Härgla Võlumetsa kaitseala moodustamine

___________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007

Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132

79511 Rapla Registrikood 77000312

13.04.2023 nr 5-6/2023/1-5

Härgla Võlumetsa kaitseala moodustamine

Lähtuvalt looduskaitseseaduse § 9 lõikest 2 on Rapla Vallavalitsus 10. aprillil 2023 algatanud

Härgla Võlumetsa kohaliku kaitse alla võtmise menetluse. Esitame teile arvamuse

avaldamiseks määruse eelnõu „Härgla Võlumetsa maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-

eeskiri“.

Palume teil esitada eelnõu kohta arvamus hiljemalt 13.05.2023.a. e-posti aadressile

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rain Terras

abivallavanem

vallavanema ülesannetes

Lisa 1. Härgla Võlumetsa maastikukaitseala kaart

Lisa 2. Härgla Võlumetsa maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Lisa 3. Korraldus nr 178

Liis Lillemets +372 5196 1807

[email protected]

Lisa 1. Härgla Võlumetsa maastikukaitseala kaart

MÄÄRUS

EELNÕU nr 1-4/2023/…

seisuga 05.04.2023

Rapla 2023 nr …..

Härgla Võlumetsa maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 punkti 2 alusel.

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Kohaliku omavalitsuse tasandi loodusobjektina võetakse kohaliku kaitse alla Rapla vallas,

Härgla ja Pirgu külas asuv, pärandkultuuri säilitav metsamaastik. Kaitstava loodusobjekti

nimeks saab Härgla Võlumetsa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala eesmärk on tagada:

1) ajaloolis-kultuurilise väärtusega metsamaastiku kaitse;

2) metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisuse kaitse;

3) loodushariduse võimaluste arendamine.

(3) Kaitseala maa-ala kuulub tervikuna Härgla piiranguvööndi koosseisu.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välis- ja piiranguvööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas 1.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Rapla Vallavalitsus.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjasi on esitatud põhjendused kaitseala:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide kohta;

2) kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) tüübi valiku kohta;

4) välis- ja vööndipiiri kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.

(2) Kaitsealal on lubatud:

1) metsa majandamine vastavalt Rapla valla rohevõrgustiku üldistele kasutustingimustele;

2) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine;

3) kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;

4) ulukite arvukuse reguleerimine;

5) mootor- või maastikusõidukiga sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel.

Väljaspool teid sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel ning metsa majandamisega

seotud töödel;

6) olemasolevate teede, ehitiste ja rajatiste hooldustööd;

7) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine;

2) ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine loodushariduse eesmärgil;

3) tehnovõrgurajatiste püstitamine;

4) katastriüksuste sihtotstarbe muutmine;

5) projekteerimistingimuste andmine;

6) maakorraldustoimingute koostamine.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud:

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) pinnase teisaldamine looduslikust asukohast.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt tema

nõusolekut, juhul kui see tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või

kaitseala seisundit.

3 (10)

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud

tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse osas.

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Toomet

volikogu esimees

Lisa 1. Härgla Võlumetsa maastikukaitseala kaart

SELETUSKIRI

Rapla Vallavolikogu otsuse

„Härgla Võlumetsa kohaliku kaitse alla

võtmise menetluse algatamine“ eelnõu juurde

Määrusega võetakse looduskaitseseaduse alusel kohaliku kaitse alla Rapla vallas Pirgu ja

Härgla külas asuv, pärandkultuuri väärtusi sisaldav metsamaastik, nimetusega Härgla

Võlumetsa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala). Eesmärk on ajaloolis-kultuurilise väärtusega

4 (10)

metsamaastiku ja looduse mitmekesisuse säilitamine, loodushariduse võimaluse arendamine

eelkõige kohalikele elanikele.

Sissejuhatus

Kohaliku omavalitsuse volikogul on looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 punkti 2 alusel õigus

võtta loodusobjekt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord.

Ettepanek Härgla metsa kohaliku kaitse alla võtmiseks sisaldub Rapla valla üldplaneeringu

eskiisis (avalik väljapanek 13.07.2022-16.08.2022), kus see väljendab mitmete ekspertide,

MTÜ Roheline Härgla ja kokkuvõtvalt ka vallavalitsuse seisukohta. Kuna üldplaneeringu

kehtestamine võib võtta aega, samas on Rapla Vallavalitsuses olemas soov kaitsealaga

kiiremini edasi liikuda, soovitakse jõuda kaitseala moodustamiseni üldplaneeringust eraldi

protsessiga. Seetõttu ongi olemasolevate uuringute ja üldplaneeringu eskiisis kajastuva

ettepaneku alusel tellitud eraldi määruse eelnõu: moodustatava kaitseala kaitse-eeskiri koos

seletuskirjaga.

Käesoleva määruse eesmärk on sätestada tingimused, mis tagavad Härgla kaitseala kui

ökoloogilise ja pärandkultuurilise terviku säilimise, arvestades piirkonnas sisalduvaid ajaloolis-

kultuurilisi, looduskaitselisi ja loodushariduslikke väärtusi ning võimalusi. Härgla kaitseala

kuulub küll täies ulatuses Rapla valla rohevõrgustiku koosseisu, mis üksiti aga ei taga tema

püsimist looduslikuna. Peamine ohutegur kaitseala terviklikkusele rohekoridoris on maavara

kaevandamise võimalus.

Volikogu määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rapla Vallavalitsus.

Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

1.1. Kaitse alla võtmise eeldused ja kaitse eesmärgid

Kaitseala moodustamise üldised eeldused tulenevad looduskaitseseadusest (§ 7). Kohaliku

omavalitsuse poolt moodustatava kaitseala puhul on rõhuasetus eeldustele mõnevõrra

teistsugune, riiklikud looduskaitse eesmärgid ei pea tingimata olema eesmärgiks ka kohalikul

tasandil. Üldised eeldused kaitseala(de) moodustamiseks on: ala ohustatus, haruldus, tüüpilisus,

teaduslik-, ajaloolis-kultuuriline- või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev

kohustus.

Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 4 täpsustakse, et kohalikul tasandil võib kaitstavaks

loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku

üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole riikliku kaitse all ega

paikne riiklikul kaitsealal.

Eeldused Härgla kaitseala moodustamiseks: 1) eksisteerib selge ohutegur loodus- jm

väärtustele (võimalik lubjakivi kaevandus); 2) ala ajaloolis-kultuurilisi väärtusi (muistsed

põllud, kirikutee, suuline ja kirjalik rahvapärimus) on hinnatud väga kõrgeks, seega võib

piirkonda lugeda vähemalt kohalikul tasandil haruldaseks; 3) piirkond esindab Raplamaale

tüüpilist paepealse metsa ala, milles leidub varasemate kultuurkihistuste jälgi; 4) alal on kõrge

teaduslik väärtus, eriti arheoloogia võimalusi silmas pidades; 5) ala ajaloolis-kultuuriline

väärtus on kõrge, seondudes mõisaaegse- ja ka varasema asustuse ning selle perioodi

5 (10)

rahvapärimusega; 6) esteetiline väärtus on üldsuse jaoks pigem tavapärane, eriala

spetsialistidele pigem kõrge; 7) rahvusvaheliste lepingutega on seotus marginaalne.

Kokkuvõttes, kaitseala moodustamisel ei pea olema täidetud kõik looduskaitseseaduses toodud

eeldused, Härgla kaitseala vastab vähemalt viiele eeldusele seitsmest.

Kaitse-eesmärke on kolm:

1) ajaloolis-kultuurilise väärtusega metsamaastiku kaitse;

2) metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisuse kaitse;

3) loodushariduse võimaluste parandamine.

Ajaloolis-kultuurilise väärtus seondub paiga ehk maastikuga üldisemalt, see pole seotud

tingimata metsa või niiduga. Kuna ala on varem olnud põllumaa, tänaseks metsastunud, on

eesmärgiks nimetatud metsamaastiku kaitse. Maastiku-uuringud, milles on tuvastatud ajaloolis-

kultuuriline väärtus (Metssalu, 2022), ei ole Eestis kuigi tavalised, ajaloolise väärtusega

metsamaastikke võib esineda varasema kultuurmaa asemel, kus need on arheoloogia ja

varasema maakasutuse mõttes huvipakkuvad.

Metsaökosüsteem ja elustik on Härgla kaitseala näitel esinduslik, kaitsealuste liikide alupaigad

katavad umbes poole ala pindalast. Seda on rohkem, kui sama suurusjärgu (majandus)metsades

tavaliselt. Kaitsealuste liikide arvukus Härgla kaitsealal on võrreldav riiklike kaitsealadega, mis

elurikkuse tõttu ju ongi (riikliku) looduskaitse alla võetud. Eraldi kaitstavate liikide (kokku 19

liiki) nimetamine eeskirjas kaitse-eesmärgina pole vajalik – need liigid koos oma

kaitsetsoonidega on niigi riikliku kaitse all ja metsa majandamisel tuleb nendega arvestada.

Kohaliku kaitseala eesmärk elustiku seisukohalt on ökosüsteemi kui terviku ja rohekoridori

olulise osa kaitse. Rohekoridori, mille oluline osa on Härgla kaitseala, on hinnatud olevat

riikliku tähtsusega (Klein, 2020).

Loodushariduse võimalusi, sh looduse kultuurilisi hüvesid kasutavad täna valdavalt kohalikud

elanikud. Üsna üksmeelselt ollakse Härgla metsamassiivi tervikliku säilitamise poolt. Rapla

valla üldplaneeringu raames tehtud alusuuringu kaardirakenduse kohaselt on selles piirkonnas

(Härgla metsaga külgnevates külades) 2015–2019 välja antud oluliselt rohkem ehituslube, kui

vallas keskmiselt. Seega võib eeldada inimeste lisandumist ja loodushüvede enamat kasutamist.

1.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus

Härgla kaitseala tervikuna on Rapla valla rohevõrgustiku osa. See paikneb rohekoridoris, mis

ühendab Mahtra ja Rabivere loodusmaastikke, mis on rohevõrgustiku riikliku tähtsusega

tuumalad. Selle kohta on eksperthinnangus (Klein, 2020) antud seisukoht, et rohekoridor on

sisult samuti riikliku tähtsusega ja selle kahjustamine isegi intensiivse metsaraie, saati siis

kaevandamisega, avaldaks tugevat negatiivset mõju loomade liikumisele. Rohevõrgustiku

üldised kasutustingimused ei pruugi Härgla metsa näitel tagada tervikliku roheala kvaliteedi

säilimist, kuni pole välistatud ulatuslik maakasutuse muutmine, nagu kaevandamine, tuulepargi

rajamine, tööstusehitused, s.o tegevused, mis kord olemas olles võivad pigem laieneda.

Ulatuslik maakasutuse muutmine nimetatud juhtudel kahjustaks pöördumatult ka ajaloolisi

maastikuväärtusi ja kahandaks loodushariduse võimalusi. Seetõttu ei ole planeeringuline

6 (10)

lahendus Härgla metsa puhul piisav ning ala kaitse alla võtmine on eeldusi arvestades

põhjendatud.

1.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik

Et eristada kohalikul tasandil kaitstavat loodusobjekti riiklikust, on otstarbekas rõhutada

paikkonna eripära, seda ka unikaalse nimetuse abil. Oma sisult on Härgla, arvestades iseäranis

ajaloolis-kultuurilist kihistust, eelkõige maastikukaitseala. Kui lisaks rõhutada ka metsa, kui

valdava maakattetüübi tähtsust ja tuua esile kohalikku paigatunnetust (toponüüm Võlumets on

kohapeal levinud), peegeldab nimetus - Härgla Võlumetsa maastikukaitseala – nii kohapealseid

väärtusi kui looduskaitse praktikat laiemalt.

1.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndipiir

Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et paikkonna maastiku- ja eluslooduse väärtused

oleks kaitstud terviku ehk suurema ala koosseisus. Kaitseala piir peab olema lihtsasti tuvastatav,

soovitavalt katastriüksusi mitte tükeldav. Kuna kehtiva rohekoridori tuumikuks antud alal on

RMK valduses olev kompaktne maaüksus (Vahastu metskond 52) pindalaga 431,6 ha, on see

maaüksus tervikuna loogiline tuumik ka kaitsealale. Tegu on ajaloolise riigimetsa alaga,

varasema Purila metsandikuga, mis on samades piirides püsinud aastakümneid. Härgla mõisa

suunal külgneb selle maaüksusega väiksem RMK valduses olev maaüksus (Vahastu metskond

299) pindalaga 2 ha, mis on otstarbekas samuti hõlmata kaitseala koosseisu. Nimetatud

maaüksus sisaldab endas osa pärandkultuuri kandvast Tammikuvärava mäest. Kaks

tehnorajatiste tarvis moodustatud väikest katastriüksust RMK valduse sees on mõistlik lugeda

samuti kaitseala koosseisu. Nende kasutusvõimalusi kaitsekord ei piira, kuivõrd üldjuhul ei

lõigata kaitsealade seest välja tehnorajatisi teenindavaid mikrokrunte. Kaitseala koosseisu

arvatakse seega järgmised maaüksused:

Nr Katastrinumber Nimetus Pindala Sihtotstarve Omandivorm

1 24001:002:0002 Vahastu metskond

52

431.65

ha

maatulundusmaa riigi

2 24001:002:0135 Vahastu metskond

299

2.04 ha maatulundusmaa riigi

3 24001:001:0280 Katoodkaitsejaama 33 m2 transpordimaa era

4 24001:002:0410 Purila harukraan 36 m2 transpordimaa era

Kirjeldatud piirides ei teki täiendavat probleemi kaitseala piiri tähistamise ja sellest

arusaamisega. Katastripiir on teada mõlema poole maaomanikule. Vabalt looduses liikuva

inimese jaoks on piir tajutav mõistlikul tasemel, riigimetsas on liikumine kõikidele vaba, pääsu

eravaldusele võib maaomanik soovi korral piirata. Härgla kaitseala puhul ei ole ette näha

probleeme kaitseala piiri tähistamisega, piisab, kui seda teha kahes kohas, kaitseala läbiva

Härgla-Purila tee lõikel.

Kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud kaitseala võib looduskaitseseaduse (§ 44 lg 1) alusel

kehtestada vaid piiranguvööndi kaitsekorra, vajadusel seda ka leevendades. Võimalik on ka

mitme eraldi piiranguvööndi moodustamine. Härgla kaitseala puhul ei ole vajalik selle täiendav

7 (10)

tsoneerimine, seega ühtib kaitseala välispiir (Härgla) piiranguvööndi piiriga ning mõlema

pindala on 434 ha.

2.5 Kaitsekorra kavandamine

Kaitsekord lähtub põhimõttest tagada kaitseala väärtuste säilimine minimaalse lisaregulatsiooni

abil, kasvatamata bürokraatiat. Kuna kaitseala valitseja (Rapla Vallavalitsus) on otsustaja

paljude kohapealsete tegevuste üle, mis kaitsealadel võivad olulised olla (planeeringute

algatamine ja kehtestamine, ehituslubade väljastamine jne), pole mõistlik kaitse-eeskirjas ette

näha võimalusi, kus vallavalitsus küsib justkui iseendalt nõusolekut. Kui tulevikus tekib

vajadus näiteks projekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel ehitusõiguse saamise

järele, saab vallavalitsus kaitseala valitsejana teha parima kaalutletud otsuse. Ei ole mõistlik

kaitse-eeskirjaga tegevusi diskretsiooni võimaldamata keelata. Sellise põhimõtte kohaselt on

kaitse-eeskirjaga reguleeritud vaid kaitsekorra põhilisi tingimusi.

Kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsekord on looduskaitseseaduses kirjeldatud piiranguvööndi

üldisi tingimusi järgiv, neist esile tuues vaid selliseid, mis on kaitseala puhul olulised.

Väljakujunenud tavasid ja inimeste igapäevaseid harjumusi Härgla kaitseala kaitsekord ei

mõjuta. Omandiõigusele kitsendusi ei seata. Tavapärane majandustegevus saab jätkuda

(kaitseala-poolsete) piiranguteta.

Metsa majandamist kaitse-eeskiri ei reguleeri, loodusväärtuste ja rohekoridori hoidmiseks

piisab Rapla valla rohevõrgustiku üldiste kasutustingimuste järgimisest.

Peamine kitsendus, mis kaitseala moodustamisega kaasneb, on maa sihtotstarbe muutmise ja

maavara kaevandamise mitte lubamine. Keelatud on ka uue maaparandussüsteemi rajamine.

Kuna tegemist on suures osas paepealse arumetsaga, ei ole alal varasemalt metsakuivendust

ette võetud. Arvestades ala arheoloogilist väärtust ei ole lubatud ka pinnase teisaldamine.

Võrreldes tänase praktikaga ei ole need kitsendused kellegi suhtes märkimisväärselt

koormavad.

Tegevused nagu maavara kaevandamine, kuivendus ja võimalikule ehitussoovile eelnev maa

sihtotstarbe muutmine ohustaksid ajaloolise maastiku terviklikkust, kahjustaksid rohekoridori

toimimist, kahandaksid loodushariduse võimalusi. Nende tegevuste eeldatav mõju ulatuks

kaugemale otsesest krundi- või siis maaparandussüsteemi piirist ja lõhuks kaitseala

terviklikkust.

Kaitseala valitseja luba tuleb taotleda suurema kui 100 inimest hõlmava ürituse korraldamisel

selleks ettevalmistamata kohas. Sellise taseme üritusi (metsalaagrid, orienteerumisvõistlused)

võib ette tulla pigem harva ja kaitseala väärtuste ohustatust peab valitseja neil juhtudel kaaluma.

Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud loodusharidust toetava taristu püstitamine.

Kaitsekord on lihtne ja kaitseala valitseja peamiseks kohustuseks on üldise järelevalve

teostamine, edaspidi ka ala laiem tutvustamine. Kaitseala üldiselt lihtsate eesmärkide puhul ei

pruugi olla vajalik eraldi kaitsekorralduskava koostamine. Lihtsamaid rajatisi saab püstitada

kokkuleppel RMK-ga projekteerimistingimuste alusel.

8 (10)

2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub looduskaitseseaduse § 11 lõike 6 kohaselt kümnendal päeval pärast selle

avaldamist Riigi Teatajas. Kaitse-eeskirja, kaardi ning seletuskirjaga saab tutvuda Rapla

vallavalitsuses ja veebilehel.

3. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu)

avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid

sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest kinnisasja omanikule

või valdajale tulenevad õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning

puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46

lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

4. Määruse mõjud

Härgla kaitseala moodustamine mõjub positiivselt kohaliku kogukonna kindlustundele ja valla

üldisele kuvandile. Tekib teatav garantii, et piirkonna loodusväärtused ei saa täiendavaid

kahjustusi, ala jääb tervikuna avalikku kasutusse ning seal on võimalik kavandada

loodushariduslikke ettevõtmisi. Kaudsemalt võib kaitseala olemasolu tõsta kinnisvara väärtust

piirkonnas.

5. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamisega seotud kulud

Kaitse alla võtmisega kaasnevad menetluskulud ja hilisemad korralduskulud. Menetluskulusid

võib hinnata vallavalitsuse-poolse jooksva asjaajamise kuluna, eeldatavalt saab sellist kulu

töötundide arvestuses mõõta päevade, mitte nädalatega. Menetluskulu on möödapääsmatu, kui

mitte otsustada kaitseala moodustamist poolelioleva üldplaneeringu menetlemise raames.

Kaitse korraldamisega seotud otsene kulu on kaitseala minimaalselt mõistlik tähistamine. See

eeldab kahe piiritähise paigaldamist, kulu selleks võib hinnata suurusjärku 200 eurot.

Võimalikud puhkemajandusega seotud ehitised oleks toonud kaasa kulutusi ka kaitseala

moodustamata, seega ei saa selliseid kulusid lugeda üksi kaitse korraldamisega seotuks.

Kaitseala väärtuste edasise uurimise huvides oleks vajalik arheoloogiliste väliuurimiste

toetamine valla võimaluste piires, samuti kaitseala tutvustava stendi ja/või lihtsama trükise

koostamine. Need tegevused ei ole otse hädavajalikud, pigem koha üldise kuvandiga

seonduvad. Eraldi kaitsekorralduskava koostamise vajadus pigem puudub.

Kaitsekord, millega ei kitsendata täiendavalt ala metsamajanduslikku kasutust, ei mõjuta

riigimetsa kasutaja (RMK) tulusid. Koos RMK-ga on vallal vajalik leida lahendus Võluaasa

(metsa pärandkultuuri objekt, u 3 ha suurune võsastuv niit) püsimiseks avatud kooslusena.

9 (10)

Kokkuvõtvalt on kaitse korraldamisega seotud kulud minimaalsed, suurusjärgus mõnisada

eurot. Kulutused uuringutele ja kaitseala tutvustamisele on kindlasti suuremad, sõltuvalt sellest,

kui põhjalikult neid tegevusi ette võtetakse.

6. Menetlus

Looduskaitseseaduse § 9 lõike 3 kohaselt avaldab Rapla Vallavalitsus kui kaitse alla võtmise

menetluse läbiviija teate loodusobjekti kaitse alla võtmise algatamise kohta kohalikus ajalehes.

Seaduse § 9 lõikes 4 on sätestatud teave, mida kaitse alla võtmise teade peab sisaldama. Vajalik

on maaomanike kaasamine, neid on alal kaks. Soovitav on ka naabruses elavate inimeste ja

vabaühenduste kaasamine.

Kaitseala moodustamiseks on vajalik saada Keskkonnaministeeriumi nõusolek, kuna alal

paikneb riigile kuuluv Härgla lubjakivimaardla.

Härgla metsa kaitse alla võtmise menetluse raames toimub huvitatud osapoolte seisukohtade

kuulamiseks avalik arutelu. Avalik arutelu toimub avaliku väljapaneku perioodi lõpus. Seaduse

§ 9 lg 71 näeb ette, et loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses ettepanekute või vastuväidete

esitamisel tuleb märkida selgelt väljendatud ettepanek või vastuväide ning põhjendused: 1)

loodusväärtuste esinemise või puuduste kohta; 2) kaitsekorra põhjendatuse kohta; 3) info

kehtivate haldusaktide või pooleliolevate haldusakti andmise menetluste kohta, mis võivad

mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmist; 4) muud olulised asjaolud, mis võivad mõjutada

loodusobjekti kaitse alla võtmist.

Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadustega.

Otsuse mõjud

Õigusakti rakendamisega ei kaasne vallapoolseid kulusid.

Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks

vajalik volikogu poolthäälte enamus.

Otsuse jõustumine

Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest.

Eelnõu koostaja

Liis Lillemets

keskkonnaspetsialist

10 (10)

Õigusaktide väljavõtted

LOODUSKAITSSEADUS

(1) § 8. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek

(2) Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama loodusobjekti:

1) kaitse alla võtmise põhjendust;

2) kaitse alla võtmise eesmärki;

3) kaarti, millele on kantud loodusobjekti asukoht või piir ja loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil

loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse;

[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]

4) kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldust;

5) kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut.

(1) § 9. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus

(2) Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatab ja viib läbi kohalik omavalitsus.

[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]

(3) Kaitse alla võtmise menetluse läbiviija avaldab teate loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise

kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja kohalikus

ajalehes. Loodusobjekti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse algatamise teade

avaldatakse kohalikus ajalehes.

[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]

(7) Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu koos menetluse senises käigus saadud või koostatud

dokumentidega, mille avalikustamine ei ole seadusega keelatud, pannakse tutvumiseks välja loodusobjekti

asukohajärgses Keskkonnaametis ja valla- või linnavalitsuses. Avalik väljapanek ei tohi kesta vähem kui kaks

nädalat.

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

KORRALDUS

Rapla 10. aprill 2023 nr 177

Härgla Võlumetsa kohaliku kaitse alla

võtmise menetluse algatamine

Juhindudes looduskaitseseaduse § 9 lõikest 2:

1. Algatada loodusobjekti Härgla Võlumetsa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus.

2. Keskkonnaspetsialistil avaldada kohalikus ajalehes teade, mis sisaldab looduskaitseseaduse §

9 lõikes 4 loetletud teavet ning edastada korraldus kooskõlastamiseks ametiasutustele.

3. Korralduse peale võib esitada Rapla Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal

oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse

teatavakstegemisest.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rain Terras

abivallavanem

vallavanema ülesannetes

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Eesik-Pärn

vallasekretär

From: Reili Ludvig <[email protected]> Sent: 23 May 2023 10:46:29 To: [email protected]; [email protected]; RMK; [email protected]; Andres Tõnisson; Jüri Metssalu; Gert Villard; Toomas

Nael; [email protected]; [email protected]; Liis Lillemets; Ülle Eesik-Pärn Cc: Subject: FW: Rapla vallavalitsuse koosolek

Tere!

Rapla Vallavalitsus kutsub Teid arvamuse avaldamiseks 31.05.2023 kell 16:00 Rapla riigimaja nõupidamise ruumis 212a (Tallinna mnt 14, Rapla linn, Rapla vald) toimuvale Härgla Võlumetsa kaitseala moodustamise avalikule arutelule. Juhul kui, kellelegi pole võimalik kohapeale tulla on kutse all veebilink, mille abil on võimalik koosolekul osaleda. Kõikidele kirjalikult esitanud arvamustele vastame selle nädala jooksul. Avalikul arutelul toome Teieni kõik laekunud eepanekud ning Rapla Vallavalitsuse arvamuse. Lugupidamisega

Liis Lillemets keskkonnaspetsialist Rapla Vallavalitsus Tel: 5196 1807 www.rapla.ee

Koosolekuga liitumiseks klõpsake punasel lingil.

Koosoleku info | Nimi: RM Rapla - Nõupidamiseruum 212a | Koosoleku ID: 338103

Koosoleku PIN: 3850596

Google Chrome Veebilink | PC, Mac, iOS või Android | https://meeting.video.rik.ee

Liitu kõnega Koosolekuga liitumiseks vajuta 'Liitu kõnega' nuppu ja sisesta enda nimi.

Videokonverentsiseadmest | [email protected] Sisesta aadress videokonverentsiseadmesse. PIN olemasolul sisesta see peale kõne alustamist. Lisa PIN lõppu '#'

Skype Ärirakendus | [email protected]

Liitu koosolekuga läbi Skype Ärirakenduse. Liitumisel tuleb PIN lõppu lisada '#'.

Ilusat koosolekut!

Kui pilte ei kuva korrektselt aga usaldate saatjat, palume lisada kontakt usaldatud saatjate hulka.

P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.

RMK seisukoht Härgla Võlumetsa kaitseala moodustamisest

Algatasite 10. aprillil 2023 lähtuvalt looduskaitseseaduse § 9 lõikest 2 Härgla Võlumetsa kohaliku

kaitse alla võtmise menetluse ja esitasite meile arvamuse avaldamiseks määruse eelnõu „Härgla

Võlumetsa maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ ja seletuskiri.

Oleme materjaliga tutvunud ja esitasime kavatsuse kohta ka RMK esialgse seisukoha Rapla valla

üldplaneeringu menetluse raames.

Kaitseala moodustamise esmase ajendi või eeldusena on seletuskirjas välja toodud „võimalik

lubjakivi kaevandus“.

Kaitse-eeskirja § 1 lõige (3) määratleb kogu kaitstava ala piiranguvööndisse.

Kuna kaitseala luuakse looduskaitseseaduse alusel, kehtivad Võlumetsa kaitsealal edaspidi

looduskaitseseaduse sätted, mis kohalduvad piiranguvööndile, seal hulgas uuendusraie keeld §

31 lõige 5), kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

Selleks, et edaspidi vältida üldplaneeringu üldsõnalisuse võimalikke väärkasutusi, teeb RMK

ettepaneku teha kaitse-eeskiri konkreetsemaks – lisada sõnastus „Metsa majandamisel on

lubatud kõik raieliigid vastavalt metsaseadusele, arvestades Rapla valla üldplaneeringuga

kehtestatud rohevõrgustiku kasutustingimuste erisustega“.

Palume omavalitsuselt seisukohta, kas kaitseala algatamisest kuni selle loomiseni võib tavapärane

majandustegevus (seal hulgas uuendusraie) jätkuda.

Kuna me veel ei tea milliste meie ettepanekutega üldplaneeringu koostamisel arvestatakse,

toome siinkohal veelkord ära ka RMK ettepaneku rohevõrgustiku kohta – „metsaalade

majandamine toimub vastavalt metsaseadusele ja et tavapärane metsa- ja põllumajandus, seal

hulgas lageraie ning metsa- ja põllumajandusmaa vaheline maakasutuse muutmine, on

keskkonnasäästlik majandustegevus, mis toimub looduslikel aladel ega muuda oluliselt rohelise

võrgustiku struktuuri ja toimimist“, mille mõtte palume jätkuvalt ka üldplaneeringusse sisse

kirjutada.

Palume pöörata tähelepanu terminite looduslik ja poollooduslik kasutusele üldplaneeringu

seletuskirja tekstis. Näiteks rohelise võrgustiku kasutustingimustes lõikes 2 võib tõstatada

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Teie 13.04.2023 nr 5-6/2023/1-5

Meie 03.05.2023 nr 3-1.12/2023/2525

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

küsimuse, milline on looduslikus seisundis avamaastik või looduslikus seisundis metsamaastik ja

lõikes 4 küsimuse, milline on looduslik niit.

Oleme seisukohal, et looduse kaitsmine on meie ühine mure, kuid ka loodushoid peab vastama

säästvuse printsiipidele, olema proportsionaalne, arvestama majanduslikke ja sotsiaalseid

tõsiasju ning olema efektiivne ressursside kasutamisel või ka nende kasutamata jätmisel.

Kui kaitseala kaitse-eeskiri metsa majandamisele kui metsavööndile omasele säästvale ning

loodus- ja keskkonnahoidlikule maakasutusviisile rohevõrgustikust enamaid regulatsioone ei

kehtesta ja rohevõrgustiku enda regulatsioonid võimaldavad metsa säästlikku majandamist, siis

RMK-l Härgla Võlumetsa kohaliku kaitseala moodustamisele vastuväiteid ei ole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Emberg

RMK Raplamaa metsaülem