude Liidu

sõjaväe lahkumist kasutuseta. Seetõttu on hoone siseplaneeringut vastavalt vajadusele

kohandatud ja ajalooliste interjööride säilimisele ei ole sajandi jooksul tähelepanu pööratud.

Kõige ulatuslikum kahju on tingitud viimase 30 aasta jooksul kasutuseta ja hoolduseta

seismisest ning 2004. aastal lõunatiivas toimunud tulekahju tõttu. Kuigi hoonet on viimastel

aastatel (2019–2022) prahist puhastatud ja ehitatud 2/3 ulatuses ajutine konserveeriv katus, siis

hetkel hoone kasutuselevõtuks dokumentatsiooni koostatud ei ole. Hoone kehandist on säilinud

ligikaudu 30% restaureeritavat substantsi, ülejäänu tuleb hoone kasutusele võtmiseks

varasemate fotode ja analoogiate põhjal rekonstrueerida. Kuigi arhitektuursest vaatest on see

olnud ainulaadne mõisahoone ja neorenessanss-stiili hea näide, siis praeguseks on säilinud

osaliselt konserveeritud vare.

Sarnaselt peahoonega on ka mõisa park olnud arhitektuurselt ainulaadne, kuid tänaseks on

kujunenud sellest peahoone varet ümbritsev kompaktne puistu, kus puuduvad algupärased

arhitektuursed rajatised. Mõisaaegse pargi järjepidevus puhke- ja ilupargina on katkenud juba

võõrandamisel enam kui sajand tagasi. Pargi kasutusviis muutus, sest peahoone militaarkasutus

staabi või kasarmuna ei olnud enam võrreldav mõisa esinduslikkusega ning see omakorda

mõjutas pargi arenguetappe pikema aja vältel. Park ei ühenda muu loodusliku keskkonna kaudu

enam ümbritsevaid mõisaaegseid hooneid omavahel tervikuks, sest tänases pargis on kõrvuti

nii algselt ajaloolise pargi juurde kuulunud kui ka sinna hiljem lisandunud osad ja kihid. Pargi

ilmet rikkuva kihistuse näideteks on peatee muutmine ja auringi puudumine (rikub

kompositsiooni), uute hoonete ehitamine – kasarmu- ja tootmishooned (rikuvad vaadete

süsteemi), hävinud hooned (rikuvad ruumilist ülesehitust ja vaadete süsteemi), peahoone

vahetusse lähedusse rajatud viljapuuaed ja võsastumine (rikub ruumistruktuuri) ning uued teed

(rikuvad ruumistruktuuri).

Ühe täiskorruse, väljaehitatud pööningukorruse ja osalise keldriga mõisa valitsejamaja on

samuti vähemalt paarkümmend aastat kasutuseta seisnud. Tegemist on 19. sajandi lõpu

mõisaarhitektuuris eluhoonete tüüplahendusega. Hoonekehand ja selle välisilme on säilinud

autentsena, kuid hoone interjöör on sarnaselt peahoonega hävinud, säilinud on mõned

interjööridetailid. Mõisakompleksi kuuluva valitsejamaja puhul on lisaks hoone enda

kultuuriväärtusele oluline selle väärtus ümbritseva ajaloolise ruumilise keskkonna ja selle

säilivuse aspektist. Mõisasüdamete üheks oluliseks väärtuseks on selle ajaloolise hoonestuse

terviklikkus, mis kujundab paigale iseloomulikku miljööd ning mis loob kompleksi kuuluvatele

mälestistele toetava keskkonna ning kultuuriväärtusliku konteksti. Kuigi Vana-Nursi

mõisasüdames on osaliselt säilinud ajalooliseid hooneid, on 20. sajandil toimunud muudatused

mõjutanud oluliselt Vana-Nursi mõisakompleksi ja seda ümbritseva pargi terviklikkust.

Valitsejamaja hoone kehand on küll paremini säilinud kui mõisa peahoonel, kuid arvestades

hoone tüüpi, interjööride vähest säilivust ja toetava kompleksi puudumist, ei ole selle

üksikmälestisena kaitsmine põhjendatud.

Mälestiste nimekiri peab andma ülevaate Eesti kultuurilisest identiteedist meie ainelise pärandi

põhjal, mida on mõjutanud erinevad ajalooetapid ja mis on ka piirkonniti küllalt erinev.

Kultuuripärandi väärtushinnangud on ajas muutuvad ja seda peegeldab hästi praeguseks

kujunenud ehitispärandi nimekiri. Mälestiste nimekiri on tervik, mis ei saa kunagi valmis.

Täielikku esinduslikkust ei ole võimalik saavutada ega ole vaja ka eesmärgiks seada, sest aja

möödudes ladestuvad üha uued kultuurkihid, muutuvad uurimismeetodid ning ka arusaam

möödunud aegade pärandist, esteetikast ja muust on ajas muutuv. Paralleelselt nimekirja uute

mälestiste lisamisele on üha enam päevakorda tõusnud juba olemasoleva nimekirja

ülevaatamise ja korrastamise vajadus.

Mõisaarhitektuuriga seotud ehitisi on mälestisena kaitse all ligikaudu kaks ja pool tuhat, enam

kui kolmesaja viiekümnest erinevast mõisast. Seega enam kui pooled ehitismälestistest on

mõisaarhitektuuriga seotud objektid. Nimekirja tasakaalustamiseks on lisaks uute objektide

mälestiseks tunnistamisele vajalik üle vaadata juba olemasolevad mälestised ning teha

vajadusel korrektuure.

Mõisa peahooneid on mälestiste nimekirjas natuke alla kolmesaja. Neist Vana-Nursi mõisa

peahoonele on sarnases või halvemas tehnilises seisukorras ligikaudu paarkümmend. Seega

vähem kui 10% praegu mälestiseks olevatest peahoonetest on sisuliselt varemetes (sealjuures

ei ole arvestatud varemetena kaitse alla võetud objekte). Peamiselt on tegemist hoonetega, mis

on sarnaselt Vana-Nursi mõisa peahoonele saanud oluliselt kannatada tulekahjus.

Vana-Nursi mõisa peahoone omanik on alustanud hoone katustamisega, mis loob eeldused selle

kasutuselevõtuks. Sellises tehnilises seisukorras oleva hoone kasutuselevõtt tähendab aga

märkimisväärset sekkumist originaalsubstantsi säilimisse ja hoone autentsuse kadu.

Restaureeritava substantsi maht on väiksem taastatavast mahust ning hoone kasutuselevõtt

tähendab selle suures osas koopiana taastamist. Koopiana taastatud hoone puhul on riiklik

kaitse õigustatud juhtudel, kui tegemist on avalikkuse kõrgendatud huvi või hävinenud hoone

sümbolväärtusega. Lisaks võib kaaluda mälestise staatuse säilitamist juhtudel, kui koopiana

valminud hoonel on oluline roll hoonete ansamblis. Vana-Nursi peahoone puhul ei ole need

tingimused täidetud.

20. sajandi teisel poolel toimunud muutuste ja pikka aega kestnud ebapiisava hoolduse tõttu on

Vana-Nursi mõisakompleks suures osas hävinud ning kompleksi taastamine selliselt, et säiliks

selle autentsus, ei ole praeguseks kujunenud olukorras enam võimalik. Taastamine eeldab

suuresti nii peahoone kui ka pargi koopiana taastamist, samas on juba hävinud mitmed

kompleksi varem kuulunud hooned või on neist alles vaid varemed. Mälestistest kõige paremas

seisukorras on mõisa valitsejamaja, kuid sarnaselt peahoonele on interjöörid hävinud.

Vana-Nursi mõisakompleksi kuuluvad mälestised ei esinda enam Eesti ainelise kultuuripärandi

väärtuslikumat osa kuna need on tehniliselt halvas seisundis ja seisundi parandamine põhjustab

asja autentsuse kadumise. Tuginedes eelnevale, on mõisa peahoone, pargi ja valitsejamaja

mälestiseks olemise lõpetamine põhjendatud.

Arvestades mälestiseks olemise lõpetamise ettepanekut, kompleksi kuuluvate mälestiste

riikliku kaitse eelduse hinnangut ning tehnilise seisukorra hinnangut kompleksile, algatas amet

14.03.2023 peahoone, pargi ja valitsejamaja mälestiseks olemise lõpetamise menetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

………………